4.Rahuldada ABC MOTORS AS-i taotlus apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks.
5.Määrata kindlaks Metrex Mõõtekeskus Osaühingu poolt ABC MOTORS AS-ile hüvitatavate menetluskulude suurus ning mõista Metrex Mõõtekeskus Osaühingult ABC MOTORS AS-i kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (õigusabikulu) 1045 eurot 33 senti (käibemaksuta).
1(10)
6.Metrex Mõõtekeskus Osaühingul tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Metrex Mõõtekeskus Osaühing (hageja) esitas 30. mail 2016 hagiavalduse Pärnu Maakohtule ABC MOTORS AS-i (kostja) vastu, milles palus pärast korduvaid täpsustusi kostjalt välja mõista kahjuhüvitis 4366 eurot 48 senti. Pärnu Maakohus keeldus 13. novembri 2017. a määrusega hagiavaldust menetlusse võtmast ja andis asja kohtualluvuse järgi menetlemiseks üle Harju Maakohtule.
2.Hagiavalduse kohaselt ostis hageja 15. juunil 2007 kostjalt 169 900 Eesti krooni eest sõiduki Dacia Logan (sõiduk). Sõiduk anti üle 19. juunil 2007. Sõidukiga kaasnes garantii 36 kuud läbisõidulimiidiga 100 000 km alates sõiduki üleandmise päevast. Iseseisvat ja eraldi dokumendina garantiilepingut ei ole kostja hagejaga sõlminud. Kostja kodulehel avaldatud teabe kohaselt annab kostja igale müüdud uuele Dacia sõiduautole garantii viis aastat või kuni läbisõiduni 100 000 km viie aasta jooksul, sh kaheaastane värvigarantii ja kuueaastane kere läbiroostetamise garantii, millele lisandub üheaastane varuosade ja tarvikute garantii. Seega on kostja sõiduki müüjana võtnud garantiiremondi kohustuse. Hagejal puudub alus pöörduda garantii küsimustes valmistajatehase poole.
3.Sõiduki kasutamisel ilmnesid esimesed roostetamisprobleemid juba 2009. a lõpus. 2010. a olid kõik sõiduki neli küljeust hakanud salongipoolsest alumisest osast roostetama, roosteplekid tekkisid ka uksekarpidesse. Edasi levis rooste kõigi nelja küljeukse ja tagaukse väliskülgedele, samuti tekkisid 2010. a läbivad roosteaugud küljeuste alumistes osades. Hageja pöördus ajavahemikul 2010-2012 korduvalt suuliselt kostja poole, teavitades kohe kostjat tekkinud probleemidest sõiduki uste roostetamisel. Nimetatud pöördumistele vastas kostja, et ta aktsepteerib tekkinud probleemi. Kahetsusväärselt ei ole kostja praeguseni täitnud isegi mitte enda lubatut, s.o sõiduki viie ukse garantiikorras hagejale üleandmist. Kostja on rikkunud garantiilepingust tulenevat kohustust läbiroostetatud uksed välja vahetada. Hageja leiab, et garantii realiseerimise tingimused on täidetud. Hageja on kostja täitmata jäetud garantiikohustuse maksumuse väljaselgitamiseks võtnud erinevaid hinnapakkumisi. Kostja hinnapakkumine oli 4366 eurot 48 senti, millise summa palub hageja kostjalt välja mõista. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidleb hagile vastu.
2(10)
5.Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt ei ole hageja hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendanud. Hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli garantiist tulenev õigussuhe ja et täidetud on garantiikohustuse väidetava rikkumise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise nõude eeldused.
6.Kostja leiab, et hagi on esitatud vale isiku vastu. Kostja ei ole hagejale kuuluvale sõidukile omapoolset müügigarantiid väljastanud. Hagejale väljastatud sõiduauto garantiiraamatu kohaselt on tehase garantiist tulenevate kohustuste täitjaks sõiduauto maaletooja DACIA Polska Sp. z.o.o, kes on hageja sõidukile müügigarantii andjaks võlaõigusseaduse (VÕS) § 230 lg 1 tähenduses. Kostja Dacia sõiduautode ametliku esindajana Eestis üksnes vahendab Dacia tehase garantiid. Kostja ei ole aktsepteerinud endapoolset kohustust Dacia sõiduki müügigarantii andjana ja vajalike garantiitööde teostajana. Kostja garantiikohustuse olemasolu ei saa järeldada ka asjaolust, et kostja on 2013. a avaldanud garantii korras valmisolekut hageja sõiduki uste vahetuseks. Kostja pakkus 2013. a hagejale teenusena tehase tingimustele vastavat remonttööde teostamise võimalust, kuid garantiiga seotud otsustused tegi ainuisikuliselt garantii andja DACIA Polska Sp.z.o.o, kelle otsustamisel ja korralduste alusel ning finantseerimisel oleks kostja vajalikke garantiist tulenevaid töid teostanud.
7.Hagejal ei ole garantii tingimusi rikkuva tegevuse tulemusena õigust nõuda kostjalt kahju hüvitamist garantiikohustuse alusel, sest garantii realiseerimise tingimused ei ole täidetud. Hageja ei ole tõendanud, et tegemist on garantiijuhtumiga. Lisaks ei ole hageja sõidukit volitatud esindaja juures hooldanud, rikkudes garantii kehtivuse tingimust. Seetõttu ei saa hageja garantiist tulenevaid õigusi kasutada.
8.Hagejale pakuti 2013. a tehase tingimustele vastavat remonttööde teostamise võimalust, kuid hageja sellega ei nõustunud ja sõidukit garantiiremonti ei toonud. Seega on väidetav kahju tekkinud hageja enda tegevuse tõttu, mis on aluseks VÕS § 139 kohaldamiseks ja kahjuhüvitise nullini vähendamiseks. Kui hageja oleks nõustunud tehase poolt pakutud tingimustel garantiiremondi teostamisega, ei oleks hagejal sellises ulatuses kahju tekkinud, kuna hagejal tulnuks maksta remonttööde teostamise eest üksnes uste värvimise ja montaaži kulu hinnanguliselt 1480 eurot.
9.Hageja nõue on aegunud. Garantii tingimuste kohaselt kehtib garantii 6 aastat alates sõiduki üleandmise kuupäevast. Sõiduk anti hagejale üle 19. juunil 2007. Sõiduauto roostetamisvastane garantii kehtis kuni 19. juunini 2013. Hageja esitas hagi 30. mail 2016.
10.Juhul, kui hageja nõue ei ole aegunud, on hageja nõudeõiguse kaotanud, kuna ei ole seda esitanud mõistliku aja jooksul. Sellise nõude maksmapanek on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja ei ole nõudeõigust heas usus kasutanud. Hageja on esitanud nõude alles 3 aastat pärast kostja poole garantiiremondi teostamiseks pöördumist ning sellest põhjendamatult keeldumist. Kuivõrd hageja ei esitanud nõuet mõisliku aja jooksul pärast sõiduki väidetavatest puudustest teadlikuks saamist ja 2013. a pakutud garantiiremondist keeldumist, on hageja oma nõudeõiguse kaotanud. Maakohtu otsus
11.Harju Maakohus jättis 30. mai 2018. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 3045 eurot.
12.Otsuse põhjenduste kohaselt vaidlesid pooled maakohtus selle üle, kas kostja on garantii andjaks ja kas hagejal on õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Hageja ei tugine oma nõudes poolte vahel sõlmitud sõiduki müügilepingule, vaid hageja nõude aluseks on garantiist tulenevate lepinguliste kohustuste rikkumine. Seega tuli maakohtu hinnangul tuvastada, kas kostja on andnud hageja sõidukile müügigarantii ja kas poolte vahel on garantiist tulenevad lepingulised suhted.
3(10)
13.Maakohtu hinnangul ei järeldu automaatselt asjaolust, et hageja ostis kostjalt sõiduki, et kostja on andnud sõidukile müügigarantii. Garantii andmine ei ole kohustus, vaid garantiivastutus täiendab seadusjärgset vastutust. Garantii ei eelda küll võlausaldaja nõustumist garantiiga VÕS § 155 lg 11 alusel, kuid garantii sõlmimise tingimuseks on garantii andja tahe anda garantii. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on avaldanud tahet anda hagejale müüdud sõidukile müügigarantii. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtuvalt saab garantii andjaks pidada äriühingut DACIA Polska Sp. z.o.o. ja müües hagejale sõiduki, tegutses kostja garantii andja tahteavaldust vahendava isikuna. Seda eelkõige seetõttu, et hageja esitas sõiduki garantiiraamatu, millest nähtub, et garantii andjaks on DACIA Polska Sp. z.o.o. Sõiduki garantiiraamatus puuduvad viited kostjale ja sellele, et kostja annab sõidukile müügigarantii. Kostja veebilehel avaldatud teatest nähtub, et igale kostja müüdud sõidukile antakse küll garantii, kuid garantii andjaks ei ole kostja, vaid tehas. Kostja veebilehel avaldatud informatsioon ei sisalda sõiduki ostjatele või omanikele suunatud kostja tahet anda sõidukile garantii. Ka pooltevaheline kirjavahetus mais - juunis 2013 ei tõenda, et kostja andis hageja sõidukile garantii. Kirjavahetusest nähtub, et otsustused hageja sõidukile garantiiremondi tegemise ja remondi ulatuse osas võtab vastu tootjatehas. Maakohtu hinnangul kinnitab eeltoodu, et kostja ei andnud hagejale garantiid, vaid vahendas sõiduki müümisel garantii andja, s.o DACIA Polska Sp. z.o.o. garantiid. Kirjavahetusest selgub, et kostja ei otsustanud garantiiremondi teostamise üle ise, vaid edastas hagejale ja järgis ise garantii andja korraldusi garantiiremondi osas. Sellest järeldus maakohtu hinnangul, et kostja ei andnud hagejale garantiid ise, sest sellisel juhul võinuks kostja ise otsustada garantiiremondi teostamise ja ulatuse üle. Kohus leidis, et hagejale sõiduki müümisel vahendas kostja hagejale garantii andja tahteavaldust anda sõidukile garantii garantiiraamatus toodud tingimustel. Kui kostja teostab sõidukile hooldust või remonti garantii korras, teeb ta seda tema ja garantii andja vahel eksisteeriva võlasuhte alusel, viimase finantseerimisel ja järgides seejuures garantii andja juhiseid ja korraldusi. See, et kostja võib sõidukit garantii korras garantii andjaga sõlmitud lepingu alusel remontida, ei tee kostjast garantii andjat. Kostja esitatud 21. juuni 2016. a pakkumine uste väljavahetamiseks ei tõenda, et kostja oli garantii andjaks. Pakkumises nimetatakse kostjat müüjaks ja pakkumisest ei nähtu, et kostja oleks selle hagejale esitanud garantii andjana. Asjaolu, et kostja koostas hagejale pakkumise garantiiremondi läbiviimiseks, ei tekita poolte vahele garantiist tulenevaid lepingulisi suhteid. Hageja ei ole tõendanud, et kostja ühines tootja poolt antud garantiiga (VÕS § 178) või võttis üle tootja garantiist tulenevad lepingulised õigused ja kohustused (VÕS § 179). Hagejale sõidukit müües vahendas kostja hagejale sõiduki tootja garantiid ja hagejal saavad garantii rikkumisest tulenevad nõuded olla garantii andja DACIA Polska Sp. z.o.o. vastu. Seega on hagi esitatud vale kostja vastu.
14.Alternatiivselt märkis maakohus, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et kostja on andnud hageja sõidukile müügigarantii, ei kuuluks hagi rahuldamisele. Hageja ei esitanud garantiist tulenevat sooritusnõuet (st täita garantiist tulenevat kohustust ja asendada tasuta läbiroostetatud uksed), vaid garantii rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude. Hageja sisustab kahju tekkimist selliselt, et kostja on keeldunud garantii täitmisest ja läbiroostetatud uste tasuta väljavahetamisest. Sellega rikkus kostja VÕS § 230 lg-t 1 ja garantiiraamatu p-i 4.3. Hageja loeb kahju suuruseks uste maksumust koos uste paigaldamistööde maksumusega vastavalt kostja pakkumisele 4366 eurot 48 senti.
15.Garantiiraamatu p 4.1 näeb ette, et roostetamisvastane garantii kehtib 6 aastat alates garantiiraamatusse ja hooldusraamatusse kantud sõiduki üleandmise kuupäevast.
4(10)
Vastavalt garantiiraamatule anti sõiduk hagejale üle 19. juunil 2007, mis tähendab, et kooskõlas garantii tingimuste p-ga 4.1 kehtis sõiduauto roostetamisvastane garantii kuni 19. juunini 2013. Kohtu hinnangul tuleb eristada garantii kehtivuse tähtaega, mille jooksul saab võlausaldaja esitada garantii täitmise nõude, ja garantii rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaega. Müügigarantiist tekivad pooltele müügilepingust sõltumatud lepingulised suhted ja garantiist tulenevate kohustuste rikkumise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg ei kattu garantii kehtivuse tähtajaga. VÕS § 155 lg 4 p 2 alusel lõpeb garantii andja garantiist tulenev kohustus, kui möödub tähtaeg, milleks garantii on välja antud. Samas ei välista see garantii rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude esitamist, sealhulgas pärast garantii kehtivuse aja möödumist, kui kahju hüvitamise nõude aluseks olnud garantiist tulenevate kohustuste rikkumine toimus garantii kehtivuse ajal. Garantiist tulenevate kohustuste rikkumise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise nõude aegumistähtajale kohalduvad tehingust tuleneva nõude aegumise sätted tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 ja § 147 alusel.
16.Seadusest ei tulene otseselt, millal võib võlausaldaja nõuda garantii rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik VÕS § 82 lg 3 järgi täitma kohustuse ning võlausaldaja võib VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi nõuda kohustuse täitmist selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumisel pärast kohustuse tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.
17.VÕS § 230 lg 1 ja garantiiraamatu p 4.3 oleks kostjal kui garantii andjal eelduslikult kohustus tasuta läbiroostetatud uksed välja vahetada. Pooled pidasid mais – juunis 2013 kirjavahetust, millest nähtub, et hageja esitas nõude vahetada garantii korras läbiroostetatud uksed välja. Hageja esitas garantii täitmise nõude enne garantii kehtivuse aja möödumist. Kostja avaldas 17. juuni 2013. a e-kirjas, et uued uksed antakse garantiikorras tasuta, kuid uste värvimise ja paigaldamise kulud jäävad hageja kanda. Kohtu hinnangul hõlmab garantii kahjustatud eseme parandamist ja sellega kaasnevate kulude kandmist. Kuivõrd kostja ei olnud nõus uute uste värvimise ja asendamise kulusid kandma, saaks teda lugeda keeldunuks garantii täitmisest. Sellega rikuks kostja VÕS § 230 lg-t 1 ja garantiiraamatu p-i 4.3, ning hagejal võis tekkida kahju uste maksumuse ja paigaldamistööde maksumuse summas. Hageja kahju hüvitamise nõue muutus sissenõutavaks pärast kahju hüvitamiseks mõistliku aja möödumist TsÜS § 147 lg 2 ja VÕS § 82 lg 3 ja 7 alusel. Kohtu hinnangul saab mõistlikuks ajaks hageja kahju hüvitamise nõude täitmiseks lugeda ühte kuud alates kohustuse rikkumisest. Kostja võis rikkuda kohustust vahetada sõiduki uksed tasuta välja hiljemalt 17. juunil 2013 ja hageja kahju hüvitamise nõue muutus sissenõutavaks pärast ühekuulise kahju hüvitamise tähtaja möödumist ehk alates 17. juulist 2013. Sellest kuupäevast alates hakkas kulgema hageja kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 1 alusel. Hageja nõue aegub kolme aasta jooksul (TsÜS § 146 lg 1) ja seega saabus hageja nõude aegumistähtaeg hiljemalt 17. juulil 2016. Hageja esitas hagi kahju hüvitamiseks 30. mail 2016, st tähtaegselt ja hageja nõue ei ole aegunud.
18.Nõude maksmapanek seaduses sätestatud aegumistähtaja jooksul ei ole reeglina vastuolus hea usu põhimõttega. Seetõttu ei ole edukas kostja vastuväide, et hageja on kaotanud TsÜS § 138 lg 1 alusel õiguse esitada kostja vastu kahju hüvitamise nõude, sest hageja ei toonud juunis 2013 sõidukit remonti ja pöördus kohtusse alles 20. mail 2016. Hageja pöördus uste roostetamisega seoses kostja edasimüüja ja kostja poole garantii kehtivuse aja jooksul. Seetõttu ei ole põhjendatud kostja vastuväide, et hageja
5(10)
on ebamõistlikult viivitanud kostja poole pöördumisega ja avastatud puudusest teavitamisega.
20.Kohus leidis, et hageja nõutud kahjuhüvitise väljamõistmine kostjalt oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane, mistõttu tuleks kahjuhüvitis vähendada nullini VÕS § 140 lg 1 alusel. Garantiiraamatu p 4.2, sätestab, et garantii andja taastab või vahetab välja roostetamisvastase garantii korras läbiroostetatud kere ja kerepõhja elemendid juhul, kui roostetamine on põhjustanud kerepleki läbiroostetamisest tootmisvea, materjalivea või kaitsetoodete pealekandmise vea tõttu. Garantiiraamatu p 4.5 näeb ette juhtumid, millal garantii andja välistab oma vastutuse garantii alusel. Hageja ei ole tõendanud, et tegemist on kindlustusjuhtumiga garantiiraamatu p 4.2 tähenduses. Garantiiraamatu p 4.6 sätestab garantii kehtivuse tingimused ja üheks tingimuseks on see, et tehtud on kere ja kerepõhja roostetamisvastaseid kontrolle, mida tuleb teha DACIA volitatud esindajate töökodades vastavalt hooldusraamatus ettenähtud kilometraažile, kuid vähemalt 2 aasta järel. Hageja ei ole sõidukit regulaarselt volitatud esindaja juures hooldanud. Sõiduki hooldusraamatust nähtub, et hageja teostas sõiduki hooldust ise
16.veebruaril 2012, 18. septembril 2012 ja 14. detsembril 2012, märkides seejuures roostetamisvastase kontrolli lahtrisse, et sõiduk on heas korras. 26. aprilli 2018. a kohtuistungil kinnitas hageja esindaja, et hageja ei ole DACIA sõidukite volitatud hooldaja. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et tema sõidukil läbiroostetatud uste puhul on tegemist garantiijuhtumiga ja hageja ei ole hooldanud sõiduki volitutatud esindaja juures, mis oli roostetamisvastase garantii kehtivuse eelduseks, oleks kostjal õigus keelduda garantii täitmisest VÕS § 155 lg 3 alusel. Lisaks pakuti hagejale juba 2013. a tehase tingimustele vastavat remonttööde teostamise võimalust, kuid hageja sellega ei nõustunud ja sõidukit garantiiremonti ei toonud. Olukorras, kus kostjal oleks olnud õigus keelduda garantii täitmisest ja kus hagejale pakuti juba 2013. a võimalus teha tehase tingimustele vastavat remonttööd, millega hageja ei nõustunud, oleks kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitise väljamõistmine hagis nõutavas summas kostja suhtes ebaõiglane, mis annaks alust vähendada kahjuhüvitist nullini VÕS § 140 lg 1 alusel. Apellatsioonkaebus
21.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
22.Ekslik on maakohtu seisukoht, et kostja ei ole andnud sõidukile müügigarantiid. Kohus eksitas hagejat, esitades seisukoha, et garantii andmine ei ole kohustus, vaid garantiivastutus täiendab seadusjärgset vastutust. Kohtuotsusest selgub, et Eestis ei lasu sõidukite müüjal ostja ees mingit vastutust. Kui müüja on ostjale üle andnud garantiiraamatu koos sõidukiga, siis tähendab see maakohtu seisukohast lähtuvalt seda, et Eestis ametlikust sõiduki esindusest ostetud autot tuleb garantiikorras remontida valmistajatehases, st vahet ei ole, kas Eestisse toodud sõiduk on valmistatud Jaapanis, Koreas, või Ladina-Ameerikas. Seetõttu on arusaamatu maakohtu seisukoht, et kuna garantiiraamatusse (mida pidi täitma ja ka täitis kostja kui sõiduki müüja) ei ole kostja enda rekvisiite märkinud, siis peab garantii eest vastutajaks olema kuskil kolmandas riigis mingi ettevõte. See aga ei tähenda, et Eestis sõiduki müüja on igasugusest vastutusest vaba. Hagejat kui sõiduki ostjat ei huvita, kuidas suhtleb sõidukite müüja valmistajatehasega. Sõiduk soetati ABC Motors AS-ist ja nii seadusest kui ka garantiivastutusest tulenevate probleemide puhul oli hagejal õigus pöörduda ainult sõiduki müüja poole.
23.Maakohtu arvamus, et osapoolte vaheline kirjavahetus ei tõenda, et kostja andis sõidukile garantii, vaid kostja ainult vahendas garantiid ning otsustused tegi Poolas
6(10)
asuv firma, on kirja pandud sooviga vabastada kostja igasugusest vastutusest tema müüdud sõidukitele. Vaidlus puudub faktis, et hageja ostis sõiduki kostjalt ning mis veelgi olulisem, maksis ostetud sõiduki eest kostjale, mitte Poolas asuvale ettevõttele.
24.Maakohtu järelduse, et ABC Motors AS ei saa olla kostja, kuna kostja üksnes edastas hagejale ja järgis ise garantii andja korraldusi garantiiremondi osas, eesmärk on vabastada igal juhul kostja võimalikust vastutusest hageja ees. Muudmoodi ei ole võimalik aru saada kohtu käsitlusest, et väidetavalt ei ole hageja tõendanud, et kostja ühines tootja poolt antud garantiiga ning et asjaolu, et kostja koostas enda nimel, mitte Poolas asuva firma nimel, hagejale pakkumise garantiiremondi läbiviimiseks, ei tähenda midagi, sest kostjal puudub igasugune vastutus enda poolt müüdud sõidukite osas. Seejuures jääb arusaamatuks kostja koduleheküljel edastatud teave garantii andmise kohta (http://dacia.abcmotors.ee/daciagarantii). Kas tegemist on sihiteadliku sõidukite ostjate eksitamisega, eksitava reklaamiga enda tegevusele, kusjuures faktiliselt kostja ei ole kohustatud isegi mitte enda avalikult lubatule sõidukite ostjaile garantiiremonti tegema. Sõiduki müümisel valmistab sõidukiga kaasasolevate dokumentide paketi ette müüja ning müüja sihilikult tegemata ja õigesti vormistamata dokumentidele ei saa kohus rajada kostja vabastamist tekitatud kahju hüvitamisest.
25.Kunstlik ja asjakohatu on seega maakohtu seisukoht, et kostja ei ole andnud garantiid tema müüdud sõidukile. Kohtu sellist seisukohta aluseks võttes ei ole sõiduki ostjal vahet, kas ta ostab sõiduki tundmatu müüja käest või siis sõidukite Dacia ametlikult maaletoojalt ja uute sõidukite Dacia müüjalt ABC Motors AS. Kostja on kirjalikult kohtule kinnitanud, et nad vahendavad Dacia tehase garantiid, pakkudes teenusena garantiitööde tegemist Dacia garantii andjaga sõlmitud lepingu alusel.
26.Praegusel juhul ei ole osapooled ka müügigarantii puhul kokku leppinud selles, et kostja sõiduki müüjana müüdud asja puuduste eest ei vastuta. Hageja on siiani arusaamisel, et garantiileping näeb üldjuhul ette kostja kui sõiduki müüja kohustuse kõrvaldada kõik müüdud sõidukil garantiitähtaja jooksul ilmnevad puudused, välistades üksnes selliste puuduste kõrvaldamise kohustuse, mis on tekkinud sõiduki mitteotstarbekast kasutamisest. Praeguses vaidluses ei ole tõendeid, millised annaksid kostjale seadusliku aluse väiteks, et hageja on sõidukit mitteotstarbekalt kasutanud.
27.Seega lasus kostjal kohustus garantiijuhtumi puhul asi garantiis sätestatud tingimustel tasu eest või tasuta välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus. Asjaolu, et hageja on ise garantiiperioodi ajal vahetanud sõidukil mootori õli, ei ole kindlasti vahetus põhjuslikus seoses sõiduki uste eest ära roostetamisel. Vastustaja seisukoht
28.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
29.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
30.Apellatsioonkaebuses on hageja korranud esimese astme kohtus esitatud seisukohti. Maakohus on käsitlenud hagejale müüdud sõiduki müügigarantii maksmapandavuse eeldusi ning selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks ei saa hageja esitatud nõuet kostja vastu rahuldada. Maakohus on teinud tuvastatud asjaolude pinnalt õige järelduse, et tegemist on tootja antud müügigarantiiga ja seetõttu puudub hagejal õiguslik alus panna sellest tulenevaid nõudeid maksma kostja kui müüja vastu. Kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide
7(10)
rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Maakohus on hagis esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõigusenormidega, andnud esitatud tõenditele seadusekohase hinnangu ja tõlgendanud õigesti müügigarantiilepingut. Samuti on maakohtu otsuse arutluskäik kooskõlas asjakohase Riigikohtu praktikaga. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendamatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Hageja mittenõustumine maakohtu järeldustega ei ole iseseisvaks kohtuotsuse tühistamise aluseks.
31.Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab kolleegium esmalt, et müügigarantiiks on VÕS § 230 lg 1 järgi müüja, varasema müüja või tootja lubadus müüdud asi garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund. Müügigarantii andmine ei ole kohustus, vaid garantiivastutus täiendab seadusjärgset vastutust. Müügigarantiist tekib ostjal lepinguline suhe garantiiandjaga. Seda silmas pidades on maakohus õigesti pidanud esmatähtsaks vajadust tuvastada, kes oli vaidlusaluse võlasuhte puhul müügigarantii järgi kohustatud isikuks.
32.Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et kohtule esitatud asjaoludest võib järeldada, et kõnealusel juhul andis hagejale VÕS § 230 lg 1 tähenduses müügigarantii sõiduki tootja ning et tootja ja kostja omavahelisel kokkuleppel oli kostja valmis tegema garantiiremonti tootja eest ja ülesandel, st täitma kolmanda isikuna tootja kohustuse VÕS § 78 lg 1 mõttes. Maakohus on sellise järelduse tegemisel õigesti lähtunud tõendina eeskätt hagejale müügilepingu sõlmimisel väljastatud garantiiraamatust, mille järgi on müügigarantii andjaks DACIA Polska Sp.z.o.o (vt I kd, lk 46-53). Samuti on maakohus andnud õige hinnangu poolte kirjavahetusele (I kd, lk 4-8, lk 54), millest nähtub, et otsustused hageja sõidukile garantiiremondi tegemise ja remondi ulatuse osas langetab tootjatehas. Sama järeldub ka kostja kodulehel http://dacia.abcmotors.ee/daciagarantii sõidukitele antava müügigarantii kohta avaldatud teabest, mille järgi on tegemist DACIA tehase garantiiga. Viidatud infot ei ole võimalik käsitleda kui kostja tahteavaldust DACIA sõidukitele omapoolse müügigarantii andmiseks. Samuti ei saa kostja tahet omapoolne garantii anda tuletada kostja 21. juuni 2016. a hinnapakkumisest (vt I kd, lk 23). Asjaolu, et kostja oli valmis DACIA Polska Sp.z.o.o. otsuse alusel sõidukit garantii korras remontima, ei muuda kostjat müügigarantii andjaks. Eelnevat silmas pidades on maakohus teinud õige järelduse, et kostja on sõiduki müüjana tegutsenud tootja antud müügigarantii vahendajana, kelle vastu ei saa garantiist tulenevaid nõudeid esitada (vt Riigikohtu 14. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-17, p 20).
33.VÕS § 230 lg 1 alusel antud garantii ei välista muude õiguskaitsevahendite kasutamist. Praeguses asjas ei ole hageja siiski toonud esile asjaolusid, mis annaks alust hagi rahuldada kostja vastu muul alusel nt müügilepingu rikkumisele tuginedes. Hageja ei ole väitnud, ega toonud esile asjaolusid, mis annaks alust arvata, et hagejale müüdi puudustega sõiduk VÕS § 217 lg 1 ja 2 mõttes, samuti ei ole hageja tuginenud sellele, et sõiduk ei vastanud lepingutingimustele või sõidukitele tavaliselt omasele kvaliteedile VÕS § 77 lg 1 teise lause tähenduses. Lisaks, ei ole hageja toonud esile asjaolusid, mis annaks alust arvata, et hagejal oleks võimalik müügilepingust tulenevaid nõudeid maksma panna pidades silmas VÕS §-s 218 sätestatud tähtaegu.
34.Kuigi hagi rahuldamata jätmiseks piisab eeltoodud seisukohtadest, ei ole vale ka maakohtu käsitlus, mille kohaselt tuleb praegusel juhul lisaks arvestada sellega, et hageja õiguse müügigarantiid realiseerida võib seada kahtluse alla asjaolu, et hageja ei ole sõidukit garantiiperioodil hooldanud margiesinduses nii, nagu seda näevad ette
8(10)
garantii tingimuste p-d 3.3 ja 4.6 (I kd, lk 50-51). Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et garantii maksmapaneku õigus sõltub muuhulgas garantiitingimuste täitmisest ostja poolt. Garantiiandja tingimus hooldustööde tegemiseks margiesinduses on põhjendatav vajadusega tagada sõidukile tehase poolt ettenähtud korrapärane hooldus, mis kindlustab garantiiandja jaoks garantiiperioodil parimal viisil sõiduki heakorra. Samuti tagab sõiduki hooldamine margiesinduses garantiiandjale võimaluse olla garantiiperioodil regulaarselt kursis auto seisukorraga ja teha selleks vajalikke ülevaatusi. Kuna sõidukile oli antud 6-aastane roostetamisvastane garantii, on regulaarne roostekontroll garantiiandjale eriti aktuaalne, et vältida kahjustuste kaugele arenemist ja sellega võimalike remontööde mahu ja maksumuse suurenemist. Kuna vaidlust ei ole selles, et hageja ei ole sõidukit korraliselt DACIA margiesinduses hooldanud ning on alates 2012. a teostanud sõidukile nii hooldusi kui roostekontrolle ise (I kd, lk 72-88), võib hagejapoolne garantiitingimuste rikkumine osutuda takistuseks müügigarantiist tulenevaid õigusi maksma panna.
35.Kuna esimese astme kohus on eeltoodu põhjal kõigile hageja seisukohtadele piisava selgusega vastanud ning ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi pikemalt korrata. Apellatsioonimenetluses ei ole poolte vahel enam vaidlust selle üle, et kui hageja nõue oleks põhjendatud, ei oleks see aegunud. Seepärast ringkonnakohus nõude aegumise vastuväitele hinnangut ei anna.
36.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
37.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
38.Kostja esitas 26. oktoobril 2018 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 1045 eurot 33 senti (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale osutatud apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 7 tunni 28 minuti ulatuses tunnitasuga 140 eurot (käibemaksuta). Nimekirja kohaselt seisnes õigusabi maakohtu otsuse analüüsimises, apellatsioonkaebuse ja selle täpsustusega tutvumises ning apellatsioonkaebusele vastuse koostamises. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses palub hageja menetluskulud välja mõista käibemaksuta. Kostja leidis hageja menetluskulude osas esitatud seisukohas, et hageja menetluskulude suurus ja väidetavatele menetlustoimingutele kulud aeg ei ole proportsioonis. Samuti ei selgu menetluskulude nimekirjast igale menetlustoimingule kulunud aeg eraldi, mistõttu ei ole võimalik kulude põhjendatust hinnata.
39.Ringkonnakohus leiab, et kostja lepingulise esindaja apellatsioonimenetluse toimingud on põhjendatud ning ka toimingutele kulunud aeg on esindaja töö eeldatavat mahtu arvestades TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalik. Vastuseks kostja seisukohale märgib ringkonnakohus, et praegusel juhul on lepingulise esindaja ajakulu apellatsioonimenetluses tehtud töö osas võimalik hinnata ka kokkuvõtvalt, arvestades, et sisuliselt oli tegemist üksnes kolme menetlustoiminguga, s.o esindaja tutvus maakohtu otsusega, apellatsioonkaebuse ja selle täpsustusega ning seejärel koostas kaebusele vastuse. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole märgitud ajakulu 7 tunni 28 minuti ulatuses kõigi nimetatud menetlustoimingute tegemiseks ülepaisutatud.
9(10)
Lepingulise esindaja tunnitasu määr 140 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ning TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud.
40.Seega rahuldab ringkonnakohus kostja taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 1045 eurot 33 senti (käibemaksuta).
41.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus vastavalt menetlusosalise taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
42.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.