Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.09.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-53722
Tsiviilasi
J M hagi L S ja SCAEVA OÜ vastu testamendi tühistamiseks või tühisuse tuvastamiseks, omandiõiguse tunnustamiseks, valdust üle andma kohustamiseks, kinnistusraamatu kande parandamiseks ning kande parandamiseks tahteavaldust tegema kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.07.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
L S ja SCAEVA OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
15 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastustaja J M (sünd XXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Vladimir Sadekov Kostja I/apellant I L S (isikukood XXXXXXX) Kostja II/apellant II SCAEVA OÜ (registrikood 11366141), juhatuse liige L S Kostjate/apellantide lepinguline esindaja Maia Ploom
Kohtuistungi toimumise aeg
05.09.2018
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 17.07.2017 otsus tühistada osas, milles maakohus tühistas P S koduse testamendi ja tunnistas hageja omandiõigust korteriomandile asukohaga XXXXXXX, Tallinnas (resolutsiooni punktid 2, 3). Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hageja nõue P.S koduse testamendi tühisuse tuvastamiseks (alternatiivselt tühiseks tunnistamiseks) rahuldamata, ja jätta hageja nõue tunnistada tema omandiõigust korteriomandile asukohaga XXXXXXX, Tallinnas läbi vaatamata.
Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon jõusse, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
3.Otsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Hagi rahuldada osaliselt; 2) Jätta hageja nõue P S koduse testamendi tühisuse tuvastamiseks (alternatiivselt tühiseks tunnistamiseks) rahuldamata; 3) Jätta hageja nõue tunnistada tema omandiõigust korteriomandile asukohaga XXXXXXX, Tallinnas läbi vaatamata; 4) Kohustada SCAEVA OÜ-d andma nõusolek tema kohta tehtud omanikukande kustutamiseks kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXX teises jaos ja J M a (sünd XXXXXXX) sissekandmiseks omanikuna. Asendada SCAEVA OÜ nõusolek käesoleva kohtuotsusega; 5) Kohustada SCAEVA OÜ andma üle J M ale korteriomandi asukohaga XXXXXXX, Tallinnas valdus; 6) Harju Maakohtu 18.02.2016 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu jätta jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Hageja menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta 10% ulatuses hageja enda ja 90% ulatuses SCAEVA OÜ kanda.
6.Kostjate I ja II menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta kummagi kostja enda kanda.
7.Määrata kindlaks hagejale hüvitamisele kuuluva menetluskulude hüvitise rahaline suurus ja mõista SCAEVA OÜ-lt välja J M a kasuks 4689 eurot.
8.Mõista SCAEVA OÜ-lt välja J M a kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses menetluskulude hüvitise tasumisega viivitamise korral alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni hüvitise 4689 eurot täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord ja tähtajad Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue, menetluse käik
1.01.07.2014 esitas hageja maakohtule kostjate vastu hagi, milles palus tühistada oma ema P S (pärandaja) 22.08.2008 kostja I nimele tehtud koduse testamendi, tunnustada hageja omandiõigust Tallinnas XXXXXXX asuvale korteriomandile ja anda see hagejale üle, kohustada kostjat II andma korteriomandi hageja valdusse, tunnistada ebaõigeks ja muuta kinnistusraamatu kanne, mille kohaselt kanti kostja II 03.08.2010 kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna, ning kohustada kostjat tegema omanikukande parandamiseks tahteavalduse. Maakohus keeldus 11.07.2014 määrusega kostja II vastu esitatud kinnistusraamatu kande muutmise ja omandiõiguse üleandmise hagi menetlusse võtmast. Kohus võttis 14.07.2014 määrusega menetlusse kostjate vastu esitatud testamendi tühistamise nõude.
2.Hageja täiendas 12.11.2015 hagi ja palus tuvastada, et kostja I nimele tehtud testament on tühine, tunnustada hageja omandiõigust korteriomandile 11.11.2013 pärandi vastuvõtmise alusel ja anda korteriomand hagejale üle, kohustada kostjat II andma korteriomandi hageja valdusse, tunnistada ebaõigeks ja parandada kinnistusraamatu kanne, mille kohaselt kanti kostja II 03.08.2010 kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna, ning kohustada kostjat tegema tahteavalduse omanikukande parandamiseks. Alternatiivselt palus hageja tühistada kostja I kasuks tehtud testamendi. Hageja palus jätta menetluskulud kostjate kanda.
3.Hagi ja selle täienduste kohaselt tegi hageja ema väidetavalt 22.08.2008 kahe tunnistaja juuresolekul koduse testamendi, pärandades oma vara kostjale I. Pärandaja suri XXXXXXX ja notar väljastas 01.07.2010 pärimistunnistuse kostja I nimele. Pärimistunnistuse alusel läks kostjale I üle pärandvara hulka kuulunud korteriomand. Kostja I võõrandas korteriomandi 03.08.2010 kostjale II, mille juhatuse liige on ta ise. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiis tuvastas, et testament on võltsitud, ning notar teatas 19.07.2013 hagejale, et tunnistas 10.07.2013 pärimistunnistuse kehtetuks. Notar väljastas 11.11.2013 pärimistunnistuse, mille järgi läks pärandaja vara üle hagejale. Seega pidi hagejale üle minema ka korteriomand. Kuna testament on võltsitud, on see tühine ning sel ei ole õiguslikke tagajärgi. Seega ei läinud omandiõigus üle kostjale I ning tal ei olnud õigust võõrandada korteriomandit kostjale II. Kostja II teadis, et kostjal I ei olnud õigust omandit üle anda. Kuna kostjad on omavahel seotud, omandasid nad mõlemad korteri pahauskselt. Seega on vale ka kinnistusraamatu kanne kostja II omandiõiguse kohta. Kostja II valdab korterit ebaseaduslikult. Asja omanik võib asja pahauskselt omandajalt igal ajal tagasi nõuda. Kuna testament on koostatud pärandaja tahte vastaselt, see on võltsitud ja pärimistunnistus on tunnistatud kehtetuks, esinevad testamendi tühistamise aluseks olevad asjaolud ning testamendi alusel saadu tuleb tagastada alusetu rikastumise sätete alusel. Kostjate vastuväited
4.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
5.Kostja I vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendatud, et testament koostati eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul. Hageja ei saa taotleda testamendi tühistamist, kuna ta ei ole selle tehingu pool ega poole õigusjärglane. Kui hagejal on hagi esitamise õigus, on tema nõue aegunud, kuna testament koostati 2008.a ja hagi esitati alles 2014. Notar teavitas hagejat ja tema esindajat juba 13.09.2011, et testamendiga on probleeme ja hagi tuleb kohtusse esitada ühe aasta jooksul. Testamendi võimalikust võltsimisest teavitas hageja esindajat 30.01.2013 ka Politsei- ja Piirivalveamet. Samuti on möödunud tehingu tühistamise tähtaeg. Kostja I sai korteriomandi omanikuks heauskselt testamendi alusel, mille õigsuses tal ei olnud põhjust kahelda. Kostja I ei teadnud ega pidanud
teadma testamendiga seotud probleemidest ning hageja ei ole sellistele asjaoludele ka viidanud.
6.Kostja II vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud eksimust, pettust, ähvardust või vägivalla mõju testamendi koostamisel. Pärandaja ei esitanud testamendi tühistamise avaldust. Testamendi tühistamise nõue on aegunud, kuna on esitatud enam kui aasta pärast väidetavast tühistamise aluseks olevast asjaolust teadasaamist. Samuti on möödunud tehingu tühistamise tähtaeg. Kuna testamendi tühistamiseks ei ole alust, ei ole võimalik tunnustada hagejat korteriomandi omanikuna. Kuna kostjad omandasid korteriomandi heauskselt, ei ole võimalik tühistada käsutustehingut, mille alusel sai korteriomandi omanikuks kostja II. Heauskse omandamise korral kehtib käsutus vaatamata sellele, et käsutuse tegi õigustamata isik. Kuna kinnistusraamatu kanne kostja II kohta on tehtud õigel alusel, ei ole alust seda muuta ega anda valdust üle hagejale. Esimese astme kohtu otsus
7.17.07.2017 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ning tühistas testamendi, tunnustas hageja omandiõigust korteriomandile ja kohustas kostjat II andma korteriomandi valduse üle hagejale. Maakohus märkis, et kohtuotsuse jõustumisel tuleb kustutada kinnistusraamatus omanikukanne kostja II kohta, kanda kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna hageja ning kohustada kostjat II andma selleks nõusoleku. Omanikukande muutmise avaldust asendab jõustunud kohtuotsus. Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning mõistis neilt solidaarselt hagejale välja riigilõivu 700 eurot ja õigusabikulud 1975 eurot, kohustades kostjaid maksma menetluskuludelt ka viivist.
8.Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: pärandaja suri XXXXX, tema pärandvara hulgas oli korteriomand; 22.08.2008 kahe tunnistaja juuresolekul koostatud koduse testamendiga pärandati pärandaja kogu vara kostjale I; 01.07.2010 andis notar kostjale I pärimistunnistuse; kostja I võõrandas 03.08.2010 korteriomandi kostjale II, mis on kostja I äriühing; notar tunnistas 10.07.2013 kostjale I väljastatud pärimistunnistuse kehtetuks käekirja kohtuekspertiisi akti alusel, millega tuvastati, et testamenti ei allkirjastanud pärandaja; PPA Põhja prefektuuri majanduskuritegude talitus algatas kriminaalasja sündmuste kohta, kus kostja I kasutas testamendi võltsimist ja sai korteriomandi omanikuks, kuid kriminaalmenetlus lõpetati kostja I suhtes 16.04.2015 aegumise tõttu.
9.Testamendi tühistamise hagi ei ole aegunud. Hageja sai testamendi tühistamise aluseks olevatest asjaoludest teada notari 19.07.2013 kirjast pärimistunnistuse tühistamise kohta, mille ta sai ilmselt kätte pärast 19.07.2013. Kuna hagi esitati 01.07.2014, on see tähtaegne. Hagejal on pärimisseaduse (PärS) § 88 lõike 7 järgi õigus esitada testamendi tühistamise hagi.
10.Kriminaalasjas on käekirjaekspertiisi teinud eksperdid andnud arvamuse, et testamendil olevat allkirja ei kirjutanud pärandaja. Võrdlusmaterjal võimaldas teha allkirjaekspertiisi. Seega ei ole pärandaja testamenti teinud ega oma viimset tahet avaldanud.
11.Tehing on kehtetu, kui see on puudusega, mis annab aluse tehingu tühistada, või see on algusest peale tühine. Hageja ei muutnud omavoliliselt hagi alust ja eset. Tehingu tühisuse alusele tuginedes tuvastab kohus tühisuse ilma menetlusosalise taotluseta.
12.Tegemist on ühepoolse tehingu võltsimisega, s.o pettusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lõike 1 mõttes. On tõendatud, et kostja I omandas võltsitud testamendi alusel pärandaja vara. Kriminaalmenetluses uuriti nelja koduse testamendi võltsimise ja kasutamise ning testamentide abil kelmuse toimepanemise asjaolusid. Kriminaalmenetluses tehti kindlaks, et kõik testamendid, sh vaidlusalune, on võltsitud, st kostja I omandas vara võltsitud testamendi alusel. Kahe testamendi järgi oli pärandi saajaks kostja I ja kahel juhul tema poeg. Kostja I ja tema poeg kanti testamentidega päritud kinnistute omanikena kinnistusraamatusse ja võõrandasid need kostjale II. Kahel juhul jäid pärimistoimingud lõpule viimata kostjast I ja tema pojast sõltumatute asjaolude tõttu. Kostja I suhtes lõpetati kriminaalmenetlus kuriteo aegumise tõttu. Kostja I selgitas kohtuistungil, et testamendi tõid tema korterisse majas santehnikutena töötanud isikud ning tema uskus, et testamendi tegi pärandaja, kes oli seda kunagi lubanud teha, sest kostja I oli ainus pärandajaga suhelnud isik. Hiljem väitis kostja I, et ta ei suhelnud pärandajaga sageli, kuna käis tööl. Kõikide testamentide koostamise juures olid tunnistajatena samad santehnikud. Kriminaalasjas kahtlustatavatena ülekuulatud tunnistajate ütlustega on tõendatud, et pärandaja ei öelnud testamendi koostamisel ühtegi sõna. Kuna tema allkirja tuli võltsida, ei olnud ta järelikult nõus või võimeline allkirja andma. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kohaselt võib testamendi vormistamise kohta kogutud tõenditest järeldada, et dokument on võltsitud. Testamendi vormistamise ajal viibis korteris ka kostja I, kuigi ta saabus hiljem. Kuna kostjal I ei olnud küsimusi temale tuttavate isikute viibimise kohta võõra inimese korteris, pidi ta olema nende tegevusega kursis. Kahtlustatavatena ülekuulatud santehnikud väitsid, et kostja II omanikud on nii kostja I kui ka tema poeg. Töötajatel sellise mulje tekkimiseks pidi kostja I ja tema poja koostöö olema tihe ning ei ole usutav, et nad ei teadnud teineteise tegemistest. Olles juba enne menetlust teadlik testamendi võltsitusest, ei kavatsenud kostja I pettuse teel omandatud varast loobuda ja leiab, et tal oli õigus see endale saada. Lähtudes pärandaja vara omandamise skeemist ja kostja I soovist väljapetetud vara iga hinna eest säilitada, oli kohus veendunud, et kostja I teadis pettusest. TsÜS § 90 lõike 2 kohaselt tuleb tühistatud tehingu järgi saadu tagastada alusetu rikastumise sätete kohaselt. Tehingu tühistamine TsÜS § 94 alusel toob kaasa selle tagasitäitmise võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 alusel.
13.Tehing, millega kostja I sai pärandaja korteriomandi enda omandisse, on algusest peale kehtetu. Kostjal I ei olnud õigust korterit võõrandada ning ta pidi seda teadma. Kuna kostja I on kostja II ainuomanik ja juht, pidi kostja II samuti teadma korteriomandi ebaseaduslikust võõrandamisest. Hageja sai korteriomandi omanikuks pärandi avanemisel, s.o ema surmaga. Kuna testament ja pärimistunnistus on tühised, langes ära alus kostjate kandmiseks kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna. Hagejal on asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lõike 1 ja kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lõike 1 järgi õigus nõuda ebaõige kande parandamiseks kostja II nõusolekut. KRS § 341 lõike 8 kohaselt asendab kostja II nõusolekut kohtulahend.
14.Menetluskulud jättis kohus solidaarselt kostjate kanda ning mõistis neilt hageja kasuks välja hüvitise kokku 2675 eurot koos viivisega.
Apellatsioonkaebus
15.11.08.2017 apellatsioonkaebuses paluvad kostjad maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud paluvad jätta hageja kanda.
16.Otsus ei põhine tõenditel. Hageja ei tõendanud, et pärandajat sunniti testamenti koostama või ta ei allkirjastanud testamenti. Kuna eksperdid ei olnud pädevad, ei ole tõendatud, et pärandaja ei allkirjastanud testamenti. Ka testamendi koostamise juures viibinud tunnistajad ei ole andnud ütlusi, et pärandaja ei kirjutanud testamendile alla. Isegi kui testament on võltsitud, omandasid kostjad korteri heauskselt. Alusetu on maakohtu järeldus, et kostja I pidi teadma testamendi võltsimisest. Kostja I süüd ega väidetavast kuriteost teadlikkust ei ole kriminaalmenetluses tuvastatud. Kuna testamendi võltsimine ja kostjate pahausksus ei ole tõendatud, on omandiõiguse tunnustamise ja kinnistusraamatu kande muutmise nõuded põhjendamatud. Heauskselt kolmandalt isikult ei saa vara ära võtta. Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid.
17.Samuti leidis maakohus valesti, et nõue ei ole aegunud. Pettuse korral tuli hagi esitada kuue kuu jooksul arvates pettusest teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast tehingu tegemist. Testament koostati 2008.a, hagi esitati 01.07.2014. Möödunud on ka PärS-ist tulenev aegumistähtaeg. Kohus luges testamendi tühistamise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamise ajaks ekslikult 19.07.2013.
18.Maakohus leidis valesti, et hageja ei ole hagi eset muutnud. Samuti on otsus vastuoluline, kuna kohus põhjendas, et võib lahendada testamendi tühisuse ilma poole taotluseta, kuid lahendas asja tehingu tühistamise sätete järgi. Kohus ei olnud seega ka ise veendunud, et testamendi tühisuse tuvastamiseks on alust. Tehingu tühisuse alustele kohus ei viidanud. Vastustaja seisukoht
19.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik
20.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30.11.2017 otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule ning rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt. Riigikohus tühistas 25.04.2018 otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule ning rahuldas kassatsioonkaebuse osaliselt. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
21.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus tühistas P.S koduse testamendi ja tunnistas hageja omandiõigust korteriomandile asukohaga XXXXXXX, Tallinnas (resolutsiooni punktid 2, 3). Tühistatud osas saab kolleegium teha uue otsuse, millega jätab hageja nõude P.S koduse testamendi tühisuse tuvastamiseks (alternatiivselt tühiseks tunnistamiseks) rahuldamata ja jätab hageja nõude tunnistada tema omandiõigust korteriomandile asukohaga XXXXXXX, Tallinnas läbi vaatamata (TsMS § 657 lõike 1 punktid 2, 4). Muus osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon jõusse, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lõike 1 punkt 21). Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Samuti jaotab ja määrab kolleegium rahaliselt kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruse kõigis kolmes kohtuastmes.
22.Hageja palub P.S seadusjärgse pärijana (pärimistunnistus t I kd lk 84-86) parandada pärandajale kuulunud korteriomandi omanikukanne kinnistusraamatus ja anda talle kui omanikule üle korteriomandi valdus. Hageja nõuete aluseks on asjaolu, et pärandaja ei teinud testamenti kostja I kasuks ega avaldanud oma viimast tahet. Puudub vaidlus, et korteriomandi omanikuna kanti pärimistunnistuse alusel sisse kostja I, kes võõrandas korteriomandi edasi kostjale II (kinnistusraamatukanne 17.08.2010; t I kd lk 11-12). Pärimistunnistuse tunnistas notar kehtetuks 10.07.2013 (t I kd 9-10, tõlge lk 21-22). Samuti puudub vaidlus, et korteriomand on kostja II valduses.
23.Esmalt selgitab kolleegium, et hageja omandiõiguse tunnustamise nõudel ei ole käesoleva asja lahendamisel iseseisvat tähendust, kuna omandiõiguse tuvastab kohus AÕS § 80 alusel esitatud vindikatsiooninõude rahuldamise eeldusena (Riigikohtu lahend käesolevas asjas, punkt 13; nr 3-2-1-86-14, punkt 13). Seega ei ole hagejal TsMS § 368 lõike 1 mõttes õiguslikku huvi tuvastada oma omandiõigust iseseisva nõudena. Maakohtu otsus tuleb selles osas tühistada ja nõue tuleb jätta TsMS § 423 lõike 2 punkti 2 alusel läbi vaatamata.
24.Hageja on seisukohal, et tal on P.S testamendi tühistamise või tühisuse tuvastamise nõue. Samas tugineb hageja sellele, et testamendi tegemiseks ei olnud pärandaja tahteavaldust ja tema allkiri võltsiti. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles kohus tuvastas, et tegelikult pärandaja ei avaldanud 22.08.2008 oma viimast tahet. Samas tuleb maakohtu põhjendusi selles osas muuta. Maakohus hindas TsMS § 232 lõike 1 nõudeid järgides kogumis järgmisi kogutud tõendeid: 1) EKEI ekspertiisiakti nr 12E-DK0120 10.12.2012 (t I kd lk 43-49), milles kohtueksperdid leidsid mh, et allkiri testamendil ei ole P.S poolt kirjutatud ja et kõigi analüüsitud 4 testamendi tekstid olid kirjutatud ühe isiku poolt, kelleks aga ei saanud olla P.S , kuna tema suri XXXXX, aga analüüsitud testamentidest viimane kandis kuupäeva 09.10.2010; 2) testamentide (mh P.S testamendi) võltsituse alusel algatatud kriminaalasjas antud R.S ja S.G ütlusi (t I kd lk 196-200, 208-213, tõlge lk 201-207; lk 213-217, tõlge 218-220), milles nad kinnitasid, et kirjutasid tunnistajatena 22.08.2008 väidetavale testamendile alla P.S toas, kuid ei mäletanud, kas P.S ise alla kirjutas; et P.S istus ega suutnud peaaegu üldse rääkida; et 2 testamenti XXXXX majas kirjutas R.S kostja I poja V.V etteütlemisel.
25.Kolleegium on seisukohal, et hinnatud tõenditega on tõendatud hageja väide, et P.S ei teinud 22.08.2008 tahteavaldust, millega oleks pärandanud oma vara kostjale I. Kostjad ei esitanud tõendeid, millised lükkaksid ümber eelpool analüüsitud eksperdiarvamuse ja kriminaalasjas kogutud kahtlustatavate ütlused. Kostjad ei esitanud tõendeid, mille alusel saaks tuvastada, et P.S siiski kirjutas koduse testamendina pealkirjastatud dokumendile alla. Kolleegium ei nõustu kostjate väidetega eksperdiarvamuse ebausaldusväärsuse kohta ja nõustub selles osas maakohtu seisukohaga (sisaldub vaidlustatud otsuse punktis 3). Eksperdid ei ole väitnud, et neil ei olnud piisavalt võrdlusmaterjali, et võrrelda P.S allkirja. Asjaolu, kes tegelikult allkirja kirjutas, ei oma käesoleva tsiviilasja lahendamisel tähtsust. Kostjate poolt viidatud Riigiprokuratuuri ja Tallinna Ringkonnakohtu määrustes kriminaalasja lõpetamise kohta ei ole samuti tuvastatud asjaolusid, millised lükkaksid ümber eelpool analüüsitud tõenditest tulenevad järeldused.
26.Testament on PärS § 19 lõigete 1 ja 2 järgi ühepoolne tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks isiklikult korraldusi pärandi kohta. Testament kui kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub TsÜS § 69 lõike 1 teise lause kohaselt kehtivaks tahte väljendamisega. Eelpool nõustus kolleegium maakohtuga, et käesolevas asjas ei ole tõendatud, et P.S oleks 22.08.2008 teinud tahteavalduse, millega oleks pärandanud oma
vara kostjale I. Seega ei ole alust ka tunnistada olematut testamenti tühiseks või tuvastada selle tühisust ja maakohtu otsuses sisalduv käsitlus pettusest tuleb jätta lahendi põhjendustest välja ning hageja vastav nõue tuleb jätta rahuldamata.
27.Kinnistusraamatukande parandamise nõude materiaalõiguslikuks aluseks on AÕS § 65 lõige 1, mille kohaselt võib isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, nõuda selle parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Tõendatud on, et P.S seadusjärgseks pärijaks on hageja. Seega juhul, kui kostja II omanikukanne on ebaõige, on hageja näol tegemist isikuga, kes on õigustatud kande parandamist nõudma.
28.Eelpool leidis tõendamist, et P.S ei teinud 22.08.2008 tahteavaldust jätta peale oma surma kogu vara kostjale I. Seega oli olematu testamendi alusel tehtud kostja I omanikukanne kinnistusraamatus ebaõige algusest peale ning tal puudus korteriomandi käsutusõigus. Samas on tõendatud, et kostja I andis korteriomandi omandi üle kostjale II (kinnistusraamatu väljavõte t I kd lk 11-12). Kinnisomandi üleandmiseks on AÕS § 641 järgi vajalik õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse ning käsutav pool peab omama selleks käsutusõigus. Erandlikult on käsutusõiguse puudumise korral võimalik õigust AÕS § 561 alusel heauskselt omandada. AÕS § 561 lõike 1 kohaselt kui isik omandab tehinguga kinnisomandi kinnistusraamatusse kantud andmetele tuginedes, loetakse kinnistusraamatusse kantud andmed tema suhtes õigeks, v.a mh kui omandaja teadis või pidi teadma, et kinnistusraamatusse kantud andmed on ebaõiged. TsÜS § 139 kohaselt kui seadus seob õiguslikud tagajärjed heausksusega, tuleb selle olemasolu eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti.
29.Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja II ei olnud P.S le kuulunud korteriomandit kostjalt I omandades heauskne AÕS § 561 lõike 1 mõttes, vaid pidi teadma, et kinnistusraamatusse kantud omaniku andmed on ebaõiged. Puudub vaidlus, et kostja I on kostja II ainuosanik ja juhatuse liige, st et kostja I tegevus kostja II juhatuse liikmena loetakse kostja II tegevuseks (TsÜS § 31 lõige 5) ning kostja I kui füüsilise isiku teadmine tuleb samastada tema kui füüsilisest isikust juhatuse liikme teadmisega. Kostjate poolt esiletoodu, et formaal-juriidiliselt ei saa samastada füüsilisest isikust kahtlustatavat ja juriidilisest isikust kolmandat isikut, kehtib karistusõiguses, mis aga käesoleva tsiviilvaidluse lahendamisel ei kohaldu.
30.Käesolevas asjas on R.S ja S.G kriminaalmenetluses ülekuulamise protokollidega tõendatud, et nemad, kostja I ja viimase poeg V.V töötasid koos kostjas II; et V.V oli XXXXX elamus korteriühistu esimees; et R.S ja S.Granatkin tegid elamus sanitaartehnilisi töid; et mingil ajal ütles V.V neile, et selles majas elav eakas naisterahvas soovib pärandada korteri kostjale I; et nad sisenesid koos V.V ga korterisse ja kostja I tuli hiljem; et naine istus ega suutnud peaaegu üldse rääkida. Kostja I selgitas maakohtus, et sai testamendi santehnikute R.S ja S.G käest, kes töötasid selles majas; et santehnik andis talle paberi ja ütles, et see on testament; et ta juba teadis testamendist, kuna Polina oli sellest rääkinud 2008.a (I kd lk 87 pöördel). Kahtlustatavate R.S ja S.G ülekuulamise protokollidest nähtub lisaks, et sarnastel asjaoludel oli oma vara kostjale I väidetavalt pärandanud veel üks isik ja kostja I pojale kaks isikut. Maakohtus ei olnud pooltel vaidlust ka selle üle, et ka V.V võõrandas võltsitud testamendi alusel saadud kinnisasja oma emale kuuluvale kostjale II. Eeltoodud tuvastamist leidnud eluliste asjaolude kogumi alusel on eluliselt usutav ja kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kostja I ja tema kaudu kostja II pidi olema teadlik P.S testamendi vormistamise asjaoludest, mistõttu ei ole tegemist heauskse omandamisega ja kostja II ei
omandanud vaidlusalust korteriomandit kostjalt I. Järelikult on korteriomandi seaduslikuks omanikuks alates P.S pärandi avanemisest tema seadusjärgse pärijana tütar, st hageja. Seega on korteriomandi omanikukanne kinnistusraamatus ebaõige ja kostja II kui puudutatud isiku nõusolekut parandamiseks asendab käesolev kohtuotsus (KRS § 341 lõiked 1, 6).
31.Hageja on esitanud AÕS § 80 alusel korteriomandi väljanõudmise nõude kostja II valdusest. AÕS § 80 lõike 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Puudub vaidlus, et korteriomandit valdab kostja II. Kostja II ei ole toonud esile muud korteriomandi valdamise õiguslikku alust kui väidetav omandiõigus. Eelpool leidis tuvastamist, et kostjal II omandiõigus puudub. Seega on tegemist ebaseadusliku valdusega ja kostja II on kohustatud andma korteriomandi üle enda ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse.
32.Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja nõuded ei ole aegunud, kuid muudab selles osas maakohtu põhjendusi. Maakohus käsitles aegumist testamendi tühistamise kontekstis PärS § 88 lõike 7 alusel. Tegelikult tuleb vaadelda kinnistusraamatukande parandamise ja valduse vabastamise nõuete võimalikku aegumist. Kinnistusraamatukande parandamise nõude kui seadusest tuleneva nõude aegumistähtajaks on vastavalt TsÜS §-le 149 10 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Omandiõiguse alusel esitatava ebaseadusliku valduse vabastamise nõude kui omandiõigusest tuleneva väljaandmisnõude aegumistähtajaks on TsÜS § 155 lõike 1 alusel 30 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lõike 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kinnistusraamatukanne kostja II omandiõiguse kohta tehti 17.08.2010, hagi esitati 01.07.2014. Seega ei ole hageja nõuded aegunud.
33.Tsiviilasja materjalid ei anna alust nõustuda apellantide väitega, et 12.11.2015 muutis hageja hagi eset, kuigi kostjad selleks nõusolekut ei andnud. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et nimetatud kuupäeval täiendas hageja oma nõudeid selliselt, et esmaseks sai testamendi tühisuse tuvastamise nõue ja alternatiivseks testamendi tühistamise nõue (t I kd lk 79-83). Teiste nõuete osas muudatusi ei olnud. Nõuete aluseks olevaid elulisi asjaolusid hageja ei muutnud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et tegemist ei olnud hagi muutmisega TsMS § 376 mõttes. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lõige 6).
35.Menetluskulude jaotamisel kõigis kohtuastmetes võtab kolleegium aluseks, et rahuldamata jäänud nõue sai olla suunatud kostja I vastu, samas oli juriidilisest isikust kostja ebaõige kinnistusraamatukande tegemise ja valduse saamisel kostja I täieliku kontrolli all ning kostja I aktiivse tegevuseta ei oleks kostja II saanud hageja õigusi rikkuda. Kostja II vastu esitatud kolmest nõudest kaks kuuluvad rahuldamisele. Läbivaatamata jäänud nõue ei moodusta kogu tsiviilasja mahust üle 10%. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes TsMS § 162 lõigetest 1 ja 4 ning § 168 lõikest 2 määrab kolleegium jätta kostjate menetluskulud kõigis kohtuastmetes nende endi kanda ja hageja menetluskuludest 90% kostja II kanda ning 10% jätta hageja enda kanda.
36.Järgnevalt määrab kolleegium kindlaks hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruse. Maakohus leidis, et hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks oli kokku 2675 eurot. Hageja maakohtu otsustust ei vaidlustanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu diskretsiooniotsustusega ja määrab hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks maakohtus kokku 2675 eurot.
37.Vastavalt taotlustele (t II kd lk 86-87, 114-115, 127) moodustavad ringkonnakohtus ja Riigikohtus hageja kui vastustaja menetluskulu tasu vandeadvokaadist lepingulisele esindajale järgmiste toimingute eest: maakohtu otsusega tutvumine ja analüüs 1h 30min, kaebusega tutvumine ja analüüs 2h, vastuse koostamine 3h, 07.11.2017 istungiks ettevalmistamine 1h 30min ja istungil osalemine 15min, ringkonnakohtu otsusega tutvumine 1h, kassatsioonkaebuse koostamine 4h, vastusega kaebusele tutvumine 30min, Riigikohtu otsusega tutvumine 2h, ringkonnakohtu 05.09.2018 istungiks ettevalmistamine 1h ja istungil osalemine 1h. Kokku kulutasid lepingulised esindajad apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes aega õigusabile 17h 45min. Vastavalt taotlustele osutas advokaadist esindaja ringkonnakohtus õigusabiteenust tasuga 100 eurot tund ning vandeadvokaadist esindaja Riigi- ja ringkonnakohtus tasuga 180 eurot tund. Apellandid jätsid menetluskulude põhjendatuse kohtu otsustada. Kolleegium on seisukohal, et arvestades vaidluse õiguslikku ja faktilist sisu ning lepinguliste esindajate kvalifikatsiooni on taotletav kulu hageja esindamiseks käeolevas kohtumenetluses põhjendatud ja vajalik kogu ulatuses. Samuti vastab esindajate tunnitasu suurus kohtupraktikas aktsepteeritud mõistlikule suurusele. Seega määrab ringkonnakohus hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks apellatsiooni- ja Riigikohtus (8h 15min x 100) + (9h 30min x 180) = 825 + 1710 = 2535 eurot.
38.Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud ja vajalikuks kuluks 2675 + 2535 = 5210 eurot, millest kostja II peab hüvitama 90%, s.o 4689 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal II tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras (TsMS § 177 lõige 4).
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.