4.Asendada jõustunud kohtuotsuses N. K ja E OÜ nimi initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustada N. K sünniaega, isikukoodi ja aadressi ning E OÜ registrikoodi ja aadressi.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.N. K (hageja, töötaja) esitas 3. märtsil 2016 Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse E OÜ (kostja, tööandja) vastu, milles palus tuvastada temaga sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse. Hageja täiendas oma nõuet TVK istungil ja palus kostjalt välja mõista ka hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 1392 eurot. TVK jättis 13. mai 2016 otsusega hageja avalduse rahuldamata.
2.Hageja esitas 13. juunil 2016 Harju Maakohtule hagi kostja vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja 1392 euro suuruse hüvitise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures tähtajatu töölepingu alusel alates 1. detsembrist 2015 puhastusteenindajana. Kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu 29. veebruaril 2016 üles katseajal tööülesannete lohaka täitmise ja vajadusel tööle asumisest keeldumise tõttu alates
2-16-9199
15.märtsist 2016. Töölepingu ülesütlemise avaldus ei ole kooskõlas seadusega ning on tühine. Töölepingut ei või üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga, ning ülesütlemisavaldusest ei selgu, milles katseaja eesmärgi täitmata jätmine seisneb. Hagejale ei ole teatavaks tehtud, milline on tööandja nõutav töötaja tervise, teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomaduste tase töö tegemiseks ning miks hageja ei vasta sellele tasemele. Avalduses väidetud tööülesannete lohakas täitmine ei ole läbipaistev. Avalduses väidetu, et hageja on tööle asumisest keeldunud, on vastuolus katseaja eesmärgiga ega saa olla seaduse järgi töölepingu ülesütlemise aluseks. Hageja täitis töölepingut ja katseaja eesmärke kohaselt ning talle ei ole töö kohta pretensioone ega etteheiteid esitatud. Kuna kostja avaldus on tühine, tuleb hagejale tasuda hüvitisena kolme kuu keskmine töötasu.
3.Kostja ei tunnistanud hagi. Tema vastuväidete kohaselt oli töölepingu ülesütlemine õiguspärane. Katseaja jooksul selgus, et hagejal ei ole töö tegemiseks vajalikke oskusi ja teadmisi. Kontrollimisel on mitmel korral tuvastatud, et töö ei olnud kvaliteetne (hageja jättis köögitarvikud jm puhastamata, ei eemaldanud akendelt sõrmejälgi ja jättis koristusvahendid lohakile). Samuti rikkus hageja töölepingust tulenevat kohustust mitte osutada tööandjale konkurentsi, sest oli teise ettevõtte juhatuse liige ja tegi selle ettevõtte nimel kostja kliendile hinnapakkumise. Hageja jättis ka
26.veebruaril 2016 tööle tulemata, kuigi kostja seda nõudis. Hagejal oli varem (kahel korral jaanuaris 2016) probleeme töölt puudumisega. Puhastusteenindaja tööülesannete mittekorrektne täitmine on väga raske eksimus, mis võib nii tööandjale kui ka tema kliendile kaasa tuua kahju. Kostjal ei olnud enam võimalik hagejat usaldada.
4.Harju Maakohus rahuldas 19. detsembri 2016. a otsusega hagi osaliselt. Maakohus tuvastas töölepingu katseajal ülesütlemise tühisuse, luges töölepingu lõppenuks 15. märtsil 2016 ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 696 eurot. Maakohus keeldus menetlusse võtmast hageja nõuet lõpetada tööleping töölepingu seaduse (TLS) § 85 lg 1 alusel töötaja algatusel. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohtu otsuse põhjendustel on ülesütlemisavaldus kookõlas TLS §dega 95 ja 96, see on hagejale kätte toimetatud ja kehtiv.Tuvastatud asjaoludel ei rikkunud hageja töölepingust tulenevat kohustust mitte osutada tööandjale konkurentsi. Ei ole tõendatud, nagu oleks hageja vajadusel, s.o
26.veebruaril 2016 tööle asumisest keeldunud. Ei ole tõendatud, et kostja oleks teavitanud hagejat puudustest tema töö kvaliteedis, v.a kahel juhul (kui röster ja fonolukk jäid puhastamata), samuti ei ole hagejat hoiatatud võimaliku töökohustuste rikkumise eest. TLS § 86 lg 4 kohaselt ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga (TLS § 6 lg 1). Kostja on põhjendanud töölepingu ülesütlemist katseajal asjaoludega, mis ei näita katseajal tööga hakkamasaamist, vaid seda, et töötaja on väidetavalt töölepingut rikkunud. Kostja ei ole öelnud lepingut üles põhjusel, et töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused ei vasta töö tegemiseks nõutavale tasemele (TLS § 6 lg 1). Hageja on esitanud tõendid (Dussmann Eesti OÜ tänukiri, kutsetunnistus ja tunnistused puhastusteenindajate kursustel osalemise kohta ning Best Apartments OÜ soovituskiri), millest nähtuvalt on tal puhastusteenindajana töötamiseks vajalikud teadmised, oskused ja võimed. Kostja ei ole tõendanud, et hageja ei sobi oma teadmiste, oskuste ja võimete tõttu kokkulepitud tööd tegema. Kuna tööleping öeldi üles katseajal seadusest tuleneva aluseta, on ülesütlemine TLS § 104 lg 1 järgi tühine. Tööleping tuleb TLS § 107 lg 2 järgi lugeda lõppenuks alates 15. märtsist 2016, s.o kuupäevast, millal oleks tööleping lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. TLS § 109 lg 1 alusel väljamõistetava hüvitise suurust tuleb muuta, arvestades, et hageja oli kohtuistungil kompromissi korral nõus nõutava hüvitise suurust vähendama. Mõistlikuks hüvitiseks on pool kolme kuu keskmisest töötasust, s.o 696 eurot. 2(5)
2-16-9199
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas, ning jätta uue otsusega hagi rahuldamata või saata asi vaidlustatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 31. märtsi 2017. a otsusega maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas, ning jättis uue otsusega hagi rahuldamata. Ringkonnakohus jättis kõik menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsust vaidlustatud osas, st osas, millega kohus tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse, luges töölepingu lõppenuks 15. märtsil 2016 ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 696 eurot. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et töölepingu ülesütlemise formaalsed eeldused on täidetud. Tulenevalt TLS § 86 lgst 4 ei saa asjaoludega, mis ei näita tööga hakkamasaamist, katseaja ebarahuldavaid tulemusi põhjendada ja töölepingut TLS § 86 lg 1 alusel üles öelda. Nii ei ole tööandjal õigust töölepingut üles öelda katseaja eesmärgi täitmata jätmise tõttu, kui ülesütlemise põhjuseks on töötaja lepingurikkumine. Kuna töölt puudumine ja väidetav konkurentsikeelu rikkumine ei ole TLS § 86 lg 4 järgi aluseks katseajal töölepingu ülesütlemisele, ei pea hindama, kas hageja on eelmärgitud viisil töölepingut rikkunud või mitte. Tõendite kohaselt on töölepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused täidetud. Maakohtu osutatud tõendid ei tõenda hageja sobivust töötama kostja juures puhastusteenindajana, nagu ekslikult leidis maakohus. Asja materjaliga ei ole kooskõlas ka maakohtu otsuses märgitu, nagu ei oleks kostja väitnud ega tõendanud, et hageja ei sobi kokkulepitud tööd tegema. Kostja tugines tööülesannete lohakale täitmisele töölepingu ülesütlemisel (töö ei vastanud nõutud tasemele). Kostja on toonud välja konkreetsed puudused ja esitanud kohtule sellekohased tõendid. Otsusest ei nähtu põhjendusi, miks maakohus kostja tõenditega ei arvestanud. Hageja on omaks võtnud kaks puudust töös – puhastamata röster ja fonolukk. Tunnistaja Laine Radsini ütluste kohaselt teatas ta hagejale ka ehitustolmust puhastamata riidekapi seintest, samuti puhastamata külmkapiuksest ja rõduuksest, millel olid käejäljed. Samuti andis tunnistaja ütlusi selle kohta, et hageja unustas aknalauale tolmulapi, jättis puhastamata öökapi, pliidi, mikrolaineahju jne. Tunnistaja kirjeldas puudusi ka TVK-le esitatud 26. veebruari 2016 seletuskirjas, samuti TVK istungil. Tunnistaja ütluste õigsuses ei ole põhjust kahelda. Tähtsust ei ole asjaolul, et hageja töölepingujärgset kohustust – täita pärast koristust kontroll-lehti – praktikas ei järgitud. Seadusest ei tulene, et tööandjal oleks kohustus fikseerida töötaja iga konkreetne tööle mittevastavuse juhtum ja seda fakti kinnitavad tõendid ning et nendest tuleks töötajat kohe teavitada. Hageja koristas külaliskortereid, mida kostja äripartnerid üürivad turistidele, ning tema ebakvaliteetne töö võib endaga kaasa tuua kostja ja tema äripartnerite klientide vähenemise.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada (v.a resolutsiooni p 5, mis puudutab poolte andmete avalikustamist) ja teha uus otsus, millega jätta maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus kohaldas oma järelduse tegemisel valesti TLS § 6 lgt 1, § 95 lgt 2 ja § 104 lgt 1. Töölepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused ei olnud täidetud. Kostja on 3(5)
2-16-9199 põhistanud töölepingu ülesütlemist asjaoluga, mis ei saa olla aluseks töölepingu lõpetamisele katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu. Samuti pole ringkonnakohus erinevalt maakohtust hinnanud tõendeid nõuetekohaselt. Hinnatud pole tunnistaja väiteid, et ta ei pidanud hageja puudusi töös oluliseks. Samuti pole hinnatud asjaolu, et kostjal puudus töö kvaliteedi kontrollisüsteem. Tõendamiskoormus on jagatud ekslikult, sest samaväärsete tõendite (tunnistaja ütlused ja hageja vande all antud seletus) puhul tulnuks olukorras, kus teised tõendid puuduvad, lugeda, et tõendamisele kuuluvat asjaolu ei ole tõendatud.
8.Kostja vaidleb hageja kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 alusel muutmata ning kassatsioonkaebus rahuldamata.
10.Kassatsioonkaebuse kohaselt vaieldakse asjas selle üle, kas kostjal oli alust hagejaga sõlmitud tööleping katseajal üles öelda ja kas ülesütlemine vastas seaduse nõuetele.
11.Kolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldusega, et TLS § 86 lg 1 alusel töölepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud. TLS § 86 lg 1 järgi võib tööandja tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. Sama sätte lg 4 kohaselt ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Katseaja eesmärgiks on TLS § 6 lg 1 järgi hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Tööleping tuleb üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega ning vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine (TLS § 95 lg 1). Tööandja peab ülesütlemist põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (TLS § 95 lg 2). TLS § 95 lgs 3 sätestatakse, et TLS § 95 lgs 2 sätestatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. TLS § 104 lg 1 järgi on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine (vt ülesütlemise formaalsete ja materiaalsete eelduste tuvastamise kohta Riigikohtu 9. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3212114, pd 11 ja 12). Eeltoodut arvestades tuleb tööandjal töölepingu ülesütlemise korral katseajal (TLS § 86 lg 1) ülesütlemist põhjendada ja jälgida, et see ei oleks vastuolus katseaja eesmärgiga (TLS § 86 lg 4 ja § 6 lg 1). Näiteks ei ole tööandjal õigust öelda töölepingut üles katseaja eesmärgi täitmata jätmise tõttu, kui ülesütlemise põhjuseks on ainult töötaja lepingurikkumine või koondamine. Sellistel juhtudel on tööandjal õigus öelda tööleping üles töötajast tuleneval põhjusel TLS § 88 lg 1 järgi või tööandja majanduslikel põhjustel TLS § 89 lgte 1 või 2 kohaselt (vt Riigikohtu 11. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3215214, p 12). Ringkonnakohus tuvastas, et kostja esitas TLS § 86 lg 1 alusel ja selles sätestatud tähtaega järgides hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse ning see toimetati hagejale kätte. Ülesütlemise avalduse kohaselt on töölepingu ülesütlemise põhjuseks katseajal tööülesannete lohakas täitmine ja vajaduse korral tööle asumisest keeldumine. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldusega, et eeltoodut arvestades on töölepingu ülesütlemise formaalsed eeldused täidetud (ülesütlemine vastab TLS § 95 lgtes 1 ja 2 sätestatud nõuetele). 4(5)
2-16-9199 Järgnevalt analüüsis ringkonnakohus nõuetekohaselt, kas kostjal oli TLS § 86 lg 1 järgi alus hagejaga sõlmitud tööleping üles öelda (ülesütlemise materiaalsete eelduste tuvastamine). Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus on põhjendanud töölepingu ülesütlemist asjaoluga, mis ei saa olla aluseks töölepingu lõpetamisele katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu. Ringkonnakohus tuvastas, et kostja on tõendanud, et hageja ei sobi kokkulepitud tööd tegema (kostjal on alus TLS § 86 lg 1 järgi hagejaga sõlmitud tööleping üles öelda) põhjusel, et hageja on lohakas ja ei suuda tagada, et töö vastaks kostja nõutud tasemele. Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohtu järeldus kooskõlas TLS § 6 lg 1 eesmärgiga ja § 86 lgga 4. Esiletoodud asjaolud (hageja tööülesannete täitmine, tööstiil ja -harjumused osutavad sellele, et tema võimed, oskused ja isikuomadused ei võimalda teha tööd kostja nõutud tasemel) on viidatud sätete järgi aluseks töölepingu lõpetamisele katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu. Kolleegium märgib, et katseaeg annab tööandjale kaalutlusõiguse hinnata katseajal oleva töötaja võimekuse ja suutlikkuse vastavust tööandja huvile (st kas töötja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema). Seega ei saa katseajal olev töötaja tingimusteta eeldada oma õigust jätkata töötamist alalisel töökohal, vaid see võimalus tagatakse talle katseaja positiivse tulemuse korral (st juhul kui töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad töö tegemiseks nõutavale tasemele). Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et kostja on oma järeldust hageja katseaja negatiivse tulemuse kohta piisavalt põhjendanud ja tõendanud. Kassatsioonkaebuse vastupidised väited on kolleegiumi hinnangul põhjendamatud. Eeltoodut arvestades nõustub kolleegium ringkonnakohtu järeldusega, et hageja nõue kostja vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel ja hüvitise väljamõistmiseks TLS § 109 lg 1 alusel jääb rahuldamata.
12.Menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 174 lg 4 järgi kindlaks maakohus.
13.Kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon tuleb kaebuse rahuldamata jätmise tõttu arvata TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel riigituludesse. Malle Seppik
5(5)
Henn Jõks
Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.