NK hagi OÜ E vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19. detsembri 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ E apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
696 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: NK (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Sergei Tšurkin Kostja: OÜ E (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 19. detsembri 2016 otsus osas, milles kohus tuvastas OÜ E poolt 29.02.2016 NK töölepingu ülesütlemise tühisuse, luges 01.12.2015 sõlmitud töölepingu lõppenuks 15.03.2016 ja mõistis OÜ-lt E NK kauks hüvitise 696 eurot, samuti menetluskulude jaotuse osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta NK hagi OÜ E vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel ja hüvitise väljamõistmiseks täies ulatuses rahuldamata ning jaotada teisiti menetluskulud. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
5.Asendada jõustunud kohtuotsuses NK ja OÜ E nimi initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustada NK sünniaega, isikukoodi ja aadressi ning OÜ E registrikoodi ja aadressi. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.NK esitas Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile 02.03.2016 avalduse OÜ E vastu, milles palus tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisuse. 29.03.2016 töövaidluskomisjoni istungil ta täiendas nõuet ja palus tööandjalt välja mõista ka hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1392 eurot. Töövaidluskomisjon jättis 13.05.2016 otsusega avalduse rahuldamata.
2.NK esitas 13.06.2016 Harju Maakohtule hagi OÜ E vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks töölepinguseaduse (TLS) ja hüvitise 1392 euro saamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
3.Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures alates 01.12.2015 töölepingu alusel. Tööandja esitas 29.02.2016 avalduse töölepingu ülesütlemiseks TLS § 86 p 1 alusel katseajal tööülesannete lohaka täitmise ja vajadusel tööle asumisest keeldumise tõttu.
4.Tööandja avaldus töölepingu ülesütlemise kohta on tühine. Avaldus ei vasta TLS § 95 lg 2 tulenevale nõudele põhjendada lepingu ülesütlemist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Töölepingut ei või üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga (TLS § 86 lg 4 ja § 6 lg 1). Avaldusest ei selgu milles seisneb katseaja eesmärgi mittetäitmine töötaja poolt. Töötajale ei ole teatavaks tehtud, milline on tööandja poolt nõutav töötaja tervise, teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomaduste tase töö tegemiseks ning miks töötaja ei vasta sellele tasemele. Avalduses väidetud tööülesannete lohakas täitmine ei ole läbipaistev ega kontrollitav väljend. Seda võib hiljem põhjendada mistahes asjaoludega. Hageja väidetavalt tööle asumisest keeldumine ei saa tulenevalt TLS § 86 lg-st 4 olla töölepingu ülesütlemise alus, kuna see puudub TLS § 6 lg-s 1 sätestatud põhjendatuste loetelus.
5.Hageja täitis töölepingut ja katseaja eesmärke kohaselt. Pretensioone või etteheiteid töö kohta hagejale ei esitatud. Vajakajäämistest töös temaga ei vesteldud, samuti ei teavitatud kolmandate isikute pretensioonidest. Töövaidluskomisjonis tagantjärele otsitud ning esitatud põhjendusi ja tõendeid ei saa käsitleda tööandja avalduse põhjendustena. Seetõttu on vale ka töövaidluskomisjoni järeldus, et puudub vaidlus selles, et vaatamata töödejuhataja suulistele tähelepanu juhtimisele esines töötaja töös probleeme, kuna avaldaja ei täitnud töökohustusi piisava hoolsusega. Avalduse ajendiks oli ilmselt asjaolu, et
tööandjal ei olnud kahele koristajale tööd, kuid ta ei soovinud kanda koondamisega seotud täiendavaid kulusid.
6.Töötajale tehtud avaldus, millest nähtub ainult see, et tööandja on töölepingu lõpetanud, ei saa olla töölepingu ülesütlemise alus. Tööandja peab esile tooma asjaolud ja esitama tõendid, mis kinnitavad, et töötaja osutus katseaja jooksul tehtavale tööle mittevastavaks.
7.Kuna tööandja avaldus on tühine ja hageja palub töölepingu lõpetada töövaidlusorganis, tuleb kostjalt hageja kasuks hüvitisena välja mõista kolme kuu keskmine töötasu 1392 eurot. Kostja vastuväited
8.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuse kohaselt oli töölepingu ülesütlemise avaldus põhjendatud, kuna katseaja jooksul selgus, et hagejal puuduvad töö tegemiseks vajalikud oskused ja teadmised, hageja rikkus töölepingut ja osutas kostjale konkurentsi, samuti ei ilmunud hageja tööle, kui kostja seda nõudis.
9.Hageja asus 01.12.2015 kostja juurde tööle puhastusteenindaja ametikohale. Hageja töö kvaliteedi kontrollimisel selgus mitmel korral, et hageja teadmised, oskused ja võimed ei vastanud tasemele, mida kostja töö tegemisel nõudis. Töö ebakvaliteetsus seisnes rösteri, uksetelefoni, külmkapi ukse ja riiulite, söögilaua, pliidi, mikrolaineahju, öökapi jalgade ja riiulite puhastamata jätmises, akendelt näpujälgede eemaldamata jätmises ja koristusvahendite lohakile jätmises.
10.Hageja rikkus töölepingust tulenevat kohustust mitte osutada tööandjale konkurentsi, olles teise ettevõtte juhatuse liige ja tehes selle ettevõtte alt kostja kliendile hinnapakkumise.
11.Pooltel ei olnud konkreetset tööaja kokkulepet, st konkreetne töö lepiti iga kord eraldi kokku. Kostja töödejuhataja teavitas hagejat 23.02.2016 vajadusest ilmuda tööle reedel, 26.02.2016. Hageja sõnul ei olnud tal võimalik teise töö tõttu reedel tööle ilmuda, kuid hiljem ta teatas, et saab tööle tulla pärast kella 15:00. Hageja pakkumine kostjale ei sobinud, kuna töölepingu järgi oli hageja tööaeg neljapäevast-esmaspäevani kell 11:00-15:00. Hageja rikkus töölepingu p-st 7.5. tulenevat keeldu, töötades samal ajal kostja konkurendi juures. Probleeme reedel tööle mitteilmumisega esines ka varem (kahel korral jaanuaris 2016). Töötajat hoiatati, et tegemist on töölepingu rikkumisega.
12.Hageja tunnistas töövaidluskomisjonile 04.05.2016 saadetud kirjas, et kostja tegi talle märkusi, kuid ta pidas neid ebaolulisteks. Tööülesannete (töölepingu p 2.3) ebakorrektne täitmine on puhastusteenindajal väga raske eksimus, mis võib nii tööandjale kui tema kliendile kaasa tuua nii otsest kui kaudset kahju. Hagejal ei ole õigust hinnata, kas tema eksimused olid olulised või mitte. Kostjal ei olnud enam võimalik hagejat usaldada ja koostöö jätkamine ei olnud mõeldav.
13.Töölepingu seaduse kohaselt ei mõjuta selgituskohustuse rikkumine ülesütlemise kehtivust. Kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega. Vaidlust ei ole, et hageja on ülesütlemise avalduse kätte saanud.
14.Alusetu on hageja väide, et kostja lõpetas töölepingu, kuna kostjal ei olnud kahele koristajale tööd anda. Kostja ettevõttes töötab 07.07.2016 seisuga 11 töötajat. Täna töötab hageja asemel uus töötaja. Kostja ja hageja kirjavahetus ei tõenda, et kostjal ei olnud hagejale tööd anda ja hageja pidi märtsis 2016 puhkusele minema. Hageja väide on ka
vastuoluline, kuna töövaidluskomisjonile esitatud avalduses väitis hageja, et tal oli märtsis eelnevalt planeeritud reis. Esimese astme kohtu otsus
15.Maakohus rahuldas hagi osaliselt: Kohus tuvastas töölepingu katseajal ülesütlemise tühisuse, luges töölepingu lõppenuks 15.03.2016 ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 696 eurot. Kohus keeldus menetlusse võtmast hageja nõuet lõpetada tööleping TLS § 85 lg 1 alusel töötaja algatusel. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
16.Kohus tuvastas järgmised asjaolud: hageja töötas kostja juures alates 01.12.2015 tähtajatu töölepingu nr 126 alusel; kostja esitas hagejale 29.02.2016 avalduse töölepingu ülesütlemiseks TLS § 86 lg 1 alusel; hageja sai avalduse kätte; 29.02.2016 ülesütlemise avalduse kohaselt oli töölepingu ülesütlemise põhjuseks katseajal tööülesannete lohakas täitmine ja vajadusel tööle asumisest keeldumine; ülesütlemisavaldus esitati tähtaegselt, s.o vastavalt TLS § 86 lg 1 neljakuulise katseaja jooksul hageja tööle asumise päevast arvates; töölepingu p-s 2.3 sisaldub töölepingus tööülesannete kirjeldus, mille kohaselt on puhastusteenindaja tööülesandeks ka kontrollaktide (check-list) täitmine pärast koristust; töölepingu p 3.1 kohaselt annab tööülesandeid ja teostab järelevalvet töödejuhataja; töölepingu p 4.2 kohaselt määratakse tööaja algus ja lõpp kindlaks ajakavaga; töölepingu p 7.5 kohaselt kohustub töötaja hoidma tööandja äri- ja tootmissaladust, mis sai talle teatavaks seoses töötamisega tööandja juures ning mitte osutama tööandjale konkurentsi, sh mitte töötama tööandja loata viimase konkurendi juures; hagejale teatati enne töölepingu ülesütlemise avalduse esitamist vähemalt kahest puudusest tema tehtud töös - hageja jättis objektil puhastamata rösteri ja fonoluku toru; puhastusteenindaja LR tööülesandeks ei olnud hageja töö kvaliteedi kontrollimine ja ta ei ole hageja töö kvaliteeti kontrollinud töölepingu p 3.1 mõttes; hageja on OÜ B juhatuse liige, mille põhitegevusala on masinate, tööstusseadmete, laevade ja õhusõidukite vahendamine; hageja tegi OÜ B juhatuse liikmena TP-le hoolduskoristuse hinnapakkumise 03.04.2016; puhastusteenindaja LR ei teatanud hagejale muudest puudustest tema tehtud töös peale aadressil XXX külaliskorteris puhastamata jäetud rösteri ja fonoluku toru; kostjal ei olnud kontrollaktide süsteemi, millest oleks nähtunud konkreetse objekti igakordse koristamise kvaliteet; puhastusteenindaja LRl ei olnud kohustust käia iga hageja poolt koristatud korterit üle vaatamas ja akti koostamas; hageja ei saanud kostjalt üheselt mõistetavat korraldust tulla 26.02.2016 tööle enne kella 14:00; puhastusteenindaja LR esitas kostja juhatusele 26.02.2016 seletuskirja puuduste kohta hageja töös; kostja poolt töövaidluskomisjonile esitatud dokumendi kohaselt on hageja kolme kuu töötasu 1392 eurot. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli seadusest tulenev alus tööleping üles öelda.
17.Tulenevalt TLS § 86 lg 4 saab tööandja põhjendada töölepingu ülesütlemist katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu üksnes asjaoludega, mis näitavad töö tegemisega toimetulekut. Asjaoludega, mis ei näita tööga hakkamasaamist, ei saa katseaja ebarahuldavaid tulemusi põhjendada ja töölepingut TLS § 86 lg 1 alusel üles öelda. Näiteks ei ole tööandjal õigust öelda töölepingut üles katseaja eesmärgi täitmata jätmise tõttu, kui ülesütlemise põhjuseks on töötaja lepingurikkumine. Sellistel juhtudel on tööandjal õigus öelda tööleping üles töötajast tuleneval põhjusel.
18.Hageja tõendas, et tal on puhastusteenindajana töötamiseks vajalikud teadmised, oskused ja võimed. Kostja ei esitanud menetluses väiteid ega tõendanud, et hagejal puuduksid puhastusteenindajana töötamiseks vajalikud teadmised, oskused ja võimed, st et hageja ei sobi oma teadmiste, oskuste ja võimete tõttu kokkulepitud tingimustel tööd tegema. Kostja ei väitnud, et hageja ei sobi oma tervise või isikuomaduste tõttu töölepingus kokku lepitud
tingimustel tööd tegema. Tunnistaja kohtuistungil esitatud väidete kohaselt oli hageja meeldiv ja sõbralik, omavahelisi konflikte ei olnud, samuti ei väitnud tunnistaja, et hageja on pahatahtlik ja et ta ei tee kunagi head tööd.
19.Kostja ei tõendanud, et hageja töötas tööandja konkurendi juures tööandjaga samal tegevusalal. Hageja on ainuosanik ja juhatuse liige OÜ-s B, mille põhitegevusala on masinate, tööstusseadmete, laevade ja õhusõidukite vahendamine, mitte puhastusteenindus, mis samas ei välista vastaval tegevusalal tegutsemist. Kostja ei tõendanud, et hageja oleks osutanud kostjale konkurentsi puhastusteeninduse alal või töötanud teise puhastusteenuse pakkuja juures ajal, kui hageja töötas kostja juures töölepingu alusel. Hageja tegi OÜ B juhatuse liikmena TP-le hoolduskoristuse hinnapakkumise 03.04.2016, s.o pärast kostja poolt töölepingu kehtivalt ülesütlemist. Hinnapakkumise tegi OÜ B, mitte hageja isiklikult. Kuna töölepingu p-st 7.5 ei tulene, et pooled oleks kokku leppinud konkurentsipiirangu kohaldamises pärast töölepingu lõppemist, ei ole hageja rikkunud töölepingust tulenevat kohustust mitte osutada tööandjale konkurentsi.
20.Töölepingu p 2.3 kohaselt on puhastusteenindaja tööülesandeks ka kontrollaktide (checklist) täitmine pärast koristust, kuid kontrollakte töötajatele ei jagatud ja süsteemi, et akt vaadatakse pärast koristust üle, ei olnud. Samuti ei olnud töödejuhatajal kohustust käia koristatud korterit üle vaatamas ja akti koostamas. Töölepingu p 3.1 kohaselt annab tööülesandeid ja teostab järelevalvet töödejuhataja. Tunnistaja LR ütluste kohaselt ei olnud tema tööülesandeks hageja töö kvaliteedi kontroll ja ta ei ole hageja töö kvaliteeti töölepingu p 3.1 mõttes kontrollinud. Kostja ei tõendanud, et ta on hagejat teavitanud puudustest tema töö kvaliteedis, v.a kahel juhul, s.o puhastamata jäänud rösterist ja fonoluku torust, samuti ei ole hagejat hoiatatud seoses tema poolt võimaliku kohustuse rikkumisega. Töölepingu seadus ei kohusta tööandjat hoiatama töötajat enne töölepingu ülesütlemist katseajal. Töötajat tuleb teavitada puudustest tema töö kvaliteedis mõistliku aja jooksul, et töötajal oleks võimalik parandada oma hoolsuskohustuse täitmist. OÜ D 01.04.2016 e-kiri ei tõenda hageja poolt töökohustuse rikkumist, samuti ei saa 01.04.2016 saadud teave olla 29.02.2016 töölepingu lõpetamise alus. Tunnistaja EN (kostja lepingupartner) ütluste kohaselt oli ühes XXX korteris pärast koristamist täispikad aknad käejälgi täis, samuti oli juhus, mil paigaldatud mikroahju ja külmkapi rest oli küll paigaldatud, aga pakendist välja võtmata. Pakendid leiti avamata 01.03.2016. Tunnistaja ütlustega ei ole aga tõendatud, et puudustega töö tegi hageja, samuti ei ole kostja tõendanud, et puhastusteenindaja tööülesanne on tehnika paigaldamine. 01.03.2016 saadud teave ei saa olla 29.02.2016 töölepingu lõpetamise alus.
21.Hageja ei saanud kostjalt üheselt mõistetavat korraldust tulla 26.02.2016 tööle enne kella 14:00. Töölepingust ei nähtu, et hageja põhiline tööaeg oli neljapäevast esmaspäevani kell 11:00-15:00, nagu väidab kostja. Kostja väitel töötas hageja konkreetse tööaja kokkuleppeta, st igakordne konkreetne töö lepiti asjaosaliste vahel kokku. Seda kinnitas ka hageja. Töölepingu kohaselt töötab hageja täistööajaga ja arvestusperioodiga 1 kuu. Seega oli hageja teadlik, et oma eluviisi planeerimisel tuleb tal arvestada sellega, et täistööajale vastava ajahulga kuus peab ta kulutama tegelikule töötamisele kostja juures. Kuna hageja oli kuni 23.02.2016 nõus töötama poolte vahel välja kujunenud töökorralduse alusel, mil tööle ilmumise vajadusest teatati ette 1-3 päeva, siis ei ole selline töökorralduse andmise aeg ebamõistlik ja vastuolus TLS § 17 lg-ga 2. Kostja ei tõendanud, et ta andis hagejale korralduse ilmuda tööle 26.02.2016 kindlal kellaajal ja kostja tööle ei ilmunud. Seega ei ole põhjendatud kostja väide, et hageja keeldus tööle asumisest.
22.Kostja põhjendas töölepingu ülesütlemist katseajal asjaoludega, mis ei näita katseajal tööga hakkama saamist, vaid töötaja poolt väidetavat lepingu rikkumist. Kostja ei öelnud lepingut üles põhjusel, et töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused ei vasta töö
tegemiseks nõutavale tasemele. Kuna kostja ütles töölepingu üles katseajal seadusest tuleneva aluseta, siis on ülesütlemine tühine ja leping ei lõppenud ülesütlemisega. Kohus lõpetab seoses hageja taotlusega töölepingu alates 15.03.2016, millisest kuupäevast oleks tööleping lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral (TLS § 107 lg 2).
23.Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja kolme kuu töötasu on 1392 eurot. Taotletud hüvitise suurust tuleb muuta, kuna hageja oli kohtuistungil kompromissi korral nõus nõutava hüvitise suuruse vähendamisega. Kostja vaidles maksimumhüvitisele vastu. Mõlema poole huve arvestav mõistlik hüvitis on 1⁄2 kolme kuu keskmisest töötasust, s.o 696 eurot. Apellatsioonkaebus
24.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kostja palub teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja saata tsiviilasi vaidlustatud osas tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
25.Kaebuse kohaselt rikkus maakohus asja lahendamisel menetlusõiguse norme. Ebaõige on maakohtu järeldus, nagu oleks tõendatud, et hagejal olid vajalikud teadmised, oskused ja võimed puhastusteenindajana töötamiseks. Asjaolu, et isik on läbinud kursuse ja tal on töötamiseks vastav haridus või diplom, ei tõenda, et ta on oma töös piisavalt hoolikas ja vastab tööandja ootustele ning et ta katseajal reaalselt oma tööülesandeid nõuetekohaselt täitis, või et isik ilmus tööle, kui seda nõuti. Hageja esitatud tõendid ei ole katseaja tulemuste hindamisel arvestatavad.
26.Ebaõige on kohtu järeldus, nagu ei oleks kostja väitnud ega tõendanud, et hageja ei sobi kokkulepitud tööd tegema. Kohus ei ole toimikus olevate seisukohtade ja tõenditega otsust tehes arvestanud. Kostja väitis, et hageja ei sobi kokkulepitud tööd tegema nii töölepingu ülesütlemise avalduses, töövaidluskomisjonis kui ka igas maakohtule esitatud menetlusdokumendis. Kostja väited on tõendatud tunnistaja ütlustega. Otsusest ei nähtu, miks kohus ei arvestanud tunnistaja ütlustega hageja ebakvaliteetse töö ja tööle mitteilmumise ning sellele korduva tähelepanu juhtimise kohta. Kohus rikkus sellega põhjendamiskohustust (TsMS § 442 lg 8).
27.Otsusest ei nähtu, miks kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
28.Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Õige ei ole maakohtu seisukoht, et kostja ei tõendanud, et ta andis hagejale korralduse ilmuda tööle 26.02.2016 kindlal kellaajal ja kostja tööle ei ilmunud. Nimetatu on tõendatud tunnistaja LR ütlustega ja hageja töö iseloomuga. Töö iseloomu üle puudub ka vaidlus.
29.Õige ei ole kohtu järeldus, et kostja põhjendas töölepingu ülesütlemist katseajal asjaoludega, mis ei näita katseajal tööga hakkama saamist, vaid töötaja poolt väidetavat lepingu rikkumist. Kostja tõendas, et hagejale tehti korduvalt märkusi, et tema töö ei vasta töövestlusel väidetud oskustele, mistõttu ei saanud hageja katseajal tööga hakkama ja kostja töölepingu ülesütlemiseavaldus on esitatud õiguspäraselt. Kuna hageja võeti tööle koristajana, ei vastanud ka tema isikuomadused antud töökohale. Ta oli oma tegevuses korduvalt lohakas. Hageja ei läbinud katseaega rahuldavalt, sest ta ei vastanud antud valdkonnas tavapärastele ja kostja nõudmistele.
30.Ebaõige on kohtu käsitlus, nagu oleks olnud kohane lõpetada tööleping lepingu rikkumise sätete, mitte katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Arusaamatuks jääb, millises olukorras on sellisel juhul võimalik tööleping lõpetada just katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu. Katseaja tulemused saavad nähtuda ainult töötulemusest. Kui töötulemused ei vasta
töölepingule, ongi tegemist töölepingu rikkumisega. Töölepingu rikkumised katseajal on mh hõlmatud ka katseaja ebarahuldavate tulemuste kohta käivate sätetega. Vastus apellatsioonkaebusele
31.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
32.Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega kohus jättis hagi hüvitise 696 euro väljamõistmise osas rahuldamata ja keeldus menetlusse võtmast NK nõuet lõpetada tööleping TLS § 85 lg 1 alusel töötaja algatusel. Kohtuotsus on selles osas jõustunud.
33.Kohtuotsus on vaidlustatud osas, millega kohus tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse, luges töölepingu lõppenuks 15.03.2016, mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 696 eurot ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. osas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
34.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas TsMS 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusnormide olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.
35.Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud, mida kumbki pool ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustanud:
hageja töötas kostja juures alates 01.12.2015 tähtajatu töölepingu nr 126 alusel;
kostja esitas hagejale 29.02.2016 avalduse töölepingu ülesütlemiseks TLS § 86 lg 1 alusel ja hageja sai avalduse kätte;
ülesütlemise avalduse kohaselt oli töölepingu ülesütlemise põhjuseks katseajal tööülesannete lohakas täitmine ja vajadusel tööle asumisest keeldumine;
hagejale teatati enne töölepingu ülesütlemise avalduse esitamist vähemalt kahest puudusest tema tehtud töös - hageja jättis objektil puhastamata rösteri ja fonoluku toru;
puhastusteenindaja LR esitas kostja juhatusele 26.02.2016 seletuskirja puuduste kohta hageja töös;
36.Kui töötaja vaidlustab töölepingu ülesütlemise, peab kohus tuvastama, kas ülesütlemine vastab seaduse nõuetele, st kas on täidetud ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed eeldused. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et töölepingu ülesütlemise formaalsed eeldused on täidetud. Tööandja esitas töölepingu ülesütlemise avalduse, millest nähtub tema tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest. Avaldus esitati TLS § 86 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides ja see on töötajale kätte toimetatud.
37.Hageja väitel ei olnud kostjal alust töölepingut katseajal üles öelda, sest ta täitis tööülesandeid kohaselt, talle ei tehtud etteheiteid ega esitatud pretensioone ja tööle tulemisest keeldumine ei ole TLS § 86 järgi lepingu ülesütlemise aluseks.
38.Kostja vastuväite kohaselt oli tal õigus tööleping üles öelda katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu, sest hageja töö oli ebakvaliteetne, ta ei ilmunud 26.02.2016 tööle ja ta rikkus ka konkurentsipiirangu kokkulepet. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas kostjal oli seadusest tulenev alus tööleping katseajal üles öelda. Selle küsimuse lahendamisest sõltub, kas ülesütlemine on kehtiv.
39.TLS § 86 lg 4 järgi ei või tööandja töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. TLS § 6 lg-st 1 tulenevalt on katseaja eesmärgiks hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad töö tegemiseks nõutavale tasemele, st kas töötaja sobib kokkulepitud tingimustel tööd tegema. Tööandja peab töölepingu lõpetamise vaidlustamise korral esile tooma asjaolud ja esitama tõendid, mis kinnitavad, et töötaja töö osutus katseajal mittevastavaks.
40.Tulenevalt TLS § 86 lg-st 4 saab tööandja põhjendada töölepingu ülesütlemist katseaja ebarahuldavate tulemuse tõttu üksnes asjaoludega, mis näitavad töö tegemisega toimetulekut. Asjaoludega, mis ei näita tööga hakkamasaamist, ei saa katseaja ebarahuldavaid tulemusi põhjendada ja töölepingut TLS § 86 lg 1 alusel üles öelda. Nii ei ole tööandjal õigust töölepingut üles öelda katseaja eesmärgi täitmata jätmise tõttu, kui ülesütlemise põhjuseks on töötaja lepingurikkumine. Selliste põhjustena tõi kostja maakohtu menetluses esile hageja tööle mitteilmumise 26.02.2016 ja lepingust tuleneva konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumise (sellele rikkumisele kostja apellatsioonkaebuses otseselt enam ei tugine). Sellisel juhul on tööandjal õigus öelda tööleping üles töötajast tuleneval põhjusel TLS § 88 lg 1 järgi, järgides TLS §-s 97 ettenähtud etteteatamistähtaega ning TLS §-des 88 ja 100 sätestatud muid nõudeid. Kuna tööle mitteilmumine ja väidetav konkurentsikeelu rikkumine ei ole TLS § 86 lg 4 järgi aluseks katseajal töölepingu ülesütlemisele, ei pea ringkonnakohus otsuse tegemisel hindama, kas hageja on eelmärgitud viisil töölepingut rikkunud või mitte.
41.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu tõendaks hageja esitatud tõendid (D OÜ tänukiri, kutsetunnistus ja tunnistused puhastusteenindajate kursustel osalemise kohta ning B OÜ 11.04.2016 soovituskiri) hageja sobivust töötama kostja juures puhastusteenindajana. Nimetatud tõendid tõendavad hageja erialast väljaõpet ja mõne endise tööandja rahulolu hageja tööga, kuid need ei tõenda ringkonnakohtu hinnangul iseenesest seda, et hageja rakendas omandatud teoreetilisi teadmisi oma töös ja töötas kostja juures nõutud tasemel.
42.Asja materjaliga ei ole kooskõlas ka maakohtu otsuses märgitu, nagu ei oleks kostja väitnud ega tõendanud, et hageja ei sobi kokkulepitud tööd tegema. Kostja tugines tööülesannete lohakale täitmisele töölepingu ülesütlemisel. Nii töövaidluskomisjonile kui ka kohtule esitatud kõikides menetlusdokumentides väitis kostja, et hageja töö ei vastanud nõutavale tasemele. Kostja on toonud välja konkreetsed puudused ja esitanud kohtule tõendid, millega ta soovis oma vastuväiteid tõendada.
43.Maakohtu otsusest ei nähtu põhjendusi, miks kohus kostja tõenditega ei arvestanud. Sellega rikkus maakohus TsMS § 232 lg-s 1 sätestatut, mille kohaselt peab kohus hindama seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustama oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Samuti rikkus maakohus TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet, TsMS § 438 lg-s 1 sätestatud kohustust hinnata otsust tehes tõendeid ja TsMS 442 lg-s 8 sätestatut, mille kohaselt peab kohus otsuses kõiki tõendeid analüüsima ja kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, siis seda otsuses põhjendama.
44.Hageja on omaks võtnud kaks puudust töös – puhastamata röster ja fonolukk. Ringkonnakohus leiab, et tunnistaja LR ütlustega on tõendatud, et need ei olnud ainsad
rikkumised (t lk 68). Tunnistaja ütluste kohaselt teatas ta hagejale lisaks eelmärgitud puudustele ka ehitustolmust puhastamata riidekapi seintest. Samuti teatas ta puhastamata külmkapiuksest ja rõduuksest, millel olid käejäljed, kuna nende puuduste tõttu pöördus teenust tellinud firma tema poole. Samuti andis tunnistaja ütlusi hageja poolt aknalauale unustatud tolmulapi, puhastamata öökapi, pliidi, mikrolaineahju jne kohta. Töövaidluskomisjonile esitas kostja ka LR 26.02.2016 seletuskirja, mis sisaldab samuti loetelu puudustest kostja töös (TVK toimik lk 43). Puudusi hageja töös kirjeldas LR tunnistajana ka TVK istungil (protokoll TVK toimiku lk 11). Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus kahelda tunnistaja LR ütluste õigsuses. Tunnistajal puudus isiklik huvi asja lahendamise vastu. Hageja vande all antud seletus selle kohta, nagu oleks tunnistaja LR ütlused ebausaldusväärsed seetõttu, et töömahu vähenemise tõttu kartis tunnistaja oma töötasu vähenemist, ei ole veenev (t lk 65). Kostja juures töötab 9 inimest (t lk 31). Hageja ei ole selgitanud, miks oleks just LR töömaht vähenenud. Tunnistaja ütluste õigsuses ei ole alust kahelda ka seetõttu, et tal ei olnud hageja töö kvaliteedi kontrollimise kohustust (t lk 72). Asja lahendamisel ei oma tähtsust, et hageja töölepingujärgset kohustust täita pärast koristust kontroll-lehti (check-list) praktikas ei järgitud. Seadusest ei tulene ka tööandja kohustust fikseerida töötaja iga konkreetse tööle mittevastavuse juhtum ja seda fakti kinnitavad tõendid ning teavitada nendest koheselt töötajat.
45.Hageja tööks oli külaliskorterite koristamine, mida üüritakse kostja äripartneride poolt turistidele lühiajaliselt välja. Hageja ebakvaliteetne töö koristamisel võib tuua endaga kaasa kostja ja tema äripartneride klientide vähenemise. Ringkonnakohus leiab, et kostjal oli eeltoodud asjaoludel õigus öelda tööleping üles katseaja ebarahuldavate tulemuse tõttu ja hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
46.Hagi rahuldamata jätmise ja apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu jäävad maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
47.Kuna maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kohaldub TsMS § 174 lg 4 ja menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Reet Allikvere