Eesti Vabariigi (Maa-ameti kaudu) hagi Aktsiaseltsi Amhold (pankrotis), Aktsiaseltsi Remet ja Aktsiaseltsi Pristis vastu kahju hüvitamiseks ja dokumentidega tutvumise võimaldamise kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.04.2014.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
316 158 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Vabariigi (Maa-ameti kaudu) apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): Eesti Vabariik (Maa-ameti kaudu, registrikood 70003098), tehingulised esindajad vandeadvokaat Arne Ots ja advokaat Sandra-Kristin Noot Kostja I (apellatsioonimenetluses vastustaja I): Aktsiaselts Amhold (pankrotis, registrikood 10496858), tehinguline esindaja vandeadvokaat Peeter Ploom ja seaduslik esindaja pankrotihaldur Kristo Teder Kostja II (apellatsioonimenetluses vastustaja II): Aktsiaselts Remet (registrikood 10078687), tehinguline esindaja vandeadvokaat Katri Tomson Kostja III (apellatsioonimenetluses vastustaja III):Aktsiaselts Pristis (registrikood 10004826), tehinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello Kolmas isik: Osaühing KUSTUTUSPROJEKT (registrikood 10702045), seaduslik esindaja juhatuse liige GK
1(27)
Tsiviilasi nr 2-11-58942
Kohtuistungi toimumise aeg
10.03.2017.a
Istungil osalenud isikud
Hageja tehingulised esindajad vandeadvokaat Arne Ots ja advokaat Sandra-Kristin Noot, kostja I tehinguline esindaja vandeadvokaat Peeter Ploom ja seaduslik esindaja pankrotihaldur Kristo Teder, kostja II tehinguline esindaja vandeadvokaat Katri Tomson ja seaduslik esindaja juhatuse liige TA ning kostja III tehinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 25.04.2014.a otsus jätta muutmata.
2.Eesti Vabariigi (Maa-ameti kaudu) apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud hageja, Eesti Vabariigi kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas kostjate vastu hagi, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt või osadena hageja kasuks välja kahjuhüvitis 316 158 eurot, põhivõlalt alates 01.12.2011.a kuni võla tasumiseni viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 ette nähtud suuruses kostjatelt I ja III, 0,05% päevas kostjalt II ning leppetrahvi 37 941 eurot kostjalt I. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga I 12.10.2006.a projekteerimislepingu Tallinnas Mustamäe tee 51 asuva Maaameti hoone juurdeehituse projekteerimistööde tegemiseks, kostjaga II 26.05.2008.a hankelepingu ehitustööde tegemiseks ning kostjaga III 16.06.2009.a hooldusteenuse lepingu tulekahjusignalisatsiooni ja gaaskustutussüsteemi hooldustööde tegemiseks. 15.12.2009.a anti hoone juurdeehituse lõpetatud tööd hagejale üle. 21.08.2010.a toimus hoone kahes ruumis gaaskustutussüsteemi (GKS) ebanormaalne käivitumine. Avarii käigus gaaskustutussüsteemist eraldunud gaasist tekkis hoones ohtlikult kõrge ülerõhk, mille tagajärjel deformeerusid ruumide metallist uksed. Avarii tekkimisele aitasid kaasa puudused kõikide kostjate tegevuses. Avariiga tekkis hagejal kahju, mis koosneb avariiga hoonele tekitatud kahjustuste kõrvaldamise kuludest, gaaskustutussüsteemi uuesti gaasiga täitmise kuludest, gaaskustutussüsteemi auditeerimise kuludest ja eksperdiarvamuse tellimise kuludest. Kostja I rikkus projekteerimislepingut, sest projekti järgi ei olnud gaaskustutussüsteemi kasutamisel vaja kasutada ülerõhuklappe, kuid tootja oli need ette näinud. Projekteerimise alusena märgitud siseministri määrus oli enne projekteerimise alustamist kehtivuse kaotanud. Ruumide pindalad ei vastanud tegelikkusele ja jäeti arvesse võtmata, et ruumide sihtotstarbelisel kasutamisel väheneb nende ruumala. Kostja II paigaldatud gaaskustutussüsteem ei vastanud projektile. Projektis ettenähtud andurid olid asendatud ainult optiliste suitsuanduritega, mis vähendas süsteemi töökindlust. Teostusjoonis ei kajastanud 2(27)
Tsiviilasi nr 2-11-58942 ruumide ruumalade muutusi. Paigaldamata jäid üherõhuklapid, mida nägi ette tootja juhend. Kostja II jättis süsteemis tehtud muudatused kooskõlastamata ega andnud hagejale üle asjakohast dokumentatsiooni. Kostja III ei juhtinud hageja tähelepanu ülerõhuklappide puudumisele ning jättis pärast avariid fikseerimata süsteemis rakendunud andurite ja keskseadmete olekud, hävitades seeläbi olulist informatsiooni. Kostja III ei koostanud piisavalt detailseid hooldusprotseduure. Andurite puhastamine oli ebapiisav. Kostjate vastuväited
2.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja I leidis, et avariid ei põhjustanud tema tegevus või tegevusetus, vaid GKS-i teadmata põhjusel käivitumine. Tehnilisest juhendist ei tulenenud vajadust igal juhul ülerõhuklappe paigaldada. Hageja ei taganud kostja I koostatud projekti järgset ehitamist, vaid projekti muudeti (ehitatud GKS-i autor on kostja III). Hageja ei kooskõlastanud kostjaga I tuletõkkeuste ja nende sulgemisseadmete tootejooniseid. Elastse, st automaatse sulgemisseadme puhul oleks ukseleht avanenud väiksema surve peale ja aeglasemalt, millega oleks purustused olnud piiratud. Hageja ei kooskõlastanud kostjaga I ka GKS-i keskseadmete asukohti ja keskseade paigaldati ukselehe avanemise piirkonda, millelt see sai löögi. Omanikujärelevalve ei tuvastanud kostja I koostatud projektis puudusi, allkirjastades mh puudusteta ehitise kasutuselevõtu akti. Ka tuletõrje ei teinud GKS-ile etteheiteid. Kostja I koostatud projektile oli tehtud põhjalik ekspertiis, ehitis oli üle vaadatud ja sellele antud kasutusluba. Lepinguga ettenähtud dokumendid on kostja I hagejale üle andnud. Kostja I koostatud projektis olid ette nähtud kahte tüüpi suitsuandurid. Tootja juhend ei näinud ette rõhutasandust, sest ruumid ei olnud väga õhutihedad ega olematu õhulekkega. Ruumis 2-013 GKS-i käivitumine ei saanud olla tingitud liigsest gaasirõhust ruumis 2-202, kuna ruumid paiknevad üksteisest eemal ja eri korrustel, nende vahel on hulk teisi ruume, mis häiresse ei läinud. Kostja I arvestas projekteerimisel ülerõhuga ja ruumala määramisel betoontaladega. Ristuvate kommunikatsioonide arvestamata jätmine projektis ei ole seotud väidetava kahjuga. Ruumalade projektijärgne erinevus tegelikkusest on marginaalne. Peamine purustusi tinginud tegur oli see, et GKS-i tellija kostja III edastas tootjale andmed tühjade ruumide ruumala kohta, mille alusel arvutas tootja gaasikoguse, millest lähtudes telliti ja paigaldati ka gaasiballoonid, mis kõik tühjenesid arhivaalidega ruumi, mille tegelik ruumala oli väiksem. GKS projekteeritakse ja rajatakse tühja ruumi jaoks, kuid selle hilisem kasutamine peab toimuma vastavalt kasutusjuhendile ja arvestades ruumi täituvust. Praegu jäi GKS konkreetse ruumi jaoks seadistamata ja tekkiski ülerõhk. Kasutusjuhendi järgi kasutamisel ei oleks seda tekkinud ja puudunuks vajadus ülerõhuklappide järele. Kasutusjuhendist nähtunuks vajadus vähendada balloonide arvu ruumide täitmisel arhivaalidega, samuti nähtunuksid tegutsemisjuhised häire olukorras. Hageja saanuks kahju vältida, kui oleks tellinud kostja III kaudu tootjalt GKS-i kasutusjuhendi ja lasknud teha väljaõppe GKS-i kasutamiseks ja töötajate tegutsemiseks ohtude korral. Kahe ruumi GKS-ide rakendumise vahele jäi 20 minutit, mille jooksul valvetöötaja ei osanud teha muud, kui vaigistada arhiivihoone kellasid, kviteerida häire ja taastada keskseade, selle asemel, et GKS keskseadmel asuva nupu abil blokeerida. Hageja töötaja pidanuks nelja häire korral kutsuma kohale tehniku, mitte häireid vaigistama. GKS võis käivituda suitsuandurite saastumisest tolmuses arhiiviruumis, selle põhjustas hageja hoolsuskohustuse eiramine arhiiviruumide ja koridoride koristamisel. Hageja omanikujärelevalve oli ebapiisav. Kahju tekkis eelkõige hagejast endast tingitud asjaoludest. Kostja I vastutus on lepingu kohaselt piiratud 24 kuuga ehitamise alustamisest. Hageja ei ole väidetavate puuduste kõrvaldamiseks kulutusi teinud. Hüvitisnõuded ja nende koosseis on ebaselged. Hageja kahju kõrvaldamise alusena esitatud hinnapakkumine on ebakonkreetne, arusaamatuks jääb mh, millise projekti järgi on arvestus tehtud, mis osasid süsteemist ära kasutatakse, millist gaasi kasutatakse jne.
3(27)
Tsiviilasi nr 2-11-58942 Siseviimistlusele tekkinud kahju ei olnud tingitud kostja I tegevusest. Viivist ei saa arvestada varasemast kui põhinõude esitamisest. Leppetrahvinõue on alusetu, sest leppetrahvi ei saa nõuda väidetavate puuduste kõrvaldamata jätmise eest, samuti ei ole leppetrahvi nõutud mõistliku aja jooksul. Kui kohus leiab, et viivise- ja leppetrahvinõue on olemas, palus kostja I neid vähendada mõistliku suuruseni. Kostja II arvates ei ole hageja välja toonud, millise kostja II rikkumise tõttu GKS käivitus. Ainuüksi GKS-i vallandumisest teadmata põhjusel ei saa järeldada kostjate vastutust. Kostjal II ei olnud kohustust ülerõhuklappe paigaldada, sest projekt seda ette ei näinud ja sellist nõuet ei olnud kehtestanud ka tootja. Ka päästekeskuse spetsialist ega ükski ehitist lõplikult üle vaadanud isik ei pidanud ülerõhuklappe vajalikuks. Kostja II eest teavitas hagejat ülerõhuklappide vajalikkusest kostja II alltöövõtja kostja III. Hageja on ehitustööd pretensioonideta vastu võtnud. Hageja omanikujärelevalve ei teinud kostjale II etteheiteid. Ükski hageja väidetud rikkumine ei tooks kaasa kostja II vastutust kahju eest. Projektimuudatuste kirjalik kooskõlastamata jätmine ei toonud kaasa GKS-i rakendumist. Kostja II andis hagejale üle ettenähtud dokumendid. Rikkumised on ka tõendamata. Kosjta I koostatud projekt ei andnud suitsuandurite tüübi kohta selgeid juhiseid. Ülerõhku ei ole hageja tõendanud. Lävepakud tehti ustele tuleohutuse tõttu. Sulgemisseadmete ja põrandatappide puudumist ei ole hageja tõendanud, uksesulgurite eesmärk on tagada uste sujuv sulgumine, mitte avanemine. Tõendamata on väide, et kustutusgaasi torud ja pihustid paigaldati projektist suurema läbimõõduga ja projektiga vastuolus suurendati kustutusgaasi survet. Pealegi ei mõjutanuks need toimunut. Ruumid ei sisaldanud lubamatuid avausi. GKS-i väljaehitamisel ja projekti muutmisel kasutas kostja II kostjat III, kelle pädevusest kostja II lähtus nagu ka projekti koostanud kostja I pädevusest. Lähtudes tootja juhendist, oli õige lähtuda tühja ruumi ruumalast. Projektimuudatused olid tavapärased ega viita kostja I koostatud projekti puudustele. Kostja II ei kaldunud projektist kõrvale. Väidetavad puudused oleksid pidanud hagejale ilmnema juba ehitise ülevaatuse akti allkirjastamisel, sest need ei ole varjatud iseloomuga. Isegi kui puudusi oli, ei vastuta kostja II VÕS § 101 lg 3 ja § 641 lg 3 järgi rikkumise eest, kuna selle põhjustas hagejast endast tulenev asjaolu (esitatud projekt, mis ei näinud ülerõhuklappe ette) ja hageja ei ole puudustest õigel ajal teatanud (VÕS § 644 lg 1 esimene lause). Ehitise lõplik ülevaatus toimus 15.06.2009.a, väidetavatest puudustest teavitas hageja kostjat II aga alles 04.08.2011.a. Kostja II teavitamine juhtumist ei ole samastatav teavitamisega väidetavast rikkumisest. Hageja kahju hüvitamise nõude koosseis on ebaselge ja kahju hüvitamise nõuded tõendamata. Hageja ei saa nõuda kostjatelt uue süsteemi projekteerimise ja väljaehitusega seotud kulude hüvitamist. Uus süsteem ei ole ka vajalik. Garantiitööd on kostja II juba teinud. Osa hagis märgitud kahjustustest on kõrvaldatud. Hageja on kostja II suhtes pannud maksma ka pangagarantii, mille alusel on AS SEB Pank maksnud hagejale välja 41 524,29 eurot. Seega on hageja kostjalt hüvitise puuduste kõrvaldamiseks alusetult juba saanud. Hageja esitatud hinnapakkumistes on hinnad turuhindadega võrreldes oluliselt kõrgemad. Viivist saab hageja arvestada alates 04.10.2012.a, kui ta esitas konkreetse kahju hüvitamise nõude. Kahju hüvitamise eelduste tuvastamisel tuleb hüvitist VÕS § 139 alusel vähendada nullini. Viivisenõude eelduste tuvastamisel tuleb viivist vähendada nullini. Kostja III leidis, et on tõendamata, et tegemist oli GKS-i ebanormaalse käivitumisega, st avariiga. Sündmuskohale kutsutud tehnik nägi suitsu, mis pidi GKS-i käivitama. Jääb ebaselgeks, kuidas tingisid kostjale III ette heidetud puudused väidetava avarii ja selle tagajärjed. Paigaldatud optiliste suitsuandurite kasutamine arhiiviruumis oli õigustatud, kuna need reageerisid tõhusamalt hõõguval põlemisel tekkivale tihedale suitsule, ja kooskõlas kehtiva regulatsiooniga. GKS-is kasutatakse üksnes optilisi suitsuandureid, valehäireid annab pigem ionisatsiooniandur. Kostja III ei kasuta ioonandureid, kuna need on liiga tundlikud
4(27)
Tsiviilasi nr 2-11-58942 aerosoolidele, õhuvooludele ja on radioaktiivsed. Eri tüüpi andureid koos praktikas ei paigaldata. GKS-i hooldamist ei ole Eestis reguleeritud. Ei ole tõendatud, et ülerõhuklapid tuli paigaldada. Ülerõhuklappide puudumisele hageja tähelepanu juhtimine ei olnud kostja III kohustus, kuid kostja III siiski tegi seda. Ülerõhuklappide puudumine ei olnud ka väidetava avarii põhjus. Suitsuandurite hooldussagedus üks kord aastas oli kokku lepitud hoolduslepingus. Kostja III ei saanud lepingu sõlmimisel viidatud kahju ette näha. Enamik hageja poolt etteheidetavatest puudustest ei ole hinnatavad hoolduslepingu rikkumisena. Keskseadmest ei olnud võimalik saada sellist teavet, mille hävitamist hageja kostjale III ette heidab. Jääb arusaamatuks, millistest kõrvalekalletest ja dokumentatsiooni puudustest on kostja III jätnud märked tegemata ning milles seisneb hooldusprotseduuri tingimuste ebapiisavus. Asjassepuutumatu on hageja väide, et kostja III ei suutnud selgitada, millised on tootja juhised hoolduse tegemisele. Hageja ei ole tõendanud, et kostja III hooldustehnik ei olnud pädev GKS-i hooldama. Arusaamatu on hageja väide, et kostja III ei kontrollinud GKS-i ja selle dokumentatsiooni terviklikkust ja nõuetelevastavust. Kahes ruumis süsteemi käivitumist tuleb hinnata eraldi ja tuvastada selle põhjus. Hageja ei ole tõendanud liigse ülerõhu olemasolu. Ülerõhk ongi tulekahju kustutamiseks vajalik. On tõendamata, et ruumides tekkis ülerõhk 5 mbar ja et gaasikogus oli lubatust neli korda suurem. Isegi kui hageja väidetud puudused vastaksid tõele, ei saanuks need olla 21.08.2010.a toimunud sündmuse algpõhjus ega seotud kahju tekkimisega. Hageja ei ole nõudnud kostjalt III konkreetselt puuduste kõrvaldamist. Hageja viidatud hoolduslepingu punktid puudutavad garantii korras kõrvaldatavaid rikkeid, kuid tegu ei olnud garantiijuhtumiga. Hageja ei ole välja toonud, milliseid hooldustöid kostja III ei teinud või tegi mittenõuetekohaselt ning kuidas väidetav rikkumine on seotud toimunu ja kahjuga. GKS-i kustutuskogused arvestatakse tühja ruumi kohta ja see on ka Päästeameti nõue ning seda on kostja III hagejale ka korduvalt selgitanud. Kostja III ei osanud arvestada ruumi täituvusega. Kostja III andis hagejale üle ka tootja juhendi, lisaks on juhend internetist kättesaadav. Kui hageja töötaja avanuks häire saamisel vastavate ruumide uksed, ei oleks GKS rakendunud. On arusaamatu, millest lähtudes on hageja arvutanud oma puuduste kõrvaldamise kulude hüvitamise nõude ja avarii tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise nõude. Kahju ei saa olla vähemasti süsteemi auditeerimine ohutuse tagamiseks. Hüvitatav kahju ei saa tuleneda ka ekspertiisist. Isegi kui ülerõhuklapid tuli paigaldada, kuulub hüvitamisele vaid see osa kahjust, mis oleks süsteemi käivitumisel nagunii tekkinud (nt gaasi vallandumine, ruumi kahjustused). GKS-i asendamise ja ümberehitamise kulud ei ole hüvitatav kahju, milleks saaksid olla hädavajalikud tööd GKS-i töökorda viimiseks. Siseviimistluse kahjustuste kõrvaldamise kulud on üle paisutatud. Hoolduslepingu eesmärk ei olnud sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist hageja nõuab. Viivist saab arvestada hagi esitamisest.
3.23.05.2012.a määrusega kaasas Harju Maakohus kostja I taotlusel kostja poolel iseseisva nõudeta kolmanda isikuna menetlusse GKS-i projekteerimise alltöövõtja Osaühingu KUSTUTUSPROJEKT. Kolmas isik hagi kohta seisukohta ei avaldanud. Esimese astme kohtu otsus
4.Harju Maakohus jättis 25.04.2014.a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Otsuse kohaselt ei ole hageja tõendanud, et mõni kostjale I ette heidetav rikkumine oleks põhjustanud GKS-i rakendumise või võinud seda teha. Hageja esitatud Argo Ri arvamus ei ole usaldusväärne tõend süsteemi käivitumise põhjuste tuvastamisel ega projektis esinevate puuduste tuvastamisel. Seisukoht süsteemi käivitumise põhjuse kohta ei ole loogiline. Ei ole tuvastatav, et GKS-i käivitumine oli tingitud valehäirest. Olukorras, kus ruumides leidus suitsu, võis süsteemi käivitumine olla põhjendatud. Hageja esitatud GE ja EP arvamuse seisukohad süsteemi käivitumise kohta on põhjendamatud. Süsteemi käivitumisel ei saanud olla seoseid ülerõhuklappide puudumisega või ainult üht tüüpi suitsuandurite kasutamisega.
5(27)
Tsiviilasi nr 2-11-58942 Ülerõhuklappide puudumine projektis ei rikkunud ühtegi õigusnormi. Kostja I lepingurikkumine ei ole tõendatud. Hageja ei esitanud nõuet ka õigel ajal, sest lepingu järgi vastutas kostja I projekti eest 24 kuu jooksul alates ehitusprojekti eesmärgipärasest kasutusele võtmisest, välja arvatud juhul, kui tegemist oli varjatud puuduste või kostja tahtlikust tegevusest tulenevate puudustega. Nõuet kostja I vastu ei ole võimalik rahuldada ka VÕS § 138 alusel. Ei ole kindlaks tehtud, et kahju võis põhjustada kostja I. Eelneva tõttu jääb rahuldamata ka leppetrahvinõue kostja I vastu. Nõue kostja II vastu ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kostja II ei rikkunud lepingut, kui ei paigaldanud ülerõhuklappe ja kaht erinevat tüüpi andureid. Hageja ei ole selgitanud, millise dokumentatsiooni jättis kostja II üle andmata ja kuidas see võis põhjustada süsteemi käivitumise. Üheski arvamuses ei ole hinnatud, kas või kuidas oli süsteem ebaõigesti seadistatud ja millise mõjuga võis see olla süsteemi käivitumisele. Uste osas tehtud muudatused olid hagejaga kooskõlastatud. Hageja ei ole ühegi rikkumise puhul tõendanud, et see tõi kaasa GKS-i käivitumise. Automaatsete sulgemisseadmete ja kummist põrandatappide paigaldamata jätmine ei ole varjatud puudused ning need oleksid pidanud olema hagejale teada juba ehitise vastuvõtmisel. Viidates kõigile puudustele esimest korda alles 4. jaanuari 2013.a menetlusdokumendis, on hageja minetanud oma õiguse puudustele tugineda (VÕS § 644 lg 3). Hageja ei teavitanud puudustest õigel ajal ja nõuetekohaselt. Nõuet ei saa rahuldada ka VÕS § 138 alusel. Tõendamata on väited kostja III lepingurikkumise kohta ning väidetava rikkumise ja süsteemi käivitumise põhjusliku seose kohta. Hageja spetsialistid ei tuvastanud süsteemi käivitumise tegelikku põhjust. Optimus Systems AS-i arvamuses ei ole põhistatud, kas või milline seos on kostja III väljastatud vastavusdeklaratsiooni ja süsteemi käivitumise vahel. Etteheited hooldusprotseduuride puudulikkuse kohta on üldsõnalised ja oletuslikud. Välistada ei saa süsteemi õiget käivitumist ruumides esinenud suitsu tõttu. Hageja ei põhistanud ega tõendanud, milliseid märkusi oleks kostja III pidanud lisaks hoolduspäevikutesse tegema ja kuidas see oleks vältinud süsteemi käivitumist. Kostja III teavitas hagejat ülerõhuklappide paigaldamise küsimusest. Ustel automaatsete sulgemisseadmete ja kummist põrandatappide puudumisest ei teatanud hageja õigel ajal, kui võttis ehitise vastu juba 15.06.2009.a. Need ei olnud varjatud puudused. Isegi kui nõue oleks põhimõtteliselt õigustatud mõne kostja suhtes, ei oleks seda võimalik rahuldada, sest nõude suurus ei ole tõendatud ja hageja jättis tegemata vajalikud toimingud kahju ärahoidmiseks, st hüvitist tuleks vähendada nullini (VÕS § 139 lg 2). Ei ole võimalik hinnata, milliseid puudusi ja mis hinnaga soovitakse kõrvaldada. Süsteemi käivitamine oli võimalik blokeerida. Viivisenõue on esitatud ebamõistlikult hilja (VÕS § 159 lg 2). Hageja nõude rahuldamise VÕS § 1043 alusel välistab VÕS § 1044 lg 2, kuna hageja on kostjatega sõlminud lepingud. Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada, mõista hageja kasuks välja kahju hüvitis kokku 316 158 eurot kostjatelt solidaarselt või osadena, viivis põhivõlalt alates 01.12.2011.a kuni võla tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 ette nähtud suuruses kostjalt I ja kostjalt III ja 0,05% päevas kostjalt II ning leppetrahv 37 941 eurot kostjalt I või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule ning jätta menetluskulud kostjate kanda. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, rikkunud menetlusõiguse norme ja ebaõigesti hinnanud tõendeid. Maakohus on alusetult jätnud arvestamata eriteadmistega isikute nelja arvamusega, mis tõendavad puudusi kostjate tegevuses. TsMS § 294 lg 2 kohaselt tuleb riiklikult tunnustatud ekspertide arvamust käsitleda usaldusväärseimana. Maakohus oleks pidanud lähtuma eelkõige GE ja EP poolt ühiselt koostatud arvamusest. Maakohus on AR arvamust pidanud ebausaldusväärseks ebaõigetel põhjendustel. Puudus vajadus küsida AR-lt, kas ülerõhk tekkis. Ülerõhu tekkimine oli teada. AR ei pidanud hindama ka seda, miks
6(27)
Tsiviilasi nr 2-11-58942 ülejäänud ruumides gaaskustutussüsteem samal ööl ei rakendunud. Gaas võib ülerõhu korral levida kaugele, kui selleks on tee. Gaaskustutussüsteemid ei või olla ohtlikud ka tulenevalt ehitusseaduse § 3 lg-test 3, 4 ja 5. AR arvamuses on põhjendatult märgitud, et eritüübiliste andurite kasutamine oleks võimaldanud valehäiret vältida. AR on hinnanud, et ruumis tekkis lubamatult kõrge ülerõhk. Oht inimestele ei tekkinud sellest, et taolised gaaskustutussüsteemid peavadki olema inimestele eluohtlikud, vaid sellest, et süsteem rajati antud juhul ebaõigesti. Maakohus on GE ja EP arvamust pidanud ebausaldusväärseks ekslike hinnangute põhjal. Kuna kohe pärast avariid tuvastati kohapeal, et ruumides ei esine tulekahju jälgi, on võimalik järeldada, et tulekahju ruumides ei olnud. Süsteemi rakendamine ei saanud olla põhjendatud. Viide kuskilt väljastpoolt ruumi sattunud suitsule on alusetu. Asjatundjate seisukoht, et lühikese ajavahemiku järel ei saanud tekkida süsteemis kahte valehäiret, on loogiline. Arvamusest on järeldatav, et erinevat tüüpi andurite kasutamine koos aitab vältida valehäireid. Asjatundjad on andnud hinnangud oma erialastele teadmistele ja kogemustele tuginedes. Arvamuse aluseks on tootja juhend, mille kohaselt rõhutasandus on kohustuslik. Maakohtu kaalutlused seoses uste avamisega on vastuolus tuleohutuse põhimõtetega. Asjatundjad on selgitanud, et ruumide projekteerimisel tuleb lähtuda õigest kubatuurist. Asjatundjad ei pidanudki käsitlema, milline seos on ruumide ruumala väidetaval ebaõigel arvestamisel süsteemi käivitumisega. Maakohus on ebaõigesti pidanud tunnistaja VH ütlusi usaldusväärsemaks kui AR, EP ja GE ütlusi. VH oli Päästeameti inspektor, kes vaatas vaidlusalused gaaskustutussüsteemid üle. Puuduste tuvastamine kajastaks negatiivselt tema tegevust. Maakohus on jätnud arvestamata asjatundja arvamusega, aga jättis samas ka kohtuliku ekspertiisi määramata. Selline tegevus ei ole kooskõlas TsMS §-ga 2. Maakohus on alusetult jätnud arvestamata kostja III tehniku kirjaliku kinnitusega, mille kohaselt gaaskustutussüsteemides esinevad puudused. Ruumide 02013 ja 02-202 hooldusaktides on kostja III tehnik puudusi kirjeldanud. Asudes asjatundjate asemel ise gaaskustutussüsteemide tehnilist toimimist hindama, on maakohus ületanud oma pädevust ja eksinud süsteemide tööpõhimõtetes. Maakohtul ei olnud alust asuda seisukohale, et ülerõhku ei saanud tekkida seetõttu, et gaasi kontsentratsioon pidi olema 16,5%. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hageja 28.10.2013.a dokumendis on hagi muudetud, ja alusetult jätnud arvestamata dokumendis esitatu. Tegemist ei olnud hagi aluse muutmisega, vaid hageja üksnes selgitas gaaskustutussüsteemide puudusi. Maakohus on ebaõigesti hinnanud kahju hüvitamise eeldusi. Projekteerimislepingu p 5.9 reguleeris vastutust teisiti kui üldtingimuste p 3.3.1, s.t kostja I kannab „täielikku ja tingimusteta“ varalist vastutust materiaalse kahju eest. Hageja ei kaotanud nõuet kostjate II ja III vastu. Kostjad II ja III said gaaskustutussüsteemis puuduste esinemisest teada hiljemalt siis, kui kostjad II ja III allkirjastasid dokumendi avarii sündmuskohaga tutvumise kohta. Hageja töötaja Veiko Vare kinnitas 03.03.2014.a kohtuistungil, et temale ei edastatud teavet ülerõhuklappide paigaldamise vajalikkuse kohta. Hageja valvetöötaja ülesanne ei saa põhimõtteliselt olla automaatse kustutussüsteemi väljalülitamine. Tekkinud on kahju: gaaskustutussüsteemi puuduste kõrvaldamise kulud 305 856 eurot (sh käibemaks), siseviimistluse parandamise kulude hüvitamata omavastutuse osa 1278 eurot ja ekspertidele makstud tasud 9024 eurot (sh käibemaks). Kostjad on rikkunud oma kohustusi. Lepingute olemusest tulenevalt on mõeldamatu, et poolte tahe oleks olnud luua ebaturvalised ja mittetöökorras süsteemid. Lisaks lepingutele on kostjad rikkunud ka ehitusseaduse § 3 lg-d 1, 3, 4 ja 5, mis on ehitusettevõtjale kohustuslikud tellijatega sõlmitavatest lepingutest sõltumata. Esineb põhjuslik seos kahju ja kohustuste rikkumise vahel. Maakohtu põhjendused, mille kohaselt kahju nõue ei ole tõendatud, on ekslikud.
Vastustajate seisukoht
7(27)
Tsiviilasi nr 2-11-58942
6.Vastustajad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata.
Kolmas isik ei esitanud kaebuse osas enda seisukohta.
Edasine menetluse käik
8.Tallinna Ringkonnakohus jättis 19.12.2014.a otsusega hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Riigikohus tühistas 10.06.2015.a otsusega ringkonnakohtu lahendi ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 31.03.2016.a otsusega apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas Harju Maakohtu 25.04.2014.a otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kahju hüvitise 316 158 eurot ning viivise põhivõlalt 307 134 eurot alates hagi esitamisest 01.12.2011.a seadusjärgses määras kuni kohustuse täitmiseni. Kohus mõistis kostjalt III välja täiendavalt viivise seadusjärgset määra ületavas osas, kuid mitte rohkem kui 0,05% päevas põhivõlalt 307 134 eurot alates hagi esitamisest 01.12.2011.a kuni põhinõude kohase täitmiseni. Kohus jättis leppetrahvi nõude rahuldamata.
9.Ringkonnakohtu otsuse peale esitasid kassatsioonkaebused kõik kostjad. Kostja II palus ringkonnakohtu otsuse tühistada tervikuna, kostja I muus osas kui osas, milles ringkonnakohus jättis kostja I vastu esitatud leppetrahvinõude rahuldamata, ning kostja III ringkonnakohtu otsuse p-de 1–3, 6 ja menetluskulude jaotuse osas. Kõik kostjad palusid jätta jõusse maakohtu otsuse, kostja I palus alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Menetluskulud palusid kostjad jätta hageja kanda. Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebused osaliselt ja tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2016.a otsuse osas, milles ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja rahuldas hagi, samuti menetluskulude jaotuse osas. Riigikohus jättis hageja nõude 9024 euro saamiseks asjatundjate arvamuste koostamise kulude hüvitamiseks läbi vaatamata. Ülejäänud osas saatis Riigikohus asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Riigikohus märkis, et kohtuotsus on jõustunud osas, milles on jäetud läbi vaatamata haginõue kostjatelt solidaarselt 9024 euro saamiseks asjatundja arvamuste kulutuste hüvitamiseks ning rahuldamata haginõue kostja I vastu leppetrahvi 37 941 euro saamiseks ning kostjatelt solidaarselt viivise saamiseks 307 134 eurot ületavas osas.
10.Asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus andis kohus menetlusosalistele tähtaja soovi korral seisukohtade, taotluste ja tõendite esitamiseks ja vastaspoole seisukohtadele ja taotlustele vastamiseks.
11.Hageja leidis, et juhul kui ringkonnakohus leiab, apellatsioonkaebuse põhjal ei ole võimalik hageja hagi rahuldada ning võttes arvesse seda, et Riigikohus on viimases otsuses andnud juhised, kuidas hageja nõudeid võiks lahendada, on võimalik hagi nõuded kostjate vastu rahuldada alternatiivselt ka 24.01.2017.a menetlusdokumendis kirjeldatud viisil. Ekslik on maakohtu seisukoht, et hageja ei ole tõendanud, et avarii tekkimises olid süüdi kostjad. Hageja nõue summas 307 134 eurot on jaotatav kaheks: kahju, mis tekkis kostja II lepingurikkumise tõttu, kuna algne GKS oli ehitatud puudustega, ning kahju, mis tekkis GKS-i ebanormaalsest käivitumisest kõigi kostjate lepingurikkumiste tõttu, mis igaüks eraldi ning koosmõjus tõi kaasa anomaalia süsteemis. Esimene osa kahjust ei ole sõltuvuses GKS-i ebanormaalse käivitumisega – seda oleks hageja saanud nõuda ka siis, kui GKS ei oleks ebanormaalselt käivitunud. Teine osa kahjust on seotud GKS-i ebanormaalse käivitumisega – tegemist on kahjuga, mis on otsene tagajärg sellele, et GKS iseeneslikult käivitus ning tekitas seeläbi puudusi nii süsteemis endas kui ka ümbritsevas interjööris. Maakohus ei ole oma otsuses eristanud hageja kahju eelnevalt viidatud viisil. Kahju esimest osa ei ole maakohus 8(27)
Tsiviilasi nr 2-11-58942 üldsegi käsitlenud ning kahju teise osa suhtes leidis ekslikult, et hageja ei ole piisavalt tõendanud põhjuslikku seost tekkinud kahju ja kostjate rikkumise vahel. Seega lahendas maakohus olukorda ebamõistlikult kõrge tõendamisstandardi järgi. Hageja esitas uute tõenditena EP ülevaate 15.04.2013.a hooldustöödest, Nõrkvoolu Paigalduse OÜ täpsustava selgituse 2012.a koostatud hinnapakkumisele ja viiviseraportid iga kostja ja kahju komponendi osas. Selgitused hinnapakkumisele tõendavad kahju suurema osa sisu milliseid töid teostatakse hageja GKS-il ning kui palju konkreetne töö ja seadeldis maksab. Samuti nähtub hinnapakkumise selgitustest mh, et rõhutasandussüsteemi paigaldamine on GKS-idele hädavajalik ning ilma selleta ei toimi süsteemid nõuetekohaselt. Hinnapakkumises toodud kuluartiklid on Nõrkvoolu Paigalduse OÜ selgituse kohaselt jagatud kaheks: likvideerimist nõudvad puudused algselt ehitatud GKS-il ning likvideerimist nõudvad puudused GKS käivitumisest tingituna. Lisaks eelnevalt toodule tuleb täita ka need gaasiballoonid, kus on gaas seisnud peale avariid mitu aastat ilma igasuguse kontrollita. Kostja II poolt teostatud töö lepingutingimustele ning keskmisele kvaliteedile mittevastavus väljendub selles, et ülerõhuklapid jäid paigaldamata, optiliste suitsuandurite ja ionisatsiooniandurite asemel on kasutatud ainult optilisi suitsuandureid, mis vähendab süsteemi töökindlust ja suurendab valehäirete ohtu, ehitamise käigus jäeti projektiga võrreldes tehtud muudatused kooskõlastamata nii hageja, kui ka Põhja-Eesti Päästekeskusega. Kostjal II kui professionaalsel ehitajal pidi ehitades tekkima kahtlus, et GKS ei toimi nõuetekohaselt ilma ülerõhuklappide ja mitut tüüpi suitsuanduriteta. Hageja palus kostjalt II 04.08.2011.a nõudekirjades GKS-ile mitut tüüpi andurite paigaldamist ja rõhutasandussüsteemi väljaehitamist), kuid kostja II keeldus. GKS-i ebanormaalsest käivitumisest tekkinud kahju eest vastutavad kõik kostjad. Kostja I poolt teostatud töö keskmisele kvaliteedile mittevastavus väljendub selles, et kostja I projekti kohaselt ei ole ülerõhuklappe vaja kasutada, projektis on peetud lubatavaks ainult ühte tüüpi andurite kasutamist, projektis on automaatse tulekahjusignalisatsiooni projekteerimise ja paigaldamise alusena märgitud „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemidele“ (siseministri 01.07.1998.a määrus nr 24), projekteerimisel aluseks võetud ruumide ruumalad ei vasta tegelikkusele, projektis on jäetud arvesse võtmata ning kajastamata, et ruumide sihtotstarbelisse kasutusse võtmisel väheneb nendes olev vaba ruumala oluliselt. Kostja II poolt teostatud töö keskmisele kvaliteedile mittevastavus väljendub selles, et kostja II ehitas ruumid, mis ei olnud õhutihedad ning esines avasid, mis projekti järgi olid lubamatud, GKS rakendumisel ei sulgunud kõik ruumides olevad ventilatsiooniavad, kuna neil puudusid motoriseeritud ajamiga klapid, GKS-i paigaldus ei vastanud projektile (muuhulgas keskseadmete ja avastavate andurite asendamine, muudatused tulenevalt ruumide ruumalast ja kujust, kustutusgaasi koguse ja torustiku ning torustiku isomeetria muudatused jne), ehitamise käigus tehti projektis muudatusi selliselt, et ei viidud ülejäänud teostusdokumentatsiooni kehtivate nõuetega vastavusse, teostusjoonistel ei ole ära toodud ruumide ruumalade muutusi, kostja II ei paigaldanud gaaskustutussüsteemidele nõutavaid „hold“ ja „abort“ nuppe, kostja II pidi gaaskustutussüsteemide paigaldajana andma hagejale üle kogu asjakohase gaaskustutussüsteeme puudutava dokumentatsiooni, mida ei tehtud ning kostja II väljastas gaaskustutussüsteemidele vastavusdeklaratsiooni, mida ei oleks tohtinud teha, kuna gaaskustutussüsteemid ei vastanud kõikidele nõuetele. Kostja III poolt teostatud töö keskmisele kvaliteedile mittevastavus ja rikkumised väljenduvad selles, et kostja III ei juhtinud hageja tähelepanu sellele, et erinevat tüüpi andurite asemel kasutatakse ühte tüüpi andureid ja seega suureneb valehäirete oht, kuigi kostja III oli sellest teadlik, kostja III ei koostanud piisavalt detailseid hooldusprotseduure, mh andurite hooldusvajadust seoses tolmuga, kostja III ei juhtinud hageja tähelepanu ülerõhuklappide puudumisele, kuigi oli teadlik nende paigaldamise vajadusest, kostja III hooldustehnik ei fikseerinud kustutussüsteemi taastamisel pärast avariid süsteemis rakendunud andurite ja keskseadmete olekuid, hävitades 9(27)
Tsiviilasi nr 2-11-58942 olulist informatsiooni, mille põhjal oleks saanud tuvastada häire algsed tekkekohad, kostja III ei teinud märkeid puuduste kohta dokumentatsioonis, kostja III ei olnud võimeline selgitama tootja juhiseid hoolduseks, kostja III ei kontrollinud GKS-i ja asjassepuutuva dokumentatsiooni terviklikkust ja vastavust seadusest tulenevatele nõuetele, tootja poolt esitatud nõuetele ega asjakohastele standarditele ning kostja III juhtis hageja tähelepanu GKS-il „hold“ ja „abort“ nuppude puudumisele alles kohtumenetluse ajal toimunud hooldustööde käigus. Samuti ei nähtu, et kostja III oleks hooldanud süsteemi andureid, mis aitas kaasa valekäivitumisele. Kostja III ehitas alltöövõtjana süsteemi valmis. Kostja III ei teavitanud hagejat puudustest. Puuduvad alused kahjusumma vähendamiseks. Kostja II poolt hüvitatav viivis perioodil 30.11.2011.a kuni 24.01.2017.a on 32 039,92 eurot. Kostjatelt I-III tuleb mõista välja viivis summalt 271 807,20 eurot seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 järgi perioodil 30.11.2011.a kuni 24.01.2017.a 113 724,69 eurot samuti solidaarselt. Alternatiivselt vastutavad kostjad I-III GKS käivitumisest tingitud kahju hüvitamise eest osavastutuse põhimõttel. Hageja põhinõue 1278 eurot avariiga hoone siseviimistlusele põhjustatud kahjustuste kõrvaldamiseks ja sellega seonduv viivisenõue alates 30.11.2011.a kuulub rahuldamisele kostjate I-III poolt solidaarselt summas 534,72 eurot või osavastutuse põhimõttel.
12.Kostja I seisukoha kohaselt, kuivõrd suitsuandur (ja GKS) peavad reageerima suitsule ja suitsu olemasolu on maakohtu otsusega tuvastatud, tuleb järeldada GKS-i käivitumist suitsust, kuivõrd kasutatud tehnika (andurid ja GKS) oma tehniliselt tasemelt ei registreeri ega anna võimalust kontrollida, millele andur reageeris, et seekaudu oleks võimalik tõendada, et andurid reageerisid just suitsule. Kostjal I ei olnud juhendi üleandmise kohustust ega koolituse läbiviimise kohustust. Kostja I puhul tuleks hinnata, millised oleksid võinud olla kahjustused juhul, kui ehitamine oleks toimunud muutmata kolmanda isiku ja kostja I projektide järgi (uksed oleksid olnud piludega, ettenähtud maksimaalset ülesurvet taluvate tugevate sulustega, automaatsulguritega ning ukselehe avanemise elastsete piirajatega ning torustiku parameetreid ning kustutusgaasi koguseid ja surveid ei oleks muudetud). Kostja I projekti muutmata jätmise korral ja GKS-i õige ekspluateerimise korral ei oleks kustutusgaasi kontsentratsioon ja ülerõhk kustutusgaasi 20 baarise survega pihustitest väljapaiskumise ajal kujunenud koridoriustele sellisteks, milliseks need kujunesid 21.08.2010.a GKS-i käivitumisel.
13.Kostja II seisukoha järgi tulemus, mille kostja II pidi saavutama, seisnes kostja I poolt koostatud projektis sisalduvate lahenduste teostamises, mh GKS ehitamises selliselt, et see ei sisalda ülerõhuklappe ning selles kasutatakse ühetüübilisi suitsuandureid. Kuivõrd kostja II ise gaaskustutussüsteemide projekteerimise pädevust ei oma, kontrollis kostja II hageja poolt talle üle antud projekti ja veendus, et selle alusel on võimalik ja lubatud ehitada ning ehitatav GKS vastab kõikidele nõuetele. Projekti kontrollimist kinnitab mh see, et projekti koostanud isikud omasid ekspertiisi tegemise pädevust, MTR registreeringuid ja vastavussertifikaate, projekt oli kooskõlastatud Põhja-Eesti Päästekeskuse Insenertehnilise büroo juhtivinspektori VH poolt, hageja oli tellinud kostja I koostatud projektile veel ekspertiisi OÜ-lt Ehitusekspert, mille kohaselt gaasikustutuse kohta märkusi ei olnud, projekti muudatused kooskõlastas VH, GKS ehitanud kostja III omas selleks vajalikku MTR registreeringut, projekt oli kooskõlastatud Linnaplaneerimise Ameti poolt, ülerõhuklappide ja ühetüübiliste andurite küsimus arutati korduvalt läbi Päästeameti esindajaga. Ka enda erialastele kogemustele ja teadmistele tuginedes veendus kostja II projekti ülevaadetes, et selles ettenähtud lahendusi, mh gaaskustutussüsteemi, on võimalik välja ehitada selliselt, et tulemus vastab ehitusnõuetele ja süsteemid on eesmärgipäraselt toimivad. Ehitamist kontrollis omanikujärelevalve ning lepingulised tööd said üle vaadatud ning vastu võetud ka Tuletõrje- ja Päästeameti ning kohaliku omavalitsuse esindajate poolt. Sellega, et veenduda, et kostja I projektijärgsed lahendused on nõuetekohased
10(27)
Tsiviilasi nr 2-11-58942 ning vastava projekti alusel on võimalik projekteeritud lahendused välja ehitada, projekti kui tellija juhise kontrollimise kohustus käesolevas juhul ka piirdus. Projekti lähteülesannetega tutvumise, projektile täiendava ekspertiisi teostamise ega ka projekteeritud lahenduste tõhususe, ökonoomsuse, maksumuse vmt aspekti hindamise kohustust kostjal II ei olnud. Kostjal II puudus alus projektiga vastuolus olevalt teistsuguse süsteemi väljaehitamiseks. Muus osas jäi kostja II kõigi oma varasemalt esitatud seisukohtade ja taotluste juurde, muuhulgas kahjuhüvitise vähendamise taotluse juurde.
Kostja III jäi varasemate seisukohtade juurde. Kolmas isik enda seisukohta ei esitanud.
15.Vastuseks hageja seisukohtadele ja taotlustele palusid kostjad jätta hageja poolt esitatud uued asjaolud ja tõendid arvestamata. Kostjad märkisid, et juhul kui kohus võtab uued tõendid vastu, peab kohus andma kostjatele täiendava tähtaja enda seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Kostja II taotles, et juhul kui kohus võimaldab hagi muutmist ja võtab vastu hageja poolt esitatud uued asjaolud ja tõendid, võtta vastu ka kostjate poolt asja teist korda menetlemisel ringkonnakohtus esitatud tõendid.
Hageja palus kostja II poolt esitatud tõendite vastuvõtmise taotlused jätta rahuldamata.
Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu otsuses esitatud põhjendustega ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6).
18.Käesolevas tsiviilasjas saatis Riigikohus asja uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Riigikohus käsitles menetluslikku olukorda 08.12.2016.a otsuses. Viidatud otsuse resolutsiooni kohaselt on käesolevas tsiviilasjas tehtud kohtuotsus jõustunud osas, milles on jäetud läbi vaatamata hageja nõue kostjate suhtes 9024 euro saamiseks asjatundja arvamuste kulutuste hüvitamiseks ning osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue kostja I suhtes 37941 euro saamiseks, samuti osas, milles jäeti rahuldamata kostjate suhtes esitatud viivisenõue, mis ületas 307134 eurot. Viidatud Riigikohtu otsuse p-des 16 ja 17 märgitu kohaselt on kohtumenetluses jätkuvalt hageja nõue solidaarselt või osadena kostjatelt kahjuhüvitise väljamõistmiseks summas 307134 eurot, samuti viivisenõue, milles hageja nõuab kostjatelt viivist summalt 307134 eurot alates 01.12.2011.a kuni võla tasumiseni selliselt, et kostjatelt I ja III mõistetakse viivis välja seadusjärgses määras ning kostjalt II määras 0,05% iga viivitatud päeva eest. Kuna maakohus jättis vaidlustatud otsusega hagi rahuldamata ja menetluses on viidatud nõuded, tuleb ringkonnakohtul kontrollida, kas maakohus tegi õige otsuse, kui jättis hagi rahuldamata ja kas viidatud nõuded võiksid apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvatest asjaoludest tulenevalt kasvõi osaliselt rahuldamisele kuuluda.
19.Riigikohtu juhistest lähtuvalt tuleb hageja nõuet käsitleda kas kahju hüvitamise nõudena VÕS § 115 alusel või kulutuste hüvitamise nõudena VÕS § 646 lg 5 alusel. Mõlemal juhul peab hageja tuginema sellele, et kostjad rikkusid hageja suhtes hageja ja kostjate vahelistest lepingutest tulenevaid kohustusi. Seega saab rahaline nõue rahuldamisele kuuluda juhul, kui leiab kohtulikku tuvastamist, et kostja I, kostja II või kostja III rikkus hageja suhtes lepingust tulenevat kohustust. Seda, et käesoleval juhul ei saa hagi rahuldamisele kuuluda deliktiõiguse alusel, sedastas Riigikohus oma 08.12.2016.a lahendis.
20.Hageja tugines sellele, et hageja ja kostja I sõlmisid projekteerimislepingu, mille alusel pidi kostja I projekteerima hagejale mh tuletõrje signalisatsiooni ja gaaskustutussüsteemi.
11(27)
Tsiviilasi nr 2-11-58942 Hageja tugines sellele, et hageja ja kostja II sõlmisid lepingu, mille kohaselt kohustus kostja II nimetatud süsteemid välja ehitama ning hageja ja kostja III sõlmisid lepingu, mille kohaselt pidi kostja III süsteemi hooldama. Nõude aluseks olevate asjaolude osas soovis hageja tugineda sellele, et süsteem ei vastanud ei nõuetele ega lepingutingimustele, mistõttu tekkis hagejal kahju. Kostja III osas leidis hageja, et kostja III oleks pidanud hagejat hooldustööde käigus süsteemide nõuetele mittevastavusest teavitama ja teavitamata jätmisega rikkus kostja III hageja suhtes hoolduslepingut.
21.Nimetatud rikkumise etteheidete alusel nõuete esitamine eeldab seda, et hageja peab tooma kohtu ette faktiväidetena asjaolud ja esitama tõendid, mille alusel saaks kohus teha järelduse, et süsteemid ei vastanud nõuetele või lepingutingimustele. Asjaolu, et gaasikustutussüsteem käivitus või süsteemi käivitumise käigus paiskusid vastavate ruumide uksed lahti ja deformeerusid, ei anna kohtule alust järeldada, et kostjad või mõni nendest pani toime lepingurikkumise. Selleks, et hageja saaks iga konkreetse kostja suhtes nõude esitada, tuleb hagejal kohtu ette tuua asjaolud, mille alusel saaks kohus jõuda veendumusele selles, millised konkreetsed kohustused igal kostjal lasusid ja milliseid kohustusi iga konkreetne kostja rikkus.
22.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja toonud kohtu ette asjaolusid, millest saaks järeldada, et mõni kostjatest oleks temal lasuvaid kohustusi rikkunud. Asjaolud tuleb hagilises tsiviilkohtumenetluses kohtu ette tuua hagejal. Kohus lahendab hagi üksnes hageja poolt kohtu ette toodud asjaolude alusel. Hagejal on õigus otsustada, millistele asjaoludele ta oma nõude rajab. Asjaolude kohtu ette toomise kohustust ei asenda see, kui hageja esitab kohtule tõendid, millest võib-olla asjaolud nähtuvad. Kohus ei saa tõenditest asjaolusid otsida. Samuti ei saa kohus hageja eest otsustada, mis asjaoludele hageja tugineb. See hageja seisukoht, et kostjad I, II ja III on rikkunud neil lasuvaid lepingulisi kohustusi, on õiguslik järeldus. Sellise järelduse peab tegema kohus, võttes aluseks hageja poolt kohtu ette toodud asjaolud. Hageja kohustust tuua kohtu ette asjaolud ei asenda see, kui hageja esitab kohtule spetsialisti arvamuse või mitu spetsialisti arvamust, milles spetsialistid esitavad omapoolse väite või omapoolse järelduse, et kostjad rikkusid neil lasuvaid kohustusi. Hagi rahuldamise eelduseks olevad järeldused peab tegema kohus ja kohus saab vastavad järeldused teha üksnes menetlusosaliste poolt kohtu ette toodud asjaolude ja esitatud tõendite alusel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja kohtu ette toonud asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et mõni kostjatest oleks rikkunud neil lasunud kohustusi. Kohus ei saa hagi rahuldamist põhjendada sellega, et spetsialist, kelle arvamuse hageja kohtule esitas, leidis, et kostjad rikkusid neil lasuvaid kohustusi.
23.Hageja heitis kostjatele ette seda, et ruumide, millesse gaaskustutussüsteem oli rajatud, ruumala oli arvestatud valesti ning ruumide ruumala arvestamisel lähtuti tühjadest ruumidest. Ringkonnakohus rõhutab, et see, et ruumide ruumala on arvestatud valesti, saab olla kohtu järeldus, mille kohus saab teha siis, kui hageja on faktiväidetena, hageja poolt kohtule esitatud menetlusdokumendi raames esile toonud, millise ruumala keegi kostjatest arvestas ja millised olid ruumide tegelikud ruumalad. Selleks, et kohus saaks järeldada, et ruumide ruumalade valesti arvestamine võiks olla käsitletav lepingurikkumisena, tulnuks hagejal kohtu ette tuua lisaks ruumalade valesti arvestamisele ka sellised asjaolud, mille alusel saanuks järeldada, et ruumide ruumalad olid arvestatud sedavõrd valesti, et see kujutas endast lepingu rikkumist, st näiteks, et ruumide ruumalade valesti arvestamise tagajärjel tekkis ja tekiks ka edaspidi ruumides sedavõrd suur ülerõhk, et gaaskustutussüsteemi kasutamine on ohtlik. Sellise järelduse tegemiseks tulnuks hagejal kohtu ette tuua asjaolud, millest saaks järeldada, et konkreetsete ruumalade arvutuste ja arvutustel eksimiste tagajärjel lastaks ruumidesse sedavõrd palju rohkem gaasi, et selle tagajärjel tekib ohtlik ja seega lubamatu ülerõhk. Seda, kui suur
12(27)
Tsiviilasi nr 2-11-58942 ülerõhk võiks tekkida siis, kui kostjad on ruumide ruumalade arvutamisel eksinud ja milline ülerõhk on lubamatult suur, ei ole hageja kohtu ette toonud.
24.See, kui hageja väidab, et mingi konkreetse kohtuvaidluse aluseks olevad asjaolud on liiga keerulised, spetsiifilised ja mingile erialale liiga iseloomulikud, ei vabasta hagejat asjaolude kohtu ette toomise kohustusest. Hageja ei saa asendada asjaolude kohtu ette toomist sellega, et ta esitab kohtule spetsialisti arvamuse või spetsialistide arvamused, milles spetsialistid esitavad oma seisukohad või järeldused. Järeldused peab tegema ka keeruliste vaidluste puhul kohus. Kuid kohus saab järeldused teha üksnes hageja poolt kohtu ette toodud asjaolude alusel. Kui hageja ise asjaolusid ei esita, vaid viitab üksnes spetsialisti arvamusele, ei ole kostjal või kostjatel võimalik aru saada, millistele asjaoludele hageja tugineb ja sellest tulenevalt ei ole kostjal või kostjatel võimalik otsustada, millistele faktiväidetele tuleb kostjal vastu vaielda või omakorda vastuväiteid esitada. Ainuüksi viitamine spetsialisti arvamusele ei asenda asjaolude kohtu ette toomise kohustust.
25.Hageja esitas hagiavalduses üldise ja täpsustamata väite, et projekteerimisel aluseks võetud ruumide ruumalad ei vasta tegelikkusele (vt t I kd lk 17). Seejuures ei täpsustanud hageja, millistest ruumidest jutt käib, mis ruumalad võeti projekteerimisel aluseks, kust nähtub, et projekteerimisel võeti aluseks just need ruumalad (hilisemas menetluses esitasid kostjad vastuväited, et tegelikkuses lähtuti muudest suurustest) ja mis on tegelikkusele vastavad ruumalad. Selle väite juures viitas hageja spetsialisti arvamuse kolmele leheküljele (arvamuse lk-d 10, 11 ja 13; t I kd lk 86 jj). Ka sealt ei nähtu, kust järeldas spetsialist, et projekteerimisel lähtuti just sellistest ruumaladest nagu see, mida hageja väidab. Veelgi enam, ei hageja faktiväidetest ega ka spetsialistide arvamustest, millele hageja tugineda soovib, ei nähtu, mis võis olla väidetava valesti arvestatud ruumala tagajärjed. Hageja ei esitanud vajalikke faktiväiteid ka hilisemates menetlusdokumentides (vt näit t V kd lk 131 jj). Hageja viitas lisaks eespool nimetatud spetsialisti arvamusele ka täiendavale spetsialistide arvamusele (t V kd lk 98 jj), kuid ka selles arvamuses on esitatud väidetena üksnes järeldus, et valesti arvestatud ruumala tõttu, ja selle tõttu, et ruumala arvestamisel ei arvestatud seda, et peale ruumide valmimist paigaldatakse sinna mööbel ja arhiveeritavad paberid, tekkis lubamatult suur ülerõhk, mis põhjustas uste deformeerumise ja nende lahti paiskumise. Seega, ka viidatud spetsialistide arvamusest ei nähtu asjaolusid, millele tuginedes võiks vastava järelduse taha. Ilma asjaoludeta ja selge ja jälgitava arutluskäiguta esitatud järeldused ei saa olla usaldusväärsed. Hageja poolt esitatud spetsialistide arvamuses (t 5 kd lk 106) on väidetud, et näiteks ruumi 2-013 kubatuur oli arvestatud 668,11m3 (asjaolu, mida kostjad omaks ei võtnud ja mille osas hageja ei selgitanud, kust sellise järelduse võiks teha), kuid tegelik kubatuur arvestades ka tala ja lisandunud mööblit oli alla 653m3. Seega ei too spetsialistid isegi esile, mis oli tegelik ruumala täpselt. Kui eeldada, et see oli midagi 653m3 ligilähedast, siis oli hälve ca 2,25%. Asjaolusid, mille alusel saaks jõuda veendumusele, et selline hälve sai põhjustada sedavõrd tugeva ülerõhu, mille tagajärjel deformeeruvad isegi metallist uksed, ei ole hageja kohtu ette toonud. Selliseid asjaolusid ei ole esitanud ka spetsialistid, kelle arvamustele hageja tugineda soovib.
26.Spetsialistide arvamustes viidatakse siiski üksnes kahe, vaidlusaluse ruumi ruumaladele. Sellest võiks justkui järeldada, et hageja soovib tugineda sellele, et üksnes nende ruumide ruumalad olid väidetavalt arvestatud valesti. Seda, et hageja sooviks tugineda sellele, et kõikide gaaskustutussüsteemiga hõlmatud ruumide ruumalad on arvestatud valesti, ei ole hageja esile toonud. Samuti ei ole hageja esitanud asjaolusid, millest saaks seda järeldada. Siiski esitas hageja kahju suuruse tõendamiseks hinnapakkumise, millest võib arvata, et hageja soovib kõikide ruumide gaasi välja vahetada. Selle pinnalt oleks kahju hüvitamise nõue põhjendatud juhul, kui hageja oleks kohtu ette toonud ja tõendanud asjaolud, mille alusel saaks jõuda
13(27)
Tsiviilasi nr 2-11-58942 järeldusele, et ka ülejäänud ruumide gaasikogused on lubamatult valed ja nende õigeks muutmine ei ole muul viisil kui gaasi täieliku asendamise läbi võimalik.
27.Hageja poolt menetluse jooksul esitatud väidetest võib järeldada, et hageja hinnangul põhjustas ruumalade valesti arvestamine selle, et ruumides tekkis gaaskustutussüsteemi käivitumisel sedavõrd suur ülerõhk, et selle tagajärjel deformeerusid uksed ja need paiskusid lahti. Seda, kui suure ülerõhu võis konkreetne ruumala valesti arvestamine põhjustada, ei ole hageja kohtu ette toonud. Igasugune valearvestus ei saa põhjustada sedavõrd suurt ülerõhku, mille tagajärjel metallist uksed deformeeruvad. Vastavaid asjaolusid ei ole kohtu ette toonud hageja ning vastavaid asjaolusid ei nähtu ka spetsialistide arvamustest, millele hageja soovib tugineda.
28.Hageja väitis, et kostjad rikkusid neil lasuvaid kohustusi sellega, kui ei võtnud projekteerimisel arvesse seda, et vaidlusalused ruumid on kavandatud kasutusse võtta möbleeritud arhiiviruumidena, milles hakatakse hoidma paberist arhiivimaterjale, mille tõttu ruumide ruumala oluliselt muutub. Kostjad hageja käsitlusega ei nõustunud ja väitsid, et projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tootja juhistest tulenevalt lähtuda tühjade ruumide ruumalast. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et gaasikustutussüsteemi projekteerimisel ja ehitamisel tuli lähtuda sellest, kuidas ruumid hiljem kasutusse võetakse, või et gaasikustutussüsteemi hooldajal lasus kohustus kontrollida, ega ruumidesse ei ole paigaldatud sedavõrd palju asju, et selle tagajärjel tuleks gaasikogust muuta. Kuna kostjad vaidlesid selliste kohustuste olemasolule vastu, tulnuks hagejal kohtu ette tuua asjaolud, millest saanuks järeldada, kust vastavad kohustused tulenesid. Hageja on viidanud küll spetsialistide arvamustele, kuid ka nendes ei ole viidatud kohustuse tekkimise allikale kui sellisele, vaid on piirdutud väitega, et kõnealune kohustus lihtsalt eksisteerib.
29.Ringkonnakohus märgib, et isegi siis, kui hageja oleks faktiväidetena esile toonud asjaolud, mille alusel oleks kohus saanud teha järelduse, et gaasikustutussüsteemi projekteerimisel, süsteemi ehitamisel ja süsteemi hooldamisel pidid kostjad lähtuma sellest, kuidas ruumid kasutusse võetakse või kuidas on ruumid kasutusse võetud, ei ole hageja ikkagi kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, kui suur ülerõhk mööbli ja arhivaalidega arvestamata jätmise tagajärjel tekkis.
30.Asja materjalidest võib järeldada, et hageja soovis kostjatele ette heita seda, et ruumides, kuhu gaasikustutussüsteem ehitati, ei paigaldatud rõhu tasanduseks ülerõhu klappe. Hageja väitis, et kostjal I oli kohustus projekteerida süsteem selliselt, et projektis oleksid olnud klapid ette nähtud, et kostjal II lasus kohustus ehitada hoone selliselt, et gaaskustutussüsteemiga ruumides oleksid klapid ja kostjal III lasus kohustus informeerida hagejat sellest, et klappe ei ole. Kostjad vaidlesid sellele vastu ja leidsid, et rõhutasanduse klappide paigaldamine ei olnud ehitise ja gaaskustutussüsteemi projekteerimise ja ehitamise ajal kohustuslikuna ette nähtud. Sellises olukorras oleks hageja pidanud oma menetlusdokumendis tooma kohtu ette asjaolud, millest saanuks kohus järeldada, et projekteerimise ja ehitamise ajal oli rõhutasandusklappide projekteerimine ja ehitamine ette nähtud. Selliseid asjaolusid, millest kohus oleks saanud vastava järelduse teha, hageja kohtu ette toonud ei ole (vt näit hagiavalduse lk 5 p 2.1.3. 5 t I kd lk 17;01.08.2012.a hageja menetlusdokumendi lk 5 p 3.3 ja selle alapunktid t 5 kd lk 6; 03.10.2012.a hageja menetlusdokumendi lk 4 p 1.2.3 t 5 kd lk 134). Hageja esitas oma väite põhjendamiseks üldisi, ebamääraseid, konkretiseerimata ja kontrollimatuid väiteid, nagu näiteks, et ülerõhuklappide paigaldamise vajadus tuleneb füüsikaseadusest. Hageja viitas küll spetsialistide arvamustele, kus spetsialistid on väitnud, et rõhutasandusklappide projekteerimise ja ehitamise kohustus oli, kuid tegemist oli väidetega, mille juures ei olnud spetsialistid lisanud
14(27)
Tsiviilasi nr 2-11-58942 argumentatsiooni, millest nähtuks, kuidas ja mille alusel spetsialistid sellisele järeldusele jõudsid, spetsialistide paljasõnaline ja põhjendamata järeldus ei saa olla kohustuse tekkimise allikas ja kohus ei saa järeldust, et süsteemi projekteerimisel ja ehitamisel tuli rajada rõhutasandusklapid, rajada spetsialistide paljasõnalisele väitele.
31.Rõhutasandusklappide puhul on oluline see, et kostjad tõid kohtu ette asjaolud, millest nähtub, et tootja juhiste kohaselt ei olnud süsteemide projekteerimise ja ehitamise ajal rõhutasandusklappide paigaldamine mitte igal juhul kohustuslik, vaid see sõltus ka muudest teguritest. Asjaolud, millest oleks saanud järeldada, et vastavad tegurid, mis oleksid muutnud rõhutasandusklappide paigaldamise kohustuslikuks või tootja juhistest tulenevalt vajalikuks, esinesid, oleks pidanud tõendama hageja. Hageja vastavaid asjaolusid ega arvestusi esitanud ei ole. Seda, et rõhutasandusklapid ei olnud nõutud, kinnitas ka maakohtu poolt tunnistajana üle kuulatud Päästeameti teenistuja VH (vt 8 kd lk 195 pöördel jj). Ringkonnakohus ei nõustu hageja etteheitega, et maakohus ei oleks tohtinud viidatud tunnistaja ütlustest lähtuda, kuna nimetatud isik oli asjast huvitatud põhjusel, et tema kooskõlastas projekti. Kohtul ei ole alust nimetatud ametniku poolt antud ütluste tõele vastavuses kahelda. Isegi, kui ametnik oleks eksinud ja isegi, kui sellest võiks tuleneda vastutus, on ametniku vastutus piiratud riigivastutuse seadusega ja distsiplinaarvõimu teostamisest tulenevate piirangutega. Isegi, kui nimetatud ametniku ütlustes tuleks kahelda, saab ütlustest järeldada seda, et Päästeamet ei käsitlenud rõhutasandusklappe kohustuslikena ning ei nõudnud nende projekteerimist ega paigaldamist.
32.Hageja esitas väite, et vajadus ülerõhuklappide kasutamiseks tuleneb füüsikareeglitest. Hageja väidete kohaselt, kui ruumi surutakse gaaskustutussüsteemist suure rõhu all gaasi, siis ruumis rõhk suureneb ja tekib ülerõhk, ning selliselt tekkiv ülerõhk võib muutuda ohtlikult suureks. Hageja väitis, et seetõttu on gaaskustutussüsteemide puhul tavapärane, et ruumidesse paigaldatakse ülerõhu vältimiseks ülerõhuklapid (t 5 kd lk 6 p 3.3.1.). Ringkonnakohus leiab, et sellisest hageja argumentatsioonist tulenevalt ei saa rõhutasandusklappide kohustuslikkust tuletada. Esiteks ei väida hageja viidatud argumentatsioonis, et rõhutasandusklappide paigaldamine oleks vältimatult vajalik. Hageja väidab pelgalt, et klappide paigaldamine on tavapärane. See, kas mingite klappide paigaldamine on tavapärane või mitte, ei saa tuleneda füüsikareeglitest ega sellest, kas ülerõhk võib osutuda ohtlikuks. See, kas mingi tegevus on tavapärane, saab tuleneda sellest, kuidas tavapäraselt gaaskustutussüsteemiga hooneid vastaval ajahetkel projekteeriti ja ehitati. Seega, selleks, et kohus saanuks hageja väidete alusel järeldada, et rõhutasandusklappide paigaldamine oli tavapärane, tulnuks hagejal kohtu ette tuua asjaolud, mille alusel saanuks kohus järeldada, et enamiku gaaskustutussüsteemide puhul rõhutasandusklapid vastaval perioodil rajati. Hageja oleks saanud näiteks pöörduda Päästeameti poole või gaaskustutussüsteemide projekteerimise ja ehitamisega tegelevate ettevõtjate poole ja uurida, kui paljudel juhtudel rajatakse süsteemid koos klappidega ja kui paljude puhul ilma klappideta. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et ülerõhk võib muutuda ohtlikult suureks. Gaaskustutussüsteemide tööpõhimõttest lähtuvalt luuaksegi süsteemi rakendumisel ülerõhk. Ohtlikult suureks saab ülerõhk muutuda siis, kui mingil põhjusel rakendub süsteem selliselt, et ruumi lastakse ohtlikult suure ülerõhu tekkimist võimaldavalt palju gaasi.
33.Ringkonnakohus märgib, et isegi siis, kui hageja oleks toonud kohtu ette asjaolud, mille alusel oleks kohus saanud jõuda järeldusele, et konkreetsel juhul oli kohustuslik projekteerida ja ehitada ülerõhuklapid ja hoolduse käigus ülerõhu klappide puudumisele viidata, ei ole hageja kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et ülerõhuklappide olemasolul oleks lubamatult suur ülerõhk jäänud tekkimata. Sellise järelduse tegemiseks oleks hageja saanud kohtu ette tuua asjaolud, millest nähtunuks, kui kiiresti, kui suure rõhuga ruumid täitusid ja et ruumidele oleks projekteeritud ja paigaldatud sellised ülerõhuklapid, mis oleksid sellise survega
15(27)
Tsiviilasi nr 2-11-58942 toime tulnud. Selleks, et teada, kas need rõhutasandusklapid, mis oleks konkreetsetele ruumidele paigaldatud, oleks konkreetse õnnetuse ära hoidnud, on vaja teada, kui suur ülerõhk ruumides, kui kiiresti tekkis, miks see tekkis ja kas rõhutasandusklapid oleksid olnud vastava rõhu ärahoidmiseks piisavad.
34.Hageja poolt kostjate suhtes esitatud etteheidetest võib järeldada, et hageja soovis kostjate suhtes esitatud kahju hüvitamise nõuded rajada mh ka sellele, et ruumidesse projekteeriti ja ehitati üksnes ühte tüüpi, s.o optilised suitsuandurid. Kostjad vaidlesid vastavale etteheitele vastu, väites, et erinevat tüüpi andurite paigaldamine ei ole nõutav, veelgi enam, et ühte tüüpi andurite paigaldamine on töökindlam ja et enamikul juhtudel paigaldataksegi üksnes ühte tüüpi andurid. Sellises olukorras oleks hageja pidanud kohtu ette tooma asjaolud, mille alusel oleks kohus saanud jõuda veendumusele, et sellega, kui kostja I koostas sellise projekti, mis ei välistanud üksnes optiliste andurite paigaldamist, kui kostja II ehitas süsteemi, mille osa olid üksnes ühte tüüpi andurid ja kostja III ei teavitanud hagejat süsteemi hoolduse käigus sellest, et süsteem ei vasta nõuetele, rikkusid kostjad hageja ja kostjate vahel sõlmitud lepinguid. Ringkonnakohtu hinnangul hageja selliseid asjaolusid kohtu ette toonud ei ole. Esiteks, hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et mitut tüüpi andurite kasutamine on mingist õigusaktist tulenevalt nõutav. Teiseks, hageja ei ole kohtu ette toonud ka selliseid asjaolusid, millest saanuks kohus järeldada, et ühte tüüpi anduritega süsteem ei vasta sisuliselt nö tavatähenduses sellele, millele üks tulekahju signalisatsioon peab vastama. Igal juhul tuleb VÕS § 641 lg 2 p-i 2 kohaldamisel arvestada keskmisele kvaliteedile vastava konkreetse süsteemi toimimise tööpõhimõtteid, sh võib konkreetsest süsteemist sõltuda põlengu fikseerimise viis. Suitsuandur peab reageerima ka suitsule ja tagama põlengust märkuandmise võimalikult varajases faasis, st reageerima ka põlengule viidata võivale suitsule. Teatavasti ei ole olemas „tulekahju andureid“, vaid on olemas andurid, mis reageerivad näiteks temperatuuri tõusule, sellele, kui optiline kiir ei ole mingite õhus olevate osakeste tõttu anduri poolt loetav vms. Tulekahju signalisatsiooni andurite eesmärk ei ole reageerida mitte siis, kui tulekahju on ilma igasuguste kahtlusteta kindel, st mitte siis, kui tulekahju kõik tunnused on sedavõrd tugevad ja ilmselged, et tulekahjus ei saa olla kahtlust. Keskmise kvaliteediga tulekahju signalisatsiooni eesmärk on reageerida tulekahju tunnustele tulekahju võimalikult varajases staadiumis.
35.Hageja enda menetlusdokumendis ei toonud kohtu ette asjaolusid, mille alusel saaks kohus jõuda veendumusele, et tulekahju signalisatsioon ei vastanud keskmisele kvaliteedile. Kuigi hageja ei toonud asjaolusid ise kohtu ette, viitas ta spetsialistide arvamustele, milles spetsialistid väitsid, et mitut erinevat tüüpi andurite paigaldamine on tavapärane. Samas ei toonud ka spetsialistid oma arvamustes esile asjaolusid, millest nähtuks, mille alusel spetsialistid väitsid, et mitut liiki andurite paigaldamine on tavapärane. Käesoleval juhul heitis hageja kostjatele ette seda, et süsteem oleks pidanud olema ehitatud selliste anduritega, mis reageerivad üksnes ja alles siis, kui erinevad andurid on registreerinud erinevad tulekahju ilmingud, st hageja heidab kostjatele ette sisuliselt seda, et projekteeritud ja ehitatud süsteem reageerib liiga ennatlikult. Seevastu kostjad on väitnud, et ühte tüüpi andurite kasutamine annab suurema kindluse selles osas, et süsteem tulekahju korral reageerib. Ringkonnakohus märgib, et tulekahju signalisatsiooni süsteemi ei saa ehitada selliselt, et see reageeriks üksnes tulekahju korral. Süsteemi saab ehitada selliselt, et see reageerib põlengule viitavate tunnuste esinemise korral. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et vaidlusalusel viisil ehitatud süsteem reageeriks liiga ennatlikult või valede indikatsioonide korral. Sellest, et süsteem läks häiresse, ei saa järeldada, et süsteem ei vasta lepingutingimustele.
16(27)
Tsiviilasi nr 2-11-58942
36.Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, mille alusel saaks tuvastada, et konkreetsel juhul oli tegemist nö valehäirega, st et süsteem rakendus ilma põhjuseta. Hageja väitis, et seda, et süsteem rakendus ilma põhjuseta tuleks järeldada seetõttu, et hilisemal vaatlusel tulekahju jälgi vaidlusalustest ruumidest ei leitud. Ringkonnakohtu hinnangul sellist järeldust teha ei saa. Esiteks tuginesid kostjad süsteemi valvetehniku aruandele, mille spetsialist koostas vahetult peale ruumide ülevaatust (t II kd lk 30). Vastavast aktis nähtub selgesti tehniku tähelepanek, et ruumid olid suitsu täis. Kuigi hageja leidis, et sellise lause puhul võiks olla nö keele- eksimusega, ei saa ringkonnakohus sellega nõustuda. Olgugi, et spetsialisti emakeel ei ole ilmselgelt eesti keel, on spetsialist väljendanud ennast eesti keeles piisavalt selgesti ja arusaadavalt ning lause selle kohta, et ruumid olid suitsu täis, on kohtu hinnangul väljendatud sedavõrd selgesti, et selle pinnalt küsitavusi ei teki. Sellises olukorras, kus dokumentaalsest tõendist nähtub selge asjaolu, kuid kui hageja selles asjaolus siiski mingil põhjusel kahtles, oleks hageja saanud taotleda konkreetse seletuse kirjutanud tehniku tunnistajana üle kuulamist. Hageja seda aga ei teinud. Sellest tulenevalt ei näe ringkonnakohus põhjust kahelda spetsialisti poolt vahetult peale õnnetust koostatud seletuse tegelikkusele vastavuses. Hageja leiab, et hooldustehniku seletus ei saa vastata tõele seetõttu, et suitsu oleks saanud olla ruumides üksnes juhul, kui hiljem oleks leitud ka põlengu jälgi. Järgmises lõigus käsitleb ringkonnakohus põlengu jälgedega seonduvat, kuid hageja väite kohta märgib ringkonnakohus järgmist. Isegi siis, kui põlengu jälgi ruumist ei avastata, ei tähenda see seda, et ruumis ei oleks võinud olla suitsu. Näiteks ei ole välistatud, et suits tungis ruumi mingil muul viisil, näiteks ventilatsioonisüsteemi kaudu vm viisil. Teiseks, suits ei tarvitse tekkida üksnes põlengu tagajärjel. Suitsu võiks käsitleda kui õhus lenduvaid osakesi. Seda, et ruumid ei olnud õhutihedad, väitis ka hageja. Hageja ei toonud siiski kohtu ette asjaolusid, mille alusel oleks saanud selle asjaolu tõendatuks lugeda. See, kui oleks saanud tuvastada, et ruumid ei olnud õhutihedad, võiks kujutada endast muu kohustuse rikkumist, kuid mitte õhutihedate ruumide puhul suitsu ruumidesse tungimise korral ei saa teha järeldust, et andurid ei vasta nõuetele.
37.Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et tsiviilasja materjalidest tuleks järeldada, et põlengu jälgi ruumides ei leidunud. Toimikumaterjalidest nähtub, et spetsialist, kelle arvamuse hageja kohtule esitas ja kelle arvamusele hageja tugineda soovib, leidis, et vaidlusaluses ruumis olnud releel on sulamise jäljed ja releel on põlemistunnused (t I kd lk 85). Spetsialist ei ole esitanud oma tähelepanekut mitte üksnes spetsialisti poolt vahetult kogetu ülestähendusena, vaid on oma tähelepanekut mh ka fotografeerinud (t II kd lk 250). Kuigi hageja esindajad väitsid, et viidatud foto ei ole piisavalt selge ja et foto ei ole piisav, et põlengut tõendada, ei saa ringkonnakohus sellega nõustuda. Kõnealuste asjaolude tõendamiseks ei ole esitatud mitte üksnes fotot. Seda, et ruumis esinesid põlengu tunnused ja et relee oli põlenud, koges vahetult spetsialist, kelle arvamuse esitas kohtule hageja. Suitsu nägi ja koges ka süsteemi valvetehnik, kelle kutsus vaidlusaluse sündmuse toimumise ajal sündmuskohale hageja töötaja. Hageja väide, et valvetehnik väitis oma seletuses, et suits oli lõhnatu, ei anna alust järeldada, et suitsu ei olnud, et relee ei sulanud või et spetsialist AR poolt kogetud põlemistunnuseid ei esinenud. Lõhna tundmine on subjektiivne. Ruumis võis olla ka muud suitsu, see ei muuda aga põlengu tunnuseid olematuks. Eelmises ja käesolevas lõigus toodud asjaolude ja käsitletud tõendite alusel järeldab ringkonnakohus, et süsteem käivitus põhjusega.
38.Hageja heitis kostjatele ette, et kostja III ei puhastanud andureid paberite hoidmiseks kavandatud arhiiviruumidele kohase sagedusega ja et süsteemi hoolduseks oli koostatud selline juhend, mis nägi ette andurite puhastamise üksnes üks kord aastas. Hageja väidete kohaselt tuleks paberite hoidmiseks mõeldud arhiiviruumide suitsuandureid puhastada vähemalt neli korda aastas. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks
17(27)
Tsiviilasi nr 2-11-58942 järeldada, et paberite hoidmiseks mõeldud arhiiviruumide suitsuandureid tuleks puhastada tihedamini kui kord aastas. Hageja ise vastavaid asjaolusid kohtu ette ei toonud. Hageja viitas küll spetsialisti arvamusele, kus ka spetsialistid seda väitsid, kuid ka spetsialistid ei esitanud oma arvamuses selgitusi, millel nende seisukoht põhineb.
39.Isegi kui tuleks asuda seisukohale, et arhiiviruumide suitsuandureid tuleks puhastada sagedamini kui kord aastas, saanuks lubamatult harva toimunud puhastamise kui väidetava rikkumise tõttu tekkinud kahju olla üksnes see kulu, mis kulub häire käivitumise tavapäraste tagajärgede likvideerimiseks ehk gaasiballoonide täitmiseks. Kostja III ei oleks saanud väidetava liiga harva toimunud andurite puhastamise kui rikkumise tagajärjena näha ette seda, et ruumide uksed deformeeruvad, ruumide seinad ja laed ning süsteemi juhtimispult saab kahjustada ja et süsteem kui selline tuleb ümber ehitada (VÕS § 127 lg 3). Samas ei ole hageja esile toonud asjaolusid, millest tulenevalt saaks kohus jõuda järeldusele, et hageja poolt väidetav lubamatult harv andurite puhastamine (kui puhastamine oli lubamatult harv) põhjustas häire. Nii ei ole hageja esile toonud, millal tegelikkuses viimati enne õnnetust andureid puhastati. Näiteks kui viimane andurite hooldus viidi läbi enne õnnetust viimase kolme kuu jooksul, ei oleks ka tihedam andurite puhastamine saanud õnnetust ära hoida. Teiseks, käesoleva tsiviilasja raames kohtu ette toodud asjaolud viitavad sellele, et häire vallandus seetõttu, et ruumides oli suits.
40.Hageja poolt esitatud väidetest võib järeldada, et hageja soovis kostjatele ette heita seda, et vaidlusalused ruumid ei olnud ehitatud õhutihedalt. Ringkonnakohus märgib, et hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuks, kus täpselt väidetavad õhuavad esinesid. Samuti ei ole hageja seostanud oma hüvitisenõuet ruumide õhutihedaks muutmisega. Seega, kui ruumide puudulikku õhutihedust saaks kostjatele või mõnele neist, ette heita, saaks kahju võibolla seostada üksnes gaasikustutussüsteemi tavapärase käivitumise tagajärgedega ehk sellega, et tuleb täita need gaasiballoonid, mis konkreetsete ruumide jaoks kavandatud balloonide tühjenemise tagajärjel tuleb uuesti täita. Ringkonnakohus leiab, et nõuetele mittevastavat õhutihedust ei saa järeldada sellest, et häiresse läks ka teine ruum või peale häiret nähtus ruumides tolmu. Lubamatu õhutiheduse tuvastamiseks tulnuks hagejal kohtu ette tuua asjaolud – viited konkreetsetele kohtadele, kus ruumid ei olnud õhutihedad ja kust õhk lubamatult välja pääses. Peale seda oleksid saanud kostjad hinnata, kas nad soovivad hagejale vastu vaielda, väites, et sellised mitte õhutihedad kohad pididki ruumides esinema või mitte. Ringkonnakohus märgib, et hageja kinnitas 10.03.2017.a kohtuistungil, et ruumide õhutiheduse nõuetele mittevastavust ta kostjale I kui ruumide projekteerijale ette ei heida. Hageja märkis, et ta heidab seda ette kostjale II kui ehitajale ja kostjale III kui gaaskustutussüsteemi hooldajale. Hageja leidis, et kostjal III lasus gaaskustutussüsteemi hoolduslepingust tulenevalt kohustus kontrollida ja veenduda selles, et ruumid oleksid õhutihedad. Ringkonnakohus leiab, et kostjal III gaaskustutussüsteemi hoolduslepingust tulenevalt sellist kohustust ei lasunud. Isegi siis, kui kostjal III oleks hoolduslepingust tulenevalt selline kohustus lasunud, ei tähenda, et sellele saab automaatselt järgneda kostja III vastutus. Hageja ja kostja III vahel sõlmitud hooldusleping tuleb kvalifitseerida käsunduslepinguks, st selle lepingu raames võlgnes kostja III hagejale kohase pingutuse. Kostja III ei võlgnenud hagejale resultaati, näiteks õhutihedaid ruume. Seega võiks kostja III ruumide õhutiheduse osas hoolduslepingu rikkumisest tulenevalt vastutada (eeldusel, et õhutiheduse kontrollimise kohustus kostjal III hoolduslepingust tulenevalt lasunuks ja eeldusel, et hageja oleks kohtu ette toonud ja tõendanud asjaolud, et ruumidel olid kohad, mis põhjustasid nõuetele mittevastavuse õhutiheduse osas), kui hageja tooks kohtu ette asjaolud ja esitaks tõendid, mille alusel saaks järeldada, et ruumidel esinesid mingid sellised märgatavad kohad või nähtavad omadused, mida kostja III hooldustööde käigus pidi märkama ja mille märkamise korral oleks kostja III pidanud järeldama, et need kohad põhjustavad
18(27)
Tsiviilasi nr 2-11-58942 lubamatuid probleeme ruumide õhutiheduse osas, mistõttu tuleb hagejat sellest hoolduse tulemusena informeerida. Selliseid asjaolusid ei ole aga hageja kohtu ette toonud. Kostja II võiks ruumide õhutihedusele mittevastavuse eest vastutada siis, kui hageja oleks kohtu ette toonud asjaolud, millest saaks järeldada, et kostja II ehitas vaidlusalused ruumid valesti, st et kostja II jättis ruumidesse ehitamise käigus mingid avaused, mida seal ei oleks tohtinud olla. Seda hageja aga teinud ei ole. Kostja II ei saa vastutada ehituslepingu rikkumise eest siis, kui ruumid lasevad õhku läbi. Kostja II saaks vastutada lepingu rikkumise eest juhul, kui ruumide õhutiheduse probleem oleks tekkinud kostja II poolse kohustuste rikkumise tagajärjel, st juhul, kui kostja II oleks midagi konkreetset valesti ehitanud. Ka seda ei ole hageja tõendanud.
41.Hageja leiab, et kostja III peaks vastutama hageja ees hoolduslepingu (t I kd lk 64 jj) rikkumisest tulenevalt. Seejuures on hageja rajanud oma kahju hüvitamisele suunatud hagi sellele, et hageja nõuab kostjatelt kahju hüvitamist, mis seondub sellega, et süsteem tööle rakendus, samuti sellega, et süsteem ei vasta väidetavalt nõuetele ja tuleb väidetavalt ümber ehitada ja sellele, et ruumide ustel, seintel, lagedel jm osadel tekkisid uste lahtipaiskumisest tulenevalt kahjustused. Kostja III saaks vastutada hoolduslepingu rikkumisest tulenevalt üksnes siis, kui hageja oleks kohtu ette toonud asjaolud, millest saaks järeldada, et kostja III rikkus mingeid hoolduslepingust tulenevaid kohustusi. Seega tuleb hinnata, mis olid hoolduslepingust tulenevad kohustused ja kas hageja on toonud käesoleva tsiviilasja raames kohtu ette asjaolud, mille alusel saaks järeldada, et kostja III vastavast lepingust tulenevaid kohustusi rikkus. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulenenud hoolduslepingust kostjale III kohustust hinnata seda, kas hooldatavad süsteemid on projekteeritud ja ehitatud nõuetekohaselt. Kostjale III tulenes hoolduslepingust kohustus hooldada olemasolevaid süsteeme ja hinnata, kas süsteem töötab vastavalt sellele, kuidas see on projekteeritud ja ehitatud. Seega ei saanud ega pidanud kostja III vastutama hoolduslepingu alusel selle eest, kui süsteemil ei olnud mingit omadust, mida süsteemile ei olnudki projekteeritud. Hoolduslepingust ei tulenenud kostjale III kohustust kontrollida ja hinnata ruumide õhutihedust. Hoolduslepingu lisast 2 (t I kd lk 70) tulenes kostjale III kohustus kontrollida kord kuus gaasiballoonide kaalu ja rõhku vastavalt tootja juhendi p-le 6.3.3. Kostjal III ei lasunud kohustust kontrollida tootja juhendi õigsust. Kui ruumides tekkiski lubamatu ülerõhk, oleks see saanud tekkida sellest, et konkreetsetesse ruumidesse oli suunatud liiga palju gaasi. Seda, kui palju gaasi mingisse ruumi suunatakse, saab kontrollida selle järgi, mis on igasse ruumi suunatud gaasi kaal. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mille alusel saaks ringkonnakohus jõuda järeldusele, et gaasiballoonides olnud gaasi kaal erines tootja juhendis ette nähtust. Veelgi enam, kuigi tootja juhendi nõuetele vastavuse kontrollimise kohustust kostja III suhtes hoolduslepingust ei tulene, ei ole hageja kohtu ette toonud ka neid asjaolusid, millest saaks järeldada, et tootja juhend oli gaasi koguste osas vale ja et kostja III hooldustöötaja oleks pidanud selle tavapärase hoolduse käigus avastama.
42.Hageja väitis, et kostja III peaks hoolduslepingu rikkumisest tulenevalt vastutama seetõttu, et süsteemi projektist ilmnesid probleemid, mida pidi kostja III märkama ja mille märkamise korral oleks kostja III pidanud sellest hagejat teavitama. Ringkonnakohus leiab, et kostja III ei pidanud hoolduslepingust tulenevalt hindama projekti nõuetekohasust ega seda, kas süsteem on ehitatud vastavalt nõuetele. Kõik need võimalikud vastuolud, mis oleksid hageja hinnangul võinud väidetavalt projektist nähtuda, ei saanud olla hoolduslepingu objekt. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et seda, kuidas projektis ja projekti seletuskirjas käsitleti seda, millist tüüpi suitsuandureid tuleb kasutada, tuleb käsitleda vastuoluna, mille oleks kostja III pidanud hoolduslepingu täitmise käigus avastama. Projekti seletuskirjast nähtus, et kasutada võis kahte ja/või ühte tüüpi andureid. Sellise konstruktsiooni pinnalt vastuolu ei nähtu. Samas ei pidanud kostja III hoolduslepingust tulenevalt hoolduse käigus projekti ja projekti seletuskirja pinnalt hindama, kas süsteem ehitati vastavalt projektile.
19(27)
Tsiviilasi nr 2-11-58942
43.Hageja väitis, et kuna kostja III koostas kohtumenetluse ajal akti (t 7 kd lk 136 jj), milles loetleti terve rida puudusi, oleks kostja III pidanud vastavad puudused avastama juba hooldusteenuse osutamise käigus ning sellest hagejat teavitama. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Viidatud aktid koostati kohtumenetluse ajal, kompromissiläbirääkimiste käigus, olukorras, kus otsiti lahendusi kohtumenetluse lõpetamisele. Viidatud süsteemi ülevaatus ei olnud hooldus tavamõistes. Seda kinnitas ka hageja oma apellatsioonkaebuses. Selleks, et järeldada, et kostja III oleks pidanud juba esimese hoolduse käigus väidetava osade ventilatsiooniklappide puudumise avastama, tulnuks hagejal viidata hooldusstandardile või tugineda hoolduslepingule, millest konkreetne kohustus oleks tulenenud. Seda hageja teinud ei ole. Kuigi hageja väitis, et kostja III töötaja tõi 15.04.2013.a hoolduse käigus esile osade ventilatsiooniklappide puudumise, väitis hageja ka seda, et kunagi varem kostja III hooldustööde käigus vastavat asjaolu esile ei toonud. Seega viitab pikem varasem praktika pigem sellele, et ventilatsiooniklappide ja „hold“ ja „abort“ nuppude olemasolu kontrollimine ei olnud hoolduslepingust tulenev kohustus. Isegi, kui kostjal III oleks lasunud kohustus kontrollida hoolduse käigus ventilatsiooniklappide ja teatud nuppude olemasolu, ei ole hageja kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kahju tekkis kostja III poolse kohustuste rikkumise tagajärjel. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et süsteem projekteeriti ja ehitati väidetavalt nõuetele mittevastavalt seetõttu, et kostja III ei täitnud nõuetekohaselt süsteemi hooldamise kohustust. Vastava kohustuse võttis kostja III endale alles peale süsteemi valmimist. Ka uste deformeerumist ja seinte ning lagede kahjustuste tekkimist ei saa seostada sellega, et ei olnud ventilatsiooni klappe. Ventilatsiooniklapid ei saanud ära hoida ka häire rakendumist. Sündmuste kirjeldusest nähtub, et hageja töötaja ei sisenenud peale häire rakendumist vaidlusalustesse ruumidesse, järelikult ei sõltunud asjade käik ka etteheidetavate nuppude puudumisest vaidlusalustes ruumides.
44.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hageja ei olnud õigustatud esitama 28.10.2013.a menetlusdokumendis uusi asjaolusid. Enne viidatud kuupäeva, 30ndal septembril 2013.a lõpetas maakohus eelmenetluse ja määras tähtaja üksnes eelmenetluses esitatud kostja seisukohtadele vastamiseks. Hageja poolt esitatud uued asjaolud esitati peale eelmenetluse lõppemist. Hagejal ei olnud uute asjaolude esitamiseks peale eelmenetluse lõppemist ja peale maakohtu poolt selleks määratud tähtaja möödumist olulist põhjust. Uute asjaolude esitamine peale eelmenetluse lõppemist oleks põhjustanud asjas menetluse venimise, sest peale eelmenetluse lõppemist oli plaanis üksnes kuulata üle tunnistajad ja lõpetada asja arutamine. Uute asjaolude arvestamine oleks tinginud selle, et kostjad oleksid soovinud uutele asjaoludele vastamiseks võimalust, samuti võimalust esitada oma väidete tõendamiseks uusi tõendeid, mis oleks omakorda põhjustanud olukorra, kus hagejale oleks tulnud anda võimalus kostjatele vastamiseks. See oleks põhjustanud aga menetluse venimise pikema aja võrra, kui tunnistajate ülekuulamine ja kohtuvaidluste pidamine. Vahepeal lükkus asja arutamine edasi asjaolude tõttu, millega kohus ei saanud arvestada (esindaja haigestumine). Maakohus võttis menetlusliku seisukoha hageja poolt 28.10.2013.a esitatud uute asjaolude osas 03.03.2014.a kohtuistungil, milles määras uusi asjaolusid mitte arvestada. Maakohus leidis, et uued asjaolud on esitatud hilinemisega, hageja oleks saanud asjaolud esitada esimesel võimalusel, st koheselt peale seda, kui asjaolud said hagejale teatavaks ning hilinemisega esitatud asjaolude arvestamine põhjustaks menetluse venimise. Hageja ei esitanud kohtu tegevusele vastuväidet sellel kohtuistungil, kus kohus määruse tegi. Kuigi apellatsioonimenetluses väitis hageja, et tema poolt 28.10.2013.a uute asjaolude esitamine ei põhjustanud menetluse venimist, ei saa seda TsMS§-st 333 tulenevalt arvestada, sest kuna hageja ei esitanud kohtu tegevuse peale vastuväidet sellel kohtuistungil, kus maakohtupoolne võimalik rikkumine hagejale teatavaks sai, kaotas hageja kohtu võimalikule rikkumisele tuginemise õiguse. TsMS § 333 mõte ja
20(27)
Tsiviilasi nr 2-11-58942 eesmärk on tagada kohtu poolt tehtud eksimuste parandamise võimalus võimalikult kiiresti ja selliselt, et see ei põhjustaks menetluse venimist. Seega tuleb TsMS §-i 333 mõista selliselt, et kui menetlusosaline saab kohtupoolsest rikkumisest teada kohtuistungil, tuleb vastuväide kohtu tegevusele esitada ka samal kohtuistungil. Selliselt on kohtul võimalik oma viga parandada ja kohtu tegevusele vastuväite esitamine täidab oma eesmärki. Seega, juhul, kui hageja leidis, et maakohtupoolne, 28.10.2013.a menetlusdokumendis esitatud uute asjaolude arvestamata jätmine kujutas endast menetlusnormi rikkumist põhjusel, et uute asjaolude arvestamine ei oleks põhjustanud menetluse venimist, sest peale 28.10.2013.a oli kavandatud veel üks kohtuistung, mis iseenesest ka edasi lükati, oleks hageja pidanud maakohtu tähelepanu vastavatele asjaoludele juhtima. Sellisel juhul oleks maakohus saanud asjaolusid arvestada, oleks saanud määrata kostjatele vastamiseks ja omapoolsete tõendite esitamiseks tähtaja ja menetlusosalised oleksid saanud kõik oma väited esitada maakohtu menetluses nii nagu tsiviilkohtumenetluse põhimõtted seda ette näevad. Kuna hageja ei soovinud maakohtupoolsele võimalikule rikkumisele tugineda siis, kui sellele oleks saanud reageerida maakohtu menetluses, ei saa hageja uute asjaoludega arvestamist nõuda ka ringkonnakohtu menetluses, sest isegi siis, kui maakohtupoolne asjaoludega arvestamata jätmine kujutas endast menetlusnormide rikkumist, on sellisele rikkumisele apellatsioonimenetluses tuginemine TsMS §-st 333 tulenevalt välistatud. Eespool toodust tulenevalt ei ole põhjendatud arvestada ka hageja poolt 24.01.2017.a menetlusdokumendile lisatud EP arvamust, sest selle apellatsioonimenetluses esitamiseks alused puuduvad. Kuna hageja on selle kohtule esitanud ja ringkonnakohus leiab, et selle arvestamiseks alused puuduvad, jätab ringkonnakohus tõendi arvestamata. Arvestamata tuleb jätta ka hageja poolt 24.01.2017.a menetlusdokumendile lisatud 02.10.2012.a hinnapakkumise selgitused. Hagejal oli võimalus esitada 2012. aastal ja ka hiljem, maakohtu menetluses, selline hinnapakkumine, milles on kõik asjaolud piisavalt põhjalikult lahti kirjutatud. Hageja seda ei teinud. Uusi asjaolusid ja uusi tõendeid saaks hageja apellatsioonimenetluses esitada üksnes juhul, kui selleks esineks seaduses ammendavalt sätestatud õiguslik alus. Sellist alust ei ole hageja esile toonud. Selline alus ei ole ka väidetav maakohtupoolne oluline menetlusnormide rikkumine, mis hageja väidete kohaselt seisnes selles, et maakohus ei selgitanud hageja vandeadvokaatidest esindajatele seda, et summaliselt esitatud kahju nõue tuleb lahti kirjutada selliselt, et kohus ja menetlusosalised saaksid aru, millistest kulukomponentidest kahju koosneb. Esiteks märgib ringkonnakohus, et maakohus juhtis hageja esindajate tähelepanu kahju tõendatusele 18.02.2013.a kohtuistungil (vt t 7 kd lk 109). Teiseks, menetlusosaline, kes soovib maakohtupoolsele menetlusnormi rikkumisele tugineda, peab rikkumise ka usutavaks muutma. Ringkonnakohtu jaoks ei ole eluliselt usutav, et konkreetsed hageja esindajad ei mõistnud, millisel viisil tuleb kahjunõude aluseks olevad asjaolud kohtu ette tuua. Maakohus peab selgitamiskohustust täitma üksnes siis, kui menetlusosaline ise asjaolude kohtu ette toomise vajadusest aru ei saa.
45.Eelmises lõigus toodust hoolimata märgib ringkonnakohus, et hageja ei ole sidunud puudusi, mida ta tõi esile 28.10.2013.a menetlusdokumendis, kahjuga, mille hüvitamist hageja kostjatelt nõuab. Hinnapakkumine, milles kajastatakse väidetav süsteemi ümberehitamise kulu, on koostatud 02.10.2012.a. Selles hinnapakkumises ei ole kajastatud ruumide õhutihedaks muutmise töid, ventilatsiooniluukide paigaldamise töid, „hold“ ja „abort“ nuppude lisamisega seotud töid jne. Hinnapakkumises nimetatakse küll ühe juhtpuldi asendamist, kuid see tulenes sellest, et pult sai kahjustada.
46.Riigikohus asus käesolevas tsiviilasjas 08.12.2016.a tehtud otsuse p-s 24 seisukohale, et hageja ei ole oma kahju nõuet piisavalt lahti kirjutanud ja et nõude puhul ei ole üldine hinnapakkumisele viitamine piisav ning hageja oleks pidanud enda avalduses lahti kirjutama, mida ja mille eest ta konkreetselt nõuab. Seega, isegi siis, kui hageja oleks alles 08.12.2016.a
21(27)
Tsiviilasi nr 2-11-58942 Riigikohtu otsusest teada saanud, et ta ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul jõuda järeldusele, et hagejale on tekkinud väljamõistmisele kuuluv kahju, sai hageja sellele peale Riigikohtu otsuse kättesaamist reageerida. Eespool asus ringkonnakohus seisukohale, et tegelikult ei ole hagejal õiguslikku alust esitada kahju suuruse ja koosseisu osas peale maakohtu menetluse lõppemist uusi asjaolusid ega tõendeid, märgib ringkonnakohus, et kui 24.01.2017.a hageja poolt esitatud täiendavad asjaolud ja tõendid kuuluksid arvestamisele, ei saaks ka siis kahju koosseisu määratleda ja kahju suurust tõendatuks lugeda. Algses hinnapakkumises (5 kd lk 140 jj) oli pelgalt väga üldiselt nimetatud kulukomponendid, millest kaks summat koosnesid, välja toomata, millest summad 5880 eurot ja 249000 eurot koosnesid. Seejuures viitas sellele, et hinnapakkumine ei ole eluliselt usutav asjaolu, et erinevate kulukomponentide ja tööde summa eelarve nr 121546 puhul tuli ilma käibemaksuta kokku täpselt 249000 eurot. Hinnapakkumine ei ole kontrollitav. Selle alusel ei ole võimalik jõuda järeldusele, kas see on kohane ja põhjendatud kulu viidatud tööde eest, ning et tööde põhjendatud kulud ei ole väiksemad ega suuremad. 2017.a alguses esitas hageja selgitused 02.10.2012.a hinnapakkumisele. Selgitused olid koostatud hinnapakkumise koostaja poolt 2017.a alguses, st enam kui neli aastat hiljem. Selgitustes on küll iga 2012.a hinnapakkumises nimetatud kulurea juurde kirjutatud selle maksumus, kuid ka selgituste alusel ei ole võimalik kontrollida kahju põhjendatust ning veelgi olulisem, kostjatel ei ole võimalik kahju suurusele vastu vaielda. Hinnapakkumise selgitused tehti hinnapakkumise koostaja poolt spetsiaalselt hageja palve peale, kui hageja pöördus hinnapakkumise koostaja poole, selgitades, et varasem hinnapakkumine ei ole kohtu jaoks kontrollitav ega arusaadav. Seega oleks saanud sellises olukorras koostada sedavõrd detailsed selgitused ja lahtikirjutused, mille alusel oleks võimalik täpselt hinnata, mis töid, millises mahus tehakse, mis materjale täpselt kasutatakse jne. Praegusel juhul ei ole kostjatel jätkuvalt võimalik kahju suurusele ja kahju koosseisule vastu vaielda, sest hinnapakkumisest ei ole võimalik aru saada milliseid töid täpselt teha plaanitakse, milliseid materjale täpselt kasutada plaanitakse ja kas see on vajalik ning põhjendatud. Kui hinnapakkumisest ei nähtu, mis töid, millises mahus täpselt teha plaanitakse, ei ole võimalik esitada vastuväiteid sellele, kas vastavad tööd on vajalikud ja põhjendatud mahus ning põhjendatud hindadega. Kui hinnapakkumisest ei nähtu, mis materjale kasutada plaanitakse, ei ole võimalik kontrollida, kas konkreetsete materjalide kasutamine on põhjendatud ja kas konkreetseid materjale oleks võimalik odavamalt hankida. Ei hinnapakkumisest ega selle selgitusest ega ka hageja menetlusdokumentidest ei nähtu, miks plaanitakse asendada 50% torustikust ja millega oleks see põhjendatud. Samuti ei ole võimalik kontrollida, milliseid töid ja mis mahus 50% torustiku asendamiseks kasutada plaanitakse. Aru ei ole võimalik saada, millega seoses ja kuhu plaanitakse paigaldada sedavõrd palju kaableid ja miks on kaablite asendamine vajalik ja põhjendatud. Nii näiteks on hinnapakkumise nr 121546 selgituses märgitud, et 57000 eurot ilma käibemaksuta maksab gaaskustutussüsteemi komplekt ruumidele 1-025a, 1-025b, 1-027, 1-016, 1-030, 2-013. Selgitusena on täiendavalt märgitud üksnes seda, et hind 57000 sisaldab gaaskustutuse balloone, käivitusseadmeid ja gaasi väljalaske torustiku ühenduse detaile B. Täpselt sama üldiselt ja ümmarguselt on märgitud hinnad veel 11 ruumi kohta. Selgitustest ei nähtu, milliseid materjale plaanitakse tööde teostamisel kasutada. Ilmselt ei tooda gaaskustutussüsteeme üks ettevõte ning ka ühe ettevõtte materjalide hulgas on erinevaid materjale. Kahtlust äratab see, et kõikide ruumide gaaskustutuskomplektide hinnad on ilma käibemaksuta väljendatud väga ümmarguselt, näiteks summades täpselt 57000, 48000, 48000 ja 61000 eurot. Eespool toodule lisaks ei ole hageja poolt kohtu ette toodud asjaolude alusel võimalik selgust saada selles, miks peaks kohus asuma seisukohale, et kõikides ruumides tuleb paigaldada uued gaaskustutussüsteemid. Seda eriti olukorras, kus hageja on etteheidetena tuginenud üksnes sellele, et väidetavalt on kahe ruumi ruumalad arvestatud valesti, et ruumidel ei ole rõhutasandusklappe, et ruumide ustele on paigaldatud lävepakud, et ruumid ei ole ehitatud õhutihedalt, et gaaskustutussüsteemile ei ole koostatud nõuetekohast kasutusjuhendit ja
22(27)
Tsiviilasi nr 2-11-58942 tulekahju signalisatsiooni puhul ei ole kasutatud eri tüüpi andureid. Sama hinnapakkumise selgitustest ei ole võimalik aru saada, milliseid ülerõhuklappe plaanitakse kasutada ja mitut klappi kasutada plaanitakse. Eelduslikult ei eksisteeri mitte ainuüksi ühte ainuvõimalikku tüüpi ülerõhuklappe. Seda, kas konkreetsed ülerõhuklapid oleksid kohased või saaks neid hankida ka odavamalt, peab olema võimalik kontrollida. Hageja poolt kohtule esitatud hinnapakkumise ega selle lahtikirjutuse alusel seda teha võimalik ei ole. Ringkonnakohus märgib, et suure tõenäosusega ei aktsepteeriks ükski mõistlikult tegutsev eraisik enda ehitise tööde puhul sellist hinnapakkumist nagu 02.10.2012.a hinnapakkumine. Seda ka mitte koos hageja poolt esitatud selgitustega. Majanduslikult mõtlev ja mõistlikult tegutsev tellija tahaks saada sellist hinnapakkumist, mille alusel oleks võimalik kontrollida, kas konkreetse rahasumma eest on kõik tööd, mida lubati ka tehtud. Mõistlikult tegutsev eraisikust tellija sooviks saada sellist hinnapakkumist, mille pinnalt saaks konkureeriv ettevõtja hinnata, kas tema teeks vastavad tööd odavamalt ja kas hinnapakkumises kasutatud seadmeid ja materjale saaks odavamalt hankida või odavamatega asendada. Praeguse hinnapakkumise juures, kui selle alusel sõlmitaks töövõtuleping, oleks väga raske tellijal väita, et mingid konkreetsed tööd jäid tegemata. Ringkonnakohus märgib veel, et hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostjad peaksid hüvitama hagejale selle kulu, mis kaasneks kogu süsteemis uuetüübilise gaasi paigaldamisega. Vaidlusalused lepingud sõlmiti ajal, kui praegu süsteemis oleva gaasi kasutamine oli lubatav. Süsteemi käivitumise tõttu tühjenesid konkreetsed gaasiballoonid. Isegi kui kostjad või mõni neist peaks vastutama konkreetsete gaasiballoonide tühjenemise eest, saaks kahju hüvitis hõlmata seda kulu, mis hõlmab konkreetsete balloonide täitmist, mitte kogu süsteemis oleva gaasi asendamist. Ringkonnakohus rõhutab, et väidetav kahju, mis seondub sellega, et süsteem ei vasta nõuetele, ei ole selline kahju, mida kohus saaks määrata diskretsiooni alusel. See, kas kahju suurust tuleb tõendada või saab kohus määrata kahju suuruse oma õiglase äranägemise järgi, ei saa sõltuda sellest, kas hageja on kahju suuruse kohta tõendeid esitanud või mitte. Kahju suurust ja koosseisu tuleb konkreetsete tõenditega alati tõendada siis, kui see on võimalik. Gaaskustutussüsteemi rajamise, parandamise ja asendamise kulu koosneb konkreetsete materjalide kasutamisest ja sellele kuluvast töömahust. See, nagu ka iga muu ehitustöö on piisavalt täpselt määratletav ning ehitustööde detailseid, ülevaatlikke ja kontrollitavaid hinnapakkumisi koostatakse enamiku ehitus- ja remondilepingute osas. Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid selleks, et saaks tuvastada milline ja millest koosnev kahju ja millises suuruses võinuks hagejale tekkida sellest, kui kostjad või mõni nendest oleks rikkunud kohustust sellega, et gaaskustutussüsteem ja tulekahju signalisatsioon projekteeriti ja ehitati nõuetele mittevastavalt. Selleks, et kahju hüvitamisele suunatud hagi võiks rahuldamisele kuuluda, tuleb kahju tekkimine, selle koosseis ja suurus tõendada hagejal. Hageja seda süsteemi ümberehitamise ja ka süsteemi käivitumisest tulenevalt balloonide täitmise osas teinud ei ole.
47.Eespool asus ringkonnakohus seisukohale, et hagejal ei olnud alust esitada peale maakohtu menetlust uusi asjaolusid ega tõendeid ning hageja poolt esitatud uued asjaolud ja tõendid tuleb jätta arvestamata. Kostja II esitas kassatsioonimenetluses uued tõendid, mida Riigikohus ei tagastanud. Riigikohus andis viidatud tõenditega seoses ringkonnakohtule juhise. Kuna kostja II selgitas, et ta esitas kõnealused tõendid juhuks, kui kohus peaks hageja uusi asjaolusid ja tõendeid arvesse võtma, tuleb need jätta arvestamata.
48.Hageja esitas oma menetlusdokumentides omapoolse kokkuvõtte käesolevast hagist. Hageja hinnangul tuleks hagi kõigi kostjate suhtes rahuldada seetõttu, et hageja tellis kostjalt I tulekahjusignalisatsiooni ja gaaskustutussüsteemi ning hoone projekti, kostjalt II vastava hoone ja süsteemide ehituse ning kostjalt III turvasüsteemide ja gaaskustutussüsteemi hoolduse ning see, et süsteem käivitus väidetavalt ilma tulekahjuta ja see, et käivitumise tagajärjel
23(27)
Tsiviilasi nr 2-11-58942 deformeerusid metallist uksed, ning uste lahtipaiskumine kahjustas ka seinu, ühte süsteemi juhtpulti ja ripplagesid, viitab sellele, et sellised süsteemid ei saa vastata keskmisele kvaliteedile. Ringkonnakohus hageja käsitlusega ei nõustu. Iga kostja saaks vastutada lepingurikkumise eest üksnes juhul, kui hageja tooks esile, milliseid konkreetseid kohustusi iga konkreetne kostja hageja suhtes rikkus. See on oluline nii selle jaoks, et kontrollida, kas konkreetne kostja ikka ette heidetavat kohustust rikkus, samuti selleks, et hinnata, kas konkreetse rikkumise tagajärjel tekkis just selline kahju. Kahjuliku tagajärje tekkimine (metalluste deformeerumine ja lahtipaiskumine) võib viidata küll sellele, et mõni kostja võis mõnda temal lasuvat kohustust rikkuda, kuid hageja ei sõlminud mitte ühegi kostjaga sellist lepingut, mille alusel oleks kostja kohustunud tagama hagejale süsteemid, mis igal juhul nõuetele vastavalt töötavad ning millest tulenevalt peaksid kostjad vastutama mh uue süsteemi rajamise kulude hüvitamise ulatuses juhul, kui süsteem ilma tulekahjuta käivitub või kui süsteem käivitub nõuetele mittevastavalt. Seega ei tähenda see, et käesoleva kohtuotsusega jäetakse jõusse maakohtu otsus, millega jäeti hagi rahuldamata mitte seda, et tellija ei saa süsteemi vea korral nõuda projekteerijalt, ehitajalt ega hooldajalt kahju hüvitamist. Käesoleva otsusega kinnitatakse seda, et see isik, kes soovib kohtu kaudu teistelt isikutelt midagi nõuda, peab kohtu ette tooma asjaolud ja esitama tõendid, mille alusel saab kohus jõuda veendumusele, et isik, kellelt midagi nõutakse, on oma kohustusi rikkunud, et just konkreetsete kohustuste rikkumise tagajärjel tekkis kahju ja et kahju tekkis just sellises suuruses. Üksnes see, kui hageja tugineb kahjulikule tagajärjele, mis tekkis peale seda, kui kostjad oma kohustused täitsid, ei ole hagi rahuldamiseks piisav. Eespool toodust tulenevalt tuleb jätta muutmata maakohtu otsus, millega jäeti hagi rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus täiendavalt veel järgmist.
49.Maakohus ei jätnud spetsialistide arvamustega põhjendamatult arvestamata. Ringkonnakohus ei nõustu selle hageja väitega, et kuivõrd hageja taotles maakohtult ekspertiisi määramist kohe menetluse alguses ja kuivõrd maakohus taotlust ei rahuldanud, tulnuks maakohtul rahuldada hagi menetluses esitatud spetsialistide arvamuste alusel. See, kui kohus jätab ekspertiisi määramise taotluse rahuldamata, ei tähenda, et asjas esitatud ja peale seda esitatavad spetsialistide arvamused omandaksid suurema kaalu või usaldusväärsuse. Iga tõendit tuleb hinnata konkreetsest tõendist lähtuvalt. Spetsialistide arvamuste hindamisel tuleb muuhulgas arvesse võtta seda, mida on spetsialistid arvamuste koostamisel aluseks võtnud, kuidas ja mille alusel on spetsialistid järeldusteni jõudnud, kuidas on spetsialistid järeldusteni jõudmist põhjendanud ja seega, kas spetsialistidepoolne järeldusteni jõudmine on jälgitav. Seejuures on väga oluline, kas spetsialistid on aru saanud enda rollist ja ülesandest või mitte. Selle hindamisel on oluline see, kas spetsialistid lähtuvad arvamuste koostamisel oletustest või kindlatest faktidest ja kas spetsialistid esitavad järeldusi üksnes eriteadmisi vajavates küsimustes või esitavad nad ka õiguslikke järeldusi küsimustes, mis ei ole spetsialistide pädevuses. Maakohus on vastavaid asjaolusid arvesse võtnud ja spetsialistide arvamuste sobimatust ka hagejale kohtuistungil selgitanud (vt HMK 15.10.2012.a eelistungi protokolli t 5 kd lk 153 jj). Spetsialistide arvamuste osas on oluline rõhutada ka seda, et kuigi hageja nimetab spetsialisti arvamused koostanud isikuid ekspertideks, on tegemist siiski asjatundjatega tsiviilkohtumenetluse seadustiku tähenduses.
50.Hageja heidab maakohtule ette seda, et maakohus ei arvestanud kostja III tehniku poolt koostatud kirjaliku kinnitusega. Ringkonnakohus hageja etteheidetega ei nõustu. Esiteks ei oma see kinnitus sellist tähendust nagu soovib sellele omistada hageja. Tegemist on kostja II hooldustehniku poolt koostatud hooldustööde aktiga. Seda akti ei koostanud kostja III tehinguline esindaja kohtumenetluse jaoks. Sellest aktist ei saa järeldada, et kostja III oleks
24(27)
Tsiviilasi nr 2-11-58942 kujundanud menetluses mingi seisukoha süsteemide lepingutingimustele vastavuse osas. Teiseks, vastav akt koostati kohtumenetluses, kompromissiläbirääkimiste käigus, kompromissi sõlmimise eesmärgil, kompromissile kaasa aitamiseks (viimast kinnitas ka hageja ise käesolevas apellatsioonkaebuses, vt 9 kd lk 111 p 1.2.22). Kompromissi käigus otsisid menetlusosalised lahendust sellele, milliste soorituste tegemise korral oleksid menetlusosalised nõus vaidluse kompromissiga lõpetama. Viidatud aktidest (vt 7 kd lk 136 jj) ei nähtu, et tegemist oleks lepingust tuleneva kohustuse rikkumisega. Aktist ei nähtu ka seda, millised klapid täpselt kust puudu on. Aktide alusel ei ole võimalik tuvastada, kas klappide ja nuppude puudumine kujutas endast projekteerimislepingu, ehituslepingu või hoolduslepingu rikkumist, ega ka seda, kas mingitest nõuetest tulenevalt peaksid klapid ja nupud olema. Aktides on pelgalt märkuste lahtris öeldud, et klappe ja nuppe ei ole. Klappide ja nuppude lisamine võis olla lahendus sellele, et muuta süsteemi ilmnenud asjaoludest lähtuvalt selliselt, et hageja oleks nõus vaidluse kompromissiga lahendama.
51.Hageja heitis maakohtule ette seda, et asudes ekspertide asemel ise gaaskustutussüsteemide tehnilist toimimist hindama, ületas maakohus oma pädevust ja eksis gaaskustutussüsteemide tööpõhimõtetes. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Esiteks ei ole käesolevas tsiviilasjas esitatud ekspertide arvamusi. Teiseks, kohtul tuleb paratamatult tõendeid uurida ja tõendeid hinnata. Spetsialistide arvamuste hindamisel tuleb muuhulgas hinnata tõendi usaldusväärsust, st mitte üksnes seda, mida spetsialist järeldusena väidab, vaid ka seda, milliste asjaolude ja millise argumentatsiooni ning analüüsi tulemusel on spetsialist järeldusteni jõudnud, sh arvestades ka seda, kas spetsialist on aru saanud enda rollist, kas spetsialist on toiminud erapooletuna, ega spetsialist ei ole teinud õiguslikke järeldusi jne. Sellest on maakohus ka lähtunud. Maakohus hindas kõiki spetsialistide arvamusi põhjalikult ja üksikasjalikult. Hageja üritas leida ja esitada üksikuid ebakõlasid ja kaheldavusi maakohtu hinnangutes. Ringkonnakohus hageja etteheidetega eespool toodud põhjustel ei nõustu. Kuid isegi siis, kui hageja poolt esitatud etteheited peaksid paika, ei muudaks see maakohtu lõppjäreldust sellest, et nende spetsialistide arvamuste alusel, millele hageja tugineda soovib, ei saa tuvastada hageja poolt soovitud asjaolusid ja teha hageja poolt soovitud järeldusi. Maakohus leidis õigesti, et ainuüksi see, et spetsialistid on midagi järeldanud, ei tähenda, et kohus peaks või saaks selle lugeda tuvastatuks. Kohtul tuleb kontrollida seda, kas spetsialist on esitanud argumentatsiooni, mille alusel on võimalik jõuda järeldusele, et järeldused, mida spetsialist esitab, on tõenäolised ja usutavad. Sellisele järeldusele spetsialistide arvamuste alusel asuda ei saa. Sellele lisaks selgitas ringkonnakohus eespool, et asjaolud, mille alusel saab kohus hageja poolt soovitud järeldused teha, tuleb esitada hagejal, oma menetlusdokumendis.
52.Maakohus leidis õigesti, et hageja soovis 28.10.2013.a menetlusdokumendis hagi lubamatult täiendada. Maakohus tegi selles osas põhjendatud ja üksikasjaliku määruse (vt HMK 03.03.2014.a istungi protokoll t 8 kd lk 193), milles märkis selgesti ja arusaadavalt, milliseid uusi asjaolusid maakohus hagi alusena ei käsitle. Hagi alus ei ole mitte õnnetusjuhtum või see hageja üldine väide, et süsteem ehitati nõuetele mittevastavalt, vaid see, milliste konkreetsete asjade puudumine süsteemides kujutab endast lepingute rikkumist. Viidatud menetlusdokumendis soovis hageja tugineda täiendavalt asjade puudumisele, millele hageja varem ei tuginenud. Nii on näiteks hagejal võimalik erinevatele puudustele tugineda erinevates hagides, kui ta algses hagis kõikidele puudustele ei tugine. Seda, miks maakohtu määrus oli seaduslik käsitles ringkonnakohus käesolevas otsuses eespool.
53.Maakohus ei eksinud hageja enda osa hindamisel kahju tekkimisel. Süsteemi käivitumise ajal oli tööl hageja valvetöötaja, kelle ülesanne oli jälgida valvesüsteeme. Hoolduslepingust nähtuvalt lasus kostjal III kohustus viia regulaarselt läbi hageja töötajate
25(27)
Tsiviilasi nr 2-11-58942 koolitusi. Hageja töötaja vaigistas mitu korda süsteemi. Hageja maakohtu järelduse vaidlustamisel ei selgitanud, et hageja suhtes oleks rikutud koolituste korraldamise kohustust, või millise juhise puudumine täpselt hageja töötajal tegutsemist takistas. Isegi siis, kui hageja töötaja oli instrueerimata ning juhenditest ei nähtunudki, mida hageja töötaja sellises olukorras tegema peab, oleks hageja saanud helistada kostjale III. Hoolduslepingu kohaselt oli tagatud hagejale ööpäevaringne võimalus helistada kostja III valvetelefonile. Nagu sündmuste kirjeldusest näha, hageja töötaja seda tegigi. Kuid hageja töötaja tegi seda alles siis, kui ta oli süsteemi neljal korral vaigistanud ja gaaskustutussüsteem oli juba rakendunud. Hageja valvetöötajaga sarnane mõistlik isik, juhul kui ta on koolitamata ja instrueerimata, ja kui tekib situatsioon, mille raames ta adekvaatselt käituda ei oska, helistaks hooldusettevõttesse, kelle poolt pakutakse ööpäevaringset süsteemi tehnilise toimimise tuge. Hageja töötaja ei käitunud sellises olukorras adekvaatselt. Hageja töötaja käitumist ei saa pidada adekvaatseks ka sellel põhjusel, et tulekahju häire rakendumine viitab tulekahju tekkele. Juhul, kui valvetöötaja ainuke tegevus seisneb süsteemi väljalülitamises neljal korral, olukorras, kus see jälle ja jälle sisse lülitub, ei saa seda adekvaatseks pidada.
54.Maakohus ei eksinud kahju hüvitamise eelduste kontrollimisel. Maakohus kohaldas õigesti VÕS §-i 115. Maakohus ei eksinud VÕS § 127 kohaldamisel. Ringkonnakohus lisab, et kuna mitte ühegi kostja osas ei saa hageja poolt kohtu ette toodud asjaolude ja tõendite alusel lepingurikkumist tuvastada, ei saa kohalduda ka VÕS §-d 137 ega § 138, sest viidatud normide kohaldamine eeldab seda, et mitme isiku suhtes on vastutuse alused tuvastatud.
55.Eespool asus ringkonnakohus seisukohale, et hageja ei ole kohtu ette toonud ega tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostjad või mõni nendest oleks neil lasuvaid lepingulisi kohustusi rikkunud. Seetõttu ei saa rahuldamisele kuuluda ka kahju hüvitamise nõue summas 1278 eurot, mis tulenes sellest, et süsteemi käivitumise tõttu said kahjustada uksed ja hoone siseviimistlus.
Kuna põhinõuded jäävad rahuldamata, jäävad rahuldamata ka viivisenõuded.
Menetluskulude jaotus
57.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb jätta kõikide kohtuastmete menetluskulud, sh kolmanda isiku menetluskulud (TsMS § 167 lg 1) hageja kanda, sest hagi jäetakse rahuldamata ja osaliselt läbi vaatamata (TsMS § 168 lg 2).
18.Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab menetluskulud pärast lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.
Margo Klaar (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt)
Tühistatud osaliselt Riigikohtu 08.11.2017 otsusega
26(27)
Tsiviilasi nr 2-11-58942
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-11-58942 osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude 307 134 euro ja viivise väljamõistmiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas. Saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Kohtuotsus on jõustunud osas, milles on jäetud läbi vaatamata Eesti Vabariigi haginõue Aktsiaseltsilt Amhold (pankrotis), Aktsiaseltsilt Remet ja aktsiaseltsilt Pristis solidaarselt 9024 euro saamiseks asjatundjate arvamuste kulutuste hüvitamiseks ning rahuldamata haginõue Aktsiaseltsi Amhold (pankrotis) vastu leppetrahvi 37 941 euro saamiseks ning Aktsiaseltsilt Amhold (pankrotis), Aktsiaseltsilt Remet ja aktsiaseltsilt Pristis solidaarselt viivise saamiseks 307 134 eurot ületavas osas.
3.Kassatsioonkaebus rahuldada.
27(27)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.