Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Aktsiaseltsi Amhold (kostja I), Aktsiaseltsi Remet (kostja II) ja aktsiaseltsi Pristis (kostja III) vastu.

Kostja III leidis, et on tõendamata, et tegemist oli gaaskustutussüsteemi ebanormaalse käivitumisega, st avariiga. Jääb ebaselgeks, kuidas tingisid kostjale III ette heidetud puudused väidetava avarii ja selle tagajärjed. Paigaldatud andurite kasutamine arhiiviruumis oli õigustatud ja kooskõlas kehtiva regulatsiooniga. Ülerõhuklappide puudumisele tähelepanu juhtimine ei olnud kostja III kohustus, kuid kostja III juhtis sellele tähelepanu. Ülerõhuklappide puudumine ei olnud ka väidetava avarii põhjuseks. Hooldussagedus üks kord aastas oli kokku lepitud hoolduslepingus. Kostja III ei saanud lepingu sõlmimisel viidatud kahju ette näha.

puudulikkuse kohta on üldsõnalised ja oletuslikud. Välistada ei saa süsteemi õiget käivitumist ruumides esinenud suitsu tõttu. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, milliseid märkusi oleks kostja III pidanud lisaks hoolduspäevikutesse tegema ja kuidas see oleks vältinud süsteemi käivitumist. Kostja III teavitas hagejat ülerõhuklappide paigaldamise küsimusest. Ustel automaatsete sulgemisseadmete ja kummist põrandatappide puudumisest ei teatanud hageja õigel ajal, kui võttis ehitise vastu juba 15. juunil 2009. Need ei olnud varjatud puudused. Isegi kui nõue oleks põhimõtteliselt õigustatud mõne kostja suhtes, ei oleks seda võimalik rahuldada, sest nõude suurus ei ole tõendatud ning hageja jättis tegemata vajalikud toimingud kahju ärahoidmiseks (VÕS § 139 lg 2). Viivise nõue on esitatud ebamõistlikult hilja (VÕS § 159 lg 2).

Kuna projekteerimislepingus on kokku lepitud, et tellijal on õigus esitada tehtud töö kohta pretensioone ühe kuu jooksul, siis on hageja minetanud õiguse kostja I lepingurikkumisele tugineda, sest esimene nõue saadeti talle 4. augustil 2011. Samuti ei ole tõendatud ühtegi VÕS § 645 lg-s 1 sätestatud asjaolu, mis lubaks hagejal tugineda lepingu rikkumisele sõltumata õigeaegsest teavitamisest. Kuna hageja lasi süsteemi vastu võttes selle asjatundjatel üle vaadata ja seda hindas kasutusloa andmiseks ka Päästeamet, oli hagejal võimalus kõiki puudusi juba ülevaatamise käigus avastada, sh gaasikoguse ebaadekvaatsust. Sama kehtib ka kostja II suhtes. Tõendamata on väide, et kostja II sai gaaskustutussüsteemis esinenud puudustest teada hiljemalt avariile järgnenud ülejärgmisel päeval. Kaebuses on viidatud üksnes kostja II allkirjastatud dokumendile sündmuskohaga tutvumise kohta. Dokumendis sisaldub ruumide kirjeldus pärast gaaskustutussüsteemi rakendumist 21. augustil 2010, kuid selles ei ole viidatud, et kahju põhjuseks võiks olla kostja II tehtud ehitustööde lepingutingimustele mittevastavus. Esimese nõude saatis hageja kostjale II samuti alles 4. augustil 2011. Hageja ei ole tõendanud ühtegi asjaolu, mis lubaks tugineda lepingu rikkumisele sõltumata õigeaegsest teavitamisest. Maakohus juhtis eelistungil hageja tähelepanu vajadusele tõendada, et hageja on puudustest nõuetekohaselt teavitanud. Ka kostja III osas ei ole alust maakohtu otsust muuta. Hageja ei ole tõendanud, et ta teavitas kostjat III puudustest õigel ajal. Tõendamata on väide, et kostja III sai töö puudustest teada hiljemalt avariile järgnenud ülejärgmisel päeval. Sündmuskohaga tutvumise dokumendis ei ole viidatud kohtumenetluses esile toodud etteheidetele. Väide, mille kohaselt viibis kostja III tehnik avarii päeval sündmuskohal, ei kinnita samuti, et hageja oleks kostjale III või kostja III tehnikule teatanud, et töös on esinenud puudused, mille järgi ei ole kostja III kontrollinud gaaskustutussüsteemi ja selle dokumentatsiooni terviklikkust ega süsteemi vastavust selle rajamise aluseks olnud lepingutingimustele. Puuduvad tõendid, et juttu oleks olnud üleliigsest gaasirõhust või ülerõhuklappide paigaldamise vajadusest. Kaebuses ei ole tuginetud väitele, et maakohus oleks jätnud ebaõigesti kohaldamata kahju õigusvastase tekitamise sätted. Kaebaja väidetel kostjate kohustuste sisu ja rikkumiste tõendamise, rikkumiste tagajärjel tekkinud kahju ning kahjuhüvitise võimaliku vähendamise küsimuses ei ole apellatsioonkaebuse lahendamisel tähtsust, kuna hageja ei või kostjate väidetavatele lepingurikkumistele tugineda. Seetõttu on asjassepuutumatu ka kaebuse viide VÕS §-le 138. Kaebaja väited hagi alusesse kuuluvate faktiliste väidete täpsustamise kohta maakohtu menetluses ei anna alust pidada maakohtu järeldusi ekslikeks. Hageja soovis tugineda sellele, et gaaskustutussüsteem on rajatud puudulikult, reageerib valehäiretele, on kasutamiseks kõlbmatu ning vastuolus tootja juhendiga. Kaebuses ei ole esile toodud, kuidas maakohtu protokolliline korraldav määrus on toonud kaasa ebaõige otsuse. Kaebuses esile toodud asjaolusid on maakohus hinnanud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ning hinnanud valesti tõendeid, leides, et hageja nõudeõigus kostjate vastu on VÕS § 644 lg 3 alusel lõppenud. Kohus on seadnud hagejale kui tellijale teavitamiskohustuse standardi, mille täitmine ei ole võimalik ning mille tagajärjena ehitustöö tellijad, kes üldjuhul ei ole ehituseksperdid, jäävad ehitustöö puuduste ja nende tagajärgede vastu õiguskaitseta. Ringkonnakohus leidis, et hageja sai puudusest teada avarii toimumise hetkel ning sellest ajast hakkas kulgema ka teavitamise mõistlik tähtaeg. Samas leidis ringkonnakohus, et puuduse kirjeldamise piisav täpsus nägi ette avarii põhjuste kirjeldamist, mis selgusid alles mitu kuud hiljem valminud eksperdiarvamusest. Avarii ajal oli teada, et süsteem käivitus ekslikult, kuna põlengu jälgi ei leitud. Põhjus polnud veel teada. Tuleb eristada avarii toimumisest teadasaamist ja avarii põhjustest teadasaamist, mis toimusid erinevatel aegadel. Kuna hagejal erinevalt kostjatest puudusid eriteadmised, piisas teavitamiskohustuse täitmiseks kostjate toimunud avariist teavitamisest. Kohus ei võtnud selget seisukohta, kas töös esinesid varjatud puudused. Vastuolus seadusega on järeldus, et kui tellija laseb töö üle vaadata asjatundjal, ei ole tal hiljem võimalik varjatud puudustele tugineda. Ülevaatuse tegemisel tuleb järgida käibes vajalikku hoolsust. Varjatud puudustele tuginemist ei välista ülevaatamiskohustuse täitmine seaduses sätestatust kõrgema hoolsusega (VÕS § 643). Asjaolu, et puudusi ei tuvastanud objekti ülevaatusel ka eriteadmistega isikud, tõendab, et tegemist oli varjatud puudustega. Isegi kui teavitamisega on viivitatud, siis oli viivitus vabandatav. Ringkonnakohus ei ole seda analüüsinud. Ringkonnakohus on vääralt tõlgendanud ning puudulikult hinnanud projekteerimislepingu sätteid, leides, et kostja I vastu on hageja nõue lõppenud. Lepingu p-s 9.3 sätestatud ühe kuu pikkune tähtaeg kohaldub ainult projektdokumentatsiooni üleandmise protsessis. Lepingu p 9.4 kinnitab, et projekteerimistöö pretensioonideta vastuvõtmine ei välista projekteerija vastutust ega vabasta teda projekteerimisvigadest põhjustatud kahju hüvitamise kohustusest. Ühe kuu pikkune tähtaeg oleks ka ebamõistlikult lühike. Selle aja jooksul ei pruugi veel olla jõutud projekti järgi ehitamisenigi. Hageja teavitas kostjat I puudustest kohe pärast avarii toimumist. Ekslik on ringkonnakohtu järeldus, et hagejal ei ole õigust nõuda kahjuna kulu, mis on vajalik gaaskustutussüsteemi töökorda viimiseks, sh ülerõhuklappide paigaldamiseks, kuna lepingud ega sel ajal kehtinud avalik-õiguslikud eeskirjad klappe ette ei näinud. Esiteks ei ole ringkonnakohus põhjendanud seisukohta, et ülerõhuklappide maksumus moodustab nõuetelevastava gaaskustutussüsteemi maksumuse põhiosa. Teiseks on kohus valesti jätnud hindamata, et klappide paigaldamise kohustus tulenes tootja juhistest. Kolmandaks ei ole hagejat võimalik asetada olukorda, milles ta oleks olnud, kui lepingurikkumist ei oleks esinenud, gaaskustutussüsteemi töökorda seadmise kulusid hüvitamata. Töökorras gaaskustutussüsteemi projekteerimine, ehitamine ja hooldamine oli kõigi lepingute eesmärk ning puuduliku süsteemi töökorda viimise kulud (sh süsteemi toimimiseks vajalike ülerõhuklappide projekteerimise ja paigaldamise kulud) on kahjuna sissenõutavad. Ringkonnakohus on vaidluse lahendamisel jaganud valesti tõendamiskoormise. Olukorras, kus

kostjate loodud gaaskustutussüsteem ei toiminud nõuetekohaselt ja seetõttu tekkis kahju, on kostjate kohustus tõendada, et nende loodud süsteem toimib tõrgeteta ka ilma ülerõhuklappideta. Kostjad oleksid pidanud tõendama soodsamate alternatiivide olemasolu, mis võimaldaksid asetada hageja sarnasesse olukorda sellega, kui lepingurikkumist ei oleks esinenud. Kostjad ei ole seda teinud, mistõttu tuleb järeldada, et neid alternatiive ei eksisteeri. Hageja eesmärk ja huvi oli saada töökorras gaaskustutussüsteem ja kui see eeldab klappide paigaldamist, oleks kostjatel tulnud need projekteerida ja paigaldada. Lisaks on ringkonnakohtu otsus pealiskaudne. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ta on tähelepanuta jätnud teised eksperdiarvamustes välja toodud puudused peale vale gaasikoguse. Ringkonnakohus on ebaõigesti leidnud, justkui poleks vaidluse all, et kostjatel ei olnud kohustust klappe paigaldada. Tootja juhend nägi klappide paigaldamise ette. Seda märkisid ka eksperdid.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

hooldusteenuse lepingu; • 15. detsembril 2009 andis kostja II hagejale üle juurdeehituse lõpetatud tööd; • 21. augustil 2010 käivitus hoones gaaskustutussüsteem (avarii), põlengut hoones ei tuvastatud; • 23. augustil 2010 toimus avariijärgse olukorra fikseerimine ruumides, kus avarii toimus, ja millest võtsid osa kostjate II ja III esindajad; • 7. oktoobril 2010 teatas hageja kõigile kostjatele, et avarii põhjuste väljaselgitamiseks on hageja tellinud ekspertiisi ning palunud selleks esitada vajalikud materjalid ja anda omapoolne hinnang juhtunu põhjustele; • augustist 2010 kuni märtsini 2011 koostas AS Optimus Systems eksperdiarvamuse automaatse gaaskustutussüsteemi käivitumise põhjuste kohta; • 4. augustil 2011 saatis hageja kostjatele kirjad, milles nõudis töödes esinevate puuduste kõrvaldamist ja kahju hüvitamist.

kostjaid teavitanud õigel ajal VÕS § 644 lg 1 tähenduses. Teatamiskohustuse täitmiseks mõistliku aja kulgema hakkamise kohta märgib kolleegium järgmist. VÕS § 644 lg 1 esimese lause kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 643 kohaselt, kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 645 lg 1 p 2 kohaselt võib tellija lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigel ajal ei teatanud, kui töövõtja teadis või pidi teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest tellijale. Iseenesest on õige, et hagejal oli kohustus tehtud töö üle vaadata või lasta see üle vaadata (VÕS § 643). Seega üldreegli kohaselt hakkab töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamise mõistlik aeg kulgema alates töö ülevaatamisest. Samas ei hakka teavitamise mõistlik tähtaeg kulgema töö ülevaatamisest juhul, kui tegemist on varjatud puudustega. Sarnaselt müügilepinguga tuleb ka töövõtulepingu puhul eristada tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudusi nn varjatud puudustest, s.o lepingutingimustele mittevastavusest, mida tellija ei võinuks avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates (vt nt Riigikohtu 12. juuni 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-150-06, p 19). Kolleegium leiab, et eeltoodu on kohaldatav ka VÕS §-st 643 tuleneva töö ülevaatamisning teavitamiskohustuse puhul. Seega sai hagejalt pärast töö ülevaatamist oodata vaid käibes vajalikku hoolsust järgides välisel vaatlusel avastatud puudustest teavitamist. Ka juhul, kui töö vaatab üle asjatundja, tuleb töövõtjat teavitada vaid välisel vaatlusel äratuntavatest tööl esinevatest puudustest. Riigikohus on majandus- või kutsetegevuses tegutseva ostja teavitamiskohustuse ulatust selgitades leidnud, et ka majandustegevuses tegutsev ostja ei pea eeldama, et talle tarnitakse lepingutingimustele mittevastav asi, ning rakendama erakorralisi meetmeid asja lepingutingimustele mittevastavuse tuvastamiseks, mh palkama selleks nt asjatundja. Ostjalt eeldatav hoolsus võib varieeruda sõltuvalt nt ostetud asja ainulaadsusest, komplitseeritusest, kasutuseesmärgist, väärtusest (Riigikohtu 12. juuni 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-06, p 19). Seega ei olnud hagejal iseenesest kohustust lasta töö üle vaadata asjatundjal. Märkides, et hagejal oli võimalus puudusi avastada juba asjatundjaga süsteemi üle vaadates, ei ole ringkonnakohus hinnanud ega põhjendanud, kas tuvastatud puudused olid eeltoodut arvestades varjatud või mitte. Sellest hinnangust aga sõltub, millal pidi hageja puudustest VÕS § 644 järgi kostjaid teavitama, ning seega puudustele tuginemise lubatavus. Seaduses sätestatust kõrgema hoolsusega ülevaatamiskohustuse täitmine ei vabasta vastutusest töövõtjat, kelle töö ei vasta lepingutingimustele. Ringkonnakohus leidis, et hageja ei tõendanud ühtegi asjaolu, mis VÕS § 645 lg 1 alusel võimaldaks tugineda lepingu rikkumisele sõltumata õigeaegsest teavitamisest. Sealjuures ei ole kohus hinnanud, kas kostjad VÕS § 645 lg 1 p 2 tähenduses pidid lepingutingimustele mittevastavusest teadma, st ei teadnud puudustest raske hooletuse tõttu (VÕS § 15 lg 4). Majandustegevuses lepingu sõlminud töövõtja ei saa võimalikku

ebakvaliteetset tööd õigustada tellija puuduliku omanikujärelevalvega (vt Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 27). Eeltoodu kehtib ka juhul, kui tellija on sõlminud töövõtulepingu oma majandus- või kutsetegevuses ja on täitnud VÕS § 643 järgi ülevaatamiskohustuse vähemalt käibes vajaliku hoolsusega. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul esiteks lepingu ja VÕS § 641 alusel välja selgitada puudused iga kostja töös ning seejärel hinnata, kas need puudused olid tuvastatavad käibes vajaliku hoolsusega töö ülevaatamisel. Eeltoodut arvestades tuleb anda uuesti hinnang ka kostjale I töö puudustest teavitamise tähtaegsusele. Kuigi projekteerimislepingus oli sätestatud tähtaeg puudustest teavitamiseks, ei ole kohtud nõuetekohaselt hinnanud kostja I töö lepingutingimustele vastavust. Sealjuures saab kohus anda hinnangu ka hageja väidetele projekteerimislepingu tingimuste tõlgendamise kohta.

praegusel ajal. Kas kostjatel tuleb hüvitada ka ülerõhuklappidega seotud kulu, sõltub sellest, kas kostjate projekteeritud ja ehitatud gaaskustutussüsteem sai otstarbekohaselt toimida ka ülerõhuklappideta. Lisaks tuleb siiski arvestada, et kahju tekitajat ei vabasta hüvitamiskohustusest see, et sama tulemust ei ole võimalik samal viisil enam saavutada. Riigikohus on leidnud, et VÕS § 132 lg-st 1 tulenev hüvitis peab olema nii suur, et kannatanul oleks võimalik kahju hüvitamise hetkel soetada samaväärne asi, st kohtumenetluses tuleb lähtuda uue samaväärse asja soetamise kuludest võimalikult kohtuotsuse tegemise aja seisuga (vt Riigikohtu 3. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13, p 13). Kuna hageja on väitnud ja esitanud tõendid, et ülerõhuklapid olid otstarbekohaselt kasutatava süsteemi rajamiseks vajalikud, siis pidid kostjad tõendama, et lepingutele vastav kustutussüsteem sai otstarbekohaselt toimida ka ülerõhuklappideta ja süsteem on võimalik taastada odavamalt (TsMS § 230 lg 1). Kolleegium märgib, et igal juhul on kohustatud isikul võimalik ka tõendada, et kahju hüvitamisel saab kannatanu kasu, mis tuleb VÕS § 127 lg 5 järgi kahjuhüvitisest maha arvata. Sealjuures tuleb VÕS § 127 lg 5 järgi samas kaaluda ega kasu mahaarvamine ei ole vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga (vt Riigikohtu 25. oktoobri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-04, p 26). Vastavalt asjaoludele on kohtul võimalik kahjuhüvitise suurust lisaks vähendada ka VÕS §-de 139 ja 140 alusel.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.