lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-2-1-24-02

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 04.03.2002

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-24-02
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
04.03.2002
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
838
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Resolutsioon

3-2-1-24-02 Tartu, 4. märts 2002. a Eesistuja J. Odar, liikmed A. Kull ja L. Laarmaa Heldur Muuli hagi Linda Lindebergi vastu 28 324 krooni saamiseks Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. novembri 2001. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-462/2001 Linda Lindebergi kassatsioonkaebus 18. veebruar 2002. a

Hageja H. Muuli, kostja esindaja vandeadvokaat S. Must Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. novembri 2001. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Linda Lindeberg laenas Heldur Muulilt 16. oktoobril 1997. a 10 700 Soome marka intressiga 5% kuus. Pooled ei koostanud võlakirja. Hageja sai teada, et kostja vahetas saadud Soome margad Eesti kroonideks. Kinnisvaratehingut, mille jaoks kostja raha soovis, ei toimunud. Kostja kinnitas raha saamist, kuid ei ole siiani võlga tagasi maksnud.
2.Hageja palus kostjalt välja mõista 28 324 krooni.
3.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja esitanud TsK § 273 kohast kirjalikku laenulepingut. Hageja ei ole kostjaga laenulepingut sõlminud. TsK § 276 lg 2 välistab laenulepingu kaitsmise või täitmise vaidlustamise tunnistajate ütlustega. Kostja on Eesti kroonideks vahetatud Soome margad hagejale tagastanud.
4.Jõgeva Maakohus jättis 26. juunil 2001. a hagi rahuldamata. Maakohus leidis, et poolte vaheline tehing oli ühise tegutsemise kokkulepe kinnisvaratehingu tegemiseks. Pooled ei sõlminud kirjalikku laenulepingut ega leppinud kokku raha tagastamise tähtajas, kohas ega viisis. Pooled jätsid nendevahelise rahalise vahekorra tingimused planeeritava kinnisvaratehingu kulgemise määrata. Poolte tahteavaldustes olid erinevused ja nad olid sellest teadlikud. Tunnistaja R. Rosenthal kinnitas, et kostja tagastas hagejale raha. Raha tagastamisega lõppes ühise tegutsemise kokkulepe. Asjaolu, et kostja ei ole esitanud kirjalikke tõendeid ühistegevuse lõppemise kohta, ei tõenda raha tagastamata jätmist. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tartu Ringkonnakohus tühistas 9. novembri 2001. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi. Otsuse motiivide kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et kostja sai hagejalt laenu ning ta kohustus selle tagastama. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on hagejale laenu tagastanud või mitte. Olenemata pooltevahelise võlasuhte õiguslikust kvalifikatsioonist, oli kostja kohustatud saadud raha hagejale tagastama.
6.TsK § 233 lg 3 järgi on võlgnikul õigus nõuda kohustise täitmise vastu võlausaldajalt allkirja täitmise vastuvõtmise kohta. Nimetatud sättest tuleneb võlgniku õigus keelduda kohustise täitmisest

niikaua, kuni võlausaldaja ei ole talle vastu andnud allkirja kohustise täitmise kohta.

7.Kostja ei ole esitanud kohtule hageja allkirja võla tasumise kohta. Kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud olulisi asjaolusid, mis takistasid tal hagejalt saamast allkirja kohustise väidetava täitmise vastu. Tunnistaja R. Rosenthali ütlustega ei saa lugeda tõendatuks kostja kohustise täitmist hagejale, sest tunnistaja ei osanud nimetada hagejale üle antud täpset rahasummat, ta ei tunne hagejat ning ta ei teadnud, millise kohustise täitmiseks väidetav maksmine toimus.
8.Asja materjalidest ja poolte seletustest, millede järgi oli poolte vahel selle tehingu tegemise ajaga piirneval ajal tehtud mitmesuguseid teisi tehinguid, ei selgu kui palju ning millise kohustise täitmiseks maksis kostja tunnistaja juuresolekul hagejale raha. Seega ei ole kostja tõendanud omapoolset kohustise täitmist.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

9.Kostja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
10.Ringkonnakohtu TsK § 233 lg 3 tõlgendamine on ekslik. Võlgnikul ei ole kohustust võlausaldajalt kohustise täitmise kohta allkirja nõuda. TsK § 233 lg 1 märgib, et nõuetekohaselt teostatud täitmine lõpetab kohustise.
11.Raha üleandmisel-vastuvõtmisel 16. oktoobril 1997. a ei leppinud pooled kokku mitte üheski laenulepingu olulises tingimuses. Seega ei sõlmitud laenulepingut TsK § 272 lg 1 tähenduses ning seetõttu ei saa seda lugeda kehtivaks. Poolte vahel oli ühise tegutsemise kokkulepe kinnisvaratehingu tegemiseks. Kostja tõendas tunnistaja R. Rosenthali ütlustega, et ta täitis oma kohustuse nõuetekohasel viisil TsK § 233 lg 1 tähenduses. Asjaolu, et kostjal ei ole näidata kirjalikke tõendeid ühistegevuse lõppemisest, ei ole tõendiks raha tagastamata jätmise kohta.
12.Tunnistaja R. Rosenthal oskas anda ütlusi asjas tähtsust omavate faktiliste asjaolude kohta. Ei ole oluline, kas tunnistaja isiklikult hagejat tunneb või mitte.
13.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohus tuvastas õigesti, et tegemist on laenusuhtega ning kostja on jätnud kohustise täitmata.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

14.Kolleegium leidis, et kassatsioonkaebuse väited ei anna ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks alust.
15.Ringkonnakohus tuvastas, et pooltel pole vaidlust, et kostja sai hagejalt 16. oktoobril 1997. a 10 700 Soome marka ja raha tagastamise tähtaeg on saabunud. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et olenemata poolte vahelise võlasuhte õiguslikust kvalifikatsioonist, oli kostja kohustatud saadud raha hagejale tagastama. Pooled vaidlevad raha tagastamise üle.
16.Ringkonnakohus ei ole vääralt tõlgendanud TsK §-s 233 lg 3 sätestatut. Selle sätte järgi on võlgnikul õigus nõuda kohustise täitmise vastu võlausaldajalt allkirja täitmise vastuvõtmise kohta. Kohustise täitmise üldisest mõttest tuleneb, et võlgnik võib ja peakski end varustama tõendiga täitmise kohta. Kolleegium on oma varasemas lahendis 17. veebruaril 1999. a nr 3-2-1-26-99 (RT III 1999, 9, 97) asunud seisukohale, et võla tasumise tõendamise kohustus on võlgnikul. Võlgnik saab

seda teha üksnes TsK § 233 lg 3 tõenditega, muud tõendid ei ole asjas TsMS § 93 kohaselt lubatavad. Kolleegium ei pea vajalikuks seda seisukohta muuta. Asjaolu, et laenu andmist ei vormistatud kirjalikult, ei muuda asja, sest kostja ei eita raha saamist. J. Odar, A. Kull, L. Laarmaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.