Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
3-2-1-92-15 23. september 2015. a Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Ants Kull A. K avaldus enda pankroti väljakuulutamiseks Tartu Ringkonnakohtu 21. jaanuari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-19613 A. K määruskaebus Võlausaldaja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) Võlgnik A. K 31. august 2015. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Ringkonnakohtu 21. jaanuari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-13-19613 muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Riigikohtus kantud menetluskulud jätta A. K kanda.
1.A. K (võlgnik) kannab alates 28. aprillist 2011 karistust Tartu Vanglas tähtajaga kuni 28. aprill 2026. Tartu Maakohus kuulutas 2. augusti 2013. a määrusega võlgniku avalduse alusel välja tema pankroti ning nimetas pankrotihalduri. Maakohus kinnitas 5. mai 2014. a määrusega võlgniku pankrotimenetluses jaotusettepaneku. Pankrotihaldur esitas 28. juulil 2014 maakohtule kinnitamiseks lõpparuande, milles palus määrata pankrotihalduri tasu, lõpetada pankrotimenetlus ja vabastada pankrotihaldur tema kohustustest. Samas palus pankrotihaldur algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja määrata talle usaldusisik. Võlgnik on maksejõuetu, mille peamiseks põhjuseks on liigsed laenukohustused ja kriminaalasjade kohtuvaidlustes tekkinud ja võlgnikult väljamõistetud menetluskulud. Võlgnikul ei ole olnud sissetulekuid ning karistuse kandmisel kinnipidamisasutuses on töö leidmine raskendatud.
2.Eesti Vabariik (võlausaldaja) esitas võlgniku kohustustest vabastamise kohta vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb jätta pankrotiseaduse (PankrS) § 171 lg 2 p 4 alusel algatamata, sest võlgnik on tahtliku kuriteoga tahtlikult ja raske süülise käitumisega takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, st ta on pannud ennast ise olukorda, kus võlausaldajate nõuete täitmine on raskendatud või võimatu.
3.Tartu Maakohus kinnitas 2. detsembri 2014. a määrusega lõpparuande ja lõpetas võlgniku pankrotimenetluse, vabastas pankrotihalduri kohustustest ning määras kindlaks tema tasu ja
võlausaldaja nõude rahuldamata osa suuruse. Maakohus jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Määruse kohaselt pidi võlgnik tahtlikku kuritegu toime pannes mõistma, et karistuse kandmise ajal on rahaliste kohustuste täitmine kokkulepitud viisil võimatu või oluliselt raskendatud. Tahtliku kuriteo toimepanemisega on võlgnik tahtlikult ja süülise käitumisega takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, st ta on pannud end ise olukorda, kus võlausaldajate nõuete täitmine on raskendatud või võimatu. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus kestab üldjuhul viis aastat. Pikaajalises vangistuses viibival võlgnikul on võimalused mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemiseks piiratud. Selgusetu on võlgniku enda tegelik tahe ja soov võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Nõuete rahuldamiseks kogutakse raha vangistusseaduses toodud reeglite järgi ja üldjuhul toimuks raha kogumine kolmandate isikute (eelkõige pere) tehtud maksete arvel. Maksete tegemise aluseks ei ole töösuhe (mõistlikult tulutoov tegevus). Alles kinnipidamisasutusest vabanedes saab võlgnik tegelikult näidata oma tahet ja soovi võlausaldajate nõudeid rahuldada ning mõistlikult tulutoova tegevusega tegeleda.
4.Võlgnik esitas määruskaebuse, paludes tühistada määruse osas, millega maakohus jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, ning teha uus määrus, millega algatada kohustustest vabastamise menetlus. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tartu Ringkonnakohus jättis 21. jaanuari 2015. a määrusega maakohtu määruse muutmata ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud võlgniku kanda. Ringkonnakohtu määruse kohaselt tõlgendas maakohus valesti PankrS § 171 lg 2 p 4. Ei ole tõendatud, et võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda pannud toime tegusid, millega tahtlikult või raske hooletuse tõttu on takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Üksnes asjaolu, et kohtuotsus, millega võlgnik mõisteti süüdi tahtlikult toimepandud kuritegudes, tehti ja jõustus PankrS § 171 lg 2 p-s 4 märgitud aja jooksul, ei anna alust seda sätet kohaldada. Võlgnikku ei ole süüdi mõistetud PankrS § 171 lg 2 p-s 1 nimetatud kuritegudes, mis iseseisvalt annavad aluse jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Ka see, et kohus määras võlgnikule karistuseks 15-aastase vangistuse, ei anna alust hinnata võlgniku tegevust võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisena. Võlgniku vangistus ei välista kohtul keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest PankrS § 175 lg 2 alusel, kui kohustustest vabastamise menetlus ei täida oma eesmärki. Jaotusettepanekust ja lõpparuandest nähtuvalt on võlgnikul pankrotimenetluses tunnustatud ja täitmata kohustuseks üksnes kriminaalmenetlustes riigi kasuks väljamõistetud menetluskulud 10 478 eurot 86 senti. Kuigi PankrS § 176 lg 2 kohaselt ei ole kriminaalkohtumenetluse kuludest vabastamine pankrotiseadusega välistatud, ei täida pankrotimenetluse eesmärki, kui kohustustest vabastamise menetlus tuleb algatada üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev isik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud varem, kui nõue aeguks ja karistust ei ole veel kantud. Võlgniku
pankrotimenetluses riigi tunnustatud, kuid täitmata nõue aegub tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg 3 kohaselt 18. detsembril 2024, s.o enne võlgniku vangistuse lõppu 28. aprillil 2026. Seega ei täidaks kohustustest vabastamise menetluse algatamine oma eesmärki anda kohustustest vabastamise võimalus isikule, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja võimaldada talle uue majandusliku alguse, anda talle uus võimalus normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Kinnipeetava uus majanduslik algus võib saabuda vabanemisel, kuid selleks ajaks on pankrotimenetluses tema vastu tunnustatud nõue aegunud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Võlgnik palub määruskaebuses ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Ringkonnakohus jättis valesti võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, sest lähtus ekslikult asjaolust, et võlgnik peab kandma kogu talle määratud karistuse. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 2 järgi on võlgnikul võimalik vabaneda ennetähtaegselt pärast poole karistusaja möödumist, s.o alates 28. oktoobrist 2018. Seega on võimalik, et võlausaldaja nõue aegub pärast võlgniku karistuse ärakandmist, mitte vangistuse ajal ning võlgnik peab pärast vabanemist täitma oma kohustust veel vähemalt kuus aastat. Kuigi pankrotimenetluses tunnustatud nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 157 lg 3 järgi kümme aastat, võib võlgniku kohta kriminaalasjas tehtud otsusele kohalduda KarS § 82 lg-s 5 sätestatud täitmise peatumise regulatsioon. Sellisel juhul on ringkonnakohtu käsitlus võlausaldaja nõude aegumise kohta ekslik. Lisaks võib asjas kohalduda kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 417 lg 3 ja § 423, mis juhul saaks võlgniku karistuse asendada vangistusega.
7.Võlausaldaja palub jätta ringkonnakohtu määruse muutmata ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 695 ja § 691 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
9.Põhjendatud on ringkonnakohtu seisukoht, et võlgniku vangistus ei välista kohtul keelduda tema kohustustest vabastamisest PankrS § 175 lg 2 alusel (vt ka Riigikohtu 27. veebruari 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-13, p 11). Öeldu on asjakohane, kui kohustustest vabastamise menetluse algatamine, menetluse läbiviimine ja kohustustest vabastamine aitavad kaasa ja tagavad kohustustest vabastamise menetluse eesmärkide saavutamisele. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel tuleb arvestada PankrS § 2 teises lauses sätestatud eesmärki anda füüsilisele isikule võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Selle eesmärgi saavutamise üle otsustamiseks on ringkonnakohus põhjendatult hinnanud võlgniku kohustuste struktuuri. Ringkonnakohus tuvastas, et võlgniku kohustusteks on kriminaalasjades riigi kasuks väljamõistetud menetluskulud 10 478 eurot 86 senti.
Riigikohus on TsMS § 688 lg 4 ja § 695 järgi seotud ringkonnakohtu tuvastatud faktiliste asjaoludega, v.a juhul, kui asjaolu tuvastamine on vaidlustatud määruskaebusega ja asjaolu tuvastamisel on oluliselt rikutud menetlusõiguse norme. Võlgnik ei ole määruskaebuses ka väitnud, et ringkonnakohus on kohustuste struktuuri valesti tuvastanud. Ringkonnakohus ei ole selle asjaolu tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud.
10.Kolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldusega, et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal. Põhjendatud ei ole võlgniku väide, et ringkonnakohus oleks pidanud tema kohustustest vabastamise menetluse algatamise üle otsustamisel arvestama, et võlgnikul on KarS § 76 lg 2 alusel võimalus ennetähtaegselt vangistusest vabaneda. Kuna PankrS ei näe ette kohtu kohustust võtta kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel arvesse vanglakaristust kandva võlgniku võimalikku ennetähtaegset vabanemist, ei saa kohus selle oletusliku võimalusega arvestada. Ringkonnakohus leidis õigesti, et kuna võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõue aegub TsÜS § 157 lg 3 alusel enne võlgniku vangistuse lõppemist, ei täidaks kohustustest vabastamise menetluse algatamine eesmärki luua võlgnikule võimalus alustada uut majanduslikku elu. Praegusel juhul ei ole asjakohane võlgniku viidatud KarS § 82 lg-s 5 ettenähtud otsuse täitmise aegumise regulatsioon. KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel KrMS-i sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Võlgnikult on jõustunud kohtuotsusega riigi kasuks välja mõistetud kriminaalmenetluste kulud ning seda nõuet on ka võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud. Pankrotimenetluses tunnustatud nõude aegumistähtaeg on sätestatud TsÜS § 157 lg-s 3. Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmine ei välista võlgniku kriminaalasjades riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude sissenõudmisest loobumist (KrMS § 418).
11.Riigikohtus kantud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda.
12.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb kaebuselt tasutud kautsjon arvata TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel riigituludesse. Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Ants Kull
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.