Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk 21.03.2024, Tartu 3-21-1 X.X. ja Y.Y. kaebus Tartu Linnavolikogu 04.12.2020. a otsuse nr 301 tühistamiseks või tühisuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 13.02.2023. a otsus X.X. ja Y.Y. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebajad/apellandid – X.X. ja Y.Y. , volitatud esindaja Jekaterina Slessarenko Vastustaja – Tartu Linn Kolmas isik – OÜ AB Textile Kaasatud haldusorganid – Päästeamet ja Transpordiamet
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebajatele apellatsioonkaebuse lisad viiel lehel, 07.05.2023. a täienduse lisad 11-l lehel ja 22.01.2024. a seisukoha lisad kahel lehel.
2.Jätta rahuldamata kaebajate taotlus tunnistajate ülekuulamiseks ning asjas kohtuistungi korraldamiseks.
3.Jätta rahuldamata kaebajate taotlus nõuda AB Textile OÜ-lt välja leping, millega kaebajad lubasid kolmandal isikul ühendada kraavi Xxx kinnistul paikneva tiigiga ja ehitada juurdepääsutee Kruusa kinnistule.
4.Jätta rahuldamata kaebajate taotlused nõuda vastustajalt välja TARTU LINNa ja AB Textile OÜ vahel sõlmitud isikliku kasutusõiguse leping ja dokument ning nõuda vastustajalt täiendavaid selgitusi.
5.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13.02.2023. a otsus muutmata.
6.Jätta kaebajate apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 21.03.2024, arvates (HKMS § 212 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ AB Textile esitas 02.07.2016 Tähtvere Vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks maaüksustele aadressiga Tartumaa, Tähtvere vald, Ilmatsalu alevik, Kruusa maaüksus (Kruusa kinnistu, registriosa nr 2946504) ja Karjääri maaüksus (Karjääri kinnistu, registriosa nr 624404).
2.Tähtvere Vallavolikogu algatas 21.10.2016. a otsusega nr 1-2/24 detailplaneeringu koostamise, kinnitas lähteseisukohad, määras korraldaja (Tähtvere Vallavalitsus), koostaja (AS Kobras) ja kehtestaja (Tähtvere Vallavolikogu). Otsuse kohaselt oli Kruusa ja Karjääri kinnistute ja lähiala detailplaneeringu eesmärgiks määrata Kruusa ja Karjääri kinnistutele ehitusõigus ja maakasutustingimused vastavuses Tähtvere valla üldplaneeringuga määratud Kärevere karjääri/Leetsi järve puhke- ja virgestusala juhtotstarbele ning maa-ala kasutamise eesmärkidele.
3.X.X.-ile ja Y.Y.-le kuulub Tartus Ilmatsalu külas Leetsi järve ääres Xxx kinnistu.
4.Tartu Linnavalitsuse 18.09.2018. a kirjaga nr 9-3.1/DP-18-002 anti X.X.-ile võimalus avaldada Ilmatsalu külas asuvate Kruusa ja Karjääri maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu lahenduse kohta arvamust enne detailplaneeringu vastuvõtmist ja avalikule väljapanekule suunamist. X.X. esitas 26.10.2018 detailplaneeringule vastuväited. Y.Y. esitas 03.06.2019. a vastuväited detailplaneeringule.
5.Tartu Linnavalitsus teavitas 16.10.2019. a kirjaga nr 9-3.1/DP-18-002 X.X.-i ja Y.Y.-d detailplaneeringu korrigeerimisest. Detailplaneeringut korrigeeriti järgmiselt: 1) planeeringu aluskaarti aktualiseeriti (geodeet tegi uue mõõdistuse, kaardile kanti ebaseaduslikult ehitatud hoone vundament, tiik jm); 2) arvestades toimunud ehitustegevuse tulemusi on muutunud ehitusõigus, hoonestusala on vähendatud; 3) toodi välja üleujutustega seotud riskid; tuleb arvestada, et transpordiga juurdepääs ei ole igal ajal võimalik; 4) planeeringuga on määratud servituudi seadmise vajadused, sh on sätestatud kohustus sõlmida enne ehitustegevusega alustamist notariaalne kokkulepe Xxx kinnistule juurdepääsu tagamiseks.
6.Tartu Linnavolikogu 04.12.2020. a otsusega nr 301 kehtestati Ilmatsalu küla Kruusa ja Karjääri kinnistute ja lähiala detailplaneering (DP). Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on planeeringu koostamise eesmärgiks maa kasutamise sihtotstarbe osaline muutmine elamumaaks ning sellele hoonestusõigusega alade moodustamine, hoonete ehitusõiguse määramine, tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine, Ilmatsalu jõe ja planeeringualal paikneva veekogu edelanurga vahelisele alale Karjääri katastriüksusel lautri asukoha määramine ning hoonestusalale juurdepääsutee kavandamine Leetsi teelt.
7.X.X. ja Y.Y. esitasid 02.01.2021. a Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotlesid Tartu Linnavolikogu 04.12.2020. a otsuse tühistamist või tühisuse kindlakstegemist. Kaebuse kohaselt riivab DP kehtestamine kaebajate omandiõigust ning seab ohtu nende elu ja tervise. DP korraldaja rikkus põhiseaduse §-s 12 sätestatud üldist võrdsuspõhiõigust, koheldes OÜ-d AB Textile soodsamalt, kui Xxx kinnistu omanikke. DP menetlus oli õigusvastane.
7.1.Kaebajatele ei saadetud teadet DP algatamise kohta. Kaebajad said selle algatamisest teada alles Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna 18.09.2018. a kirjast X.X.-ile . Tähtvere vald ja TARTU LINN rikkusid DP menetlemisel Xxx kinnistu omanike põhiõigusi ning ei jälginud, et kaebajatel oleks menetluse käigu kohta olemas asjakohane teave.
7.2.Vaatamata sellele, et Xxx kinnistu ei kuulu planeeringualasse, juhitakse planeeringu alalt sadeveed, üleujutusest tekkinud veed ja reoveed Xxx ja Kruusa kinnistu kaasomandis
olevasse kraavi ja kraavist edasi tiiki, mis asub Xxx kinnistul. DP seletuskiri ei kajasta tegelikku olukorda. Kehtestatud detailplaneering kitsendab kaebajate õigusi kasutada vabalt oma omandit.
7.3.Tegemist on piirkonnaga, mis on igal aastal üle ujutatud. DP koostamisel oleks pidanud arvestama olemasoleva situatsiooniga: märgalaga, kõrguste vahega, liikluskorralduse põhimõtetega, tee hooldamise (lumekoristus) ja kruntide teenindamise (päästetehnika, prügiveok) lahendusega.
7.4.Kaebajatele on arusaamatu, miks on Tähtvere Vallavalitsusele 26.08.2016 esitatud DP algatamise taotlusele lisatud eskiisil märgitud, nagu oleks kraav juba ühendatud Xxx maaüksusel paikneva kaasomandis oleva tiigiga. Tähtvere Vallavolikogu jättis kontrollimata erinevused algatuseelse eskiisi ja Maa-ameti fotol Kruusa ja Xxx katastriüksuste kohta sellel ajal kajastatud andmete vahel.
7.5.AB Textile OÜ seaduslik esindaja Aare Vanari ehitas alles 2017. a sügisel sissepääsutee Kruusa maaüksusele üle Kruusa ja Xxx kaasomandis oleva tiigi. Seepärast võib see tee osaliselt asuda ka Xxx maaüksuse maadel. Kui A. Vanari ei oleks kraavi ühendust tiigiga omavoliliselt ehitanud, ei oleks võimalik olnud planeeringu kohaselt suunata Kruusa maaüksuselt sadeveed kraavi, mis osaliselt kuulub Xxx kinnistule, ja kinnistul asuvasse tiiki.
7.6.Maanteeameti 16.08.2017 antud kooskõlastust ei saanud planeeringu koostaja märkida tabelis 2, sest pärast kahe aasta möödumist kooskõlastus enam ei kehtinud.
7.7.DP-s ei ole tagatud tulekustutus- ja päästetööde teostamise võimalus Kruusa, Karjääri ja Xxx kinnistute hoonetes ning maa-alal ega ka päästetehnika pääs Kruusa maaüksusel märgitud hüdrandi juurde. Tallinn - Tartu maanteelt tulev tee ei ole piisava laiuse ja kandevõimega. Päästeameti antud kooskõlastus ei sisalda õiguslikku ega faktilist alust, millest Päästeamet on lähtunud. Samuti ei nähtu kaalutlusi, miks pidas Päästeamet projekti tuleohutuse osa seaduse nõuetele vastavaks. Hindamata on jäetud ka see, kas tuletõrje veevarustuse lahendus looduslike ja tehislike veevõtukohtade puhul vastab nõuetele ja kas neile on tagatud juurdepääs aastaringselt.
8.Vastustaja vaidles kaebusele vastu.
8.1.Kaebajad said hiljemalt 2018. a teada algatatud DP-st, nad on olnud menetlusse kaasatud ja kasutasid aktiivselt õigust arvamuse avaldamiseks. Asja lahendamise seisukohast ei oma tähtsust, kas ja mis põhjustel kaebajad 2016. a detailplaneeringu algatamise teadet kätte ei saanud. Asjaolu, et algatamise teade saadeti 2016. a vaid ühe ühisomaniku e-posti aadressile, ei ole selline menetlusviga, mis tingiks DP õigusvastasuse.
8.2.Vastustajale ei ole teada, mis asjaoludel ja mis viisil on vaidlusalune kraav tiigiga ühendatud ja tee rajatud. Maa-ameti fotolaos olevalt 16.04.2016. a fotolt nähtub üheselt, et kraav on ühendatud tiigiga ning planeeringus märgitud tee on valmis ehitatud ja olemas enne planeeringu algatamist. Seega on Xxx kinnistul asuv tiik ja suuremas osas planeeritavale alale jääv kraav planeeringu koostamise ajal olnud muutumatul kujul olemas ja ühendatud. Kuivõrd vaidlusalune kraav oli ühendatud kaebajate kinnistul paikneva tiigiga ja tee rajatud enne DP algatamist, siis ei puutu nende kunagise rajamise asjaolud praegusesse planeeringuvaidlusesse. Vastustajal puudub põhjus kahelda planeeringuala kinnistute piirides, sh selles, et vaidlusalune tee paikneb täies ulatuses Kruusa kinnistul.
8.3.Planeeringuala olmereovee käitlemiseks on planeeringus välja toodud kaks võimalust (seletuskirja p 3.4.1). Reovee kavandatavast käitlemisest omapuhastiga ei tulene negatiivseid mõjutusi ei vee kvaliteedile ega ka Xxx kinnistule. Linn on huvitatud Leetsi järve avalikuks veekoguks määramisest ja sellest, et vesi oleks puhas ja piirkonnas reostust ei tekiks. DP-ga ei sätestata lõplikku lahendust, esitatud on tehnovõrkude põhimõttelised lahendused, mida on võimalik täpsustada vastavate projektidega. Kindel nõue on, et sademe- ja reovee kvaliteet peab loodusesse jõudes vastama kehtivates õigusaktides sätestatud nõuetele ning kraavi
juhitav heitvesi ja/või sadevesi ei tohi tekitada üleujutust ega muid kahjulikke mõjutusi Xxx kinnistule, sh sellel paiknevale tiigile. Ainuüksi tiigi ühendatus kraaviga ei tähenda, et kraavi juhitavad veed ei suubu mitte Leetsi järve, vaid Xxx kinnistul paiknevasse tiiki.
8.4.Kaebajad ei ole välja toonud, kuidas rikuvad võimalikud kooskõlastused kaebajate subjektiivseid õigusi.
8.5.DP-ga ei halvendata mitte kuidagi juba olemasolevat olukorda, mistõttu jääb arusaamatuks kaebajate väide võimaliku päästetehnika juurdepääsetavuse osas kaebajate kinnistule. DP-ga planeeritud hooned ei paikne kaebajate kinnistul asuvate hoonete tuleohutuskujas. Päästetehnika juurdepääsu seisukohalt on Päästeameti kooskõlastus piisav.
8.6.Planeeringuga ei kavandata olemasoleva teekasutuse ega teemaplaneeringuga kavandatu osas muudatusi, mistõttu ei pidanud vastustaja vajalikuks planeeringut täiendavalt Maanteeametiga kooskõlastada ega kooskõlastust uuendada.
8.7.Juurdepääs planeeritavale alale, sh Xxx kinnistule, on tagatud Tallinn-Tartu-VõruLuhamaa maanteelt mööda olemasolevat väljakujunenud teed. Planeeringuga on määratud juurdepääsu servituudi seadmise vajadus Xxx kinnistu kasuks, seega on juurdepääsude tagamiseks eeldused loodud (seletuskirja punkt 3.2). Vastavad kokkulepped (tingimused) tee kasutamiseks ja hooldamiseks tuleb saavutada kinnistute omanikel omavahel.
9.Transpordiamet kinnitas kaebuse kohta esitatud arvamuses, et sõltumata sellest, et kohalik omavalitsus ei taotlenud Transpordiametilt lähteseisukohtade uuendamist ja sellest, et Transpordiamet on asunud realiseerima maakonnaplaneeringut täpsustavat teemaplaneeringut „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0 – 183,0ˮ, ei ole ka tänaseks lähteseisukohad sedavõrd muutunud. Transpordiamet esitas Kruusa ja Karjääri kinnistute ning lähiala detailplaneeringule kooskõlastuse ja omapoolsed lähteseisukohad 16.08.2017. Transpordiamet jääb nende lähteseisukohtade juurde.
10.Päästeamet selgitas kaebuse kohta esitatud arvamuses, et lähtus kooskõlastuse andmisel tuleohutusega seotud nõuetest. Standardi EVS 812-7:2018 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõudedˮ p 14.1.4 kohaselt peab kustutustööde ja päästetööde tegemiseks olema juurdepääsutee vähemalt 3,5 m laiune sõidutee. Detailplaneeringu põhijooniselt nähtub, et juurdepääs kinnistutele ja kinnistutel on tagatud olemasolevate ja planeeritavate kruusakattega teede kaudu, mis detailplaneeringu põhijooniselt nähtuna tagab tuletõrjevee hüdrandi juures päästesõidukite ümberpööramise võimaluse ning on selliselt kooskõlas standardi nõuetega. Täpsemad nõuded tee kandvusele ja laiusele kirjeldatakse ehitusprojektis. Päästeamet arvestab asjaoluga, et olemasolev olukord kinnistutel võib olla erinev kooskõlastamisel olevast detailplaneeringust. Peale detailplaneeringu kinnitamist, viiakse planeeritav ala vastavusse detailplaneeringus esitatud lahendustega järgides ehitusteatise või ehitusloa koostamisel ja kooskõlastamisel ehitisele (hooned ja rajatised) esitatavaid nõudeid sealhulgas tuleohutusnõudeid.
11.Tartu Halduskohus jättis 13.02.2023. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus põhjendas otsust kokkuvõtlikult järgmiselt.
11.1.Halduskohus ei nõustu kaebajatega, et vastustaja jättis seadusekohased ülesanded planeeringumenetluses lahendamata. DP ülesandeks on lahendada põhimõtteline küsimus selle elluviidavusest ning esitada planeeringuala terviklahendus. Vastustaja ei ole seda ülesannet täites eksinud.
11.2.Kaebajate kinnistuga piirneb vahetult üksnes juurdepääs kolmanda isiku krundile Leetsi järve kaldal ja rajatisena omapuhasti väljavool, mis on kinnistute piiril oleva kraavi kaldal. Kolmas isik tunnistas, et vaidlusaluse kraavi Leetsi järve poolne truup ei pruugi omapuhasti kuja rajamiseks seatud kõrguse osas vastata vaidlustatud otsusega seatud tingimustele, sest
Leetsi järve truup asub omapuhasti väljavoolust kõrgemal. Vaidlustatud otsus ei saa omapuhastist piiril olevasse kraavi vee laskmise osas olla vastuolus kehtiva õigusega, sest kolmas isik tunnistab kraavi rajamistegevusega seoses kaebajate õiguste riivet.
11.3.Vastustaja võttis õiguspäraselt aluseks AS Kobras 2015. a geodeetilise mõõdistuse materjalid. Tunnistaja ütlused ei tõenda planeeringu joonistel kajastatud olukorra erinevust võrreldes tegeliku olukorraga.
11.4.Endise Tähtvere Vallavalitsuse maa ja keskkonna spetsialisti 04.11.2016. a planeeringuala naabritele saadetud detailplaneeringu algatamise teatisest ei saa teha järeldust kaebajate õigeaegse ja korrakohase menetlusse kaasamise kohta, sest tõendatud ei ole kaebajate poolt kirja kättesaamine. Samas ei ole kohtupraktikas peetud naaberkinnisasja omaniku õigeaegset menetlusse kaasamata jätmist selliseks menetlusveaks, mis tingib vältimatult planeeringu kehtestamise õigusvastasuse, kui planeerimismenetluse lõpptulemus ei riiva tema õigusi (RKHK lahend asjas nr 3-3-1-71-15, p-d 14-15). TARTU LINNa poolt haldusmenetluse toimikusse kogutud tõendid kinnitavad, et ajal, mil linn planeeringut menetles, on linnavalitsus kaebajad planeeringumenetlusse kaasanud kooskõlas planeerimisseaduse (PlanS) §-des 127 ja 133 sätestatuga.
11.5.Kaebajad ei ole menetlusdokumentides välja toonud selliseid planeeringumenetluse õigusvastasusele viitavaid ja kaebajate õigusi rikkuvaid minetusi, mis annaks iseseisva aluse vaidlustatud otsuse tühistamiseks sõltumata asjas tehtud lõppotsusest, mille tühistamist või tühisuse tuvastamist kaebajad taotlevad.
11.6.Kaebajate väitel kolmanda isiku poolt omavoliliselt rajatud tee asukoht ei saa riivata kaebajate omandiõigust nende kinnistul, sest vaatlusprotokolli kohaselt ei asu see tee kaebajate kinnistul ja seda kaebajad ka ei väitnud.
11.7.Kolmanda isiku rajatud kanalisatsioonilahendusest väljuva vee (puhastatud reovesi ja sademed) suunamine kraavi ja sealt selle väidetav jõudmine kaebajate tiiki ei riiva kaebajate õigusi. Vaatluse käigus ei olnud tuvastatav kanalisatsioonitoru puhul detailplaneeringut kehtestavas otsuses toodud kõrgusnõude eiramine absoluutse nulli suhtes.
11.8.Kaebajad pole esitanud tõendeid tuletõrje veevõtukoha nõuetele mittevastavaks muutumise kohta kolmanda isiku poolt kraavi rajamise/süvendamise tulemusel.
11.9.Kaebajate hoonete tuleohutus on võimalik tagada ehitustehniliste abinõude kehtestamisega edasises loamenetluses, sest detailplaneeringulahendus ei riku hoonete vahelise 8-meetrise kuja nõuet.
11.10.Tehniliselt on võimalik Karjääri maaüksuse ja Leetsi järve vahele jääva detailplaneeringus pinnasteena planeeritud ühendus kolmanda isiku nn paadikuuride poolse kinnistu osa ja ülejäänud kinnistute osade vahel. Vaatlusprotokolliga tuvastatu ei kummuta vastustaja esindaja väiteid, et detailplaneeringu kohane pinnastee lahendus ei välista ehitustehnika ja päästetehnika juurdepääsu küsimuse lahendamist DP kehtestamise järgse kohustusliku loamenetluse (projekteerimistingimused, ehitus- ja kasutusload) käigus.
11.11.Avalikule teele juurdepääsu küsimuse lahendamine vastustaja poolt on toimunud kaebajate ja kolmanda isiku õigusi arvestavalt ja õiguspäraselt. Servituutide vajaduse märkimisest DP-s ei tulene, et isiku kasuks konkreetne servituut tingimata seatakse. Tegemist pole avalik-õigusliku kokkuleppega, mistõttu ei saa kokkulepet asendada haldusorgani või halduskohtu otsustus. Kinnisasja servituudiga koormamine eeldab tsiviilõiguslikku kokkulepet, praegusel juhul kaebajate ja kolmanda isiku vahel.
11.12.Paikvaatluse käigus on tõendamist leidnud, et kaebaja krundi piiril on nii postkast kui ka prügikast ja seeläbi on kaebajatele tagatud vastavad avalikud teenused, mistõttu ei ole ka seetõttu alust vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlustatud otsuse tegemine ei ole tegelikkuses mõjutanud talihooldust kaebajate kinnistuni ega saa seda ka teha, sest talihooldus ei toimu DP-d kehtestava otsuse alusel, vaid muudel alustel (tee kandmine avalikult kasutatavate teede nimekirja jmt).
11.13.Transpordiameti arvamus kinnitab, et vaidlustatud otsusega ei rikuta kaebajate õigusi kinnistule juurdepääsu aspektist. Päästeameti esitatud arvamust arvestades ei ole vaidlustatud otsusega rikutud kaebajate õigusi kinnistule juurdepääsu ja tuleohutuse tagamise aspektist.
11.14.Asjas kogutud tõendid ei kinnita kaebajate omandiõiguse riivet. Kaebajate väidet, et tiik ja/või kraav on vastu kaebajate tahet õigusvastaselt rajatud kaebajate katastriüksusele, saanuks tuvastada Maa-ameti katastrimõõdistamise ja -kontrolli osakonna poole pöördudes. Kohaliku omavalitsuse pädevuses ei ole DP kehtestamise menetluses selle väite tõele vastavuse välja selgitamine.
11.15.Päästeamet kinnitas kohtuistungil juurdepääsu olemasolu planeeringualale, hüdrandile ning kraavile, mistõttu ei ole vaidlustatud otsus vastuolus ka üldplaneeringuga ega saa rikkuda ka üldplaneeringust kaebajatele tulenevaid õigusi.
11.16.Tõendid ei kinnita vaidlustatud otsuse puhul ka haldusakti tühisusele viitavate asjaolude esinemist, mistõttu puudub alus 04.12.2020. a otsuse tühisuse kindlakstegemiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12.Kaebajad esitasid 15.03.2023 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles paluvad halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada või alternatiivselt saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Halduskohus rikkus materiaalja menetlusõiguse norme ning jättis tõendid kohaselt hindamata.
12.1.Kaebajatele on arusaamatu halduskohtu seisukoht, justkui nende menetlusse kaasamata jätmine ei ole selline menetlusviga, mis tingiks planeeringu kehtestamise õigusvastasuse.
12.2.Vastustaja riivas kaebajate omandiõigust, kehtestades Kruusa ja Karjääri maaüksuste ja lähiala DP vaatamata sellele, et planeeringu seletuskiri ja joonised ei vasta tegelikkusele.
12.3.Vastustaja esitas geodeetilised mõõdistused alles 13.12.2022 toimunud kohtuistungil (töö nr 2015-210 ja töö nr 2019-165). AS Kobras poolt koostatud 01.07.2016. a eskiisi ja geodeetilise mõõdistuse töö nr 2015-210 joonised on erinevad. Halduskohus seda erinevust ei analüüsinud. Eskiisil on märgitud planeeritav juurdepääs hoonestusalale Leetsi teelt, mis vastab planeeringu eesmärgile. 2015. a oktoobris koostatud geodeetilise mõõdistuse töö nr 2015-210 lisas on märgitud, et juurdepääs Leetsi teelt Leetsi järveni on olemasolev. See on aga täielik vale, sest tegelikult sellel ajal Kruusa maaüksusel seda teed ei olnud. Kolmanda isiku juhatuse liige A. Vanari asus teostama ehitustööd 2017. a sügisel, mille käigus ehitas juurdepääsutee kuni Leetsi järveni.
12.4.Kaebajad ei nõustu sellega, et nende kraavi ja endist tiiki, mis on muudetud kraavi pikenduseks, kasutatakse ilma nende loata kõrvalkinnistult reovee ja sademevee ära juhtimiseks.
12.5.Halduskohus jõudis otsuse p-s 61 X.X. paikvaatlusel öeldut tõlgendades ekslikule seisukohale, et kolmanda isiku omavoliliselt rajatud kraavi ühendus mõjutas kraavi varasemat kasutamisotstarvet tuletõrje veevõtukohana. X.X. väitis küll, et kolmas isik ühendas kaasomandis oleva kraavi otsa, mis paiknes Kruusa maaüksusel omavoliliselt ja ilma kaasomanike vahel kokkulepet sõlmimata kaasomandis oleva tiigiga, mis paiknes Kruusa ja Xxx maaüksustel. X.X. ei ole väitnud, nagu oleks mainitud kraav kunagi olnud kasutusel tuletõrje veevõtukohana. Kaebajad ehitasid kraavi 2004. a võimaliku kulutule leviku takistamiseks.
12.6.Halduskohus jõudis otsuse p-s 61 ekslikule seisukohale, et kaebajate hoonete tuleohutus on võimalik tagada ehitustehniliste abinõude kehtestamisega edasises loamenetluses. Halduskohus ei arvesta sellega, et päästetehnika ei jõua hoonete juurde, sest DP alal asuvad teed, mis ei vasta päästetööde tegemiseks juurdepääsutee laiuse nõuetele (vähemalt 3,5 m). Halduskohtu seisukoht riivab kaebajate PS §-ga 32 kaitstud omandiõigust. Vastavalt planeeringu seletuskirja p-le 3.2. sobivad teed ainult kergetele sõidukitele, kuid ei sobi raskeveokitele ehk päästetehnika liikumiseks.
12.7.Kehtestatud planeeringulahenduses ei ole märgitud, et peale planeeringu kehtestamist viiakse planeeritav ala vastavusse hoonetele ja rajatistele esitatavatele nõuetele, sh tuleohutusnõuetele.
12.8.Kohtu järeldus otsuse p-s 66 on meelevaldne.
12.9.Halduskohus jättis hindamata kaebajate poolt esitatud Maa-ameti põhikaardid 20162022, millelt on nähtav tegelik olukord Xxx ja Kruusa kinnistutel enne 2017. a.
12.10.Halduskohus ei lubanud alusetult nõutud tunnistajate kaasamist.
12.11.DP algatamisel Kruusa kinnistul juurdepääsuteed ei olnud. Tee rajamisega tekitati kõrguste vahe. Kaebajad ei nõustu vastustajaga, et reaalse üleujutuse tekkimise võimalus on olematu.
12.12.Planeeringu seletuskirjas ega vaidlustatud volikogu otsuses ei ole märgitud sõnaselget ehitusõiguse või vähemalt krundi kasutusõiguse piirangut. Seoses sellega on alusetud väited, et edasine oleks justkui naabrusvaidlus ja tähendaks tsiviilõiguslikku lähenemist.
12.13.Halduskohus asus otsuse p-s 86 ekslikult seisukohale, et Transpordiameti kooskõlastus ei riku kaebajate õigusi. Transpordiameti 16.08.2017. a kirjas antud kooskõlastus ei vasta Maanteeameti poolt 25.05.2015 väljastatud lähteseisukohtadele Kruusa kinnistudetailplaneeringu koostamiseks, mis kehtis kaks aastat ehk kuni 25.05.2017.
12.14.Halduskohus asus otsuse p-s 88 ekslikult seisukohale, et Päästeameti kooskõlastus ei riku kaebajate õigusi kinnistule juurdepääsuõiguse ja tuleohutuse tagamise aspektist. Juurdepääsuteed planeeringu alal on väiksema laiusega, kui on vajalik kustutustööde ja päästetööde tegemiseks.
13.Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohus on õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, õigesti hinnanud tõendeid ning ei ole rikkunud kohtumenetluse norme.
13.1.Vaidlusaluse DP algatamisel võeti aluseks 2015. a geodeetiline mõõdistus. Tee ning kraavi ja tiigi ühenduse olemasolu enne DP algatamist on kinnitanud nii planeerija kui ka kolmas isik. Lisaks toetavad antud väidet teostatud geodeetilised mõõdistused ning ka Maa-ameti fotolao fotod.
13.2.Väide, et geodeetilist mõõdistust ei teostatud 2015. a, on väär. 2015. a geodeetiline mõõdistus on allkirjastatud 24.11.2015. Tähtvere Vallavalitsusel ei olnud sarnast geoarhiivi nagu TARTU LINNal, mistõttu ei pruukinud geodeetilist mõõdistus ka TARTU LINNale üle tulla koos detailplaneeringu muude dokumentidega. Eeltoodu ei tähenda, et geodeetilist mõõdistust poleks teostatud. Kaebajate väide, et 2015. a koostatud geodeetiline mõõdistus ning detailplaneeringu algatuseelne eskiis on täiesti erinevad, on väär.
13.3.Kaebajad olid kaasatud ja ära kuulatud. See, kas kaebajad said DP algatamise teate kätte või mitte, ei oma sisulist tähtsust. Vaidlust ei saa olla selles, et kui pärast Tähtvere vallaga ühinemist asus DP-d menetlema TARTU LINN, on kaebajad planeeringumenetlusse kaasatud.
13.4.DP ei anna õigust suunata kahjulikke mõjutusi kaebajate kinnistule ega ka tiiki. Kraavi kalle peab olema Leetsi järve suunas. Kraavi ja Leetsi järve suunatud vesi peab olema keskkonnanõuetele vastav. Vajadusel hindab loodusesse suunatava vee nõuetele vastavust ja kvaliteeti Keskkonnaamet.
13.5.DP tuleohutusnõuetele vastavast hindab Päästeamet, kes andis planeeringule oma kooskõlastuse.
13.6.Paikvaatluse teostamise ajal sõitis mööda juurdepääsuteed traktor. Vaatamata raske traktori liikumisele oli juurdepääsutee väga heas seisukorras ning vastupidav. Juurdepääsutee kõrgus peaks olema DP järgi kõrgem kui üleujutusala. Üleujutuse ajal, kui päästeautoga ligipääs võib olla takistatud, on ka tule levik kaebajate ning kolmanda isiku hoonete vahel ebatõenäoline.
13.7.Vastustaja ei ole kooskõlastust ega lähteseisukohti uuendanud, kuivõrd planeerimisseadus ei kohustanud planeeringut Transpordiametiga kooskõlastama.
13.8.DP ei halvenda kaebajate juurdepääsu oma kinnistule. DP-s on ette nähtud servituudi seadmise vajadus. Servituudi sisus peavad kaebajad kolmanda isikuga eraldi kokku leppima. Tartu Linnavalitsuse 10.11.2020. a korraldusega nr 1280 on nähtud ette vajadus sõlmida kolmanda isikuga isikliku kasutusõiguse seadmise leping matkajatele Leetsi järveni (ja kallasrajale) jõudmiseks jalgsi. Seega on tee avalik kasutus selgelt piiritletud. TARTU LINNal on õigus vajadusel teha töid isikliku kasutusõiguse eesmärkide täitmiseks (jalgsi ligipääsu tagamiseks). TARTU LINN ei ole võtnud endale kohustust tee korrashoiuks või parendamiseks mootorsõidukite ligipääsuks või pannud vastavat kohustust kolmandale isikule.
13.9.Vastustaja arvestas DP koostamise ajal, et planeeringuala asub Emajõe ning Leetsi järve üleujutusalas (seletuskirja lk 7). Kui üleujutusalas paiknevad esemed tekitavad keskkonnareostust, siis sellega tegeleb eelkõige Keskkonnaamet. DP õiguspärasust tuleb hinnata selle kehtestamise aja seisuga, mitte selle järgi, kas näiteks tee, hoone vms on hiljem rajatud õigele kõrgusele või ei.
14.Päästeamet palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Päästeamet jääb halduskohtule esitatud seisukohtade juurde ja ei pea vajalikuks neid korrata.
15.Transpordiamet rahuldamata.
palub
vastuses
apellatsioonkaebusele
jätta
apellatsioonkaebus
16.Kaebajad esitasid 07.05.2023 täiendava seisukoha. Veetaseme tõus toimub igal aastal ning Xxx kinnistu ja selle ümber asuvad kinnistud on üle ujutatud. Planeeringu p 3.4.1. järgi on sademevee juhtimine naaberkinnistule keelatud. Tegelikkuses on sademevee- ja reoveekanalisatsioon suunatud kaasomandis olevasse kraavi, mis on ühendatud Xxx tiigiga. Kruusa maaüksusel tekkinud üleujutused ohustavad Xxx kinnistu omanike elukeskkonda negatiivselt.
17.Kaebajad esitasid 22.01.2024 täiendava seisukoha. Halduskohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et paikvaatluse teostamise ajal ning enne ja pärast seda täideti kruusaga kolmanda isiku poolt Kruusa kinnistu territooriumit ja sellega muudeti Kruusa kinnistu kõrguse mõõte, et vähendada tulevikus üleujutustest tekkivaid kahjude tagajärgi, millega tekitatakse Xxx kinnistu omanikele üleujutuste ajal kahju nii nende elule, tervisele kui varale. Pärast seda, kui kaebajad esitasid apellatsioonkaebuse, on Kruusa ja Karjääri kinnistutel välja pandud eravalduse sildid, mille kohaselt ei saa kinnistuid kasutada ilma omaniku loata. Avalikud liikumisteed on suletud ning seega puudub juurdepääs avalikule puhketsoonile. Kolmas isik kasutab kasutusloata elamut (peomaja) koos saunateenusega (parvsaun), ilma selleks reoveepuhastusseadmeid omamata. Tartu Halduskohus ei analüüsinud avalikku huvi, kuidas on DP kooskõlas keskkonnahoiu ja looduskaitsega tegelikkuses. Analüüsimata on jäänud ka need olukorrad, mis on seotud üleujutustega ja OÜ AB Textile poolt keskkonna saastamisega.
18.Vastustaja esitas 30.01.2024 seisukoha kaebajate täiendava vastuse osas. Vastustaja selgitas, et ehkki vastustaja tegi Keskkonnaministeeriumile avalduse Leetsi järve avalikult kasutatavaks veekoguks nimetamiseks, keeldus Keskkonnaministeerium vastustaja taotlust rahuldamast. Kuivõrd isiklik kasutusõigus oli seatud DP kehtestamisel eeldusel, et Leetsi järv kantakse avalikult kasutatavate veekogude nimekirja, siis hetkel ei ole DP-ga kavandatu selles osas realiseerunud - Leetsi järv ei ole avalikult kasutatav veekogu. Kaebajate väited kolmanda
isiku hoonetes reoveepuhastussüsteemi puudumise, keskkonnareostuse tekitamise ning poolelioleva ehitise kasutamise osas ilma kasutusloata, edastas vastustaja esindaja võimalike järelevalvemenetluse läbiviimiseks pädevatele isikutele (Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehitusosakonna ehitusjärelevalveteenistusele ning linnamajanduse osakonna keskkonnateenistusele).
19.Kaebajad esitasid 11.02.2024 täiendava seisukoha. AB Textile OÜ paigaldas eravalduse sildid Leetsi järve juurdepääsu tee osas Kruusa kinnistul ning Leetsi järve ääres Kruusa ja Karjääri kinnistutel. 04.12.2020 kehtestatud DP ning selle kohta tehtud kinnistu kanded Leetsi järvele juurdepääsu kohta ning Tartu Linnavalitsuse korraldus nr 1280, milles on kehtestatud tingimused lepingu sõlmimiseks Tartu linna ja AB Textile OÜ vahel Leetsi järvele juurdepääsu kohta, ei näe ette sellist tingimust, millest räägib oma 30.01.2024. a vastuses vastustaja. See on DP kehtetuks tunnistamise aluseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
20.Ringkonnakohus käsitleb esmalt uute tõendite asja juurde võtmise küsimust. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kaebajad esitasid apellatsioonkaebuse lisana nr 1 ja 2 kirjavahetuse Tartu valla ja TARTU LINNa arhiiviga seonduvalt Karjääri ja Kruusa kinnistute geodeetiliste mõõdistustega nr 2015-210 ja 2019-165, lisana nr 3 esitati foto üleujutusest ja lisana 4 e-toimiku teade edasikaebetähtaja saabumise kohta halduskohtu otsuse vaidlustamiseks. 07.05.2023. a seisukoha lisadena nr 111 esitasid kaebajad fotod selle kohta, et Kruusa kinnistul on kolmanda isiku asjad ja autod osaliselt vees; Kruusa kinnistu kanister, pudel ja muu praht jõuavad üleujutusega kaebajate kinnistule ning, et kaebajate kinnistul ja Kruusa kinnistul on üleujutus olnud ka 2023. a kevadel. 22.01.2024. a seisukoha lisadena nr 1 ja 2 esitati fotod eravalduse siltidest kolmanda isiku kinnistutel Karjääri ja Kruusa. Kuna Karjääri ja Kruusa kinnistute geodeetilised mõõdistused nr 2015-210 ja 2019-165 võttis halduskohus asja materjalide juurde (kd IV, lk 68-75), siis puudub igasugune vajadus võtta asja materjalide juurde kaebajate kirjavahetust arhiividega, mis samu materjale puudutas, sest sellisel kirjavahetusel pole käesoleva asja lahendamise seisukohalt mingit sisulist tähtsust. Samuti pole asjas olnud vaidlust selle üle, et planeeringuala ja ka kaebajate kinnistu asuvad Emajõe ning Leetsi järve üleujutusalas. Seega puudub vajadus nimetatud asjaolu täiendavalt fotodega tõendada. E-toimiku teatel edasikaebetähtaja saabumise kohta halduskohtu otsuse vaidlustamiseks puudub samuti käesolevas asjas igasugune sisuline tähtsus, sest kaebajad esitasid apellatsioonkaebuse tähtaegselt ja selle üle vaidlus puudub. Samuti puudub käesolevas asjas, kus hinnatakse Tartu Linnavolikogu 04.12.2020. a otsusega nr 301 Kruusa ja Karjääri kinnistute ja lähiala detailplaneeringu kehtestamise õiguspärasust, igasugune sisuline tähtsus fotodel sellest, et Kruusa kinnistul on kolmanda isiku asjad ja autod osaliselt vees, et sama kinnistu kanister, pudel ja muu praht jõuavad üleujutusega kaebajate kinnistule ning, et kolmas isik on oma kinnistutele paigutanud eravalduse sildid pärast seda, kui kaebajad esitasid ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. Kuna eelpoolnimetatud tõenditel pole käesoleva asja lahendamisel mingit sisulist tähtsust, tagastab ringkonnakohus kogu nimetatud materjali kaebajatele.
21.Samuti on kaebajad nii apellatsioonkaebuses kui ka täiendavates seisukohtades taotlenud ringkonnakohtus asja läbivaatamiseks istungi korraldamist ning istungil tunnistajatena S. Kutsmuki, I. Kübara, K. Kübara ja A. Miilaste ülekuulamist. Sama taotluse esitasid
kaebajad halduskohtule ja halduskohus rahuldas istungitaotluse ning kaebus vaadati läbi 13.12.2022 toimunud istungil (kd IV, lk 76-80). Halduskohus kuulas kirjalikult tunnistajana üle T. Nigola, kuid jättis rahuldamata tunnistajatena S. Kutsmuki, I. Kübara, K. Kübara ja A. Miilaste ülekuulamise taotluse põhjusel, et detailplaneeringuala seisukorda enne DP algatamist saab asjas tuvastada ka kirjalike tõendite, mh T. Nigola kirjalike ütluste abil ning kaebajate kinnistu hetkeseisukorra hindamiseks viis halduskohus 2022. a septembris läbi paikvaatluse (kd IV, lk 9-12). Ringkonnakohus märkis, et ei pea käesolevas asjas vajalikuks istungi korraldamist ka apellatsioonimenetluses, juba 11.01.2024. a määruses ning jääb selles toodud põhjenduste juurde. Menetlusosalise õigus osaleda kohtuistungil ei ole absoluutne, vaid on piiratud ökonoomse ja efektiivse õiguskaitse põhimõttega. Kohtul on asja läbivaatamise vormi valikul kaalutlusõigus. Kui juhtumi asjaolud ja kaebaja nõuded on selged ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks, võimaldab asja lahendamine kirjalikus menetluses lahendada asja märksa kiiremini ning väiksemate kuludega, mis kaalub ringkonnakohtu hinnangul üles menetlusosalise soovi istungil osalemiseks. Kohtuistungi korraldamine on vajalik eelkõige olukorras, kus vaidlusega seonduvad asjaolud on ebaselged ning vajavad ringkonnakohtu poolt täpsustamist menetlusosaliste kaasabil. Praegusel juhul apellatsioonimenetluses sellist vajadust ilmnenud ei ole. Arvestades, et halduskohus vaatas praeguse asja läbi kohtuistungil, on kaebajale õigus kohtuistungil osaleda tagatud. Ka EIK-i praktika kohaselt on õigus avalikule istungile tagatud, kui suuline kohtuistung on toimunud vähemalt ühes kohtuastmes (Döry vs Rootsi, avaldus nr 28394/95, p 39). Nagu juba märgitud, on Tartu Halduskohus kaebajad korduvalt ära kuulanud, sh on toimunud paikvaatlus kaebajate osavõtul ning istungi korraldamiseks apellatsioonimenetluses ei anna iseenesest alust ka tunnistajate ülekuulamise taotlus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka nende põhjenduste osas, miks halduskohus ei pidanud vajalikuks istungil tunnistajatena S. Kutsmuki, I. Kübara, K. Kübara ja A. Miilaste ülekuulamist ning järgib samu põhjendusi seonduvalt kaebajate poolt ringkonnakohtule esitatud samasisulise taotlusega. Eeltoodu alusel jätab ringkonnakohus rahuldamata kaebajate taotluse korraldada apellatsioonkaebuse läbivaatamiseks istung ning kutsuda istungile kaebajate poolt taotletud tunnistajad. 21.1 22.01.2024. a seisukohas taotlesid kaebajad, et ringkonnakohus nõuaks AB Textile OÜ-lt välja lepingu AB Textile OÜ ja kaebajate vahel, mille järgi on sõlmitud kokkulepe, et kaebajad lubavad kolmandal isikul ühendada kraavi, mille lõpp asub Kruusa kinnistul, Xxx kinnistul paikneva tiigiga ja ehitada üle ühisomandis oleva tiigi juurdepääsutee Kruusa kinnistule. Viidatud seisukoha ja ka esitatud kaebuse põhjendustest nähtuvalt on taotlus esitatud seoses kaebaja järjepideva väitega, et kõnealust kraavi ei olnud ühendatud tiigiga ning ka teed ei olnud valmis ehitatud ega olemas enne planeeringu algatamist 2016. a oktoobris, vaid kolmanda isiku esindaja A. Vanari ehitas need omavoliliselt alles 2017. a sügisel. Nagu juba varem märgitud, võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kaebajad nõuavad kohtult sellise kokkuleppe või lepingu väljanõudmist kolmandalt isikult, mille osalised nad ka ise peaksid olema. Kui selline kokkulepe on olemas, ei oleks kaebajatel ega kolmandal isikul olnud mingit takistust see oma väidete tõestuseks juba halduskohtule esitada. Seda ei ole tehtud. Nimetatust järeldab ringkonnakohus, et sellist kokkulepet tegelikult kaebaja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud ei ole. Seega puudub kohtul võimalus ja vajadus nõuda kolmandalt isikult välja leping, mida olemas ei ole. Samuti saaks asjaoluga sellise lepingu puudumisest tõendada küll seda, et võimalik kokkulepe kaebajate ja kolmanda isiku vahel sellisel kujul kraavi tiigiga ühendamiseks ja juurdepääsutee rajamiseks puudus, kuid sellega ei ole võimalik lükata ümber vastustaja ja kolmanda isiku selgitusi ning tunnistaja T. Nigola ütlusi ja asjas olemasolevaid kirjalikke tõendeid (nt Maa-ameti ortofoto 16.04.2016, Karjääri ja Kruusa kinnistute geodeetilised mõõdistused nr 2015-210 ja 2019-165 ning DP koostamise algatamise taotlusele
lisatud eskiis) selle kohta, et kõnealune kraav oli ühendatud tiigiga ning ka juurdepääsutee oli olemas enne planeeringu algatamist 2016. a oktoobris. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebajate taotluse rahuldamata.
22.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele. Apellatsioonkaebuses ega ka täiendavates seisukohtades toodud väited ei anna alust halduskohtu 13.02.2023. a otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei eksinud halduskohus vaidlusaluse otsuse tegemisel materiaalõiguse normide kohaldamisel. Halduskohus ei rikkunud vaidlusaluse otsuse tegemisel ka menetlusnorme, mis annaks HKMS § 199 järgi aluse apellatsioonkaebuses esitatud alternatiivse taotluse, tühistada halduskohtu otsus ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks, rahuldamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-le 4 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
23.Põhjendatud ei ole kaebajate väide, mille kohaselt ei lubanud halduskohus alusetult nõutud tunnistajate kaasamist. Nagu juba varem märgitud, HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Halduskohus jättis 04.11.2022. a määrusega mh rahuldamata kaebajate taotluse tunnistajate S. Kutsmuki, I. Kübara, K. Kübara, A. Miilaste ja P. Vorobjovi ülekuulamiseks kohtuistungil põhjusel, et nende ütlustel ei ole asjas tähtsust. Halduskohus põhjendas oma seisukohta määruse põhjendava osa p-des 9-21 ja ringkonnakohtul puudub alus pidada halduskohtu vastavaid põhjendusi alusetuteks, arvestades käesoleva vaidluse sisu.
24.Apellatsioonkaebuse kohaselt on arusaamatu halduskohtu seisukoht, et kaebajate menetlusse kaasamata jätmine ei ole selline menetlusviga, mis tooks kaasa DP kehtestamise õigusvastasuse. Halduskohus leidis vaidlusaluses otsuses (p-d 55-56) tõesti, et endise Tähtvere Vallavalitsuse maa- ja keskkonnaspetsialisti poolt 04.11.2016. a planeeringuala naabritele saadetud teatisest DP algatamise kohta, mis saadeti mh e-posti aadressile TARTU LINN (kd I, lk 132-133), ei saa teha järeldust kaebajate õigeaegse ja korrakohase menetlusse kaasamise kohta, sest tõendatud ei ole kaebajate poolt e-kirja kättesaamine. Samas ei ole kohtupraktikas peetud naaberkinnisasja omaniku õigeaegset menetlusse kaasamata jätmist selliseks menetlusveaks, mis tingib vältimatult planeeringu kehtestamise õigusvastasuse (RKHK 14.12.2015. a määrus asjas nr 3-3-1-71-15, p 14-15). 04.11.2016. a e-kirjast nähtuvalt saadeti nimetatud teavitus PlanS § 128 lg 8 alusel ja teade DP algatamise kohta ilmus ka kohalikus ajalehes (kd I, lk 131p). Arvestades asjaolu, et asjas ei ole vaidlust selle üle, et menetluse jätkudes kaasas TARTU LINN kaebajad 18.09.2018. a kirjaga planeerimismenetlusse (kd I, lk 37-38 ja 145-147), andes neile PlanS § 133 lg 1 alusel võimaluse planeeringulahenduse kohta arvamuse avaldamiseks, mida kaebajad ka tegid (kd I, lk 148-150). Ka edaspidi on kaebajad aktiivselt menetluses osalenud ning vastustaja on nendega suhelnud ja vastavat informatsiooni jaganud ning nad ära kuulanud (kd I, lk-d 157p, 161, 162p-167, 171-173, 176, 179p-189, 199p-212, 213p-230, 234p-253). Kuna DP koostamise algatamise otsusega ei määratud siduvalt kindlaks, milline saab olema Kruusa ja Karjääri kinnistute ja lähiala DP lahendus, siis ei ole ka ringkonnakohtul alust arvata, et kaebajate võimalik teavitamata jätmine sellise otsuse vastuvõtmisest tingis vältimatult ka nende subjektiivseid õigusi rikkuva DP kehtestamise. Nagu juba varem märgitud, ei ole kaebajaid jäetud kõnealuse DP menetluses täielikult ära kuulamata. Ka HMS § 58 ja RVastS § 3 lg 3 p 1 kohaselt võib haldusakti jätta kehtetuks tunnistamata, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kuna kaebajad olid planeerimismenetlusse kaasatud hiljemalt 2018. a septembris, siis nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et ainuüksi kaebajate võimalik teavitamata jätmine DP koostamise algatamise otsuse
vastuvõtmisest ei ole käesoleval juhul kaasa toonud Tartu Linnavolikogu 04.12.2020. a otsuse nr 301 sisulist õigusvastasust.
25.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust kaebajate väidetel, mille kohaselt DP seletuskiri ja joonised (kd I, lk 84-87) ei vasta tegelikkusele ning ka AS Kobras poolt koostatud 01.07.2016. a eskiisi ja geodeetilise mõõdistuse töö nr 2015-210 joonised on erinevad. Detailplaneeringu koostamise algatamise taotlusele lisatud eskiisi (kd I, lk 12) ning Kobras AS poolt 26.-29.10.2015 mõõdistatud ja koostatud Karjääri ja Kruusa katastriüksuste geodeetilise mõõdistuse asendiskeemi ning maa-ala plaani (kd IV, lk 68-70) võrdlemisel ei ole ringkonnakohtu hinnangul kuidagi võimalik asuda seisukohale, et need oleksid erinevad või üksteisega vastuolus. Kõnealusel eskiisil on märgitud, et selle joonise alusplaaniks on Kobras AS geodeetiline mõõdistus 29.10.2015 ehk siis seesama geodeetilise mõõdistuse töö nr 2015-210. Ringkonnakohus nõustub selles osas vastustajaga, et 01.07.2016. a eskiis on värvilisem ja rohkema infoga, kuid aluskaart on sama ja vastab geodeetilise mõõdistuse töö nr 2015-210 joonistele. Sama geodeetilist mõõdistust on korratud ja aktualiseeritud ka 2019. a (kd IV, lk 72-74) ja ka selle töö asendiplaan ning maa-ala plaan ei ole vastuolus töö nr 2015-210 joonistega või 01.07.2016. a eskiisiga. Ka kaebaja poolt viidatud DP lähteseisukohtadele lisatud planeeringuala piiride ja asukohaplaan (kd I, lk 19) ei ole varasematega vastuolus ja ei tõenda kuidagi kaebaja väidet, et tiigi ühendus kraaviga sel ajal puudus ja juurdepääsuteed ei olnud olemas.
25.1.Asjaolu, et vastustaja esitas geodeetilised mõõdistused alles 13.12.2022 toimunud kohtuistungil (töö nr 2015-210 ja töö nr 2019-165), ei anna samuti alust kahelda nende vastavuses tegelikule olukorrale mõõdistamiste teostamise hetkel. Vastavalt DP seletuskirjale (p 1.2) on vaidlusaluse DP alusplaaniks olnud geodeetilise mõõdistuse töö nr 2019-165, mis tehti 2019. a juulis. Samuti kinnitas tunnistaja T. Nigola oma kirjalikes ütlustes, et DP ala olukorra kohta enne DP koostamise algust annab infot töö nr 2015-210 ning DP kehtestamisele suunatud jooniste koostamisel kasutati ka Kobras AS poolt 2019. a juulis koostatud mõõdistust (kd IV, lk 26).
25.2.Ka kaebaja poolt viidatud Maa-ameti põhikaardid aastatest 2016-2022 (kd IV, lk 61-67), ei lükka ümber seda olukorda, mis nähtub 01.07.2016. a eskiisilt, geodeetilise mõõdistuse tööst nr 2015-210 ja DP joonistelt, sest Maa-ameti põhikaardil on üksnes informatiivne tähendus, kuna neid ei pruugita uuendada igal aastal. Reaalset olukorda näitas siiski 2015. a koostatud geodeetiline mõõdistus, mille kohaselt oli ühendus kraavi ja tiigi vahel mõõdistamise ajal juba olemas ning rajatud oli ka teekoridor. Geodeetilise mõõdistuse vastavust tegelikule olukorrale näitab ka eelnevalt juba viidatud Maa-ameti fotolaos olev ortofoto 16.04.2016. a (kd I, lk 113), samuti kinnitas kolmanda isiku esindaja menetluses läbivalt, sh halduskohtu istungil, et tee ja kraav olid olemas juba 2015. a ning ka T. Nigola kinnitas oma kirjalikes ütlustes, et DP joonistel ei ole olukorda DP alal ja kaebajate kinnistul kirjeldatud kuidagi tegelikust olukorrast erinevalt.
25.3.See asjaolu, kas kolmanda isiku rajatud kraavi ühendus tiigiga mõjutas kraavi varasemat kasutamisotstarvet tuletõrje veevõtukohana või mitte, ei anna samuti alust halduskohtu vaidlusaluse otsuse muutmiseks või tühistamiseks.
26.Mis puudutab kaebajate väiteid üleujutuse tekkimise võimaluste kohta, siis DP seletuskirjast nähtuvalt on vastustaja vaidlusaluse detailplaneeringu koostamise ajal arvestanud asjaoluga, et planeeringuala asub Emajõe ning Leetsi järve üleujutusalas (kd 1, lk 91). Ka DP seletuskirja vertikaalplaneerimise põhimõtetes (kd 1, lk 93 ja 93p) on toodud, et: "Seoses üleujutustega tuleb vertikaalplaneerimisega tagada ehitiste ohutus. Arvestades ala üleujutusohuga, peab eluhoonete +/-0,00 olema minimaalselt absoluutkõrgusel 34,7 m. Lubatud on keldrikorruse rajamine, kuid arvestada tuleb võimalusega, et üleujutused võivad
keldrit kahjustada. Samuti peab olema maapind minimaalselt absoluutkõrgusel 34,7 m salvkaevu ümber ja soovitatavalt ka omapuhasti kohal (kuja ulatuses) ning teel. Krundile positsioon 2 paadikuuridele planeeritud hoonestusala asub alal, kus esineb ajutisi üleujutusi. Arvestades eelnevat tuleb hoonete konstruktsioonid kavandada sellised, et need üleujutuse ajal Emajõe vooluga kaasa ei liigu. Üleujutusohuga alal olevates hoonetes ei tohi hoiustada keskkonnale ohtlikke aineid, nt naftasaaduseid, väetiseid, süütevedelikku, lahuseid, värvaineid jmt."
26.1.Ka Planeeringuala olmereovee käitlemiseks on planeeringus välja toodud kaks võimalust - käidelda reovett omapuhastiga ehk rajada kinnine biopuhastussüsteem, kuhu üleujutusvesi ei satu ja mille teenindusluuk peab olema kõrgemal kui 1% tõenäosuslikust üleujutustasemest ehk 34,7 m või siis kasutada alternatiivina kogumismahutit. Omapuhasti väljavool suunatakse DP kohaselt kraavi, mis on Leetsi järvega truubi kaudu ühendatud, kuid biopuhasti kasutamisel on see ka eelnevalt puhastatud ja peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019. a määruse nr 61 "Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed" nõuetele. Seega on kõnealuses DP-s nõue, et sademeja reovee kvaliteet peab loodusesse jõudes vastama kehtivates õigusaktides sätestatud nõuetele ning kraavi juhitav heitvesi ja/või sadevesi ei tohi tekitada üleujutust ega muid kahjulikke mõjutusi Xxx kinnistule, sh sellel paiknevale tiigile. Ainuüksi tiigi ühendatus kraaviga aga ei tähenda, et kolmanda isiku kinnistutelt kraavi juhitavad veed ei jõua mitte Leetsi järve, vaid Xxx kinnistul paiknevasse tiiki. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud, et planeeritav ala paikneb üleujutuse piirkonnas, kuid see ei tähenda, et üleujutuse võiksid põhjustada kraavi juhitavad heit- ja sadeveed.
26.2.Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et DP-s ei ole võimalik ja ka ei pea reguleerima asjaolu, et Kruusa ja Karjääri kinnistutelt ei satuks prügi vms kaebajate kinnistule. Kui see juhtub, siis on tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega naaberkinnistute omanike vahel. Kui kolmanda isiku kinnistutel lahtiselt või üleujutusalas paiknevad esemed tekitavad keskkonnareostust, siis sellega tegeleb Keskkonnaamet. Samuti ei anna vaidlusalune DP õigust suunata kahjulikke mõjutusi kolmanda isiku kinnistutelt kaebajate kinnistule või tiiki. Kraavi kalle peab DP järgi olema Leetsi järve suunas ning nagu öeldud, ka kraavi ja Leetsi järve suunatud vesi peab olema keskkonnanõuetele vastav. Vajadusel hindab kolmanda isiku poolt loodusesse suunatava vee nõuetele vastavust ja kvaliteeti Keskkonnaamet.
26.3.Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et DP õiguspärasust tuleb hinnata selle kehtestamise aja seisuga, ning võimalikud hilisemad asjaolud (kas planeeringualale rajatud tee, hoone vms on rajatud õigele kõrgusele), ei too kaasa DP õigusvastasust ning on vajadusel lahendatavad teiste menetluste abil.
27.Vaidlusalune DP ei halvenda samuti kuidagi kaebajate juurdepääsu oma kinnistule. DP-s on nähtud ette servituudi seadmise vajadus ning selle sisus peavad kaebajad kolmanda isikuga kokku leppima, vajadusel tsiviilvaidluse korras. Juurdepääs planeeritavale alale, sh kaebajate kinnistule, on tagatud Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteelt mööda olemasolevat väljakujunenud teed, mis läbib Leetsi, Taraski ja Kruusa kinnistuid ja mida kasutavad juurdepääsuks ka mitmed teised ümbruskonna kinnistud. DP lahenduse kohaselt olemasolev juurdepääs Xxx kinnistule säilib ning planeeringuga on lahendatud juurdepääs planeeringualale kavandatud hoonestusele, Leetsi järvele ja paadikuuridele. PlanS § 126 lg 1 p 17 kohaselt on DP ülesanne servituudi seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine. Planeeringuga on määratud juurdepääsu servituudi seadmise vajadus Xxx kinnistu kasuks. PlanS ei nõua, et DP sisaldaks juba sõlmitud tee kasutamise servituuti ning vastavat kokkulepet naaberkinnistute vahel.
28.Ringkonnakohtu hinnangul leidis halduskohus vaidlusaluses otsuses põhjendatult, et kaebajate kinnistul asuvate hoonete tuleohutus on võimalik tagada ehitustehniliste abinõude kehtestamisega edasises loamenetluses ning et Päästeameti kooskõlastus ei riku kaebajate õigusi kinnistule juurdepääsuõiguse ja tuleohutuse tagamise aspektist.
28.1.Seda, millise asutusega tuleb planeering kooskõlastada, otsustab omavalitsus PlanS § 127 alusel. Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud muudatused muudavad detailplaneeringu põhilahendusi, korratakse detailplaneeringu kooskõlastamist valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi muudatus puudutab. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et antud juhul on ka koostöö Päästeametiga toimunud PlanS § 133 kohaselt ja arvestades 17.12.2015. a määrust nr 133 "Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused". Vajalike kooskõlastuste olemasolu kontrollis ka rahandusministeerium järelevalvemenetluses ning rikkumisi ei tuvastanud.
28.2.Päästeamet kooskõlastas planeeringu 10.05.2019. a. Lisaks Päästeameti kooskõlastusele on tuleohutusega seotud teemat käsitletud ka DP seletuskirja p-s 3.4.2, milles on kirjas: "Planeeritud tuletõrjevee hüdrant on näidatud põhijoonisel tee kõrval, see on ühendatud olemasoleva kraaviga. Sätestatud on, et vajadusel tuleb kraavi süvendada, et tagada tuletõrje veevõtuks vajalikud tingimused. Juhul kui mingitel asjaoludel on juurdepääs veevõtu kohani takistatud, kasutab Päästeamet teisi võimalikke lahendusi. Detailplaneering on Päästeametiga kooskõlastatud." Täiendavalt selgitas Päästeamet 27.03.2020. a esitatud vastuses kaebajatele, et päästetehnikaga peab pääsema hoone sissepääsude, hädaväljapääsude ja päästemeeskonna sisenemistee vahetusse lähedusse. Ühe korteriga elamu puhul peab juurdepääsukaugus päästetehnikale olema vähem kui 50 meetrit peasissepääsust. Tuletõrje veevarustus projekteeritakse ja ehitatakse nii, et tulekahju korral on tagatud kustutusvee kättesaadavus. Tuletõrje veevõtukoht peab olema aastaringselt kasutatav. Päästeamet on kaasatud ka käesolevasse kohtumenetlusse ning kinnitas veelkord, et lähtudes tuleohutuse nõuetest on juurdepääs planeeringualale tagatud ja teostatav (kd IV, lk 33).
28.3.DP-ga ei muudeta ega halvendata kuidagi juba olemasolevat olukorda seoses juurdepääsuteedega (nende kvaliteediga) kaebajate kinnistule ja planeeringualale ega ka seda, et kaebajate ja kolmanda isiku kinnistud paiknevad nagunii üleujutusalal, mistõttu ei ole põhjendatud kaebajate väide, et vaidlusalune DP rikub nende õigusi võimaliku päästetehnika juurdepääsetavuse osas. Märkida tuleb ka seda, et juurdepääsutee kõrgus peab olema vaidlusaluse DP järgi kõrgem kui üleujutusala. DP-ga planeeritud hooned ei asu samuti kaebajate kinnistul paiknevate hoonete tuleohutuskujas. Kolmanda isiku hooned on planeeritud kaebajate hoonetest piisavalt kaugele (vahemaa hoonete vahel on rohkem kui 8 m), mis välistab võimaliku tule leviku hoonelt hoonele.
29.Nõustuda ei saa ka selle väitega, mille kohaselt asus halduskohus otsuse p-s 86 ekslikult seisukohale, et Transpordiameti (endine Maanteeamet) kooskõlastus ei riku kaebajate õigusi, kuigi 16.08.2017. a kirjas antud kooskõlastus (kd I, lk 21) ei vasta enam Maanteeameti poolt 25.05.2015 väljastatud lähteseisukohtadele DP koostamiseks (kd I, lk 120p-121), sest need seisukohad kehtisid kaks aastat ehk kuni 25.05.2017.
29.1.Ringkonnakohus märgib, et kaebaja poolt viidatud 25.05.2015. a lähteseisukohad ei puutu enam asjasse, sest DP seletuskirjast nähtuvalt andis Maanteeamet vaidlusaluse DP osa lähteseisukohad ja kooskõlastuse 16.08.2017. a kirjaga. Transpordiamet on samuti käesolevasse kohtumenetlusse kaasatud ja selgitas, et nende 16.08.2017. a kooskõlastus ja lähteseisukohad vaidlusaluse DP koostamiseks ei ole muutunud vaatamata sellele, et need kehtisid samuti kaks aastat ja vastustaja ei taotlenud 04.12.2020. a otsusega kehtestatud DP osas 2017. a lähteseisukohtade uuendamist.
30.Asjakohatu on kaebajate väide, mille kohaselt Tartu Halduskohus oleks pidanud analüüsima ka avalikku huvi, kuidas on DP kooskõlas keskkonnahoiu ja looduskaitse nõuetega tegelikkuses. Asja materjalidest nähtuvalt kinnitasid kaebajad vastusena halduskohtu 19.02.2021. a määrusele 07.04.2021. a vastuses, et nad esitasid halduskohtule kaebuse üksnes oma subjektiivsete õiguste kaitseks, mitte avalikes huvides (kd III, lk 21). Seega puudus halduskohtul kohustus analüüsida vaidlusaluse DP õiguspärasust ka avalikust huvist lähtuvalt.
30.1.Lisaks eeltoodule nähtub vastustaja 30.01.2024. a seisukohtadest, et kaebajate väited kolmanda isiku kinnistutel reoveepuhastussüsteemi puudumise, keskkonnareostuse tekitamise ning poolelioleva ehitise kasutamise osas ilma kasutusloata edastati võimalike järelevalvemenetluste läbiviimiseks pädevatele isikutele (Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehitusosakonna ehitusjärelevalveteenistusele ning linnamajanduse osakonna keskkonnateenistusele).
31.11.02.2024. a täiendavas seisukohas leidsid kaebajad veel, et kuna kolmas isik paigaldas 2023. a kevadel sildid „Eravaldus“ Leetsi järve juurdepääsu teele Kruusa kinnistul ning Leetsi järve äärde Kruusa ja Karjääri kinnistutel, siis on avaliku juurdepääsu õigus realiseerimata ning see on DP kehtetuks tunnistamise aluseks ja vale on vastustaja väide, mille kohaselt isiklik kasutusõigus oli seatud linna kasuks eeldusega, et Leetsi järv kantakse avalikult kasutatavate veekogude nimekirja. Ringkonnakohus kaebajate seisukohaga ei nõustu.
31.1.Tartu Linnavalitsuse 10.11.2020. a korraldusega nr 1280 (kd III, lk 82) on tõesti ette nähtud vajadus sõlmida kolmandate isikuga isikliku kasutusõiguse seadmise leping matkajatele Leetsi järveni (ja kallasrajale) jõudmiseks jalgsi. Korraldusest ei nähtu, et TARTU LINN oleks võtnud endale sellega seoses kohustuse kaebajate kinnistule juurdepääsutee tagamiseks, korrashoiuks või parendamiseks, et sellel mootorsõidukitega sõita saaks. DP seletuskirja p-s 2.1 on välja toodud, et: "Karjääri maaüksusel paikneb kaevandustegevuse tagajärjel tekkinud ja mitmeid aastaid tagasi veega täitunud süvend. Veekogu on Keskkonnaregistris arvele võetud tehisjärvena (Leetsi järv), mille veepeegli pindala on 10,8 hektarit. Järv ei ole käesoleval ajal avalikult kasutatav veekogu, kuid vastavalt Kärevere ja Kärevere II kruusakarjääri korrastamisprojektile on see kujundatud laugenõlvaliseks veekoguks ning Tähtvere valla üldplaneeringu kohaselt tuleb korrastatud tehisjärvel ja selle kaldaalal tagada avalik ja puhkeotstarbeline kasutus. Vastavalt veeseaduse § 24 lõikele 1 kinnitab avalikult kasutatavate veekogude nimekirja Vabariigi Valitsus. Eelnevale tuginedes kavandatakse planeeringuga Leetsi järv avalikuks veekoguks ja planeeringu kehtestamise järgselt teeb TARTU LINN Keskkonnaministeeriumile ettepaneku lisada Leetsi järv avalikult kasutatavate veekogude nimekirja." Vastustaja selgitas, et kuigi ta tegi Keskkonnaministeeriumile vastava avalduse Leetsi järve avalikult kasutatavaks veekoguks nimetamiseks, keelduti taotlust rahuldamast. Seega on Leetsi järve lõunaosa endiselt eraomandis (Karjääri kinnistu) ja põhjaosa riigi omandis. Sellise olukorra jätkumine ei ole iseenesest asjaolu, mis annaks aluse vaidlusaluse DP kehtetuks tunnistamiseks kaebajate poolt, kes pöördusid kohtusse oma subjektiivsete õiguste kaitseks. Samuti on vastustaja juba 02.11.2022. a vastuses halduskohtule (kd IV, lk 23) märkinud, et isiklik kasutusõigus linna kasuks oli seatud DP kehtestamisel eeldusel, et Leetsi järv kantakse avalikult kasutatavate veekogude nimekirja.
31.2.Kuna TARTU LINNa ja kolmandate isikute vahel sõlmitud isikliku kasutusõiguse lepingu olulised tingimused ja lepingu sisu on nagunii toodud juba korralduses nr 1280, so korraldusega nr 1280 lepingu sõlmimiseks volitatud isikul puudus volitus teistsuguste kokkulepete sõlmimiseks, siis puudub ringkonnakohtu hinnangul vajadus konkreetselt selle lepingu vastustajalt väljanõudmiseks. Viidatud isikliku kasutusõiguse seadmise leping ei ole antud juhul ka takistuseks ega halvenda kuidagi kaebajate ligipääsu enda kinnistule vms, mis
tähendab, et sellel lepingul puudub käesoleva asja lahendamisel sisuline tähtsus. Kui kaebajad leiavad, et kolmas isik takistab alusetult nende pääsu Leetsi järve äärde läbi oma kinnistute, siis selle probleemi lahendamine ei ole seotud vaidlusaluse DP kehtestamisega ja selle õiguspärasusega, vaid pigem vastava järelevalvemenetlusega või eraõigusliku vaidluse lahendamisega.
31.3.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus rahuldamata kaebajate taotlused nõuda vastustajalt välja Tartu linna ja AB Textile OÜ vahel sõlmitud isikliku kasutusõiguse leping ja dokument, mis näitab, et detailplaneeringu kehtestamisel oli seatud isiklik kasutusõigus eeldusega, et Leetsi järv kantakse avalikult kasutatavate veekogude nimekirja ning nõuda vastustajalt selgitust, miks sellist dokumenti pole siiani kaebajatele ja kohtule esitatud ja miks on kinnisturaamatu kandes jäetud märkimata, et vastav tingimus hakkab kehtima pärast seda kui Leetsi järv kantakse avalikult kasutatavate veekogude nimekirja.
32.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebajate apellatsioonkaebuse rahuldamata.
33.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus jätab kaebajate apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis on otsus tehtud nende kahjuks ja kaebajate apellatsioonimenetluse kulud (riigilõiv) jäävad kaebajate endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.