Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. X. kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotleja: Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud Ekaterina Kouru Puudutatud isik: X. X. (sündinud XX.XX.XXXX)
Asja läbivaatamise viis
Kohtuistungil, 01.12.2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X. X. kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 01.04.2024 (kaasa arvatud).
2.Määruse avaldamisel asendada isiku nimi ja sünniaeg tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204).
esindaja
ASJAOLUD, TAOTLUS JA ISIKU SEISUKOHT
1.Tallinna Halduskohus andis 09.10.2023 kooskõlas välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) §-ga 362 PPA-le loa puudutatud isik kinni pidada ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse.
2.PPA esitas 30.11.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamise pikendamiseks kuni neljaks kuuks, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused. Taotlusest nähtuvad järgmised asjaolud ja põhjendused:
2.1.PPA kontrollis 08.10.2023 Tallinna lennujaama värava nr 2 juures kahte isikut, kellest üks esitas politseiametnikele kontrollimiseks Prantsuse Vabariigi ID-kaardi nr xxxxxxxxxxxx (kehtiv kuni 14.12.2026, väljastatud Prantsuse kodanik X. X. X., sünd XX. XX. XXXX nimele). Esmasel dokumentide vaatlusel tuvastas PPA, et tegu on võltsitud dokumendiga, mida kinnitasid Tallinna piiripunkti dokumendieksperdid. Muid dokumente isikul ei olnud.
2.2.Isikuga vesteldes selgus, et isik soovis lahkuda 08.10.2023 kell 10.35 lennuga Helsingisse ja sealt edasi Prantsusmaale. Isikuga toimunud esmase vestluse käigus selgus, 1(5)
et ta saabus 08.10.2023 bussiga Läti Vabariigist. Oma ütluste kohaselt on ta Senegali Vabariigi kodanik X. X., sündinud XX.XX.XXXX aastal. X. X. tunnistas, et saabus Läti Vabariiki illegaalselt Valgevenest.
2.3.PPA alustas isiku suhtes lahkumisettekirjutuse menetlusega, mis on andmebaasis registreeritud nr 1052272699. PPA koostas ebaseaduslikult riigis viibinud välismaalase isikuandmete ankeedi ning illegaalimenetluse ja lahkumisettekirjutuse koostamise menetluse raames viidi isikuga 08.10.2023 läbi küsitlus. Selle käigus selgitas PPA isikule, et tulenevalt Eesti Vabariigi seadusest on ta kohustatud lahkuma kodakondsusjärgsesse riiki. Ebaseaduslikult riigis viibinud välismaalase isikuandmete ankeedi täitmisel kinnitas isik, et tema nimi on X. X. ja ta on sündinud XX.XX.XXXX, ta on Senegali Vabariigi kodanik. Lisaks kinnitas ta, et ta ei soovi Euroopast lahkuda, vaid soovib jätkata oma teekonda Prantsusmaale. Sellel eesmärgil esitas ta rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA katkestas lahkumisettekirjutuse nr 1052272781 menetluse ja võttis X. X. rahvusvahelise kaitse taotluse nr 12310080021 vastu. Rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmisel selgus, et isik soovib asuda elama Prantsusmaale ning ei soovi Senegali naasta. Rahvusvahelise kaitse menetluse intervjuu viidi läbi 09.11.2023.
2.4.Isiku puhul on põgenemisoht VSS § 68 p 2 kohaselt põhjendatud, kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel. Vaidlust ei ole selles, et isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Senegalist reisis isik Venemaale. Venemaalt Valgevenesse ja Valgevenest Lätti. Lätist saabus ta Eestisse. Ka isik ise oli kursis, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Lisaks esitas ta 08.10.2023 Tallinna lennujaamas politseiametnikule võltsitud isikut tõendavat dokumendi. Isikul oli kavas lahkuda 08.10.2023 lennuga Helsingisse ning sealt edasi Prantsusmaale. Planeeritud reisiteekond viitab sellele, et rahvusvahelise kaitse taotluse esitamine ei olnud isiku esimene soov. Tema eesmärgiks oli ennekõike just Prantsusmaale jõudmine.
2.5.PPA hinnangul on põhjendatud ja vajalik isiku kinnipidamine rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajaks. Rahvusvahelise kaitse taotleja ankeedi täitmisel ütles isik, et Eestisse saabus eesmärgiga sõita edasi Soome ja Soome kaudu jõuda sihtriigini, milleks on Prantsusmaa. Prantsusmaal elab tal onu, kes aitaks tal leida Prantsusmaal tööd. Menetluse raames on isik välja toonud, et ta ei saa naasta Senegali, kuna seal ei ole tööd. Tema Euroopasse tulemise eesmärgiks oli enda ülesse töötamine ja sel viisil oleks tal võimalus toetada oma pere ning vanemaid, sest ta on kogu oma elu pühendanud perekonna aitamisele. Isik on toonud samuti välja, et Prantsusmaal elavad tal onud, tädid, onupojad, onutütred ja on ka sõpru. X. X. ei toonud esmase rahvusvahelise kaitse menetluse vestluse raames välja ühtegi asjaolu, mis oleks seotud rahvusvahelise kaitse taotlemisega, vaid loetles ainult majanduslikke põhjuseid. PPA hinnangul suurendab põgenemise ohtu asjaolu, et PPA on isikule teada andnud, et isiku taotlus võib jääda rahuldamata ning isik on sellest teadlik. PPA peab veel analüüsima isiku antud ütlusi päritolumaa infoga ning peale seda on vaja isikuga viia läbi täiendav intervjuu. Käesoleva põhjal ei saa järeldada, et tegu oleks rahvusvahelist kaitset vajava isikuga.
2.6.PPA oli 08.10.2023 kinnipidamise ajal jõudnud veendumusele, et isiku puhul on tegemist Eestis seadusliku aluseta viibiva välismaalasega. Lahkumiskohustuse täitmiseks teostati kohustuslikke menetlustoiminguid, kuid ei jõutud koostada koheselt sundtäidetavat ettekirjutust Eestist lahkumiseks. Näiteks infosüsteemis loodi isiku Eestis seadusliku aluseta viibiva välismaalase profiil (nr 1052272781). Ärakuulamisõiguse rakendamiseks alustati küsitlusega, kuid selle käigus esitas isik suulise rahvusvahelise kaitse saamise sooviavalduse. Pärast suulist taotlemist peatati illegaalimenetlus ja alustati rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmise tegevustega (sh loodi rahvusvahelise kaitse taotleja profiil nr 2(5)
12310080021). Sellest lähtuvalt ei ole PPA hinnangul vaidlust sellest, et tegemist oli lahkumiskohustuse kindlakstegemisega vaid menetlusega lahkumiskohustuse täitmiseks. PPA on seisukohal, et isik oli enne rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist kinnipeetud Eestist lahkuma kohustamise menetluse raames ja VRKS § 361 lg 2 p 5 on kohaldatav.
2.7.PPA hinnangul suurendab põgenemisohtu asjaolu, et ta esitas kodakondsusjärgsesse riiki tagasi saatmise vältimiseks rahvusvahelise kaitse taotluse Eestis, kuigi soovis väidetavalt liikude edasi oma sugulaste juurde Prantsusmaale. Asjaolu, et isik saabus Eestisse mitteametlike teid pidi ja varjas oma identiteeti, viitab sellele, et rahvusvahelise kaitse taotlemine ei olnud isiku esmane soov. Seda kinnitab ka asjaolu, et isik peeti kinni 08.10.2023 kell 10:02, kuid rahvusvahelise kaitse taotluse esitas ta alles siis, kui temaga alustati lahkumisettekirjutuse menetlust. Kuna isik esitas vastuolulisi väiteid enda isiku ja plaanitud sihtriikide osas, siis on PPA hinnangul põhjendatud alus arvata, et isik võib vabaduses viibides omavoliliselt liikuda edasi Prantsusmaale või mujale Euroopasse.
2.8.Arvestades isikuga seotud asjaolusid kogumis (ebaseaduslik ränne Schengeni alal, võltsitud dokumentide kasutamine, Eesti kui transiitriik) on PPA seisukohal, et isikust tulenev põgenemise oht on jätkuvalt aktuaalne ning seetõttu ei ole võimalik järelevalvemeetmeid kohaldada. PPA leiab, et olukorras, kus isik vabastatakse kinnipidamiskeskusest, on tõenäoline, et ta hakkaks end varjama. Ka võib isik lahkuda ebaseaduslikult mõnda teise Schengeni liikmesriiki. Võimalikku ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega.
2.9.Isiku kinnipidamise pikendamine kinnipidamiskeskuses kuni tema rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimiseks ning võimaliku Eesti Vabariigist väljasaatmiseni on põhjendatud, kuna isikul puuduvad sidemed Eesti Vabariigiga, tal ei ole Eestis elu- ja töökohta ning perekonnaliikmeid ning tal puuduvad rahalised vahendid Eestis toimetulekuks. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline abi. PPA-le teadaolevalt ei esine isikul sellist meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses. Asjaolusid kogumis arvestades ei saa valitud abinõu pidada ülemääraseks.
3.Puudutatud isik selgitas istungil, et saab PPA taotlusest aru. Võib-olla ma ei saanud täpselt aru, mis on rahvusvahelise kaitse taotlus. Väidab, et esitas rahvusvahelise kaitse taotluse Lätis. Läti politsei saatis neid Valgevenesse tagasi. Siis sain aru, et rahvusvahelist kaitset saab taotleda edukalt üksnes Prantsusmaal või Hispaanias. Mul õnnestus saada võltsitud dokumendid, et reisida.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus rahuldab PPA taotluse.
5.Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa (HKMS) § 264 lg 1). Taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega (HKMS § 264 lg 2).
6.Reeglina paigutatakse rahvusvahelise kaitse taotlejad VRKS § 34 lg 1 alusel elama neile mõeldud majutuskeskusesse. VRKS § 361 lg 1 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 362 lg 5 järgi pikendab halduskohus rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa juhul, kui esinevad VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alus ja lg-s 1 3(5)
nimetatud põhimõtted.
7.VRKS § 361 lg 2 p 4 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Sama paragrahvi lg 2 punkti 5 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Kohtu hinnangul on need kinnipidamise alused täidetud.
8.VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel on rahvusvahelise kaitse taotlejat võimalik kinni pidada üksnes juhul, kui tema varasem kinnipidamine toimus Eestist lahkuma kohustamise menetluses. Kohtupraktikas on direktiivile 2013/33/EL ja Euroopa Kohtu lahenditele tuginedes selgitatud, et nimetatud alus on kohaldatav juhtudel, kui rahvusvahelise kaitse taotlus esitatakse pärast seda, kui isikut juba peetakse kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks VSS alusel ning objektiivsete kriteeriumide põhjal ja konkreetse juhtumi asjaolude hindamise tulemusel on piisavalt alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi lahkumiskohustus või vältida väljasaatmist, nt kui isikul on juba olnud võimalus varjupaigamenetluseks (vt Riigikohtu 15.04.2021 määrus nr 3-20-2119, punktid 12–15; 17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, punktid 12–17; Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2022 määrus nr 3-22-1185, punkt 9 jj). Taotleja sellistele eesmärkidele võivad viidata näiteks tema riiki sisenemise asjaolud, taotluse esitamise asjaolud (sh taotluse esitamise aeg) ja ütlused sihtriigi kohta, mis annavad alust kahtluseks, et isik ei pruugi taotluse tagasilükkamise korral olla enam kättesaadav, samuti tema väidete eluline usutavus (nt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, punkt 12).
9.Kohtu hinnangul oli PPA puudutatud isikut VSS § 15 lg 1 alusel kinni pidades jõudnud järeldusele, et tal pole Eestis viibimiseks seaduslikku alust ja alustas tema lahkuma kohustamise menetlust. Nii on PPA selgitanud, et lahkumiskohustuse täitmiseks tehti kohustuslikke menetlustoiminguid, kuid ei jõutud koostada koheselt sundtäidetavat ettekirjutust Eestist lahkumiseks (nt loodi tema kohta Eestis seadusliku aluseta viibiva välismaalase profiil). PPA teavitas puudutatud isikut menetluse eesmärgist. Ärakuulamisõiguse tagamiseks alustati ka küsitlusega, kuid selle raames esitas puudutatud isik rahvusvahelise kaitse taotluse.
10.Kohus nõustub PPA-ga, et puudutatud isiku kinnipidamine toimus Eestist lahkuma kohustamise menetluse raames. Samuti nõustub kohus PPA seisukohaga, et asjaoludest tulenevalt on alust arvata, et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud väljasaatmise vältimiseks. Arvestades, et isik peeti kinni lennujaamas ning ta on ise tunnistanud, et soovis lennata Helsingisse ja sealt edasi Prantsusmaale, on PPA põhjendatult leidnud, et isik ei soovinud esialgu Eestis rahvusvahelist kaitset taotleda. Seda versiooni toetab ka rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise aeg. Alles pärast seda, kui isikule selgitati menetluse eesmärki ning tema võimalikku tagasisaatmist päritoluriiki, otsustas ta esitada rahvusvahelise kaitse taotluse.
11.Kohtule esitatud teabe alusel ei ole võimalik välistada isikust lähtuvat põgenemisohtu. Ta sisenes Schengeni alale ebaseaduslikult, esitas kinnipidamisel Tallinna lennujaamas ilmselgete võltsimistunnustega dokumendi ning on korduvalt väljendanud soovi liikuda edasi Prantsusmaale. Kohus nõustub PPA-ga, et puudutatud isiku käitumine ja ütlused kogumis viitavad sellele, et vabaduses viibides võib ta Eestist lahkuda. Seega esineb tema puhul põgenemise oht. Põgenemisoht välistab VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamise. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-52-14 leidnud, et kinnipidamine on lubatav, kui on põhjendatud 4(5)
kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad, s.t nende eesmärkide saavutamise ainsaks tõhusaks vahendiks on isiku kinnipidamine.
12.PPA-l tuleb rahvusvahelise kaitse menetluses läbi viia täiendavaid toiminguid. Seetõttu on isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise pikendamine kuni neljaks kuuks proportsionaalne. Kuigi kinnipidamiskeskusesse paigutamine riivab isiku õigusi, ei saa valitud abinõu pidada ülemääraseks.
13.Isiku kinnipidamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks. Ta on viibinud praeguseks kinnipidamiskeskuses vähem kui kaks kuud. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et isiku jätkuv kinnipidamine kinnipidamiskeskuses oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3).
14.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et PPA taotlus tuleb VRKS § 362 lg 5 alusel rahuldada ja pikendada X. X. kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 01.04.2024 (kaasa arvatud).
15.Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (VRKS § 364 lg 1).
16.Kohtumääruse resolutsioon ja põhjendused tõlgiti isikule istungil. Seetõttu ei edasta kohus isikule kohtumääruse tõlget. Isik sai sellest aru. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.