Osaühing Lundet hagi Osaühing ECOBER vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
7058,38 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Osaühing Lundet (registrikood 10457445, aadress Roseni 7, 10111 Tallinn) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Marit Toom (elektronpost [email protected])
Kostja
Osaühing ECOBER (registrikood 10377190, aadress Pargi 10, 11613 Tallinn) Seaduslik esindaja juhatuse liige Raivo Tõnismaa (elektronpost [email protected])
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt Osaühingu Lundet (registrikood 10457445) hagiavaldus Osaühingu ECOBER (registrikood 10377190) vastu.
2.Välja mõista Osaühingult ECOBER (registrikood 10377190) Osaühingu Lundet (registrikood 10457445) kasuks 5730,37 (viis tuhat seitsesada kolmkümmend koma kolmkümmend seitse) eurot.
3.Välja mõista Osaühingult ECOBER (registrikood 10377190) Osaühingu Lundet (registrikood 10457445) kasuks viivis põhinõude 5606,50 (viis tuhat kuussada kuus koma viiskümmend) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 29.09.2014.a (kahekümne üheksandast septembrist kahe tuhande neljateistkümnendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni.
4.Jätta rahuldamata Osaühingu Lundet (registrikood 10457445) hagiavaldus Osaühingu ECOBER (registrikood 10377190) vastu viivise 871,38 (kaheksasada seitsekümmend üks koma kolmkümmend kaheksa) eurot tasumise nõudes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1 (8)
5.Jätta menetluskulud 13,2% (kolmeteistkümne koma kahe protsendi) ulatuses Osaühingu Lundet (registrikood 10457445) kanda ja 86,8% (kaheksakümne kuue koma kaheksa protsendi) ulatuses Osaühingu ECOBER (registrikood 10377190) kanda.
6.Rahuldada osaliselt Osaühingu Lundet (registrikood 10457445) menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
7.Määrata kindlaks Osaühingu Lundet (registrikood 10457445) menetluskulude suurus 1720,38 (üks tuhat seitsesada kakskümmend koma kolmkümmend kaheksa) eurot.
8.Jätta rahuldamata Osaühingu Lundet (registrikood 10457445) avaldus määrata kindlaks ja mõista välja Osaühingult ECOBER (registrikood 10377190) menetluskulud 273,70 (kakssada seitsekümmend kolm koma seitsekümmend) eurot.
9.Rahuldada osaliselt Osaühingu ECOBER (registrikood 10377190) menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
10.Määrata kindlaks Osaühingu ECOBER (registrikood 10377190) menetluskulude suurus lepingulise esindaja kulu 19,80 (üheksateist koma kaheksakümmend) eurot.
11.Jätta rahuldamata Osaühingu ECOBER (registrikood 10377190) avaldus määrata kindlaks ja mõista välja Osaühingult Lundet (registrikood 10457445) menetluskulud 19,80 (üheksateist koma kaheksakümmend) eurot.
12.Tasaarvestada Osaühingu Lundet (registrikood 10457445) menetluskulude 1720,38 (üks tuhat seitsesada kakskümmend koma kolmkümmend kaheksa) eurot hüvitamise nõue Osaühingu ECOBER (registrikood 10377190) menetluskulude 19,80 (üheksateist koma kaheksakümmend) eurot hüvitamise nõudega.
13.Välja mõista Osaühingult ECOBER (registrikood 10377190) Osaühingu Lundet (registrikood 10457445) kasuks menetluskulud 1700,58 (üks tuhat seitsesada koma viiskümmend kaheksa) eurot.
14.Välja mõista Osaühingult ECOBER (registrikood 10377190) Osaühingu Lundet (registrikood 10457445) kasuks viivis menetluskulude 1700,58 (üks tuhat seitsesada koma viiskümmend kaheksa) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.Osaühing Lundet esitas 24.07.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Osaühingult ECOBER 5605,58 euro saamiseks (tl 1-3). Seoses Osaühing ECOBER vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 21.08.2014 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (tl 20). 29.09.2014 esitas Osaühing Lundet (hageja) oma nõude Osaühing ECOBER (kostja) vastu hagiavalduse vormis (tl 31-35). Kohus võttis hagi 13.10.2014 määrusega menetlusse (tl 59-63). Kostja esitas vastuse hagile 27.10.2014 (tl 66-74). 2 (8)
17.08.2015 esitas hageja täiendavad selgitused ja taotlused (tl 82-86). 18.08.2015 esitas hageja taotluse täiendavate tõendite vastu võtmiseks (tl 125-127). 25.08.2015 pidas kohus eelistungi (tl 147149). 16.10.2015 esitas hageja täiendavad seisukohad (tl 158-162). 23.10.2015 esitas kostja täiendavad seisukohad (tl 163-167). 05.12.2016 määras kohus asja läbivaatamise kirjalikus menetluses ning määras pooltele tähtaja viimaste seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 23.12.2016 ning vastaspoole menetluskuludele vastamiseks kuni 30.12.2016.
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja üksnes hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. Hageja, kostja ja Xxxon Pärnu linnas, Supeluse tn 14 asuvate korteriomandite omanikud. Kostjale kuulub kaks korteriomandit, mille mõttelised osad moodustavad kokku 3064/4218 osa Supeluse tn 14 kinnistust. Pärnu Linnavolikogu 18.05.2006 määruse nr 23 „Heakorraeeskirja ja koormise kehtestamine“ tulenevate kinnistuomaniku kohustuste täitmiseks sõlmis hageja 05.02.2008 ISS Eesti AS-iga teenuse osutamise lepingu nr B0097/08, mille alusel osutas ISS Eesti AS Supeluse tn 14 aadressil välikoristusteenust. Koristamise eest tasus hageja ISS Eesti AS-ile 7718,09 eurot. Kostja pidi ISS Eesti AS-iga lepingu sõlmima, kuna Pärnu Linnavalitsus algatas 2008.a. talvel menetluse seoses Supeluse tn 14 heakorraga. Kostja Supeluse tn 14 heakorraga kunagi tegelenud ei ole. Hageja on palunud kostjal hüvitada osa koristamisteenusele tehtud kulutustest vastavalt kostja kaasomandiosa suurusele. Kostja ei ole hagejale kulutusi mitte mingis osas hüvitanud. Hageja palub hagis: mõista välja kostjalt hageja kasuks põhivõlg summas 5606,50 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 955,25 eurot; mõista välja kostjalt hageja kasuks põhinõudelt summas 5606,50 eurot viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.09.2014 kuni põhivõla tasumiseni; mõista välja kostjalt hageja kasuks võla sissenõudmiskulud summas 40 eurot.
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja üksnes kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Kostja vaidleb hagile vastu. Teenuse reaalne osutamine ja kulutuste kandmine teenusele on tõendamata. Lepingu sõlmimist kostja ei vaidlusta. Supeluse tn 14 maja esimesel korrusel asub kostjale kuuluv Lonkava Konna Kõrts. Kõrtsi töötajad on hoidnud kõrtsi väliterrassi ja sellega külgnevad jalgteed puhtad prahist ja liivast, talvel ka lumest ja jääst. Osad majas asuvad ruumid on kostja andnud raamatupoe pidaja kasutusse, kellel on kostjaga sõlmitud kokkuleppe kohaselt kohustus hoolduskoristustööde teostamiseks. Seega isegi juhul, kui AS ISS Eesti on välikoristusteenust osutanud, on see olnud kostja tegevust dubleeriv ja seetõttu ebavajalik. Hageja ei teavitanud kostjat välikoristusteenuse lepingu sõlmimise kavatsusest ega teavitanud kostjat ka lepingu sõlmimisest esimesel võimalusel. Kostja sai lepingust teada alles 2014.a juulis. Põhjendamatult kuluka lepingu sõlmimine ilma kostja teadmata on vastuolus hea usu põhimõttega. Nõue on osaliselt aegunud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
Hagiavalduse lahendamine
4.Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. KOS § 13 lg 2 sätestab, et korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 36 lg 2 sätestab, et koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla või linna territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. KOKS § 36 lg 3 sätestab, et koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või 3 (8)
valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. Kohtu hinnangul on KOS § 13 lg-s 1 nimetatud avalik-õiguslik reaalkoormatis ja KOKS § 36 lg-s 2 ja 3 nimetatud koormis samasisulised mõisted. Seetõttu on koormise täitmiseks kulutusi teinud korteriomanikul õigus nõuda ülejäänud korteriomanikelt kulutuste hüvitamist võrdeliselt neile kuuluvate kaasomandiosade suurustega.
5.Hageja avaldas, et hagejale ja kostjale kuuluvad korteriomandid asukohaga Supeluse tn 14, Pärnu linn ning kostjale kuulub kinnistust kokku 3064/4218 mõttelist osa (tl 31, p 1.1). Pooled nimetatud asjaolu üle ei vaidle. Seetõttu on kohus seisukohal, et hageja väited ei vaja vaidluse puudumise tõttu tõendamist.
6.Hageja avaldas, et ta sõlmis 05.02.2008 AS-iga ISS Eesti teenuse osutamise lepingu nr B0097/08. Leping sõlmiti Pärnu Linnavolikogu 18.05.2006 määrusest nr 23 „Heakorraeeskirja ja koormise kehtestamine“ tulenevate kinnistu omaniku kohustuste täitmiseks (tl 32, p 1.2). Kostja vaidles lepingu sõlmimise väitele vastu ning põhjendas vastuväidet sellega, et hageja poolt on allkirjastatud ainult lepingu esimene leht ja ülejäänud lepingu lehed ja lisa 1 on allkirjastatud üksnes teenuse osutaja poolt (tl 72, p 35). Hageja esitas kohtule lepingudokumendi, millel on mõlema poole esindajate allkirjad (tl-d 88-93). Samuti on hageja tõendanud, et AS ISS Eesti on esitanud hagejale arveid, millised hageja on tasunud. Kohus leiab, et sellega on tõendatud lepingu sõlmimine hageja ja AS-i ISS Eesti vahel ning kostja osundatud allkirjade puudumine algselt kohtule esitatud lepingudokumendil (tl-d 40-45) ei näita lepingu puudumist hageja ja AS ISS Eesti vahel.
7.Kostja vaidles vastu lepingu sõlmimise vajadusele (tl 69, p 11). Kostja avaldas, et temale kuuluvates ruumides Supeluse 14 kinnistul asub kõrts, mille töötajad hoolitsevad kõrtsi territooriumi ja seega ka Auli ja Supeluse tänava poolse ala heakorra eest. Välikoristusteenus oli kostja vastuväitest nähtuvalt ebavajalik (tl 69). Hageja põhjendas lepingu sõlmimise vajadust sellega, et Supeluse 14 kinnistu heakord ei olnud tagatud, mistõttu Pärnu Munitsipaalpolitsei algatas 2008.a talvel menetluse (tl 82, p 1.3). Kohus on seisukohal, et koormise täitmata jätmine on asjaolu, mis vajab tõendamist ning mille esinemisel saab lugeda põhjendatuks hageja poolt koormise täitmiseks kulutuste tegemise. Hageja on tõendanud väärteomenetluse alustamise seoses Supeluse 14 kinnistu puuduliku heakorraga 2008.a. Väärteomenetluse alustamist tõendavad väärteomaterjalid (tl-d 129-134). Seejuures nähtub väärteoasja materjalidest Supeluse 14 kinnistu puudulik heakord 2008.a jaanuaris. Nähtuvalt tunnistaja ülekuulamise protokollist ja sündmuskoha vaatluse protokollist oli Supeluse 14 maja esine kõnnitee libe, jäine ja sellel ei olnud kasutatud puistematerjali (tl-d 130, 132, 133, 134). Kohtu hinnangul on sellega tõendatud linna heakorraeeskirjade rikkumine ja koormise täitmata jätmine. Kuivõrd heakorraeeskirju ja koormisi tuleb täita kogu aeg, oli kohtu hinnangul hagejal kui kaasomanikul nii õigus kui ka kohustus võtta tarvitusele abinõud, et heakorraeeskirju edaspidi ei rikutaks ning koormised õigeaegselt täidetaks. Seetõttu oli kohtu hinnangul hageja ja AS-i ISS Eesti vahel lepingu sõlmimine vajalik ning põhjendatud.
8.Kostja vaidles vastu hageja väitele, et lepingu alusel on teostatud töid (tl 69, p 11). Samuti esitas kostja vastuväite, mille sisuks on hageja poolt kulude kandmise tõendamatus (tl 72, p 37). Hageja on teenuse osutamist ja selle eest tasumist tõendanud enda pangakonto väljavõtetega, millest nähtub hageja poolt AS-ile ISS Eesti tasumine (tl-d 97-104). Kohus on seisukohal, et pangakonto väljavõtetega on tõendatud nii teenuse osutamine kui ka teenuse eest tasumine.
9.Kostja esitas vastuväite, millest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt kulutuste hüvitamist, mis tekkisid pärast hageja ja AS-i ISS Eesti vahel sõlmitud lepingu tähtaja möödumist (tl 72, p 36). Hageja 4 (8)
avaldas, et leping kehtis kuni 2013.a märtsini. Leping pikenes vastavalt lepingu punktis 7.5 sätestatud regulatsioonile (tl 83, p 1.5). Lepingu punktist 7.5 tuleneb lepingu automaatse pikenemise regulatsioon. Hageja tugineb lepingu pikenemisele. Seejuures nähtub kehtiva lepingulise suhte olemasolu sellest, et AS ISS Eesti on esitanud hagejale arveid kuni 2013. aastani. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks lepingu lõppemine lepingu punkti 7.5 järgi. Seetõttu on kohus seisukohal, et AS ISS Eesti on hagejale esitanud arved lepingu kehtivuse aja eest.
10.Hageja avaldas, et ta on maksnud AS-il ISS Eesti kokku 7718,09 eurot (tl 32, p 1.3). Hageja on raha tasumise AS-ile ISS Eesti tõendanud pangakontode väljavõtetega (tl-d 97-104). Kohus on seisukohal, et kostja on kohustatud hagejale hüvitama nimetatud summast kostja kaasomandiosa suurusele vastava osa, s.t 5606,50 eurot (3064/4218 7718,09-st on 5606,50). Kohus rahuldab hagiavalduse nimetatud nõude osas ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 5606,50 eurot.
11.Hageja nõuab kostjalt põhivõlalt arvestatud viivise maksmist alates 15.03.2012. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates käesoleva seaduse § 821 lõikes 1 sätestatud ajast. Hageja avaldas, et ta teatas kostjale nõudest 29.02.2012, 21.03.2012 ja 01.08.2013 (tl 32, p 1.4). Kostja avaldas, et ta sai nõudest teada makseettepanekust 2014.a juulis (tl 70, p 21). Hageja on kostjale nõudest teatamist tõendanud 01.08.2013 elektronkirjaga (tl 105) ja tagastatud postisaadetiste ümbrikutega (tl-d 110-117). Kohus on seisukohal, et hageja on küll tõendanud e-kirja ja postisaadetiste saatmist kostja seaduslikule esindajale, kuid hageja ei ole tõendanud elektronkirja ja postisaadetiste kättesaamist kostja poolt. Seetõttu ei saa hageja nõuda kostjalt viivist maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisele eelneva aja eest. Hageja nõuab kostjalt viivise 955,25 eurot tasumist ajavahemiku 15.03.2012 kuni 29.09.2014 eest. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise tasumist ajavahemiku 24.07.2014 (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine) kuni 29.09.2014 (hagi esitamine). Nimetatud ajavahemiku eest põhinõudelt 5606,50 eurot arvestatud viivise summa on 83,87 eurot (põhinõue 5606,50 eurot * 67 päeva * viivis 8,15% aastas =83,87 eurot). Kohus rahuldab hagiavalduse sissenõutavaks muutunud viivise nõudes osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 83,87 eurot. Kohus jätab viivisenõude 871,38 eurot (955,25 – 83,87) rahuldamata.
12.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutumata viivise protsendina väljamõistmist kostjalt. Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal on õigus kostjalt viivist nõuda. Seega on põhjendatud ka sissenõutavaks muutumata viivise nõudmine. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude tasumata osalt alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses.
13.VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude 40 eurot hüvitamist. Kohus leidis eelnevalt, et hageja võib nõuda kostjalt viivist. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvad toimingud, millega on hagejale kaasnenud sissenõudmiskulud. Seega on põhjendatud 5 (8)
sissenõudmiskulude 40 eurot sissenõudmine VÕS § 1131 lg 1 järgi. Kohus rahuldab nimetatud nõude osas hagiavalduse.
14.Kostja esitas hageja nõudele aegumise vastuväite ning põhjendas seda sellega, et hageja nõuab kostjalt korduvate kohustuste täitmist, mis aeguvad vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 154 sätestatule. Hageja avaldas, et tema nõue tuleneb seadusest ja aegub 10 aasta jooksul. Kohus on seisukohal, et korteriomanike ühisusest tuleneb eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes. KOS § 13 lg-st 2 tulenev nõue on korteriomanike ühisusest tulenev nõue, mis tuleb lugeda seadusest tulenevaks nõudeks. Seetõttu kohaldub asjas TsÜS § 149. Kohtu hinnangul ei ole kaasomaniku kulutuste hüvitamise näol tegemist korduvate kohustustega TsÜS § 154 lg 1 mõistes. TsÜS § 149 sätestab, et seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest. Hageja tegi kulutusi alates 2008.a. Seetõttu saaks TsÜS § 149 järgne aegumistähtaeg mööduda 2008.a sissenõutavaks muutunud nõuete osas kõige varem 2018. aastal, pärast 2008.a sissenõutavaks muutunud nõuete osas veelgi hiljem. Hageja pöördus kohtusse 24.07.2014, s.t igal juhul enne nõuete aegumist. Eeltoodust tulenevalt ei ole nõuded aegunud ning kostja ei saa nende täitmisest aegumisele tuginedes keelduda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas kostja vastu 6601,75 euro tasumise nõude. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 5730,37 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 86,8% ulatuses (5730,37 6601,75-st on 86,8%). Kohus jätab menetluskulud hageja kanda 13,2% ulatuses ja kostja kanda 86,8% ulatuses.
16.Hageja avaldas, et ta on kandnud menetluskulusid, milleks on riigilõiv 475 eurot ja õigusabikulud 1822,33 eurot.
17.Riigilõivu tasumine oli eelduseks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse menetlemisele kohtu poolt. Seetõttu on kohtukulu 475 eurot vajalik ja põhjendatud.
18.Hageja avaldas, et talle on osutatud järgmist õigusteenust 16,567 tunni (994 minuti osas): Menetlusdokumendi ettevalmistamine: hagiavaldus OÜ ECOBER vastu kulutuste hüvitamise nõudes, ajakulu 4,417 tundi (265 minutit); Kostja vastusega tutvumine, ajakulu 1,2 tundi (72 minutit); Menetlusdokumendi ettevalmistamine: täiendavad seisukohad ja taotlused, ajakulu 4,617 tundi (277 minutit); Menetlusdokumendi ettevalmistamine: täiendava tõendi esitamine, ajakulu 0,367 tundi ( 22 minutit); Osalemine Harju Maakohtu 25.08.2015 istungil, ajakulu 0,5 tundi (30 minutit); OÜ Ecober kompromissiettepanekuga tutvumine, kommunikatsiooni kliendiga, ettepanekule vastamine, ajakulu 0,433 tundi (26 minutit); Menetlusdokumendi ettevalmistamine: hageja täiendavad seisukohad, ajakulu 1,883 tund (113 minutit); Menetlusdokumendi analüüs: OÜ Ecober 23.10.2015 seisukohad, ajakulu 0,4 tundi (24 minutit); 6 (8)
Menetlusdokumendi ettevalmistamine: hageja täiendavad seisukohad, ajakulu 2,4 tundi (165 minutit). Kostja esitas hageja menetluskuludele vastuväite ja palus kohtul kontrollida nende vajalikkust ja põhjendatust. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja toimingud oli hageja õiguste kaitseks kohtumenetluses vajalikud. Kohus peab õigusabi ajakulu põhjendatuks, välja arvatud menetlusdokumendi ettevalmistamise (täiendavad seisukohad ja taotlused) ajakulu 4,617 tunni ja menetlusdokumendi ettevalmistamise (hageja täiendavad seisukohad) ajakulu 2,4 tunni osas. Kohus on seisukohal, et arvestades hageja 17.08.2015 menetlusdokumendi mahtu ja osaliselt hagiga kattuvat sisu on menetlusdokumendi koostamiseks kulunud aeg põhjendatud 3 tunni ulatuses. Hageja täiendavate seisukohtade koostamiseks kulunud aeg on põhjendatud 1,5 tunni ulatuses, arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu. Eeltoodut arvestades on kohtu hinnangul õigusteenuse osutamine olnud vajalik ja põhjendatud 13,7 tunni ulatuses (994 minutit – 97 minutit – 75 minutit = 822 minutit = 13,7 tundi). Kohus peab asja keerukust ja mahtu arvestades esindaja tunnitasu 110 eurot vajalikuks ja põhjendatuks. Kohus on seisukohal, et õigusteenuse tunnitasu on vajalik teenuse osutamiseks vähemalt keskmise kvaliteediga. Kohus võtab vastavalt hageja taotlusele menetluskulude kindlaksmääramisel aluseks tunnitasu, mis ei sisalda käibemaksu. Eeltoodust tulenevalt on kostja kandnud asjas põhjendatud ja vajalikke lepingulise esindaja kulusid 1507 eurot (13,7*110= 1507).
19.Menetluskulud jäeti kostja kanda 86,8% ulatuses. Kohus luges hageja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks riigilõivu 475 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1507 eurot, kokku 1982 eurot. Kohus määrab eeltoodut arvestades kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse 1720,38 eurot (86,8% 1982-st on 1720,38). Hageja taotles menetluskulude 2297,33 eurot kindlaksmääramist ja kostjalt väljamõistmist. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda 86,8% ulatuses. Seetõttu peab kohus lähtuma menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata jätmise ulatuse kindlaksmääramisel eeldusest, et maksimaalne kostjalt hageja kasuks väljamõistetav menetluskulude hüvitis menetluskulude kindlaksmääramise avalduse täieliku rahuldamise korral oleks saanud olla 1994,08 eurot (86,8% 2297,33-st on 1994,08). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 273,70 euro ulatuses rahuldamata (1994,08-1720,38=273,7).
20.Kostja avaldas, et tal on tekkinud lepingulise esindaja kulu 300 eurot. Lepinguline esindaja on teinud asjas järgmisi toiminguid: hageja seisukohtade ja tõendite analüüs ning taotluse esitamine kohtule, ajakulu kaks tundi; kohtuistungiks ettevalmistamine ja esindamine eelistungil, ajakulu pool tundi; nõupidamine kliendiga, ajakulu pool tundi; tasu sihtkohta ja tagasi jõudmiseks kulunud aja eest, ajakulu 5 tundi (kokkuleppesumma 100 eurot). Kohus on seisukohal, et kostja õiguste kaitseks kohtumenetluses ja esindaja seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks olid esindaja toimingud vajalikud, v.a sõitmine sihtkohta ja tagasi, mida ei loeta kohtupraktikast tulenevalt õigusteenuse osutamiseks. Kohus on seisukohal, et õigusteenuse osutamise ajakulu kolm tundi on põhjendatud, sest vähema ajakuluga ei ole kohtu hinnangul võimalik vähemalt keskmisele kvaliteedile vastava õigusteenuse osutamine. Lepingulise esindaja tunnitasu 50 eurot on väiksem keskmisest turuhinnast ning vastab asja keerukusastmele. Kostja ei kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seetõttu ei ole kostjal õigus nõuda hagejalt käibemaksu hüvitamist. Kohus lähtub menetluskulude kindlaksmääramisel lepingulise esindaja tunnitasust, mis ei sisalda käibemaksu. Eeltoodust tulenevalt on kostja kandnud asjas põhjendatud ja vajalikke menetluskulusid 150 eurot (3*50=150). 7 (8)
21.Menetluskulud jäeti hageja kanda 13,2% ulatuses. Kohus määrab eeltoodut arvestades kindlaks kostja menetluskulude rahalise suuruse 19,80 eurot (13,2% 150-st on 19,80). Kostja taotles menetluskulude 300 eurot kindlaksmääramist ja hagejalt väljamõistmist. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda 13,2% ulatuses. Seetõttu peab kohus lähtuma menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata jätmise ulatuse kindlaksmääramisel eeldusest, et maksimaalne hagejalt kostja kasuks väljamõistetav menetluskulude hüvitis menetluskulude kindlaksmääramise avalduse täieliku rahuldamise korral oleks saanud olla 39,60 eurot (13,2% 300-st on 39,6). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 19,80 euro ulatuses rahuldamata.
22.TsMS § 445 lg 1 teine lause sätestab, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 14.06.2006 määruses tsiviilasja nr 3-2-1-56-06 p-s 14 märkinud, et kui pooled esitavad kohtumenetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tuleb kohtul poolte nõuded rahuldatud osas omal algatusel tasaarvestada. Käesolevas asjas on pooled teineteise vastu esitanud tasaarvestatavad nõuded. Kohus tasaarvestab poolte rahuldatud nõuded (hageja menetluskulud 1720,38 eurot ja kostja menetluskulud 19,80 eurot). Tasaarvestuse tulemusena lõpeb kostja menetluskulude hüvitamise nõue 19,80 eurot tervikuna. Hageja menetluskulude hüvitamise nõue lõpeb 19,80 euro ulatuses. Hageja menetluskulude hüvitamise nõude suurus pärast tasaarvestust on 1700,58 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1700,58 eurot. Tasaarvestuse tulemusena puudub kostjal hageja vastu menetluskulude hüvitamise nõue.
23.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotles menetluskuludelt viivise väljamõistmist vastavalt TsMS § 177 lõikele 4. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.