lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-30/22

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 29.06.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-30/22
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.06.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
787
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2021. a, Tallinn

Haldusasja number

3-21-30

Haldusasi

X taotlus riigi õigusabi saamiseks (Tallinna Vanglas ravi osutamata jätmine)

RESOLUTSIOON

Jätta X taotlus haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1.X esitas 24.11.2020 Harju Maakohtule riigi õigusabi taotluse. Täiendatud taotluse kohaselt (vt 07.12.2020 e-kiri) taotleb isik riigi õigusabi mh haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses. Taotluse kohaselt on Tallinna Vangla tekitanud taotlejale tugeva terviserikke, ei ole võimaldanud eriarsti, soovitud uuringuid ega raviprotseduure.
2.Harju Maakohtu 22.12.2020 määrusega edastati X taotlus riigi õigusabi saamiseks seoses haldusmenetlusega ja halduskohtumenetlusega Tallinna Halduskohtule. Tallinna Halduskohtus keeldus 22.01.2021 määrusega riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest ja edastas materjalid Riigikohtule taotluse lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks.
3.Riigikohus tühistas 28.06.2021 määrusega halduskohtu määruse ja edastas X riigi õigusabi taotluse lahendamiseks Tallinna Halduskohtule. Riigikohtu põhjendused: - Üldkogu jääb kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamise õiguslikku olemust määratledes põhimõtteliselt erikogu senise praktika juurde, kuid leiab, et kinnipeetavatele vabatahtliku tervishoiuteenuse osutamisel on tegu era- ja avalik-õiguslike suhete kompleksiga. - Üldkogu arvates on täpsem lähtuda erikogu viimasest seisukohast, et kinnipeetavale vanglas tervishoiuteenuse osutamisele saab kohaldada võlaõigusseaduse tervishoiuteenuse osutamise lepingu sätteid, kuid lepinguga iseenesest tegu ei ole. Kinnipeetaval puudub praktiliselt lepingu sõlmimisele omane vabadus valida teist lepingupoolt, ka on teenuse osutamise rahastamine korraldatud lepingule mitteomaselt. Seega on õigem rääkida seaduse alusel tekkivast kinnipeetava ja riigi vahelisest lepingulaadsest võlasuhtest, mille raames on kinnipeetaval õigus saada tervishoiuteenust ja riigil kohustus tagada kinnipeetavate ravi. Muus osas saab aga sellele võlasuhtele kohaldada tervishoiuteenuse osutamise lepingu sätteid. - Kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamisel tekkiv võlaõigussuhe on vaid õiguslikult ja esmapilgul sarnane tavapärase tervishoiuteenuse osutamise lepinguga. Tegelikkuses mõjutab vangistus, vangla haldusõiguslikud otsused ja kinnipidamisrežiim oluliselt kinnipeetavate ravi praktilist korraldust (ravi rahastamine, raviga seotud väljasõidud teise vanglasse või raviasutusse, ravimite 1(2)

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ja meditsiiniliste abivahendite lubamine kambrisse). Samuti on arsti hinnangud olulised kinnipidamisrežiimi kujundamisel (tööle määramine, julgeolekumeetmete kasutamise lubatavus). Eriti keeruline on era- ja avalik-õigusliku komponendi eristamine olukorras, kus arst hindab täiendava ravi vajalikkust. Ühest küljest on diagnoosimine ja ravi määramine osa võlaõigusseadusega reguleeritud tervishoiuteenusest. Teisalt on tegemist avalik-õigusliku otsustusega, kas kinnipeetaval on VangS § 49 alusel õigus saada teenuseid. - Kuna kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse osutamisel tuleb alati silmas pidada avalikõiguslikku raamistikku (PS § 28 lg 1, VangS § 49 jj, valdkonda reguleerivad määrused) ja raviteenuse osutamine erineb eraõiguslikule vormile vaatamata tavapärastest tervishoiuteenuse osutamise lepingutest, tuleb HKMS § 4 lg 1 kohaldamisel kõik kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlused lugeda avalik-õiguslikeks. Üldkogu leiab, et kõiki kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusi (sh vaidlusi taotluse üle kohustada vanglat abivahendit väljastama) on pädevad lahendama halduskohtud. - Üldkogu möönab menetluspõhimõtete erinevust maa- ja halduskohtus: kui maakohtus lahendatakse asi hagimenetluses võistlevuse põhimõttel, siis halduskohtus lähtutakse uurimispõhimõttest. Praktikas ei peaks see siiski tähendama põhimõttelist erisust tervisekahju hüvitamise nõuete osas.

4.Taotleja on riigi õigusabi taotluses osanud kirjeldada talle tekkinud terviseprobleeme ja meditsiinitöötajate väidetavat tegevusetust, samuti on taotleja osanud kirjeldada, milliste tõendite kogumist ta peab vajalikuks, s.o ekspertiisi korraldamist. Halduskohus pöördus kohtunõudega Tallinna Vangla poole, et selgitada välja taotleja varasemate pöördumiste sisu. Tallinna Vangla vastusest nähtub, et taotleja on korduvalt pöördunud meditsiiniosakonna, sh erinevate arstide poole ravi puudutavate ettepanekutega. Seega on taotleja ise kursis nii oma terviseseisundiga kui ka sellega, mis oleks taotleja meelest sobiv ravi. Taotleja on kinnipeetavana läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse, kuigi taotleja viibis riigi õigusabi taotluse esitamise ajal vabaduses. Kuna taotleja on läbinud kahjunõudes haldusmenetluse, puudub vajadus kaebajale haldusmenetluses riigi õigusabi andmiseks. HKMS § 2 lg 4 sätestab, et kohus tagab omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus tagab igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse (lg 5). Seega selgitab halduskohus kaebuse saamisel välja isiku tahte ning kogub asja lahendamiseks vajalikke tõendeid. Kohtu uurimiskohustus ja selgitamiskohustus tagavad, et isiku õigused ei jääks üksnes õigusteadmiste puudumise tõttu tagamata. Ka kaebuses kohtule ei pea taotleja viitama õigusnormidele, vaid peab välja tooma üksnes faktilise põhjenduse (HKMS § 38 lg 1 p 7). Taotleja senistest avaldustest kohtutele ja Tallinna Vanglale nähtub, et tal on oma tervise osas kahjunõude esitamiseks piisavad teadmised ja oskused ning kohus saab vajadusel uurimise ja selgitamisega aidata taotlejal oma seisukohti täiendada. Kuna taotleja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, jätab kohus riigi õigusabi taotluse nii haldusmenetluses kui ka halduskohtumenetluses riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (RÕS § 7 lg 1 p 1).
5.Kohus juhib taotleja tähelepanu, et kaebuse esitamisel tuleks esitada ka kaebetähtaja ennistamise taotlus, kus tal on võimalik muu hulgas tugineda sellele, et riigi õigusabi taotluse lahendamine viibis, mh otsustas taotluse lahendamise pädevuse üle Riigikohtu üldkogu. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja