XX kaebus Tallinna Vangla käskkirja nr 5-2/20/766 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 25.03.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 25.03.2021 määruse resolutsiooni p 1 peale haldusasjas nr 3-21-70.
2.Võtta asja materjalide juurde haldusasja nr 3-21-359 toimikus sisalduv Tallinna Vangla 03.03.2021 vastus nr 1-11/21/5450-2 ja selle lisad digitaalse toimiku lehekülgedel 25–27, 29–30 (3-21-359/5s).
3.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25.03.2021 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
Tõlkida määruse resolutsioon ja põhjendused vene keelde.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1).
1.Tallinna Vangla määras XX-le 26.11.2020 käskkirjaga nr 5-2/20/766 distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamise kaheks ööpäevaks Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 rikkumise eest. Kaebaja esitas käskkirja peale vaide, milles taotles distsiplinaarkaristuse tühistamist, teiste distsiplinaarkaristuste õiguspärasuse kontrollimist ja kompensatsiooni maksmist. Tema sõnul tema selgitused varastati. Tal on õigus enda andmete mitteavaldamisele.
Tallinna Vangla jättis 14.12.2020 vaideotsusega nr 5-15/20/439-2 XX vaide rahuldamata.
3.XX esitas Tallinna Halduskohtule 09.01.2021 kaebuse, milles esitas järgmised taotlused: tühistada distsiplinaarkaristus, esitada kirjalik vabandus ja maksta hüvitist. Kaebaja palus vastata vene keeles. Tallinna Vangla on uurimist venitanud ning tema selgitused on varastatud. Talle määratud 24 distsiplinaarkaristust põhinevad Tallinna Vangla kodukorra p 4.10 ebaõigel tõlgendamisel. Talle ei ole arstiabi osutatud. Vanglaametnike poolne narrimine meediku- või arstivisiidi ajal ning dialoogide ja tervisekaebuste pealtkuulamine kujutab endast kinnipeetavate ebaseaduslikku kohtlemist. Rikutud on kodukorra p-e 19.6, 19.7 ja 21.1 ning vangistusseaduse (VangS) § 52 lg-t 1 ja 2 ning § 53 lg-t 2.
4.Vastuseks kohtunõudele teatas vangla, et kaebaja ei ole kahjunõuet vanglale esitanud, kuigi vaides on kompensatsiooni maksmine märgitud.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 12.02.2021 määrusega heastamisnõude (vabandamine), andis kaebajale menetlusabi ja vabastas ta enda avalduste, kohtulahendi resolutsiooni ja põhjenduste kulude kandmisest, jättis kaebuse tühistamis- ja hüvitamisnõuete osas käiguta ning andis kaebajale 10-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, sh 250 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. Kaebajal tuli selgitada, milles seisnes talle tekkinud mittevaraline kahju. Kaebaja ei ole heastamiskaebuse osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust, mistõttu tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Liiati puudub kaebajal õigus vabandamist nõuda. Tähelepanuta tuleb jätta arstiabi osutamisega seotud väited, sest ka selles osas oli kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Üksiti ei kuulu meditsiiniliste otsuste vaidlustamisega seotud vaidluste lahendamine halduskohtu pädevusse. Hüvitamisnõude osas tuleb lugeda kohtueelne menetlus läbituks, sest vangla jättis selle nõude õigusvastaselt lahendamata.
6.Kaebaja esitas 11.03.2021 menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks, sest vangla ei paku talle tööd ja tal ei ole raha. Ta palus algatada kriminaalasi, sest tema selgitused on kaotatud. Kaebaja palus end kutsuda kohtuistungile. Talle ei anta paberit ja takistatakse kirjade saatmist. Käskkirja arvestatakse teistes distsiplinaarasjades. Tema au ja hea mainet kahjustati ja tekitati kahju tervisele, tekkis stress. Süüdistust pole vene keelde tõlgitud. Kaebaja selgitas, et tal hakkas öösel halb, inspektor kutsus meediku. Abi osutamisel hakkas inspektor küsima, miks kaebaja ei käi jalutuskäikudel. Kaebaja palus abi osutamist mitte segada, sest polnud aeg vastata etteheidetele. Inspektor ei lõpetanud, mistõttu pidi kaebaja paluma tal lahkuda.
7.Tallinna Halduskohus jättis 25.03.2021 määrusega rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks (resolutsiooni p 1), jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale 7-päevase tähtaja 250 euro tasumiseks alates määruse resolutsiooni p 1 jõustumisest (resolutsiooni p 2). Ühtlasi hoiatas kohus kaebajat, et riigilõivu tasumata jätmisel kaebus tagastatakse (resolutsiooni p 3). Menetlusabi andmine eeldab, et isikul ei ole oma majandusliku seisundi tõttu võimalik menetluskulusid kanda ja on piisav alus arvata, et kavandatav menetluses on edukas (HKMS § 111 lg-d 1 ja 3). Kaebaja sissetulek neljal eelneval kuul enne kaebuse esitamist on 0,20 eurot ning see on ka kaebaja konto lõppjääk 11.01.2021 seisuga. Seega ei võimalda kaebaja majanduslik seisund riigilõivu tasuda. Kaebuse väheste eduväljavaadete tõttu tuleb menetlusabi taotlus siiski rahuldamata jätta. Kaebajale määrati distsiplinaarkaristus Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 rikkumise eest põhjusel, et ta süüdistas meditsiinilise abi osutamise käigus 26.10.2020 kell 03.15–03.40 meditsiiniõde abi andmata jätmises. Käskkirja aluseks oleva ettekande kohaselt oli kaebaja suhtumine vaenulik ja kaebaja kasutas fraasi „uidi otsjuda!“. Kodukorra punkti 1.13.1 järgi on kinnipeetav muu hulgas kohustatud käituma vanglateenistujatega viisakalt ning suhtlemisel järgima kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid ning üheski vestluses, pöördumises ega muus 2(5)
kontekstis ei tohi kasutada ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid. Kaebajale väljastati vangistust reguleerivate õigusaktide venekeelsed tõlked 02.01.2020, mistõttu olid talle kinnipeetava kohustused teada. Kaebaja ei ole käskkirja aluseks olevas ettekandes toimunud sündmusi ega enda käitumist eitanud. Süüline tegu on seega õigesti tuvastatud. Kaebaja väide uurimise venitamise ja kodukorra p 21.1. rikkumise kohta ei ole põhjendatud. Distsiplinaarkaristuse võib määrata ühe kuu jooksul arvates rikkumisest teadasaamisest. Juhtum toimus 26.10.2020 ja käskkiri anti 26.11.2020. Seega on karistus määratud VangS § 64 lg 41 ls-s 1 sätestatud tähtaega järgides. Kaebajal oli võimalik anda selgitusi, kuid ta ei kasutanud seda. Kaebaja väitis temalt selgitusi küsima tulnud menetlejale, et andis selgitused koos vaidega. Kuna vaie jõudis menetlejani, ei ole põhjus kahelda, et ka selgitused oleksid vanglani jõudnud. Kaebaja keeldus selgituste andmisest uuesti. Kaebaja ei ole käskkirja aluseks oleva sündmuse kohta esitanud selgitusi kohtule. Vanglal on karistuse määra otsustamisel lai kaalutlusõigus. Käskkirjas on põhjendatud karistuse liiki ja pikkust. Kaebajal on kehtivad distsiplinaarkaristused, sh ebaviisaka suhtlusviisi eest, mistõttu ei ole kahepäevane karistus ilmselgelt ebaproportsionaalne. Ei nähtu, et rikutud oleks distsiplinaarmenetluse norme. Kahju hüvitamine eeldab, et käskkiri on õigusvastane. Kuna selliseid asjaolusid ei nähtu, ei ole täidetud kahjunõude kohustuslik eeldus. Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi ega tõendeid selle kohta, et distsiplinaarkaristuse määramise tagajärjel oleks kahjustatud tema au, head mainet, kahjustatud tervist, mistõttu ei ole nende tagajärgede tekkimine ka tõenäoline.
8.XX esitas Tallinna Ringkonnakohtule 30.03.2021 määruskaebuse, milles palub kohtul vabastada ta 250 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Ta viibib vanglas ning tal ei ole tööd, mistõttu ei ole tal võimalik riigilõivu ise maksta. Kaebaja palub õigusabi ja tõlgi määramist, sest siis ta saab vastata faktide alusel, mitte pimesi. Ta palub saata kohtuotsuse vastuse seisuga 25.03.2021 vene keeles.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-d 9 ja 10). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
10.Kaebaja on esitanud liitkaebuse, paludes tühistada 26.11.2020 käskkiri ning hüvitada kahju. Liitkaebuse esitamisel tuleb tasuda lõivu nõude eest, millelt tuleb maksta suurim riigilõiv (HKMS § 104 lg 1). Kuna kaebaja nõuab kahju hüvitamist kohtu omal äranägemisel, tuleb kaebuselt maksta riigilõivu 250 eurot (riigilõivuseaduse § 60 lg 3).
11.Puudub kahtlus, et kaebajal ei ole raha, et tasuda 250 euro suurust riigilõivu (HKMS § 111 lg 1 ja § 112 lg 1). Halduskohus on samas õigesti märkinud, et majanduslik seisund ei ole ainus kriteerium, mida menetlusabi taotluse lahendamisel hinnatakse. Menetlusabi andmine eeldab ka, et isiku kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seejuures arvestatakse menetluses osalemise edukuse hindamisel muu hulgas asja tähendust menetlusabi taotlejale (HKMS § 111 lg 2). HKMS § 111 lg 3 järgi ei anta isikule menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik. Menetluses osalemist loetakse ebamõistlikuks, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, asjast tulenev kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega, või kaebusega pole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
12.Halduskohus jättis menetlusabi taotluse rahuldamata, sest pidas kaebuse rahuldamist ebatõenäoliseks. Halduskohtu hinnangul ei esinenud käskkirja õigusvastasusele osutavaid 3(5)
aluseid. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).
13.Kaebajale pannakse 26.11.2020 käskkirjas süüks kodukorra p 1.13.1 rikkumist. Osutatud sätte kohaselt on kinnipeetav kohustatud käituma vanglateenistujatega viisakalt ja järgima suhtlemisel kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Käskkirjast nähtuvalt andis meditsiiniõde kaebajale 26.10.2020 meditsiinilist abi, mille käigus süüdistas kaebaja teda abi andmata jätmises. Samuti ütles kaebaja vaenulikult: „Uidi otsjuda!“ Kaebaja ei ole eitanud käskkirja andmise aluseks oleva sündmuse toimumist. Selline lahkumise käsu andmine on ebaviisakas ega vasta üldtunnustatud käitumisreeglitele, eriti kui kaebaja on selle andmisel olnud vaenulik. Valvuri viibimine meditsiinilise abi andmise ajal samas ruumis ei tähenda, et kaebaja käitumine oleks vabandatav. Kaebajal tuleb järgida vangla kodukorda. Venekeelne Tallinna Vangla kodukord on kaebajale tutvumiseks allkirja vastu antud 02.10.2020. Käskkiri on antud VangS § 64 lg 41 ls-s 1 sätestatud tähtaega järgides. Selgituste varastamine on ebausutav. Kuna vangalateenistuja on saanud kätte vaide, puudub kahtlus, et ta oleks saanud kätte ka selgitused, kui kaebaja oleks need esitanud. Kaebaja on intsidendi asjaolusid kohtumenetluses püüdnud selgitada, kuid ka sealt ei nähtu, et ta eitaks sündmuse toimumist või sõnavalikut. Käskkirjas on karistuse liiki ja määra põhjendatud. Käskkirja tühistamiseks ei anna alust kaebaja väide, et rikkumise sisu ei tõlgitud vene keelde. Kaebajat teavitati 23.11.2020 distsiplinaarmenetluse alustamisest seoses kodukorra p 1.13.1 rikkumise kahtlusega. Kaebaja kinnitas allkirjaga teatisega tutvumist. Kaebaja ei ole väitnud, et ei mõista süüdistuse sisu vms. Kaebusel ei ole seega häid eduväljavaateid. Põhimõtteliselt on halduskohus seega leidnud, et kaebajale asjast tulenev kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega. Kaebajal on palju kehtivaid distsiplinaarkaristusi (noomitusi ja kartserikaristusi). Vaidlustatud käskkirja järgi on kaebajal 24 kehtivat distsiplinaarkaristust. Nõnda ei saa ühe käskkirja tühistamine anda talle loodetud kasu (iseloomustus süüteoasja menetluses, arvestamine teiste distsiplinaarasjade läbivaatamisel). Selliselt oleks asjast tulenev kasu ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega.
14.Kaebaja nõuab ka kahju hüvitamist seoses distsiplinaarkaristuse määramisega. Halduskohus on asjakohaselt märkinud, et hüvitamiskaebuse rahuldamise esmane eeldus on haldusorgani õigusvastane tegevus. Käskkirja õigusvastasuse tuvastamine on eespool toodud põhjendustel aga ebatõenäoline, mistõttu on vähetõenäoline ka hüvitamiskaebuse rahuldamine. Niivõrd väheste edulootustega kaebuse esitamisel riigilõivust vabastamine ei ole põhjendatud.
15.Ringkonnakohus selgitab, et kui kaebaja soovib esitada hüvitamiskaebust seoses sellega, et valvur viibis 26.10.2020 arstivisiidi ajal tema juures ega lahkunud, kuuldes seega abi osutamisel pealt tema terviseandmeid (valvuri viibimine kinnipeetava meditsiinilise läbivaatuse juures), siis tuleb tal esitada esmalt vastavasisuline taotlus Tallinna Vanglale (VangS § 11 lg 8). Vangla ei ole sellist kahjunõuet lahendanud.
16.Kaebaja on määruskaebuses märkinud: „Lisaks palun kohtult õigusabi ja tõlgi määramist, et saaksin vastata kohtuotsusele mitte pimesi, nagu praegu, vaid faktide alusel.“ Ringkonnakohtu hinnangul ei saa eelnevast järeldada, et kaebaja soovib riigi õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses, sest avaldusest nähtub tahe osaleda menetluses ise, mitte esindaja vahendusel. Igal juhul esineks ka riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-des 1, 5, 6 ja 12 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Ringkonnakohus järeldab eelnevast siiski, et kaebaja soovib tegelikult kohtulahendite tõlkimist vene keelde.
17.Tallinna Halduskohus andis kaebajale 12.02.2021 määruse resolutsiooni p-ga 3 menetlusabi ja vabastas ta avalduste ja asjakohases osas kohtulahendite resolutsiooni ja põhjenduste tõlkimise kulude kandmisest. Nõnda tõlgiti kaebajale 12.02.2021 määruse 4(5)
resolutsioon ja põhjendused vene keelde. Samas ei ole halduskohus tõlkinud vene keelde 25.03.2021 määruse resolutsiooni ja põhjendusi. Tallinna Vangla on haldusasjas nr 3-21-359 välja toonud, et kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmetel on XX suhtluskeelteks nii eesti kui ka vene keel, ta omandas Ämari Vanglas viibides keskhariduse X, kus õppetöö toimus eesti keeles, ja mille 11. ja 12. klassi lõpetas kaebaja kiituskirjaga. Kaebaja pidavat ka vanglaametnikega suhtlema suuliselt eesti keeles. Samas haldusasjas on vangla esitanud kaebaja eestikeelsed pöördumised. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole esitatud pöördumiste põhjal veendunud, et kaebaja oskab piisaval määral eesti keelt, et mõista kohtulahendeid. Tema keeleoskus on ilmselt piisav, et esitada suuliselt ja kirjalikult lühikesi eestikeelseid avaldusi. Tema eestikeelsed pöördumised on küll mõistetavad, ent äärmiselt lakoonilised, sisaldades ka palju vigu. Selliselt võib esineda raskusi keerulisema teksti mõistmisel. Seega tuleb käesoleva määruse resolutsioon ja põhjendused tõlkida kaebajale vene keelde, lähtudes menetlusabi jätkuvuse põhimõttest. Kuna kaebaja on olnud võimeline esitama mõistetava määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 25.03.2021 määrusele, puudub eraldiseisev põhjus selle määruse resolutsiooni ja põhjenduste tõlkimiseks. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde haldusasja nr 3-21-359 materjalide hulgas sisalduva Tallinna Vangla 03.03.2021 vastuse nr 1-11/21/5450-2 ja selle lisad digitaalse toimiku lehekülgedel 21, 25–27, 29–30 (3-21-359/5s).
18.Eelnevat arvestades jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25.03.2021 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.