Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
10. veebruar 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-50
Haldusasi
XX kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 21. detsembri 2020. a otsuse tühistamiseks ja Eesti Advokatuuri aukohtu kohustamiseks vaadata kaebaja kaebus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Eesti Advokatuur
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19. jaanuari 2021. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 19. jaanuari 2021. a määruse peale haldusasjas nr 3-21-50.
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19. jaanuari 2021. a määrus haldusasjas nr 3-21-50 muutmata.
Määruse resolutsiooni punkti 2 peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-21-50 hooldusõigus lapse elukoha, hariduse ja tervise küsimustes. Kuna esindaja sellele ei viidanud, siis märkas XX seda alles pärast kompromissi kinnitamist kohtu poolt. Seega on A. Nõmmik rikkunud eetikakoodeksi §-e 8, 14 ja 15 ning advokatuuriseaduse (AdvS) § 44 lg-t 1. Nende rikkumistega tekitas A. Nõmmik XXle materiaalset ja moraalset kahju.
3-21-50 koostanud selle kohta põhjendatud otsuse (AdvS § 17 lg 5). Aukohus on andnud mõlemale poolele võimaluse oma seisukohti avaldada ja tõendeid esitada, on hinnanud menetlusosaliste seisukohti ja faktilisi asjaolusid ning tuvastanud, et advokaadi tegevuses ei ilmne distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumise tõttu ei pidanud aukohus aukohtumenetlust algatama. Asjaoludest ei nähtu, et aukohus oleks jätnud arvesse võtmata väited või tõendid, mis võinuks mõjutada asja lahendust. Advokaadi selgitustega nõustumine ei viita vältimatult aukohtu erapoolikusele. Aukohtu põhjendused on napid, kuid asjakohased. Halduskohtul ei ole võimalik võtta seisukohta aukohtu otsuse sisulise õiguspärasuse osas (st, kas aukohus on põhjendatult järeldanud, et advokaadi tegevuses puuduvad distsiplinaarsüüteo tunnused). Aukohtu otsus ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. Aukohtumenetluse läbiviimine ei ole ette nähtud huvitatud isiku subjektiivsete õiguste kaitseks, vaid tegemist on kutseühingu sisemise kontrolliga oma liikmete tegevuse üle (Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2014 määrus asjas nr 3-14-51432). Aukohtumenetluse algatamata jätmisest ei tulene kaebajale ühtegi täiendavat õigust ega kohustust, samuti ei jäänud sellest tulenevalt ükski õigus tekkimata ega vabadus realiseerimata. Kui kaebaja eesmärgiks on saada advokaadi tegevusega põhjustatud kahju eest hüvitist, tuleb pöörduda vastava nõudega advokaadi vastu maakohtusse. Hüvitise taotlemine ei eelda aukohtu poolt süüdimõistva otsuse tegemist. Seega ei ole aukohtu otsuse tühistamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
XX palub 30.01.2021 määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada.
Halduskohus on vääralt hinnanud aukohtu menetlusnormide rikkumist. Aukohtumenetlus ei olnud erapooletu. Aukohtu otsus tuleks tühistada juba sel põhjusel, et otsuse põhjendused on nii napisõnalised. Halduskohus ei ole hinnanud aukohtu otsuse mõju kaebaja võimalustele taastada oma otsustusõigused lapse osas. Kaebaja peab tõendama advokaadi eksimusi kahes erinevas kohtumenetluses.
3-21-50 rikkumine. Seega on halduskohtumenetluse esemeks advokatuuri tegevus aukohtumenetluse läbiviimisel, mitte advokaadi tegevus huvitatud isiku suhtes (vt Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2019 määrus nr 3-19-362, p 10 ja seal viidatud praktika). Huvitatud isik ei saa nõuda advokaadi karistamist. Kohus kontrollib, kas isik on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse taotlus esitada ja kas aukohus on selle vastavalt pädevus-, menetlus- ja vormireeglitele läbi vaadanud. Aukohtul on otsustusõigus selle üle, kuidas rikkumisele reageerida ja kas advokaati distsiplinaarkorras karistada. Samuti tuvastab aukohus distsiplinaarsüüteo asjaolud. Aukohtu kaalutlusotsuse vaidlustamiseks puudub huvitatud isikul subjektiivne õigus. Nii ei ole kohtul võimalik võtta seisukohta aukohtu otsuse sisulise õiguspärasuse osas, st, kas advokaadi tegevuses esinevad distsiplinaarsüüteo tunnused või mitte ning kas advokatuuri hinnang nendele asjaoludele on õige (Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2016 määrus nr 3-16-1148, p-d 8–9).
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.