lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-50/3

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 10.02.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-50/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
10.02.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1528
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

10. veebruar 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-50

Haldusasi

XX kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 21. detsembri 2020. a otsuse tühistamiseks ja Eesti Advokatuuri aukohtu kohustamiseks vaadata kaebaja kaebus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – XX Vastustaja – Eesti Advokatuur

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19. jaanuari 2021. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 19. jaanuari 2021. a määruse peale haldusasjas nr 3-21-50.

Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19. jaanuari 2021. a määrus haldusasjas nr 3-21-50 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 2 peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XX esitas Eesti Advokatuuri aukohtule kaebuse vandeadvokaat Ants Nõmmiku tegevuse peale. Kaebuse kohaselt kaotas XX advokaadi tegevuse tõttu tsiviilasjas nr 2-20-3680 lapse suhtes osaliselt hooldusõiguse. XX andis tsiviilasja menetluses tema esindajana tegutsenud vandeadvokaat A. Nõmmikule teada, et ei nõustu lapse suhtes hooldusõiguse kaotamisega. Sellisena sai see ka kompromisslepingu eelnõusse kirja. Lapse ema esindaja parandas kompromisslepingut ja saatis selle A. Nõmmikule tutvumiseks. A. Nõmmik edastas selle XXle, kinnitades, et väikesed parandused on sees. Kaebaja usaldas oma esindajat ja keskendus seetõttu ainult suhtlust korraldavale osale. Seetõttu jäi tal märkamata, et lapse emale anti osaline

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-21-50 hooldusõigus lapse elukoha, hariduse ja tervise küsimustes. Kuna esindaja sellele ei viidanud, siis märkas XX seda alles pärast kompromissi kinnitamist kohtu poolt. Seega on A. Nõmmik rikkunud eetikakoodeksi §-e 8, 14 ja 15 ning advokatuuriseaduse (AdvS) § 44 lg-t 1. Nende rikkumistega tekitas A. Nõmmik XXle materiaalset ja moraalset kahju.

2.Eesti Advokatuuri aukohus otsustas 21.12.2020 otsusega mitte algatada aukohtumenetlust vandeadvokaat A. Nõmmiku tegevuse suhtes seoses distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumisega. Aukohus ei tuvastanud advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Advokaadi selgituste kohaselt on kaebaja saanud kompromisskokkuleppe sisuga piisavalt tutvuda ja soovi korral esitada sellesse parandusi. Aukohtul puudub alus selles osas advokaadi selgitustes kahelda. Kaebaja on teinud kompromisskokkuleppesse parandusi, mis kinnitab kokkuleppega tutvumist. Esitatud asjaoludest ei nähtu, et kaebajal oleks tekkinud kokkuleppe sisu osas vastuväiteid või täiendavaid küsimusi, millele oleks advokaat jätnud vastamata. Kaebaja on kompromisskokkuleppe allkirjastanud, mis kinnitab kokkuleppe sisuga nõustumist. Seega ei tuvastanud aukohus, et advokaat oleks jätnud kliendi huvid kaitseta, kliendile kompromissi sisu tutvustamata või suhtunud kliendi ülesande täitmisesse hooletult või asjatundmatult.
3.XX esitas 09.01.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu 21.12.2020 otsuse tühistamiseks ja Eesti Advokatuuri aukohtu kohustamiseks vaatama kaebaja kaebuse vandeadvokaat A. Nõmmiku tegevuse peale uuesti läbi. Aukohus rikkus kaebuse menetlemisel menetlusnorme ja eiras kohustust järgida uurimispõhimõtet. Aukohus ei olnud otsuse tegemisel erapooletu, vaid asus advokaadi poolele. Advokaadi selgitusi peeti tõenditest kaalukamateks. Advokaat esitas aukohtule mitmeid valeväiteid. Tsiviilasja menetluses ei olnud kunagi nõuet hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks, vaid lapse ema esitas avalduse hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks. Selle väitega on advokaat pisendanud kompromissi kahjulikku mõju kaebajale. Pahatahtlikud on advokaadi väited, nagu oleks kaebaja teda ja teisi advokaate/esindajaid ning lapse ema süüdistanud. Advokaadi kohustus oli veenduda, et kompromiss vastaks tema kliendi huvidele, ja juhtida kaebaja tähelepanu kompromissis tehtud muudatustele. Advokaat soovis oma väidetega näidata kaebajat halvas valguses. Advokaat on kohaliku omavalitsuse ja lapse esindaja poolt väljendatut valesti kajastanud. Advokaadi käitumine võimaldab järeldada, et ta lasebki klientidel kõik dokumendid ise allkirjastada, et vastutusest vabaneda. Aukohus peaks algatama distsiplinaarmenetluse advokaadi suhtes ka sel põhjusel, et advokaat on aukohut oma teadlike valedega eksitanud ja kaebajat alusetult mustanud.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 19.01.2021 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. AdvS § 16 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ja AdvS § 18 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse esitada aukohtu otsuse peale kaebus halduskohtule. Kohtupraktikast tulenevalt saab kaebeõiguse aluseks olla üksnes aukohtu poolne menetlusnormide rikkumine. Kui kaebaja on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse taotluse esitamiseks ja taotlus on vaadatud läbi menetlusreegleid järgides, ei ulatu halduskohtu kontroll sellest kaugemale. Asjaolu, kas aukohtumenetlus algatada ja milline otsus menetluse käigus teha, on aukohtu kaalutlusõigus, mille teostamist saab sisuliselt vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi sellega rikutakse (nt advokaat, kelle tegevust on otsuses hinnatud). Seadusest ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene kaebaja subjektiivset õigust nõuda advokaadi karistamist. Vaidlustatud otsusest ei nähtu menetlusnormide rikkumist, mis võinuks mõjutada asja lahendust või rikkuda kaebaja õigusi. Aukohus on kaebaja taotluse sisuliselt läbi vaadanud ja 2(4)

3-21-50 koostanud selle kohta põhjendatud otsuse (AdvS § 17 lg 5). Aukohus on andnud mõlemale poolele võimaluse oma seisukohti avaldada ja tõendeid esitada, on hinnanud menetlusosaliste seisukohti ja faktilisi asjaolusid ning tuvastanud, et advokaadi tegevuses ei ilmne distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Distsiplinaarsüüteo tunnuste puudumise tõttu ei pidanud aukohus aukohtumenetlust algatama. Asjaoludest ei nähtu, et aukohus oleks jätnud arvesse võtmata väited või tõendid, mis võinuks mõjutada asja lahendust. Advokaadi selgitustega nõustumine ei viita vältimatult aukohtu erapoolikusele. Aukohtu põhjendused on napid, kuid asjakohased. Halduskohtul ei ole võimalik võtta seisukohta aukohtu otsuse sisulise õiguspärasuse osas (st, kas aukohus on põhjendatult järeldanud, et advokaadi tegevuses puuduvad distsiplinaarsüüteo tunnused). Aukohtu otsus ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. Aukohtumenetluse läbiviimine ei ole ette nähtud huvitatud isiku subjektiivsete õiguste kaitseks, vaid tegemist on kutseühingu sisemise kontrolliga oma liikmete tegevuse üle (Tallinna Ringkonnakohtu 11.09.2014 määrus asjas nr 3-14-51432). Aukohtumenetluse algatamata jätmisest ei tulene kaebajale ühtegi täiendavat õigust ega kohustust, samuti ei jäänud sellest tulenevalt ükski õigus tekkimata ega vabadus realiseerimata. Kui kaebaja eesmärgiks on saada advokaadi tegevusega põhjustatud kahju eest hüvitist, tuleb pöörduda vastava nõudega advokaadi vastu maakohtusse. Hüvitise taotlemine ei eelda aukohtu poolt süüdimõistva otsuse tegemist. Seega ei ole aukohtu otsuse tühistamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

XX palub 30.01.2021 määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada.

Halduskohus on vääralt hinnanud aukohtu menetlusnormide rikkumist. Aukohtumenetlus ei olnud erapooletu. Aukohtu otsus tuleks tühistada juba sel põhjusel, et otsuse põhjendused on nii napisõnalised. Halduskohus ei ole hinnanud aukohtu otsuse mõju kaebaja võimalustele taastada oma otsustusõigused lapse osas. Kaebaja peab tõendama advokaadi eksimusi kahes erinevas kohtumenetluses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4). Määruskaebus on esitatud tähtaegselt (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
7.Määruskaebuse rahuldamiseks ja Tallinna Halduskohtu 19.01.2021 määruse tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
8.HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Halduskohus on asjakohaselt viidanud Tallinna Ringkonnakohtu praktikale, milles on selgitatud AdvS § 18 lg-s 1 sätestatud aukohtu otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise õiguse ulatust. AdvS § 16 lg 1 kohaselt võib huvitatud isik pöörduda aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks. AdvS § 18 lg 1 annab huvitatud isikule ka õiguse vaidlustada aukohtu otsus halduskohtus. Sellele õigusele seab piirid HKMS § 44 lg 1 – isik võib halduskohtusse pöörduda vaid oma õiguste kaitseks. Kohtupraktika kohaselt saab sellistes vaidlustes kaebeõiguse aluseks olla üksnes aukohtu poolt menetlusnormide 3(4)

3-21-50 rikkumine. Seega on halduskohtumenetluse esemeks advokatuuri tegevus aukohtumenetluse läbiviimisel, mitte advokaadi tegevus huvitatud isiku suhtes (vt Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2019 määrus nr 3-19-362, p 10 ja seal viidatud praktika). Huvitatud isik ei saa nõuda advokaadi karistamist. Kohus kontrollib, kas isik on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse taotlus esitada ja kas aukohus on selle vastavalt pädevus-, menetlus- ja vormireeglitele läbi vaadanud. Aukohtul on otsustusõigus selle üle, kuidas rikkumisele reageerida ja kas advokaati distsiplinaarkorras karistada. Samuti tuvastab aukohus distsiplinaarsüüteo asjaolud. Aukohtu kaalutlusotsuse vaidlustamiseks puudub huvitatud isikul subjektiivne õigus. Nii ei ole kohtul võimalik võtta seisukohta aukohtu otsuse sisulise õiguspärasuse osas, st, kas advokaadi tegevuses esinevad distsiplinaarsüüteo tunnused või mitte ning kas advokatuuri hinnang nendele asjaoludele on õige (Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2016 määrus nr 3-16-1148, p-d 8–9).

9.Kaebaja sai aukohtule esitada avalduse ning tema seisukohti toetavad tõendid. Ringkonnakohtule ei nähtu, et aukohus oleks mõne kaebaja väite jätnud käsitlemata. AdvS § 17 lg 4 esimesest lausest tulenevalt on aukohus kohustatud selgitama menetletavas asjas välja olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. Ringkonnakohtule ei nähtu, et aukohus oleks AdvS § 17 lg-t 4 rikkunud või vaadanud kaebaja pöördumise läbi ebaobjektiivselt või erapoolikult. Aukohus pidi otsuses andma hinnangu, kas advokaadi tegevuses esinesid distsiplinaarsüüteo tunnused. Sellise hinnangu on aukohus andnud, leides, et distsiplinaarsüüteo tunnused puuduvad (AdvS § 17 lg 5). Aukohus on tuvastanud, et advokaat on õigusabi osutamisel tegutsenud kaebaja huvides, on talle kompromissi sisu tutvustanud, ning ei ole olnud hooletu või asjatundmatu. Halduskohtu pädevuses ei ole hinnata, kas aukohtu selline hinnang on sisuliselt õige. Ringkonnakohus möönab, et aukohtu otsuse põhjendused on napid, kuid need ei ole asjakohatud. Halduskohtul puudus kohustus hinnata aukohtu otsuse mõju kaebaja võimalustele taastada oma otsustusõigused lapse osas. Hooldusõiguse taastamise eelduseks ei ole aukohtu poolt süüdimõistva otsuse tegemine. Halduskohtul tuli anda hinnang üksnes menetlusreeglite järgimisele aukohtu poolt. Menetlusnormide rikkumist ringkonnakohtule ei nähtu. Üksnes asjaolu, et kaebaja ei nõustu aukohtu otsuse põhjendustega, ei saa olla aukohtu otsuse tühistamise aluseks. Kuivõrd kaebeõiguse puudumine oli asjaoludest tulenevalt ilmselge, siis on halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel õiguspäraselt tagastanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium