Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Oliver Kask ja Janar Jäätma
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.09.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-2362
Haldusasi
Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi kaebus Kristiine Linnaosa Valitsuse 08.10.2020 korralduse nr 1-7/14 tühistamiseks osas, millega hankija tunnistas ühispakkujate KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ, KESKKONNAHOOLDUSE OÜ ja RIAB Teedeehitus osaühingu pakkumuse vastavaks ja edukaks, jättis nad kõrvaldamata ning kvalifitseeris
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 15.01.2021 otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja (vaidlustaja) Tänavapuhastuse Aktsiaselts, volitatud esindajad vandeadvokaat Kristina UuetoaTepper ja Toomas Laurits ning seaduslik esindaja Vello Kink Vastustaja (hankija) Tallinna linn, volitatud esindajad vandeadvokaat Tarmo Peterson ja advokaat Keidi Kõiv Kolmandad isikud (ühispakkujad)
KESKKONNAHOOLDUS
EESTI
OÜ, KESKKONNAHOOLDUSE OÜ ja RIAB Teedeehitus osaühing, volitatud esindaja vandeadvokaat Kristina Laarmaa
Tühistada Tallinna Halduskohtu 15.01.2021 otsuse resolutsiooni punktid 2 ja 3.
3.Teha uus otsus, millega jätta Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi kaebus rahuldamata.
4.Mõista Tänavapuhastuse Aktsiaseltsilt välja 8832,26 eurot Tallinna linna menetluskulude katteks ja 13 925,60 eurot ühispakkujate KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ, KESKKONNAHOOLDUSE OÜ ja RIAB Teedeehitus osaühingu
3-20-2362 menetluskulude katteks. Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 13.09.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastukassatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kristiine Linnaosa Valitsus viis läbi avatud hankemenetluse „Kristiine linnaosa kõrvaltänavate ja haljasalade hooldustööd“ (viitenumber 224083). Riigihanke esemeks on tänavapuhastus- ja tänavapühkimis-, lumekoristus- ja jääkoristus-, haljasalade istutus- ja hooldus-, spordiväljakute hooldusteenused ning puude ja heki pügamine. Hankija korraldas riigihanke pöördmenetlusena.
2.Tähtpäevaks esitasid pakkumuse Eesti Keskkonnateenused AS, Tallinna Kommunaalteenused OÜ, Tänavapuhastuse Aktsiaselts (kaebaja), ühispakkujad
KESKKONNAHOOLDUS
EESTI
OÜ (Keskkonnahooldus Eesti OÜ), KESKKONNAHOOLDUSE OÜ ja RIAB Teedeehitus osaühing (kolmandad isikud) ning ühispakkujad Osaühing Kesklinna Pargid ja Hong OÜ.
3.Kristiine Linnaosa vanem tunnistas 08.10.2020 korraldusega nr 1-7/14 Eesti Keskkonnateenused AS, kaebaja, Tallinna Kommunaalteenused OÜ ja kolmandate isikute pakkumused vastavaks (p 1); lükkas ühispakkujate OÜ Kesklinna Pargid ja Hong OÜ pakkumuse tagasi (p 2); tunnistas kolmandate isikute pakkumuse edukaks, sest nende ühispakkumus sai pakkumuste hindamise kriteeriumide alusel kõige rohkem väärtuspunkte ja oli kõige soodsam (p 3); jättis kolmandad isikud hankemenetlusest kõrvaldamata (p 4); tunnistas kolmandad isikud kvalifitseerimistingimustele vastavaks (p 5).
4.Kaebaja esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse vastustaja 08.10.2020 korralduse peale osas, millega tunnistati kolmandate isikute pakkumus vastavaks ja edukaks, jäeti nad kõrvaldamata ja kvalifitseeriti. Kaebaja esitas järgmised põhjendused: 1) riigihanke alusdokumendi (RHAD) p-d 5.3.2 ja 5.3.3 nägid ette ristsubsideerimise keelu, mida kolmandate isikute pakkumus rikub; 2) kolmandatel isikutel puuduvad teenuse osutamiseks nõutud masinad ja seadmed või ei ole nende kasutusse võtmise võimalus nõuetekohaselt tõendatud (vastuolu RHAD p-ga 5.7); 3) hankija ei ole teinud sisulisi arvutusi kontrollimaks, kas kolmandate isikute baasi asukohta ja nende pakutud masinaid arvestades on võimalik libedustõrjet nõutud aja jooksul teha. Kaebaja ligikaudsete arvutuste kohaselt ei ole kolmandate isikute pakutud masinatega võimalik teha libedustõrjet kõigil hooldatavatel sõiduteedel ja parklates 8 h jooksul;
2(23)
3-20-2362 4) kolmandate isikute pakkumuse maksumus erineb teiste pakkumuste maksumustest märkimisväärselt. Hankija pidanuks maksumuse põhjendatust kontrollima; 5) kolmandate isikute pakutud prügihunnikute likvideerimise ja äraveo ühikuhind ei kata ladestustasu ning on kordades väiksem teiste pakkujate pakutud hindadest. Kolmandate isikute pakutud hind prügikastide ja koerte ekskremendikastide tühjendamiseks ei kata tööde omahinda; 6) kolmandate isikute pakutud hinnaga ei ole võimalik teha nõuetekohaselt talihooldustöid. Hooldatavat pinda ning hooldussõidukite ja töötajate arvu arvestades kataks kolmandate isikute pakutud hind küll miinimumpalga maksmisega kaasnevad kulud, kuid tegelikult kolmandad isikud töötajatele miinimumpalka ei maksa. Ülejäävast summast ei ole aga võimalik katta veel libedustõrjeks kasutatavate graniitsõelmete ja ülejäänud talihoolduse kulu; 7) kui kolmandad isikud on teinud pakkumuse 2016. a hinnataseme järgi, näitab see, et tegu on põhjendamatult madala maksumusega. Praeguses hankes on hooldatavate objektide maht suurem, kergliiklusteede lume- ja libedustõrje hooldustsükli aeg lühenenud, sõelmete kohta on kehtestatud lisatingimused ning palgad on kolmandiku võrra kõrgemad; 8) kolmandate isikute põhjendused viitavad sellele, et teenust kavatsetakse osutada vastuolus hankelepinguga. Kolmandad isikud plaanivad väidetavalt võimalikult suure osa jäätmetest üle anda sorteerituna, kuid neil pole selleks jäätmeluba. Kolmandad isikud kavatsevad piirkonnajuhid panna ka hooldustöid tegema, kuid sel juhul pole neil samal ajal võimalik täita juhi ülesandeid. Kolmandad isikud kavatsevad tegutseda ka vastuolus hankelepingu pdega 7.1.1.2 (sõelmete nõutav kogus) ja 7.1.6.5 (teepinna niisutamiseks kasutatav aine).
5.Vastustaja taotles vaidlustuse rahuldamata jätmist järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja pole RHAD tingimusi vaidlustanud; 2) vastustajal ei tekkinud kahtlust pakkumuste nõuetele vastavuses. Kolmandatel isikutel on olemas kõik RHAD lisas 4 nõutud masinad ja seadmed, need vastasid nõuetele ning nende tehnilised näitajad olid kirjeldatud ja tõendatud. Kolmandad isikud esitasid masinate nõuetekohased eelkokkulepped nende omandamiseks või kasutusse võtmiseks; 3) kaebaja arvutuskäigud kolmandate isikute puisturite töövõimekuse, laadimistsükli jõudluse, ajakulu jne kohta on tõendamata. Sõit baasi kestab alla poole tunni ja vastustaja on pidanud seda piisavaks; 4) kolmandate isikute pakkumuse ühikuhinnad vastasid RHAD p-dele 5.3.2 ja 5.3.3 ning need ei kehtesta ristsubsideerimise keeldu. RHAD kohaselt pidid ühikuhinnad ja maksumus kogumis sisaldama kõiki RHAD-s ning selle lisades kirjeldatud teenuse osutamiseks ja tööde teostamiseks tehtavaid kulutusi; 5) vastustaja kontrollis kolmandate isikute pakkumuse maksumuse põhjendatust, küsis kolmandatelt isikutelt selgitusi ja arvutusi ning hindas neid. Kolmandate isikute põhjendused olid loogilised, kooskõlas teenuse osutamise kavaga, vastasid RHAD nõuetele ega olnud meelevaldsed. Vastustaja oli veendunud, et hankelepingut on võimalik täita keskkonna- jm õigusnorme eiramata. Puudub põhjus arvata, et kolmandad isikud esitasid alapakkumuse ja esineb hankelepingu täitmata jätmise risk;
3(23)
3-20-2362 6) kolmandatel isikutel on võimalik soetada graniitsõelmeid soodsamalt teistelt Eestis või väljaspool Eestit tegutsevatelt ettevõtjatelt; 7) vastustaja analüüsis kolmandate isikute pakkumust iga teenuse osas ja hindas pakkumust tervikuna. Vastustajal ei ole kohustust ümber lükata kaebaja iga väidet kulude omahinna kohta, sest põhjendamatult madala maksumuse väljaselgitamise metoodika valik on hankija otsustada. Kõigi vastustaja jaoks küsitavusi tekitanud asjaolude kohta on vastustaja saanud kolmandatelt isikutelt ammendavad vastused. Kaebaja peab tõendama, et sellise hinnaga ei ole võimalik teenust osutada. Kuna kolmandate isikute pakutud hind on kehtivast lepingust 33% võrra suurem, on usutav, et nad suudavad pakutud hinnaga tänavahooldustöid teostada. Majandusprognoosid kinnitavad, et majandusolukord on ebastabiilne, kütuse hinnad ja keskmine palk langevad ning ettevõtjate ootused kasumimarginaalile vähenevad. Seega teenuse osutamisega seotud põhikulud lähiaastatel ei kasva. Samuti korrigeeritakse lepingu kehtivuse vältel teenuse osutamise ühikuhindasid vastavalt tarbijahinnaindeksile. Kaebaja osutab käesoleval ajal sarnastel tingimustel teenust Kristiine linnaosas võrreldava hinnaga ja lepingut ei ole rikutud. Samuti ei ole ta kandnud majandusaasta aruandest nähtuvalt kahjumit; 8) protsentuaalselt võib tunduda, et parklate ja kõnniteede hooldusmaht on võrreldes eelneva sarnase lepinguga oluliselt muutunud, kuid tegelikult on kasv olnud ebaoluline. Kuna põhirõhk nii rahaliselt kui protsentuaalselt läheb tänavate (teede) koristamisse, kus vahe on ainult 3%, ei mõjuta mõne kuluartikli tõus oluliselt lõppsummat. Vastustaja on hooldatavatele objektidele määranud erinevad seisunditasemed, mis diferentseerivad erinevate alade osakaalu koguhinnas. Seega vastustaja jaoks on nimetatud osas kulude kasv kolmandiku võrra märkimisväärne; 9) puhastusvaldkonnas on oluline keskmine palk, mis võib koroonaviirusest tingitud töötuse kasvu arvestades väheneda. Samuti võivad muutuda töötajate senised ülesanded. Nt võidakse piirkonnajuhtidele panna osaliselt ka muid ülesandeid. Tegemist on pakkuja sisemise töökorraldusega. Kohustuste pahauskset täitmata jätmist ei saa eeldada.
6.Kolmandad isikud taotlesid vaidlustuse rahuldamata jätmist järgmistel põhjendustel: 1) RHAD ei sisalda kasutatava tehnika osas muid nõudeid kui vastavus lisale 4. RHAD ei seadnud tehnika laiusele ega täismassile mingeid nõudeid. Kolmandad isikud nimetasid lisas 4 kõik masinad ja seadmed, mis on hankelepingu täitmiseks vajalikud. Kolmandate isikute pakutud seadmetega on võimalik hankelepingut täita; 2) kolmandad isikud on toonud arvutused libedustõrje tööjõudluse kohta teenuse osutamise kavas ja need kinnitavad, et hooldust on võimalik teha ettenähtud aja jooksul. Kolmandate isikute pakkumuses märgitud teenuse osutamise keskusesse sõit võtab 20 minutit. Kristiine linnaosas on võimalik avalikes parklates piiranguteta ja tasuta parkida, et vajadusel teostada laadimist teenuse osutamise keskusega võrreldes lähemal. Ilmastikuolude jälgimise kaudu on võimalik ette näha, millal oleks vajalik sõelmete laadimiseks vahendid tuua keskusest hooldatavatele aladele lähemale. Puistematerjal tuuakse tööpiirkonda kalluritega ja laadimine toimub laadurkopaga. Hooldusmasinatel eemaldatakse lumesahad, et kandevõime oleks suurem ja saaks rohkem puistet puisturisse laadida; 3) RHAD-st ei tulene ristsubsideerimise keeldu; 4) vastustaja kontrollis kolmandate isikute pakkumust ja kolmandad isikud on esitanud üksikasjalikud selgitused koos arvandmetega, mis veenavad, et pakkumuse kogumaksumus ei ole põhjendamatult madal. Kaebaja etteheited seonduvad ühikuhindadega, mitte pakkumuse maksumuse kui tervikuga. Pakkumuse maksumust ei saa pidada põhjendamatult madalaks 4(23)
3-20-2362 pelgalt seetõttu, et üks ühikuhind on kahtlaselt madal. Kuna hankeleping sõlmitakse 72 kuuks, põhineb pakkumuse hinnastamine pakkujate prognoosil ja kalkuleeritud äririskil; 5) kaebaja on prügi ladestustasu arvutamisel lähtunud põhjendamatult eeldusest, et prügihunniku arvestuslik erikaal on kindlasti vähemalt 0,4 t. Kolmandad isikud on lähtunud mahukaalust 0,18 t/m3, võttes aluseks SEI juhendmaterjali jäätmete mahukaalu arvestamiseks. Seega on õige arvestada ladestustasuks 12,69 eurot/m3 ja kolmandate isikute pakutud ühikuhind võimaldab katta lisaks ladestustasule ka muid teenuse osutamise kulusid. Kolmandad isikud on lähtunud hinnakalkulatsioonis ringmajanduse põhimõtetest, plaanides anda jäätmed üle võimalikult suures osas sorteerituna, eraldades eelkõige inertsed jäätmed, mille üleandmine sorteerituna jäätmete lõppkäitlejale on oluliselt soodsama hinnaga või tasuta. RHAD ei nõua, et pakkujal peab pakkumuse esitamise hetkel olema jäätmeluba mh jäätmete sorteerimiseks. Kolmandad isikud ei ole väitnud, et kavatsevad hankelepingut täita ilma vajalike lubadeta või teostavad sorteerimist tingimata ise; 6) kaebaja leiab ekslikult, et prügikastide ja ekskremendikastide tühjendamine peab toimuma eraldiseisvalt muudest haljastuse ja inventari hoolduse töödest. Kolmandad isikud on prügikastide tühjenduse logistiliselt ühendanud haljastuse koristusringidega. Eluliselt toimubki sama tehnikat ja tööjõudu kasutades nii haljastuse hooldus kui ka prügikastide ja ekskremendikastide tühjendamine. Kulude kunstlik lahutamine ei ole põhjendatud; 7) kaebaja lähtub ebaõigest eeldusest, et käitlemisele suunatav prügikogus on vähemalt 6,3 t ja seetõttu minimaalne jäätmete üleandmise kulu 444,15 eurot. Vastustaja ei ole määratlenud eelduslikke prügikoguseid. Isegi kui reaalsed prügikogused peaksid olema eelduslikest suuremad, on sellest tekkiv lisakulu sedavõrd marginaalne, et pakkumuse maksumuse arvelt on võimalik katta see täiendav lisakulu. Kolmandate isikute pakutud tänavate hoolduse kogumaksumus aastas on realistlik ja katab hankelepingu täitmise kulud. Kaebaja enda pakutud haljastuse ja inventari hoolduse kogumaksumus on 4% kõrgem kolmandate isikute pakutust. Kolmandate isikute pakutud hind on 2,5 korda kõrgem kui hetkel kehtivas lepingus; 8) praeguses majanduskeskkonnas ei ole usutav, et hankelepingu täitmise perioodil saaksid teenuse osutamise kulud 30–50% ulatuses kasvada; 9) kaebaja arvutused tööjõukulude kohta ei ole õiged. Talviste hooldustööde nõuetekohane täitmine on võimalik ka väiksema töötajate arvuga, kasutades summeeritud tööaega ja valveaega ning tööjõurenti. Kolmandate isikute tööajagraafiku kohaselt on võimalik tagada ühe mehhanismi töö 3 töötajaga. Kui hoolduse teostamiseks puudub vajadus, rakendatakse valveaega ja töötaja peab vajaduse tekkimisel ilmuma tööandja kutse peale tööle. Ka piirkonnajuhid võivad teostada lepingujärgseid hooldustöid. RHAD ei nõua, et hankelepingu täitmiseks rakendatavale tööjõule tuleks maksta vähemalt keskmist palka; 10) kolmandad isikud on arvestanud talveperioodil kõnniteede libedustõrjele 35 hooldustsüklit ja tänavatele 15 hooldustsüklit. Lisaks on tänavate libedustõrje teostamisel arvestatud teepinna karestamisega. Kolmandate isikute pakutud talvise hoolduse maksumus katab nii tööjõukulud, sõelmete kulud kui ka muud kulud; 11) kolmandate isikute kulud kevadkoristuse teostamisele sisalduvad talvise hoolduse maksumuses. Teepinna niisutamine kõrvaltänavatel ei ole vajalik, sest need on väiksema liikluskoormusega ja peentolmu teke on väiksem. Tõenäoline ei ole, et kaebaja kasutab puhastusmasinate veesüsteemides soolalahuseid, millel on intensiivne korrosiooni tekitamise omadus. Samuti on teada, et NaCl tolmu sidumise omadus on väga madal, mistõttu 5(23)
3-20-2362 tavapraktikas kasutatakse lühiajalise tolmu tekke vähendamiseks pühkimis- ja koristustööde teostamisel vett ilma sooladeta. Hankelepingu kohaselt kasutatakse soolalahuseid vajadusel; 12) Eesti jäätmekäitluse koondtabelis olevaid andmeid kasutades võib järeldada, et hankelepingu objektiks olevate tänavate pühkmete kogus on 42,44 t aastas ehk 3,53 t kuus, millest ladustatakse prügilasse vaid 0,15 t kuus kuluga 35 eurot. Tegemist on ilmselgelt marginaalse kuluartikliga; 13) kolmandate isikute pakkumuse maksumus on 33% kallim hetkel kehtivast lepingust. Kolmandate isikute pakutud summa tänavate talvise ja suvise hoolduse osas on 50% kallim, kui kaebaja ise 30.09.2020 seisuga sama teenust osutas. Vaidlusaluse hanke maht on hooldatavate objektide lõikes suurenenud, kuid kogu hooldatava ala pindala arvestades on suurenemine ebaolulise tähtsusega; 14) kolmandad isikud ei ole avaldanud, et kavatsevad soetada sõelmeid ettevõtjatelt, kellele vastustaja viitas. Kolmandad isikud on vaidlustusmenetluses esitanud kinnituse isikult, kelle hinnapakkumisest sõelmete osas on pakkumuse hinnastamisel lähtutud ja milles kinnitatakse sõelmete kooskõla riigihanke tingimustega. Hankeleping ei kohusta kasutama libedustõrjeks ainult sõelmeid, vaid lubatud on ka karestamine.
7.VAKO jättis 17.11.2020 otsusega nr 212-20/224083 vaidlustuse rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) RHAD-s ei ole kehtestatud ristsubsideerimise keeldu; 2) hankija sai kontrollida pakkumuse vastavust RHAD p-le 5.7 üksnes viisil, et kontrollis pakkuja esitatud masinate ja seadmete vastavust lisas 4 kehtestatud seadmete loetelule ja nõuetele ning samas positsioonis esitatud nõuetele. Kolmandate isikute pakkumuse lisas 4 esitatud masinad ja seadmed vastavad RHAD nõuetele ning kolmandad isikud on nende kasutamise võimalust tõendanud; 3) kolmandate isikute pakkumus oli kõige madalama kogumaksumusega ja ka kõigi hindamiskriteeriumide komponentide maksumused olid oluliselt madalamad pea kõigi teiste pakkumuste vastavate komponentide maksumustest. Kuna hankes pole kehtestatud ristsubsideerimise keeldu ühikuhindade vahel, ei saa pakkumuse maksumuse põhjendatuse tuvastamisel olla määrav, kui teatav osa ühikuhindadest ei kata konkreetse töö tegemise kõiki kulusid. Hankija hindas kolmandate isikute pakkumuse maksumust kontrollimenetluses ning esitas põhjendused, mille alusel jõuti järeldusele, et pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal. Hankija leidis, et kolmandate isikute pakkumuse maksumus on tänavate hooldustööde maksumuse osas 33% kõrgem seni kehtinud lepingute alusel nende tööde eest makstavast tasust. Arvestades üldist majanduskeskkonda ja -prognoose, ei saa eeldada, et lepingu täitmise perioodil kulud järsult kasvaksid, pigem on oodata tööjõu- jm kulude langust. Hankija järeldus on põhimõtteliselt õige. Ta on järginud pakkumuse maksumuse kontrollimisel menetlusnorme ega ole teinud ilmset kaalutlusviga; 4) kaebaja keskendub 12 ühikuhinna võimalikule mittevastavusele tööde omahinnale. Kaebajal on tõendamiskoormus näitamaks, et pakutud hind on liiga madal. Kaebaja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et kolmandate isikute pakkumuse kogumaksumus või isegi hindamiskriteeriumide komponentide maksumused oleks põhjendamatult madalad. Ühikuhindade põhjendatusele oleks asjakohane tugineda, kui ristsubsideerimine oleks keelatud.
6(23)
3-20-2362
8.Kaebaja nõudis halduskohtule esitatud kaebuses vastustaja 08.10.2020 korralduse tühistamist osas, millega tunnistati kolmandate isikute pakkumus vastavaks ja edukaks, jäeti nad kõrvaldamata ja kvalifitseeriti. Kaebaja jäi vaidlustusmenetluses esitatud väidete juurde. Vastuseks VAKO-le märkis kaebaja, et ta põhjendas kolmandate isikute pakkumuse maksumuse madalust piisavalt ja üksikasjalikumaks argumentatsiooniks polnud tal võimalust, sest dokumendid on kaetud ärisaladusega. Vastustaja kontroll ei olnud terviklik, muu hulgas on jäetud kontrollimata kolmandate isikute selgituste vastavus nende esitatud teenuse osutamise kavale. Kaebaja palus kaasata eksperdi, kes tõendaks, et kolmandate isikute esitatud tehnikaga ei ole võimalik teha libedustõrjet ohtlikes kohtades 4 h ja ülejäänud puhastuspiirkonnas 8 h jooksul.
9.Vastustaja taotles kaebuse rahuldamata jätmist, jäädes varem esitatud seisukohtade juurde. Eksperdi kaasamine ei ole vajalik ja see ainult pikendaks tarbetult menetluse kestust.
10.Kolmandad isikud taotlesid kaebuse rahuldamata jätmist, jäädes varem esitatud seisukohtade juurde. Eksperdi kaasamiseks puudub vajadus.
11.Tallinna Halduskohus jättis 15.01.2021 otsusega eksperdi kaasamise taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1), rahuldas kaebuse ja tühistas vaidlustatud korralduse osas, millega tunnistati kolmandate isikute pakkumus vastavaks ja edukaks, jäeti nad kõrvaldamata ja kvalifitseeriti (resolutsiooni p 2). Kohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja riigilõivu 2575 eurot ja õigusabikulud 10 444 eurot (resolutsiooni p 3). Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) RHAD p-st 5.3.2 ei tulene hankesisest ristsubsideerimise keeldu. Piisab sellest, kui ühikuhinnad kogumis katavad lepingu täitmise kulud; 2) pakkumus vastas RHAD p-le 5.7 ja selle alapunktidele. Kolmandad isikud on pakkumuse lisas 4 toonud välja kogu minimaalselt vajamineva masinapargi ja lisanud pakkumusele nende masinate/seadmete ostu-, müügi- või rendilepingud. Masinatele ei saa pakkumuste hindamise käigus juurde mõelda tingimusi, mida RHAD-s ei olnud kehtestatud; 3) kolmandate isikute pakkumuses esitatud hooldusteenuse osutamise baas vastab RHAD p 5.6 nõuetele (puhastuspiirkonnast kuni 30-minutilise sõidu kaugusel); 4) kolmandate isikute pakutud masinatest võib piisata libedustõrje tegemiseks 8 h jooksul, kuid tööjõukulude arvestamisel on tehtud ilmselgeid vigu, mis mõjutasid pakkumuse maksumust; 5) arvutuste kohaselt kulub sõidukil tänavate libedustõrjeks umbes 6 h. Arvutustes on tehtud ilmne viga, kuna arvestatud ei ole puistematerjali juurdelaadimise ajakulu (edasi-tagasisõit baasi vahel 5–12,5 h, laadimisaeg). Vastustaja ei ole kolmandate isikute pakkumust selles osas kontrollinud ega pakkumuse tõsiseltvõetavuses kahelnud. Pakkumuses toodud hinnang, et tänavate libedustõrjet on võimalik teha ühe masinaga vähem kui 8 h jooksul, on ilmselgelt vale. Vaidlustusmenetluses esitasid kolmandad isikud tabelid, milles on kogu tänavate ja parklate pindala jagatud viie masina vahel. Ka siin pole arvestatud sõelmete juurdelaadimise ajakuluga. Usutav pole, et kolmandad isikud oleks pakkumuse esitamisel arvestanud sellega, et nad toovad puistematerjali muude masinatega Kristiine linnaossa, et seda sealsetes parklates ümber laadida. See väide esitati alles vaidlustusmenetluses, kuid eeldatavasti oleks sellele teenuse osutamise kavas viidatud. Linna keskel elumajade läheduses asuvas parklas ei pruugi sõelmete ümberlaadimine olla müra ja tolmu tõttu aktsepteeritav, samuti ei pruugi suured koormaautod sinna mahtuda. Ka selle tegevuskava teostatavuse korral tulnuks lisaks arvestada puistematerjali transpordimasinate edasi-tagasisõidu ajaga; 7(23)
3-20-2362 6) RHAD p 5.8 järgi tuleb alltöövõtu kasutamise korral esitada info alltöövõtja kohta (riigihangete seaduse (RHS) § 122 lg 1). Kolmandad isikud märkisid pakkumuse lisas 3, et ei plaani kasutada alltöövõtjaid. Teisalt on teenuse osutamise kava p-s 2.5 märgitud, et raskete ilmastikuolude korral kasutatakse lisaks lisas 4 nimetatud tehnikale alltöövõtjate tehnikat. Seega on pakkumus alltöövõtu osas vastuoluline. Vastustaja pole sellele tähelepanu pööranud; 7) vastustaja ei seadnud hankemenetluses kahtluse alla kolmandate isikute tänavate talvise hooldusega seotud tööjõukulusid ega küsinud nende kohta selgitusi. Vaidlustusmenetluses esitatud tööajagraafiku kohaselt on tänavate lume- ja libedustõrjeks planeeritud kolm marsruuti ja igale marsruudile korraga üks tööline, töötajate vahetusi arvestades on igale marsruudile arvestatud kolm töötajat (üks töötaja igal marsruudil on renditööline). Kui arvestada vaidlustusmenetluses esitatud arvutusi, mille kohaselt tuleb kasutada korraga viit masinat, eeldab see vähemalt viie töötaja üheaegset rakendamist, arvestamata puistematerjali juurdetoovate masinate juhtidega. Veel lisandub kaks töötajat, kui kasutusele võetakse kaks täiendavat masinat. Renditöötajate kasutamist teenuse osutamise kavas välja ei toodud, seega on tegu tagantjärele otsitud väitega. Mehhanismijuhte pole võimalik vabast vahetusest tööle rakendada, sest nad on just olnud 12 h vahetuses tööl. Isegi kui eeldada, et igal marsruudil kasutatakse ühte renditöötajat, ei piisa sellest kõigi vajaminevate masinatega töötamiseks; 8) kõnniteede libedustõrje puhul ei ole arvestatud puistematerjali laadimiseks baasi ja hoolduspiirkonna vahel sõitmise ajaga. Usutav on siiski, et see on nõutava 8 h jooksul võimalik. See eeldab aga ühte täiendavat masinat ja töölist; 9) kolmandate isikute teenuse osutamise kava ei kinnita hilisemat väidet, et hooldusmasinate juhtimisel kasutatakse ka kvaliteedijuhti või töödejuhatajat. Neil peaks selleks olema vastavad oskused ja load. Teisalt ei saaks kvaliteedi eest vastutav isik ise töid tehes enda kontrollimisega seotud ülesandeid täita; 10) kulude kalkulatsiooni kohaselt on talvise hoolduse hinna arvutamise aluseks tööaeg 386,48 h kuus. Rakendades valmidust 24/7 ja arvestades teenuse osutamise kava järgset normtundide arvu 176 h töötaja kohta, tähendab see, et kolmandad isikud on plaaninud kasutada 2,2 töötajat. Kui lähtuda sellest, et tänavahoolduse töötajaid võib vajaduse korral kasutada ka haljastustöödel ja inventari hoolduses, siis nendeks töödeks arvestatuga kokku oleks tööajaks 655,36 h, s.o 3,72 töötajat. Sellest ilmselgelt ei piisa viie tänavate hooldusmasina ja ühe kõnniteede hooldusmasina üheaegseks kasutamiseks (lisaks veel väidetavad sõelmete transpordimasinad); 11) kolmandate isikute kulu sõelmetele ei saa pidada ilmselgelt ebapiisavaks; 12) prügihunnikute likvideerimise ja äraveo hind ei kata Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS segaolmejäätmete vastuvõtuhinda. Materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks seda hinda kontrollinud; 13) prügi sorteerimiseks enne saaduste jäätmekäitlejale viimist pole jäätmeluba vaja; 14) kolmandad isikud pole prügikastide ja koerte ekskremendikastide tühjendamise tööde omahinnas ilmseid vigu teinud. Seda kulu kaetakse ka haljastuse hoolduse kulude arvel; 15) puistematerjali koristamise kulu tulnuks arvata talviste hooldustööde jäätmekoguste ja -kulude hulka. Vastustaja pole selle kulu puudumist tähele pannud. Ühe kuu arvestuslik kulu 7050 eurot on liiga suur summa, et sellega arvestamata jätmist võiks pidada väheoluliseks;
8(23)
3-20-2362 16) eeltoodud valekalkulatsioonid võisid põhjendada, miks oli kolmandate isikute pakkumuses tänavate hooldustööde maksumus tunduvalt madalam kui teistes pakkumustes. Asjakohane pole kasumist loobumise väide, sest maksumus pidi sisaldama kõiki teenuse osutamise kulusid. Kolmandad isikud pole osutanud, et talviste hooldustöödega seoses kasutatakse hankesisest ristsubsideerimist. Tegu ei ole ebaolulise ühikuhinnaga, mida saaks kerge vaevaga katta teiste teenuste hindade arvel. Ka kolmandate isikute pakutud teised ühikuhinnad olid madalad. Teenuse osutamise kavas oli nii masinate kui ka töötajate planeerimisel olulisi vigu, mis pidanuks vastustajale arusaadavad olema, kuid on jäetud tähelepanuta. Olulisi vigu arvestades esineb lepingu mittetäitmise risk. Kuigi hinda on põhjendatud sellega, et see on 33% suurem kehtivas lepingus toodud hinnast, ei piisa sellest argumendist, kui vastustaja algatas maksumuse põhjendatuse kontrolli.
12.Vastustaja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse resolutsiooni pd 2 ja 3 tühistada ning kaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjustel: 1) halduskohtu otsus on õige osas, milles kohus järeldas, et hankes ei olnud ristsubsideerimise keeldu ning pakkumus vastas tingimustele; 2) halduskohus pole otsuse p-des 29–39 teinud selget vahet, kas tegemist on pakkumuse vastavuse või põhjendamatult madala maksumuse küsimusega. Pakkumuse vastavus ei seondu põhjendamatult madala maksumusega. Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse tagasilükkamine on vaidlustatav pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kaudu; 3) halduskohus tegi otsuse p-s 39 etteheite kolmanda isiku tehnikaühikute, teenuse osutamise kava ja pakkumuse maksumuse vastavuse kohta. Nendel alustel ei saanud pakkumust tagasi lükata. Kohtuotsuses pole esitatud viiteid selle kohta, millisele RHAD tingimusele pakkumus ei vastanud. Otsusest pole võimalik aru saada, millisele vastavustingimusele pakkumus libedustõrje osas ei vastanud. Kohus on ise loonud RHAD tingimused ja asunud neid sisustama. RHAD p 5.7 ei sisalda kasutatavale tehnikale muid nõudeid kui need, mis on lisas 4. Vastavustingimusi ei saa hiljem täiendada; 4) halduskohus käsitles tööjõu küsimust valesti. RHAD ei sea tingimusi töötajate arvule ega juhist pakkumuse maksumuse hinnale. Hooldustöid on võimalik nõuetekohaselt teostada, kui kasutatakse summeeritud tööaega, valveaega ja tööjõurenti. Ühe mehhanismi töö on võimalik tagada kolme töötajaga. Tööajagraafikust nähtub, et töid teostatakse neli korda suurema töötajate hulgaga. RHAD ei seadnud nõuet, et teenuse osutamise kavas oleks tulnud täpsustada töötaja töötamist kas täistööajaga või kasutatakse renditööjõudu. Samuti ei tulnud tingimust näidata piirkonnajuhi või kvaliteedijuhi kasutamist. Kohus hakkas hindama seatud tingimuste täitmise võimalikkust, millega ületas oma volitusi. Hankijal on õigus otsustada, kas ta usaldab pakkuja esitatud informatsiooni toote kohta või küsib täiendavaid tõendeid; 5) pakkumust ei saa edukaks tunnistada, kui hind on põhjendamatult madal (RHS § 115). Vastustaja kontrollis kolmandate isikute pakkumuse maksumust ja järeldas, et see pole põhjendamatult madal. Pakkumuse maksumus pole põhjendamatult madal seetõttu, et nt üks ühikuhind on madal. Võimalikku kulu saab katta teise ühikuhinna arvelt. Hankeleping sõlmitakse 72 kuuks ning pakkumus sisaldab prognoosi ja äririski. Kolmandate isikute pakkumus oli 33% kallim tollel hetkel kehtinud lepingust. Kolmanda isiku pakutud summa tänavate talvise ja suvise hoolduse osas on 50% kallim, kui seda kaebaja teeb 30. septembri 2020. a seisuga. Praeguses majanduskeskkonnas ei ole usutav, et teenuse kulud saaksid 30– 50% kasvada. Hankelepingu mittekohase täitmise riski ei esine. Kohtul on võimalik kontrollida kolmanda isiku esitatud ärisaladusega seotud dokumente, milles selgitatakse pakkumuse maksumuse kujunemist; 9(23)
3-20-2362
13.Kolmandad isikud taotlesid apellatsioonkaebuse rahuldamist järgmistel põhjendustel: 1) halduskohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon on vastuolus. Samuti pole kohus võimaldanud esitada seisukohti; 2) halduskohus leidis, et kolmandate isikute pakkumus vastab RHAD p-le 5.7. Samas tunnistas kohus vaidlustatud otsuse ka vastavuse osas kehtetuks. Halduskohus pole eristanud pakkumuse vastavuse kontrolli pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse kontrollist. Vastavuskontrollis tuleb välja selgitada see, kas pakkumus vastab RHAD-le. Pakkumuse maksumuse kontrollimisel hinnatakse seda, kas esines kaalutlusviga. Otsuse p-des 33 ja 34 hindas kohus pakkumuse vastavust, kuid ei toonud välja ühtegi tingimust, millele pakkumus ei vastanud. RHAD ei nõudnud seda, et teenuse osutamise kavas oleks tulnud ära näidata puistematerjali laadimise koht, libedustõrjeks kasutatavate masinate arv ja nende jõudlus, täistööajaga töötajate kasutamise kohustus, renditööjõu ja osalise tööaja rakendamise või kvaliteedijuhi ja töödejuhataja rakendamine hooldusmasinate juhtimisel. Kohus ei kontrollinud mitte kaalutlusvigade olemasolu, vaid hakkas ise kaalutlusõigust teostama. Kohus võrdsustas ekslikult hankelepingu projekti tingimused vastavustingimustega. RHAD ei sea tingimusi libedustõrjeks kasutatavate masinate arvule ega jõudlusele. Ainsad tingimused olid märgitud lisas 4, millele pakkumus ka vastas. RHAD ei seadnud tingimusi selle kohta, milline on libedustõrjeks kasutatav minimaalne inimressurss, kas töötaja peab töötama täistööajaga või võib rakendada ka renditööjõudu, osalist tööaega ja valveaega; 3) kohtuotsus on üllatuslik. Väidet, et pakkumus ei vastaks töötajate töö- ja puhkeaja nõuetele, pole esitatud. Kui kohtul selline kahtlus tekkis, tulnuks anda võimalus esitada enda selgitused; 4) halduskohus eeldas valesti, et libedustõrjet tehakse ühe masinaga. Kavas on märgitud, et seda tehakse vähemalt ühe masinaga. Paevälja 5 baasis pidi toimuma lisaks sõelmete ladustamisele ka nende ümberlaadimine. Libedustõrjet on võimalik teostada u 6 tunniga, sh arvestades sõelmete ümberlaadimise kulu. Kohus on ekslikult eeldanud, et sõelmete ümberlaadimine toimub hooldusbaasis. See toimub hoolduspiirkonna lähimas parklas. Kolmas isik on varem juhtinud tähelepanu, et parklas on teine libedustõrjet mitteteostav masin, millel on sõelmed. Puisturitele toovad vajadusel teised masinad parklatesse sõelmeid. Töö toimub paralleelselt. RHAD ei nõudnud, et teenuse osutamise kavas tulnuks ära näidata parklad, kus sõelmeid ümber laaditakse. Selline tegevus pole keelatud. Libedustõrje ei pea toimuma kas üksnes sõelmeid kasutades või üksnes karestades. Libedustõrjeks kasutatavate masinate jõudlus ja hooldustsükkel väljuvad pakkumuse põhjendatud madala maksumuse ning vastavustingimuste kontrolliesemetest; 5) kohus leidis ekslikult, et kolmandad isikud on libedustõrjet plaaninud teostada kas 2,2 või 3,72 töötajaga. Kohtu seisukoht on ekslik, et selleks peab olema 5 täistööajaga töötajat. RHAD ei sea töötajate arvule, tööajakulule ega tööajale nõudeid. Kohus jättis arvestamata kolmandate isikute 26.10.2020 seisukohtade lisa 19, milles oli kajastatud valveaeg ja renditööjõud. Kohtu seisukoht, et töödejuhatajat ja kvaliteedijuhti ei saa hooldustöödel kasutada, ei ole põhjendatud. Pärast halduskohtu otsuse tegemist selgitasid kolmandad isikud vastustaja nõudmisel seda, kuidas inimressurssi kasutatakse. Kohtu järeldus ei ole õige, et libedustõrje teostamiseks oleks kolmandad isikud arvestanud tööajakulu 386,48 h kuus. See arv tähendas seda, et pakkumuse maksumuse vormi ridadel libedustõrje kohta on libedustõrje maksumuse koosseisus arvestatud selline tööajakulu. Kohus pole analüüsinud pakkumuse maksumust, vaid analüüsinud üksnes ühe segmendi kulu. Töö- ja puhkeajanormide järgimine ei ole pakkumuse vastavuse küsimus. RHAD ei sea nõudeid minimaalsele tööajale; 6) prügihunnikute likvideerimise ja prügikoguste kajastamise osas on kohtuotsus vastuoluline. 10(23)
3-20-2362
14.Kaebaja taotles apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist järgmistel põhjendustel: 1) kolmandate isikute pakkumuse maksumus ei vasta RHAD-le ja see on põhjendamatult madala maksumusega. Kolmandate isikute pakkumuse kogumaksumus on keskmisest 46% madalam; 2) RHAD p 5.3.2 sätestab nii hankesisese kui ka -välise ristsubsideerimise keelu. Halduskohus tõi välja selle, et pakkumus ei vasta RHAD p-le 5.3.2. Pakkumus tuli tagasi lükata RHS § 115 lg 8 alusel; 3) pakkumuse maksumuse põhjendatust sai kontrollida üksnes seeläbi, et hinnati vastavus- ja hankelepingu tingimusi; 4) hankija sisustab RHAD tingimusi vastuolus selle eesmärgiga. Hankelepingu tingimuste täitmiseks vajalikud ressursid määras suures osas kindlaks pakkuja. Pakutava teenuse tulemus peab olema ühesugune. RHAD p 5.7 nõude täitmist saab kontrollida koos p-dega 5.4–5.4.8, 5.5–5.5.2 ja 5.6. Ebaloogiline oleks see, kui pakkumus tuleks vastavaks tunnistada põhjusel, et see vastab RHAD lisa 4 tingimustele, kuid teenuse osutamise kava sisaldaks teistsugust tehnikat ja hooldustsüklit. Teenuse osutamise kava peab vastama hankelepingu nõuetele (RHAD p 5.4). Teenuse osutamise kava ei olnud formaalne dokument; 5) halduskohus ei tuvastanud seda, et pakkumus ei ole RHAD-le vastav, vaid ta tuvastas, et pakkumuses ei ole arvestatud kõigi teenuse osutamise tingimuste ja nende täitmiseks vajalike kuludega. Teenuse osutamise kava pidi sisaldama kasutatava tehnika arvu, tootlikkust ja rakendamise asjaolusid (RHAD p 5.4.2). Halduskohus leidis, et kolmandate isikute teenuse kavas kajastatud arvutuskäik oli vale. Kolmandate isikute teenuse kavas töökorralduse protsessi ei kirjeldata, nt seda, et avalikes parklates laaditakse sõelmeid (RHAD p 5.4.8). Kolmandad isikud ei saa hooldussõidukite puisteseadmete laadimiseks lisa 4 positsioonidel 11 ja 12 toodud kallureid kasutada, kuna nad peavad samal ajal nendega lund vedama. Kuna kolmandad isikud ei ole esitanud lisas 4 täiendavaid veokeid ega laadurkoppa, ei ole kontrollitav nende kasutamisega seotud kulude arvesse võtmine. Kolmandad isikud pole pakkumuses arvestanud kõigi kuludega ja hankijal ei ole täielikku vabadust usaldada pakkuja kinnitust. Jäärulliga varustatud hooldussõiduk on väiksema jõudlusega kui puisteseadmega varustatud hooldussõiduk. Kolmandate isikute meeskonnas on 12 töötajat. Ühe hooldussõiduki meeskonnas peab olema minimaalselt neli töötajat. Summeeritud tööaja arvestus ei muuda tulemust, sest muutub ainult ajavahemik, mille jooksul korraga tööl ollakse. Keskmine tööajanorm 176 tundi kuus ei muutu. Kui kolmandatel isikutel on 12 töötajat, ei saa nad järgida töölepingu seaduse (TLS) sätteid ja pakkumus tuleb tagasi lükata. Kolmandate isikute meeskond on korraga ühe hooldustsükli nõuete täitmisega hõivatud. Nõuded töötaja koormusele ja töögraafikule tulevad RHS § 115 lg-st 9. Kolmandate isikute pakkumus ei vasta vaide- ja kohtumenetluses esitatud lisapõhjendustest tulenevalt RHAD p-le 2.5, mille kohaselt peab pakkuja ise teostama piirkonna tänavate talihooldustööd (RHS § 103 lg 7). Kolmandad isikud selgitasid, et nad kasutavad alltöövõttu. Hankija ega VAKO ei kontrollinud kolmandate isikute pakkumuse maksumust. Viimati märgitut tegi halduskohus. Kaebaja ei pidanud esitama tõendeid selle kohta, et kolmandate isikute pakkumus on alla hinnapiiri, millest tulenevalt pole võimalik teenust osutada. Võrdlus varasema hankelepinguga pole kohane, kuna asjaolud on muutunud; 6) RHAD p 5.3.2 sätestab ristsubsideerimise keelu ja pakkumus tuleb sellel alusel tagasi lükata; 7) hankija pole kontrollinud kolmandate isikute RHAD lisas 4 loetletud tehnika sobivust ja piisavust ega nende vastavust RHAD p-le 5.7; 11(23)
3-20-2362 8) jäätmete sorteerimiseks on tarvis keskkonnaluba. Kolmandatel isikutel on keskkonnaluba üksnes olmejäätmete ja tavajäätmete veoks. Tegemist oleks keskkonnanõuete rikkumisega RHS § 115 lg 9 mõttes. Kui nad kavatsesid teenuse sisse osta, oleksid pidanud nad seda hankijale selgitama; 9) jäärulliga ei saa teha tavapärast vajalikku libedustõrjet. Jäärulli saab kasutada erandolukorras (hankelepingu projekt, p 7.1.2.4); 10) kolmandad isikud ei kavatse teepinda niisutada hankelepingu projekti p 7.1.6.5 nõuete kohaselt. Kolmas isik kasutab vett ilma sooladeta. Soolad on lisakulu; 11) apellatsioonkaebusele esitatud kolmanda isiku selgitused ja vastusele lisatud selgitused tuleb jätta tähelepanuta. Hankija pole neid otsuse tegemise aluseks võtnud.
15.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 15.03.2021 otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas halduskohtu otsuse resolutsiooni p-d 2 ja 3 ning tegi uue otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 1). Kohus jättis kaebaja menetluskulud tema enda kanda ning mõistis temalt vastustaja kasuks välja riigilõivu ja kolmandate isikute kasuks õigusabikulud (p 2). Ringkonnakohtu hinnangul leidis vastustaja õiguspäraselt, et kolmandate isikute pakkumus vastas RHAD tingimustele ning kolmandate isikute selgitusi arvestades puudub alus arvata, et nende pakkumus oli põhjendamatult madala maksumusega.
16.Riigikohus rahuldas 07.06.2021 otsusega kaebaja kassatsioonkaebus osaliselt, tühistas ringkonnakohtu 15.03.2021 otsuse resolutsiooni p-d 1 ja 2 ning saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks koos järgmiste juhistega: 1) hankija on õiguspäraselt leidnud, et kolmandate isikute pakkumus vastas RHAD tingimustele (p-d 20–24). RHAD p 5.3.2 ei kehtesta ristsubsideerimise keeldu. Kolmandate isikute pakkumus vastab RHAD p-le 5.7. Teenuse osutamise kava vastas RHAD p 5.4 nõuetele. Kolmandate isikute hilisemad selgitused ei muuda pakkumust mittevastavaks RHAD p-le 5.4, kuid hilisemate selgituste kooskõla teenuse osutamise kavas märgituga saab võtta arvesse selgituste tõsiseltvõetavuse ja usutavuse hindamisel. RHAD p 2.5 tingimused on täidetud; 2) ringkonnakohtul tulnuks kolmandate isikute pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse hindamisel lähtuda n-ö ratsionaalsuse, mitte ilmselguse testist (p-d 25, 26); 3) nõustuda saab järgmiste ringkonnakohtu seisukohtadega kolmandate isikute pakkumuse maksumuse küsimustes: sõelmete kulu; prügihunnikute likvideerimise ja äraveo hind; prügikastide ja koerte ekskremendikastide tühjendamise kulu; puistematerjali kokkukogumise kulu; kevadkoristusel teede niisutamise kulu. Riigikohus täpsustas kohtute seisukohti seoses jäätmete eelsorteerimisega enne nende vedamist kogumiskohta, kuid nõustus, et puudub keskkonnaõiguse valdkonda reguleerivate sätete eiramise oht (p 27); 4) halduskohus tõi ühe olulise puudusena kolmandate isikute kalkulatsioonides esile selle, et teenuse osutamise kavas ei olnud arvestatud libedustõrje ajakulu hulka aega, mis kulub puisturi killustikuga laadimisele ja laadimiskohta (tugibaasi) sõitmisele. Kolmandad isikud on väitnud, et neil ei ole kavas lasta puisturil tugibaasis laadimas käia, vaid killustik tuuakse muude masinatega kohale ja laaditakse ümber Kristiine linnaosa avalikes parklates. Masinate laadimise aeg on hiljem esitatud arvutustes hooldusmarsruudi läbimise ajale lisatud. Halduskohus pidas eeltoodud teenuse osutamise viisi teostamatuks seetõttu, et sõelmete ümberlaadimine linna keskel elumajade läheduses asuvas parklas võib olla müra ja tolmu tõttu mitteaktsepteeritav ning parklate mõõtmeid arvestades keerukas. Vastustaja seevastu on pidanud sellist 12(23)
3-20-2362 laadimisviisi lubatavaks ja ei ole selle teostatavuses kahelnud. Kuna kaebaja pole näidanud õhukvaliteedi piirnormide rikkumise ohtu sellise laadimisviisi korral, ei ole kohtul tingimata vaja selles küsimuses hankija hindamisruumi sekkuda. Kuna halduskohus oli küsimust juba analüüsinud, tulnuks ringkonnakohtul halduskohtuga mittenõustumist põhjendada (p 29.1); 5) ka apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses esitatud selgitustest ei nähtu, kas kolmandad isikud on tööjõukulude arvestuses raskete ilmastikuolude korral (08.02.2021 menetlusdokumendi lisas esitatud graafik 1) lisaks libedustõrjega hõivatud masinate juhtidele arvestanud ka sõelmete transpordimasinate juhtidega. Isegi kui hinnang sellele, kui palju raskete ilmastikuoludega päevi keskmiselt talve jooksul esineb, on suures osas prognoos, on kolmandad isikud oma prognoosist lähtudes koostanud konkreetsed arvutused, kus graafikuid 1 (rasked ilmastikuolud) ja 2 (pehmed ilmastikuolud) aluseks võttes on välja arvutatud keskmised tööjõukulud (graafik 3). Kui prognoosi põhjal keskmise arvutamisel aluseks võetud graafikutes 1 ja 2 esitatud lähteandmed tööjõukulude kohta on ekslikud, ei saa ka lõpptulemus olla õige. Seetõttu tuleb ringkonnakohtul asja uuel arutamisel kontrollida, kas kolmandad isikud on pakkumust tehes nende kuludega arvestanud. Hoolimata ühikuhindadevahelise ristsubsideerimise võimalikkusest praegusel hankel ei piisa võimaliku valekalkulatsiooni õigustamiseks üldsõnalisest viitest sellele, et hankelepingu täitmiseks vajalikke tööjõukulusid on lubatud kajastada mis tahes pakkumuse maksumuse vormi real. Kolmandatel isikutel tuleb konkreetselt ära näidata, millise rea arvel kavatsetakse võimalikud talihoolduse tööjõukulude arvestuses kajastamata kulud katta, ning väide peab olema realistlik, arvestades vastava teenuse enda osutamise kulusid (p 29.2); 6) täiendavalt tuleb kontrollida kaebaja väidet, et kolmandate isikute talihoolduse tööjõukulude arvestusest võib nähtuda tööõiguse sätete eiramine. TLS § 51 lg 1 nõuab töötajale 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 11 tunni pikkuse järjestikuse puhkeaja ja TLS § 52 lg 2 töötajale summeeritud tööaja arvestuse korral seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36 tunni pikkuse järjestikuse puhkeaja tagamist. Seejuures ei ole lubatud teha erisust valveaja korral: ka valveaja kohaldamisel tuleb töötajale tagada igapäevase ja iganädalase puhkeaja kasutamise võimalus (TLS § 48 lg 2). Usutavaks võib pidada kolmandate isikute selgitust, et graafikutes 1 ja 3 kajastatud renditöötajate puhul ei pruugi olla igas vahetuses tegemist samade füüsiliste isikutega, mistõttu graafikutest ei saa tingimata järeldada, et renditöötajate puhul eiratakse eeltoodud tööõiguse norme. Kaebaja on aga õigesti tähelepanu juhtinud asjaolule, et graafikust 2 ei nähtu 36-tunnise järjestikuse puhkeaja tagamist Keskkonnahooldus Eesti OÜ enda töötajatele. Asjakohane ei ole väide, et graafikus on käsitletud „kuni“ 8- või 12-tunniseid vahetusi ja tegelikkuses võib sõltuvalt ilmastikuoludest piisata lühemast tööajast. Graafik 2 käsitleb kolmandate isikute selgituste kohaselt tööjõukulu kõige pehmemate ilmastikuolude korral, kusjuures graafiku järgi peavad need juhid ka sel juhul olema 24/7 valmisolekus (kolmandate isikute vastuse lk 2, dtl 1526). Arvestades, et graafikus 2 on enamiku 12-tunniste ajavahemike puhul kajastatud korraga ainult ühe töötaja tööl- või valvesolekut, ei ole nende ajavahemike lühendamine mõeldav, sest vastasel korral ei oleks 24/7 valmisolek tagatud. Kolmandatel isikutel tuleb asja uuel läbivaatamisel konkreetselt selgitada ning vastustajal ja ringkonnakohtul hinnata, kas kolmandate isikute pakkumuse madal maksumus on tingitud tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete eiramisest (p 30).
3-20-2362 1) 08.02.2021 esitatud graafiku 1 ridadel „abimasin“ kajastub ka sõelmeid transportivate töötajate tööaeg; 2) Riigikohus on ekslikult mõistnud graafikute 1, 2 ja 3 vahelisi seoseid. Graafik 3 ei ole koostatud graafikute 1 ja 2 alusel. Kolmandad isikud selgitasid hankijale 25.01.2021, et graafikud 1 ja 2 on ekstreemseid olusid iseloomustavad näidisgraafikud (graafik 1 kajastab väga raskeid talveolusid, mida esineb paar päeva aastas või mõnel aastal üldse mitte; graafik 2 aga sooja ilma talvel, mil puudub vajadus teostada lume- ja libedustõrjet). Pakkumuses on talviste hoolduste tööjõukulu arvestatud graafiku 3 alusel, mis ei lähtu graafikute 1 ja 2 keskmisest, vaid kolmandate isikute kogemusest sarnastel objektidel (see on eeldatav statistiline keskmine töönädala graafik). Seega – isegi kui graafikutes 1 või 2 on tööaja arvestuses puudusi, ei tähenda see automaatselt puudusi graafikus 3; 3) lume- ja libedustõrje tööjõukulu (vormi 2_1 read 1.1–1.5) on vajadusel ristsubsideeritav haljastute talvise hoolduse (vormi 2_1 read 3.1–3.4) arvel. Kolmandad isikud selgitasid 08.02.2021, et talvise hoolduse tööjõukulud moodustavad terviku ja pole põhjust lähtuda üksnes libedustõrje kulureal näidatud tööajast (386,48 tundi), nagu tegi halduskohus, vaid talvise hoolduse tööjõukulust tervikuna. Vastavad selgitused esitasid kolmandad isikud ka 25.01.2021 hankijale; 4) kolmandate isikute selgitused talihoolduse tööjõukulude kohta on realistlikud ainuüksi seetõttu, et haljastuse ja inventari hoolduse aastane kulu on u 2,5 korda suurem kui eelnevaks perioodiks sõlmitud lepingu aastane maksumus. Pakkumuses pakutud talvise hoolduse (vormi 2_1 rida 1.9) ja suvise hoolduse (vormi 2_1 rida 2.6) summa ehk tänavate hoolduse aastaringse teenuse osutamise maksumus on u 50% kallim kui summa, millega kaebaja 30.09.2020 seisuga samasugust teenust osutas. Lisaks pakkus kaebaja ise 2020. a novembris ja detsembris tänavate talvist hooldust jätkuvalt oluliselt madalama hinnaga kui kolmas isik. Kaebaja on vaidlustuses möönnud, et talvise hoolduse teostamiseks ka 18 töötaja rakendamisel minimaalselt kohustusliku tööjõukulu (14 065 eurot kuus) katmine on kolmandate isikute pakutud talvise hoolduse ühikuhinnaga võimalik. Hankelepingu täitmisel ei pea rakendama täistööajaga töötajaid ning kolmandad isikud on selgitanud, et kavatsevad kasutada ka osalise tööajaga töötajaid ja renditööjõudu. Haljastute talvise hoolduse maksumuses arvestatud 208,55 töötunnist jääb üle piisavalt ressurssi, et vajadusel ristsubsideerida ka libedustõrje tööjõukulu; 5) asjakohane pole Riigikohtu etteheide, et graafikust 2 ei nähtu 36-tunnist puhkeaega kolmandate isikute töötajatele, arvestades nõuet tagada valmisolek 24/7. Graafik 2 kajastab ilmastikutingimusi, kus lume- ja libedustõrje vajadus sooja ilma tõttu ilmselgelt puudub. Kui temperatuur langeb, ei rakendata hüpoteetilist graafikut 2, vaid graafikut 3. Kolmandad isikud on varem selgitanud, et graafikus 2 esitatud „kastikesed“ on paindlikud ja igale töötajale on tagatud vähemalt 36-tunnine järjestikune puhkeaeg. Riigikohtul ei olnud etteheiteid töö- ja puhkeaja arvestusele graafikus 3. Riigihanke olemuseks on ilmastikust sõltuva teenuse osutamine, mille täpne ennustamine pakkumise esitamise hetkel ei ole objektiivselt võimalik. Seetõttu ei saa hankemenetluses esitada ammendavaid tööajagraafikuid, vaid tegemist saab olla hüpoteetilisi olukordi käsitavate hüpoteetiliste graafikutega. Teenuse osutamine sõltub ilmastikust tingitud riskide realiseerumisest.
18.Vastustaja jäi kolmandate isikute täiendavaid selgitusi arvestades seisukohale, et nende pakkumus ei olnud põhjendamatult madala maksumusega ning palus apellatsioonkaebus rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada.
19.Kaebaja jäi seisukohale, et kolmandate isikute pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega ja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel: 14(23)
3-20-2362 1) kolmandad isikud ei ole arvestanud sõelmete veoks vajalike tööjõukuludega. Võttes arvesse hankelepingust tulenevaid kohustusi, vaidlustusmenetluses esitatud tabeleid ja teenuse osutamise kava, saab järeldada, et graafikus 1 on rasketes ilmastikuoludes teenuse osutamiseks nõutud traktorid, mitte n-ö tavaolukorras sõelmete transpordiks kasutatavad veokid. Kui ridadel „abimasin“ oleks mõeldud sõelmete kohaletoomiseks kasutatavaid veokeid, oleks tööjõukuludes arvestamata RHAD lisa 4 real 18 toodud traktorite juhtide tööjõukulud. Rasketes ilmastikuoludes peavad sõelmeid transportivad veokid ja lisatehnika töötama samaaegselt ning pole võimalik, et sama töötaja juhib nii veokit kui traktorit. Seda, et real „abimasin“ ei ole toodud veokijuhtide tööajakulu, osutab ka graafik 3, mille järgi on abimasinaid opereerivate renditöötajate tööajakulu kokku 8 tundi nädalas ehk 32 tundi kuus. Selle ajaga ei ole võimalik varustada kõiki töös olevaid hooldussõidukeid. Hankija ei saanud enda arvutuste aluseks võtta veokijuhtide tööaega, sest see asjaolu selgus alles vaidlustusmenetluses. Hankijal puudub endal kogemus, et tööjõukulude arvestamist ratsionaalselt kontrollida. Hankelepingu p 6.2.1 järgi tuleb teenuse osutamine tagada 24/7. Keskmiselt on kuus 720 tundi, mistõttu ei ole 655,36 töötundi talvel nõuetekohase teenuse osutamiseks piisav. Hankija pole arvestanud ka sellega, et kolmandate isikute selgitused on kohtumenetluse käigus muutunud. Näiteks kolmandate isikute vaidlustusmenetluses esitatud tabeli B kohaselt on hoolduspiirkond jaotatud 5 masina vahel ja igal masinal kulub selle läbimiseks üle 6 tunni. 08.02.2021 ringkonnakohtule esitatud graafikus ei ole arvestatud, et hoolduspiirkonda teenindatakse 5 masinaga, mis on aga vastuolus hankelepingu tingimustega. Teenuse osutamise kavas tuli esitada tugipunktide toetus teenuse osutamiseks, kuid kolmandate isikute kavast ei nähtu sõelmete ümberlaadimist avalikes parklates. See viitab kolmandate isikute selgituste ebausaldusväärsusele. Halduskohus leidis ka õigesti, et kolmandate isikute töökorraldus, mis puudutab libedustõrjeks kasutatava puistematerjali ümberlaadimist parklates, on ebarealistlik; 2) kolmandate isikute graafikud on meelevaldsed ja ei nähtu, millised arvutused olid nende koostamise aluseks. Need ei saa lähtuda ainult kolmandate isikute „parimast teadmisest ja eelnevast kogemusest“. Põhjendus, et graafikul 3 puudub seos graafikutega 1 ja 2, on tagantjärele otsitud ning sel juhul jääb arusaamatuks, mis on üldse graafikute 1 ja 2 mõte; 3) kolmandate isikute graafikutes ei ole arvestatud talveperioodil täiendavalt vajalike töötajate kuludega. Ükski graafik ei käsitle 1 tänavahooldustööde kvaliteedi eest vastutavat isikut (RHAD p 5.5.1), 2 hooldustööde juhti (RHAD p 5.5.3) ja teenuse osutamise keskuses 24/7 valve- ja dispetšerteenusega seotud töötajaid (RHAD p 5.6). Neid ülesandeid ei saa täita isik, kes teeb ise parasjagu libedustõrjet konkreetses hoolduspiirkonna osas; 4) kolmandate isikute väited ristsubsideerimise kohta on ebarealistlikud, sest nad pole ära näidanud, et viidatud ühikuhinnad katavad ära konkreetsete tööde tegemise kulud ning sellest jääb üle piisav rahaline varu, et katta ka sõidu- ja kõnniteede ning parklate talihoolduse tööjõukulud. Ainuke reaalne summa oleks real „muud kulud ja kasum“, kuid selle summa on üksnes 704,07 eurot ehk vähem kui ühe miinimumpalgaga täistööajaga töötaja palgakulu. Tööjõukulude piisavuse arvestuses puudub sisuline vahe, kas arvestada 1 täistööajaga või 3 1/3 tööajaga töötajat või kas kasutatakse enda töötajaid või renditööjõudu, sest kõigile tuleb maksta vähemalt ettenähtud miinimumtasu. Kolmandate isikute väide, et neil jääb haljastute talihoolduse kuludest igas kuus üle 95,09 tundi, on ebarealistlik. Haljastute hooldus ei hõlma üksnes nende „läbijalutamist“ ning haljastud paiknevad hajutatult üle terve linnaosa, mistõttu tuleb arvestada ka nende vahelise liikumise ajaga. Mis puudutab tööjõu vaatlemist „ühtse tervikuna“, siis on ebamõistlik eeldada, et kalli hooldussõiduki juhtimiseks pädev isik on valmis ka parkides ringi kõndima ja käsitsi prügi kilekottidesse korjama. Kalkulatsioonide realistlikkust ei saa põhjendada ka sellega, et pakkumuse hind oli varasematest hangetest kõrgem, sest hangete tingimused on erinevad; 15(23)
3-20-2362 5) kolmandate isikute tööajagraafikud on vastuolus TLS-ga. Kolmandad isikud ei ole ära näidanud, millist hulka renditöötajaid nad plaanivad kasutada. Tööajanorme tuleb täita kõigi ilmastikuolude puhul. Riigikohtu kahtlusi ei ole ümber lükatud. Kolmandad isikud kas ei taga 24/7 valmisolekut või rikuvad mõne töötaja puhul tööajanorme. Valmisolek tähendab, et ka siis, kui pole vaja teenust osutada, peavad olema valves töötajad, kes saavad vajadusel kohe tööle tulla. Asjakohatu on selgitus graafikute „paindlikust“ olemusest. Tööajagraafikuid ei ole võimalik pidevalt ja kiirelt muuta ning on ebarealistlik, et leitakse töötajad, kes oleksid sellega nõus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
20.Riigikohus nõustus ringkonnakohtu 15.03.2021 otsuse järeldusega, et kolmandate isikute pakkumus vastas RHAD tingimustele. Menetlusosalised ei ole esitanud pakkumuse vastavuse kohta asja uuel arutamisel ringkonnakohtus täiendavaid seisukohti ega tõendeid. Seetõttu ringkonnakohus sellel küsimusel täiendavalt ei peatu, vaid jääb oma varasemate seisukohtade juurde. II
21.Vaidlus jätkub selle üle, kas kolmandate isikute pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega ja tulnuks seetõttu RHS § 115 lg-te 8 või 9 alusel tagasi lükata.
22.Riigikohus selgitas (otsuse p 25), et RHS § 115 lg 8 ega 9 ei anna hankijale kaalutlusõigust pakkumuse tagasilükkamise üle otsustamisel, kui ta tuvastab, et pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega. RHS § 115 lg 8 kohaldamisel tuleb sisustada määratlemata õigusmõiste „põhjendamatult madal maksumus“. Isegi kui pakkumuse maksumus on sedavõrd madal, et see tekitab kahtluse, millest ajendatuna hankija peab vajalikuks pakkumuse maksumust kontrollida (RHS § 115 lg 1), võib ta jätta pakkumuse tagasi lükkamata, kui ta peab pakkumuse maksumust pakkuja selgitustest lähtudes realistlikuks. Pakkumus tuleb aga tagasi lükata, kui tuvastatakse mõni RHS § 115 lg-s 9 nimetatud asjaolu. Samuti on pakkumuse tagasilükkamine vajalik näiteks siis, kui esineb tõsine oht, et leping jääb täitmata; kui pakkuja suudab lepingut täita vaid õigusrikkumise teel saadud eelise tõttu; kui selle aluseks on ilmselge valekalkulatsioon või kohatu lootus, et lepingu hinda õnnestub tulevikus ebaseadusliku muutmise abil tõsta; kui tegu on ilmse konkurentsi kahjustamise katsega.
23.Ringkonnakohus leidis 15.03.2021 otsuses, et kolmandate isikute pakkumust ei anna alust pidada põhjendamatult madalaks kaebaja väited, mis puudutavad sõelmete kulu, prügihunnikute likvideerimise ja äraveo hinda, prügikastide ja koerte ekskremendikastide tühjendamise kulu, puistematerjali kokkukogumise kulu ja kevadkoristusel teede niisutamise kulu. Riigikohus nõustus selles osas ringkonnakohtu põhjendustega (otsuse p 27). Riigikohus täpsustas ringkonnakohtu seisukohti seoses jäätmete eelsorteerimisega enne nende vedamist kogumiskohta, kuid leidis kokkuvõttes samamoodi kui ringkonnakohus, et puudub keskkonnaõiguse valdkonda reguleerivate sätete eiramise oht (otsuse p 27). Menetlusosalised ei ole neis küsimustes asja uuel arutamisel täiendavaid seisukohti ega tõendeid esitanud, mistõttu ringkonnakohus jääb ka selles osas 15.03.2021 otsuse järelduste juurde neid kordamata.
24.Riigikohtu otsuse p-des 29 ja 30 antud juhiste kohaselt peab ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel täiendavalt kontrollima, arvestades mh kohtumenetluses esitatud seisukohti ja 16(23)
3-20-2362 tõendeid, kas kolmandate isikute pakkumus oli põhjendamatult madala maksumusega ja tulnuks tagasi lükata talihoolduse tööjõukulude ilmselgete valekalkulatsioonide või tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete eiramise tõttu. Ilmselged valekalkulatsioonid
25.Kolmandad isikud esitasid 08.02.2021 menetlusdokumendi lisas täiendava talviste tööjõukulude arvestuse (graafikud 1–3 koos selgitustega).1 Riigikohus leidis, et kui graafikus 1 (rasked ilmastikuolud) ja graafikus 2 (pehmed ilmastikuolud) esitatud tööjõukulude arvestuses on vigu, ei saa olla õiged ka graafikus 3 (keskmised tööjõukulud) tehtud arvutused. Kolmandad isikud selgitasid 14.06.2021 menetlusdokumendis (p 2), et pakkumuse koostamise aluseks oli graafik 3, mis põhineb nende parimal teadmisel ja kogemusel, kajastab kogu lepinguperioodi eeldatavat statistilist keskmist talvist töönädalat ega ole koostatud graafikute 1 ja 2 keskmisena. Graafikud 1 ja 2 on koostatud vastuseks hankija päringule ning need kajastavad n-ö ekstreemseid ilmastikuolusid, seetõttu ei saa võimalikud vead graafikutes 1 ja 2 mõjutada graafikule 3 antavat hinnangut. Kolmandad isikud rõhutavad ka, et tegemist on prognoosidel põhinevate näidisgraafikutega. Hankija pidas neid kolmandate isikute selgitusi asjakohaseks.
26.Ringkonnakohus nõustub, et kõnealuse riigihanke eripära arvestades põhinevad graafikud 1–3 prognoosil ning lume- ja libedustõrjele tegelikult kuluvate ressursside hulk, sh tööaeg ja seega ka tööjõukulud sõltuvad paljuski lepingu kehtivusaja ilmastikuoludest. Samas on Riigikohus selgitanud, et ka prognoose ja äririske sisaldav pakkumus peab põhinema konkreetsetel kalkulatsioonidel ning kohtul tuleb kontrollida kahtlust, et prognooside aluseks olevates kalkulatsioonides on ilmseid arvutusvigu või on jäänud arvutuste tegemisel olulised faktilised või õiguslikud asjaolud arvesse võtmata (otsuse p 26). Kolmandad isikud koostasid graafikud vastuseks hankija palvele selgitada täiendavalt pakkumuse maksumuse hinnakujundust seoses tööjõukuludega. Mõistlik on eeldada, et pakkumuse aluseks olnud graafiku 3 koostamisel arvestasid kolmandad isikud oma parima teadmise ja senise kogemuse põhjal ka n-ö ekstreemseid ilmastikuolusid puudutavate kalkulatsioonidega, isegi kui graafik 3 ei ole otseselt graafikute 1 ja 2 aritmeetiline keskmine – vastupidisel juhul puuduks graafikute 1 ja 2 küsimisel ja koostamisel mõte. Seega põhimõtteliselt võivad pakkumuse maksumuse tõsiseltvõetavust mõjutada kõigi graafikute aluseks olevate kalkulatsioonide võimalikud vead.
27.Ringkonnakohus leiab siiski, et kui n-ö ekstreemsete ilmastikuoludega seotud graafikute mõju pakkumuse kogumaksumusele on eelduslikult väike, ei pruugi iga graafikus 1 või 2 sisalduv arvutusviga või faktilise asjaolu arvestamata jätmine tingimata tähendada hankelepingu mittenõuetekohase täitmise riski ega tekitada ebaõiglast konkurentsiolukorda ning tuua seetõttu vältimatult kaasa pakkumuse tagasilükkamist. Hankija otsus pakkumus RHS § 115 lg 8 alusel tagasi lükata peab olema ka pakkuja suhtes proportsionaalne. Riigikohus märkis samuti, et pakkumuse tagasilükkamine on vajalik, kui kolmandate isikute pakkumuse madal hind on tingitud tööjõukulude ilmselgetest valekalkulatsioonidest.
28.Riigikohus kahtles, kas kolmandad isikud arvestasid tööjõukulude puhul raskete ilmastikuolude korral (graafik 1) lisaks libedustõrjega hõivatud masinate juhtidele ka sõelmete transpordimasinate juhtidega.
Selle tõendi sisu refereeris ringkonnakohus 15.03.2021 otsuse p-s 23.3. Kaebaja juurdepääs kõnealusele lisale ja 15.03.2021 otsuse p-le 23.3 on kolmandate isikute ärisaladuse kaitseks piiratud, kuid faktiliselt on nende sisu kaebajale teada ning menetlusosalised, sh kolmandad isikud ise, on seda ka oma menetlusdokumentides sisuliselt käsitlenud. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks käesolevale kohtuotsusele täiendavaid juurdepääsupiiranguid seada.
17(23)
3-20-2362
29.Kolmandad isikud selgitasid 14.06.2021 ja 23.07.2021 menetlusdokumentides, ühes viidetega oma varasematele seisukohtadele, et neil ei ole kavas lasta puisturil tugibaasis (Paevälja pst 5) laadimas käia. Killustik tuuakse tugibaasist muude masinatega kohale ja laaditakse ümber Kristiine linnaosa avalikes parklates. Masinate laadimise aeg on arvutustes lisatud hooldusmarsruudi läbimise ajale. Vastustaja on pidanud seda lubatavaks ja teostatavaks. Kaebaja ei ole ära näidanud (vt 16.07.2021 menetlusdokumendi p 1.8), et kolmandate isikute kirjeldatud laadimisviis tekitaks õhukvaliteedi piirnormide rikkumise ohu. Tallinna Linnavolikogu 28.05.2020 määrus nr 6 „Heakorraeeskiri“ ei keela sellist tegevust. Kaebaja väide, et selline töökorraldus oleks Kristiine linnaosa eripära arvestades praktikas teostamatu, on üld- ja paljasõnaline. Ka halduskohus ei ole viidanud õigusaktidele või RHAD punktidele, mis sellise tegevuse keelaks ega ära näidanud, et selline laadimisviis ei ole teostatav. Seetõttu lähtub ringkonnakohus eeldusest, et sõelmete transpordi korraldamine kolmandate isikute kirjeldatud viisil on lubatav ja ka praktikas teostatav.
30.Teenuse osutamise kavas pidi pakkuja kirjeldama, kuidas teenust osutatakse, kuid puudus RHAD-st tulenev kohustus kirjeldada selles kavas detailselt libedustõrje teostamise viisi ja selleks kasutatavat ressurssi (vt ringkonnakohtu 15.03.2021 otsuse p 23.1). Nende asjaolude kirjeldust ei toonud kolmandad isikud üksikasjalikult välja ka hankijale antud selgitustes (vt kolmandate isikute 26.10.2020 menetlusdokumendi lisad 3–6 ja hankija 26.10.2020 menetlusdokumendi lisad 4–8). Samas hankija seda hankemenetluses täpsemalt ka ei küsinud, sest kolmandate isikute täiendavad selgitused ja nende kinnituseks esitatud arvutused olid hankija hinnangul ka selliste detailideta loogilised ja realistlikud ning kooskõlas hankija enda arvutuste ja varasemate kogemustega (vt hankija 26.10.2020 menetlusdokument, lisa 8). Hankija märgib õigesti ka seda, et RHAD kohaselt oli kogu lepingu täitmisega seotud töökorraldus pakkuja enda otsustada. Seetõttu ei saa kolmandate isikute selgitust pidada ebausaldusväärseks pelgalt selle tõttu, et nad kirjeldasid sõelmete transpordiga seotud asjaolusid täpsemalt vaidlustusmenetluses ja veelgi põhjalikumalt kohtumenetluses. Kaebaja on neis menetluses välja toonud asjaolud, mille tõttu ta kolmandate isikute pakkumuse hinna tõsiseltvõetavuses kahtleb, kolmandad isikud on kaebaja väidetele vastanud ja oma seisukohti täpsustanud ning hankija on kolmandate isikute täiendavate selgituste põhjal vaidlustus- ja kohtumenetluse raames veelkord hinnanud, kas kaebaja kahtlustel on alust ja kolmandate isikute pakkumus on tõepoolest tõsiselt võetav. See on kooskõlas Riigikohtu praktikaga, mille järgi tuleb võimalusel vältida hankeasja hankijale uueks otsustamiseks tagasisaatmist olukorras, kus tegemist ei ole kaalutlusotsusega ja hankija järelduste õigsust on mõistlikult võimalik kontrollida kohtumenetluses (nt Riigikohtu 16.03.2020 otsus nr 3-19-1825, p 18). Eeltoodut arvestades ei ole asjakohane halduskohtu ja kaebaja seisukoht, et kolmandate isikute väited sõelmete transpordi korraldamisest on n-ö otsitud. Seega on oluline see, kas kolmandad isikud on veenvalt põhjendanud, et lume- ja libedustõrje on pakkumuses väljatoodud kuludega teostatav, arvestades nende kirjeldatud töökorraldust.
31.Kolmandad isikud selgitasid 23.07.2021 menetlusdokumendis, viidates oma varasematele seisukohtadele ja arvutusi sisaldavatele tabelitele, et sõelmeid transportivate töötajate tööaeg sisaldub raskeid ilmastikuolusid kajastava graafiku 1 ridadel „abimasin“, kusjuures sõelmete veoga tegelevad HD lisa 4 ridadel 11 ja 12 nimetatud lumeveo sõidukid (kallurid) ning sõelmete hooldusmasinatesse ümberlaadimist avalikes parklates teostatakse vajadusel HD lisa 4 real 18 nimetatud abimasinaga (laadurkopaga). Kolmandad isikud on ära näidanud, et abimasinaid ei ole vaja selleks, et teostada libedustõrjet selleks ettenähtud maksimaalselt 8 tunniga, vaid hooldustsükkel on võimalik ka kõige raskemates ilmastikutingimustes läbida abimasinateta veidi enam kui 6 tunniga, arvestades mh sõelmete ümberlaadimise ajakuluga (vt 08.02.2021 menetlusdokumendi p 16; vt ka 06.11.2021 menetlusdokument ja selle lisas 2 toodud tabelid).
18(23)
3-20-2362
32.Kolmandate isikute seletust arvestades saavad HD lisa 4 ridadel 11, 12 ja 18 nimetatud sõidukid põhimõtteliselt olla kolmandate isikute 08.02.2021 menetlusdokumendi lisaks olevates graafikutes nimetatud abimasinad, mida saab kasutada sõelmete transpordiks ning hooldustsükli läbimine kolmandate isikute arvestatud u 6 tunniga ei ole ebarealistlik põhjusel, et selles ei sisaldu puisturite hoolduspiirkonna ja tugibaasi vahel edasi-tagasisõitmisele kuluv aeg, mis on vajalik puisturite sõelmetega varustamisele. Halduskohus on oma etteheidetes lähtunud eeldusest, et sõelmete ümberlaadimine toimub hooldusbaasis.
33.Sõelmete transpordiga seotud ajakuluga arvestamise osas on kolmandate isikute selgitused siiski mõnevõrra ebaselged. Kolmandad isikud arvestasid sõelmete transpordiks hooldusbaasist tasuta parklasse maksimaalselt 30 minutit, mille kohaselt jääks piisavalt ajavaru, et mahtuda 8tunnise hooldustsükli piiridesse. Nende 23.07.2021 menetlusdokumendi p-s 3 on selgitatud, et sõelmete transpordiks kasutatava veoki juht saab pärast veoki avalikku parklasse parkimist vajadusel asuda juhtima mõnda libedustõrjet teostavat masinat. Seega hooldustsükli nõuete täitmiseks on kolmandate isikute selgituse kohaselt vaja maksimaalselt 5 töötajat, kes kõik opereerivad libedustõrjet teostavaid masinaid ja kellest 2 teostavad lisaks enne tsükli algust sõelmete transpordi hooldusbaasist parklasse. Kaebaja märgib õigesti, et selle selgituse juures jääb arusaamatuks, kes ja millal juhib tugibaasist Kristiine linnaosa avalikku parklasse hooldussõiduki, mida sõelmete veoki juht saab juhtima hakata, ning kuidas seda tööaega on arvestatud. Lisaks on kolmandad isikud 23.07.2021 menetlusdokumendi p-s 2 märkinud, et libedustõrje teostamise tehnika (HD lisa 4 read 1–6) laeb esimese koorma puistet peale tugibaasis ning ülejäänud sõelmed transporditakse tugibaasist hoolduspiirkonna lähimasse tasuta parklasse kahe kalluriga (HD lisa 4 read 11, 12) ja ühe veootsaga. Sellest saab järeldada, et libedustõrjet tegevate veokite juhid suunduvad kohe tugibaasist libedustõrjet tegema ning tulevad hoolduspiirkonnas asuvasse avalikku parklasse täiendavale laadimisele alles siis, kui esialgne kogus puistet on ära kulutatud. Kolmandate isikute kirjeldatud töökorralduse järgi oleks ilmselt täiendavalt vaja ka vähemalt ühte töötajat, kes sõidab tugibaasist avalikku parklasse sõelmete ümberlaadimiseks kasutatava sõidukiga (HD lisa 4 rida 18). Kolmandate isikute selgitustest ei ole üheselt arusaadav, kuidas ümberlaadimiseks vajaliku tööjõukuluga on arvestatud. Põhimõtteliselt on siiski võimalik, et nii sõelmeid transportivad kallurid kui ka sõelmete ümberlaadimiseks vajalik masin viiakse avalikku parklasse juba enne libedustõrje algust ning nende juhid täidavad libedustõrje teostamise ajal mingeid muid ülesandeid (mis ei pruugi olla tingimata seotud käesoleva hankelepingu alusel teenuse osutamisega) või saavad kasutada puhkeaega. Seega ei ole tingimata vajalik arvestada, et sõelmeid transportivate sõidukite juhtide tööaeg lepingu täitmisel on sama pikk kui kogu libedustõrje hooldustsüklile kuluv aeg.
34.Kaebaja väidab 16.07.2021 menetlusdokumendis (p 1.15), et kolmanda isiku graafikud 1– 3 ei sisalda 1 tänavahoolduse eest vastutava isiku (RHAD p 5.5.1), 2 hooldustööde juhi (RHAD p 5.5.3) ning teenuse osutamise keskuses 24/7 valve- ja dispetšerteenuse osutamisega seotud isikute (RHAD p 5.6) tööajakulusid. Kolmandad isikud põhjendavad seda asjaoluga, et need töötajad on hõlmatud ka lume- ja libedustõrje teostamisega (23.07.2021 menetlusdokumendi p 10). Hankija pidas neid kolmandate isikute selgitusi piisavaks ja realistlikuks.
35.RHAD ei välista, et üks töötaja võib täita mitmeid erinevaid ülesandeid. Teenuse osutamise kavas ei olnud kohustust kirjeldada personali rakendamist sellise detailsuse astmega, et sellest nähtuks kõigi isikute kõik võimalikud ülesanded või asendamised, ning kolmandad isikud seda ka ei teinud. Kui jätta kõrvale vastavustingimustes esitatud minimaalsed nõuded teenust osutavale meeskonnale (tänavahoolduse kvaliteedi eest vastutav isik, haljastustööde kvaliteedi eest vastutav isik, hooldustööde eest vastutav piirkonnajuht), siis muus osas ei olnud seatud mingeid tingimusi töötajate haridusele ja töökogemusele. Kõik ülejäänud töötajad ei pruugi 19(23)
3-20-2362 praeguse seisuga olla veel värvatudki, samuti on kolmandad isikud viidanud võimalusele kasutada renditööjõudu. Sellises olukorras puudub alus eeldada, et töötajatel, keda kolmandad isikud plaanivad teenuse osutamisel kasutada, puuduvad oskused, load ja valmisolek erinevate tööülesannete või rollide täitmiseks. Pole siiski eluliselt usutav, et dispetšerteenust saab osutada libedustõrje teostamise ajal autoroolis nn hands-free seadmega, nagu kolmandad isikud on selgitanud. Selle teenuse osutamine eeldab nt linnaelanike pöördumiste vastuvõtmist, registreerimist ja töid tegevatele isikutele edastamist (vt hankelepingu p 6.4.1), s.o dispetšerteenuse osutamine autoroolis võib hajutada libedustõrjet teostava juhi tähelepanu ja seada ohtu nii juhi enda kui ka teised liiklejad.
36.Riigikohtu juhiste järgi tuli kolmandatel isikutel konkreetselt ära näidata, millise rea arvel kavatsetakse võimalikud talihoolduse tööjõukulude arvestuses kajastamata kulud katta ning põhjendada sellise kulude katmise realistlikkust, arvestades vastava teenuse enda osutamise kulusid (otsuse p 29.2).
37.Kolmandad isikud märgivad asjakohaselt, et ilmselt pidas Riigikohus silmas mitte talihoolduse tööjõukulu tervikuna, vaid üksnes lume- ja libedustõrje tööjõukulu, mille üle oli asjas vaidlus. Kolmandad isikud on 14.06.2021 selgitanud, viidates oma varasematele menetlusdokumentidele, et lume- ja libedustõrje tööjõukulukulud (HD lisa 2_1 read 1.1–1.5) saab vajadusel katta haljastute talvise hoolduse arvelt (HD lisa 2_1 read 3.1–3.4).
38.Kulude realistlikkuse osas märgivad kolmandad isikud, et vaatlevad talvise hoolduse tööjõukulusid ja töötunde tervikuna (25.09.2020 esitatud tabeli järgi kokku 593,03 tundi, mis moodustuvad HD lisa 2_1 ridadest 1.1–1.5 ja 3.1–3.4), kuna samu töötajaid suunatakse vastavalt vajadusele tegelema kas libedustõrje ja/või haljastute hooldusega. Selliselt katab planeeritud ressurss ära eeldatava tööde mahu. Haljastute talvise hoolduse maksumuse arvestamisel on arvestatud 208,55 tunniga kuus, millest koristussagedust, keskmist vaatelaiust, läbikäidavat distantsi ja käimiskiirust arvestades jääks lume- ja libedustõrje ristsubsideerimiseks üle 95,09 tundi kuus. Kolmandad isikud kavatsevad kasutada nii täis- kui ka osalise tööajaga töötajaid, samuti renditööjõudu. Kolmandad isikud rõhutavad ka, et nende pakkumuses märgitud haljastuse ja inventari hoolduse aastane maksumus on u 2,5 korda kallim kui eelneval perioodil kehtinud Mustamäe Haljastus AS-ga riigihanke nr 183379 tulemusel sõlmitud hankelepingus, kuigi haljastuse ja inventari hoolduse mahud on võrreldavad; nende pakkumuse suvise ja talvise hoolduse summa (ehk tänavate hoolduse aastase teenuse maksumus kokku) on u 50% kallim võrreldes summaga, millega kaebaja 30.09.2020 seisuga samasisulist tänavate hoolduse teenust osutas; kolmandate isikute pakkumuse talihoolduse summa on väiksem summast, mida kaebaja pakkus 2020. a detsembris talihooldustööde eest. Täiendavalt on kolmandad isikud täpsustanud, viidates oma varasematele seisukohtadele (vt 23.07.2021 menetlusdokumendi p 7; täpsem selgitus ja arvutuskäik 08.02.2021 menetlusdokumendi lisas 1), et kõiki talviseid hooldustöid ei ole plaanitud teha 655,36 töötunniga kuus, nagu on ekslikult mõistnud kaebaja, vaid pakkumuse hinnastamise aluseks olevas graafikus 3 on töö- ja valveaega planeeritud kokku 1321,66 tundi kuus, millest HD lisa 2_1 ridadel 1.1–1.5 ja 3.1– 3.4 on kajastatud 593,03 tundi ning renditöötajate tööjõukulu 91 tundi on kajastatud real „muud kulud ja kasum“. Hankija jääb 18.06.2021 menetlusdokumendis seisukohale, et neil asjaoludel on kulude katmine eelkirjeldatud viisil realistlik.
39.Ringkonnakohus nõustub hankija järeldusega. Hankija otsib riigihankega Kristiine linnaossa kõrvaltänavate ja haljasalade hooldustööde teenuse osutajat. Tegemist on kompleksteenusega, mis koosneb paljudest erinevatest töödest. Kõiki töid ei ole vaja teha samaaegselt. Sellises olukorras on usutav kolmandate isikute selgitus, et kulude kokkuhoid haljastute talvise hoolduse real on vajadusel saavutatav tööjõu paindliku kasutamise ja 20(23)
3-20-2362 maksimaalselt efektiivse töökorraldusega. Kolmandad isikud plaanivad kasutada mh osalise tööajaga töötajaid ja renditööjõudu, mis ei ole RHAD-ga vastuolus. Kui lume- ja libedustõrje kulude katmiseks jääbki haljastute talvise hooldusest eelduslikult üle mõnevõrra vähem kui 95,09 tundi kuus (vt kaebaja 16.07.2020 seisukoha p-s 1.18 toodud väiteid), on kulude katmine kolmandate isikute kirjeldatud viisil siiski realistlik – käesolevas riigihankes oli kolmandate isikute pakkumus teistest pakkumustest küll oluliselt madalam, kuid siiski märkimisväärselt kallim, võrreldes varasemate sarnaste riigihangetega, mille puhul kaebaja ei ole viidanud majanduslikele raskustele ega probleemidele seoses tööõigusnormide järgmisega. Tuleb ka silmas pidada, et Riigikohus tõstatas lume- ja libedustõrje tööjõukulude kaetuse küsimuse üksnes nn raskete ilmastikuolude kontekstis ja nagu eespool öeldud, ei ole aastas selliseid päevi eelduslikult kuigi palju. Seega ei saa eeldada, et hankesisese ristsubsideerimise vajadus on pidev. Kaebaja ei ole ka veevalt näidanud, et graafikus 3 planeeritud 1321,66 töötundi kuus on hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks ilmselgelt ebapiisav.
40.Kokkuvõttes ei saa välistada, et kolmandate isikute lume- ja libedustõrje tööjõukulude arvestuses on mõningaid vigu. Pakkumuse kogumaksumust (375 489,83 eurot) arvestades ei saa võimalikud valekalkulatsioonid siiski olla nii olulised, et kolmandate isikute pakkumus tuleks RHS § 115 lg 8 alusel vältimatult tagasi lükata. Riigikohus leidis 07.06.2021 otsuses (p 27), et valdav osa kaebaja kahtlustest, mis tal kolmandate isikute pakkumuse maksumuse kohta tekkisid, ei ole kohtumenetluses kinnitust leidnud. Tööjõukulud moodustavad küll märkimisväärse osa pakkumuse maksumusest, kuid võimalikud valekalkulatsioonid puudutavaid vaid ühte osa talihoolduse tööjõukuludest (lume- ja libedustõrje). Kolmandate isikute selgituste ja arvutuste järgi on vajalik teostada tänavate lume- ja libedustõrjet korraga 5 masinaga ja maksimaalse hulga töötajatega üksnes kõige raskemate ilmastikuolude korral. Kolmandad isikud on varasemate aastate kogemuse põhjal välja toonud, et selliseid ekstreemseid ilmastikuolusid on aastas eelduslikult mõnel üksikul päeval või mõnel aastal üldse mitte (vt 14.06.2021 menetlusdokumendi p 3 ja viited varasematele seisukohtadele; vt ka 08.02.2021 menetlusdokumendi lisa 2, lk 2, alap a). Järelikult saavad võimalikud vead graafikus 1 vaid väheses ulatuses mõjutada graafikut 3, mis kolmandate isikute sõnul oli pakkumuse koostamise aluseks. Graafik 3 ei eelda, et libedustõrjet on vaja teostada iga päev, vaid see kajastab ühe nädala tööde mahu arvestuslikku keskmist kogu lepingu täitmise perioodil. Seega ei saa ilmselgeks valekalkulatsiooniks pidada seda, et graafiku 3 järgi on sõelmete transpordiks arvestatud 32 tundi kuus. Neil asjaoludel ei tekita võimalikud eksimused sõelmete transpordi ja ümberlaadimisega seotud ajakuluga arvestamisel tõsist ohtu, et kolmandad isikud ei suuda pakutud hinnaga hankelepingut nõuetekohaselt täita. Sellist ohtu ei tekita ka võimalikud eksimused dispetšerteenuse tööjõukulude kalkulatsioonides. Kolmandate isikute selgitusest võib järeldada, et libedustõrjet tegevast autost dispetšerteenuse osutamise viis võib olla vajalik vaid erandjuhul eriti keeruliste ilmastikuolude korral, mida esineb talve jooksul eelduslikult harva. Kolmandad isikud on ära näidanud, et vajadusel on neil võimalik lume- ja libedustõrje tööjõukulusid katta ka haljastute talvise hoolduse arvelt. Neil asjaoludel oleks kolmandate isikute pakkumuse tagasilükkamine võimalike valekalkulatsioonide tõttu ebaproportsionaalne. Tööõigust reguleerivate sätete eiramine
41.Riigikohus viitas vajadusele täiendavalt kontrollida, kas graafikus 2 on tagatud 36-tunnine järjestikune puhkeaeg Keskkonnahooldus Eesti OÜ enda töötajatele. Seejuures ei pidanud Riigikohus asjakohaseks kolmandate isikute viidet sellele, et graafikus 2 on silmas peetud „kuni 8- või 12-tunniseid vahetusi“, sest ka pehmemate ilmastikuolude korral peavad juhid valves olema, sest vajalik on tagada 24/7 valmisolek ning graafikus 2 on kavandatud enamiku 12-
21(23)
3-20-2362 tunniste ajavahemike puhul korraga ainult ühe töötaja tööl- või valvesolekut, mistõttu tema tööaja lühendamine ei ole mõeldav.
42.Kolmandad isikud viitavad 14.06.2021 menetlusdokumendis (p 6) oma varasematele selgitustele, et graafiku 2 kehtivuse ajal (s.o pehmete ilmastikuolude korral) puudub ettenähtav libedustõrje vajadus ning kui see vajadus tekib, kohaldub graafik 3. Pehmete ilmastikuolude korral võivad libedustõrjega seotud töötajad täita mh ülesandeid, mis ei ole seotud käesoleva riigihankega – RHAD seda ei välistanud, v.a piirkonnajuhtide puhul (vt RHAD p 5.5.3 ja hankelepingu p 6.2.17) ning see on ka majanduslikult mõistlik, sest kõik ülesandeid ei ole eelduslikult samavõrra ajakriitilised. Seega pole tingimata vajalik, et kõik lume- ja libedustõrje masinate juhid on graafiku 2 olukorras pidevalt valves ja neile kohaldub valveaja regulatsioon. Muude, käesoleva riigihanke esemest väljapoole jäävate ülesannete täitmisega ei pidanud kolmandad isikud pakkumuse koostamisel arvestama ning hankes esitatud pakkumuse tõsiseltvõetavuse kontroll ei hõlma üldist kontrolli selle üle, kas kolmandad isikud järgivad kogu oma majandustegevuses töö- ja puhkeaja norme. Graafikus 2 märgitud töötaja all ei pea ka tingimata mõistma ühte füüsilist isikut. Juhtide töö-, puhke- ja valvegraafikut on võimalik paindlikult muuta, arvestades õigusaktidest tulenevaid nõudeid. Tuleb rõhutada, et tegemist on prognoosidel põhineva näidisgraafiku, mitte tegeliku töögraafikuga. Eeltoodut arvestades puudub alus järeldada, et kolmandad isikud ei taga enda töötajatele graafiku 2 realiseerumise korral piisavat järjestikust puhkeaega (vt TLS § 48 lg 2, § 51 lg 1, § 52 lg 2). Ringkonnakohus märgib veel, et pakkumuse koostamise aluseks olnud graafikus 3 on arvestatud 24/7 valmisoleku tagamiseks valveajaga 706,33 tundi kuus.
43.Usutav pole ka vajadus kolmandate isikute kirjeldatud töökorralduse korral „pidevalt üleöö“ töögraafikuid muuta, sest hoolikal ilmaprognooside jälgimisel (mis on hankelepingu järgi kohustuslik), on ilmastikuolud vähemalt paar päeva ette ennustatavad. Pole ebamõistlik eeldada, et lume- ja libedustõrje ülesandeid täitvad töötajad on harjunud ja arvestavad võimalusega, et nn raskete ilmastikuolude korral võib töögraafik muutuda ning vajadusel tuleb eriti keeruliste ilmastikuolude korral teha ka ületunde, mida kompenseeritakse ilmastikuolude leevenemise järel täiendava puhkeajaga.
44.Kolmandate isikute esitatud tööajagraafikute vastuolu TLS-ga ei saa järeldada kaebaja etteheitest, et ühel ühispakkujatest (RIAB Teedeehitus osaühing), kelle renditöötajaid kavatsetakse hankelepingu täitmisel kasutada, oli 2019. a majandusaasta aruande järgi kokku vaid 7 töötajat, mis ei kataks kogu renditööjõu vajadust. RHAD ei nõudnud, et pakkumuse esitamise ajaks oleks olnud kõik lepingu täitmiseks vajalikud töötajad juba tööle võetud. See oleks ka ebamõistlik olukorras, kus pakkujal puudub kindlus, kas temaga üldse sõlmitakse hankeleping. Seega tuleb lähtuda eeldusest, et kolmandad isikud kavatsevad kasutada lepingu täitmisel erinevaid renditöötajaid, sh osalise tööajaga, sellisel hulgal, et ka renditöötajate puhul ei rikuta töö- ja puhkeaja norme.
45.Järelikult ei olnud alust kolmandate isikute pakkumust tagasi lükata ka RHS § 115 lg 9 alusel. Kokkuvõte
46.Ringkonnakohtul ei ole mõistlikku alust kahelda kolmandate isikute pädevuses prognoosida hankelepingu täitmisega eelduslikult seotud kulusid, sh koostada prognoosi aluseks olevaid kalkulatsioone ja tööajagraafikuid (vt kaebaja 16.07.2021 menetlusdokumendi p-d 1.9–1.10). RHAD kehtestas nõuded pakkuja kvalifikatsioonile, sh varasemale kogemusele tänava- ja haljastute hoolduse lepingute täitmisel, ning seda, et kolmandad isikud neile nõuetele vastasid, ei ole kaebaja ega hankija kahtluse alla seadnud. Lisaks on kolmandad isikud selgitanud, et 22(23)
3-20-2362 kasutasid prognooside tegemisel teiste kolleegide kogemust (08.02.2021 menetlusdokumendi lisa 1). Samamoodi on alusetu eeldada, et vastustajal puudub pädevus pakkumuste maksumust realistlikult hinnata (vt kaebaja 16.07.2021 menetlusdokumendi p 1.13), kuna tänavate ja haljastute hooldustööde korraldamine on vastustaja õigusaktidest tulenev ülesanne, mille täitmisel on tal pikaajaline kogemus. Õigustatud ei ole ka kaebaja kriitika, et kolmandate isikute prognoos majanduskeskkonna kohta ei ole osutunud päris täpseks (vt kaebaja 16.07.2021 menetlusdokumendi p 1.14). Prognooside realistlikkust tuleb hinnata vaidlustatud haldusakti andmise ajal teada olevate asjaolude ja teabe valguses. Vastustaja lähtus mh tööjõukulude realistlikkust hinnates Eesti Panga 2020. a suvel tehtud prognoosidest (vt hankija 26.10.2010 menetlusdokument, lisa 8). Prognoosotsust ei muuda õigusvastaseks see, kui prognoos ei realiseeru.
47.Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et vastustaja otsus mitte lükata kolmandate isikute pakkumust tagasi selle põhjendamatult madala maksumuse tõttu, on kokkuvõttes õige. Võimalikke valekalkulatsioone ei saa täielikult välistada, kuid need ei ole olulised ega tekita tõsist ohtu, et nende tõttu ei suudaks kolmandad isikud hankelepingut nõuetekohaselt täita. Seetõttu ei oleks kolmandate isikute pakkumuse tagasilükkamine võimalike valekalkulatsioonide tõttu proportsionaalne. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et kolmandate isikute pakkumuse hinna madalus oleks tingitud tööõigust reguleerivate sätete eiramisest. III
48.Kokkuvõttes rahuldab ringkonnakohus vastustaja apellatsioonkaebuse ja tühistab halduskohtu otsuse resolutsiooni p-d 2 ja 3. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab kaebuse rahuldamata. Vastavalt tuleb muuta ka menetluskulude jaotust.
49.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Lisaks tuleb kaebajal kanda vastustaja ja kolmandate isikute vajalikud ja põhjendatud menetluskulud, mille kohta on esitatud nõuetekohased kuludokumendid (HKMS § 109 lg-d 1, 11, 6).
50.Ringkonnakohus pidas 15.03.2021 otsuses (p 36) kolmandate isikute põhjendatud menetluskuluks halduskohtus 3705,60 eurot ja ringkonnakohtus 3500 eurot ning jääb ka praeguses otsuses samale seisukohale. Kolmandate isikute täiendavad kulud õigusabile olid menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide kohaselt Riigikohtus 3321,60 eurot ja asja uuel arutamisel ringkonnakohtus 3398,40 eurot. Kõiki asjaolusid arvestades on need kulud vajalikud ja põhjendatud. Kokku tuleb kaebajalt seega kolmandate isikute kasuks solidaarselt välja mõista 3705,60 + 3500 + 3321,60 + 3398,40 = 13 925,60 eurot.
51.Vastustaja menetluskulud on järgmised: riigilõiv apellatsioonkaebuselt 1280 eurot, kassatsioonimenetluse õigusabikulu 8018,46 eurot ja õigusabikulu asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus 3052,26 eurot. Riigilõiv on vajalik kulu. Riigikohtus kantud õigusabikulud on menetluse käiku ja vaidlusaluste küsimuste ringi arvestades mõnevõrra ülepaisutatud, kuid ringkonnakohus võtab arvesse, et vastustaja lepingulised esindajad osalesid menetluses alles alates kassatsioonimenetlusest ning vajasid seetõttu aega, et tutvuda kogu toimiku ja varasema menetlusega. Põhjendatud kuludeks saab lugeda 4500 eurot. Ringkonnakohtu menetluses kantud õigusabikulud on vajalikud ja põhjendatud ning nende vähendamiseks ei ole alust. Seega kaebajalt tuleb vastustaja menetluskulude katteks välja mõista 1280 + 4500 + 3052,26 = 8832,26 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) 23(23)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.