Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. mai 2019, Tallinn
Haldusasja number
3-18-873
Haldusasi
Iirise tn 5 korteriühistu ja XX kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18.01.2018 ehitusloa nr 1812271/01090 osaliseks tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – Tallinn, Iirise tn 5 korteriühistu ja XX, volitatud esindaja v.adv Rivo Kaldvee Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Eva Vanamb Kolmas isik – Keemia 15 Arenduse OÜ, volitatud esindaja v.adv Kristo Kallas
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26. novembri 2018. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinn, Iirise tn apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
korteriühistu
ja
XX
RESOLUTSIOON
Jätta asja juurde võtmata apellatsioonkaebusele lisatud 4 fotot.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26. novembri 2018. a otsus haldusasjas nr 3-18-873 muutmata.
3.Mõista Iirise tn 5 korteriühistult ja XX-lt solidaarselt välja Keemia 15 Arenduse OÜ kasuks apellatsiooniastme menetluskulu 787 (seitsesada kaheksakümmend seitse) eurot. Menetlusosaliste ülejäänud menetluskulud jätta nende endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.06.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse
3-18-873 esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnavolikogu 28.05.2015 otsusega nr 95 kehtestati Keemia tn 15 ja 17 kinnistute detailplaneering (DP). DP on kehtiv.
2.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) väljastas 18.01.2018 ehitusloa nr 1812271/01090 äripindadega korterelamu püstitamiseks aadressil Keemia tn 15, Tallinn ning külmaveetorustiku, ühisvoolse kanalisatsiooni ja sidekanalisatsiooni püstitamiseks aadressil Mehaanika tänav.
3.Iirise tn 5 korteriühistu (Iirise tn 5 KÜ) ja XX esitasid 27.04.2018 (täiendatud 17.05.2018) Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 18.01.2018 ehitusloa nr 1812271/01090 tühistamiseks osas, milles see lubab püstitada Keemia tn 15 kinnistule äripindadega korterelamu. Ehitusluba on Keemia tn 15 aadressile hoone püstitamise osas õigusvastane, kuna hoone aluseks olev ehitusprojekt ei võimalda püstitada hea ehitustava (ehitusseadustiku (EhS) § 7) ja ohutuspõhimõtetega (EhS § 8, § 11 lg 2 p-d 3, 4, 9) kooskõlas olevat ehitist ning sellise ehitise püstitamine rikub nii korteriühistu õigusi kui selle liikmete, sh XX (Iirise 5-217 omanik) subjektiivseid õigusi – omandiõigust ja õigust tervise kaitsele. Korteriühistul on õigus seista oma liikmete õiguste eest. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg-st 1 tuleneb, et korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi korteriühistu kaudu. Seadus ei loetle seejuures mingeid kitsalt spetsiifilisi korteriomanike õigusi ja korteriühistu pädevusi. Ehitusloaga kaasneb kaebajatele EhS § 44 p-i 4 kohane püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Selliste negatiivsete mõjude tõttu kuulub ehitusluba iseseisvalt ja osaliselt tühistamisele ning seda sõltumata asjaolust, et selle aluseks olev DP on kehtiv. Vastustaja pidanuks EhS § 44 p-de 3, 4, 10 ja 12 alusel ehitusloa väljastamisest keelduma. Korruselamu ehitamine piirkonda ei ole lubatav. Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna linna üldplaneeringu (Tallinna ÜP) maakasutusplaani kohaselt on Keemia tänaval eelistatud väikeelamud. Seega oli kaebajatel õigustatud ootus, et Keemia tänava piirkonda korruselamuid ei ehitata. Arvestades piirkonnas asuvaid madalaid üksikelamuid, tuleks ühtse hoonestamise eesmärgil eelistada üksikelamute ehitamist. Piirkonna ühtlase hoonestustiheduse tagamiseks tuleb lähtuda 03.11.2016 Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 172 kehtestatud Kristiine linnaosa üldplaneeringust (Kristiine ÜP), 2(12)
3-18-873 mis näeb väikeelamute alale ette hoonestustiheduse 0,4, väikeste korterelamute aladele 0,6 ja segahoonestusaladele 1,2. Ehitusloaga hõlmatud ala hoonestustihedus on aga 1,74, mis on vastuolus Kristiine ÜP-ga. Lisaks näeb Kristiine ÜP segahoonestusalade hoonete kõrguseks ette 18 m, kavandatava hoone kõrgus on aga 25,7 m. Vaidlusaluse hoone ehitamisel kaob piirkonnale iseloomulik elukeskkond. Uue ehitise püstitamine toob kaasa negatiivsed mõjud piirkonna liikluskorraldusele. Juba ainuüksi parkimisnõuete täitmiseks vajalike parkimiskohtade rajamisega kortermaja ette, mis asetsevad risti Keemia tänavaga, halveneb oluliselt liikluse sujuvus Keemia ja Mehaanika tänavatel. Samuti suureneb oluliselt liiklusohtlike olukordade arv. Keemia tänavale parkimiskohtade rajamine ei ole põhjendatud ning halvendab oluliselt piirkonnas liiklevate sõidukite ja jalakäijate ohutust ning juurdepääsu Iirise tn 5 majale. Kuivõrd Keemia tänav on kitsas, siis väheneb ka Keemia tänava läbilaskevõime ja liiklusohutus. See omakorda mõjutab otseselt XX kui igapäevaselt piirkonnas liiklejat. Segahoonestusaladel peab olema korteri kohta selle suurusest sõltuvalt 1–1,2 parkimiskohta. Arvestades ehitatavaid äripindu (kokku 7), ei ole 6 parkimiskohta ilmselgelt piisav. Ka ehitatava hoone korterite arvust tulenevalt jääb parkimiskohti puudu. Ei ole välistatud, et parkimiskohtade puudumisel hakatakse parkima kitsal Keemia tänaval, elumaja juurdepääsuteel ja parkimiskohtadel või elumaja juures murul. See tekitab korteriühistule majanduslikku kahju ning vähendab ka piirkonna liiklusohutust. Korterelamu ehitamine piirkonda on ohtlik. Hoone on kavandatud Iirise tn 5 eluhoonele liiga lähedale ning selle peamiseks tagajärjeks on päikesevalguse ebapiisavus. Planeeringu koostaja arvestus insolatsiooni osas on ebakorrektne. XX korteris on juba praegu puudulik insolatsioon ning uue hoone ehitamine halvendab seda veelgi. Selge pole, kas radooniohu tõrjumiseks vajalike tööde tegemine on piirkonna elanikke ohtu seadmata võimalik. Detailplaneeringu seletuskirjast nähtuvalt on krundi radoonitase keskmisel või kõrgel tasemel. Radooniohu suurenemine kaasneb eelkõige korterelamu maa-aluse korruse rajamisega. Kuna radoon võib õhuga koos levida 20‒40 m kaugusele, võib kõrge radoonitase mõjutada eluruume ning põhjustada tervisekahju korteriühistu liikmetele (sh XX-le). Ehitusprojekt ei tugine ehitusuuringu tulemustele, sest väidetav radooniuuringute korraldaja Finestum Ehitusekspertiisid OÜ ei ole tegelikult Keemia 15 ja 17 kinnistul radooniuuringuid teinud ning raport on võltsitud. Uue hoone ehitamine seab ohtu ka Iirise tn 5 KÜ majandatava hoone säilimise, kuna piirkonna pinnas on korterelamu ehitamiseks liiga nõrk.
Tallinna linn palus jätta kaebuse rahuldamata.
Korteriühistust kaebajal on kaebeõigus üksnes osas, milles vaidluse ese puudutab korteriühistu ülesannete täitmist (s.t elamu haldamisega ja majandamisega seonduvat) või hoone säilimise tagamist. Korteriühistu ei saa pöörduda kohtusse ühistu liikmete subjektiivsete õiguste kaitseks. Kõik kaebajate märgitud asjaolud on seotud ühistu liikmete subjektiivsete õigustega. Kaebajate väited puudutavad Keemia tn 15 ja 17 kinnistute DP-d. DP tegemise ajal kehtinud planeerimisseaduse (PlanS) § 9 lg 2 p 2 kohaselt on krundi ehitusõiguse määramine DP, mitte ehitusloa ülesanne. PlanS § 9 lg 4 kohaselt moodustavad krundi ehitusõiguse krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; hoonete suurim lubatud arv või hoonete puudumine krundil; hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala; hoonete suurim lubatud kõrgus. Kõik see ongi lahendatud DP-s. Samuti on sellega lahendatud liikluskorraldus ja parkimine (PlanS 3(12)
3-18-873 § 9 lg p 4). DP on kehtiv ning vaidlustatud ehitusluba vastab sellele. Kaebajad ei ole esitanud ühtegi väidet ehitusloa vastuolu kohta DP-ga. Kõiki kaebajate esile toodud vastuväiteid on kaalutud juba DP menetluses. Kui ehitusluba on kooskõlas DP-ga ja vastab DP tingimustele, on ehitusluba õiguspärane. PlanS § 9 lg 2 p-i 8 kohaselt reguleeritakse keskkonnatingimused DP-ga, mitte ehitusloaga. Radooni küsimust on DP seletuskirjas analüüsitud. Keemia tn 15 ja 17 kinnistutel on radooniriski hinnatud keskmiseks ja kõrgeks, mistõttu rakendatakse ehitusprojekti kohaselt eraldi spetsiaalset meedet radooniriski maandamiseks. Radoonioht seisneb radooni sisaldava gaasi võimalikus kogunemises hoone suletud ruumidesse esimesel korrusel või keldrikorrusel, mitte selle levimisel välisõhku või hoone kõrgematele korrustele. Naaberhoonete ehitus, sõltumata hoone tüübist, ei suurenda ümbritsevas välisõhus radoonitaset, vaid pigem isoleerib selle imbumist pinnasest välisõhku. Radooni siseruumidesse imbumise vältimiseks rakendatakse ehitustehnilisi meetmeid. Väidetav ebapädeva isiku poolt tehtud radooniuuring saab antud juhul rikkuda kolmanda isiku õigusi, mitte aga kaebajate õigusi. Eesti standardi EVS 894:2008+A1:2010 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides” p-i 4.3.3 järgi tuleb planeeringute koostamisel valida hoonete asukoht selliselt, et eluruumides oleks ajavahemikul 22. aprillist kuni 22. augustini tagatud vähemalt 3-tunnine katkematu insolatsioon päevas, mis on Iirise tn 5 puhul tagatud nii DP kui ka ehitusloaga. Keemia tn 15 kinnistu ehitusõiguse osas ei saa tugineda Tallinna ÜP maakasutusplaanile, mis kehtis enne DP kehtestamist. DP-ga muudeti Keemia tn 15 ja 17 (nüüd ühtse aadressiga Keemia tn 15) kinnistute osas maakasutuse juhtotstarvet ning väikeelamute juhtotstarbega ala muudeti korruselamute juhtotstarbega alaks. Olukorras, kus Keemia tänava piirkonna ehituslik situatsioon oli ammu enne DP-d oluliselt muutunud (otsuses on kirjeldatud, et 5-korruselised hooned asuvad Keemia tn 13 ja Keemia tn 19 kinnistutel ning 6-korruseline korterelamu paikneb Keemia tn 11 kinnistul), on kaebajate väide õigustatud ootuse kohta, et Keemia tänava piirkonda ei ehitata korruselamuid, silmakirjalik. Kristiine ÜP kehtestati rohkem kui aasta pärast Keemia tn 15 ja 17 DP-d. Kaebajad kaasati ehitusloa menetlusse.
Keemia 15 Arenduse OÜ palus jätta kaebuse rahuldamata.
Ehitusluba on välja antud kehtiva DP alusel. Kaebajad ei ole välja toonud ehitusloa vastuolu kehtiva DP-ga. Kõik viited varasemale DP-le ning üldplaneeringule on asjakohatud. Lähtuda tuleb kehtivast DP-st, millega muudeti üldplaneeringut. Seega on kaebajate viited Tallinna ÜP-le eksitavad. Kristiine ÜP kehtestati pärast Keemia tn 15 ja 17 DP-d. Kaebajate väited insolatsiooninõuete rikkumise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. XX korteri osas on insolatsiooni kestus 3 tundi tagatud. Kaebajad ei saa eeldada, et linnaruum ja keskkond nende ümber üldse ei muutuks. Seega ei saa ka insolatsiooni vähenemine olla aluseks ehitustegevuse keelamiseks. Keemia tn 15 ja 17 DP koostamisel teostati OÜ Fassaadiprojekt arhitekti Peep Soopere poolt Iirise tn 5 insolatsioonianalüüs, mille õigsuses ei ole alust kahelda. Nimetatud analüüsi arvestati ka planeeringulahenduse korrigeerimisel, mh vähendati osaliselt korruselisust. Kõrge radoonioht ei ole ehitamist välistav asjaolu. Kaebaja väited, justkui oleks radooniuuringud valed ja võltsitud, on tõendamata. Isegi kui Finestum Ehitusekspertiisid OÜ ei ole radoonimõõtmisi teostanud nõuetekohaselt (mida kolmas isik ei mööna), ei tähenda see, et ehitusprojektis ei ole radooniohuga arvestatud. Kaebajad on jätnud tähelepanuta, et radoon hajub välisõhus kiirelt. Seega ei oma erilist tähtsust radooni võime levida õhus liikudes 20‒40 4(12)
3-18-873 m. Potentsiaalne radoonioht ei kao ka siis, kui Keemia tn 15 kinnistule äri- ja kortermaja ehitamine keelatakse. Väikestes kogustes radooni imbub pinnasest kogu aeg. Maapealsete korruste arv ei mõjuta radooni levimist. Pigem takistab hoone radooni levikut. Parkimiskohtade arv on ette nähtud DP-s ning ehitusprojekt vastab DP-le. Kaebajad ei saa tugineda DP-st hilisemale ÜP-le ja selles toodud parkimiskohtade normväärtusele. Kaebajate hirm selle ees, et parkimiseks hakatakse kasutama Iirise tn 5 kinnistut, ei ole õigustatud. Isegi kui selline oht peaks realiseeruma, on selle kõrvaldamiseks võimalik kasutada teisi abinõusid. Kaebajate väited seoses haldusmenetluse reeglite rikkumisega on ainetud. DP menetluses on kaalutud nii avalikke huve kui ka puudutatud isikute huve ja õigusi, kaalumist ei pea ehitusloa väljastamisel kordama. Vastustaja on vastanud kaebajate vastuväidetele Keemia tn 15 ehitusloa taotluse ja projekti osas.
6.Tallinna Halduskohus jättis 26.11.2018 otsusega kaebuse rahuldamata, poolte menetluskulud nende endi kanda ning mõistis kaebajatelt solidaarselt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 1100 eurot. Korteriühistust kaebajal on kaebeõigus üksnes osas, milles vaidluse ese puudutab korteriühistu ülesannete täitmist (s.t elamu haldamise ja majandamisega seonduvat) või hoone säilimise tagamist. Korteriühistu ei saa pöörduda kohtusse ühistu liikmete subjektiivsete õiguste kaitseks ning kaebeõigust ei saa laiendada kõikvõimalikele probleemidele, mis võivad potentsiaalselt rikkuda ühistu liikmete subjektiivseid õigusi . Ka KrtS § 12 lg-st 1 ei tulene, et korteriühistu saaks pöörduda korteriomanike omandiõiguse vm subjektiivse õiguse kaitseks kohtusse korteriomanike asemel. Korteriomandi omanik peab omandiõigust ja tervise kaitsega seotud õigusi kaitsma ise (HKMS § 44 lg 1). Kristiine ÜP kehtestati 03.11.2016, s.o pärast asjassepuutuva DP kehtestamist. Kuna Kristiine ÜP algatati 09.03.2006, arvestati DP koostamisel sellest tulenevate põhimõtetega. Kohus ei käsitle sisuliselt kaebuse väiteid, mis seonduvad DP kehtestamise otsuse tegemisel kaalutlusõiguse teostamisega (korterelamu püstitamine ei võimalda säilitada piirkonna rahulikkust ja elanike võimalust privaatsusele; kaob piirkonnale iseloomulik elukeskkond; pinnas on korterelamu püstitamiseks liiga nõrk ja seab ohtu KÜ poolt majandatava hoone säilimise; kortermaja püstitamine tekitab liiklus- ja parkimisprobleemid). Ehitusloa vaidlustamisel ei saa tugineda väidetele, millele on DP menetluses juba vastatud tulenevalt sellest, et ehitusõiguse määrab DP. Kehtival haldusaktil on HMS §-st 60 tulenevad tagajärjed (siduvus). Kui ehitusluba on kooskõlas kehtiva DP-ga ja vastab DP tingimustele, on ehitusluba õiguspärane. EhS § 7 (hea ehitustava) ja § 8 (ohutus) väidetav rikkumine on põhistamata. Arvestades projekti kooskõlastamist pädevate haldusorganite poolt, ei saa selliste paljasõnaliste ja üldiste väidete alusel lugeda kaebajate väiteid põhistatuks (HKMS § 63). Samuti ei ilmne, milles seisneb EhS § 11 lg 2 p-de 3, 4 või 9 (ehitisele esitatavad nõuded) rikkumine kaevatava ehitusloa või selle realiseerimise tulemusel. Kehtivas DP-s on hinnatud planeeringualale korruselamu püstitamise võimalikkust seoses pinnase omadustega. Ehitusprojekti konstruktsioonide osa seletuskirjast (p 1.4) nähtub halbade geoloogiliste oludega arvestamine vundamendi projekteerimisel. Radoonioht ei puuduta KÜ õigusi ega riku XX õigust tervist mittekahjustavale keskkonnale (EhS § 44 p-d 4, 10; KsÜS § 23 lg 1). Radooni tase ja liikumine saab puudutada püstitatava kortermaja tulevasi elanikke, kui maapinnast lähtuva radooni juhtimiseks ei ole projektis kavandatud kohaseid ehituslikke meetmeid. Selliste kolmandate isikute õiguste kaitsmiseks kaebajatel kaebeõigust pole. Vastustaja on lähtunud lisaks kaebajate poolt kahtluse alla seatud 5(12)
3-18-873 Finestum Ehitusekspertiisid OÜ tööle Eesti Geoloogiakeskuse koostatud Tallinna radooniriski kaardist. Radoonirisk piirkonnas on loetud kõrgeks. DP seletuskirja p 4.3.8 käsitleb radooni ja seab nõuded ehitusprojektile. Kaebajad ei väida, et ehitusprojekt poleks DP esitatud nõuetele vastav. Ilmne on see, et radoonitase kõrvalhoones või naaberkrundil, mh ehitamise ajal, ei saa kujutada ohtu XX tervisele. Väide on tõendamata ja eluliselt ebausutav. Seega ei vaja sisulist kontrollimist ka väide, kas ehitusloa taotluse menetlejale esitati teadvalt valeandmeid ja taotleti luba võltsitud radooniuuringu alusel ning hinnata, millised on selle tagajärjed (EhS § 44 p 3). Ehitusloale ei saa esitada populaarkaebust. Tallinna ÜP maakasutusplaanile ei saa ehitusloa andmise menetluses enam viidata, kuna DP kehtestamisel muudeti ÜP maakasutusplaani kohane väikeelamute juhtotstarbega maa korruselamute juhtotstarbega alaks. Väited liikluse tihenemisest ja parkimiskohtade nappusest olid kohased DP menetluses. DP-le mittevastavust kaebajad ei väida. Tallinna Transpordiamet on ehitusprojekti liikluslahenduse kooskõlastanud. Tänava äärde, osaliselt kinnistule on ettenähtud 10 avalikku parkimiskohta ning kinnistu teenindamiseks on parkimiskohad kinnistul. Jalakäijatele on kavandatud planeeritava krundi territooriumile uus kõnnitee. Projekt vastab DP seletuskirja p-le 4.2. Hoone asetus ja kõrgus seonduvad Iirise tn 5 eluruumide insolatsiooniga, kuid need kriteeriumid määrati kindlaks DP-ga, mida ehitusloa vaidluses enam vaidlustada ei saa. Insolatsioonianalüüs (OÜ Fassaadiprojekt) koostati DP menetluses, milles päikesevalguse kestuse ebapiisavaks muutumist ei tuvastatud. DP seletuskirja p-s 4.3.7 on insolatsiooni käsitletud. Kaebaja XX ei väida, et ehitusprojekti järgi ehitamine ei taga tema eluruumides insolatsiooni endisel või vähemalt rahuldaval tasemel ning projekt ei vasta DP-le. Seega ei esinenud ehitusloast keeldumise aluseid vastavalt EhS § 44 p-dele 4 ja 10. Ehitusloal on märge, et enne ehitamist tuleb ehitusprojektile teha ehitusprojekti ekspertiis. Kaebaja ei ole projektile viidates põhistanud, milline osa sellest ei taga ohutut ehitamist. Kaebajate esitatud SV Ehituskonsultatsioonide OÜ tehniline uuring (Iirise tn 5 ja 7 vahelise galerii kohta) ja selles sisalduvad fotod ei tõenda, et kaevatava ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt poleks nõuetekohane ega võimaldaks ohutut ehitamist. Pragude tekkimine fassaadil ei ole põhjuslikus seoses ehitusloa alusel ehitamisega, kuivõrd ehitamine ei toimunud enne ehitusloa andmist. Iga hoone omanik peab ise tagama oma vara korrashoiu ega saa selle puudustele tuginedes keelata naaberkinnistule ehitamist. Pinnase omadused on olnud ehitusloa taotluse menetlejale ja projekti koostajale teada ning nendega on juba DP-s arvestatud. Puudub vaidlus, et XX ja KÜ-d teavitati ehitusloast alles 05.04.2018 kirjaga, kuid ehitusluba oli kättesaadav avaliku ehitisregistrist kaudu alates 18.01.2018. Viidatud kirjas esitati põhjendused vastuväidetele. KÜ oli ehitusloa taotluse menetlusse kaasatud. 23.12.2016 teavitati KÜ-d ehitusloa taotlusest ja võimaldati esitada arvamus kuni 02.01.2017. KÜ-l paluti teavitada ehitusloa menetlusest kõiki korteriomanikke. KÜ volitatud esindaja R. Kaldvee esitas vastuväited 02.01.2018, millele vastati kirjalikult 05.04.2018. Nähtuvalt 02.01.2017 vastuväidetest olid need esitatud KÜ liikmete huvide kaitseks ja sisuliselt kattuvad praeguses asjas esitatud kaebuse väidetega. Asja otsustamist mittemõjutanud menetlusvead ei too kaasa haldusakti tühistamist (HMS § 58). Arvestada tuleb, et samad etteheited esitas KÜ juhatuse liige XX 28.05.2014 ka DP menetluses, kus neile vastati. Ehitusloa andmisel ei pidanud kaaluma uuesti DP kehtestamisel tähtsust omavaid huve ega arvestama seal esitatud vastuväiteid.
7.Iirise tn 5 KÜ ja XX paluvad 27.12.2018 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada kaebus ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Halduskohus on põhjendamatult kitsendavalt tõlgendanud KrtS § 12 lg-t 1. KÜ-l on õigus seista oma liikmete õiguste eest, mis on seotud korterelamuga ja need õigused ei pea olema kitsalt vaid elamu haldamise ja majandamisega seonduvad, sest seadusandja ei ole selliste õiguste konkreetset nimekirja fikseerinud. KÜ üks eesmärk elamu haldamise ja majandamise ning hoone säilimise tagamise raames on tagada korteriühistu liikmetele, et nad saaksid oma omandit ohutult vallata ja kasutada, ning et korteriomanikele ei tekiks kahju. KÜ-l on kaebeõigus kõigis kaebuses väljatoodud küsimustes. Halduskohus on eksinud, leides, et kaebuses esitatud vastuväited ehitusloale olid asjakohased üksnes DP menetluses ning on alusetult jätnud kaebuses tõstatatud asjaolud selle argumendiga sisuliselt hindamata. Kaebajad ei ole kaebuses vaidlustanud DP-d, vaid ehitusluba, tuginedes EhS §-s 44 loetletud ehitusloa andmisest keeldumise alustele. Halduskohus on põhjendamatult leidnud, justkui asjaolu, et kaebajate vastuväidetele ehitusloa osas vastati alles pärast ehitusloa väljastamist, ei olnud oluline rikkumine ning haldusakti tühistamist kaasatoov, kuivõrd seoses ehitusloaga esitati samad etteheited kui DP menetluses. Kaebajad on tuginenud ehitusloa õigusvastasusele. Asjaolu, et ehitusluba vastab DP-le, ei tähenda automaatselt, et ehitusluba oleks õiguspärane ega võiks kaebajate õigusi kahjustada. Seejuures on Keemia 15/17 kavandatava hoone plaanitavat välisilmet, kuju ja mahtu tänaseks korduvalt muudetud, mistõttu puudub objektiivselt selgus ja ülevaade, missugune hoone kaebajate kõrvalkrundile ehitatakse. Sellest tingituna on arusaamatu, kuidas hindas vastustaja insolatsiooniga seotud küsimusi olukorras, kus ka algses projektis oli see ebarahuldavalt lahendatud. Kohus välistas sisulise otsuse andmise enamike kaebuses esitatud vastuväidete osas (pinnase omadused, korruselamu mittesobivus piirkonda, insolatsiooni puudulikkus, radoonioht, liikluskorraldus ja parkimine). Kaebajate väited ei ole paljasõnalised ega üldised. Kaebajad on nii väited kui ka tõendid kohtule esitanud ning kohus oleks pidanud neid sisuliselt hindama. Oma seisukohas radooniohu puudumisele on kohus tuginenud uuringule, mis on võltsitud. Seoses liikluslahendusega on kohus tuginenud põhjendamatult Tallinna Transpordiameti autoriteedile. Juba täna on Iirise tn 5 maja ümber parkimisega seoses liikluse sujuvuse ja ohutusega probleemid. Ehitusloa alusel toimuma hakkav ehitustegevus seab kaebajate omandis oleva ja majandatava elumaja püsivuse ohtu. Kõik tõendid selle kohta on esitatud. Kaebajate esitatud SV Ehituskonsultatsioonide OÜ uuringu ning kaebajate hoone ja ümberkaudse pinnase olukorda arvestades võib asuda seisukohale, et vaidlustatud ehitusloa alusel ehitamise korral on tõenäoline kaebajate õiguste kahjustamine. Halduskohtu otsuse seisukohad lähevad vastuollu Riigikohtu 13.12.2018 otsusega nr 3-16-1050. Olukorras, kus on esitatud selged tõendid selle kohta, et uue hoone ehitamine tekitaks naaberhoonele kahju, oleks kohane võtta kohe kasutusele kõik abinõud sellise kahju vältimiseks, mitte suunata pooli kahjude üle vaidlema tsiviilkohtusse. Vastustaja ega kolmas isik ei ole haldusasjas esitatud seisukohtades kordagi kinnitanud, et vaidlustatud ehitusloa alusel toimuma hakkav ehitustegevus ei sea kaebajate omandis ja majandatava elumaja püsivust ohtu. Seega ei välista nad kahju tekitamist kaebajatele ja nende elumajale.
7(12)
3-18-873 Ehitusloa tingimused on vastuolus kehtiva Kristiine ÜP-ga. DP koostamisel ei ole Kristiine ÜP tingimustega arvestatud, kohtu sellekohane seisukoht ei ole õige ega selge. Halduskohus on rikkunud menetluskulude väljamõistmisel põhjendamiskohustust. Kohus on jätnud kaalumata ja arvesse võtmata kaebajate 26.10.2018 vastuväiteid kolmanda isiku menetluskuludele ega ole põhjendanud, miks ta kaebajate vastuväidetega ei nõustunud.
8.Tallinna linn palub 18.04.2019 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebajate kanda. KÜ-l on kaebeõigus üksnes osas, milles vaidluse ese puudutab KÜ ülesannete täitmist (s.t elamu haldamise ja majandamisega seonduvat) või hoone säilimise tagamist. Kaebus puudutab suures osas kaebajate etteheiteid DP-le, mida ehitusloa vaidluses enam vaidlustada ei saa. Apellatsioonkaebuse väide, nagu võiks vastuväiteid DP-le esitada ka ehitusloa vaidluses, on õiguslikult põhjendamatu. EhS § 42 lg 8 esimese lause kohaselt juhul, kui ehitusloa eelnõu kohta on kooskõlastamise või arvamuste avaldamise käigus esitatud märkusi, võtab pädev asutus need asjakohaselt arvesse või põhjendab nende arvestamata jätmist. Seega on tavapärane halduspraktika, et arvamuse avaldamise käigus esitatud märkuste osas, mida ehitusloa andmisel arvesse ei võetud, esitatakse arvestamata jätmise põhjendused eraldi arvamuse avaldajale saadetavas kirjas ning seda pärast ehitusloa väljastamist. Kaebajad ei ole oma subjektiivsete õiguste rikkumist põhistanud ega tõendanud. Sealjuures jääb arusaamatuks, miks peavad kaebajad ehitusloa menetluses pädevate asutuste antud kooskõlastusi ebaolulisteks. Pinnase osas täiendavate analüüside tegemiseks peab olema mõistlik põhjus, mida praegu ei ole – ehitusprojektis on pinnast arvestavad meetmed juba ette nähtud. Asjaolu, et tegemist on kõrge radooniriski piirkonnaga, nähtub juba Eesti Geoloogiakeskuse koostatud Tallinna radooniriski kaardilt. Ehitusprojekt on seda arvesse võtnud ja näinud ette meetmed radooniriski maandamiseks. Kaebajad on rahuolematud terve piirkonna parkimis- ja liikluskorraldusega. Terve piirkonna liikluskorraldust ei määrata ühele kinnistule antud ehitusloaga (ega ka ühe kinnistu osas kehtestatud DP-ga). Terve piirkonna liiklusprobleemide lahendamise üheks võimaluseks on liikluskorraldusvahendid. Viide Riigikohtu lahendile asjas nr 3-16-1050 ei ole asjakohane. Viidatud asjas põhistasid ja tõendasid kaebajad oma ohukahtlust, praeguses asjas ei ole kaebajad seda mingil viisil teinud ning mõistlikku ohukahtlust ei eksisteeri. Iirise tn 5 ja 7 vahelise galerii praod on põhjuslikus seoses kaebajate enda tegevusetusega, mitte vaidlusaluse ehitusloaga. Kaebajate väide, et ehitusluba on vastuolus Kristiine ÜP-ga, on väär ja eksitav. Vaidlusalune ehitusluba on antud DP alusel, mis kehtestati rohkem kui aasta varem kui Kristiine ÜP. DP kehtib sellisena, nagu ta 28.05.2015 kehtestati ning ehitusluba vastab täielikult DP-le.
9.Keemia 15 Arenduse OÜ palub 28.02.2019 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebajate kanda. Halduskohus on õigesti kohaldanud KrtS § 12 lg-t 1, leides, et KÜ-l pole kaebeõigust. Kaebajad on esitanud sisuliselt vastuväited DP-le, mida enam vaidlustada pole võimalik. Ehitusloa mittevastavust DP-le ei ole välja toodud. 8(12)
3-18-873 Kaebajate etteheited halduskohtu põhjendamiskohustuse rikkumisele ei ole asjakohased. Halduskohus on kaebajate väiteid otsuses käsitlenud ning märkinud piisava põhjalikkusega neist igaühe osas, millele tuginedes leidis ehitusloa õiguspärase olevat. Viide pädevate organite kooskõlastuste olemasolule on vaid üks asjaolu, millele kohus on tuginenud. Halduskohus on õigesti leidnud, et ehitusloa andmisel tuli lähtuda kehtivast DP-st, mitte hiljem kehtestatud Kristiine ÜP-st.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Koos apellatsioonkaebusega on kaebajad esitanud ringkonnakohtule 4 fotot, millega soovivad tõendada, et vaidlusaluse hoone plaanitav välisilme on olnud ajas muutuv. HKMS § 198 lg-te 2 ja 3 kohaselt tuvastab ringkonnakohus halduskohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid juhul, kui: 1) halduskohus jättis esitatud tõendid või viidatud asjaolud põhjendamatult tähelepanuta; 2) asjaolule või tõendile ei saanud halduskohtus tugineda kohtupoolse menetlusõiguse normi rikkumise tõttu; 3) asjaolule või tõendile ei saanud varem viidata muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist halduskohtus ning menetlusosalise käitumist ei ole alust pidada pahauskseks. Uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab menetlusosaline põhistama. Kui põhjendusi ei esitata või kohus ei pea neid mõjuvaks, jätab kohus asjaolu või tõendi tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks. Praegusel juhul ei ole kaebajad kuidagi põhistanud, miks on viidatud 4 fotot esitatud alles apellatsioonimenetluses. Niisiis on uued tõendid esitatud hilinenult mõjuva põhjuseta. Ringkonnakohus ei pea nende fotode asja juurde võtmist põhjendatuks ka asja õigema lahendamise eesmärgil, kuna tõendid on asjakohatud. Tallinna linn on vastuses apellatsioonkaebusele õigesti märkinud, et asjas ei oma tähendust, milline võis hoone välisilme mingil ajahetkel planeerimisjärgus olla, vaid ehitise nõuetekohasust EhS § 44 tähenduses saab ja tuleb hinnata üksnes esitatud ehitusloa taotluse ja selle aluseks oleva ehitusprojekti kontekstis.
12.Halduskohus on õigesti piiritlenud Iirise tn 5 KÜ kaebeõiguse. Korteriühistu kaebeõigus ei tulene KrtS § 12 lg-st 1, vaid HKMS § 44 lg-st 1. See tähendab, et KrtS ei tee halduskohtusse pöördumisel üldisest kaebeõigusest – kaebusega võib isik halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks – erandit. Korteriühistu liikmete subjektiivsete õiguste kaitseks saab korteriühistu halduskohtusse pöörduda üksnes siis, kui korteriühistu liige on konkreetses küsimuses andnud korteriühistule kohtusse pöördumiseks ja enda esindamiseks volituse. Praeguses asjas see nii ei ole (korteriühistu põhikiri ei ole volitus) ja seega on halduskohus õigesti osutanud, et korteriühistu kaebeõigus saab seonduda üksnes kaasomandi tavapärase valitsemisega, s.o eelkõige kaasomandi korrashoiu ja remondiga (KrtS § 34 lg 2 ja § 35 lg 1 ja lg 2 p 1) ehk vaidlustatud ehitusloa alusel ehitamise ohtlikkusega Iirise tn 5 hoonele (EhS § 44 p 4).
13.Iirise tn 5 KÜ ja XX väidavad ehitusloa vastuolu EhS § 44 p-ga 4 seetõttu, et ehitamine on Iirise tn 5 hoonele ohtlik, kuna hoones on juba praegu praod ning ehitusalune pinnas on ebastabiilne. Ringkonnakohus märgib, et kaebajate väited ei anna alust ehitusloa tühistamiseks, sest on tõendamata või usutavalt põhistamata, et ehitamisega kaasneks kaebajate jaoks üleliia koormav ja püsiv negatiivne mõju, mida ei oleks võimalik vähendada 9(12)
3-18-873 või leevendada. Teisisõnu ei ole kaebajad ringkonnakohtu hinnangul piisavalt ära näidanud, et tegemist on ohukahtluse olukorraga (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-16-1050, p 29). Kaebajad on asjas esitanud Iirise tn 5 hoone olukorra kirjeldamiseks SV Ehituskonsultatsioonide OÜ 06.03.2016 Iirise tn 5 ja 7 vahelise galerii tehnilise uuringu (I kd tl 75‒77), millest nähtuvalt ei ole Iirise tn 5 ja 7 hoonetes ebaühtlase vajumise tundemärke ning vajunud on majadevahelise galerii toetus teljel 2, kuid ebaselge on vajumise põhjus ning ka see, kas vundamendi vajumine on lõppenud. Ekspert soovitab vundamendi vajumist jälgida ning koheselt teostada galeriile remont. Niisiis on viidatud tehnilise uuringu eesmärk olnud kindlaks teha galerii vajumise põhjus, ulatus ja taastamise võimalused, mitte hinnata, kas ja kuidas võiks naaberkrundil toimuv ehitustegevus mõjutada Iirise tn 5 maja galerii vundamenti. Ehitusloa aluseks oleva eelprojekti konstruktsioonide osast (p 1.4, I kd tl 216p‒217) nähtuvalt on arvestatud sellega, et projekteeritava hoone alused 15‒20 m sügavusel asuvad pinnased on väga halva kandevõimega ning seetõttu on vundamendi valikuks raudbetoonist puurvaiad, mis ühendatakse lintrostvärgiga ühtseks tervikuks. Tähele tuleb panna, et ehitusluba on antud eelprojekti staadiumis, mis on lubatav (majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“, § 13 lg 1) ning mida hiljem põhiprojekti ja tööprojekti staadiumites saab täiendada (määruse § 8 lg 1). Lisaks nähtub ehitusloast, et enne ehitamise alustamist peab olema ehitamise aluseks olevale ehitusprojektile tehtud ehitusprojekti ekspertiis (EhS § 14 lg 3 kohaselt tehakse ehitusprojektile vajadusel täiendav ekspertiis mh juhul, kui kavandatav ehitis on suurema ohupotentsiaaliga, enne ehitamise alustamist, mitte enne ehitusloa andmist). Ning juhul, kui kõigist ettevaatusabinõudest hoolimata ilmneb ehitama asudes oht kaebajate varale, saab Tallinna linn teha ohu põhjustanud isikule ettekirjutuse ohu tõrjumiseks (KorS § 28, vt ka Riigikohtu otsus nr 3-16-1050, p 20). Halduskohtu poolt ei ole asjakohatu tugineda teiste haldusorganite poolt ehitusprojektile antud kooskõlastustele. Kui ehitusprojekti on koostanud kõigi vajalike tegevuslubadega pädev isik, ehitusloa menetluses ei ole menetlusosaliste poolt osutatud (või linn ei avasta menetluse käigus ise) vigu ehitusprojektis, mis võib kaasa tuua ehitusloa andmisest keeldumise, ning ehitusprojekt on kooskõlastatud kõigi asjakohaste ametiasutuste poolt, ei pea linn ehitusluba andes täiendavalt põhjendama kõiki ehitusprojekti valikuid. Neil põhjustel ei ole kaebajad ringkonnakohtu hinnangul oma ohukahtlust ehitamise mõjust Iirise tn 5 hoone stabiilsusele piisavalt põhistanud, mistõttu ei ole alust ehitusloa tühistamiseks EhS § 44 p 4 alusel.
14.Halduskohus on õigesti osutanud, et kui ehitusluba on kooskõlas DP-ga, ei saa ehitusluba vaidlustada küsimustes, mis on kindlaks määratud DP-ga (vt nt ka EhS § 44 p 1). Kehtestatud DP on kehtiv haldusakt, mis on täitmiseks kohustuslik kõigile (HMS § 60). Asjas ei ole vaidlust selles, et ehitusluba on DP-ga kooskõlas. Järelikult tuleb kaebajate need väited, mis seonduvad kehtiva DP-ga ja on DP menetluses juba läbi vaieldud (korruselamu sobivus piirkonda ja parkimiskorraldus) jätta tähelepanuta. Ehitusloa peale kaebust esitades saab EhS § 44 kontekstis vaidlustada vaid neid DP lahendusi, mis olid DP menetluses veel liiga üldised, et nendest selguks õiguste riive, kuid on ehitusloa menetluses konkretiseerunud. Praeguses vaidluses ei ole sellisteks küsimusteks ei korruselamu sobivus piirkonda ega parkimiskorraldus.
15.XX väited tema korteri insolatsiooniga ja üldise radooni ohuga seonduvalt (XX subjektiivsete õiguste riive) on liiga üldsõnalised, et neist järeldada talle püsivat negatiivset mõju. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis lükkaks ümber OÜ Fassaadiprojekt arhitekt Peep Soopere poolt teostatud insolatsioonianalüüsi ning väite, et tema poolt pakutud variantlahendusega on kaebaja korteris tagatud insolatsiooni kestus 3 tundi (vt DP seletuskirja p 4.3.7). Radooniohuga seonduvalt nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse p-s 39 märgituga ega korda neid põhjendusi HKMS § 201 lg 4 alusel. Halduskohtu poolt esitatud radooniohuga seotud väiteid ei lükka ümber ka kahtlus, et Finestum Ehitusekspertiisid OÜ töö 10(12)
3-18-873 võib olla võltsitud – linn on selgitanud, et on võtnud aluseks Eesti Geoloogiakeskuse kaardi Tallinna radooniriski kohta ning hinnanud piirkonna radooniriski kõrgeks.
16.Halduskohtu otsus ei ole vastuoluline Kristiine ÜP-sse puutuvalt. Halduskohus on otsuse p-s 33 märkinud, et Kristiine ÜP kehtestati 03.11.2016, s.o pärast asjassepuutuva DP kehtestamist, ning DP koostamisel on arvestatud Kristiina ÜP-st tulenevate põhimõtetega. Halduskohus ei ole väitnud, et DP on igakülgselt kooskõlas Kristiine ÜP-ga, vaid DP koostamisel arvestati nende Kristiine ÜP põhimõtetega, mis selles menetlusetapis olid olemas. Kuna DP kehtestati enne ÜP-d, ei saagi DP kajastada neid põhimõtteid, mis lisandusid ÜP-sse pärast DP kehtestamist. Tallinna linn on 05.04.2018 kirjas (I kd tl 18‒19) selgitanud, et Kristiine ÜP koostamise käigus on tööversioonis planeeringulised näitajad segahoonestusalale olnud muutuvad ja alles Tallinna Linnavolikogu 03.11.2016 otsusega nr 130 kehtestati ÜP segahoonestusalale planeeringunäitajad ning kuna DP koostamise ajal jätkati ÜP maakasutusja ehitustingimuste väljatöötamist, jäi DP lahenduses hoonestuskõrgus ja -tihedus ligilähedaseks ÜP-s olevale, arvestades vahetult külgnevate korterelamutega (5‒6 korrust) ja varem piirkonda koostatud DP-des määratuga (Metalli tn 3 6 korrust, Keemia tn 7 5 korrust, Endla tn 67 5 korrust jne).
17.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et kaebajate poolt ehitusloale esitatud vastuväidetele vastamine alles pärast ehitusloa väljastamist ei ole selline menetluslik rikkumine, mis tooks kaasa ehitusloa tühistamise. Oluline on, et kaebajad olid ehitusloa andmise menetlusse kaasatud ning said esitada selle kohta oma seisukohad, mida nad ka tegid. Niisiis oli TLPA teadlik kaebajate seisukohtadest ehitusluba väljastades ning arvestades mh ka seda, et ehitusluba erineb n-ö tavapärasest haldusaktist oma formaliseerituse poolest (tuleb anda kindlas formaadis, mis ei näe ette vastamist loale esitatud vastuväidetele aktis endas), ei saa kaebajate vastuväidetele vastuse esitamist ehitusloa andmisest hilisemal ajal lugeda kaebajate õigusi rikkuvaks.
18.Halduskohus ei ole eksinud esimese kohtuastme menetluskulude jagamisel. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt n Riigikohtu määrus asjas 3-2-1-43-10, p 18 ja 3-2-165-13, p 18). Seejuures ei ole kohus seotud teise menetlusosalise arvamusega, kui suures osas on vastaspoole esindaja töötunnid olnud põhjendatud. Praegusel juhul on kohus hinnanud kolmanda isiku esindajakulu põhjendatust ja vajalikkust ning mõistnud menetluskulu välja vähendatud ulatuses (1100 eurot). Ringkonnakohus on korduvalt selgitanud (nt 16.04.2014 määruse nr 3-13-70165 p 14 ja seal viidatud 03.07.2009 otsus haldusasjas nr 3-07-1257 ning 19.04.2012 otsus haldusasjas nr 3-10-3200, p 4), et puuduvad objektiivsed täpsed mõõdikud, mille alusel saaks võrdeliselt haldusasja mahu, keerukusastme ning muude asjakohaste näitajatega määratleda protsessiosalise antud haldusasjas põhjendatud õigusabikulude summa. Seetõttu hindab kohus õigusabikulude põhjendatud suurust igas asjas eraldi, lähtudes antud asjale iseloomulikest mitmetest erinevatest kriteeriumidest (õigusabi maht ja tööühiku hind, asja menetluse kulg, kohtulikult kaitstava õiguse kaalukus jne). Eeltoodud asjaolude tõttu on praktikas piiratud ringkonnakohtu võimalused halduskohtu poolt väljamõistetud õigusabikulude suuruse põhjendatust kontrollida. Ringkonnakohtul on alust korrigeerida halduskohtu poolt väljamõistetud õigusabikulusid eeskätt juhul, kui väljamõistetud õigusabikulude suurus on ilmselgelt põhjendamatu või kui halduskohus on õigusabikulude hindamisel jätnud mõne olulise teguri arvesse võtmata. Ringkonnakohus leiab praeguses asjas, et halduskohus ei ole eksinud kolmanda isiku põhjendatud õigusabikulude summa leidmisel, st leitud tulemus ei ole ilmselgelt põhjendamatu.
11(12)
3-18-873
19.Eelnevat kokku võttes jääb Iirise tn 5 KÜ ja XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata (HKMS § 200 p 1).
20.Iirise tn 5 KÜ ja XX apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tulemusel jäävad nende menetluskulud kaebajate endi kanda (HKMS § 108 lg 1). Kolmas isik Keemia 15 Arenduse OÜ on teises kohtuastmes esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks kokku 787 euro ulatuses (koos käibemaksuga). Kulude seotus praeguse haldusasjaga on nõuetekohaselt tõendatud ja õigusabikulude suurus põhjendatud. Vastuseks kaebajate 29.04.2019 vastuväitele märgib ringkonnakohus, et 01.01.2018 jõustus HKMS § 109 lg 11, mille kohaselt on menetluskulud väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus. Ringkonnakohtu praktika kohaselt tõendab arve kulude kandmise kohustuse tekkimist. Nii tuleb kaebuse esitajatelt Keemia 15 Arenduse OÜ kasuks HKMS § 108 lg 8 alusel solidaarselt välja mõista viimase apellatsiooniastme menetluskulu 787 eurot. Tallinna linna menetluskulud jäävad linna enda kanda HKMS § 109 lg 1 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.