Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tallinna Linnavolikogu 28.05.2015 otsusega nr 95 kehtestati Keemia tn 15 ja 17 kinnistute detailplaneering (edaspidi DP). DP on kehtiv. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi TLPA) väljastas 18.01.2018 ehitusloa nr 1812271/01090 äripindadega korterelamu püstitamiseks aadressil Keemia tn 15 ning 1(9)

külmaveetorustiku, ühisvoolse kanalisatsiooni ja sidekanalisatsiooni püstitamiseks aadressil Mehaanika tänav. Iirise tn 5 korteriühistu (edaspidi KÜ) ja E.O. esitasid 27.04.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 18.01.2018 väljastatud ehitusloa nr 1812271/01090 osaliseks tühistamiseks (osas, milles see lubab püstitada Keemia tn 15 kinnistule äripindadega korterelamu). Koos kaebusega esitasid kaebajad esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud ehitusloa kehtivuse osaliseks peatamiseks. Tallinna Halduskohtu 08.05.2018 määrusega jättis kohus KÜ kaebuse käiguta ning esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus võttis 20.06.2018 määrusega täiendatud kaebuse menetlusse ning kaasas kolmanda isikuna Keemia 15 Arenduse OÜ.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebajate seisukohad Kaebajad nõuavad TLPA 18.01.2018 ehitusloa nr 1812271/01090 tühistamist osas, milles see lubab Keemia tn 15 kinnistule püstitada äripindadega korterelamu. Menetluskulud paluvad kaebajad jätta vastustaja kanda. Ehitusluba on Keemia tn 15 aadressile hoone püstitamise osas õigusvastane, kuna hoone aluseks olev ehitusprojekt ei võimalda püstitada hea ehitustava (ehitusseadustiku (EhS) § 7) ja ohutuspõhimõtetega (EhS § 8, § 11 lg 2 p 3, 4, 9) kooskõlas olevat ehitist ning sellise ehitise püstitamine rikub nii korteriühistu õigusi kui ka KÜ liikmete, s.h E.O. (xxxx omanik) subjektiivseid õigusi – omandiõigust ja õigust tervise kaitsele. Kaebajad leiavad, et KÜ kaebeõigus ei ole kitsalt piiritletav vaid elamu haldamisest ja majandamisest ning hoone tervikuna säilimise tagamisest tõusetuvate küsimustega. Selline kitsendus ei tulene seadusest ega kohtupraktikast ning pole põhjendatud. Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lõikest 1 tuleneb, et korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi korteriühistu kaudu. Seadus ei loetle seejuures mingeid kitsalt spetsiifilisi korteriomanike õigusi ja korteriühistu pädevusi. Kui vana korteriühistuseaduse sõnastuse kohaselt oli korteriühistu eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine, siis kehtivas KrtS-is ei ole nimetatud ühist majandamise eesmärki, vaid korteriühistu eesmärgiks on tagada korteriomanikele nende omandist tulenevad õigused. Ehitusloaga kaasneb kaebajatele EhS § 44 punkti 4 kohane püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Kaebajad on seisukohal, et selliste negatiivsete mõjude tõttu kuulub ehitusluba iseseisvalt ja osaliselt tühistamisele ning seda sõltumata asjaolust, et selle aluseks olev detailplaneering on kehtiv. Kaebajad leiavad, et vastustaja pidanuks EhS § 44 p-de 3, 4, 10 ja 12 alusel ehitusloa väljastamisest keelduma. Kaebajate hinnangul ei ole korruselamu ehitamine piirkonda lubatav. Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna linna üldplaneeringu (edaspidi Tallinna ÜP) maakasutusplaani kohaselt on Keemia tänaval eelistatud väikeelamud. Seega oli kaebajatel õigustatud ootus, et Keemia tänava piirkonda korruselamuid ei ehitata. Arvestades piirkonnas asuvaid madalaid üksikelamuid, siis ühtse hoonestamise eesmärgil tuleks pigem eelistada üksikelamute ehitamist. Piirkonna ühtlase hoonestustiheduse tagamiseks tuleb lähtuda 03.11.2016 Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 172 kehtestatud Kristiine linnaosa üldplaneeringust (edaspidi Kristiine ÜP), mis näeb väikeelamute alale ette hoonestustiheduse 0,4, väikeste korterelamute aladele 0,6 ja segahoonestusaladele 1,2. Ehitusloaga hõlmatud ala 2(9)

hoonestustihedus on aga 1,74. Selline hoonestustihedus on vastuolus Kristiine ÜP-ga. Lisaks näeb Kristiine ÜP segahoonestusalade hoonete kõrguseks ette 18 meetrit, kavandatava hoone kõrgus on aga 25,7 meetrit. Vaidlusaluse hoone ehitamisel kaob piirkonnale iseloomulik elukeskkond. Uue ehitise püstitamine toob kaasa negatiivsed mõjud piirkonna liikluskorraldusele. Juba ainuüksi parkimisnõuete täitmiseks vajalike parkimiskohtade rajamisega kortermaja ette, mis asetsevad risti Keemia tänavaga, halveneb oluliselt liikluse sujuvus Keemia ja Mehaanika tänavatel. Samuti suureneb oluliselt liiklusohtlike olukordade arv. Kaebajate hinnangul ei ole Keemia tänavale parkimiskohtade rajamine põhjendatud. See halvendab oluliselt piirkonnas liiklevate sõidukite ja jalakäijate ohutust ning juurdepääsu Iirise 5 majale. Kuivõrd Keemia tänav on kitsas, siis väheneb ka Keemia tänava läbilaskevõime ja liiklusohutus. See omakorda mõjutab otseselt E.O.t kui igapäevaselt piirkonnas liiklejat. Segahoonestusaladel peab olema korteri kohta, sõltuvalt selle suurusest, 1–1,2 parkimiskohta. Arvestades ehitatavaid äripindu (kokku 7), ei ole 6 parkimiskohta ilmselgelt piisav. Ka ehitatava hoone korterite arvust tulenevalt jääb parkimiskohti puudu. Ei ole välistatud, et parkimiskohtade puudumisel hakatakse parkima kitsal Keemia tänaval, elumaja juurdepääsuteel ja parkimiskohtadel või elumaja juures murul. See tekitab KÜ-le majanduslikku kahju ning vähendab ka piirkonna liiklusohutust. Kaebajate arvates on korterelamu ehitamine piirkonda ohtlik. Hoone on kavandatud Iirise tn 5 eluhoonele liiga lähedale ning selle peamiseks tagajärjeks on päikesevalguse ebapiisavus. Kaebajate hinnangul on planeeringu koostaja arvestus insolatsiooni osas ebakorrektne. E.O. korteris on juba praegu puudulik insolatsioon ning uue hoone ehitamine halvendab seda veelgi. Samuti pole selge, kas radooniohu tõrjumiseks vajalike tööde tegemine on piirkonna elanikke ohtu seadmata võimalik. Detailplaneeringu seletuskirjast nähtuvalt on krundi radoonitase keskmisel või kõrgel tasemel. Radooniohu suurenemine kaasneb eelkõige korterelamu maa-aluse korruse rajamisega. Kuna radoon võib õhuga koos levida 20-40 meetri kaugusele, võib kõrge radoonitase mõjutada eluruume ning põhjustada tervisekahju korteriühistu liikmetele (s.h E.O.le). Ehitusprojekt ei tugine ehitusuuringu tulemustele, sest väidetav radooniuuringute teostaja Finestum Ehitusekspertiisid OÜ ei ole tegelikult Keemia 15 ja 17 kinnistul radooniuuringuid teostanud ning raport on võltsitud. Uue hoone ehitamine seab ohtu ka Iirise tn 5 KÜ majandatava hoone säilimise, kuna piirkonna pinnas on korterelamu ehitamiseks liiga nõrk. Ehitusluba ei vasta haldusaktile kehtestatud nõuetele. Ehitusloa väljastamisel ei ole järgitud hea halduse põhimõtet ning on jäetud kaebajate õiguspärase ootusega arvestamata. Kaalumata on nii avalikud kui erahuvid, samuti naabrite huvid ja vastuväited. Vastustaja seisukohad Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebajate endi kanda. Korteriühistust kaebajal on kaebeõigus üksnes osas, milles vaidluse ese puudutab korteriühistu ülesannete täitmist (s.t elamu haldamisega ja majandamisega seonduvat) või hoone säilimise tagamist. Korteriühistu ei saa pöörduda kohtusse ühistu liikmete subjektiivsete õiguste kaitseks. Ka 17.05.2018 menetlusdokumendis ei ole kaebajad nimetanud ühtki asjaolu, mis võiks olla korteriühistust kaebaja kaebeõiguse aluseks. Kõik kaebajate märgitud asjaolud on seotud ühistu liikmete subjektiivsete õigustega, mida kaebajate arvates vaidlustatud ehitusloaga rikutakse.

3(9)

Vastustaja hinnangul puudutavad kaebajate väited Keemia tn 15 ja 17 kinnistute detailplaneeringut. DP tegemise ajal kehtinud planeerimisseaduse (PlanS) § 9 lg 2 p-2 kohaselt on krundi ehitusõiguse määramine detailplaneeringu ülesanne, mitte ehitusloa ülesanne. PlanS § 9 lg 4 kohaselt moodustavad krundi ehitusõiguse krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; hoonete suurim lubatud arv või hoonete puudumine krundil; hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala; hoonete suurim lubatud kõrgus. Kõik see ongi lahendatud DP-s. Samuti on sellega lahendatud liikluskorraldus ja parkimine (PlanS § 9 lg p 4). DP on kehtiv ning vaidlustatud ehitusluba vastab sellele. Kaebajad ei ole esitanud ühtegi väidet ehitusloa vastuolu kohta detailplaneeringuga. Kaebajate paljasõnaline väide, et ehitusluba toob neile kaasa püsiva negatiivse mõju EhS § 44 p-i 4 mõistes, ei muuda asjaolu, et kõiki kaebajate esile toodud vastuväiteid on kaalutud juba detailplaneeringu menetluses. Kaebajad ei ole selgitanud, miks ehitusloa väljastamine on õigusvastane või miks ei võimalda ehitusprojekt ehitada hea ehitustavaga ja ohutuspõhimõtetega kooskõlas olevat hoonet. Kui ehitusluba on kooskõlas detailplaneeringuga ja vastab detailplaneeringu tingimustele, on ehitusluba õiguspärane. Kaebajad ei ole kaebuses esile toonud ühtki asjaolu, mis oleks ehitusloa andmise ajaks võrreldes detailplaneeringu kehtestamise ajaga selliselt muutunud, et hoolimata ehitusloa täielikust vastavusest detailplaneeringule oleks ehitusloa väljastamine välistatud. PlanS § 9 lg 2 p-i 8 kohaselt reguleeritakse keskkonnatingimused detailplaneeringuga, mitte ehitusloaga. Radooni küsimust on detailplaneeringu seletuskirjas analüüsitud. Keemia tn 15 ja 17 kinnistutel on radooniriski hinnatud keskmiseks ja kõrgeks, mistõttu rakendatakse ehitusprojekti kohaselt eraldi spetsiaalset meedet radooniriski maandamiseks. Radoonioht seisneb radooni sisaldava gaasi võimalikus kogunemises hoone suletud ruumidesse esimesel korrusel või keldrikorrusel, mitte selle levimisel välisõhku või hoone kõrgematele korrustele. Naaberhoonete ehitus, sõltumata hoone tüübist, ei suurenda ümbritsevas välisõhus radoonitaset, vaid pigem isoleerib selle imbumist pinnasest välisõhku. Radooni siseruumidesse imbumise vältimiseks rakendatakse ehitustehnilisi meetmeid, mis lihtsustatult tähendab pinnase hermeetilist isoleerimist hoone põrandast. Väidetav ebapädeva isiku poolt läbiviidud radooniuuring saab antud juhul rikkuda kolmanda isiku õigusi, mitte aga kaebajate õigusi. Insolatsiooni osas on DP seletuskirjas märgitud järgmist: „Keemia tn 19 korterite insolatsiooni hindas OÜ FASSAADIPROJEKT arhitekt P. Soopere. Keemia tn 19 elamu on ehitatud ühiselamuks. Hilisema ümberehituse käigus on tubade ühendamise teel tehtud hoonesse ka kahetoalisi kortereid. Seetõttu on juba praeguses olukorras mitmed korterid puuduliku insolatsiooniga. Keemia tn 19 korteris 217 on koostatud analüüsi alusel tagatud insolatsiooni kestus 3 tundi. Korteri 215 insolatsioon on praegu lühike (2 tundi ja 18 minutit), kuid paraneb pärast detailplaneeringus kavandatu elluviimist ligikaudu poole tunni võrra. Ülejäänud Keemia tn 19 korterite insolatsioon säilib endisena või rahuldavana ja kestab vähemalt 3 tundi.“ Eesti standardi EVS 894:2008+A1:2010 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides” p-i 4.3.3 järgi tuleb planeeringute koostamisel valida hoonete asukoht selliselt, et eluruumides oleks ajavahemikul 22. aprillist kuni 22. augustini tagatud vähemalt 3-tunnine katkematu insolatsioon päevas, mis on Keemia tn 19 kinnistul asuva elamus tagatud nii DP kui vaidlustatud ehitusloaga, mis järgib detailplaneeringut. Keemia tn 15 kinnistu ehitusõiguse osas ei saa tugineda kaebajate viidatud Tallinna ÜP maakasutusplaanile, mis kehtis enne DP kehtestamist. DP-ga muudeti Keemia tn 15 ja 17 (nüüd ühtse aadressiga Keemia tn 15) kinnistute osas maakasutuse juhtotstarvet ning väikeelamute juhtotstarbega ala muudeti korruselamute juhtotstarbega alaks. Olukorras, kus Keemia tänava piirkonna ehituslik situatsioon oli ammu enne DP-d oluliselt muutunud (otsuses on kirjeldatud, et 5-korruselised hooned asuvad Keemia tn 13 ja Keemia tn 19

4(9)

kinnistutel ning 6-korruseline korterelamu paikneb Keemia tn 11 kinnistul) on kaebajate väide õigustatud ootuse kohta, et Keemia tänava piirkonda ei ehitata korruselamuid, silmakirjalik. Kehtiva DP olemasolul tuleb lähtuda DP-st. Kristiine ÜP kehtestati Tallinna Linnavolikogu 03.11.2016 otsusega, seega rohkem kui aasta pärast Keemia tn 15 ja 17 detailplaneeringut. Kaebajad kaasati ehitusloa menetlusse. Riiklik ehitisregister on avalik register. Üks kaebajatest on korteriühistu, kelle ülesandeks on seista oma liikmete huvide eest. Huvi korral on korteriühistul igal ajal võimalus kontrollida neid huvitava ehitusloa menetlusseisundit. Korteriühistult eeldatava vajaliku hoolsuse korral oleks korteriühistu saanud vaidlustatud ehitusloa väljastamisest aegsasti teada ja anda sellest teada ka oma liikmetele. Ehitisregistri logidest nähtuvalt ei ole kaebajad, sh korteriühistu, ehitusloa menetluse käigu vastu kordagi huvi tundnud. Kolmanda isiku seisukohad Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebajate endi kanda. Ehitusluba on välja antud kehtiva DP alusel. Kaebajad ei ole välja toonud ehitusloa vastuolu kehtiva DP-ga. Kõik viited varasemale DP-le ning üldplaneeringule on asjakohatud. Lähtuda tuleb kehtivast DP-st, millega muudeti muu hulgas ka üldplaneeringut vastavas osas. Seega on kaebajate viited Tallinna ÜP-le eksitavad. Kaebajate viited 2016. aastal kehtestatud Kristiine ÜPle ei ole samuti asjakohased, kuivõrd see on kehtestatud alles pärast Keemia tn 15 ja 17 detailplaneeringut. Ehitusõiguse andmisel tuleb aga lähtuda kehtivast detailplaneeringust, mitte hiljem kehtestatud üldplaneeringust. Vastupidiselt kaebajate väitele, et nende õiguspärast ootust on rikutud, kui ei lähtuta Kristiine ÜP-st, märgib kolmas isik, et kehtiva detailplaneeringu alusel väljastatud ehitusloa alusel ehitamise keelamine rikuks ennekõike just kolmanda isiku õiguspärast ootust ehitamisele. Kaebajate väited insolatsiooninõuete rikkumise kohta on paljasõnalised ja tõendamata. E.O. korteri osas on insolatsiooni kestus 3 tundi tagatud. Asjaolu, et insolatsioon on halb, ei tähenda tingimata normidest kõrvalekaldumist ja uue hoone ehitamise lubamatust. Kaebajad ei saa eeldada, et linnaruum ja keskkond nende ümber üldse ei muutuks, seega ei saa ka insolatsiooni vähenemine olla aluseks ehitustegevuse keelamiseks. Keemia tn 15 ja 17 detailplaneeringu koostamisel on teostatud ka Keemia tn 19 (nüüd Iirise tn 5) insolatsioonianalüüs. Kolmanda isiku hinnangul ei ole alust kahelda OÜ Fassaadiprojekt arhitekti Peep Soopere koostatud insolatsioonianalüüsi õigsuses. Nimetatud analüüsi arvestati ka planeeringulahenduse korrigeerimisel, m.h vähendati osaliselt korruselisust. Kõrge radoonioht ei ole ehitamist välistav asjaolu. Kaebaja väited, justkui oleks radooniuuringud valed ja võltsitud, on tõendamata. Isegi kui Finestum Ehitusekspertiisid OÜ ei ole radoonimõõtmisi teostanud nõuetekohaselt (mida kolmas isik ei mööna), ei tähenda see, et ehitusprojektis ei ole radooniohuga arvestatud. Kaebajad on esitanud valikuliselt väljavõtteid radoonitõrjekeskuse veebilehelt, ent on jätnud tähelepanuta, et radoon hajub välisõhus kiirelt. Seega ei oma erilist tähtsust ka radooni võime levida õhus liikudes 20-40 meetrit. Lisaks on kaebuse punktis 3.3.2.3 viidatud allikas sõnaselgelt öeldud, et „Välisõhus on radooni kontsentratsioon tavaliselt väike ega kujuta endast ohtu inimese tervisele.“ Potentsiaalne radoonioht ei kao ka siis, kui Keemia tn 15 kinnistule äri- ja kortermaja ehitamine keelatakse. Esiteks imbub väikestes kogustes radooni pinnasest kogu aeg. Ka juhul, kui Keemia tn 15 kinnistule ehitataks väikeelamu, mida kaebajad on sobivaks pidanud, tuleb pinnast kaevata ning pinnasest väljuv radoon paiskuks õhku. Maapealsete korruste arv ei mõjuta radooni levimist. Pigem takistab hoone radooni levikut. Radoon võiks potentsiaalselt ohustada vaid Keemia tn 15 hoone elanikke, kuid ka ehitusloaga seotud projekti puhul sellist ohtu pole. Hoonealune garaaž 5(9)

on hästi ventileeritud ja radoon juhitakse välisõhku, kus see hajub kiirelt ning selle kandumine kaebajate hooneni ei ole reaalne. Kaebajate väited seoses parkimiskohtade puudumisega on asjakohatud. Parkimiskohtade arv on ette nähtud detailplaneeringus ning ehitusprojekt vastab DP-le. Kaebajad ei saa tugineda detailplaneeringust hilisemale üldplaneeringule ja selles toodud parkimiskohtade normväärtusele. Pelgalt kaebajate hirm selle ees, et Keemia tn 15 elanikud, töötajad või külastajad hakkaksid parkimiseks kasutama Iirise tn 5 kinnistut, ei ole õigustatud. Isegi kui selline oht peaks realiseeruma on selle kõrvaldamiseks võimalik kasutada teisi abinõusid. Kaebajate väited seoses haldusmenetluse reeglite rikkumisega on ainetud. Ehitusloa andmisel tuleb kontrollida vastavust kehtivatele õigusaktidele ja detailplaneeringule. Detailplaneeringu menetluses on kaalutud nii avalikke huve kui ka puudutatud isikute huve ja õigusi, kaalumist ei pea ehitusloa väljastamisel kordama. Vastasel korral ei oleks haldusmenetlus efektiivne ja eesmärgipärane. Vastustaja on vastanud kaebajate vastuväidetele Keemia tn 15 ehitusloa taotluse ja –projekti osas. Kaebajate seisukohaga mittenõustumine ei tähenda, et vastustaja poleks ehitusloa väljastamisel sellega seotud kaalutlusõigust teostanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et KÜ ja E.O. kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus selgitas 20.06.2018 määruses (vt ka 08.05.2018 määrus p 6), et korteriühistust kaebajal on kaebeõigus üksnes osas, milles vaidluse ese puudutab korteriühistu ülesannete täitmist (s.t elamu haldamise ja majandamisega seonduvat) või hoone säilimise tagamist. KÜ ei saa pöörduda kohtusse ühistu liikmete subjektiivsete õiguste kaitseks ning kaebeõigust ei saa laiendada kõikvõimalikele probleemidele, mis ühistu liikmete subjektiivseid õigusi potentsiaalselt rikkuda võivad. Ka sellest, et kehtiva korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud korteriomandist tulenevaid õigusi korteriühistu kaudu, ei tulene, et KÜ saaks pöörduda korteriomanike omandiõiguse vm subjektiivse õiguse kaitseks kohtusse korteriomanike asemel. HKMS § 44 lg 1 eeldab kohtusse pöörduja subjektiivsete õiguste riivet ja annab teiste isikute õiguste kaitseks kohtusse pöördumise võimaluse üksnes siis, kui seadus seda sätestab (lg 2). Kehtiva KrtS § 30 lg 4 annab korteriühistule eraldi nõudeõiguse eriomandi ja kaasomandi eseme seaduse, korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt kasutamiseks. KrtS § 34 lg 2 kohaselt kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Korteriühistul on valitsemisega (eelkõige majandamise- ja haldamisega) seotud kohustused (KrtS § 35 lg 2 p 1). Kohus leiab, et seega peab korteriühistul olema seadusest tulenevate õiguste ja kohustustega seonduvalt ka kaebeõigus kohtus. Korteriomandi omanik peab aga oma omandiõigust ja tervise kaitsega seotud õigusi kaitsma ise, tulenevalt HKMS § 44 lg-st

kaalutlusi, mis omasid tähtsust DP kehtestamisel, oleks DP menetlus tarbetu. Kehtival haldusaktil on HMS §-st 60 tulenevad tagajärjed (siduvus). EhS § 44 sätestab ehitusloa andmisest keeldumise alused. EhS § 44 punkti 4 kohaselt on ehitusloa andmisest keeldumise aluseks see, kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Ehitusloa vaidlustamisel peab see mõju tulenema ehitusloast, selle aluseks olevast ehitusprojektist ja selle kohaselt ehitamisest. Kaebuses asjakohased väited ja põhistused puuduvad. Kaebajad väidavad õigusvastasust tulenevalt DP-st. Kohus nõustub vastustajaga, et kui ehitusluba on kooskõlas kehtiva detailplaneeringuga ja vastab detailplaneeringu tingimustele, on ehitusluba õiguspärane. EhS § 7 (hea ehitustava) ja § 8 (ohutus) väidetav rikkumine on põhistamata. Samuti ei ilmne, milles seisneb EhS § 11 lg 2 p 3, 4 või 9 (ehitisele esitatavad nõuded) rikkumine kaevatava ehitusloa või selle realiseerimise tulemusel. Kaebajate üldsõnaline väide, et ehitamine on vastuolus hea ehitustavaga ja võib kaasa tuua ohtliku hoone ehitamise on EhS kontekstis põhistamata. Arvestades projekti kooskõlastamist pädevate haldusorganite poolt (tl 9-11, kd I, ehitusluba lk 1-6), ei saa selliste paljasõnaliste ja üldiste väidete alusel lugeda kaebajate väiteid põhistatuks (HKMS § 63). Ka tõendeid pole kaebajad esitanud. HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Kohtumenetluse kestel on kaebajale ka korduvalt selgitatud, millised väited pole ehitusloa õiguspärasuse hindamisel kohased. Kehtivas DP-s on hinnatud planeeringualale korruselamu püstitamise võimalikkust seoses pinnase omadustega. Ehitusprojekti konstruktsioonide osa seletuskirjast (p 1.4) nähtub halbade geoloogiliste oludega arvestamine vundamendi projekteerimisel. Korruselamu sobivust piirkonda hinnati DP menetluses ning ehitusloa menetluses selle üle enam vaielda ei saa. Seega on 27.04.2018 kaebuse põhjendused p 3.2.1-3.2.5 asjakohatud. Radoonioht ei puuduta KÜ õigusi ega riku E.O. õigust tervist mittekahjustavale keskkonnale (EhS § 44 p 4, 10; KsÜS § 23 lg 1). Radooni tase ja liikumine saab puudutada püstitatava kortermaja tulevasi elanikke, kui maapinnast lähtuva radooni juhtimiseks ei ole projektis kavandatud kohaseid ehituslikke meetmeid. Selliste kolmandate isikute õiguste kaitsmiseks kaebajatel kaebeõigust pole. Vastustaja on lähtunud Eesti Geoloogiakeskuse koostatud Tallinna radooniriski kaardist, seda lisaks kaebajate poolt kahtluse alla seatud Finestum Ehitusekspertiisid OÜ tööle. Radoonirisk piirkonnas on loetud kõrgeks. DP seletuskirja p 4.3.8 käsitleb radooni ja seab nõuded ehitusprojektile (tl 69, kd I). Kaebajad ei väida, et ehitusprojekti poleks DP-s esitatud nõuetele vastav. Ka TLPA 05.04.2018 kirjas KÜ-le (tl 18 pöördel, kd I) on selgitatud, et radoon mõjutab hoone aluses pinnases eelkõige ehitatava hoone omanikke. Kõrvalhoonetele normatiive ületavat radoonisisaldust hoone püstitamisest kui ajutisest tegevusest ei teki. Maapinnast õhku pääsev radoon hajub atmosfääris, nt ventilatsioonitorust õhku pääsemisel vähem kui 1 m kaugusel sellest. Radooni sisaldus välisõhus peaks olema kordades suurem, et seda pidada ohtlikuks. Ehituslike meetmetega nähakse Keemia tn 15 elamus ette madala radoonitaseme tagamiseks vundamendi plaadi all radoonitõkkekile. Kuna kaebajad ei saa kaitsta kolmandate isikute (naaberhoone tulevaste elanike) õigusi, siis puudub vajadus hinnata, kas ehituslik meede ehitatavas hoones madala radoonitaseme tagamiseks 7(9)

on piisav. Ilmne on see, et radoonitase kõrvalhoones või naaberkrundil, m.h ehitamise ajal, ei saa kujutada ohtu E.O. tervisele. Väide on tõendamata ja eluliselt ebausutav. E.O.l puudub vajadus ja õigus viibida ehitusplatsil, isegi kui eeldada, et seal võiks ajuti olla väga kõrge radooni tase, nt vundamendiaugu kaevamisel. Seega ei vaja sisulist kontrollimist ka väide, kas ehitusloa taotluse menetlejale esitati teadvalt valeandmeid ja taotleti luba võltsitud radooniuuringu alusel ning hinnata, millised on selle tagajärjed (EhS § 44 p 3). Ehitusloale ei saa esitada populaarkaebust. Tallinna ÜP maakasutusplaanile ei saa ehitusloa andmise menetluses enam viidata, kuna DP kehtestamisel muudeti ÜP maakasutusplaani kohane väikeelamute juhtotstarbega maa korruselamute juhtotstarbega alaks. Ehitusluba peab vastama esmalt DP-le, millega ÜP-d vastavas osas muudeti. Liikluskorraldust ja parkimist puudutavad väited 27.04.2018 kaebuse p-s 3.2.4-3.2.7 on samuti asjakohatud, kuna puuduvad selgitused, milliseid ehitamise- ja/või projekteerimise norme projekti koostamisel on rikutud. Väited liikluse tihenemisest ja parkimiskohtade nappusest olid kohased DP menetluses. DP-le mittevastavust kaebajad ei väida. Tallinna Transpordiamet on ehitusprojekti liikluslahenduse kooskõlastanud. Tänava äärde, osaliselt kinnistule on ettenähtud ka 10 avalikku parkimiskohta ning kinnistu teenindamiseks on parkimiskohad kinnistul. Jalakäijatele on kavandatud planeeritava krundi territooriumile uus kõnnitee. Projekt vastab DP-le seletuskirja p-le 4.2. Parkimiskohtade piisavus oli küsimus, mis lahendati DP menetluses, mistõttu 27.04.2018 kaebuse p-i 3.3.3. põhjendused ehitusloa õigusvastasust ei põhjenda. Hoone asetus ja kõrgus seonduvad Keemia tn 19 eluruumide insolatsiooniga, kuid need kriteeriumid määrati kindlaks detailplaneeringuga, mida ehitusloa vaidluses enam vaidlustada ei saa. Insolatsioonianalüüs (OÜ Fassaadiprojekt) koostati DP menetluses, milles päikesevalguse kestuse ebapiisavaks muutumist ei tuvastatud. 27.04.2018 kaebuse väide p-s 3.3.1 on asjakohatu. Ka kaebuse tekstist võib järeldada, et väide on esitatud planeeringu koostamise kohta, mitte projektlahendusele. DP seletuskirja p-s 4.3.7 on insolatsiooni käsitletud. Kaebaja E.O. ei väida, et ehitusprojekti järgi ehitamine ei taga tema eluruumides insolatsiooni endisel või vähemalt rahuldaval tasemel ning projekt ei vasta DP-le. Seega ei esinenud ehitusloast keeldumise aluseid vastavalt EhS § 44 p-le 4 ja 10. Ehitusloaga ei anta õigust tekitada teistele isikutele kahju. Võimalik kahju, mille tekkimine ehitamise käigus ei ole täielikult välistatud, tuleb hüvitada tsiviilõiguse alusel. Ehitusloal (lk 12) on märge, et enne ehitamist tuleb ehitusprojektile teha ehitusprojekti ekspertiis. Kaebaja ei ole projektile viidates põhistanud, milline osa sellest ei taga ohutut ehitamist. Kaebajate esitatud SV Ehituskonsultatsioonide OÜ tehniline uuring (Iirise tn 5 ja 7 vahelise galerii kohta) ja selles sisalduvad fotod (tl 75-77, kd I) ei tõenda, et kaevatava ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt poleks nõuetekohane ega võimaldaks ohutut ehitamist. Pragude tekkimine fassaadil ei ole põhjuslikus seoses kaevatava ehitusloa alusel ehitamisega, kuivõrd ehitamine ei toimunud enne ehitusloa andmist. Iga hoone omanik peab ise tagama oma vara korrashoiu ega saa selle puudustele tuginedes keelata naaberkinnistule ehitamist. Pinnase omadused on olnud ehitusloa taotluse menetlejale ja projekti koostajale teada ning nendega on juba DP-s arvestatud. Puudub vaidlus, et E.O.t ja KÜ-d teavitati ehitusloast alles 05.04.2018 kirjaga (tl 18-19, kd I), kuid ehitusluba oli kättesaadav avaliku ehitisregistrist kaudu alates 18.01.2018. Viidatud kirjas esitati põhjendused vastuväidetele. KÜ oli samas ehitusloa taotluse menetlusse kaasatud. 23.12.2016 teavitati KÜ-d ehitusloa taotlusest ja võimaldati esitada arvamus kuni 02.01.2017. KÜ-l paluti teavitada ehitusloa menetlusest kõiki korteriomanikke. KÜ volitatud esindaja R.Kaldvee esitas vastuväited 8(9)

02.01.2018 (tl 24-26, kd I), millele vastati kirjalikult 05.04.2018. Nähtuvalt 02.01.2017 vastuväidetest olid need esitatud KÜ liikmete huvide kaitseks ja sisuliselt kattuvad käesolevas asjas esitatud kaebuse väidetega. Kuigi E.O.t kui korteriomanikku ja ehitusloast puudutatud isikut võinuks teavitada ehitusloa menetlusest individuaalselt ning KÜ vastuväidetele vastati hilinenult (üldjuhul tuleks eeldada, et vastatakse enne loa andmist ehk menetluse kestel) ei too asja otsustamist mittemõjutanud menetlusvead kaasa haldusakti tühistamist (HMS § 58). Arvestades sealjuures, et kaebusega võrreldes samad etteheited esitas KÜ juhatuse liige E.O. 28.05.2014 (tl 21-23, kd I) ka DP menetluses, kus neile vastati. Ehitusloa andmisel ei pidanud kaaluma uuesti DP kehtestamisel tähtsust omavaid huve ega arvestama seal esitatud vastuväiteid. KÜ vastuväited DP realiseerimiseks taotletud ehitusloale olid haldusorganile teada, kuid need ei olnud ehitusloa menetluses asjakohased. Põhjendamata kaebust ei ole alust rahuldada. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebajate menetluskulud jäävad viidatud sättest tulenevalt tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust esitanud ei ole. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). Kolmanda isiku menetluskuluks on õigusabikulu. Kulude nimekiri ja arved on esitatud. Kohus arvestab kulu väljamõistmisel selle vajalikkust ja põhjendatust (HKMS § 109 lg 6). Kohus leiab, et käesoleva asja maht on väike ning tegemist on õiguslikult väga lihtsa vaidlusega, mistõttu ei saa sellise vaidluse põhjendatud menetluskulu (õigusabikulu) ületada 1100 eurot. Menetluskulu 1100 eurot (sisaldab käibemaksu) tuleb kaebajatelt solidaarselt välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.