Riigi Tugiteenuste Keskuse kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 30.01.2018 otsuse nr 209-17/192679 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – MTÜ Avitus, volitatud esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo Vastustaja (hankija / halduskohtule kaebuse esitaja) – Riigi Tugiteenuste Keskus, volitatud esindaja Erle Eks Kolmas isik (pakkuja) – MTÜ Päikeseringi Selts, volitatud esindaja Reimo Mets
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Riigi Tugiteenuste Keskuse kaebus ja tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 30.01.2018 otsus nr 209-17/192679 osas, millega MTÜ Avitus vaidlustus osaliselt rahuldati ja tunnistati kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse 14.12.2017 otsus MTÜ Päikeseringi Selts pakkumuse edukaks tunnistamiseks.
2.Mõista MTÜ-lt Avitus Riigi Tugiteenuste Keskuse kasuks välja menetluskulud summas 1280 eurot.
3.Mõista MTÜ-lt Avitus MTÜ Päikeseringi Selts kasuks välja menetluskulud summas 1600 eurot.
4.Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 05.04.2018 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Sõltumata menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest võib ringkonnakohus hankeasjas esitatud apellatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).
3-18-306
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK / hankija) algatas Sotsiaalkindlustusameti (SKA) volitusel 20.11.2017 sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusega riigihanke „Pikaajalise kaitstud töö teenuse tellimine“ viitenumbriga 192679 (riigihange). Riigihanke osa 13 „Valgamaa“ kirjelduse kohaselt on teenuse eesmärgiks pakkuda vähenenud töövõimega inimestele jõukohast töö tegemise võimalust kaitstud ja kohandatud keskkonnas, samuti vajadusel tuge suundumisel tööturuteenustele või tööle avatud tööturul. Riigihanke hankedokumentide (HD) hulgas sisalduvad „Nõuded pakkumusele – vastavustingimused“ (vastavustingimused). Vastavustingimuse nr 116 kohaselt kõik klienditööd vahetult tegevad spetsialistid (füüsilised isikud) peavad omama hanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul töökogemust nende isikutega, kellel on nägemis- või liitpuue, psüühikahäire, püsiv ajukahjustus või on läbi elanud peaajutrauma ja omama vähemalt keskharidust või vastab spetsialist samaväärsele tingimusele. Hankija peab samaväärseks tingimuseks: spetsialist omab hanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul vähemalt 12 kuud praktilist töökogemust nende isikutega, kellel on nägemis- või liitpuue, psüühikahäire, püsiv ajukahjustus või on läbi elanud peaajutrauma ja samaaegselt vastab vähemalt ühele alljärgnevatest nõuetest: a) tal on vähemalt keskharidus ja ta on läbinud sotsiaalhoolekande seaduse § 86 lg 7 alusel kehtestatud 260-tunnise tegevusjuhendaja kava kohase koolituse. Nimetatud koolitusega on võrdsustatud enne 2009.a. 1.jaanuari läbitud täienduskoolitus tööks suurema ohtlikkusastmega isikutega; b) tal on vähemalt keskharidus ning sotsiaaltööalane kutse- või kõrgharidus või kutseseaduse alusel antud sotsiaaltöötaja kutse; lk 13/19 c) tal on eripedagoogika-, sotsiaalpedagoogika-, psühholoogia- või meditsiinialane kõrgharidus; d) tal on tegevusteraapiaalane kõrgharidus või kutseseaduse alusel antud tegevusterapeudi kutse; e) tal on keskharidus ja tegevusjuhendamisalane kutseharidus või kutseseaduse alusel antud tegevusjuhendaja kutse; f) tal on vähemalt keskharidus ning vaimse tervise õenduse alane kutse- või kõrgharidus; g) tal on vähemalt keskharidus ja on läbinud vähemalt 120-tunnise mahuga tugiisiku koolituse. Hankija ei loe „töökogemuseks“ kogemust perekonnaliikmete / sugulaste / leibkonnaliikmete hooldamisega. Pakkuja esitab klienditööd vahetult tegevate spetsialistide CV-d vormil 2 koos haridust tõendava dokumendi koopiaga ja vajadusel spetsialisti koolituse läbimist tõendava dokumendi koopiaga.
2.Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 04.12.2017, esitasid riigihanke osas 13 pakkumused neli pakkujat, teiste hulgas MTÜ Avitus ja MTÜ Päikeseringi Selts (PäSe).
3.Riigihangete registris (RHR) 13.12.2017 koostatud pakkumuste vastavaks tunnistamise protokollis tegi hankija otsuse tunnistada PäSe pakkumus riigihanke osas 13 vastavaks. RHR-is 14.12.2017 koostatud pakkumuste edukaks tunnistamise protokollis tegi hankija otsuse tunnistada PäSe pakkumus riigihanke osas 13 edukaks. RHR-is 14.12.2017 koostatud eduka pakkuja kvalifitseerimise protokollis tegi hankija otsuse kvalifitseerida PäSe riigihanke osas 13.
4.MTÜ Avitus esitas 27.12.2017 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, paludes tunnistada kehtetuks RTK otsused, millega tunnistati PäSe pakkumus vastavaks ja edukaks ning PäSe kvalifitseeriti.
5.VAKO 30.01.2018 otsusega asjas nr 209-17/192679 rahuldati MTÜ Avitus vaidlustus osaliselt ja tunnistati kehtetuks RTK 14.12.2017 otsus PäSe pakkumuse edukaks tunnistamiseks riigihanke osas 13. 1) Puudub vaidlus, et PäSe pakkumuses esitatud spetsialistide vastavuse kontrollimisel on hankija asunud seisukohale, et spetsialistid 5, 6, 7 ja 8 ei vasta vastavustingimusele nr 116. Seega on hankija leidnud, et vastavustingimusele nr 116 vastavad PäSe pakutavad spetsialistid
2(8)
3-18-306 ME, ML, KP ja ET. Pakkumuste vastavuse kontrollimise protokolli lisas on hankija põhjendanud nende vastavust järgmiselt: “Spetsialist 1 omab sotsiaaltöötaja kutset; spetsialist 2 vastab nõudele 1; spetsialist 3 läbinud tugiisiku koolituse; spetsialist 4 läbinud tugiisiku koolituse“. Seega ei ole hankija tegelikult andnud mingit hinnangut vastavaks tunnistatud spetsialistide vastavusele 12-kuulise sihtrühmaga töökogemuse nõudele. VAKO möönab, et pakkumuse vastavaks tunnistamisel ei pea hankija otsustust eriliselt põhjendama, kuid vaidluse korral tuleb otsust põhjendada vaidlustusmenetluses. Kõigi eelnimetatud isikute kohta on esitanud oma seisukoha MTÜ Avitus, leides, et need isikud ei vasta töökogemuse nõudele. Arvestades, et hankija ei ole nõudnud spetsialistide töökogemuse tõendamiseks mingeid muid tõendeid, peale CV-de, peab nõutav töökogemus nähtuma CV-s toodud kirjeldusest. Kontrollides nimetatud spetsialistide CV-de alusel nende vastavust esitatud tingimustele, leidis VAKO järgmist. ME CV-st nähtuvalt on ME-l nõutav 12 kuuline töökogemus viimase 36 kuu jooksul. ML-i CV-st nähtuvalt puudub spetsialistil vastavustingimuste p-s 116 nõutud vähemalt 12 kuud praktilist töökogemust sihtrühmaga. Spetsialist on näidanud CV-s töötamist MTÜ-s Habitus (05.2016 – ) tegevusjuhendajana ning tugiisikuna. Arvestades, et MTÜ-lt Habitus võeti 30.12.2016 erihoolekande tegevusluba ei saa ML-i praktiline töökogemus psüühikahäiretega inimestega MTÜ-st Habitus olla pikem kui 8 kuud. Tööd Valga Linnavalitsuses Aktiviseerimiskeskuse juhatajana ei saa CV-s toodud töö kirjelduse alusel käsitleda kogemusena, mis vastaks vastavustingimuste p-s 116 nõutule. MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskuses töötamise perioodi ei ole antud. KP CV-st nähtuvalt puudub spetsialistil vastavustingimuste p-s 116 nõutud vähemalt 12 kuuline praktiline töökogemust sihtrühmaga. Spetsialist on näidanud töötamise kahe tööandja juures: MTÜ-s Habitus (21.11.2016 – 31.08.2017) ning PäSe-s (alates 31.08.2017). Arvestades, et MTÜ-lt Habitus võeti 30.12.2016 erihoolekande tegevusluba ei saa KP praktiline töökogemus psüühikahäiretega inimestega olla rohkem kui mõni kuu. ET CV-st nähtuvalt puudub spetsialistil vastavustingimuste p-s 116 nõutud vähemalt 12 kuuline praktiline töökogemus sihtrühmaga. Spetsialist on näidanud töötamise kahe tööandja juures: MTÜ-s Habitus (01.12.2016 - 28.08.2017) ning PäSe-s (alates 31.08.2017). Arvestades, et MTÜ-lt Habitus võeti 30.12.2016 erihoolekande tegevusluba, ei saa ET praktiline töökogemus psüühikahäiretega inimestega olla rohkem kui mõni kuu. 2) PäSe pakkumus siiski vastab vastavustingimusele nr 116, kuna vähemalt ühel pakutud spetsialistil on nõutud töökogemus olemas. Vastavustingimuse nr 114 kohaselt tunnistatakse pakkumus mittevastavaks ja lükatakse tagasi, kui pakkujal ei ole selles hanke osas ühtegi nõuetele vastavat spetsialisti. PäSe pakkumus vastab ka vastavustingimustele nr 112 ja 117 (vaidlustatud osas). Seega on hankija otsus PäSe pakkumuse vastavaks tunnistamiseks õiguspärane. 3) Kuna pakkumuste hindamise tulemus sõltus pakkuja poolt pakutavate (vastavate) spetsialistide arvust, siis arvestades eeltoodud järeldusi tuleb tunnistada kehtetuks hankija otsus PäSe pakkumuse edukaks tunnistamiseks. 4) VAKO ei nõustu MTÜ Avitus väitega, et hankija pidi kontrollima pakkujate kvalifikatsiooni ning tegema vastava otsuse. Kuivõrd sisulisi kvalifitseerimise tingimusi kehtestatud ei olnud, ei pidanud hankija nõudma pakkujatelt, sh PäSe-lt andmeid tõendamaks enda vastavust kvalifitseerimise tingimustele. 5) Õige ei ole MTÜ Avitus väide, et hankija ei kontrollinud PäSe puhul hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumist. RHR-ist nähtub, et 14.12.2017 on hankija teinud päringuid
3(8)
3-18-306 seoses kõigi edukaks tunnistatud pakkujatega, sh PäSe-ga. PäSe puhul ei esinenud vaidlustatud otsuse tegemise päeva seisuga riigihangete seaduse (RHS) § 95 lg-s 1 sätestatud hankemenetlusest kõrvaldamise aluseid. 6) VAKO ei nõustu MTÜ Avitus seisukohaga, et hankija oleks pidanud PäSe menetlusest kõrvaldama või vähemalt seda kaaluma RHS § 95 lg 4 p-des 4, 8 ja 10 sätestatud aluste esinemise tõttu. RHS ei nõua, et hankija peaks või saaks kõrvaldada sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusest pakkuja, kelle puhul esinevad RHS § 95 lg-s 4 sätestatud hankemenetlusest kõrvaldamise alused, kui hankija ei ole seda sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korras ise sätestanud. Käesoleval juhul hankija seda teinud ei ole.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Riigi Tugiteenuste Keskus esitas 09.02.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse VAKO 30.01.2018 otsuse tühistamiseks ning hankija otsuste õiguspärasuse tuvastamiseks. 1) RTK poolt hankijana tehtud otsused on õiguspärased ning RTK on tunnistanud PäSe spetsialistid vastavaks kooskõlas hanketingimustega. Pikaajalise kaitstud töö teenuse osutamise näol ei ole tegemist klassikalise riigihankega tellitava teenusega, vaid sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse riigihankega, millele kohalduvad erimenetluse reeglid, st RHS § 126 jj. Hankija ise valib, kuidas toimub eduka pakkuja valik ning millised on selleks kvalifitseerimis- või vastavustingimused või hindamiskriteeriumid. 2) RTK ei nõustu VAKO otsuse käsitlusega, mille kohaselt oli vastavustingimuseks ka spetsialistide tööandja erihoolekande tegevusloa olemasolu nõue, mille peab siduma spetsialisti töökogemusega. Vastavustingimuse sisustamine toimus riigihanke planeerimise käigus koostöös tellijaga ning vastavustingimuse täitmiseks ei ole vaja, et spetsialisti tööandjal vastav tegevusluba olemas oleks. Seega, sihtrühmaga vahetult töötamine viidatud töökohtadel ei nõua erihoolekande tegevusloa olemasolu. RTK-le teadaolevalt on SKA-l ning kohalikul omavalitsusel (Valga linn) ka teisi teenuse osutamise lepinguid viidatud tööandjaga. See tähendab, et tegevusjuhendaja või tugiisikuna töötamiseks ei ole vajalik erihoolekande tegevusluba. Samamoodi ei olnud hanke tingimuseks erihoolekande tegevusloa olemasolu pakkujal endal. Eeltoodu ei leidnud käsitlemist VAKO istungil, kuigi RTK oleks seda saanud koos SKA esindajaga selgitada. Sellest tulenevalt tuleb VAKO otsus tühistada tulenevalt VAKO ebaõigetest (otsuse p-des 10 ja 15 toodud) järeldustest, millega VAKO tõlgendas vääralt ja sellega laiendas hankes seatud vastavustingimust. 3) Küll on VAKO sedastanud õigesti, et kuna hankija ei ole hanke tingimustes nõudnud spetsialistide töökogemuse tõendamiseks muid tõendeid peale CV-de, peab nõutav töökogemus nähtuma CV-s toodud kirjeldusest. Hankija ongi pakkujate spetsialistide vastavuse/mittevastavuse vastavustingimustele tuvastanud CV-de ja hanketingimustes nõutud dokumentide alusel. Pakkuja esitas spetsialistide CV-d koos haridust tõendavate dokumentide ja spetsialisti koolituse läbimist tõendavate dokumentide koopiatega. SKA töötajatest moodustatud hindamiskomisjon lähtus otsuse tegemisel pakkujate esitatud infost ja pidas seda tõeseks. Neli spetsialisti vastasid hanke alusdokumentides esitatud haridus- ja töökogemusnõudele. Hindamiskomisjoni esialgsel tegevusjuhendajate haridusnõuete kontrollil jäi märkamata ühe dokumendifaili sees olev teine dokument, mis tuli ilmsiks hilisema VAKO istungi tarbeks tehtud järelkontrolli käigus. Leitud dokumenti aluseks võttes selgus, et ka viies spetsialist vastab haridusnõuetele. Kolm spetsialisti ei vasta hankekomisjoni hinnangul hanke alusdokumentides esitatud nõuetele.
4(8)
3-18-306 4) Alusdokumentides kehtestatud tingimused on kooskõlas õigusaktidega ja ei riku MTÜ Avitus subjektiivseid õiguseid ega kahjusta tema huvisid. Hankija ei ole rikkunud RHS sätteid vastavustingimuste kehtestamisel, neid ei ole vaidlustatud, pakkuja ei ole nende kohta ka enne pakkumuse esitamist küsimusi esitanud (ehk sisuliselt täitnud oma hoolsuskohustust) ning seega need kehtivad HD-des esitatud sõnastuses. Seega tuleb VAKO otsus tühistada p-des 10 ja 15 esitatud ekslikest seisukohtadest lähtuvalt. 5) Tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava riigihankega ning selle alusel sõlmitavaid raam- ja hankelepinguid rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi "Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ vahenditest, mistõttu kontrollitakse hankemenetluse õiguspärast läbiviimist tulenevalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusest. VAKO ebaõigetel järeldustel põhineva otsuse tagajärg vaidlustatud hanke osas nr 13 võib põhjustada hilisema finantskorrektsiooni otsuse võimaluse kõigi hanke osade suhtes.
7.MTÜ Avitus esitas 16.02.2018 vastuse (täiendatud 16.03.2018), paludes jätta kaebus rahuldamata ja VAKO 30.01.2018 otsus muutmata. 1) VAKO on õigesti tuvastanud, et kolmanda isiku spetsialistidest vastab hanketingimustele ainult 1 spetsialist. Vaidlustaja nõustub selles osas VAKO põhjendustega. 2) Hankija on kas teadlikult või kolmanda isiku poolt eksitusse viimisest tulenevalt esitanud spetsialistide kohta valeandmeid. PäSe spetsialistidel puudub vajalik töökogemus ja hankija on väidetava töökogemuse kohta esitanud ebaõiged andmed. Vaidlustaja esitab kohtule kahe oletatava spetsialisti töölepingud, millest nähtub selgelt, et spetsialistid ei töötanud tugiisiktegevusjuhendajana, samuti ei olnud spetsialistid tööl enne 2016. a novembrit. Järelikult ei olnud spetsialistidel nõutud töökogemust ei sisuliselt ega ajaliselt. Töölepingutest ei nähtu, et väidetavad spetsialistid oleks üleüldse tegelenud hanke sihtgruppi kuuluvate isikutega. 3) Tegelikult ei ole väidetavad spetsialistid MTÜ-s Habitus üldse erialast tööd teinud ja väidetavad töölepingud on fiktiivsed. Sellele viitab asjaolu, et tööleping nr 8 on sõlmitud juba 2015. a-l ning kummalisel kombel on töölepingud nr 5 ja nr 7 sõlmitud hoopis hiljem. Sarnaselt tagantjärele koostatud töölepingutega on vaidlustajal tekkinud kahtlus, kas väidetavad 8 spetsialisti üldse esitati korrektselt hankijale. Hankija väited spetsialistide kohta esitatud dokumentide „märkamata jätmise“ kohta on tekitanud kahtluse, et vastavad dokumendid väidetava spetsialisti kohta lisati alles hiljem. 4) Isegi kui väidetavad spetsialistid on tööd teinud, siis ei vasta saadud töökogemus hanketingimustele. Igasugust töökogemust ei ole võimalik lugeda hanke tingimustes nõutud töökogemuseks. Igal spetsialistil peab olema hankes nõutud töökogemus just selle sihtgrupiga, kellele spetsialisti teenust osutama pakutakse. VAKO on jõudnud põhjendatult järeldusele, et kokkuvõttes 7 spetsialisti kolmanda isiku esitatud nimekirjast ei vasta nõuetele. 5) Jätkuvalt on oluline ka asjaolu, et 21.11.2016 kuni 31.08.2017 ei olnud MTÜ-l Habitus ühtegi klienti. Isegi kui MTÜ-l Habitus oleks olnud kliente, siis ei oleks spetsialistide töökogemus hanketingimustele vastav tulenevalt sihtgruppide erinevusest. 6) MTÜ-lt Habitus võeti SKA poolt 2016. a-l ära tegevusluba erihoolekande teenuste osutamiseks. Mitmed väidetavad spetsialistid on kolmanda isiku moodustanud või sinna tööle asunud MTÜ-st Habitus. MTÜ Habitus juhatuse liikme suhtes on algatatud kriminaalasi seoses MTÜ Habitus rahaliste vahendite omastamisega suures ulatuses. Arvestades käesolevas hankes tellitavat teenust ja MTÜ Habitus lubade kaotamist, oleks äärmiselt vastuoluline, kui samadel isikutel oleks võimalik lihtsalt teise juriidilise isiku kaudu samu teenuseid edasi osutada. MTÜl Habitus on 08.01.2018 seisuga jätkuvalt maksuvõlg ja intressivõlg.
5(8)
3-18-306
8.MTÜ Päikeseringi Selts esitas 16.02.2018 vastuse kaebusele (täiendatud 21.02.2018), paludes VAKO 30.01.2018 otsus tühistada ja tuvastada hankija otsuste õiguspärasus. 1) Kõige määravama tähtsusega on küsimus kolmanda isiku esitatud spetsialistide töökogemuse osas, kuivõrd muus osas vaidlustus rahuldamisele ei kuulunud. Peamine puudujääk VAKO seisukohas on see, et MTÜ-lt Habitus tegevusloa äravõtmine ei tähenda, et ühing oleks lõpetanud erihoolekandeteenuse osutamise isikutele, kes seda vajavad. VAKO pole arvestanud, et erihoolekannet saab teostada ka omafinantseeringu toel. VAKO lähenemine spetsialistide hindamisel on olnud pealiskaudne ning ei peegelda tegelikkuses erihoolekande sfääris aset leidvat. MTÜ Habitus ning selle spetsialistid tegelesid missioonitundest erihoolekandega edasi, et nende kliendid formaalsuse tõttu abita ei jääks. Lisaks sellele oli MTÜ-l Habitus veel teisigi lepinguid näiteks Eesti Töötukassaga ning SKA-ga, mille raames tegeleti muuhulgas ka käesoleva hanke sihtgrupiks olevate isikute abistamisega. 2) VAKO ei ole oma otsust piisavalt selgitanud ega ka põhistanud, millest lähtus tõendite rakendamise valikul. Seda enam, et VAKO on ise sedastanud, et lähtub töökogemuse tõendamisel vaid pakkumuses esitatud CV-dest. VAKO otsus on seega vastuoluline. 3) MTÜ Avitus seisukohad PäSe pakkumuse osas on paljasõnalised ja tõendamata. MTÜ-l Avitus ei ole objektiivselt võimalik hinnata, millised on pakkuja ja pakkujaga seotud MTÜ-de kliendid, milliseid teenuseid täpselt pakutakse ja millise kvalifikatsiooniga on need inimesed, kes neid teenuseid pakuvad. Pakkumuste esitamise tähtpäev oli 04.12.2017 ning selleks ajaks oli kõigil neljal spetsialistil hankija poolt nõutud töökogemus olemas. VAKO otsuses on märgitud, et hankija on kontrollinud osalejate hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumist ning puudub alus selles kahelda. 4) Kolmas isik nõustub hankija seisukohaga, mille kohaselt VAKO ega kohus ei saa asuda hankija positsioonile ning teha otsuseid hankija asemel.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kaebuse esitajaks käesolevas asjas on hankija RTK. RTK on vaidlustanud VAKO 30.01.2018 otsuse (resolutsiooni) osas, milles VAKO rahuldas MTÜ Avitus vaidlustuse. Vaidluse esemeks käesolevas haldusasjas on seega VAKO 30.01.2018 otsuse õiguspärasus osas, milles VAKO tunnistas kehtetuks hankija otsuse PäSe pakkumuse edukaks tunnistamiseks (HKMS § 268 lg 3).
10.Kohus leiab, et RTK kaebus kuulub rahuldamisele, põhjendades seda järgnevalt.
11.VAKO tunnistas hankija otsuse PäSe pakkumuse edukaks tunnistamiseks kehtetuks põhjusel, et kolmel PäSe pakkumuses esitatud spetsialistil puudus vastavustingimuste p-s 116 nõutud vähemalt 12-kuuline praktiline töökogemus sihtrühmaga. Vastavat järeldust põhjendas VAKO asjaoluga, et sellise töökogemuse hulka ei saa arvata alates 31.12.2016 MTÜ-s Habitus töötamist, kuivõrd MTÜ-lt Habitus võeti 30.12.2016 ära erihoolekandeteenuse osutaja tegevusluba.
12.Eelkõige peaks just hankija olema huvitatud sellest, et hangitavat teenust hakatakse osutama kvaliteetselt ja nõuetekohaselt. Olukorras, kus hankija (SKA töötajatest moodustatud hindamiskomisjon) on seisukohal, et PäSe pakkumus vastas vaidlusaluse kolme spetsialisti osas vastavustingimustele (vaatamata asjaolule, et SKA poolt oli MTÜ Habitus erihoolekandeteenuse osutaja tegevusluba kehtetuks tunnistatud), peaksid esinema ühesed ja selged asjaolud sellise otsustuse õigusvastaseks lugemiseks. Käesoleval juhul selliseid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine. Seda eelkõige põhjusel, et puudub alus järelduseks nagu välistaks MTÜ-lt Habitus erihoolekande tegevusloa ära võtmine MTÜ Habitus / selle spetsialistide poolt
6(8)
3-18-306 vastavustingimuses nr 116 nimetatud tingimustele vastava teenuse osutamise. Viidatud järeldust võimaldavaid asjaolusid ei ole esile toodud VAKO otsuses ega ka kohtumenetluses esitatud menetlusosaliste seisukohtades. Seejuures nähtub majandustegevuse registrist, et MTÜ-l Habitus on alates 24.05.2016 rehabilitatsiooniteenuse tegevusluba, mis viitab sellele, et isikul on õigus tegutseda sotsiaalhoolekande valdkonnas.
13.Kohtu hinnangul tuleb seega nõustuda RTK-ga, et vastavustingimuses nr 116 sisalduv spetsialisti töökogemuse nõue ei eelda vastava töökogemuse omandamist erihoolekandeteenuse osutaja tegevusloaga tööandja juures. Sellist tingimust ei tulene vastavustingimusest nr 116 ega ka muudest HD-de nõuetest. HD-dest ei nähtu ka see, et hankega tellitava teenuse osutamine eeldaks erihoolekandeteenuse osutaja tegevusluba või mõnda muud (sotsiaalteenuse osutamise) tegevusluba. Tegevusluba nõudvad sotsiaalteenused on loetletud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §-s 151 ning sinna ei kuulu üheseltmõistetavalt pikaajalise kaitstud töö teenus, mida kõnealuse riigihanke raames hangiti (samal seisukohal on hankija). Seega ei saa spetsialisti tööandja tegevusloa nõuet tuletada ka kaudselt asjaolust, et hangitav teenus eeldab vastavat tegevusluba. Järeldust, et hangitav teenus nõuab erihoolekandeteenuse osutaja tegevusluba ei saa kohtu hinnangul teha ka asjaolust, et tegemist sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusega RHS tähenduses. RHS § 124 lg 1 kohaselt on sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus riigihange, mis korraldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL XIV lisas nimetatud sotsiaal- või eriteenuste tellimiseks. Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus RHS tähenduses ei seostu automaatselt SHS-st tuleneva erihoolekandeteenuse loakohustuslikkusega.
14.VAKO ei ole toonud töökogemuse nõudele mittevastavuse põhjendusena välja muid argumente lisaks erihoolekande tegevusloa puudumisele MTÜ-l Habitus. Seejuures on VAKO selgitanud, et spetsialistide töökogemuse hindamisel pidi hankija lähtuma pakkumusele lisatud CV-des toodud kirjeldusest. VAKO ei ole asunud seisukohale, et hankijal oleks pidanud tekkima CV-s kajastatu osas kahtlus mingil muul ajendil, kui seonduvalt tegevusloa puudumisega MTÜ-l Habitus. Sellest järeldub, et kui tegevusloa olemasolu spetsialisti tööandjal ei olnud vastavustingimuse nõudeks, siis ei pidanud hankijal tekkima CV-de pinnalt ka kahtlusi. Vähemalt ei ole VAKO selliseid täiendavaid kahtlust tekitavaid asjaolusid esile toonud ja neid ei nähtu ka kohtule. MTÜ Avitus on küll tõstatanud vaidlustuse raames ja ka käesolevas kohtuasjas kahtlusi, et MTÜ-l Habitus ei olnud tegelikkuses kliente ja isegi kui väidetavad spetsialistid on tööd teinud, siis ei vasta saadud töökogemus oma sisult hanketingimustele. Samas peab arvestama, et hankija poolt pakkuja vastavaks hindamise otsuse õiguspärasusele tuleb anda hinnang eelkõige vastava otsuse tegemise aja seisuga. Asja materjalidest ei nähtu, et hankijal pidi mõistlikult tekkima PäSe spetsialistide CV-de pinnalt kahtlus, et seal on kajastatud ebaõiget või eksitavat infot. Üldjuhul on põhjendatud eeldada, et pakkuja ei esita pakkumuses väärinfot. Igasuguste pakkumuses sisalduvate faktiväidete ülekontrollimist vastavaks ja edukaks tunnistamise faasis ei saa pidada eesmärgipäraseks – pigem on selles etapis eesmärgiks kontrollida, et pakkuja on esitanud HD-des nõutud kinnitused ja tõendid (käesoleval juhul selles osas eksimust ei ole tuvastatud).
15.Kui samas peaks tagantjärele ilmnema asjaolusid, mis annavad aluse kahtluse tekkeks, et pakkumus sisaldas ebaõiget teavet, siis saab see olla ajendiks hankijale järelkontrolli läbiviimiseks ja vajadusel ka hankelepingu üles ütlemiseks (RHS § 124 lg 1 p 2). Hilisemalt ilmnenud asjaoludest ei saa aga järeldada, et pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus oli selle tegemise aja seisuga automaatselt õigusvastane.
7(8)
3-18-306
16.Arvestades eeltoodut tuleb asuda seisukohale, et VAKO otsus ei ole piisavalt põhjendatud osas, milles asuti seisukohale, et MTÜ-lt Habitus erihoolekande tegevusloa äravõtmisest alates (30.12.2016) ei saanud PäSe pakkumuses kajastatud spetsialistid enam omandada MTÜ-s Habitus töötades praktilist töökogemust vastavustingimuste p 116 tähenduses. Seega on VAKO alusetult vaidlustuse osaliselt rahuldanud ja tunnistanud hankija otsuse PäSe pakkumuse edukaks tunnistamiseks kehtetuks. Sellest tulenevalt kuulub kaebus rahuldamisele ja VAKO otsus vastavas osas tühistamisele.
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 8 kohaselt kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.
17.1.MTÜ Avitus menetluskulud (esindajatasu 1620 eurot) jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1).
17.2.RTK on tasunud riigilõivu kaebuse esitamisel 1280 eurot (tl 19), mis tuleb MTÜ-lt Avitus RTK kasuks välja mõista (HKMS § 108 lg 1).
17.3.Kolmas isik (PäSe) oli vastustaja (RTK) poolel ning seetõttu tuleb kaebajal (MTÜ Avitus) kanda kolmanda isiku menetluskulud (HKMS § 108 lg 8). Kolmas isik taotleb menetluskuludena esindajatasu hüvitamist summas 6019,20 eurot (sh käibemaks 1003,20 eurot), millest vaidlustusmenetluse kulud moodustavad 2066,40 eurot ja kohtumenetluse kulud 3952,80 eurot. Kohtule on tähtaegselt esitatud menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (tl 100-104). Kohus on seisukohal, et vaidlustusmenetluse (kohustusliku kohtueelse menetluse) õigusabikulude hüvitamist ei ole RHS-s ega HKMS-is ette nähtud, seega ei ole vastavate kulude (2066,40 eurot) väljamõistmine põhjendatud. Ülejäänud kulude (3952,80 eurot) osas kohaldub HKMS § 109 lg 6. Kohtu hinnangul saab kohtuvaidluse sisu ja mahtu arvestades pidada kolmanda isiku vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks 1600 eurot (koos käibemaksuga). Seega kuulub vastav menetluskulu MTÜ-lt Avitus kolmanda isiku kasuks väljamõistmisele.
17.4.Kolmas isik on palunud menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel rakendada võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määra kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohus selgitab, et HKMS ei näe ette viivise kohustuse rakendamist menetluskulude kindlaksmääramisel, seega jääb vastav taotlus rahuldamata (vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-37-16, p 26). (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik
OSALISELT
TÜHISTATUD
KOHTUOTSUSEGA.
TALLINNA
RINGKONNAKOHTU
15.05.2018
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.