Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks
Määruse tegemise aeg ja koht
22.08.2017, Tallinn
Haldusasja number
3-17-1206
Haldusasi
VR kaebus Keila linna kohustamiseks teatada, kellele Keilas Haapsalu mnt 47 asuva kinnistu kaasomanikest on tehtud täitekorraldused sunniraha rakendamiseks seoses kinnistu ja seal asuva hoone korrastamise ettekirjutuste mittetäitmisega
Menetlusosalised
Kaebaja – VR (ik XXXXXXXXXX), volitatud esindaja Aleksei Smelov Vastustaja – Keila linn, volitatud esindaja Uno Paas
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19.07.2017 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
VR määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada VR määruskaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 19.07.2017 määrus osas, milles jäeti kaebaja esindajakulu täies ulatuses tema enda kanda. Teha uus määrus, millega mõista Keila linnalt välja 400 (nelisada) eurot VR esimese astme kohtu menetluses kantud esindajakulu katteks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 155 lg 5 ja § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Keila linn on 26.04.2016 algatatud Keilas Haapsalu mnt 47 asuva kinnisasja kaasomanike suhtes järelevalvemenetluse ning teinud ettekirjutused kinnistul asuva elamu fassaadi korrastamiseks, varisemisohtliku abihoone ohutuks muutmiseks ja kinnistu koristamiseks.
2.VR sai alates 09.01.2017 Haapsalu mnt 47 kinnistu kaasomanikuks JH asemel.
3.VR esitas 09.03.2017 Keila Linnavalitsusele teabenõudena pealkirjastatud avalduse, milles väitis, et sai teada, et endisele kaasomanikule JH-le on tehtud ettekirjutus Haapsalu mnt 47 hoone korrastamiseks ning palub teatada teiste kaasomanike nimed, kellele on tehtud
3-17-1206 ettekirjutus hoone korrastamiseks ning täitekorraldused sunniraha rakendamiseks seoses ettekirjutuse mittetäitmisega.
4.Keila Linnavalitsus teatas 16.03.2017 kirjas VR-le, et JH-le koostatud ettekirjutus anti VRle kui JH volitatud esindajale üle 18.05.2016 ning ettekirjutused Haapsalu mnt 47 kinnistu ja seal asuva hoone korrastamiseks koostati kõikidele kinnistu kaasomanikele.
5.VR esitas 03.04.2017 Keila Linnavalitsusele kaebuse ja korduva teabenõudena pealkirjastatud avalduse, milles väitis, et Keila Linnavalitsus ei ole täitnud tema nõuet teatada, kellele kinnistu kaasomanikest on tehtud täitekorraldus sunniraha rakendamiseks seoses ettekirjutuse mittetäitmisega. Ühtlasi esitas ta kaebuse seoses linnavalitsuse õigusvastase tegevusega, paludes algatada teenistusliku järelevalve.
6.Keila Linnavalitsus teatas VR-le 11.04.2017 kirjas, et käsitab VR kaebust teenistusliku järelevalve algatamiseks selgitustaotlusena, millele vastatakse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) §-s 6 ettenähtud tähtajal, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul.
7.Keila Linnavalitsus teatas 04.05.2017 kirjas VR-le, et ei ole tuvastanud linna töötajate tegevuses õigusvastasust. Teabenõuetele ja selgitustaotlustele on vastatud tähtaegselt ning linnavalitsus on andnud piisavalt teavet Haapsalu mnt 47 kinnistu järelevalvemenetluse kohta. Tulenevalt avaliku teabe seaduse (AvTS) § 28 lg 1 p-st 14 ei saa linnavalitsus järelevalve käigus tehtud otsuseid avalikustada enne nende jõustumist – järelevalvemenetluses on menetluse tähtaega pikendatud, mistõttu ei ole tehtud otsused jõustunud.
8.VR esitas 05.06.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Keila linna vastama VR teabenõudele 5 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest, täites teabenõude või keeldudes teabenõude täitmisest. 06.06.2017 esitas kaebaja kaebuse täienduse, milles selgitas, et juhul kui halduskohus leiab, et Keila linn on keeldunud teabenõude täitmisest, siis palub kaebaja kohustada vastustajat teatama kaebajale kaasomanike nimed, kellele on tehtud täitekorraldused sunniraha rakendamiseks.
9.Keila linn esitas 22.06.2017 kaebusele vastuse, milles märkis muu hulgas järgmist: „Keila Linnavalitsuses läbiviidav järelevalvemenetlus Haapsalu mnt 47 kinnistu kaasomanike suhtes kestab. Mitte ühegi kaasomaniku suhtes ei ole vastu võetud otsust (kas menetlus lõpetada või rakendada sunniraha)“.
10.Tallinna Halduskohus lõpetas 19.07.2017 määrusega menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, tagastas kaebajale riigilõivu 30 eurot ning jättis menetlusosaliste muud menetluskulud nende endi kanda. Ehkki Keila linna 04.05.2017 vastus on sõnastatud mõneti ebaõnnestunult, pidi kaebaja selle põhjal aru saama, et kuivõrd haldusmenetlus veel kestab, siis ei ole ühelegi kaasomanikule veel tehtud täitekorraldusi. Keila linna 22.06.2017 vastus on võrreldes 04.05.2017 vastusega küll parema sõnastusega, kuid ei sisalda kaebaja jaoks täiendavat teavet AvTS § 3 tähenduses. Seega ei ole vastustaja täitnud kaebaja nõuet tingituna sellest, et kaebaja pöördus kohtusse. Olukorras, kus kaebaja jaoks jäi linna vastus arusaamatuks, oleks kaebajal olnud võimalik pöörduda linna poole selgituste saamiseks ning tal puudus vajadus pöörduda kohtusse. Vastustajal polnud soovi eksitada kaebajat või varjata kaebaja eest olulist teavet. HKMS § 108 lg 6 alusel jäävad kaebaja esindajakulud summas 732 eurot tema enda kanda.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2(5)
3-17-1206
11.VR palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 19.07.2017 määrus osas, milles kohus jättis kaebaja esindajakulu tema enda kanda, saata menetluskulu küsimus halduskohtule uueks läbivaatamiseks või teha asjas uus määrus, millega jätta kaebaja esindajakulu Keila linna kanda. Vastustaja tegi 21.06.2017 vastuses kaebuses nõutud toimingu ja esitas teabenõudes nõutud andmed. Mõistlik inimene pidi linna 04.05.2017 vastusest aru saama, et järelevalvemenetluses on olemas otsused; need otsused ei ole veel jõustunud; ning otsuseid ei saa avalikustada. Linn on käitunud pahatahtlikult, kuna kohtleb kaebajat järelevalvemenetluses koormavamalt kui teisi kaasomanikke.
12.Keila linn nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning palub jätta määruskaebus rahuldamata. Kuna Haapsalu mnt 47 kaasomanikele koostatud ettekirjutuste täitmise tähtaega oli pikendatud, siis täitekorraldusi ei koostatud ja otsust riikliku järelevalve menetluses tehtud ei olnud. AvTS § 35 lg 1 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks riikliku järelevalve menetluse käigus kogutud teabe kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni. Kohtumenetluses ei ole vastustaja kaebajale täiendavat teavet väljastanud, vaid on üksnes täiendavalt selgitanud oma 04.05.2017 vastuses toodut. Kaebaja kohtukulud tuleb jätta HKMS § 108 lg 6 alusel kaebaja enda kanda, kuna vastustaja ei ole teinud ühtegi toimingut, mis oleks olnud tingitud kaebuse esitamisest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 108 lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Nimetatud sätte eesmärgiks on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase haldustegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud (Riigikohtu 05.11.2013 määrus asjas nr 3-31-50-13, p 12). Seega tuleb välja selgitada, kas vastustaja oli kaebaja pöördumistele vastamisel õigusvastases viivituses.
14.Nii haldusorgan kui esimese astme kohus on asjas ekslikult kohaldanud AvTS sätteid. AvTS § 2 lg 2 p 4 kohaselt ei kohaldata seda seadust teabele juurdepääsupiirangute, juurdepääsu eritingimuste, korra ja viiside osas, juhul kui need on eriseaduses või välislepingus sätestatud teisiti. Kaebaja soovis saada teavet ehitusseadustiku alusel toimetatavas järelevalvemenetluses. Osundatud menetlus puudutab Haapsalu mnt 47 asuva kinnisasja kõikide kaasomanike õigusi ja kohustusi. Seega on nad haldusmenetluse seaduse (HMS) § 11 lg 1 p 2 järgi selles asjas menetlusosalised. Haldusmenetluse menetlusosalise õigused saada teavet ning haldusorgani kohustused selles menetluses tulenevad mitte AvTS-st, vaid HMS-st ja järelevalve tegemise kohta käivatest seadustest.
15.VR-l oli põhjendatud huvi saada Keila linnalt teavet, kas teistele kaasomanikele on tehtud täitekorraldusi, kontrollimaks oma kahtlust kaasomanike ebavõrdse kohtlemise kohta ja otsustamaks menetluses parimal moel oma huvide ja õiguste kaitse üle. HMS § 5 lg-te 2 ja 4 kohaselt tulnuks anda kaebajale teave teistele kaasomanikele täitekorralduste tegemise kohta mõistliku aja jooksul. Järelevalvemenetluse kohta käivad andmed on kuni haldusmenetluse lõppemiseni piiratud juurdepääsuga teave vaid menetlusväliste isikute jaoks (AvTS § 35 lg 1 p 3(5)
3-17-1206 2). Keila Linnavalitsus tugines 04.05.2017 kirjas VR-le asja üldse mittepuudutavale sättele – AvTS § 28, mis näeb ette teabe, mille teabevaldaja on kohustatud AvTS §-s 29 sätestatud viisil (veebilehel jne) avalikustama omal algatusel. Linna kirjast jääb mõistlikule lugejale tõepoolest mulje, et tehtud on mingid otsused, mida linn ei saa VR-le väljastada tulenevalt AvTS sätetest. Kuna kaebaja ei saanud teavet, mille ta pidanuks linnalt saama, ei ole kohtusse pöördumine talle etteheidetav. Seadusest ei tulene kohustust kohtueelselt pöörduda kord juba küsitud ja saamata jäänud teabe väljastamiseks uuesti sama haldusorgani poole. Seega oli linn kaebuse esitamise ajal õigusvastases viivituses ja kaebajat huvitava teabe esitas linn alles vastuses kaebusele, s.o tingituna kaebuse esitamisest. Sellest tulenevalt peab vastustaja hüvitama kaebaja menetluskulud.
16.Kaebaja taotles esindajakulu hüvitamist summas 732 eurot. HKMS § 109 lg 6 sätestab, et kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Arvestades asjaoluga, et tegemist ei olnud keerulise ega kaebaja õiguste jaoks iseäranis olulise õigusliku vaidlusega (seadmata kahtluse alla siiski kaebaja õiguste rikkumist), samuti arvestades kaebuses toodud argumentatsiooni taset, ei ole kaebaja esindajakulu kogu ulatuses väljamõistmine põhjendatud. Ringkonnakohus vähendab HKMS § 109 lg 6 alusel väljamõistetava menetluskulu summat ning mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja esimese astme kohtus kantud esindajakulude katteks 400 eurot.
17.Taotlusi määruskaebemenetluses kantud menetluskulude väljamõistmiseks pole esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt) Tühistatud osaliselt Riigikohtu 16.01.2018 määrusega
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada VR määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 22. augusti 2017. a määrus haldusasjas nr 3-17-1206 osas, millega jäeti jaotamata ringkonnakohtus kantud menetluskulud.
3.Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista Keila linnalt VR kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulu 4(5)
3-17-1206 15 eurot. Ülejäänud osas jätta määruskaebemenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda.
4.Tagastada kautsjon.
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.