Tallinna Halduskohus Tiia Nurm 19. juuli 2017, Tallinn 3-17-1206 V.R.i kaebus Keila linna kohustamiseks teatada V.R.ile Haapsalu mnt 47, Keilas asuva kinnistu kaasomanike nimed, kelledele on tehtud täitekorraldused sunniraha rakendamiseks seoses Haapsalu mnt 47 kinnistu ja seal asuva hoone korrastamise ettekirjutuste mittetäitmisega
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – V.R., volitatud esindaja Aleksei Smelov Vastustaja – Keila linn
3.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Saata määrus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.V.R. on alates 09.01.2017 Keilas Haapsalu mnt 47 asuva kinnistu kaasomanik (29/100 kaasomandist). Keila Linnavalitsus on V.R.ile teatanud, et 26.04.2016 on algatatud järelevalvemenetlus kinnistul asuva varisemisohtliku majandushoone ja laguneva fassaadiga elumaja omanike suhtes ning et Keila linn on teinud ettekirjutused kinnistul asuva elumaja ja majandushoone korrastamiseks ja täitekorraldused sunniraha rakendamiseks seoses ettekirjutuse mittetäitmisega.
V.R. esitas 09.03.2017 Keila Linnavalitsusele pöördumise (pealkirjastatud kui teabenõue), milles selgitab, et sai teada, et endisele kaasomanikule J. H.le on tehtud ettekirjutus Haapsalu mnt 47 hoone korrastamiseks ning palub teatada teiste kaasomanike nimed, kellele on tehtud ettekirjutus hoone korrastamiseks, samuti kellele on tehtud täitekorraldused sunniraha rakendamiseks seoses ettekirjutuse mittetäitmisega.
3.Keila Linnavalitsus teatas 16.03.2017 kirjaga nr 4.1-1.3/374-1, et Keila Linnavalitsuse poolt J.H.le koostatud ettekirjutus järelevalvemenetluses anti J. H. volitatud esindajale V.R.ile kätte allkirja vastu 18.05.2016 ning et ettekirjutused Haapsalu mnt 47 kinnistu ja seal asuva hoone korrastamiseks koostati kõikidele kinnistu kaasomanikele.
4.V.R. esitas 03.04.2017 Keila Linnavalitsusele pöördumise (pealkirjastatud kui kaebus ja korduv teabenõue), milles selgitab, et Keila Linnavalitsus ei ole tema teabenõuet täitnud.
5.Keila Linnavalitsus vastas V.R.ile 11.04.2017 kirjaga nr 4.1-1.3/535-1, milles selgitab, et V.R.i kirja näol on tegemist selgitustaotlusega, millele vastatakse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) §-s 6 ettenähtud tähtajal, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul. 04.05.2017 vastusega nr 4.1-1.3/5352 teatas Keila Linnavalitsus V.R.ile, et ei ole tuvastatud linnavalitsuse töötajate tegevuses õigusvastasust V.R.i teabenõuetele vastamisel. Kõikidele teabenõuetele ja selgitustaotlustele on vastatud tähtaegselt ning linnavalitsus on andnud piisavalt teavet Haapsalu mnt 47 kinnistu kaasomanike suhtes läbiviidavast järelevalvemenetlusest. Tulenevalt avaliku teabe seaduse (AvTS) § 28 lg 1 p-st 14 ei saa linnavalitsus järelevalve käigus tehtud otsuseid avalikustada enne nende jõustumist (järelevalvemenetluses on menetluse tähtaega pikendatud, mistõttu ei ole tehtud otsused jõustunud).
6.Tallinna Halduskohtule saabus 05.06.2017 V.R.i kaebus Keila Linnavalitsuse kohustamiseks vastata V.R.i teabenõudele 5 päeva jooksul pärast asjas tehtava kohtuotsuse jõustumist ning täita teabenõue või keelduda põhjendatult teabenõude täitmisest. 06.06.2017 esitas kaebaja kaebuse täienduse, milles selgitab, et juhul, kui halduskohus leiab, et vastustaja 11.04.2017 vastusest nähtuvalt on vastustaja teabenõude täitmisest keeldunud ning otsustanud vastata teabenõudele MSVS alusel, siis palub kaebaja kohustada Keila Linnavalitsust viie päeva jooksul pärast asjas tehtava kohtuotsuse jõustumist teatama kaebajale kaasomanike nimed, kellel on tehtud täitekorraldused sunniraha rakendamiseks seoses ettekirjutuse mittetäitmisega.
7.Tallinna Halduskohus võttis 07.06.2017 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks Keila linna.
8.Keila linn esitas 22.06.2017 kohtule vastuse, milles palus jätta kaebus rahuldamata.
9.Kaebaja esitas 28.06.2017 vastustaja vastusele seisukoha, milles leiab, et esineb alus haldusasja menetluse lõpetamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel, kuna vastustaja on vastuses kohtule kaebaja poolt nõutud info edastanud ehk kaebuses nõutud toimingud teinud.
10.11.07.2017 kohtunõudega palus kohus vastustajal teatada, kas tal on vastuväiteid menetluse lõpetamisele HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ning kaebajal teatada, kas ta soovib menetluskulude väljamõistmist vastustajalt ning sellisel juhul esitada kohtu määratud tähtajaks ka menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid.
11.12.07.2017 esitas kaebaja kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid. Kaebaja taotleb õigusabi kulude välja mõistmist vastustajalt summas 732 eurot. Samuti palub kaebaja tagastada kaebuselt tasutud riigilõivu summas 15 eurot.
12.Vastustaja täitis kohtu nõude 18.07.2017. Vastustaja on nõus menetluse lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, kuid ei ole nõus sellega, et vastustaja on vastuses kohtule kaebaja poolt nõutud info edastanud ehk kaebuses nõutud toimingu sooritanud. Kaebajale on juba vastuses teabenõudele esitatud informatsioon, kellele Haapsalu mnt 47 kaasomanikest on koostatud ettekirjutused ja vastuses halduskohtule ei ole selle kohta rohkem informatsiooni avaldatud. Vastustaja ei ole halduskohtule avaldanud informatsiooni, kellele on antud järelevalvemenetluses koostatud täitekorraldusi, kuna need otsused ei ole veel jõustunud. Seoses nimetatud asjaoluga palub vastustaja jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
2(4)
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
13.HKMS § 152 lg 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega haldusasjas menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt antud või toimingud tehtud. Oma 09.03.2017 teabenõudes palus kaebaja väljastada talle alljärgnev teave seoses järelevalvemenetlusega: a) kaasomanike nimed, kellele on tehtud ettekirjutus hoone korrastamiseks; b) kaasomanike nimed kellele on tehtud täitekorraldus sunniraha rakendamiseks seoses ettekirjutuse mitte täitmisega. Puudub vaidlus selles, et kaebaja teabenõudes toodud esimene nõue (a) on vastustaja poolt täidetud. Kaebaja leidis kaebuses, et teabenõue on täitmata osas, milles kaebaja palus, et vastustaja väljastaks kaasomanike nimed kellele on tehtud täitekorraldus sunniraha rakendamiseks seoses ettekirjutuse mitte täitmisega. Vastustaja vastas kaebaja täiendavale teabenõudele 04.05.2017 märkides seonduvalt kaebaja teabenõudega, et „Kuna antud järelevalvemenetluses on menetluse tähtaega pikendatud, siis ei ole veel otsused jõustunud ja neid ei saa avalikustada“. Kohus leiab, et ehkki vastus on sõnastatud mõneti ebaõnnestunult, pidi kaebaja viidatud vastuse põhjal aru saama, et kuivõrd haldusmenetlus (ettekirjutuste täitmiseks) veel kestab, siis ei ole mitte ühelegi kaasomanikule veel tehtud täitekorraldusi seoses ettekirjutise täitmata jätmisega. Vastustaja 21.06.2017 vastuse õiguslike põhjenduste punktis 5 väljendatu „Keila Linnavalitsuses läbiviidav järelevalvemenetlus Haapsalu mnt 47 kinnistu kaasomanike suhtes kestab. Mitte ühegi kaasomaniku suhtes ei ole vastu võetud otsust (kas menetlus lõpetada või rakendada sunniraha)“ on võrrelduna 04.05.2017 vastuses väljendatuga küll paremas sõnastuses, kuid ei sisalda kaebaja jaoks täiendavat teavet AvTS § 3 tähenduses. Seega ei ole vastustaja täitnud kaebaja nõuet tulenevalt asjaolust, et kaebaja pöördus kaebusega kohtu poole.
14.Kaebaja ja vastustaja on kohtule kinnitanud, et nad on menetluse lõpetamisega nõus. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetlus haldusasjas 3-17-1206 HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada.
15.Tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg1 p 2 või 4 alusel (HKMS § 104 lg 5 p 4). Samuti tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud ulatuses (HKMS § 104 lg 5 p 1). Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 30 eurot, mis on seaduses sätestatud riigilõivu määrast 15 euro võrra enam. Seega tuleb tasutud riigilõivust 15 eurot tagastada kaebajale HKMS § 104 lg 5 p 1 alusel ja 15 eurot HKMS § 104 lg 5 p 4 alusel.
16.Menetluse lõpetamise korral HKMS § 108 lg 6 järgi kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lõike 1 punkti 4 alusel, välja arvatud kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohus asus käesoleva kohtumääruse punktis 13 seisukohale, et vastustaja on väljastanud kaebajale soovitud teabe juba enne kaebuse esitamist. Seega ei olnud kaebajal teabe saamiseks tarvis pöörduda kohtusse. Kohtumenetluses ei ole vastustaja kaebajale täiendavat teavet väljastanud, vaid on üksnes oma 04.05.2017 vastuses toodut täiendavalt selgitanud. Kohus leiab, et olukorras, kus kaebaja jaoks jäi vastustaja vastuses toodu arusaamatuks, oleks kaebajal olnud võimalik pöörduda vastustaja poole selgituste saamiseks ning kaebajal puudus vajadus pöörduda kohtu poole. Kohtu jaoks ei ole 04.05.2017 vastuse põhjal äratuntav vastustaja soov kaebajat eksitada või varjata kaebaja jaoks olulist teavet. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja menetluskulud summas 732 eurot tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude välja mõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda.
3(4)
17.Kohus selgitab kaebajale, et menetluse lõpetamisel ei saa kaebuse esitaja pöörduda sama nõude ja alusega halduskohtu poole (HKMS § 43 ja § 155 lg 6). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.