Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (MKS § 1361 lg 4, HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-16-1228 arestitud rahalised vahendid MTA tagatiskontole nr EE252200221014193902 Swedbank ASs. Taotluse põhjendused olid järgmised. 1) MTA alustas 07.03.2016 teatega OÜ I käibe- ja tulumaksu arvestamise ja deklareerimise õigsuse tuvastamist perioodil august 2014-veebruar 2015. OÜ I tekkis äriregistri andmetel 10.07.2015 OÜ E (registrikood XXXXXXXX) jaotumise teel, mille käigus jagunes OÜ E kaheks äriühinguks ning andis oma vara üle OÜ-le S ja OÜ-le I. Jagunemislepingu p 5.2 kohaselt andis OÜ E jaotumisel OÜ-le I üle mh laenulepingust tuleneva nõude F OÜ vastu summas 116 441,36 eurot, nõude AS SEB Pank vastu oma arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX oleva 27 998,70 euro ulatuses ning Põhja Ringkonnaprokuratuuri ja MTA uurimisosakonna menetletavast kriminaalasjast nr 15930000078 tulenevad õigused, mis on olemuselt üleantavad. Jagunemislepingu p 4.1 kohaselt loeti OÜ E jaotumisel tema tegevus lõppenuks. OÜ E kustutati äriregistrist 15.10.2015. 2) Maksumenetluse tõenäoliseks tulemuseks on rahalise kohustuse määramine OÜ-le I käibemaksuseaduse (KMS) § 24 lg 1, § 29 lg-de 1 ja 3 ning § 31 lg 1 ja tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 alusel. OÜ I võttis üle osa OÜ E varast, õigustest ja kohustustest. OÜ E suhtes algatatud kriminaalasjas uuritakse OÜ E ja tema juhatuse liikme IT tegevust seoses käibemaksu arvestamise ja deklareerimisega MTA poolt 07.03.2016 teatega alustatud maksumenetlusega kattuva perioodi osas. Tulenevalt kriminaalasjas tuvastatud asjaoludest ja esitatud kahtlustuse sisust on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et IT deklareeris OÜ E nimel perioodil august 2014-veebruar 2015 käibedeklaratsioonides (KMD) maksukohustuse vähendamise eesmärgil valeandmeid, jättes osaliselt müügikäibe deklareerimata ning suurendades sisendkäibemaksu olukorras, kus puudusid nõuetekohased soetusarved sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Lisaks on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrollitaval perioodil OÜ E pangakontolt rahaliste vahendite kandmine kolmanda isiku pangakontole 116 441,36 euro ulatuses ei olnud seotud OÜ E ettevõtlusega ning tuleb maksustada tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu. 3) MTA on tuvastanud, et OÜ E müüs perioodil august-oktoober 2014 diislikütust AS-le L ja OÜ-le F, kuid varjas neid müügitehinguid, ei deklareerinud müügikäivet ega tasunud müügikäibemaksu. OÜ E jättis neilt tehingutelt deklareerimata müügikäibe kokku 439 089,30 euro ulatuses ja sellelt arvestatud käibemaksu kokku 87 817,86 euro ulatuses. Müügikäibe varjamiseks koostas IT OÜ E nimel müügiarveid, mille kohaselt tasus AS L kütuse eest kuni 30.09.2014 S OÜ pangakontole ning alates 30.09.2014 OÜ E pangakontole. OÜ E kriminaalmenetluse raames leiti läbiotsimise käigus lisaks AS-le L väljastatud müügiarvetele ka OÜ-le F väljastatud kütuse müügi arveid. 4) MTA leiab, et maksukohustuse vähendamise eesmärgil suurendas OÜ E perioodil november 2014-veebruar 2015 sisendkäibemaksu. OÜ E deklareeris sel perioodil maksustatavat käivet kokku 335 536,50 euro ulatuses, sellelt tasumisele kuuluvat käibemaksu 67 107,30 eurot ning sisendkäibemaksu 62 901,80 eurot. OÜ E ei esitanud ostuarveid. MTA uurimisosakonnalt saadud tõenditest nähtub, et OÜ E soetas sel perioodil diislikütust seni tuvastamata isikutelt sularaha eest ning tal puudusid sisendkäibemaksu mahaarvamiseks nõuetekohased soetusarved. Seda kinnitavad IT esitatud kütuse käitlemise aruandes kajastatud andmed (kütuse jääk 01.08.2014 seisuga 0 liitrit) ja OÜ E 2014. a juulikuu kütuse käitlemise aruanne (vedelkütuse lõppjääk 2014. a juuli lõpu seisuga 0 liitrit), OÜ E pangakonto, millelt ei nähtu võimalikke kütusemüügi tegevusluba ja käibemaksukohustuslase registris registreeringut omavaid tehingupartnereid ega ka pangaülekandeid, ning eeltoodud tõenditega vastuolus olevad IT väited kütuse saamise kohta OÜ E soetamisel 29.07.2014. Ka OÜ E raamatupidamisarvestuses ei ole vedelkütuse soetamist kajastatud. Seega suurendas IT OÜ E

2(11)

3-16-1228 nimel teadlikult perioodi november 2014-veebruar 2015 KMD-l sisendkäibemaksu summat kokku 62 901,80 eurot, vähendades sellega tasumisele kuuluvat käibemaksu samas ulatuses. 5) MTA on tuvastanud, et F OÜ pangakontole läbi IT kontrollitavate äriühingute F OÜ ja FI OÜ kantud raha kuulub OÜ-le I. Perioodil 01.08.2014-04.03.2015 kandis OÜ E F OÜ-le 677 800 eurot (selgitusega „leping ja yk“) ja FI OÜ-le 151 927 eurot (selgitusega „laen ja leping“). Samal perioodil sai OÜ E F OÜ-lt tagasi 114 000 eurot (selgitusega „leping“) ja FI OÜ-lt 2700 eurot (selgitusega „laen“). Seega omandasid F OÜ ja FI OÜ OÜ E arvelt kokku 713 027 eurot (677 800-114 000+151 927-2700). Kriminaalmenetluse materjalide põhjal on üheselt tuvastatav, et F OÜ pangakontol olevad rahalised vahendid pärinesid täielikult OÜ-lt E. Seetõttu on MTA-l põhjendatud kahtlus, et OÜ E kandis rahalised vahendid edasi endaga seotud isikutele, raskendamaks raha tegeliku päritolu väljaselgitamist. Kriminaalmenetluse materjalide põhjal on tuvastatud, et F OÜ kandis oma pangakontolt rahalisi vahendeid F OÜ-le kokku 259 391 eurot. F OÜ juhatuse liige oli sel perioodil IT tütar KT. F OÜ ei ole F OÜ-ga majandustehinguid teinud ning ei nähtu, et ülekantud summad oleks tagastatud. KT-le ei saanud ülekanded jääda märkamatuks. MTA-l on tekkinud kahtlus, et F OÜ teadis, et läbi F OÜ kantakse äriühingu kontole OÜ E maksupettuse teel saadud rahalisi vahendeid. OÜ E/OÜ I ja F OÜ vahel ei ole jagunemislepingus viidatud laenutehingut tegelikult toimunud. Jagunemislepingu kohaselt andis OÜ E OÜ-le I üle laenulepingust tuleneva nõude F OÜ vastu summas 116 441,36 eurot. Kriminaalmenetluse materjalide hulgas ei ole OÜ E ja F OÜ vahelist kirjalikku laenulepingut ega ka suulise lepingu olemasolule viitavaid asjaolusid. Arvestades laenulepingu olemasolu kinnitavate tõendite puudumist, rahade liikumisi ning isikute seotust, on MTA-l alust arvata, et laenusuhet ei eksisteeri. Seetõttu on MTA-l tekkinud põhjendatud kahtlus, et jagunemislepingus viidatud laenulepingust tulenev nõue summas 116 441,36 eurot on näilik. MTA-l on kahtlus, et tegelikult oli OÜ E eesmärgiks viia oma pangakontolt väidetava laenutehingu varjus välja maksupettuse teel saadud rahalisi vahendeid, mis läbi F OÜ jõudsid F OÜ pangakontole. Kuna väidetavaid laenutehinguid ei ole toimunud, kuuluvad F OÜ pangakontol olevad rahalised vahendid OÜ-le I. Maksuhaldur leiab, et need kuuluvad maksustamisele 29 110,34 euro suuruse tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu. 6) Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et peale maksuotsuse väljastamist ei pruugi OÜ E õigusjärglase OÜ I rahaline seis võimaldada kontrolli tulemusena määratavat maksusummat tasuda ning selle hilisem sissenõudmine võib osutada äärmiselt raskeks või võimatuks, sest OÜ I majandustegevuse ja majandusliku seisu kohta puudub maksuhalduril teave (äriühing ei oma KMKR registreeringut ning 2015. a majandusaasta aruannet ei ole veel esitatud). Arvestada tuleb ka võimaliku maksusumma suurust, s.o 179 830 eurot (87 817,86+62 901,80+29 110,34), samuti asjaolu, et OÜ I likviidne vara on ainult tema pangakontol olev raha 27 998,70 eurot ning F OÜ pangakontol olev ja OÜ-le I kuuluv raha 116 441,36 eurot. Täitetoimingu rakendamine on vajalik, sest kogutud tõendid annavad alust põhjendatud kahtluseks, et OÜ E esitas MTA-le maksukohustuse vähendamise eesmärgil valeandmeid. OÜ I võib nii enda kui F OÜ pangakontol oleva raha sealt likvideerida. OÜ-l I puudub registervara, s.o sõidukid, kinnisvara, väikelaevad ja väärtpaberikonto. OÜ I ettemaksukonto saldo on 20.06.2016 seisuga 0 eurot. Maksuhalduril puudub teave äriühingu muude varaliste õiguste kohta. 7) Kontrolli tulemusel tekkiva maksukohustuse tagamiseks on sobivaks täitetoiminguks aresti seadmine OÜ I pangakontole summas 27 998,70 eurot ning aresti seadmine kolmanda isiku F OÜ valduses olevatele ja OÜ-le I kuuluvatele rahalistele vahenditele summas 116 441,36 eurot. MTA-l on põhjendatud kahtlus, et kui F OÜ pangakonto jääb arestimata, realiseeritakse pangakontol olev raha. Pangakontode arestimine on ainsaks võimaluseks OÜ-le I määratava võimaliku maksukohustuse tagamiseks. MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab MTA äriühingu vastu suunatud täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui OÜ I on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude 3(11)

3-16-1228 või kohustuse tagamiseks suuruses 179 830 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 sätestatud loetelule. Kui tagatise liigiks valitakse hüpoteegi seadmine riigi kasuks, tuleb OÜ-l I täiendavalt arvestada täitemenetluse kuludega, mis praktika kohaselt on 20% tagatise suurusest, so 35 966 eurot.

3-16-1228 Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu). Arestitud rahalised vahendid tuleb kanda ning deponeerida MTA tagatiskontole.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-16-1228 teeseldi tehingu toimumist. Lisaks võib MTA hinnata tehingu majandusliku sisu näilikuks üksnes siis, kui maksumenetluse tulemusena on tuvastatud, et tehingu tegemise ainsaks või peamiseks eesmärgiks oli lubamatu maksueelise saamine. Maksumenetluse praeguses faasis on järelduse tegemine tehingu näilikkuse kohta ennatlik, sest maksuhaldur ei ole kogunud kõiki tõendeid poolte tegeliku tahte kohta. Taotlus ja kohtumäärus ei sisalda viiteid asjaoludele, mis annaksid alust pidada tehingut tehtuks maksuõiguslikku eesmärki silmas pidades. Maksukohustuse saab siduvalt kindlaks määrata üksnes maksuotsusega, kuid OÜ I maksukohustuse aluseks olevad faktilised ja õiguslikud asjaolud (sh tehingu näilikkus) ei ole haldusakti või kohtulahendiga tuvastatud. 2) Uurimisprintsiibist tulenevalt peab maksuhaldur lepingu tõlgendamisel selgitama välja poolte tegeliku tahte. Maksuhaldur ei ole kummaltki laenulepingu pooleks oleva juriidilise isiku esindajalt seletusi küsinud ega nõudnud ka tehingu toimumist tõendavate dokumentide esitamist. Laenu andmine F OÜ poolt F OÜ-le lepiti kokku 2015. a märtsis seoses F OÜ sooviga soetada trükiteenuse osutamiseks seadmeid, seega enne IT kahtlustatavana kinni pidamist. Kuna F OÜ-l puudusid seadmete soetamiseks vabad rahalised vahendid, palus F OÜ juhatuse liige KT laenu oma isalt IT-lt, kes nõustus laenu andma F OÜ kaudu. Pooled ei pidanud kirjaliku lepingu vormistamist vajalikuks ning tingimused (laenu tähtaeg 01.03.2019 ning viivise määr 10%) lepiti kokku suuliselt. Tõenduslikul eesmärgil ning kahtluste hajutamiseks kaaluvad pooled lepingutingimuste fikseerimist kirjalikult. F OÜ-l puudus laenu saades teave, kust tema pangakontole laenuna üle kantud raha pärines. Kuna seadmete soetamine ei osutunud majanduslikult otstarbekaks, tagastas F OÜ laenust 123 000 eurot 30.04.2015 ning kasutas ülejäänud raha ettevõtluses. Seejärel on laenu tagastatud osade kaupa (2016. a jooksul lisaks osamaksetena kokku 6600 eurot, selgitusega „FT laenu tagasimakse“, mis ühemõtteliselt viitab F OÜ-lt saadud laenu tagastamisele). Võlausaldaja palvel tasuti tagasimakstud summad OÜ I pangakontole. Seega on laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi täidetud kokku juba 129 600 euro ulatuses ehk 13 158,64 euro võrra suuremas summas kui kohtutäiturile antud loa alusel arestimisele kuuluv summa. Ka F OÜ 2015. a majandusaasta aruandes on kajastatud nii 2015. a aprillis F OÜ-lt saadud laen kui ka aprilli lõpus tehtud osaline tagasimakse. 3) MKS § 1361 lg-s 11 sätestatud arestimine tuleks kõne alla vaid maksukohustuslasele kuuluva, kuid kolmanda isiku valduses oleva vara puhul. Kui vara on maksukohustuslasele tagastatud ning osaliselt ära tarvitatud või kolmanda isiku varaga segunenud nagu praegusel juhul, ei ole selle sätte kohaldamine võimalik. Lisaks ei tulene laenulepingust laenu saajale kohustust laenuna saadud raha säilitada ning selle puutumatust tagada. Praegusel juhul saanuks kõne alla tulla MKS § 1361 lg 11 p-s 2 sätestatud meede (kohtutäiturile loa andmine kolmandal isikul maksukohustuslasele vara üleandmise või tema suhtes muude kohustuste täitmise keelamiseks, millega võib siduda ka kohustuse anda vara üle kohtutäiturile või maksta raha selleks ettenähtud kontole), kuid halduskohus ei ole sellele alusele tuginenud. 4) Isegi kui laenuleping oleks näilik, tuleks arvestada MKS § 83 lg-s 3 sätestatut – maksuhaldur peaks tõendatud tagasimakseid käsitama tühise tehingu tagasitäitmisena ehk sellise tagasiulatuva mõjuga sündmusena, mis annab alust pidada maksusumma määramist alusetuks ning nõuda maksuotsuse tühistamist MKS § 103 lg 2 p 1 alusel. 5) OÜ E õigusjärglasele OÜ-le I maksuotsuse tegemise võimalikkus on küsitav olukorras, kus maksu määramise menetlust õiguseellase suhtes alustati alles pärast õiguseellase lõppemist. Juriidilise isiku registrist kustutamine tähendab tema õiguste ja kohustuste lõppemist MKS § 31 lg 3 mõttes. Maksuotsuse tegemisel OÜ I suhtes oleks seega tegu õigusvastase haldusaktiga, sest sellega nõutakse maksukohustuse tasumist, mis lõppes juba enne haldusmenetluse alustamist.

6(11)

3-16-1228

Maksu- ja Tolliamet palub kirjalikes vastustes jätta määruskaebused rahuldamata.

1) OÜ I määruskaebus ei ole põhjendatud. Vaidlus puudub selles, et OÜ I on OÜ E õigusjärglane. MKS §-st 35 ning § 31 lg-st 1 tulenevalt lähevad õigusjärglasele üle ka maksuseadusest tulenevad rahalised nõuded ja kohustused, v.a sunniraha maksmise kohustus. Äriseadustiku (ÄS) § 447 lg 2 sätestab jagunemisel osaleva äriühingu vastutuse jaguneva ühingu kohustuste eest. OÜ I seisukoht, et maksuotsuse tegemine on tulenevalt äriühingu õigusvõime lõppemisest võimatu, kehtib üksnes vastutusotsuse tegemise kontekstis. OÜ I on jagunemislepinguga võtnud endale õigusjärgluse korras jagunenud OÜ E MKS § 31 lg-s 1 ette nähtud rahalised nõuded ja kohustused. See vastutus ei ole solidaarne ega eelda OÜ E õigusvõime säilimist. MTA-l on õigus määrata MKS § 92 lg 1 alusel OÜ-le I maksusumma OÜ E varjatud maksukohustuse eest MKS § 95 kohaselt tehtava maksuotsusega, sest OÜ I on OÜ E õigusjärglane. OÜ E varjatud maksukohustus tuleb maksumenetluses eraldi tuvastada, seega ei oma tähtsust maksuhalduri vahetult pärast OÜ E registrist kustutamist tehtud toimingud, millele OÜ I määruskaebuses viitab. Väide ettevõtlusvabaduse rikkumisest on paljasõnaline. Maksuhaldur ei ole suutnud tuvastada OÜ I reaalset majandustegevust ning majandustegevust kinnitavaid tõendeid ei ole esitanud ka OÜ I. 2) F OÜ määruskaebus ei ole põhjendatud. Taotluses oli selgitatud, et OÜ-lt E raha kandmisega F OÜ kaudu F OÜ pangakontole sooviti luua näiliselt õiguslikke aluseid maksupettuse teel saadud raha liigutamiseks erinevate äriühingute vahel, raskendades raha tegeliku päritolu väljaselgitamist. Laenulepingu sõlmimise kohta esitatud väited on vastuolulised. Määruskaebuses nimetatakse laenuandjaks OÜ-d F ning laenusaajaks F OÜ-d. Jagunemislepingu p 5.2.1 kohaselt oli nõue F OÜ vastu aga OÜ-l E. Kõik Eestis registreeritud eraõiguslikud isikud on raamatupidamiskohustuslased, kes on kohustatud dokumenteerima kõik oma majandustehingud ning kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites, samuti säilitama algdokumente (raamatupidamise seaduse § 4). Vaatamata juhatuse liikmete lähisugulusele ei pea maksuhaldur usutavaks, et äriühingud jätavad 259 391 euro suuruse laenulepingu kirjalikult vormistamata, sest laenulepinguga võeti kohustusi juriidilisele isikule. F OÜ väited laenulepingu sõlmimise kohta 2015. a märtsis on tõendamata. Seevastu on tõendatud, et raha kanti F OÜ pangakontolt F OÜ pangakontole ajal, mil IT oli kahtlustatavana kinni peetud. 123 000 euro sularahas tasumine ning seejuures selle dokumenteerimata jätmine ei ole äriühingute vahelistes tehingutes usutav. F OÜ 2016. a pangakonto väljavõttelt nähtuvad ülekanded OÜ-le I ei tõenda laenulepingu olemasolu. Need ei lükka ümber seisukohta, et laenulepinguga üritati anda OÜ E maksupettuse tulemusel saadud raha äriühingust väljaviimisele usutavat seletust. Ülekannete suurus on võrreldes väidetava laenusummaga väike ning ülekanded on tehtud kriminaalmenetluse ajal, mistõttu on põhjendatud arvata, et ülekannetega üritati jätta muljet väidetava laenusumma tagastamisest. Lisaks tuleneb asjaolust, et OÜ I ja F OÜ ei ole äriregistrile majandusaasta aruandeid esitanud ja neile on tehtud kustutamishoiatus, et nad ei planeeri tegutsemist 2019. aastani, mil saabuks väidetava laenulepingu järgi laenu tagastamise tähtpäev. Laenulepingu olemasolu ei tõenda ka F OÜ 2015. a majandusaasta aruanne, sest sellelt ei selgu, milliste laenusummade tagastamisega on tegemist ning aruanne on esitatud ajal, mil kriminaalmenetluse toimumine oli asjaosalistele teada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-16-1228

3-16-1228

3-16-1228 maksumenetluses või kohtumenetluses tuvastatud. Loa andmisel ei kontrolli kohus eelduslikult tehtava maksuotsuse õiguspärasust, seega ei kontrolli kohus ka seda, kas tehingu näilikuks lugemine on õiguspärane. Lisaks tugines maksuhaldur praegusel juhul hoopis kahtlusele, et laenusuhet ning laenulepingut ei eksisteeri. Asjaolud, et väidetava laenulepingu kohta pole vormistatud ühtki kirjalikku dokumenti, väidetava laenu tagastamise tähtaeg on aastal 2019, OÜ I mistahes majandustegevuse toimumise kohta andmed puuduvad, väidetavaid laenu tagasimakseid on OÜ F asemel tehtud OÜ-le I ning ajal, mil kriminaalmenetluse toimumine oli äriühingute juhatuse liikmetele teada, põhjendavad kogumis maksuhalduri kahtlust, et tegelikku laenusuhet OÜ F ja F OÜ vahel ei olnud. F OÜ selgitas määruskaebuses, et tagastas raha OÜ I pangakontole võlausaldaja palvel, kuid 01.09.2015 jagunemislepingu p 5.2.1 kohaselt võttis OÜ I OÜ-lt E üle tema laenulepingust tuleneva nõude F OÜ vastu (tl 17p). F OÜ tehtud maksed OÜ-le I ning väidetava laenulepingu poolte kavatsus laenuleping kirjalikult fikseerida ei tõenda laenusuhte tegelikku olemasolu.

10(11)

3-16-1228 /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.