Isikuvastased süüteod › Vabadusevastased süüteod

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja 6. jaanuar 2023, Tallinn 1-19-705 (16221000133) Kohtunik Elina Elkind, rahvakohtunikud Andres Noole ja Toomas Veersalu Berit Paluoja, Kätlin Tikerpe, Liis Kaar, Elisabeth Pondre, Ave Mõistlik, Sirje Luga, Anneli Talve, Katrin Lopsik, Maarit Maria Kopso Eevi Pant, Julia Zautina, Ingrid Oja, Svetlana Talli, Ines Üprus, Viktoria Lumi, Irina Meldjuk, Ljudmila Belan, Anna Kaplina, Anastassia Karpushkina, Marianna Sidorok, Klea Vaher Hubert Hirve süüdistuses KarS § 256 lg 1, § 137 lg 1, § 3891 lg 2, § 4024 lg 1, § 418 lg 2 p-de 2 ja 3, § 4181 lg 1, § 420 lg 1 järgi; Pavel Gammeri süüdistuses KarS § 256 lg 1, § 137 lg 1, § 214 lg 2 p-de 2 ja 4, § 3891 lg 2, § 4024 lg 1, § 418 lg 2 p-de 2 ja 3, § 4181 lg 1, § 420 lg 1 järgi; Ardo Vilbre süüdistuses KarS § 255 lg 1, KarS § 210 lg 2 - § 25 lg 2, § 344 lg 1 järgi; Jelena Lipendina süüdistuses KarS § 255 lg 1, KarS § 202 lg 2 p 3, KarS § 210 lg 2 - § 25 lg 2, KarS § 344 lg 1, KarS § 345 lg 1, KarS § 389 1 lg 2, 3 § 22 lg 3 järgi; SP süüdistuses KarS § 255 lg 1, § 137 lg 1 järgi; VS süüdistuses KarS § 255 lg 1, § 345 lg 1 järgi; VC süüdistuses KarS § 255 lg 1 järgi; IG süüdistuses KarS § 255 lg 1, § 201 lg 2 p-de 2 ja 4, § 344 lg 1, § 345 lg 1, § 3891 lg 1 järgi; Inna Stoljari süüdistuses KarS § 255 lg 1, KarS § 389 1

Prokurör

Süüdistatav

Kaitsja

Süüdistatav

Kaitsja Süüdistatav

Kaitsja

Süüdistatav Kaitsja Süüdistatav Kaitsja Süüdistatav

lg 2 järgi; Novatek Holding OÜ süüdistuses KarS § 210 lg 3 - § 25 lg 2 järgi; Akhmet Ozdoevi süüdistuses KarS § 214 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi; AD süüdistuses KarS § 3891 lg 2 järgi; LJ (M) süüdistuses KarS § 3891 lg 1 järgi; NR süüdistuses KarS § 3891 lg 1 järgi; Niina Petsenevskaja süüdistuses KarS § 3891 lg 2 järgi; SK süüdistuses KarS § 3891 lg 1 järgi; Vitali Jaroševitši süüdistuses KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 - § 13 lg 1 järgi ja Ivar Koore süüdistuses KarS § 4023 lg 1 järgi Riigiprokurör Kati Reitsak, ringkonnaprokurör Evelin Ansip-Kukk, ringkonnaprokurör Kristo Adosson, abiprokurör Melinda Ülend Hubert Hirv - isikukood: 35810150223; elukoht: xxx; viibimiskoht: XXX, xxx; EV kodanik; xxxharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: xxx; kahtlustatavana kinni peetud 13. veebruaril 2018, vahi all alates 14. veebruarist 2018; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad Vandeadvokaat Oliver Nääs, vandeadvokaat Karoliina Kõrgesaar Pavel Gammer - isikukood: 36311030239; elukoht: xxx; viibimiskoht: XXX, xxx; määratlemata kodakondsus; emakeel: vene keel; xxxharidus; töökoht: xxx; tõkend: vahistamine; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad Vandeadvokaat Daniil Savitski Ardo Vilbre - isikukood: 37203150275; elukoht: xxx; EV kodanik; emakeel: eesti keel; xxxharidus; töökoht XXX; tõkend: elukohast lahkumise keeld; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad Vandeadvokaadi abi Anu Toomemägi-Kivistik, vandeadvokaat Ilmar Straus Jelena Lipendina - isikukood: 46001260293; elukoht: xxx; EV kodanik; emakeel: vene keel, eesti keel; xxxharidus; töökoht: xxx; tõkend: elukohast lahkumise keeld; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad Vandeadvokaat Simona Vissak SP - isikukood: XXX; elukoht: xxx; EV kodanik; emakeel: xxx keel; xxxharidus; töökoht: xxx; tõkend: elukohast lahkumise keeld; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad Vandeadvokaat Ene Mõtte VS - isikukood: XXX; elukoht: xxx; EV kodanik; emakeel: xxx keel; xxxharidus; töökoht: XXX; tõkendit ei ole kohaldatud; kehtivad kriminaalkaristused

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod

(büst), väärtus ca 1900 eurot; topis sassabi (büst), väärtus ca 700 eurot; topis vesivohlu (büst), väärtus ca 1100 eurot; topis hobuantiloop (büst), väärtus ca 1500 eurot; topis sinignuu (büst), väärus ca 700 eurot; topis tüügassiga (büst), väärtus ca 600 eurot; topis vakgesaba gnuu (büst), väärtus ca 700 eurot; topis valgesaba pampa (büst), väärtus ca 400 eurot; topis karu, väärtus ca 3500 eurot; käekell Breguet 2461 artikkel 5847BR/Z2/5AZV, ca 29 000 eurot; kullast sõrmus 109 teemandiga, väärtus ca 2750 eurot; kaelakett koos pistodakujulise ripatsiga 101 teemandiga, väärtusega ca 3000 eurot; kuldmünt ELIZABETH II AUSTRALIA 25 DOLLARS 2006 1/4 oz 9999 GOLD koos ümbrise ja karbiga, väärtus ca 267,51 eurot; hõbemünt Latvijas Respublika 1990.4.V koos ümbrise ja karbiga, väärtus ca 80 eurot; hõbemünt Eesti vabariik 2008 koos ümbrise ja karbiga, väärtus ca 48,50 eurot; kuldmünt Elizabeth II Australia 25 Dollars 2013 1/4 oz 9999 gold koos ümbrise ja karbiga, väärtus ca 325,14 eurot; kuldmünt United States of America 1⁄2 oz fine gold 25 dollars koos ümbrise ja karbiga, väärtus ca 560 eurot; hõbemünt Eesti Vabariik 2010 koos ümbrise ja karbiga, väärtus ca 55 eurot; kuldmünt 20 Francs 1893 koos pooliku ümbrise ja karbiga, väärtus ca 203,26 eurot; kuldmünt „Franc IOS I D G Avstiae Imperatore /.../ 1915“ koos ümbrise ja karbiga, väärtus ca 121,87 eurot; kuldplaat „Valcambi Suisse 10g Fine Gold 999,9 AA016489" plastikümbrises, väärtus ca 345,73 eurot; kullast pistodakujuline ripats koos karbiga, ca 298,58 eurot; mansetinööbid (2 tk), millel kirjed „TF Geneve suisse Serial no 0456“ ja „EST. 1968“, väärtus ca 406,44 eurot; mansetinööbid (2 tk), millel kirjed „TF EST. 1968 Geneve Suisse Serial No 0626“, väärtus ca 294,80 eurot; 6 kristallist 24 karati kullaga konjakiklaasi koos originaalkarbi ja sertifikaadiga GoldLine Itaalia, väärtus ca 500 eurot; 2 portselanist ja metallist papagoikujulist küünlajalga, mille põhjas on märk WL1895, väärtus ca 350 eurot; pikk ohvitseri mõõk 19.saj keskelt koos mõõga vutlariga, väärtus ca 650 eurot; kollase käepidemega saksa kahuriväe ohvitseri mõõk ehistutiga ja mõõga vutlar, väärtus ca 500 eurot; lühem osaliselt puidust käepidemega Vene tääk koos vutlariga, väärtus ca 390 eurot; kollaka käepidemega NSVL mereväe kortik koos vutlariga, väärtus ca 500 eurot; pikk hõbedase vutlariga ja kuldset värvi käepidemega Eesti Maaväe ohvitseri mõõk koos vutlariga, millel on graveering Bert 50, väärtus ca 769 eurot; hõbedast alusel olev pühvlisarv, väärtus ca 1040 eurot; kullatud purjelaeva kuju Credan Clipper Baltimore, väärtus ca 1500 eurot; õlilõuend maastik merega (kunstnik tundmatu), väärtus ca 300 eurot; maalikoopia Rafaeli Madonna 19.saj, väärtus ca 250 eurot; õlilõuend "Pirms negaisa"("Enne äikesetormi") Stanislavs Kreics, 1960, väärtus ca 790 eurot; kullatud kahe sambaga rooma numbritega lauakell Credan, väärtus ca 1500 eurot jätta aresti alla laiendatud konfiskeerimise asendamise ja avalik-õigusliku nõude tagamiseks.

105.Harju Maakohtu 5. septembri 2018. a määrusega asjas 1-18-6498 (koos Harju Maakohtu 12. septembri 2018. a parandamise määrusega) vara laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestitud Pavel Gammeri vara püstol Glock 42 nr YFV486 koos nahast kabuuri, 4 salve ja relvakarbiga kasutusjuhendi ja puhastusharjaga, väärtus ca 550 eurot; relvakarp koos kasutusjuhendi ja puhastusharjaga on ära võetud XXX täiendava läbiotsimise käigus 23.04.2018; - püstol SIG SAUER P228 nr B290231 koos nahast kabuuri ja 1 salve 20-le padrunitele ja 2 salvega 15-le padrunile, väärtus ca 600 eurot; püstol Star-Starlite Eibar Spain nr 2177332 koos karbi ja 2 salvega, väärtus ca 200 eurot; - revolver TAURUS .38 Special 85 Titanium nr SL93109, väärtus ca 400 eurot; - The Romanov collection „Faberge ́“kirjega lahtikäiv muna, mille sees on kivikestega süda, südame alusel oleval plaadil on number 210 koos originaalkarbi ja sertifikaadiga, väärtus ca 750 eurot; - metallist karp visiitkaardi hoidja ja paberinoaga, mis on inkrusteeritud merevaiguga ja kullatud, väärtus ca 300 eurot; - lauakell Credan klaasist keraga pöörleval alusel, väärtus ca 550 eurot; - 2 komplekti The Romanov collection Faberge" mustvalgeid pitse "Na Zdorovya" originaalkarbis (4tk karbis), väärtus ca 600 eurot; "Versace" läbipaistvad klaasid (2 tk) koos originaalkarbiga, väärtus ca 160 eurot; - portselanist jääkaru kuju, väärtus ca 250 eurot; - telefon Credan kirstukujulises karbis, väärtus ca 1100 eurot; - "Versace" läbipaistvast klaasist pudelikork originaalkarbis, väärtus ca 141,85 eurot; - puidust malelaud puidust nuppudega „Шахматы карпова“ (Karpovi male), väärtus ca 650 eurot; - kivist ja puidust malelaud dekoratsioonidega ning hõbedase ja kuldse värviga nuppudega, väärtus ca 500 eurot; - Gogita Toidze seinamaalid (2 tk) koos sertifikaatidega, väärtus ca 4600 eurot; - Hazorfim hõbedast malekomplekt, väärtus ca 450 eurot. - skorpioni kujutisega ovaalne hõbemünt koos ümbrise, sertifikaadi ja karbiga, väärtus ca 101,53 eurot; - hõbemünt ELIZABETH II AUSTRALIA 30 DOLLARS 2014 1 KG 999 SILVER koos ümbrise ja karbiga, väärtus ca 554,07 eurot; - kuldmünt Elizabeth II Australia 100 Dollars 2013 1 oz 9999 gold koos ümbrise ja karbiga, väärtus ca 1124,11 eurot; - kuldmünt Elizabeth II Australia 100 Dollars 2011 1 oz 9999 gold koos ümbrise ja karbiga, väärtus ca 1124,11 eurot; - kuldmünt 20 Francs 1893 ümbrise ja karbiga, väärtus ca 203,26 eurot; - kuldmünt Wiener Philharmoniker Republik Osterreich 1 unze gold 999.9 2009 100 Euro, väärtus ca 1091,44 eurot; - kuldmünt 20 Francs 1897 Republique Francaise, väärtus ca 203,26 eurot; - sõrmus, millel kujutatud rõnga sees kaslase pea, logoga PG, väärtus ca 729,40 eurot; - kasslase kujutisega sõrmus graveeringuga PAUL HAMMER, väärtus ca 671,02 eurot; käekett, mille kinnitusel rohekate kividega (2 tk) skorpioni kujutis, väärtus ca 3012,13 eurot; heksagrammi kujuline ripats, mille esiosas naise kujutis, väärtus ca 1284,95 eurot; - 2 samasuguse välimusega, kuid erineva suurusega sõrmust koos karbiga, väärtusega ca 649,61 eurot; - hõbedast värvi ja sinise ümara keskosaga mansetinööbid (2 tk) MONTBLANC koos karbiga, väärtus ca 149,74 eurot; musta värvi tiivikutega mansetinööbid (2 tk) Romain Jeromem No223/888, väärtus ca 471,64 eurot; - halli värvi rootoritega mansetinööbid RT London (2

tk), väärtus ca 238,15 eurot; - hõbedased musta värvi esiosaga mansetinööbid kirjega Dalvey (2 tk) koos karbi, puhastuslapi ja infolehega, väärtus ca 109,90 eurot; - metalsed musta värvi esiosaga mansetinööbid BVLGARI (2 tk) koos karbiga, väärtusega 496,28 eurot; - kaelaehe ja mansetinööbid (2 tk) MEISTER koos karbiga, väärtusega ca 1026,53 eurot; - mansetinööbid (2 tk) Emporio Armani koos karbi, puhastuslapi ja tooteraamatuga, väärtus ca 136,08 eurot; käekell BREITLING artikkel R28362 koos karbiga, väärtus ca 12 000 eurot, käekell ROMAIN JEROME Steampunk artikkel RJTCHSP005, väärtus ca 10 000 eurot; - käekell ROMAIN JEROME Titanic-DNA Le Grande artikkel T.ALG.OXY3R.22BB.00.B2CB koos karbi ja USB kiibiga Romain Jerome plastikkaardiga, väärtus ca 10 000 eurot, - käekell ROGER DUBUIS artikkel SE48-02-90 koos karbiga, väärtus ca 20 000 eurot; - kullast käekell graveeringuga "Pavelile sõpradelt 8.11.1998", väärtus ca 1100 eurot. - kullast heksagrammi kujutisega mansetinööbid (2 tk), väärtus ca 1000 eurot; - kullast heksagrammi kujutisega lipsunõel, väärtus ca 650 eurot; - kullast sõrmus kirjega BVLGARI 33 teemandiga, väärtus ca 2000 eurot. - teemant plastikümbrises nr F5H86409 koos sertifikaadi ja puhastuslapiga, väärtus ca 11 845,85 eurot; - pudel kirjega „Armagnac Marquis de Montesquiou XO“ 70cl, väärtus ca 115 eurot; pudel kirjega „Cognac Tres Vieux Larsen“, mis asub puidust karbis 700ml, väärtus ca 244,99 eurot; - pudel ilma kirjedeta kuldset värvi korgiga papist raamatukujulises karbis kirjega „Hennessy cognac“, väärtus ca 254,99 eurot, pudel kirjega „Cognac Cigar Club Jean Filliouz“ 70cl puidust silindrikujulises karbis, väärtus ca 125 eurot; - pudel kirjega „ 1963 Armagnac Saint Christeau“ 0,7l, mis asub papist mustas karbi, väärtus ca 188 eurot; - pudel kirjega „Cognac Frapin Château Fontpinot XO 35 cl“, mis asub heledas silindrikujulises papist karbis, väärtus ca 53,30 eurot; - pudel kirjega „Auchentoshan Single Malt Scotch Whisky“ 750ml, väärtus ca 158 eurot; - pudel kirjega „Remy Martin Cognac XO Special“ 70 cl, väärtus ca 105,38 eurot; - pudel kirjega „Henry Mounier cognac XO“ 70 cl, mis asub kollast värvi pappkarbis, väärtus ca 57,99 eurot; - pudel kirjega „Braastad cognac XO 70 cl“, mis asub tumehalli värvi papist karbis, väärtus ca 74 eurot; - pudel kirjega "Crown Royal Fine De Luxe Blended Canadian Whisky 1L", väärtus ca 32 eurot; - pudel kirjega „Hennessy cognac The Original X.O 70cl", väärtus ca 257 eurot; - pudel kirjega „Meukow X.O cognac 70cl“, väärtus ca 84,90 eurot; pudel kirjega „Chateau de Montifaud X.O. cognac 700ml “, väärtus ca 163 eurot; - pudel kirjega „Jules Gautret Extra cognac 70cl“, väärtus ca 130 eurot, - pudel kirjega „Hennessy Paradis Rare Cocnac 70cl“, väärtus ca 995 eurot; - pudel kirjega „Hennessy Paradis Rare Cocnac 70cl“, väärtus ca 995 eurot; - pudel kirjega „Remy Martin XO Premier CRU Grande Champagne 70cl“, väärtus ca 257,76 eurot; - pudel kirjega „Martell XO Supreme cognac 70cl“, väärtus ca 172 eurot, - pudel kirjega „Cognac Grande Champagne Hors d ́Age 0,7le“, väärtus ca 65 eurot; - pudel kirjega „XO Gautier cognac XO cognac Gold&Blue 70cl“, väärtus ca 64,63 eurot; - pudel kirjega „Damblat Armagnac X.O. 50cl “, väärtus ca 27,99 eurot; pudel kirjega „Chateau de Montifaud cognac X.O. 700ml“, väärtus ca 163 eurot;

MENETLUSE KÄIK................................................................................................................33 SÜÜDISTUS.............................................................................................................................34 Hubert Hirve ja Pavel Gammeri süüdistus kuritegeliku ühenduse loomises ja juhtimises...34 Ardo Vilbre, Jelena Lipendina, SP, Aleksandr Russalimi, VS, VC, IG, Inna Stoljari, OÜ Escado Grupp, Restoplus OÜ ja Emerana OÜ süüdistus kuritegelikku ühendusse kuulumises............................................................................................................................38 Maksualased kuriteod...........................................................................................................44 Jelena Lipendina, Ardo Vilbre ja OÜ Novatek Holding süüdistus soodustuskelmuse katses ja Jelena Lipendina süüdistus dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises48 Pavel Gammeri ja Hubert Hirve süüdistus altkäemaksu andmises erasektoris ja Ivar Koore süüdistus altkäemaksu võtmises erasektoris.........................................................................50 MiniCredit AS (pankrotis) vara omastamine ja selle vara omandamine..............................51 Pavel Gammeri, Hubert Hirve ja SP süüdistus eraviisilises jälitustegevuses.......................52 Tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteod...........................................................................53 Ardo Vilbre ja VS süüdistus vastavalt dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises...........................................................................................................................55 Väljapressimine.....................................................................................................................56 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED........................................................................................57 Jälitustoimingute seaduslikkus..............................................................................................58 Maksukuriteod......................................................................................................................58 Maksuarvestuse lubatavus tõendina..................................................................................58 Emerana OÜ käibemaks...................................................................................................62 Emerana OÜ tulu- ja sotsiaalmaks....................................................................................69 Restoplus OÜ käibemaks..................................................................................................76 OÜ Restoplus tulu- ja sotsiaalmaks (töötajad)..................................................................82 Ettevõtlusega mitteseotud kulud (OÜ Restoplus).............................................................87 OÜ Restoplus (erisoodustus)............................................................................................88 Raamatupidajad.................................................................................................................91 Äriühingu juhtide vastutus..............................................................................................123 Jelena Lipendina.............................................................................................................138 Soodustuskelmus.................................................................................................................141 Erasektori altkäemaks.........................................................................................................166 Omastamine ja kuritegelikul teel saadud vara omandamine: AS MiniCredit (pankrotis) ja OÜ Escado Grupp vahelised rendilepingud........................................................................173 Eraviisiline jälitustegevus...................................................................................................206 Dokumendi võltsimine........................................................................................................218

1.Harju Maakohtu 12. veebruari 2019. a määrusega anti kriminaalasjas kohtu alla: 1) Hubert Hirv süüdistatuna KarS § 256 lg 1, § 137 lg 1, § 389 1 lg 2, § 4024 lg 1, § 418 lg 2 p-de 2 ja 3, § 4181 lg 1 ja § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegudes; 2) Pavel Gammer süüdistatuna KarS § 256 lg 1, § 137 lg 1, § 214 lg 2 p-de 2 ja 4, § 389 1 lg 2, § 4024 lg 1, § 418 lg 2 p-de 2 ja 3, § 4181 lg 1 ja § 420 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegudes; 3) Ardo Vilbre süüdistatuna KarS § 255 lg 1, KarS § 210 lg 2 - § 25 lg 2 ja § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegudes; 4) Jelena Lipendina süüdistatuna KarS § 255 lg 1, KarS § 202 lg 2 p 3, KarS § 210 lg 2 - § 25 lg 2, KarS § 344 lg 1, KarS § 345 lg 1 ja KarS § 389 1 lg 2, 3 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritud kuritegudes; 5) SP süüdistatuna KarS § 255 lg 1 ja § 137 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegudes; 6) VS süüdistatuna KarS § 255 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegudes; 7) VC süüdistatuna KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteos; 8) IG süüdistatuna KarS § 255 lg 1, § 201 lg 2 p-de 2 ja 4, § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegudes; 9) Inna Stoljar süüdistatuna KarS § 255 lg 1 ja KarS § 389 1 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuritegudes; 10) Novatek Holding OÜ süüdistatuna KarS § 210 lg 3 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteos; 11) Akhmet Ozdoev süüdistatuna KarS § 214 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi kvalifitseeritud kuriteos; 12) AD süüdistatuna KarS § 3891 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteos; 13) LJ (M) süüdistatuna KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteos; 14) NR süüdistatuna KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteos; 15) Niina Petsenevskaja süüdistatuna KarS § 3891 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteos; 16) SK süüdistatuna KarS § 3891 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteos; 17) Vitali Jaroševitš süüdistatuna KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 - § 13 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteos; 18) Ivar Koor süüdistatuna KarS § 4023 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteos.

Hirv, VS ja A. Vilbre koos JKga toimetada äriühingu vara kõrvale, seeläbi sisuliselt muutunuks äriühing maksevõimetuks. Muu hulgas otsustati viia SC OÜ ruumidest ära kogu äriühingu vara (mööbel, tööpingid, tööriistad, poolfabrikaadid, värvid jne), mida on võimalik kas ise kasutada või realiseerida. Alles plaaniti jätta üksnes amortiseerinud, katkine ja väheväärtuslik vara ning vara, mille demonteerimine olnuks liiga ressursi mahukas. Samuti otsustati loovutada nõuded, mis tulenesid süüdistatavatega seotud äriühingute poolt SC OÜ-le antud laenudest, nende kontrolli all olevatele kolmandatele isikutele. Lisaks otsustati realiseerida näilike tehingutega SC OÜ laoseis, suunates SC OÜ müügilaekumised kolmandale isikule. Alates 25. jaanuarist 2018 kirjutati SC OÜ müügiarvetele märkus, mille järgi tuli klientidel tasumisele kuuluv summa maksta senise SC OÜ pangakonto asemel Suurbritannias registreeritud äriühingu Redhead Broliai Ltd Leedus asuvale Medicinos Bankas pangakontole nr XXXXXX. Pärast rahaliste vahendite laekumist pidi raha liikuma edasi H. Hirve, VS ja A. Vilbre valdusesse. Sel viisil toimides eirasid H. Hirv, VS, A. Vilbre ja JK ÄS § 187 lg-st 1 ja TsÜS §-st 35 tulenevaid nõudeid, mille kohaselt juhatuse liige on kohustatud täitma seadusest tulenevaid kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja korraliku ettevõtja hoolsusega ning olema juriidilisele isikule lojaalne. Lojaalsuskohustuse kohaselt peab juhatuse liige järgima oma tegevuses juhatuse liikmena üksnes osaühingu huve ja välistama igasuguse enda isiklike huvide eelistamise. Samuti eirasid nad TsÜS §-st 138 tulenevat hea usu põhimõtet. H. Hirve, VS, A. Vilbre ja JK ühise ja kooskõlastatud teoplaani kohaselt oleks JK äriühingust varade väljaviimise järgselt esitatud 2018. aasta veebruari lõpus kohtule SC OÜ pankrotiavalduse, kuid nende tegu jäi lõpule viimata isikute tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuivõrd politsei pidas isikuid

63.J. Lipendinat süüdistatakse KarS § 3891 lg 2, 3 - § 22 lg 3 järgi selles, et ta osutas vaimset ja füüsilist kaasabi Restoplus OÜ-le, H. Hirvele, P. Gammerile, R. Feldmanile, ADle, N. Petsenevskajale, SKle ja I. Stoljarile Füüsiline kaasabi seisnes selles, et maksuhaldurile töötasude kohta valeandmete esitamiseks lõi J. Lipendina soodsad eeltingimused, mis hõlbustasid kuriteo toimepanemist. J. Lipendina korralduste alusel tasuti töötajatele maksuhaldurile deklareerimata töötasu, millelt jäeti tööjõumaksud tasumata ja kinni pidamata, mis võimaldas OÜ-l Restoplus vähendada maksu- ja kinnipidamiskohustust. Samuti sõlmiti J. Lipendina korralduste alusel töötajatega tegelike töösuhete varjamiseks ja maksu- ja kinnipidamiskohustuste varjamiseks näilikke lepinguid. Lisaks seisnes füüsiline kaasabi selles, et J. Lipendina korralduste alusel tasuti töötasu sularahas, mis samuti soodustas kuriteo toimepanemist, kuivõrd väljamaksed jäid maksuhalduri eest varjatuks, mis oluliselt takistas maksuhalduri tegevust töötasude kohta ülevaate saamisel. Samuti seisnes J. Lipendina füüsiline kaasabi selles, et tema korralduste alusel jäeti süsteemselt äriühingu tegelik käive raamatupidamises kajastamata, mis võimaldas varjata käibemaksukohustust ja tasuda vähem käibemaksu ning varjata teenitud tulu ja tasuda selle tegevuse tulemusel raamatupidamises kajastamata jäetava ettevõtte vara arvelt töötajatele töötasud. Vaimne kaasabi seisnes selles, et maksukuriteo skeem Restoplus OÜ tegeliku käibe ja käibemaksukohustuse ning tegelike töösuhete ja tööjõuga seonduva maksukohustuse varjamiseks maksuhalduri eest toimis J. Lipendina tegevusele toetudes. J. Lipendina tegevus tagas maksukuriteo skeemi tõrgeteta ja järjepideva toimimise ning tugevdas Restoplus OÜ ja kuriteo kaastäideviijate teotahet maksukuriteo toimepanemise jätkamisel. Samuti tugevdas maksukuriteo täideviijate teotahet see, et J. Lipendina kaasabile toetuv maksukuriteo skeem andis Restoplus OÜ-le tasumata ja kinnipidamata jäetud maksude arvelt olulise konkurentsieelise. Jelena Lipendina, Ardo Vilbre ja OÜ Novatek Holding süüdistus soodustuskelmuse katses ja Jelena Lipendina süüdistus dokumendi võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises Soodustuskelmus

kasutati samasugust CompuCash süsteemi, on Restoplus OÜ töötajate selgitused CompuCash süsteemi kasutamise kohta kasutatavad ka Emerana OÜ-s kasutatud CompuCash süsteemi toimimise paremaks mõistmiseks. Nii näiteks tunnistaja GI 30. juuni 2020. a kohtuistungil (vt 30. juuni 2020. a kohtuistungi protokolli lk 12) selgitas, et temal Restoplus OÜ peaadministraatorina ei olnud CompuCash süsteemis kustutamise õigust, tema sai ainult vaadata tšekke reaalajas. Raamatupidamise töötajatel oli täielik juurdepääs. Samuti on tunnistaja ütlustega leidnud kinnitamist asjaolu, et administraatoreid jälgiti väga täpselt ja seda just seepärast, et keegi ei paneks toime vargusi, mis omakorda lükkab ümber võimaluse, et ühes kuus võidi Emerana OÜ kassasüsteemist kustutada 1639 makset ainuüksi seetõttu, et kelnerid võisid niivõrd palju eksida või panna toime sedavõrd suures ulatuses vargusi. Varguste võimalikku toimepanemist järgiti väga täpselt ja peensusteni. Tunnistaja ütlustest selgub, et nt Restoplus OÜ restoranides olid isegi töötajate toidukorrad väga täpselt üle loetud, mis siis veel rääkida võimalikest sularahakannete kustutamistest (lk 22). Seega ei saanud nii suures ulatuses maksete kustutamine firma juhtidele märkamata jääda. Seda enam, et kontrolli CompuCash süsteemi üle teostati igapäevaselt ning Emerana OÜ puhul nii suures ulatuses kannete kustutamine kelnerite poolt põhjusel, et varjata varastamist, tekitaks kindlasti küsimusi ega jääks märkamata. Nii selgitas ka tunnistaja DŽ 25. mai 2020. a kohtuistungil (25. mai 2020. a kohtuistungi protokoll, lk 12), et CompuCash süsteemist nähtusid alati kustutamised, kõik tegevused olid nähtavad. Nimetatu kinnitab omakorda kohtu veendumust, et ei ole eluliselt usutav, et nii suures ulatuses kustutamine märkamata jääks ja seda nii pika aja jooksul ettevõtte juhtidele vahele jäämata teha võimalik oleks. Ka kinnitas JP 12. mai 2020. a kohtuistungil, et ettekandjad ei saanud ka ise tšekki annulleerida ja viia siis raamatupidajale ning öelda, et seda arvet ei olnud (12. mai 2020. a kohtuistungi protokoll, lk 11). Eeltooduga on ümber lükatud võimalus, et CompuCash süsteemist maksete kustutamine oli kelnerite eksimuse või sellises ulatuses varguste toimepanemisega ja selle varjamisega. Sellisel kujul kannete kustutamine sellises mahus ei olnud lihtsalt võimalik.

vastavalt § 43 lõikes 1 sätestatud määradele. Tulumaks peetakse kinni väljamakse tegemisel. Tulumaksu ei peeta kinni järgmistelt väljamaksetelt: 1) residendist juriidilisele isikule, välja arvatud aktsiaseltsifondile, tehtavatelt väljamaksetelt; 2) mitteresidendi Eestis registreeritud püsivale tegevuskohale tehtavatelt väljamaksetelt; 3) äriregistrisse või lepinguriigi registrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjale tehtud väljamaksetelt, kui väljamakse on saaja ettevõtlustulu; 4) residendist füüsilisele isikule makstavalt intressilt (§ 17 lõige 1) ning kindlustushüvitiselt (§ 20 lõige 3), kui maksumaksja on tulumaksu kinnipidajat teavitanud, et intress või kindlustushüvitis on saadud §-s 172 nimetatud investeerimiskontol või kogumispensionide seaduse §-s 31 nimetatud pensioni investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvaralt. TuMS § 40 lg 4 kohaselt on tulumaksu kinnipidaja kohustatud kandma kinnipeetud tulumaksu üle Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Lõike 5 kohaselt on tulumaksu kinnipidaja kohustatud esitama lõikes 4 nimetatud tähtpäevaks Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni. Eesti resident ja riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus esitab deklaratsiooni elektrooniliselt, kui sellel näidatakse rohkem kui viis väljamakse saajat. Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Deklaratsioonis näidatud residendist füüsilisele isikule tehtud väljamakselt kalendriaasta jooksul kinni peetud tulumaksu summat ei vähendata pärast kalendriaastale järgneva aasta 15. veebruari. Tulumaksu kinnipidaja esitab käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud maksudeklaratsiooni töölepingu alusel töötavate töötajate või teenistussuhtes olevate ametnike kohta, kelle töötamine ei ole töötamise registri andmetel peatatud. TuMS § 41 p 1 kohaselt peetakse tulumaks kinni residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustamisele kuuluvalt palgalt ja muudelt tasudelt (§ 13 lõiked 1, 5 ja 6), juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasudelt (§ 13 lõige 2), arvestades §-s 42 lubatud mahaarvamist. Sama paragrahvi p 3 kohaselt füüsilisele isikule töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasult (§ 13 lõige 11, § 29 lõige 1).

197.Nii on J. Lipendina 27. veebruaril 2018 kahtlustatavana eeluurimises antud ütlustes (tõendite kd 84, lk 171-202) selgitanud, et oli teadlik Restoplus OÜ-s ümbrikupalkade maksmisest, ise raamatupidamist ei valda. Lisaks kinnitasid kohtumenetluses tunnistajatena üle kuulatud Restoplus OÜ töötajad KE (5. veebruari 2020. a kohtuistungi protokoll), HO, AL, MP, RN (9. märtsi 2020. a kohtuistungi protokoll), DR, LP (10. märtsi 2020. a kohtuistungi protokoll), AL (M), AG, LH, DA (11. mai 2020. a kohtuistungi protokoll), AV, AG, JP (12. mai 2020. a kohtuistungi protokoll), SP, JK (13. mai 2020. a kohtuistungi protokoll), CL, JK, TR (19. mai 2020. a protokoll), JG, JK, AP, NM (G) (20. mai 2020. a protokoll), JU, AA, NK, JM (21. mai 2020. a kohtuistungi protokoll), DŽ, TŠ (G), DT (25. mai 2020. a kohtuistungi protokoll), OZ, HK, VŠ, ES (26. mai 2020. a kohtuistungi protokoll), ŽL, SS, GD, JS, LO (27. mai 2020. a kohtuistungi protokoll), OK, VV, (2. juuni 2020. a kohtuistungi protokoll), JCI, AK, PD, SO (3. juuni 2020. a kohtuistungi protokoll), AA (9. juuni 2020. a kohtuistungi protokoll), JG, AS (10. juuni 2020. a kohtuistungi protokoll), AS ja GI (30. juuni 2020. a kohtuistungi protokoll), et osa palgast maksti pangakontole ja ületundide eest (nimetati ka boonuseks) maksti sularahas. Süsteem oli kõigil ühtmoodi – sularaha maksti reeglina iga kuu 10. kuupäeval. Selleks kutsuti raamatupidajate juurde, kus näidati käsitsi täidetud palgalehte, kus olid kirjas töötatud tunnid, millele tuli allkiri anda ja siis andsid raamatupidajad sularahas raha üle. Palgalehte endale keegi ei saanud. Tunnistaja MP selgitas lisaks, et ta tahtis palgalehte saada, kuid talle öeldi, et siin ei saa. Samuti ei lubatud palgalehest pilti teha (9. märtsi 2020. a kohtuistungi protokoll). Tunnistajad AN (9. märtsi 2020. a kohtuistungi protokoll) ja FT ning DA selgitasid, et neile maksti töötasu ainult sularahas (13. mai 2020. a kohtistungi protokoll). Hiljem, aastast 2018 hakati maksma ainult pangakontole. Sellises koguses Restoplus OÜ tunnistajate ütlused, mille sisuks on ühetaolised ütlused palga maksmise korralduse kohta Restoplus OÜ-s räägib kindlalt just selliselt toimiva süsteemi kasuks. Töötajatele sularahas palga maksmine sellises ulatuses kohustuslikus korras (ja palgalehe väljastamisest keeldumine) viitab juba iseenesest tegeliku töötasu varjamisele.

229.Kohus kaitsjate seisukohaga ei nõustu. Lõppkokkuvõttes ei ole küsimus loomulikult ka selles, kuidas dokumentide kogumit nimetada, vaid selle sisus. Tõesti, kaitsjatel on õigus selles osas, et olukorras, kus arvestusse kaasatud failide „pank“ tulbast nähtub nt H. Hirvele tehtud väljamakse summas 169,60, mis on markeeritud rohelisega ja kannab nimetust „ESCB-is-Bentley-erisoodustused-Maksu-ja Tolliamet (2015.a xls. fail, kuupäev 10. märts 2015), siis samal kuupäeval on tehtud Escado Grupp OÜ pangakontolt ettemakse Maksu- ja Tolliameti kontole. Kuid samas on kohtu hinnangul märkimisväärne, et täpselt samal päeval ja samas summas, mis tehti ettemakse Maksu- ja Tolliameti kontole, on tehtud pangaülekanne Restoplus OÜ pangakontolt Escado Grupp OÜ pangakontole. Täpselt sama skeemi alusel toimub ka teiste xls. tabelites tulbas „pank“ olevate väljamaksete tegemine: nt 2015. a xls. failis kuupäevaga 17.03.2015 nähtub väljamakse summas 413,38 eurot ja väljamakse nimetus „ESC-P-is-elekter Kõivu tee – Eesti Energia“. Escado Grupp OÜ pangakontolt nähtub samas summas ülekande tegemine samal kuupäeval Eesti Energiale, kuid samas on samal kuupäeval summas 413,30 eurot teinud Escado Grupp OÜ kontole pangaülekande Restoplus OÜ; samuti nt 2016. a xls. failis kuupäevaga 5. september 2016 nähtub väljamakse summas 4710,65 eurot selgitusega „ESC-B-is-Bentley remont-Auto 100“ ja sama summas on Escado Grupp OÜ kontolt tehtud ka väljamakse. Kuid samas on Restoplus OÜ kandnud Escado Grupp kontole 5000 eurot. Eeltoodu pinnalt saab jaatada, et kujunenud on nn käitumismuster (modus operandi) – olukorras, kus vajalik Escado Grupp OÜ kontolt pangaülekannete tegemine, tagatakse ka Restoplus OÜ varade arvelt ka vastavad varalised vahendid maksete teostamiseks ehk Escado Grupp OÜ-d on kasutatud sisuliselt vahendina. Ehk siis kanded olid kantud eesmärgiks katta Restoplus OÜ vajadusi, mistõttu loeb kohus neid Restoplus OÜ-ga seonduvateks kanneteks.

17.veebruaril 2021), misjärel avaldati tema 14. veebruaril ja 28. augustil 2018 eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlused (kd 82, tl 9 ja kd 81, tl 63-66), millest nähtuvalt töötas ta administraatorina restoranis Korsaar, mis kuulus Restoplus OÜ-le. Tema ülemus H. Hirv tegi talle 2016. a lõpus ettepaneku saada ajutiselt Restoplus OÜ juhatuse liikmeks selgitades, et midagi teha ei ole vaja ning ei vastuta ka millegi eest ja palka tõsteti ka. Süüdistatav ei tegelenud ettevõtte igapäevase majandustegevusega ega selle juhtimisega, samuti ei otsustanud isikute töölevõtmise üle, sellega tegeles personalijuht KE. Vaja oli olla ainult n-ö esindaja paberil. Samuti ei tegelenud süüdistatav palgakorralduse küsimustega ega tea midagi sularahas palga maksmisest, ise sai palka arveldusarvele. Restoplus OÜ opereerib kolme restorani: Beer House, Korsaar ja Rae Meierei ning P. Gammer ja H. Hirv on nende restoranide omanikud. H. Hirv ja P. Gammer olid kõige suuremad ülemused, nemad otsustavad absoluutselt kõike. ADle Korsaari puudutavas osas andis korraldusi J. Lipendina. 2017. a suvel läks süüdistatav seoses rasedusega haiguslehele ja sealt otse dekreeti, kuid teadis, et oli 2018. a märtsini Restoplus OÜ juhatuse liige. Seda, et süüdistatav oli ajavahemikus 17. aprill 2017 – 19. juuni 2017 haiguslehel (samas on põhjuseks märgitud „üleviimine kergemale tööle“) ja alates 20. juuni 2017-6. novembrini 2017 sünnituslehel (rasedus- ja sünnituspuhkus) kinnitab kaitsja esitatud Eesti Haigekassa vastus (tõendite kd 81, tl 53-54). Kohus peatub hiljem AD vastutust analüüsides põhjalikumalt isiku väidetel, mis seonduvad palga maksmisega, kuid peab usaldusväärseks AD ütlusi vähemalt selles osas, et tema juhatuse liikmeks ja osanikuks olemine oli sisult näiline ja ta allus selles osas H. Hirve ja P. Gammeri korraldustele, kes „olid kõige suuremad ülemused“. See on kooskõlas ka eelpool käsitletud R. Feldmani kirjeldusega tema ülesannetest OÜ Restoplus juhatuse liikmena. Samuti kinnitab AD ülesannete näilikkust tema vestlus P. Gammeriga, milles viimane mainib, et restoran on AD peale „vormistatud“. (vt 17. oktoobri 2018. a jälitustoimingu protokoll, tl 1-240, 1. detsembril 2017 toimunud sõnumivahetus). Seega on P. Gammer väga hästi teadlik, „kelle peale“ on äriühing vormistatud, kuigi kohtus antud ütlustes püüab süüdistatav jätta muljet, et ei teadnud selliseid „pisiasju“.

325.Nimelt andis J. Lipendina 27. veebruaril 2018 kahtlustatavana ülekuulamisel ütlusi (tõendite kd 84, tl 195-200) selle kohta, et tunneb P. Gammerit ja H. Hirve kui ärimehi. Ta asus 1996. aastal tööle P. Gammeri äriühingusse Balti Metallurgia, mõne aasta pärast nad müüsid selle ettevõtte ning hakkasid tegelema restoraniga Raeköök, kõik töötajad võeti sinna kaasa. Esmalt oli J. Lipendina ülesandeks aidata MHd ja ATt, kes olid seal juhatajateks. H. Hirv ja P. Gammer hakkasid Raekööki välja ehitama, nemad juhtisid kogu ümberehitust X hoones. MH suri 2011. aastal, J. Lipendina jäi korraldama igapäevast restorani ja pubi tööd, siis võeti MH asemele EL, kes oli H. Hirve klassiõde. Ametlikult kummaski firmas J. Lipendina tööl ei olnud. H. Hirv ja P. Gammer töötasid igapäevaselt selle nimel, et pubi ja restoranid hästi toimiksid. Tavatöötajate tööle võtmises P. Gammer ja H. Hirv ei osalenud, kui aga sooviti tööle võtta juhtival tasandil töötajat, siis kooskõlastati need otsused P. Gammeri ja H. Hirvega. Samuti kooskõlastati suuremad ostud Restoplus OÜ-s P. Gammeri ja H. Hirvega, kuna nemad olid omanikud. Ametlikele dokumentidele nad allkirju ei andnud, kuid nad kontrollisid igapäevaselt Restoplus OÜ, Escado Grupp OÜ, Emerana OÜ ja Novatek Holding OÜ tegevust. Selline kord, et raamatupidamisest vajalikud andmed edastas J. Lipendina P. Gammerile ja H. Hirvele edasi oli algusest peale. X majas töötasid raamatupidajatena IG, I. Stoljar, IA ja SK. Vajadusel viis J. Lipendina P. Gammerile ja H. Hirvele raha isiklikeks vajadusteks ning selle raha sai ta IA käest. I. Stoljar tegi äriühingute Escado Grupp OÜ, Novatek Holding OÜ ja Restoplus OÜ raamatupidamist. IA oli kassapidaja, kes võrdles süsteemis olevaid andmeid päeva aruannetega. I. Stoljaril oli õigus CompuCash süsteemis kustutada andmeid. Osa käibest jäeti kajastamata, et tekiks n-ö must kassa. SK tegi Restoplus OÜ raamatupidamist ja tema ülesandeks oli tööajaarvestus. IG tegi P OÜ raamatupidamist ning oli Emerana OÜ juhatuse liige. IG suhtles ainult A. Vilbre ja omanikega. Raamatupidajad andsid IGle aruandeid. Ümbrikupalgad maksis välja IA. Kassast välja makstava summa kohta andis ta allkirja kassa väljamineku orderile ja seda tegid ka töötajad. J. Lipendina andis oma igapäevasest tegevusest ülevaateid H. Hirvele ja P. Gammerile, mitte Restoplus OÜ ja Emerana OÜ juhatuse liikmetele. J. Lipendina igapäevaseks tööülesandeks oli vaadata, et struktuur toimib, s.o tagada restoranide igapäevane toimimine. Kõik finantsasjad lahendasid P. Gammer ja H. Hirv A. Vilbrega, kes allus otse neile. SP ja A. Russalim said palka

kommunikatsioonidega, projektidega, remondiga, planeerimisega, asjaajamine, rahastamise korraldamine, sellega tegeles H. Hirv. P. Gammer tegeles turunduse, restoraniäriga, uute kontseptsioonide arendamisega. 2008. aastal avati restoran Korsaar. Toimus ka Voronežis restorani arendamine, kus osalesid ka H. Hirv ja J. Lipendina, see avati 2011. aastal. 20122013 alustati toitlustusasutuste Farm ja Rukis arendamisega (lk 20-24). Samuti tegeles süüdistatav ka Rae Meierei arendamisega. Black Tavern oli 2008-2013. (13. oktoobri 2021. a istungiprotokoll, lk 3-4). J. Lipendina tuli nende juurde tööle Balti Metallurgia ärisse ja siis jätkas seoses Beer House tööle hakkamisega, kus ta pidi olema n-ö süsteemiülene inimene, kes jälgib, et kõik toimiks. Ta osales ka kõigis hilisemates projektides, mis puudutas restorane. Samas eitab P. Gammer, et J. Lipendinal olnuks kokkupuude restoranide raamatupidamisega ja kinnitab samas, et temal endal ei olnud varem kokkupuudet aruandlusega ja teda see ei huvitanud. Samuti ei tea P. Gammer väidetavasti, mis äriühingus J. Lipendina töötas ja kuidas teda tasustati. Kogu struktuuriga tegeles H. Hirv (lk 12-15). Samuti arvab P. Gammer, et ta oli tegelik kasusaaja nii OÜ Restoplus puhul kui ka restoran Farm ja kohvik Rukis puhul nn valdusettevõtte kaudu (19. oktoobri 2021. a protokoll, lk 5-6). 1. novembril 2021 toimunud kohtuistungil (lk 15-19) eitas P. Gammer kokkupuudet palga maksmise süsteemi ja käibe varjamisega. Samas möönis ta, et pidas võimalikuks, et palka makstakse osaliselt n-ö mitteametlikult, kuna muud põhjus nii süstemaatiliselt selle sularahas maksmiseks ei olnud. Samuti pidas ta võimalikuks, et varjati käivet. Tema hinnangul saanuks kõike suunata n-ö valdusettevõttesse ja teha seaduslikult, aga ta ei süvenenud detailidesse. Ise ta sai sularaha, sest neil H. Hirvel kui omanikel oli lihtsam sel viisil raha välja võtta. Seejuures möönis P. Gammer sel korral restoranide finantsaruannete saamist, aga väitis, et ta vaatles vaid graafikuid ja üldisi tendentse, detailid teda ei huvitanud. Laias laastus samadele seisukohtadele jäi süüdistatav ka prokuröri ristküsitluses.

359.Tõendid kajastavad vähemal määral IG panustamist TSD-des valeandmete esitamisse, millega tegeles süüdistuses nimetatud ajavahemikus OÜ Emerana puhul I. Stoljar. Küll aga, nagu kohus juba mainis, esitati mitmeid 2016. a deklaratsioone lühikese ajavahemiku jooksul veebruaris 2017, s.o üsna vahetult pärast seda, kui IG asus juhatuse liikmeks. Ka 5. mail 2017 toimunud vestlusest IG ja A. Vilbre vahel ilmneb, et IG on teadlik sularahas väljamaksete tegemisest ja vahendab ka sellekohaseid andmeid P. Gammerile ja H. Hirvele – IG ütleb A. Vilbrele: „Ma helistan Natašale, võib olla nad andsid veel mingi raha sularahas ja ma siis selgitan selle kõik välja“. (Vt 27. augusti 2018. a jälitustoimingu protokoll, tl 11). Lisaks võtab kohus siin arvesse IG pikaajalist tegutsemist (nt tunnistaja DB ütluste kohaselt vähemalt 2008. aastast) raamatupidajana P. Gammeri ja H. Hirve kontrolli all olevates äriühingutes (mis väljendub ka vestlustes A. Vilbrega) ja tihedat koostööd nii J. Lipendinaga kui ka I. Stoljariga, mis pidi võimaldama ülevaadet ka töötajate ulatuslikust tasustamisest sularahas isikutega seotud äriühingutes ja vähemalt tugevdama I. Stoljari ja P. Gammeri ning H. Hirve tahtlust, sest nad said olla kindlad, et äriühingu juhatuse liige neid toetab. J. Lipendina valduses olnud arvepidamises leidus ametlikus raamatupidamises kajastamata kandeid selle kohta, et perioodil 2010-2017 on IGga seotud kassa sissekandeid 25 867 eurot ja väljamakseid 126 396,05 eurot (29. augusti 2018. a vaatlusprotokoll – tõendite kd 39, tl 219-227). Ühtlasi nähtub ka tunnistaja IA ütlustest, et IGle maksti X asunud sularahakassast J. Lipendina korraldusel raha välja Süüdistatava teadlikkust korraldusest, mille kohaselt P. Gammeri ja H. Hirvega seotud äriühingutes töötajaid tasustatakse sularahas kinnitavad ka süüdistatava V. Jaroševitši ütlused, mille kohaselt AS-s MiniCredit raamatupidajana töötamise ajal oli just IG ülesanne tasustada töötajaid sularahas, mida toodi X majast (vt kohtuotsuse osa, mis puudutab süüdistatavale esitatud etteheidet omastamises). Seetõttu leiab kohus, et IGl oli vähemalt kaudne tahtlus ka OÜ Emerana TSD-des valeandmete esitamise suhtes.

364.J. Lipendinat süüdistatakse selles, et ta osutas vaimset ja füüsilist kaasabi Emerana OÜle, H. Hirvele, P. Gammerile, M. Kalbusele, GKle, IGle, I. Stoljarile, LJile (Mle) ja NRle. Füüsiline kaasabi seisnes selles, et maksuhaldurile töötasude kohta valeandmete esitamiseks lõi J. Lipendina soodsad eeltingimused, mis hõlbustasid kuriteo toimepanemist. J. Lipendina korralduste alusel tasuti töötajatele maksuhaldurile deklareerimata töötasu, millelt jäeti tööjõumaksud tasumata ja kinni pidamata, mis võimaldas Emerana OÜ-l vähendada maksu- ja kinnipidamiskohustust. Samuti sõlmiti J. Lipendina korralduste alusel töötajatega tegelike töösuhete varjamiseks ja maksu- ja kinnipidamiskohustuste varjamiseks näilikke lepinguid. Lisaks seisnes füüsiline kaasabi selles, et J. Lipendina korralduste alusel tasuti töötasu sularahas, mis samuti soodustas kuriteo toimepanemist, kuivõrd väljamaksed jäid maksuhalduri eest varjatuks, mis oluliselt takistas maksuhalduri tegevust töötasude kohta ülevaate saamisel. Samuti seisnes J. Lipendina füüsiline kaasabi selles, et tema korralduste alusel jäeti süsteemselt äriühingu tegelik käive raamatupidamises kajastamata, mis võimaldas varjata käibemaksukohustust ja tasuda vähem käibemaksu ning varjata teenitud tulu ja tasuda selle tegevuse tulemusel raamatupidamises kajastamata jäetava ettevõtte vara arvelt töötajatele töötasud. Vaimne kaasabi seisnes selles, et maksukuriteo skeem Emerana OÜ tegeliku käibe ja käibemaksukohustuse ning tegelike töösuhete ja tööjõuga seonduva maksukohustuse varjamiseks maksuhalduri eest toimis J. Lipendina tegevusele toetudes. J. Lipendina tegevus tagas maksukuriteo skeemi tõrgeteta ja järjepideva toimimise ning tugevdas Emerana OÜ ja kuriteo kaastäideviijate teotahet maksukuriteo toimepanemise jätkamisel. Samuti tugevdas maksukuriteo täideviijate teotahet see, et J. Lipendina kaasabile toetuv maksukuriteo skeem andis Emerana OÜ-le tasumata ja kinnipidamata jäetud maksude arvelt olulise konkurentsieelise.

tunnistaja A. Vilbrega, kes edastas talle „baasandmeid“. Prokuröri täpsustavale küsimusele vastas AK, et „baasandmete“ all peab ta silmas seda, et edastati andmeid seadmete kohta tootegruppide kaupa, konkreetseid mudeleid täpsustamata. Seejärel koostas AK hinnapakkumised ja edastas neid OÜ-le Novatek Holding. Prokuröri küsimusele selle kohta, kust pidi OÜ KT soetama neid seadmeid, mida hinnapakkumistel esitati, oskas tunnistaja vastata vaid üldiselt, et kõik seadmeid otse tehastest kätte ei saa, mistõttu peab kasutama n-ö vahendusettevõtet ja neil on Uus-Meremaal üks selline ettevõte olemas. Täpsustavale küsimusele vastates möönis tunnistaja, et hinnapakkumistes esitatud hinnad olid ilmselt Internetist otsitud ja kindlaid tarnekohti sel hetkel ei olnud. Tunnistaja sõnutsi pärast hinnapakkumiste esitamist „oli vaikus“ ehk tagasisidet OÜ-lt Novatek Holding tunnistaja väidetavasti ei saanud. Mingil hetkel võttis siiski tunnistajaga ühendust A. Vilbre ja siis OÜ KT esitas OÜ-le Novatek Holding arveid seadmete eest. AK selgituse kohaselt oli tegemist seejuures ettemaksuarvetega. Arvete alusel Novatek Holding OÜ ka tasus OÜ-le KT. Prokuröri küsimusele, miks tehing on siiski pooleli, vastas tunnistaja, et A. Vilbre sõnul oli neil (OÜ-l Novatek Holding) väga kiire restorani avamisega, mistõttu AKl jäi mulje, et OÜ-st KT mindi mööda ja seadmeid ostetakse teistelt tarnijatelt – tegemist on n-ö kolmnurktehinguga. Kui kõik seadmed tarnitakse ja antakse üle, siis vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise aktid ja OÜ KT saab veenduda, et kõik on korrektne. Samas kinnitas tunnistaja, et siiani neid akte vormistatud ei ole, sest seadmeid ei ole tarnitud. A. Vilbre kadus mingi hetk ära ja uue juhatuse liikmega AK suhelnud ei ole. Seejuures väitis tunnistaja, et ta ei tea, kas ja milliseid seadmeid n-ö OÜ-st KT mööda minnes tarniti ja kui palju nad siis n-ö ettemaksu tagastama peaksid. Kaitsja küsimustele vastates möönis AK, et on restoranis „Rae Meierei“ käinud ja nägi ka juustuseadmeid, mille kohta OÜ KT tegi hinnapakkumise ning samas majas ka destilleerimise aparaati. Prokuröri teisesküsitluses täpsustas AK, et see oli kuskil „vaheperioodil“, kui veel tehinguni ei olnud jõutud, võib-olla mingid arved olid esitatud. Kohtus ei mäletanud tunnistaja, kas ja millised kokkulepped tal A. Vilbrega seoses ettemaksu tagastamisega olid, kuid kinnitas, et ta ei ole OÜ-le Novatek Holding ega A. Vilbrele või temaga seotud isikutele seadmete eest raha tagastanud. Kohtule vastates täpsustas tunnistaja, et ta tegelikult ei teagi, kas tal on veel kohustus mingeid seadmeid tarnida või mitte.

18.juulil 2016 puuduste kõrvaldamise otsustuse (tõendite kd 14, tl 122-123), tekkisid lisaks veel hinnapakkumised, dateeritud 20. juuliga 2016 (tõendite kd 14, tl 162, 193 ja 194), mis kajastavad muid seadmeid, mida algses pakkumuses ei olnud. Muu hulgas tekib OÜ KT hinnapakkumine külmutussüsteemidele (tõendite kd 14, tl 194), mille osas puudusid algses taotluses nõutavad kolm võrreldavat hinnapakkumist (vt PRIA puuduste kõrvaldamise otsustuse p 1). Vastates prokurörile selgitab aga AK, et tema mäletamist mööda oli mitu hinnapakkumist, sest alguses pandi liiga palju ühele hinnapakkumisele ja pärast jagati seadmete gruppide lõikes neid eri hinnapakkumiste vahel. Kuigi on arusaadav, et kohtumenetluses ütluste andmine toimus mitu aastat pärast hinnapakkumiste esitamist, on selline erinevus siiski märkimisväärne ja näitab kohtu hinnangul, et OÜ KT ja konkreetselt AK oli valmis esitama OÜ-le Novatek Holding vajalikke hinnapakkumisi, süvenemata nende sisusse, sest tegelikku tarnimist toimuma ei pidanud. Politsei- ja Piirivalveameti nõudekirjast nähtub seejuures, et AKl paluti edastada tema ja A. Vilbre vaheline meilivahetus, mis on seotud OÜ-le Novatek Holding destilleerimis- villimis-, juustuliini ja pagariseadmete tellimisega. AK edastas vastusena vaid 1. juuli 2016. a e-kirja, millega ta edastas e-posti aadressilt xxx A. Vilbre e-posti aadressile xxx hinnapakkumise (eelduslikult nr 643) ja lisa. Samuti edastas AK 20. juuli 2016. a kuupäevaga dateeritud hinnapakkumisi. AK selgitab politseile vastates, et teisi kirju ei suuda ta leida ja põhjus võib olla arvutivahetuses, mis sai teostatud 2017. a augustis või need on saadetud üldise e-posti aadressi alt, kuid need inimesed ei tööta enam nende meeskonnas (tõendite kd 19, tl 266, 291-298). Kohus nõustub prokuratuuri seisukohaga, et sellised selgitused ei ole usutavad – arvutivahetusega ei lähe kaduma üksikud kirjad meilikontolt ja töötajate lahkumisega ei kao üldmeililt saadetud kirjad.

408.Tõsiasja, et OÜ KT ei pidanudki OÜ-le Novatek Holding seadmeid tarnima, kinnitavad ka 10. septembri 2018. a asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud pangakontode vahelised maksevahendite liikumised (vt tõendite kd 18, tl 1-23, pankade esitatud asjaomaste äriühingute kontoväljavõtted tõendite kd 6-7). Kokkuvõtlikult nähtub vaatlusprotokollis kajastatud väljavõtetest, et iga kord, kui OÜ Novatek Holding tasus OÜ KT arve, kanti tasutud summast umbes 20% võrra väiksem summa kohe või mõne nädala möödudes edasi kas A-Orbu OÜ-le (arve nr 20171789 ja 20171992) või Ungari äriühingule Westamer Trade Kft-le (5. juuli 2017. a arved). AK ei osanud kohtus üheselt selgitada ülekannete eesmärki pakkudes, et tegemist võis olla A-Orbu OÜ puhul investeeringuga või Westamer Trade Kft puhul isegi „samade seadmete tarnelepinguga“ – kuigi mingeid andmeid selle kohta, et tarnis või pidi tarnima seadmeid OÜ-le KT ei ole, AK ise kinnitab, et seadmeid tarnitud ei ole ja ülekande tegemisel on raamatupidamises ka Westamer Trade Kft puhul selgituseks märgitud investeerimine (vt 25. juuni 2018. a asitõendi vaatlusprotokoll, tõendite kd 19, lisa 11, tl 289290). Samuti ei oska AK öelda, millega äriühing Westamer Trade Kft tegeleb ega mäleta ka seda, kellega äriühingust suhtles. Tegemist on märkimisväärsete summadega, mida AK enda selgitusel pidanuks tema ettevõte kasutama kas seadmete tarnimiseks või vähemalt kolmnurktehingu raames tagastamiseks. Tähelepanuväärselt kinnitas AK halduskohtumenetluses, et nad ei ole seadmeid OÜ-le Novatek Holding tarninud ja arvete alusel tasutud raha on neil jätkuvalt alles (Tallinna Halduskohtu 10. juuli 2020. a otsus haldusasjas nr 3-19-1447, kd 88, tl 371). Eeltoodu tõttu peab kohus AK ütlusi ülekannete eesmärgi osas ebausaldusväärseks. Kohtu hinnangul viitavad ka need andmed, et juba algusest peale ei pidanud OÜ KT mingeid seadmeid tarnima ja saadud rahalised vahendid kanti edasi, arvestades maha vaid ligilähedaselt käibemaksule vastav summa, mida peeti vajalikuks seoses arvetega deklareerida. Kuigi kohtumenetluses ei ole üheselt tuvastatud raha liikumine tagasi OÜ-le Novatek Holding või sellega seotud isikutele, viitavad JR ja A. Vilbre vahelised vestlused sellele, et raha liikus OÜ KT arvelduskontolt edasi A. Vilbrega kooskõlastatult (vt nt 29. juuni 2018. a jälitustoimingu protokoll, tõendite kd 19, tl 24-106). A. Vilbre suhtles

478.Kohtumenetluses uuritud tõenditest nähtub seegi, et I. Koor sai üldvolikirja väljastamise eest 5000 eurot. Vara ehk 5000 euro üleandmist I. Koorile tõendavad esmalt tema enda ütlused ristküsitluses. I. Koor selgitas, et tema hinnangul sai ta 5000 eurot selleks, et nõudeid loovutataks. Raha sai ta kahes osas, ühe osa tõi talle H. Hirv tema maja kandis enne volikirja tegemist ja teise osa tõi SP pärast seda. Süüdistatav on oma vastustes raha üleandmise täpse aja ja koha osas mõneti kahtlev, kuid seostab 5000 euro saamist üheselt volikirja koostamisega, mis tema hinnangul oli vajalik nõuete loovutamiseks. I. Koori ütluste kohaselt pärast volikirja tegemist detsembri lõpus ta kohtus KKiga, kes palus talt volikirja tühistada, mida I. Koor ka tegi, sest tal oli kindel veendumus, et seda pole enam vaja. Kohtumist ja vestlust kinnitab kohtu hinnangul ka 24. septembri 2018. aasta vaatlusprotokoll, milles vaadeldi KKi ülekuulamise käigus üle antud salvestist tema vestlusest I. Koorega (tõendite kd 82, tl 152-158). Selles vestluses kinnitab I. Koor KKile, et ta palus vaid saamata jäänud töötasu ehk 5000 eurot ja seda maksti talle samal päeval, mil ta käis notaris, osa maksti enne allkirjastamist, osa pärast (fail 06.MP3). KK palub, et I. Koor tühistaks volikirja (fail 03.MP3). Kohus leiab, et salvestist ei muuda iseenesest ebausaldusväärseks tõendiks tõsiasi, et see ei pruugi kajastada sel päeval ja kohas aseleidnud vestlust KKi ja I. Koore vahel tervikuna. Samuti ei saa väita, et salvestatud on (vaid) kontekstist rebitud üksiklauseid. Süüdistatav ei eitanud ülekuulamisel, et vestlus toimus ega vaidlustanud ka salvestisel kajastatud vestluse sisu, rõhutades vaid, et ei mäleta selle üksikasju. Salvestise usaldusväärsust kinnitab sellel sisalduv I. Koore telefonikõne P. Gammerile, milles I. Koor selgitab, et ta istub koos KKiga ja nad tahavad kohtuda järgmisel nädalal kolmekesi või neljakesi ning tal on isiklik palve, et „paberit, mis allkirjastati, veel käiku ei lastaks“ (fail 01.MP3). Sama vestlus on jäädvustatud 1. juuni 2018. a jälitustoimingu protokollis ja sellest nähtub, et see toimus 30. detsembril 2016 kell 12:54:35-12:55:38 ehk samal päeval kui I. Koor tühistas volikirja.

520.Süüdistatava V. Jaroševitši ütlusi selle kohta, et rendisuhte olemasolu kohta plaaniti luua tõendeid tagantjärgi (ja seega, et tegelikult rendisuhet ei olnud) kinnitavad ka 25. septembri 2018. a jälitustoimingu protokollis (tõendite kd 5, tl 1-174) kajastatud vestlused, milles H. Hirv, P. Gammer, A. Vilbre, VC ja AO arutavad vahetult pärast J. Lipendinale kutse edastamist seoses OÜ Escado Grupp ja AS MiniCredit (pankrotis) puudutavate rendilepingutega, kuidas peaks väidetavate rendisuhet selgitama ja põhjendama, mille käigus pakutakse erinevaid lahendusi. 11. detsembril kell 14:02 A. Vilbre arutab P. Gammeriga, miks kutsuti „Lena“ seoses MiniCreditiga välja ja seostatakse seda rendilepinguga. Seejuures A. Vilbre arvates peab ütlema, et olid plaanid ehitada suur kontor, telefonikeskus (tl 70). Siis kaaluvad H. Hirv ja P. Gammer võimalust ajada süüd KKi peale, väites, et KK soovis sõlmida rendilepingut ja see on kõik tema skeem ja seejuures lähtutakse sellest, et V. Jaroševitš on nõus rääkima, et see kõik oli KKi idee (tl 72). Samuti arutatakse, kus pidid asuma väidetavasti renditud ruumid – A. Vilbre täpsustab: „Aga siis peaks ütlema ikkagi, et see neljas korrus, saal, mitte see teise korruse saal“ (tl 73). Siis nähakse probleemi selles, et kui lähtuda turuhinnast, siis väidetavad ruumid aadressil X on suuremad kui „seal neil oli“ (ehk xxx, Tallinn), mistõttu ei ole see loogiline. A. Vilbre teeb ettepaneku rääkida, et „MiniCreditil on plaan, et laieneda ja teha telefonikeskjaam“. H. Hirv nendib: „Sest, et see oli võib-olla selline Ki idee“. P. Gammer küsib: „Aga kui palju rendi eest maksti?“, mille peale H. Hirv vastab, et ei tea (tl 76). Lepingu puudumist kinnitab A. Vilbre otsesõnu vestluses VCga ja H. Hirv annab jällegi VCle juhise minna sellise versiooniga, et see kõik on lavastatud ja kõik on Ki mõju all (tl 81). Märkimisväärselt arutavad H. Hirv ja P. Gammer, et tuleb hästi ette valmistada IG, kelle ütlustest sõltub palju. P. Gammer ütleb: „Oli vaja öelda, et sularaha palga jaoks K käis, tõi, kust ta võttis, me ei tea, ütles on laen. Ütles, et vormistab ise kõik“ (tl 96). See kinnitab V. Jaroševitši ütlusi ka selles osas, et AS-i MiniCredit (pankrotis) toodi sularaha, mida

534.J. Lipendinale esitati süüdistus KarS § 202 lg 2 p 3 järgi ehk süüteoga saadud vara omandamises. Süüdistatavale heidetakse ette tegu kui tegevust, kuna viidatud ei ole KarS §-le 13. Sellest tulenevalt pidanuks süüdistus ka selgitama, milles konkreetselt seosnes süüdistatava tegevus vara omandamisel ehk selle üle tegeliku võimu saamisel. Praegu süüdistuses aga nenditakse, et J. Lipendina aktsepteeris OÜ Escado Grupp nimelt võltsarvete väljastamist AS MiniCredit (pankrotis) raamatupidamisse ja „omandas“ OÜ Escado Grupp huvides vastava summa äriühingu arveldusarvele. Seega korratakse omandamisteo osas lihtsalt seaduse sõnastust. Kohus nendib, et KarS § 14 lg-s 1 sisalduva mõtte järgi omistatakse juriidilisele isikule füüsilise isiku tegu, mitte vastupidi, nagu näikse tegevat prokuratuur – ehk kui OÜ Escado Grupp sai arveldusarvele raha, ei tähenda seda, et selle eest vastutab automaatselt äriühingu juhatuse liige, vaid tuleb tuvastada tema kui füüsilise isiku tegu – tegevus või tegevusetus. Tähelepanuväärselt heidetakse süüdistuses samal ajal arvete väljastamist ja nende pinnalt pangaülekannete tegemist IGle (omastamisteona kolmanda isiku kasuks). Seega võiks juba süüdistuse pinnalt järeldada, et J. Lipendina ise ei pidanud tegema toiminguid Escado Grupp OÜ kasuks vara omandamiseks, mistõttu ei ole arusaadav, milles tema tegu kui tegevus täpselt seisneb. Ka arvete väljastamise „aktsepteerimine“ vajaks kohtu hinnangul selle selgitamist, millistes konkreetsetes toimingutes see tegevusena seisnes (nt IGle väljendatud heakskiit või loa andmine, millal see aset leidis jne). Midagi sellist süüdistusest ei leia ja seda prokuratuur ka ei tõenda. Täiendavalt märgib kohus, et J. Lipendinale tegevusetuse ette heitmine eeldaks, et süüdistuses oleks kirjeldatud nõutav tegu, mida süüdistatav jättis tegemata, et ära hoida kahjulik tagajärg; samuti tuleks põhjendada, miks J. Lipendina oli praegusel juhul AS MiniCredit (pankrotis) kaitsegarant või OÜ Escado Grupp suhtes valvegarant (Riigikohtu hiljutise praktika kohaselt nõuaks see ka süüdistuse vastavalt muutmist, vt Riigikohtu 24. aprilli 2018. a otsus kriminaalasjas nr 1-16-8601/66, p 20 – kuigi võimalik oleks asuda ka seisukohale, et tegemist on teole antava õigusliku hinnangu muutmisega). Kohus nõustub iseenesest süüdistuses esitatud väitega, et juhatuse liikmel lasub seadusest tulenevalt kohustus korraldada äriühingu raamatupidamist (ÄS § 183), kuid sellest ei saa tuletada valvekohustust tagada, et äriühingule ei kanta alusetult raha (mis on KarS § 202 kontekstis kahjulik tagajärg, mida tuleb ära hoida). Kokkuvõttes ei ole kohtu hinnangul süüdistuses esitatud teokirjelduse pinnalt võimalik tuvastada J. Lipendina vastutust KarS § 202 lg 2 p 3 tunnustele vastava teo eest.

538.Kohtumenetluses avaldati prokuratuuri taotlusel ja KrMS § 37 lg 3 ja § 291 lg 1 p 4 ning lg 2 alusel kannatanu MNi deponeeritud ütlused (29. septembri 2020. a kohtuistungi protokoll, lk 16). Kannatanu ütlused deponeeriti kohtueelses menetluses prokuratuuri taotlusel KrMS § 691 sätestatud korras 7.-8. mail 2018 kannatanu kaugülekuulamise teel Euroopa uurimismääruse alusel, kuna MN viibis sel ajal Itaalias. Ütluste deponeerimisel osalesid süüdistatavad P. Gammer, H. Hirv ja A. Ozdoev ning nende kaitsjad (lisaks tundmatu kahtlustava kaitsja), kellele eelnevalt tutvustati kannatanu 5. septembril 2017 kohtueelses menetluses antud ütlusi (vt tõendite kd 75, tl 15-17, 18-75). Kohtumenetluses esitas prokuratuur kohtule tõendid selle kohta, et puuduvad andmed kannatanu MNi praeguse asukoha kohta, samuti selle kohta, et kutse edastati korduvalt kannatanu meiliaadressile, kuid sellele ei ole vastust tulnud (kohtutoimik kd 14, tl 20-42). Kohus leiab jätkuvalt, et oli täidetud KrMS § 291 lg 1 p-s 4 ja lg-s 2 sätestatud tingimus, mille kohaselt kannatanu deponeeritud ütlusi võib avaldada juhul kui tema asukohta ei ole suudetud mõistlikest pingutustest hoolimata kindlaks teha. MN ei ole Eesti kodanik, samuti ei ole tal Eesti Vabariigis püsivat elukohta ega ärilisi või perekondlikke seoseid Eesti Vabariigiga, mistõttu ei ole Eesti Vabariigi võimudel andmeid tema viibimiskohta kohta. Juba ütluste deponeerimise ajal (2018. aastal) viibis ta Itaalia Vabariigis. Kohtul ei ole alust kahelda prokuratuuri esitatud tõendites, mille kohaselt on MNi viimasele teadaolevale meiliaadressile saadeti korduvalt kutsed kannatanuna kohtusse ilmumiseks, millele ei ole vastust tulnud. Samuti tegi uurimisasutus prokuratuuri taotlusel päringuid Schengeni infosüsteemi, tuvastamaks kannatanu võimalikke piiriületusi, kuid ei saanud täiendavat teavet kannatanu viibimiskoha osas. Isegi asukohariigi väljaselgitamise korral ei ole kutse edastamine võimalik, kui ei ole teada isiku täpne aadress (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. juuni 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-52-09, p 15). Eeltoodust tulenevalt on kannatanu ütlused lubatav tõend.

usaldusväärne inimene, suurärimees DM ja kiitis seda inimest väga. Kui EV kinnitas, et tal on selline inimene olemas, saadi uuesti kokku – ML, EV, H. Hirv, KK – ja arutati DMi kaasamist. H. Hirv küsis EV käest 5-6 korda, kui hästi viimane DMit tunneb ja EV kinnitas, et vastutab tema eest 100 % ulatuses ja kui midagi kaotsi läheb, siis ta hüvitab seda ise. EV kinnitas seejuures, et tal on vahendid vajadusel kahju korvamiseks. Siis toimus paar kohtumist Moskvas, kus EV sai kokku DMi ja KKiga ja arutati tehingute tingimusi. Moskvasse läksid nad EVga koos. ML ise vaid viibis kohtumisel, kuid arutelus ei osalenud. ML hinnangul oli tegemist etteplaneeritud pettusega, sest alguses oli kokkulepe, et ülekanded tehakse mõne miljoni kaupa. Lõpuks aga kanti ikkagi kogu summa (ehk 23-24 miljonit dollarit) üle ja raha oli kadunud ning DM ei vastanud enam telefonile. Seejärel tulid Vana Wiru hotelli EV, ML, MN ja KK ning P. Gammer ja H. Hirv. Märkimisväärselt ei suutnud tunnistaja kindlalt öelda, kas kohal viibis P. Gammer või H. Hirv, kuid kinnitas, et suure tõenäosusega üks neist oli. Siis tunnistaja sõnade kohaselt „küsiti E käest, kas sa täidad oma lubadust“ ehk EV pidi vastutama DMi eest. MLl oli enda sõnul jällegi moraalne kohustus vastutada EV eest. Siis koostati garantiikiri, mille kohaselt EV pidi vastutama kadunud summa hüvitamise ja DMi otsimise eest. ML vastutas omakorda EV eest. Tunnistaja hinnangul vastutas EV MNi ees, kuna viimane vastutas oma klientide ees. Umbes poole aasta pärast tehti selle jaoks ka teine paber, kus oli selgelt öeldud, et EV vastutab vaid MNi, mitte tema klientide ees. ML ei tea, kes olid algsed kliendid, ta ise on Moskvas kokku saanud kellegagi, kellel kuulus osa rahast, umbes 10 % (nime tunnistaja ei nimetanud). Tunnistaja enda huvi asjas osalemises oli seotud sellega, et H. Hirv ütles talle alguses, et kui äri õnnestub, siis ta saab samuti mingi summa, mis tunnistaja sõnul ei olnud täpselt määratletud, oli kinnitus, et „me sind ei unusta, ei solva“.

546.Lisaks kinnitas EV, et P. Gammer nõudis talt väidetavalt Moskvas DMi otsingutele kulutatud raha hüvitamist. Nõudmised esitati suhteliselt vahetult pärast raha kadumist. Samas ei ole tunnistaja näinud kulude kalkulatsiooni, kuigi soovis seda näha ega tea tegelike kulude suurust. Kohtule olukorda selgitades märkis tunnistaja, et: „alati kahjuks kõigile küsimustele ei vastata, kui ei ole teie (ehk kohtu) rollis, et peab kõik vastama“. Siiski pidas ta vajalikuks nõustuda kulude hüvitamisega, kuna just tema soovitas DMit. Kohtu hinnangul võib siiski järeldada, et tunnistaja tundis survet kulude kandmiseks, kuigi ta kinnitas, et andis oma vara vabatahtlikult ilma sunni või vägivallata. EV ei suutnud samas kohtus üheselt selgitada, miks pidanuks ta iseenda sõnul kogu talle kuuluvat vara üle andma DMi otsingute katteks. Kulude hüvitamine toimus järgmiselt. EVle kuulus oma äriühingu (TSMA OÜ, hiljem FI OÜ) kaudu 1/3 äriühingust MO, millele omakorda kuulus kinnistu xxx aadressiga xxx, ja ta võõrandas selle osa teisele äriühingule, kelle nime täpselt ei mäleta, kuid see oli ilmselt puutumuses Paveliga seotud isikutega, kuid tunnistaja ei oska täpselt öelda, kellele kui palju kuulus. Lisaks seati Baltic Capital Investments OÜ kasuks hüpoteek EVle kuuluva TSM XXX OÜ omandis olevale korteriomandile aadressil xxx. N-ö teist osapoolt esindas tehingute tegemisel A. Vilbre. EV kirjelduse kohaselt toimus umbes 5 kohtumist kulutuste hüvitamise arutamiseks. Kohtumistel osales ML, mingitel kohtumistel osales ka KK, mõnel P. Gammer, samuti ühel või kahel kohtumisel osalesid AH ja A. Ozdoev (tunnistaja osutas kohtusaalis viibivale A. Ozdoevile). Kaks kohtumist toimusid Bocca restoranis, kestsid 10-15 minutit. Ühel pool lauda istusid ML ja tunnistaja, teisel pool P. Gammer, AH ja A. Ozdoev. Viimase kahe nimesid sai ta hiljem teada ML käest. Tunnistaja ei mäleta, et A. Ozdoev oleks midagi rääkinud. Vastuolu tõttu tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise järel kinnitas EV, et pidas võimalikuks, et A. Ozdoevi ülesanne võis olla n-ö avaldada tunnistajale muljet ja panna teda ennast ebamugavalt tundma. Kohtumised A. Ozdoevi osalusel toimusid n-ö lõpu poole, esimestel kohtumistel teda ei olnud.

550.Süüdistatav P. Gammer andis ütlusi (20. oktoobri 2021. a kohtuistungi protokoll, lk 9 – 26; 9. novembri 2021. a kohtuistungi protokoll, lk 21-24 - teisesküsitlus; 10. novembri 2021. a kohtuistungi protokoll, lk 2-14 - teisesküsitlus) selle kohta, et tutvus MNiga 2011. aastal Kõrgõzstani pearabi vahendusel ja tutvust soovis eeskätt KK, kes nägi selles palju ärivõimalusi, muu hulgas MiniCreditiga seoses. Tutvumisel siiski ärivõimalusi kohe ei tekkinud, aga n-ö sotsiaalne suhtlus jäi. Süüdistatav kinnitas kannatanu ja tunnistajate ütlusi selles osas, et oktoobris 2013 lepiti kokku äriskeem, mille eesmärk oli viia välja rahalised vahendid Venemaalt välisriikidesse, milles osalesid MN, KK, ML ja EV, DM ning ka süüdistatav ise. Kuna Vene Föderatsioonis kehtivad selles osas piirangud, otsiti võimalust neid vältida, P. Gammeri sõnul ei olnud see äri „päris ametlik, päris puhas“. Prokurörile vastates täpsustas süüdistatav, et tema arvates raha oli seaduslikku päritolu „reaalselt teenitud“, kuid selle välismaale väljaviimine oli ebaseaduslik. P. Gammeri ütluste kohaselt piirdus aga tema roll tehingute tegemisel, sh osalemine kõigis kohtumistes nii Eesti Vabariigis kui ka Vene Föderatsioonis vaid MNi abistamisega ja tema nõustamisega kannatanu enda palvel, tegelikult oli MNi põhipartner nende tehingute korraldamisel hoopis KK. Enda osalust selgitab P. Gammer samas sellega, et MN ei usaldanud KKit ja palus P. Gammeri arvamust ning hinnangut tulevasele lepingupartnerile. MN ise oli tagaotsitav ega saanud Vene Föderatsiooni minna. Samuti selgitab süüdistatav, et paar kuud enne süüdistuses kirjeldatud sündmusi toimusid sarnast tüüpi tehingud ka Moskvas tegutsevate Hiina ärimeestega, milles osales KK ja P. Gammer oli n-ö garandi rollis ehk kinnitas, et hüvitab raha, kui miski läheb kaduma. Kuna need tehingud olid süüdistatava sõnul „halva maiguga“, siis ta võttis oma garantii edaspidi maha. P. Gammer ei pidanud enda sõnul ise nendest tehingutest midagi saama. Samuti toob P. Gammer välja, et tehingutes osales, s.o oli üheks kliendiks, kes DMile raha üle kandis, ka kannatanu AR, kes on tema ammune tuttav. P. Gammer ja AR isegi kohtusid DMiga septembris-oktoobris 2013 ja AR väljendas samuti seisukohta, et viimast ei saa usaldada, kuid hiljem KKi mõjutusel siiski osales tehingutes. DMi osas kinnitab P. Gammer, et väljendas ka ise MNile arvamust, et tegemist ei ole usaldusväärse inimesega (isegi „kelmiga“), kuid kannatanu otsustas, et ikkagi läheb tehingutega edasi. Seejuures palus ta P. Gammerilt, et kui midagi juhtub, siis viimane „ei jätaks teda maha“, vaid vahendaks ikkagi mingeid küsimusi. Süüdistatav nõustus, selgitades seda MNiga tutvumise asjaoludega – „sellise inimeste ringi kaudu, kes õpetavad, et kui teine inimene on hätta sattunud, siis tuleb teda aidata“.

dokumendi, millega ta kohustuks maksma raha tagasi graafiku alusel. MN keeldus, kuna tal ei olnud sellist võimalust ja ütles P. Gammerile, et viimasel on ju garant EV, kellelt raha nõuda. 2015. a suvel kohtusid kannatanu ja P. Gammer ning A. Ozdoev Itaalias Sanremos. Sel kohtumisel ütles P. Gammer, et kannatanut ähvardab oht tšetšeenide poolt ja on kokku lepitud kohtumine nende esindajaga. Pärast seda ühines nendega kannatanule tundmata isik, keda A. Ozdoev tutvustas kui tšetšeenide esindajat, kellele peab raha tagasi maksma. See tundmatu isik, kes oli MNi sõnul „kaukaasia välimusega“ ähvardas kannatanut ja tema peret surmaga, kui MN ei tagasta tema sõpradele 3 miljonit dollarit. Kannatanu keeldus, kuna tal ei olnud sellist raha. Pärast seda tundmatu lahkus ja P. Gammer ning A. Ozdoev ütlesid, et kohtumine läks väga halvasti ja peab kindlasti koostama raha tagastamise graafiku ja selleks, et asja klaarida, peavad nad minema Moskvasse ja kohtuma tšetšeeni autoriteetidega. Kartes oma elu pärast nõustus kannatanu maksma 2015. a lõpuks 1 miljoni dollarit, kuigi need nõudmised olid põhjendamatud ja P. Gammer teadis seda. Pärast seda 2015. a jooksul oli kannatanu P. Gammeriga kirjavahetuses ja nad suhtlesid ka telefoni teel ning P. Gammer tuletas talle meelde raha tasumise vajadust ning selgitas, et kannatanu on elus tänu A. Ozdoevi viibimisele nende kohtumisel. 2015. a lõpus sai aga MN IVlt ja enda Kõrgõzstani sõpradelt teada, et tegelikkuses leppis IV P. Gammeri ja A. Ozdoeviga kokku, et viimased sunnivad kannatanut IVle raha tasuma. Kõik Sanremo kohtumisel toimunu oli n-ö lavastus. 2016. aastal hakkas A. Ozdoev saatma talle ähvardavaid sõnumeid WhatsAppi, nõudes raha maksmist IVle summas 3600000 dollarit ja ähvardades allumatuse korral surmaga. Sellest, et tegemist oli A. Ozdoevi telefoninumbriga, sai ta teada KKi käest. Pärast seda oli kannatanul A. Ozdoeviga ka mõned telefonivestlused, kus süüdistatav samuti ähvardas kannatanut. Seejuures vestluses enam ei mainitud kolmandaid isikuid ja ähvardused tulid seega otseselt A. Ozdoevi nimelt. A. Ozdoev nimetas sõnumites P. Gammerit oma partneriks. Ähvardused lõppesid, kui MN võttis ühendust IVga ja mainis, et ta pöördus politseisse. Kõik sõnumid edastas kannatanu Eesti politseile. Kannatanu selgitas, et võttis kõiki ähvardusi tõsiselt, kuna kolmandate isikute poolt tuli info, et A. Ozdoevi ähvardusi tuleb tähele panna. Samuti kinnitas kannatanu, et ei ole tegutsenud kuriteomatkijana ja pöördus politseisse ähvarduste tõttu ning andis ka ütlusi Eesti saatkonnas. Kohus peab kannatanu ütlusi usaldusväärseks ja põhjendab seda järgmiselt.

1.novembri 2021. a kohtuistungi protokoll, lk 1-7), et tema oleks teavitanud MNit sellest, et teda ähvardab surmaoht. Süüdistatava kirjelduse kohaselt sai kannatanu sellest ise teada oma tuttavate kaudu ja P. Gammer vaid pakkus abi Tallinna kolimisel. Politseisse nad abi saamiseks ei pöördunud, kuid süüdistatav arvab, et politsei oli teadlik toimuvast. Siiski uuris P. Gammer oma tuttavate tšetšeenide käest Moskvas, mis oht MNit ähvardab ja sai teada, et nendel tšetšeenidel on olemas oma inimene Tallinnas, kellega tuleks ühendust võtta ning tema kaudu varustatakse infoga. Selleks inimeseks osutus A. Ozdoev ja seeläbi P. Gammer saigi temaga tuttavaks. Samuti ei mäleta süüdistatav täpselt, kas ja millistel asjaoludel ta oleks detsembris 2013 MNiga kohtunud, mäletab vaid üldpilti. Tähelepanuväärselt muutuvadki süüdistatava vastused MNiga kohtumiste kohta selles osas väga hüplikuks ja raskesti jälgitavaks. Süüdistatav kinnitab siiski, et 2013. a novembris pärast tema sünnipäeva toimus kaks kohtumist, mille eesmärk oli „tekitada turvalisust Mikhailile, päästa Mikhail teadmatusest“ ja milles osales ka A. Ozdoev. Seejuures ei selgita süüdistatav, mil viisil need kohtumised pidi kannatanusse turvalisust sisendama. Edasi kinnitab P. Gammer, et kohtumised Itaalias toimusid MNi algatusel, esimene kohtumine oli Sanremos, teine kohtumine Comos, võib-olla oli ka kolmas kohtumine Comos. Üks võlausaldaja, kes oli IV ja tema esindajad, käisid MNile peale, et ta peab võla tagastama. MN arutas seda P. Gammeriga, sest see valmistas kannatanule muret. P. Gammer ei ole ise enda teada IVga kohtunud, kuid on võimalik, et ta Moskvas kohtus mõne inimesega, kes küsis tema käest just selle võla kohta, võib-olla oli tegemist mõne IV esindajaga. MN esitas talle kohtumisteks ettevalmistamiseks „tabelid“, kus polnud näha füüsilisi isikuid. Igal juhul kutsus P. Gammerit Sanremos toimunud kohtumisele MN, kes soovis tuge. Kohtumisel osalesid MN, P. Gammer, A. Ozdoev ja IV esindaja, kes tuli hiljem, umbes 20 minutiks. P. Gammer selgitab, et tema oli „kui kõrvalseisja“, aga sai siiski aru, et oli juba varem kokkulepitud, et MN maksab mingi summa ära, aga see tähtaeg oli möödunud. Vestlus algas rahulikult, sest esindaja küsis viisakalt, kus on raha ja MN lubas lähiajal arveldada, kuid siis sai esindaja kurjaks (tegemist oli n-ö kaukaasia päritolu inimesega) ja hakkas karjuma kannatanu peale, kuid süüdistatav täpseid sõnu ei mäleta, aga nimetas MNit suliks ja aferistiks. Siis MN punastas ja tuli lauast ära. Siis selgitab süüdistatav, et tegelikult ikkagi ta kohtus kannatanuga Comos enne Sanremo kohtumist. Kohtumise Comos organiseeris ka kannatanu ise. Siis mängiti selline olukord läbi ja MN arvas, et kirjutab avalduse politseisse, kuid seejärel ikkagi otsustas, et tahab IVga arveldada ja palus P. Gammeri abi. Comos toimunud kohtumisel leppisid P. Gammer ja MN, et kui midagi

olukorras, mil kannatanule tehti ettepanek tasuda see kinnisvara abil või muul viisil. Tegemist on ka suure ulatusega KarS § 214 lg 2 p 2 tähenduses, sest üldteadaolevalt nii teo toimepanemise ajal kui ka praegusel ajal ületab vastav summa 40 000 eurot (KarS § 12 1 p 2). Samuti leiab kohus, et tegemist oli varalise kasuga ehk selle vara nõudmiseks puudus seaduslik alus. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2016. a otsuse nr 3-1-1-54-16 punkti 26 kohaselt tuleb otsustamaks, kas KarS §-s 214 kirjeldatud viisil esitatud nõue on seaduslik või ebaseaduslik, hinnata, kas ja millisel määral õiguskord seda nõuet tunnustab. Kohus on tuvastanud kogutud tõendite alusel, et tehingud, millest nõue väidetavalt tulenes, olid vastuolus vähemalt Vene Föderatsioonis kehtivate nõuetega välismaksete tegemiseks. Lisaks ei ole kohtule esitatud ega viidatud ühegi kirjaliku kokkuleppe olemasolule, mis puudutaks nimetatud tehingute tingimusi ja osalejate õigusi ning kohustusi, mh MNi kohustust hüvitada isikutele kahju või vastutada võimaliku kahju eest raha n-ö kadumise järel. Kannatanu õiguslikule kohustusele kahju hüvitada ei viita seejuures ka süüdistatavad. Seda ei väära ka garantiikirja olemasolu, mille kohaselt EV vastutab raha kadumise eest MNi ees. Võttes arvesse garantiikirja sisu ja selles sisalduvate EV kohustuste ebamäärasust – tema enda sõnul ei tulenenudki tal sellest kohustusi – ei saa seda pidada MNi kohustuste õiguslikuks aluseks kolmandate isikute ees. Seega peab asuma seisukohale, et A. Ozdoevi, P. Gammeri ja tuvastamata isiku poolt MNile esitatud nõudetel ei ole seaduslikku alust, see ei ole õiguskorras tunnustatud ning algne tehing DMiga on heade kommete ja avaliku korra vastasena tühine. Kuivõrd ei ole selge, kes üldse on olnud esialgse tehingu osapoolteks, on MNi kujutletav „moraalne“ vastutus luhtunud tehingute eest ebapiisav selleks, et sisustada esitatud nõuet kui õiguskorras tunnustatut või seaduslikku. Samuti pole tõendina esitatud ühtegi volikirja, mille alusel oleks võimalik väita, et A. Ozdoev või P. Gammer tegutsesid MNilt vara üleandmist nõudes kellegi kolmanda volituse alusel. Näiteks X peidikust leitud paberil on kirjeldatud võimalike klientide ja ülekannete tegijate tegelikke isikuid varjavaid tähiseid, kuid ei nähtu nimetusi, mis oleks seostatavad kaitsja poolt esitatud kahe volikirja väljastajaga. Tuleb märkida, et A. Ozdoevile väljastatud volikirjad ei saa samuti olla iseseisvaks nõude esitamise aluseks, vaid nõue peab põhinema algdokumentidel (leping, kanne jne). Kriminaalmenetluse käigus ei esitatud mitte ühtegi tõendit, millest nähtuks kelle poolt, millal ja kellele on võimalik rahakäsutus toimunud. Eeltoodu tõttu ei olnud vara nõudel õiguslikku alust ja tegemist on varalise kasuga KarS § 214 tähenduses.

597.Kohtu hinnangul on A. Russalimi ütlused usaldusväärsed vaid selles osas, et salvestise tegija oli tõepoolest tema ja ka selles osas, et tal oli lennujaamas viibimise ajal kõne SPiga, kus arutati jälgitava isiku välimust, sest see on kooskõlas uuritud videosalvestisega. Ka salvestiselt kostuv filmija hääl võib kohtu hinnangul kohtusaalis tajutu pinnalt olla just A. Russalimi oma. Muus osas on ütlused aga juba sisemiselt vastuolulised ega klapi videosalvestise endaga ning on seega ebausaldusväärsed ja tuleb tõendikogumist välja jätta. Kohus põhjendab seda järgmiselt. Esmalt märgib kohus, et süüdistatavate P. Gammeri ja H. Hirve ankeetandmete kohaselt on nende sünnipäevad vastavalt novembris ja oktoobeis, mistõttu neile kingituse hankimine veebruaris (7 kuud enne) ei ole küll välistatud, aga mitte tavapärane. Lisaks räägib A. Russalim alguses, et ta tahtis „pastakat“ proovida täiesti enda algatusel, otsides tema tähelepanu köitnud auto omanikku, kuid samas on arusaamatu, mis tunnustest lähtuvalt ta kavatses isikut tuvastada. Süüdistatava ütluste kohaselt helistas talle seejärel SP, kes palus mingisugust huvipakkuvat inimest salvestada, mida A. Russalim ka tegi ja alles 5-10 minutit hiljem tuli P. Gammer. A. Russalim ei selgita seejuures, kust sai SP teada, et A. Russalimil on kaasas salvestusseade. Videosalvestiselt nähtub seejuures, et juba P. Gammerit nähes kinnitab A. Russalim talle, et ootab kedagi teist (mitte teda) – millele süüdistatav, kes on ometi A. Russalimi enda ütluste kohaselt tema vahetu ülemus ja kellele ta läkski lennujaama vastu – reageerib rahulikult, väljendades teadmist sellest, et kedagi on vaja oodata. Sellest saabki kohtu hinnangul järeldada, et P. Gammer teadis, keda A. Russalim ootab ja just tema oli jälgimise ja salvestamise initsiaatoriks kui YKga samal lennukil viibiv isik. Alles seejärel toimub telefonikõne SPiga ja kohe kõne alguses palub A. Russalim SPilt ise infot selle kohta, kuidas huvipakkuv inimene välja näeb, mis on vastuolus A. Russalimi väitega, et SP helistas talle ja palus isikut salvestada. Lisaks kinnitab vestlus A. Russalimi teadmatust jälgitava objekti väljanägemise kohta ka A. Russalimil endal isikliku suhtluse (ja seeläbi ka erahuvi) puudumise kohta YKga. Samuti ilmneb seadme vaatlusprotokollist, et tegemist ei ole seadmel ajaliselt esimese failiga. Seadme aja järgi

607.A. Russalimi ütlusi GPS-seadme paigutamise osas kinnitab 14. märtsi 2018. a asitõendi vaatlusprotokoll, milles vaadeldi 16. veebruaril 2018 toimunud X läbiotsimise käigus personali garderoobiruumi kõrvalt ventilatsiooniruumi vastas asuvast peidikust leitud ja ära võetud dokumendid, suletud turvaplommiga number W032388 (tõendite kd 10, tl 5-211). Võttes arvesse, et nimetatud dokumentatsiooni hoiti X teisel läbiotsimisel avastatud peidikus, on tegemist materjaliga, mille leidmist on üritatud varjata. Asitõendi vaatlusprotokollis kirjeldatud dokumendid näitavad informatsiooni kogumist muu hulgas HHi, VK ja KKi ning nende perekonnaliikmete kasutuses olevate kinnistute, äriühingute ja sõidukite kohta. Leitud fotodest nähtub, et kinnistuid, isikuid ja sõidukeid on pildistatud. Konkreetselt nähtuvad aga vaatlusprotokollist VK kasutuses oleva sõiduki alla paigutatud GPS-jälgimisseadme logid, millel olevaid aadresse on sisustanud muu hulgas H. Hirv ja SP (vt 16. augusti 2018. käekirjaekspertiisi akt nr 18E-DK0052 – tõendite kd 11, tl 1-15), lisades aadresside juurde arvatavaid asukohti, mis nimetatud aadressidel asuvad. Selliselt on vaatlusprotokollis kajastatud täiendavad käsikirjalised märkmed „kodu“, „Kiš-Miš“, „Audentes“ jne. Eeltoodu tõttu ei pea kohus usaldusväärseks A. Russalimi ütlusi selle kohta, et SP sai seadmest teadlikuks alles peale selle avastamist. Nimetatud asukohti kui enda liikumistrajektoori on kinnitanud ristküsitlusel VK ise (27. novembri 2019. a kohtuistungi protokoll, lk 17). GPS jälgimisseadme logidest (14. märtsi 2018. a asitõendi vaatlusprotokolli lisa 33), on näha, et kuupäevaga 3. oktoober 2014 seotud osad read on sinise pastapliiatsiga üle kriipsutatud või maha tõmmatud osas, millele vastab aadress Harjumaa, Tallinn, Müürivahe 29 ning koordinaadid 59,43711;24,74918. Süüdistatav P. Gammer kinnitas (11. novembri 2021. a kohtuistungi protokoll, lk 1), et prokuratuuri poolt tema ristküsitluse käigus viidatud aadress ja koordinaadid asuvad hoovis, millest pääseb Vana Wiru hotelli sissepääsu juurde. Seetõttu on tõendatud, et algselt viibis GPS seade, mis paigaldati A. Russalimi poolt VK kasutuses oleva sõiduki alla just seal ehk P. Gammeri ja H. Hirve kontrolli all oleva söögi- ja majutusasutuse kõrval.

619.Kannatanu ARi ütlusi jälgimise ja selle märkamise kohta kinnitab 3. aprilli 2018. a jälitustoimingu protokolliga, milles kajastatakse A. Russalimi ja SPi tegevust JV, OB ja ARi varjatud jälgimisel ajavahemikul 18. september 2017 – 13. oktoober 2017 Tallinnas (tõendite kd 12, tl 15-43). Jälitustoimingu protokolli kohaselt viisid A. Russalim ja SP läbi varjatud jälgimist kahekesi, kasutades selleks kahte sõidukit ning jälgisid Pae Gümnaasiumi piirkonda tihti kahes erinevas asukohas, eesmärgiga katta võimalikult suurt piirkonda jälgitava fikseerimiseks ja hoidsid telefonisidet, informeerides teineteist huvipakkuvate sõidukite või isikute liikumisest reaalajas. Protokollist nähtuvalt oli SPile ja A. Russalimile teada, et jälgitav sõidab hommikuti kooli. Seetõttu alustati varjatud jälgimist varahommikul, enne koolitundide algust. 20. septembril 2017 kell 7.28 uurib SP A. Russalimilt, kas „läks edukalt“ ning A. Russalimi eitava vastuse peale teatab SP, et „ta on juba siin“. Minuti möödudes kell 7.29 küsib A. Russalim SPilt, „Kuidas ta tagasi sõidab/../Kas suurega?“ ning ütleb SPile, et viimane talle ütleks, kui jälgitav välja sõidab. Seega üritas A. Russalim, hoolimata sellest, et tal ei õnnestunud tuvastada jälgitava kooli jõudmist, tuvastada lahkumismarsruuti. Korduvad katsed varjatult andmeid koguda on fikseeritud 21.-22. septembri ja 25. septembri kõnedes, millest nähtub, et varjatud jälgimine toimus kas hommikul enne tunde või siis kella 15.55-16.00 paiku. 26. septembril 2017 hommikul kell 7.46 ootas SP kooli juures ja A. Russalim viibis Statoili juures, kui „bussi“ XXX kasutanud isik teda nägi. Sama päeva pärastlõunal kell 15.50 näevad A. Russalim ja SP „bussi“, mille liikumissuund tehti kindlaks ning SPi sõnul „läks Peterburi poole minema“. Seda sama märkas ka A. Russalim, vastates, „No jah, ma näen“. Hoolimata sellest, et mõlemad varjatud jälgimist teostavad isikud mõistsid, et neid võib olla märgatud, ei heidutanud tekkinud olukord neid. Selle asemel jätkasid A. Russalim ja SP varjatud jälgimise teostamist 28. septembril, nii varahommikul 7.27 kui ka pealelõunal, mil A. Russalim teatab, et see, mis eelnevalt sai arvatud isiku elukoha kohta, on mööda, tegelikult hoopis tuleb jälgitav valgete majade juurde Lauluväljaku juures ning plaanitakse, et järgneval päeval jääb A. Russalim Lauluväljaku suurde parklasse ootama, mil SPi sõnade kohaselt on A. Russalimil võimalus näha: „Ta kas tuleb alt või ta tuleb sellest majast välja, või tuleb ülevalt Lasnamäelt“. Seega, olles tuvastanud isikute kasutuses olevad sõidukid, jätkasid A. Russalim ja SP isikute liikumismarsruutide ja elukohtade tuvastamist.

12.juulist 2001 OÜ General Baltic Group, seejärel alates 11. oktoobrist 2002 J. Lipendina, alates 24. aprillist 2003 jällegi OÜ General Baltic Group (ajavahemikus 17. jaanuar 2011 – 7. veebruar 2007 koos Sigma Holding Invest OÜ-ga) ja alates 14. juulist 2014 OÜ GBG Holding. (Tõendite kd 32, tl 166-170). OÜ General Baltic Group juhatuse liikmed olid alates 4. novembrist 2002 A. Vilbre, P. Gammer ja H. Hirv (tõendite kd 6, tl 3135). OÜ GBG Holding juhatuse liikmed olid alates 15. augustist 2013 kuni 20. märtsini 2018 P. Gammer, H. Hirv ja A. Vilbre (tõendite kd 67, tl 17-32, lisad CD-plaadil). X, Tallinn asuv hoone on H. Hirve ja P. Gammeri valduses olnud vähemalt aastast 2001-2002 – vt nt P. Gammeri enda ütlusi selle kohta, millal nad H. Hirvega hakkasid suhtlema OLga ja arendama Beer House (2. novembri 2021. kohtuistungi protokoll, lk 12-14) ja ka tervikuna kinnitavad P. Gammeri ütlused, et X, Tallinn tegutsevad restoranid oli tema ja H. Hirve ühine äri. Seda kinnitavad ka tunnistaja ASi ütlused (10. juuni 2020. a kohtuistungi protokoll, lk 5-6), mille kohaselt ta töötas X majas 1990ndate algusest – alguses baaris baarmenina ja kokana, seejärel Raeköögis ning pärast seda, umbes 1990ndate lõpus tulid uued omanikud. Ka paljud töötajad tajusid H. Hirve ja P. Gammerit ülemuste, omanike ja „peremeestena“ – vt nt tunnistajad AA (9. juuni 2020. a kohtuistungi protokoll, lk 5-6), SS (27. mai 2020, lk 14) OZ (26. mai 2020, lk 5), SP – kes töötas OÜ-s Restoplus projektijuhina ja kinnitas, et sai juhiseid vahetult P. Gammerilt ja H. Hirvelt ning leppis ka palgas kokku P. Gammeriga (13. mai 2020, lk 7-8). Kohus nendib siiski, et nendest tõenditest saab järeldada vaid seda, et P. Gammeril ja H. Hirvel oli tõenäoliselt võimalik rajada X, Tallinn majja peidik või hoida varemloodud peidikus esemeid. Vähemalt kaudselt kinnitab seda tõsiasi, et ebaseadusliku jälitustegevuse tõendatuse hindamisel tuvastas kohus, et jälgitud isikute kohta ebaseaduslikult kogutud teavet hoiti samuti peidikus, mis asus aga garderoobiruumi kõrval (vt läbiotsimisprotokoll, tõendite kd 55, tl 97-135). Siiski ei saa kohtu hinnangul selle pinnalt vastuvaidlematult järeldada, et süüdistatavad seda tõepoolest ka tegid. Peidikud relvadega asusid garaažis, millele oli juurdepääs nii H. Hirvel ja P. Gammeril kui ka A. Russalimil (kelle sõrmejälg ühelt summutilt ka leiti), samuti näiteks SPil ja DRil ning majas töötavatel turvameestel (vt DRi ütlused - 10. märtsi 2020. a protokoll, lk 13 ja SSi ütlused – 27. mai 2020. a protokoll, lk 15). Kriminaalasjas ei ole välistatud, et juurdepääs oli ka teistel isikutel ja seda võimalust ei saa eitada ka majas ja garaažis valvekaamerate olemasolu tõttu.

672.Kuritegelikku ühendusse kuulub isik, kes organisatsiooni osana allub selle tahtele ja aitab oma tegevusega kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Just see organisatsiooni tahe ehk otsustusvõim loob spetsiifilist ohtu õiguskorrale, surudes maha üksikliikme vastutusvõime. Kuritegeliku ühenduse liikmete vahel on tihe subjektiivne seos, mis lihtsustab konkreetsete üksikkuritegude toimepanemist ning võimaldab alla suruda või suisa elimineerida personaalse vastutuse tunde, sh ka võimaliku vastumeelsuse konkreetse üksikkuriteo toimepanemise suhtes. KarS § 255 on seejuures nn organisatsioonidelikt, mis tähendab seda, et selle liikmete toimepandud kuriteod peavad olema spetsiifiliselt seotud ühenduse ja selle eesmärkidega. Kuriteo toimepanemise ajal peavad isikud seega tegutsema teadmisega, et nad kuuluvad kriminaalsesse organisatsiooni ning see tegu pannakse toime viimase huvides ja selle eesmärke silmas pidades. Organisatsiooni liikmete omavaheline tihe seos tähendab üldjuhul ka ühenduse identiteedi olemasolu (n-ö oleme meie ja on nemad), mis võimaldab neil tunda end ühtse, kokkukuuluva tervikuna. Kuritegelik kooslus ei saa olla loodud ning koos püsida pelgalt selle liidri autoriteedile tuginevalt, kuna tema ühendusest eemaldamine (nt surm või ka vahistamine) tooks sisuliselt vältimatult kaasa senise organisatsiooni lagunemise. Ühenduse väljakujunenud ja kindel struktuur võimaldab omakorda eksisteerida üksikliikmetest kõrgemal tahtel, seda üksikliikmetele vajadusel peale suruda, neid vajadusel välja vahetada ja asendada ning tegutseda sihipäraselt konkreetse eesmärgi nimel, mis seda ühendust iseloomustab. (Vt Riigikohtu otsus nr 1-16-6452/340, p 39, 40 ja 42). Järelikult ei saa liikme allumine kuritegeliku ühenduse tahtele põhineda vaid tema pragmaatilisel soovil teha teistega mõnda aega koostööd (sh alluda kuriteo toimepanemise käigus kellegi juhistele), saamaks osa tulust, mis kaasneb konkreetse kuriteo või kuritegude toimepanemisega (sh mingi kuritegeliku skeemi pikemaajalise toimimisega). Veel vähem tohib kedagi pidada kuritegeliku ühenduse liikmeks pelgalt seetõttu, et ta osutab kuritegusid toime panevatele isikutele mingit teenust

kuritegeliku ühenduse juhiks ja viimast ühenduse finantside eest vastutavaks isikuks. Iseenesest kinnitab skeem ka kaitsjate seisukohta, et valdusäriühinguks oli OÜ GBG Holding, mis kuulus omakorda äriühingutele OÜ BWR Capital, mille ainuosanik oli P. Gammer ja OÜ BHR Capital, mille ainuosanik oli H. Hirv. Valdusäringu juhatusse kuulusid P. Gammer, H. Hirv ja A. Vilbre. Seda tõendavad ka kriminaalasjas avaldatud ja uuritud vastavate äriühingute äriregistri väljavõtted. Valdusäriühingule kuulusid omakorda (erinevatel aegadel) osalused teistes äriühingutes, mis vastab kontserni kontseptsioonile. OÜ Novatek Holding osanikud olid samuti P. Gammer ja H. Hirv. Maksukuritegude analüüsimisel jõudis kohus järeldusele, et P. Gammer ja H. Hirv kontrollisid olulisel määral ka OÜ-de Restoplus ja Emerana tegevust. Prokuratuur ei väida, et kõigis skeemil kujutatud äriühingutes tegelikku majandustegevust ei toimu või vähemalt ei nähtu süüdistusest või esitatud tõenditest üheselt, milliste äriühingute puhul võiks see nii olla. Kohtumenetluses kuulati muu hulgas üle mitmeid tunnistajaid, kes kirjeldasid OÜ Emerana ja OÜ Restoplus hallatavate restoranide tegevust ja ka prokuratuur ei ole seadnud kahtluse alla fakti, et restoranid ka tegelikult töötasid ja neil oli ka käive, sellest lähtub ka süüdistus maksukuritegudes. Tunnistaja SP selgitas hotelliäri haldava OÜ B tegevust seoses Viru tn 11 asuv Vana Wiru hotelli ja Haapsalus asuva hotell Promenaadiga (vt 13. mai 2020. a kohtuistungi protokoll, lk 9-10). Kokkuvõttes on võimalik tõepoolest järeldada, et P. Gammer ja H. Hirv kontrollisid tegelike kasusaajadena OÜ GBG Holding ja selle kaudu oli neil võimalik mõjutada ka sellele omakorda kuulunud äriühingute majandustegevust. Kohtu hinnangul ei piisa aga sellest väitmaks, et kõigi nende äriühingute tegevus oli allutatud kuritegeliku ühenduse eesmärgile – ehk süüdistuse kohaselt kuritegude toimepanemise kaudu varalise kasu saamine ja et see eesmärk oli selgelt eristatav äriühingutele omasest tavapärase majandustegevuse käigus varalise kasu saamise eesmärgist. Järgnevalt analüüsibki kohus väidetava kuritegeliku ühenduse eesmärki, struktuuri ja selle seost etteheidetavate kuritegude toimepanemisega.

683.Süüdistusest tulenevalt saavutati kuritegeliku ühenduse eesmärk – varalise kasu saamine – peamiselt maksukuritegude toimepanemise kaudu. Puutuvalt maksukuritegudesse tuginetakse prokuratuuri süüdistuskõnes sellele, et maksukuritegude toimepanemine oli kuritegelikus ühenduses süstemaatiline ja pikaajaline, saades alguse juba Beer House rajamisest alates 2001. aastal. Lisaks tuuakse välja, et sularahas palga maksmine leidis aset juba enne seda, kui Beer House`i hakkas opereerima Restoplus OÜ ja tuuakse välja restoranioperaatorite vahetust „alates kuritegeliku ühenduse algusaegadest ja varemgi veel“. Esmalt nendib kohus, et süüdistus ei sisalda kirjeldust selle kohta, et maksukuritegusid pandi toime (ja veelgi olulisemalt, kes ja mil viisil seda konkreetselt tegi) enne seda perioodi, mille osas on praeguses asjas esitatud süüdistus maksukuritegudes. Kohtu hinnangul ei piisa vaid üldisest väitest, et kuritegeliku ühenduse tegevus oli suunatud maksukuritegudele alates selle loomisest (eraldi käsitleb kohus seda küsimust laiendatud konfiskeerimise kontekstis). Teisalt muudab see aga süüdistust vastuoluliseks, sest kui maksukuritegusid pandi (väidetavasti) samal viisil toime mitu aastat enne kuritegeliku ühenduse loomist, ei ole võimalik aru saada, miks just 2008. aastal toimus kvalitatiivne hüpe ja samalaadset tegevust tuleb lugeda kuritegeliku ühenduse tegevuseks ja põhisuunaks. Teisisõnu, ei nähtu süüdistusest, miks just 2008. aasta oli see hetk, mil saab rääkida (peamiselt) maksukuritegudele suunatud kuritegeliku ühenduse elluärkamisest – näiteks milline konkreetne muutus toimus selle kuriteoga seotud isikutes või teo toimepanemise skeemis. Kohtu hinnangul on see eriti oluline põhjusel, et praeguses kriminaalasjas heidetakse kuritegeliku ühenduse n-ö põhisuunana suhteliselt lihtsakoeliste maksukuritegude toimepanemist, mis on seotud isikute enda majandustegevusega – valeandmete esitamine maksuhaldurile põhines kuritegeliku ühenduse juhtide kontrolli all olnud restoraniäriga seotud äriühingutes sularahakäibe ja töötajatele ning juhtidele ja nendega seotud isikutele makstava (tegeliku) palga või soodustuste varjamisel. Kuigi KarS § 3891 puhul on tegemist vaieldamatult kuriteoga, mis vastab KarS § 255 tunnustele kuritegeliku ühenduse n-ö sihtkuriteona, ei ole kirjeldatud asjaoludel siiski tegemist tüüpiliselt kuritegelikele ühendustele omistatava põhitegevussuunaga nii Eesti kui rahvusvahelises praktikas (selles võib veenduda ka prokuratuuri enda viidatud nn SOCTA aruandega tutvudes – https://www.europol.europa.eu/publication-events/main-reports/european-union-serious-andorganised-crime-threat-assessment-socta-2021, kus kirjeldatakse põhiliselt erinevaid käibemaksupettuse-tüüpi skeeme, sh piiriülene käibemaksupettus ja nn arvevabrikutega seonduv).

685.Kohtu hinnangul ei tulene olenemata teo tõendatusest juba teokirjeldusest, et tegemist on kuritegeliku ühenduse n-ö põhitegevusega, mis oleks suunatud varalise kasu saamisele. Kohtule teadaolevalt ei ole ka KarS § 384 senises kohtupraktikas olnud just tüüpiline kuritegeliku ühenduse profiilikuritegu. Ka praeguses asjas esitatud süüdistuse pinnalt ei ole muu hulgas võimalik aru saada, miks peetakse just maksejõuetuskuritegu üheks kuritegeliku ühenduse põhisihtkuriteoks, millele selle tegevus oli suunatud, aga näiteks soodustuskelmust või omastamist loetakse (vaid) majandustegevuse käigus ning ärihuvide jõulisema maksmapaneku nimel toimepandud teoks. Võttes arvesse, et tegemist peaks olema ühe alates 2008. aastast tegutseva kuritegeliku ühenduse põhisuunaga, on kohtu jaoks seejuures üllatav, et süüdistuses sisustatakse seda vähimagi üksikasjalikkusega vaid ühe teo osas, milleks on OÜ-ga SC seonduv H. Hirve, A. Vilbre ja VS tegevus (koos JKga, kellele praeguses asjas süüdistust esitatud ei ole). Süüdistuses on küll lakooniliselt märgitud, et sarnaselt SC OÜ-le planeeriti äriühingu varalise seisundi kohustustevastast kahjustamist ka ühenduse kontrolli all olevas Polyfur OÜ-s ning kirjeldatud tegevus iseloomustas kuritegelikku ühendust kogu selle tegutsemisaja vältel, kuid seda, kes, mis asjal, mil viisil ja millist tegevust plaanis seoses Polyfur OÜ-ga (või mujal) ja seda eelduslikult alates 2008. aastast, süüdistusest ei nähtu. Kohtu hinnangul ei saa seda korvata ka süüdistuskõnes vastavate asjaolude väljatoomisega (viidetega nt OÜ-le Restoplus). Veelgi enam, prokuratuur ei kirjelda süüdistuses sedagi, mil viisil oli vastavate kuritegude toimepanemine seotud ühenduse põhieesmärgiga ehk varalise kasu saamisega. Lugemaks ühte või teist tegu kuritegeliku ühenduse sihtkuriteoks peab prokuratuur näitama mitte ainult seda, et kuritegu pandi toime isikute poolt, kes süüdistuse kohaselt kuuluvad kuritegelikku ühendusse, vaid et see tegu oli seotud kuritegeliku ühenduse toimimisviisi, struktuuri ja eesmärgiga (vastasel juhul jõuame me ringdefinitsioonini, kus kuritegelikku ühendust defineeritakse toimepandavate tegude kaudu ja tegusid ühenduse kaudu).

687.Nagu eespool juba märgitud, varavastaste ja korruptsioonikuritegude puhul leitakse süüdistuses, et need on toimepandud „majandustegevuse käigus ning ärihuvide jõulisema maksmapaneku eesmärgil“. Kohus märgib etteruttavalt, et sõnastus, mille kohaselt varavastased ja korruptsioonikuriteod kaasnesid majanduskuritegudele suunatud tegevusega eeldab seda, et juba süüdistuses näidatakse ära, mil viisil seostusid need teod omavahel, mida kohtu hinnangul tehtud ei ole. Kohtu hinnangul luuaksegi siin täiendav terminoloogiline segadus, mis peegeldab süüdistuse ebakindlust erinevate äriühingute majandustegevuse ja kuritegeliku ühenduse tegevuse piiritlemisel. Kuritegelikul ühendusel teadaolevalt majandustegevust ega ärihuve kui selliseid ei ole – kuritegude toimepanemine ei ole käsitatav majandustegevusena isegi juhul, kui tegemist on majanduskuritegudega. Eriti reljeefselt ilmneb see väljapressimise süüdistuse puhul, milles süüdistatakse P. Gammerit ja A. Ozdoevit. Juba süüdistuse pinnalt on kohtu hinnangul keeruline järeldada, et tegu on seotud väidetava kuritegeliku ühenduse struktuuriga, mis on üldjuhul suunatud maksukuritegude toimepanemisele, või et selle tulemusel saanuks kasu (näiteks nõutava rahasumma tasumisel) kuritegelik ühendus. Prokuratuur ei kirjelda asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et P. Gammer – olgu tegemist Itaalias või Eestis esitatud nõudmistega – tegutseks kuritegeliku ühenduse nimel või huvides. Võttes seejuures arvesse, et väidetava kuritegeliku ühenduse põhitegevus oli seotud eeskätt majandus- ehk maksukuritegudega, on tegemist isegi süüdistuse enda raamistikus piisavalt n-ö tavapärasest hälbiva tegevussuunaga, et vajaks eraldi põhjendamist süüdistusest väljaloetav väide, et see tegevus oli seotud süüdistuses kirjeldatud kuritegeliku ühenduse „majandustegevusega ja ärihuvide maksmapaneku eesmärgiga“. Selle tulemuseni jõudmiseks ei piisa sellest, et süüdistuse kohaselt pani tegu toime kuritegeliku ühenduse üks juhtidest.

689.Kohus nõustub iseenesest prokuratuuriga, et relva käitlemine ja eraviisiline jälitustegevus võivad olla omased kuritegelikule ühendusele oma autoriteedi kehtestamisel. Praeguses asjas on aga vastav seos jäänud kohtu hinnangul tõendamata. Nimelt ei ole ei süüdistuse ega ka uuritud tõendite pinnalt kohtu jaoks arusaadav, milleks ja keda oli eeskätt restoranide majandustegevuse kontekstis maksukuritegude toimepanemiseks (või siis millise muu kuritegeliku ühenduse tegevuse kontekstis) heidutada või hirmutada – restoranituru konkurente või näiteks kuritegelikke ühendusi, kes soovinuks pakkuda restoranidele ebaseaduslikku kaitset ehk nn „katust“. See jääb kohtu jaoks eriti arusaamatuks olukorras, kus tõendite pinnalt on eraviisiline jälitustegevus seostatav H. Hirve ja P. Gammeri ning nende abiliste/turvameeste/ihukaitsjate A. Russalimi ja SPi tegevusega süüdistatavate isiklike konfliktide lahendamisel või ennetamisel – ja süüdistus midagi muud ei väidagi või jätab tegude motiivi ja seost käsitlemata). Relvade käitlemise väidetavaid eesmärke ja selles osas prokuratuuri käsitluse oletuslikkust käsitles kohus juba vastava kuriteo tõendatust analüüsides ja mõistis seejuures P. Gammeri ja H. Hirve teos õigeks tõendamatuse tõttu. Eraviisilise jälitustegevuse n-ö objektidena (keda jälitati) on kriminaalasjas tuvastatud YK, VK, AR, tema naine OB ja JV. Seejuures kui VK jälgimine on seostatav HH väidetava võlaga süüdistatavatele (jällegi, selle seos kuritegeliku ühenduse kui tervikuna jääb süüdistuse pinnalt hämaraks, sest seda süüdistuses ei käsitleta), siis näiteks YK jälgimise ainukese seosena on kohtumenetluses välja toodud P. Gammeri ja H. Hirve tehing Medicumi omandamisel, mis jääb P. Gammeri ütluste kohaselt perioodi, mis eelneb kuritegeliku ühenduse loomisele (märkimisväärselt süüdistuses seda tehingut ei käsitletagi). Ka ARi, tema naise ja JV jälgimist võib uuritud tõendite pinnalt seostada väljapressimise süüdistusega, kuid selgelt seda süüdistuses välja ei öelda.

693.Pigem tavapäratuks tuleb kuritegeliku ühenduse struktuurilise ülesehituse seisukohalt lugeda ka A. Vilbre ja J. Lipendina positsioone, mida kirjeldatakse vastavalt „finantsjuhi“ ja „toitlustusasutuse juhi“ ametitena, mis sellistena on pigem omased tavalisele majandustegevusele (või siis maksukuritegude toimepanemist hõlbustavate tegevustena). Süüdistus kinnitabki kohe alguses, et A. Vilbre ülesanne on tegutseda finantsjuhina P. Gammerile ja H. Hirvele kuuluvates või nende kontrolli all olevates äriühingutes. Seega omistatakse isegi süüdistuse tasandil A. Vilbrele esmalt täiesti seaduslikke ja majandustegevuse kontekstis tunnustatud ülesandeid – (erinevate) äriühingute finantsjuhtimine. Seejärel kirjeldatakse järgmisi toiminguid: H. Hirvele ja P. Gammerile allumine, nende korralduste täitmine või edasi delegeerimine raamatupidajatele; kuritegeliku ühenduse huvides toimuvatel kokkusaamistel ja aruteludel osalemine; äriühingute juhatuses olek ja vajadusel juhatuse liikmete koosseisudes muudatuste tegemine, et varjata P. Gammeri ja H. Hirve seotust äriühingutega ja tagada ühenduse jätkusuutlikkus; korralduste andmine äriühingute, sh Restoplus OÜ ja Emerana OÜ, rahavoogude korraldamiseks, äriühingute vaheliste laenude andmiseks ning äriühingute rahalisest seisust ülevaate omamine; sularaha kontodele kandmine ja sularaha väljavõtmine. Jällegi märgib kohus, et täpsemalt ei ole süüdistuses paljusid nendest käitumisaktidest konkretiseeritud (nt millal, mis laenud, mis sularaha, kuhu kanti) kirjeldatud, et saaks analüüsida nende näilikkust või nende tähendust maksuõiguse seisukohalt. Kohus nõustub kaitsja väitega, et neid asjaolusid on võimalik faktiliselt kirjeldada, nimetades ära konkreetse tehingu või toimingu osapooled, selle tehingu või toimingu sisu ning tehingu või toimingu toimumise ajahetke. Mingil määral on seda küsimust käsitletud soodustuskelmuse süüdistuse kontekstis, kuid mitte maksukuritegude puhul. Samas paljud neist iseenesest langevad kokku tavapärase majandustegevuse käigus tehtavate toimingutega (ülevaade äriühingute majanduslikust seisust). Mööndustega võib siiski nõustuda prokuratuuri seisukohaga, et A. Vilbre positsioon ja funktsioonid on laiemad tavalise „kontserni finantsjuhi“ omadest, vaid on seostatavad konkreetselt P. Gammeri ja H. Hirve huvidega nende tegeliku võimu alla kuuluvate äriühingute juhtimisel ja äriühingute raamatupidamise üldise korraldusega. Üheks konkreetseks näiteks selle kohta on EV ütlused, mille kohaselt talle kuuluva vara ülekandmisel Baltic Capital Investments OÜ kasuks, mis pidi tagama P. Gammeri nõudel DMi otsinguid, esindas seda äriühingut A. Vilbre. Samuti viitavad

kuritegelikule ühendusele omaseks käitumiseks. Seda ei väära kohtu hinnangul ka süüdistuskõnes pigem anekdootlikult toodud näited selle kohta, milline juhtimisstiil (range) J. Lipendinal täpselt on – süüdistuses kasutatakse selleks sõnu „rivistamine“ ja „vastu pead andmine“ või põhimõte, et „maja ei maksa“ ja suhtumine töötajate nurinasse palga tasumise tingimuste üle – niikaua, kui sellega seoses ei ole viiteid kuritegelikule käitumisele (nt vägivald, mis on suunatud isikute vaikima sundimisele). (Vt 1. oktoobri 2018. a jälitustoimingu protokoll, tõendite kd 24, tl 121 – 128; GI ütlused - 30. juuni 2020. a kohtuistungi protokoll). Ka süüdistuskõnes viitab prokuratuur sellele, et tunnistajate ütlustest (nt OZ – 21. mai 2020. a kohtuistungi protokoll ja JU – 26. juuni 2020. a kohtuistungi protokoll) selgub üheselt, et hoolimata sellest, kas konkreetsel toitlustuskohal on oma juht, oli J. Lipendina isikuks, kellel oli õigus kõikide töötajate osas teostada järelevalvet, noomida või suunata põhimõtteliste küsimuste lahendamist seoses restoranidega. Samuti oli süüdistataval õigus läbi viia töövestlusi, pidada palgaläbirääkimisi ja tutvustada ka kodukorda (vt 12. juuni 2018 jälitustoimingu protokoll – tõendite kd 47, tl 93, 22. mail 2017 kell 15.45 toimunud kõne J. Lipendina ja MDi vahel). J. Lipendina otsustas ka töötajate palkade tõstmise üle ning sellekohased juhised jagas ja edastas ta raamatupidajatele (vt nt 12. juuni 2018. a jälitustoimingu protokoll, tõendite kd 47, tl 100 – vestlus J. Lipendina ja IA vahel). Süüdistuses kirjeldatu on seega taandatav J. Lipendina süüdistusele maksukuritegudele kaasaaitamises ehk vastava süsteemi toimimise korraldamine ja nn musta raamatupidamise hoidmine. Tähelepanuväärne on seejuures süüdistuses välja toodu, mille kohaselt süüdistatav sai kuritegeliku ühenduse tegevusest otsest varalist kasu, määrates kokkuleppel ühenduse juhtidega endale väljamakstava töötasu Restoplus OÜ-st, mida maksuhaldurile osaliselt ei deklareeritud. Sisuliselt seega seisnes kuritegelikus ühenduses võrdlemisi kõrgel asuva isiku kasu sellesse kuulumise eest oma töö eest (deklareerimata) palga saamises.

781.Määrata kindlaks süüdistatavate Hubert Hirve, Pavel Gammeri, Jelena Lipendina, Inna Stoljari, IG, LJi (M) ja NR solidaarne vastutus Emerana OÜ käibemaksu osas järgmiselt: a. perioodide 01.2015 käibemaksu eest summas 1 623 eurot vastutavad solidaarselt Hubert Hirv, Pavel Gammer ja Jelena Lipendina; b. perioodide 02.2015 kuni 07.2015 käibemaksu eest summas 25 510,11 eurot vastutavad solidaarselt Hubert Hirv, Pavel Gammer, Jelena Lipendina ja Inna Stoljar; c. perioodide 08.2015 kuni 12.2015 käibemaksu eest summas 30 545,75 eurot vastutavad solidaarselt Hubert Hirv, Pavel Gammer, Jelena Lipendina ja Inna Stoljar; d. perioodi 01.2016 käibemaksu eest summas 4 927,26 eurot vastutavad solidaarselt Hubert Hirv, Pavel Gammer, Jelena Lipendina, Inna Stoljar ja IG; e. perioodide 02.2016 ja 03.2016 käibemaksu eest summas 8 498,57 eurot vastutavad solidaarselt Hubert Hirv, Pavel Gammer, Jelena Lipendina ja Inna Stoljar; f. perioodide 04.2016 kuni 06.2016 käibemaksu eest summas 12 265,96 eurot vastutavad solidaarselt Hubert Hirv, Pavel Gammer, Jelena Lipendina, Inna Stoljar ja IG; g. perioodi 07.2016 käibemaksu eest summas 3 560,03 eurot vastutavad solidaarselt Hubert Hirv, Pavel Gammer, Jelena Lipendina ja Inna Stoljar; h. perioodi 08.2016 käibemaksu eest summas 7 811,48 eurot vastutavad solidaarselt Hubert Hirv, Pavel Gammer, Jelena Lipendina, Inna Stoljar ja IG; i. perioodide 09.2016 ja 10.2016 käibemaksu eest summas 9 313,21 eurot vastutavad solidaarselt Hubert Hirv, Pavel Gammer, Jelena Lipendina ja Inna Stoljar; j. perioodi 11.2016 käibemaksu eest summas 7 034,32 eurot vastutavad solidaarselt Hubert Hirv, Pavel Gammer, Jelena Lipendina, Inna Stoljar ja IG; k. perioodide 12.2016 kuni 05.2017 käibemaksu eest summas 40 684,2 eurot vastutavad solidaarselt Hubert Hirv, Pavel Gammer, Jelena Lipendina, LJ (M) ja IG; l. perioodide 06.2017 kuni 11.2017 käibemaksu eest summas 49 905,26 eurot vastutavad solidaarselt Hubert Hirv, Pavel Gammer, Jelena Lipendina, NR ja IG;

792.Kohtu hinnangul saab praeguses kriminaalasjas järeldada, et H. Hirv sai vara kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara arvel esmalt kuriteo olemuse pinnalt. Kohus tunnistas H. Hirve süüdi KarS § 3891 lg 2 järgi selles, et ajavahemikus 2015-2017 esitati tema (ja P. Gammeri) juhtimisel valeandmeid Emerana OÜ ja Restoplus OÜ TSD-des ja KMD-des, mille tulemusena jäeti tasumata maksud kogusummas 4 561 484,57 eurot. Muu hulgas seisnes kuritegu selles, et varjati äriühingu käivet, mille abil moodustus n-ö mitteametlik kassa ja jäeti osaliselt deklareerimata töötajatele ja teistele isikutele tehtavaid väljamakseid, jättes täitmata maksu- ja kinnipidamiskohustust. Tõsiasi, et süüdistatav sai vahetult sellise tegevuse tulemusena tulu, on tõendatud sellega, et kohtu tuvastatu kohaselt sai H. Hirv samal ajavahemikul n-ö mitteametlikust kassast väljamakseid ja sellest kaeti ka tema erinevad isiklikud kulud. Seejuures nähtub tõenditest, et orienteeruvalt pidi nii H. Hirv kui ka P. Gammer saama iga-aastaselt 360 000 eurot (30 000 eurot igakuiselt), millest ei peetud ka ülemäära rangelt kinni (vt 29. märtsi 2018. a vaatlusprotokoll, tõendite kd 35, tl 62-75 ja konkreetselt ka lisa 3 ning lisatud failid CD-plaadil). Tuvastatud kuritegude asjaolud, eeskätt nende organiseerituse tase koostoimes süüdistatava J. Lipendina ütlustega annavad alust arvata, et analoogsel viisil ehk toitlustus- või meelelahutusasutust käitava äriühingu maksukohustuse rikkumise tulemusena oli H. Hirvel võimalik saada vara ka varem ehk aastatel 2008-2014 (fail PB isiklik.xls) või isegi enne seda. Nimelt võimaldab maksukuritegude toimepanemine äriühingutel suurendada oma vara tasumata jäänud maksude arvelt ja selle tulemusena teha muu hulgas seda kontrollivatele isikutele (varjatult) väljamakseid. Asjaolu, et nii P. Gammer kui H. Hirv on kontrollinud juba vähemalt 2001. aastast läbi erinevate äriühingute toitlustus- ja meelelahutusasutusi, kinnitavad nii J. Lipendina kui ka näiteks P. Gammeri ütlused.

telefon Credan kirstukujulises karbis, väärtus ca 1100 eurot; - "Versace" läbipaistvast klaasist pudelikork originaalkarbis, väärtus ca 141,85 eurot; - puidust malelaud puidust nuppudega „Шахматы карпова“ (Karpovi male), väärtus ca 650 eurot; - kivist ja puidust malelaud dekoratsioonidega ning hõbedase ja kuldse värviga nuppudega, väärtus ca 500 eurot; - Gogita Toidze seinamaalid (2 tk) koos sertifikaatidega, väärtus ca 4600 eurot; - Hazorfim hõbedast malekomplekt, väärtus ca 450 eurot. - skorpioni kujutisega ovaalne hõbemünt koos ümbrise, sertifikaadi ja karbiga, väärtus ca 101,53 eurot; - hõbemünt ELIZABETH II AUSTRALIA 30 DOLLARS 2014 1 KG 999 SILVER koos ümbrise ja karbiga, väärtus ca 554,07 eurot; kuldmünt Elizabeth II Australia 100 Dollars 2013 1 oz 9999 gold koos ümbrise ja karbiga, väärtus ca 1124,11 eurot; - kuldmünt Elizabeth II Australia 100 Dollars 2011 1 oz 9999 gold koos ümbrise ja karbiga, väärtus ca 1124,11 eurot; - kuldmünt 20 Francs 1893 ümbrise ja karbiga, väärtus ca 203,26 eurot; - kuldmünt Wiener Philharmoniker Republik Osterreich 1 unze gold 999.9 2009 100 Euro, väärtus ca 1091,44 eurot; - kuldmünt 20 Francs 1897 Republique Francaise, väärtus ca 203,26 eurot; - sõrmus, millel kujutatud rõnga sees kaslase pea, logoga PG, väärtus ca 729,40 eurot; - kasslase kujutisega sõrmus graveeringuga PAUL HAMMER, väärtus ca 671,02 eurot; käekett, mille kinnitusel rohekate kividega (2 tk) skorpioni kujutis, väärtus ca 3012,13 eurot; - heksagrammi kujuline ripats, mille esiosas naise kujutis, väärtus ca 1284,95 eurot; - 2 samasuguse välimusega, kuid erineva suurusega sõrmust koos karbiga, väärtusega ca 649,61 eurot; - hõbedast värvi ja sinise ümara keskosaga mansetinööbid (2 tk) MONTBLANC koos karbiga, väärtus ca 149,74 eurot; - musta värvi tiivikutega mansetinööbid (2 tk) Romain Jeromem No223/888, väärtus ca 471,64 eurot; - halli värvi rootoritega mansetinööbid RT London (2 tk), väärtus ca 238,15 eurot; - hõbedased musta värvi esiosaga mansetinööbid kirjega Dalvey (2 tk) koos karbi, puhastuslapi ja infolehega, väärtus ca 109,90 eurot; - metalsed musta värvi esiosaga mansetinööbid BVLGARI (2 tk) koos karbiga, väärtusega 496,28 eurot; - kaelaehe ja mansetinööbid (2 tk) MEISTER koos karbiga, väärtusega ca 1026,53 eurot; - mansetinööbid (2 tk) Emporio Armani koos karbi, puhastuslapi ja tooteraamatuga, väärtus ca 136,08 eurot; - käekell BREITLING artikkel R28362 koos karbiga, väärtus ca 12 000 eurot, - käekell ROMAIN JEROME Steampunk artikkel RJTCHSP005, väärtus ca 10 000 eurot; - käekell ROMAIN JEROME Titanic-DNA Le Grande artikkel T.ALG.OXY3R.22BB.00.B2CB koos karbi ja USB kiibiga Romain Jerome plastikkaardiga, väärtus ca 10 000 eurot, - käekell ROGER DUBUIS artikkel SE48-02-90 koos karbiga, väärtus ca 20 000 eurot; - kullast käekell graveeringuga "Pavelile sõpradelt 8.11.1998", väärtus ca 1100 eurot. - kullast heksagrammi kujutisega mansetinööbid (2 tk), väärtus ca 1000 eurot; - kullast heksagrammi kujutisega lipsunõel, väärtus ca 650 eurot; - kullast sõrmus kirjega BVLGARI 33 teemandiga, väärtus ca 2000 eurot. - teemant plastikümbrises nr F5H86409 koos sertifikaadi ja puhastuslapiga, väärtus ca 11 845,85 eurot; - pudel kirjega „Armagnac Marquis de Montesquiou XO“ 70cl, väärtus ca 115 eurot; - pudel kirjega „Cognac Tres Vieux Larsen“, mis asub puidust karbis 700ml, väärtus ca 244,99 eurot; - pudel ilma kirjedeta kuldset värvi korgiga papist raamatukujulises karbis kirjega „Hennessy cognac“, väärtus ca 254,99 eurot, - pudel kirjega „Cognac Cigar Club Jean Filliouz“ 70cl puidust silindrikujulises karbis, väärtus ca 125 eurot; - pudel kirjega „ 1963 Armagnac Saint Christeau“ 0,7l, mis asub papist mustas karbi, väärtus ca 188 eurot; - pudel kirjega „Cognac Frapin Château Fontpinot XO 35 cl“, mis asub heledas silindrikujulises papist karbis, väärtus ca 53,30 eurot; - pudel kirjega „Auchentoshan Single

Malt Scotch Whisky“ 750ml, väärtus ca 158 eurot; - pudel kirjega „Remy Martin Cognac XO Special“ 70 cl, väärtus ca 105,38 eurot; - pudel kirjega „Henry Mounier cognac XO“ 70 cl, mis asub kollast värvi pappkarbis, väärtus ca 57,99 eurot; - pudel kirjega „Braastad cognac XO 70 cl“, mis asub tumehalli värvi papist karbis, väärtus ca 74 eurot; - pudel kirjega "Crown Royal Fine De Luxe Blended Canadian Whisky 1L", väärtus ca 32 eurot; - pudel kirjega „Hennessy cognac The Original X.O 70cl", väärtus ca 257 eurot; - pudel kirjega „Meukow X.O cognac 70cl“, väärtus ca 84,90 eurot; pudel kirjega „Chateau de Montifaud X.O. cognac 700ml “, väärtus ca 163 eurot; - pudel kirjega „Jules Gautret Extra cognac 70cl“, väärtus ca 130 eurot, - pudel kirjega „Hennessy Paradis Rare Cocnac 70cl“, väärtus ca 995 eurot; - pudel kirjega „Hennessy Paradis Rare Cocnac 70cl“, väärtus ca 995 eurot; - pudel kirjega „Remy Martin XO Premier CRU Grande Champagne 70cl“, väärtus ca 257,76 eurot; - pudel kirjega „Martell XO Supreme cognac 70cl“, väärtus ca 172 eurot, - pudel kirjega „Cognac Grande Champagne Hors d ́Age 0,7le“, väärtus ca 65 eurot; - pudel kirjega „XO Gautier cognac XO cognac Gold&Blue 70cl“, väärtus ca 64,63 eurot; - pudel kirjega „Damblat Armagnac X.O. 50cl “, väärtus ca 27,99 eurot; - pudel kirjega „Chateau de Montifaud cognac X.O. 700ml“, väärtus ca 163 eurot; - pudel kirjega „Hennessy cognac The Original X.O 70cl“, väärtus ca 257 eurot; - pudel kirjega „Martell ODYS cognac“, väärtus ca 127,87 eurot; - pudel kirjega „Armagnac marquis de Montesquiou XO Imperial 70cl“, väärtus ca 115 eurot; - oranži värvi pappkarbis pudel kirjega „Tesseron cognac Emotion X.O 70cl“, väärtus ca 214 eurot; - pudel kirjega „Beluga Transatlantic Racing Export Noble Russian Vodka 0,7litre“, mis on sinist värvi nahkses käepidemega ümbrises, väärtus ca 67 eurot; - pudel kirjega „Massenez Alsace“ ning mille sees õun, väärtus ca 43 eurot; - pudel kirjega „ G.E. Massenez Poire Williams 500ML“ ning mille sees on pirn, väärtus ca 52 eurot; - pudel kirjega „Chateau Mukhrani Finest Muscat Dessert Wine 700ML“, väärtus ca 27,90 eurot; - pudel kirjega „Ballantines very old Scotch whisky aged 21 years“, väärtus ca 228,67 eurot; - puidust kast kirjega "Villa Girardi", milles 1 pudel kirjega "Villa Girardi 2011 Amarone Della Valpolicella 3Le", väärtus ca 334 eurot; - puidust kast ilma kirjedeta, milles pudel metallist plaadiga kirjega „Figuero Noble 750ml“, väärtus ca 165,70 eurot; - sulepea MONTBLANC Pope Julius II LIMITED EDITION 3448/4810 koos karbiga, väärtus ca 2040,15 eurot; - pastapliiats MONTBLANC Signature for Good koos karbi, tootevoldiku ja kasutusjuhendiga, väärtus ca 748,03 eurot; mansetinööbid (2 tk) ja lipsunõel MONTBLANC Solitaire Set koos karbi ja kasutusjuhendiga, väärtus ca 147,41 eurot; - sulepea PARKER koos karbi, täitetindi ja inforaamatuga, väärtus ca 112,42 eurot jätab kohus aresti alla laiendatud konfiskeerimise asendamise ja kannatanu Maksu- ja Tolliameti avalik-õigusliku nõude tagamiseks. Nende esemete väärtuse kohta andsid ütlusi asjatundja ja tunnistaja KP (7. mai 2020. a kohtuistungi protokoll, lk 3-8) ja

Isikuvastased süüteod › Vabadusevastased süüteod

Lahendi andmed

Avaliku sektori dokumendid

Sama asja menetluskäik

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (19)

Seotud ettevõtted

Lahendi tekst

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Sarnased lahendid

RESOLUTSIOON

OOOOOO.

XXXXXX

EDASIKAEBAMISE KORD

SISUKORD

MENETLUSE KÄIK

SÜÜDISTUS

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

KOKKU

KOKKU

KOKKU

KOKKU

KOKKU

KOKKU

„MR“).

LJ (M)

(III)

LJ (M)

(VII)

(VIII)

XXXXXX).