ISM Varad OÜ hagi Q ja L.Z vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2022/1018
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.01.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
L.Z apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): ISM Varad OÜ (registrikood 16109466), lepinguline esindaja vandeadvokaat Grete Tark Kostja (apellant): L.Z (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Nigul Saar
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 13.01.2023 otsuse resolutsioon muutmata, täiendades otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
4.Rahuldada ISM Varad OÜ taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määrata ISM Varad OÜ-le hüvitatavateks menetluskuludeks apellatsioonimenetluses 5385,04 eurot (käibemaksuga) ja kassatsioonimenetluses 1817,2 eurot (käibemaksuga).
5.Mõista L.Zlt ISM Varad OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitisena 7202,24 eurot (käibemaksuga).
2-22-9401
6.Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb L.Zl tasuda ISM Varad OÜ kasuks viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumise kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagejate nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.ISM Varad OÜ (hageja) esitas 27.06.2022 Harju Maakohtule hagi Q (kelle suhtes tema surma tõttu lõpetati hiljem kohtumenetlus otsust tegemata) ja L.Z (kostja) vastu, paludes tunnistada osaliselt lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 022/2022/1018. Hageja esitas ka taotluse peatada täitemenetlus kuni praeguse vaidluse lõpuni. Maakohus rahuldas taotluse 28.06.2022 hagi tagamise määrusega.
2.Kohtutäitur Elin Vilippus täidab Harju Maakohtu 12.03.2021 jõustunud otsust tsiviilasjas nr 2-17-11910 (edaspidi ka täitedokument). Nimetatud tsiviilasjas tehtud otsuse resolutsiooni p-s 4 kohustati hageja eriõiguseellast Y (toonases menetluses kostja) avama oma korteris kostja (toonases menetluses hageja) korterit veega varustava veetoru vahekraan või sulgventiil. Hageja omandas Ylt korteriomandi enne maakohtu lahendi tegemist tsiviilasjas nr 2-1711910, kuid varasemas kohtumenetluses ei osalenud.
3.Hageja on kohtutäiturile teatanud, et temale kuuluvas korteris ei ole veekraani ning seega on täitedokumenti võimatu täita. Vannitoas on tehtud remont juba 2014. a ning toona koostatud hindamisaktile lisatud fotodest nähtuvalt ei olnud kraani juba siis (veevarustus katkes väidetavalt 2016. a lõpus ning hagi varasemas tsiviilasjas esitati 2017. a augustis). Hageja ei ole korteris remonti teinud. Kohtutäitur on käinud hagejale kuuluvas korteris ning fikseerinud sealse olukorra. Kohtutäitur on teinud hagejale 02.06.2022 sunniraha määramise hoiatuse, kuigi hoiatuses on märgitud, et hageja korteris ei ole veetoru vahekraani.
4.Hageja on olukorda kostjale selgitanud, kuid kostja ei ole nõustunud täitemenetlust lõpetama. Tegelikult teadis kostja juba varasema kohtumenetluse ajal, et veekraan asub ühes teises korteris. Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas nõuda hagejalt varasema kohtuotsuse täitmist olukorras, kus kraani hageja korteris ei ole ning varasemas kohtumenetluses ei ole seda asjaolu korrektselt tuvastatud (Y tugines nimetatud asjaolule ja taotles tunnistaja ärakuulamist, kuid kohtud tuginesid 1950. aastatest pärinevale projektile). Hageja korteris tuleks korraldada vaatlus. Kuna hageja ei olnud varasema menetluse pool, ei saanud ta ise
2-22-9401 vastuväiteid maksma panna. Hageja suhtes ei saa kümneks aastaks (kuni aegumiseni) jääda kehtima olukord, kus kohtuotsuse täitmine on objektiivselt võimatu ning see võib kaasa tuua sunniraha määramisi. Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
6.Kohtulahendi täitmise korral võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise alusena esitada üksnes faktilisi (elu)sündmusi, mis tekkisid pärast kohtulahendi jõustumist, samuti neid, mis tekkisid kohtumenetluse käigus, kuid menetlusosalisest sõltumata asjaolul ei saanud neid menetluses tõhusalt maksma panna ning kohus ei võtnud nende suhtes seisukohta. Hageja enda väitel tugines hageja eriõiguseellane varasemas menetluses asjaolule, et korteris nr 2a ei ole torustiku sulgemist võimaldavat kraani. Samale asjaolule tugineb hageja käesolevas asjas. Seega püüab hageja uue vaidlusega takistada jõustunud kohtulahendi täitmist.
7.Hageja ei saa esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi väitega, et ta ei olnud varasema menetluse pool ja kohus ei ole poolte vahelist õigusvaidlust enne täitemenetlust lahendanud. Väide objektiivsest põhjusest oma menetluspositsiooni eduka maksmapaneku võimalusest ilmajäämisest ei ole asjakohane. Hagejal oli kinnisasja omandajana võimalus astuda varasemasse menetlusse ja teostada oma menetlusõigusi, kuid seda võimalust ta ei kasutanud.
8.Asjakohatu on hageja väide kraani kohta korteris nr 1, sest varasemas otsuses ei tuvastatud, et korteri nr 3 veeühendus on suletud korteris 1 asuvast sulgseadmest. Hageja eriõiguseellane ei taotlenud korteri nr 1 omaniku varasemasse menetlusse kaasamist. Esitatud ei ole ka usaldusväärset tõendit, et korteris 1 asub asjaomane kraan.
9.Hageja ei ole eitanud, et korteri nr 3 veevarustus oli rajatud nii, et kahe korteri vahelise ühendustoru ühenduskoht asub korteris nr 2a. Hea usu põhimõtte järgi peab hageja tagama, et korterisse nr 3 suubuva torustiku ossa oleks jätkuvalt vaba veevool korteri nr 2a torustiku osast – nii nagu see oli enne 05.12.2016. Kostja soov jõustunud kohtulahendi täitmiseks ja seeläbi oma korteri veevarustuse avamiseks ei saa olla hea usu põhimõtte vastane. Maakohtu otsus ja põhjendused
10.Maakohus rahuldas hagi 13.01.2023 otsusega ja tunnistas varasema otsuse resolutsiooni p 4 sundtäitmise lubamatuks. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ja määras need kindlaks rahaliselt. Sama otsusega lõpetas kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 5 alusel tsiviilasja menetluse endise kostja suhtes, kes oli menetluse ajal surnud.
11.Maakohus tuvastas, et kohtutäitur algatas 14.02.2022 hageja suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 022/2022/1018 varasema otsuse ja kostja täitmisavalduse alusel. Nõude sisu on mh kohustada hagejat avama korteri nr 3 veega varustava veetoru vahekraan või sulgventiil.
12.Maakohtu hinnangul ei saanud korteri nr 2a vannitoa remont 2014. a mõjutada korteri nr 3 veevarustust, sest kostja kinnitusel kadus vesi korterit nr 3 varustavast veetorust 2016. a. Kohtutäituri täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmise kontrollimise protokollist ja sellele lisatud fotodelt ning RE kinnisvara AS-i eksperthinnangust ja sellele lisatud fotodelt nähtub, et alates 2014. a on korteri nr 2a vannituba olnud samas seisukorras. Kohtutäitur kontrollkäikudel ega kohtunik vaatlusel korteris nr 2a ühtegi korteri nr 3 veevarustust mõjutavat veetoru vahekraani või sulgventiili ei tuvastanud. Maakohus tuvastas vaatluse
2-22-9401 käigus, et korteri nr 3 torustik on tänapäevane ja professionaalselt paigaldatud. Seega ei pruugi reaalne veetorustiku paiknemine elamus vastata enam 1950ndatest aastatest pärinevale projektile. Välistada ei saa, et korteri nr 3 veevarustuse puudumine võib olla tingitud mh ka torustiku vahetamisest või sellega seotud ehitustöödest samas korteris. Sellele viitab Densan OÜ arvamus.
13.Varasema otsuse resolutsioon p 4 kohustab hageja eriõiguseellast küll avama vaidlusaluse kraani, kuid seda ei ole kohustatud tegema korteris nr 2a. Seega ei saa kohustada ka hagejat avama kraani korteris nr 2a. Kohus tuvastas vaatluse käigus, et korteris nr 2a pole kraani, mis mõjutaks korteri nr 3 veevarustust.
14.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on maakohtule 07.07.2022 esitatud avaldus kaasomandisse kuuluva elamu veesüsteemi ümberehitamise eelse olukorra taastamiseks, kus avaldajaks on kostja ja puudutatud isikuks hageja. Eeltoodu põhjal peab järelikult ka kostja ise võimalikuks, et praegu ei saa korterist nr 2a mõjutada korteri nr 3 veevarustust.
15.Täitemenetluse jätkamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Vaatluse käigus oli kostjate lepingulisel esindajal võimalik tutvuda korteriga nr 2a ja ta võis veenduda, et korteris nr 2a kraanide sulgemine või avamine ei mõjutanud kuidagi korteri nr 3 veevarustust. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Apellatsioonkaebus
16.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse hagi rahuldamise ja menetluskuludega seotud otsustuste osas tühistada ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.
17.Maakohus kohaldas valesti täitemenetluse seadustiku (TMS) §-i 221, sest kohtulahendi täitmise puhul saab esitada sundtäitmise lubamatuse vastuväited vaid juhul, kui nende alus on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hageja ei saa nõuda, et täitedokumendis juba tuvastatud asjaolu tuvastataks nüüd teistsugustena. Hageja ei esitanud ühtegi asjaolu, mis oleks tekkinud pärast varasema otsuse jõustumist. Samale asjaolule (vaidlusaluse kraani puudumine) tugines hageja eriõiguseellane varasemas menetluses.
18.Maakohus ei andnud hinnangut PI „Kommunaalprojekt“ koostatud elamu teise korruse plaanil kajastatud asjaolule, et korteris nr 2a asuva veetorustiku projektis on ette nähtud sulgurvahend. Kui projektis ette nähtud ja olemas olnud sulgseade puudub, sest korteri omanik on selle kõrvaldanud või on veetorustik muul viisil ümber ehitatud, siis toimus omaniku ebaseaduslik tegevus, mis ei tohi kaasa tuua tegevuse tagajärjele tuginemise võimalust õiguse rikkuja enda kasuks.
19.Maakohus viitas ebaõigesti TMS § 222 lg-le 1, mille alusel saab kolmas isik esitada hagi sissenõudja ja võlgniku vastu. Käesoleval juhul esitas nõude võlgnik TMS § 5 lg 1 tähenduses ja kostjaks on sissenõudja. Maakohus kohaldas õigusnormi valesti tuvastades ekslikult ja vajalike eelduste puudumisele vaatamata võlgnikule kolmanda isiku õiguse kuulumise.
20.Maakohus tegi uuritud tõenditest valed järeldused. RE Kinnisvara AS-i hindamisaktile lisatud ning kohtutäituri ja kohtu vaatlusel tehtud fotodelt nähtub, et korteri nr 2a sanitaarruume on remonditud, aga neist ei saa järeldada vaidlusaluse kraani puudumist. Samas jättis kohus hindamata veepüstiku projektjoonise ega põhjendanud arvamust, et veesüsteemi praegune olukord ei pruugi vastata 1950ndate projektile. Maakohus järeldas vaatluse põhjal,
2-22-9401 et korteri nr 3 torustik on tänapäevane ja professionaalselt paigaldatud, aga kumbki pool ei ole väitnud, et see asjaolu seonduks hageja kohustuse täitmisega. Denson OÜ tõendist saab teha järelduse, et korteri nr 3 veevarustust tagaval toru osal, mis jääb kortereid nr 2a ja 3 eraldavast vaheseinast korteri nr 2a poole, on torus ese, mis võib takistada vee voolamist. Menetlusosaliste seisukohad ja edasine menetlus
21.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
22.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 16.06.2023 otsusega maakohtu otsuse ja jättis uue otsusega hagi rahuldamata ning kulud mõlemas kohtuastmes hageja kanda.
23.Riigikohus tühistas 15.11.2023 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu otsuse (v.a otsuse resolutsiooni p 1.2, mille kohaselt on kostja Q osas Harju Maakohtu 13.01.2023 otsus edasi kaebamata jõustunud) ja saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
23.1.Ringkonnakohus ei ole otsuses apellatsioonkaebust lahendades tuvastanud, kas jõustunud kohtuotsuse täitmine on objektiivselt võimatu. Kuna kohus on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidluse enne kohtuotsuse kui täitedokumendi kohtutäiturile esitamist juba lahendanud, sätestab TMS § 221 lg 2, et kohtulahendile võib selle sundtäidetavuse kohta esitada vastuväiteid vaid siis, kui alus (faktiline elusündmus), millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et TMS § 221 lg 2 piirangule tuginemine (sellele normile tugineb ka kostja käesolevas asjas) võib olla hea usu põhimõttega vastuolus mitte ainuüksi juhtumil, mil sissenõudja on oma õigusi varasemas kohtumenetluses kuritarvitanud, vaid ka muudel juhtudel.
23.2.Kohus saab erandina lõpetada sundtäitmise ka siis, kui kohtulahendi alusel toimuv sundtäitmine, sh TMS § 221 lg-s 2 sätestatud piirangu kohaldamine, oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Kolleegium on seisukohal, et jõustunud kohtuotsusega kaasnev õiguskindlus ja õigusrahu ei pruugi praegusel juhul üles kaaluda võimalust, et hagejale kui võlgnikule määratakse korduvalt sunniraha olukorras, kus kohtulahendit on objektiivselt võimatu täita. Sellisele, juba algselt võimatut täitmiskohustust sisaldavale kohtulahendile ei saa eelduslikult omistada sundtäidetavat sisu. Ka VÕS § 108 lg 2 esimese lause ja teise lause p 1 järgi ei või võlausaldaja nõuda võlgnikult mitterahalise kohustuse täitmist, kui kohustuse täitmine on võimatu.
23.3.Hea usu põhimõttega vastuolus oleva sundtäitmise ärahoidmise eesmärgil peab olema kohtul vastava väite alusel ka võimalus kontrollida, kas hageja korteris on kostja korterit veega varustava veetoru sulgemist võimaldav kraan, sh tuvastada, et korteris ei ole kraani ja et seda ei olnud seal ka juba eelmise kohtumenetluse ajal.
23.4.Kostja on esitanud apellatsioonkaebuses muu hulgas väited selle kohta, et maakohus andis tõenditele vale hinnangu ja jättis käsitlemata ehitusprojekti, mis näeb ette sulgurvahendi olemasolu hageja korteris. Ringkonnakohus ei ole otsuses neid väiteid analüüsinud. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus andma hinnangu sellele, kas hea usu põhimõttega võib olla vastuolus TMS § 221 lg 2 piirangule tuginemine või täiturile esitatud täitmisavalduse tagasi võtmata jätmine olukorras, kus täitedokumenti ei ole võimalik objektiivselt täita, kuid täitmata jätmine võib kaasa tuua sunniraha määramise.
2-22-9401
24.Ringkonnakohus andis asja uuel arutamisel pooltele võimaluse esitada tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest täiendavad seisukohad ja tõendid.
24.1.Hageja hinnangul ei toeta kostja väidet 1966. a vee- ja kanalisatsioonitorustiku skeem. Skeemi kohaselt ei olnud kostja viidatud kohas 1966. a projektiga ette nähtud sulgventiili asumine korteris nr 2a. 1966. a plaan on kaotanud oma relevantsuse aastal 2017. Liivalaia 11/2 hoones on torustikku kaasajastatud ja metalltorud on asendatud plastiktorudega, mistõttu ei olnud 1966. a metalltorudele ette nähtud plaanid ja skeemid asjakohased torustiku kaasajastamise järel. Hageja eriõiguseellane tegi korteri nr 2a vannitoas remonti ja viis selle tänasesse seisu juba 2014. a septembris. Hageja poolt korteri nr 2a omandamise järel ei ole korteris nr 2a remonti tehtud. On tuvastatud ja puudub vaidlus, et korteris nr 2a puudub korterit nr 3 veega varustava veetoru vahekraan või sulgventiil. Kostja on tsiviilasjas nr 2-229978 kinnitanud, et korterist nr 2a kadus võimalus reguleerida korteri nr 3 veevarustust igal juhul hiljemalt 2014. a/2015. a veeavariiga seoses tehtud torutööde (torutüki uuendamise) järel. Tsiviilasjas nr 2-22-9978 on teatavaks saanud uued asjaolud, millest võib järeldada, et korteris nr 3 võib veevarustus juba olla olemas ning et ükski korteri nr 2a kraan ei mõjuta korteri nr 3 veevarustust, sest korter nr 3 võib olla ennast lahti ühendanud nö Tallinna linna veesüsteemist veepüstiku II kaudu. Seetõttu ei saa kostjal olla õiguskaitsevajadust.
24.2.Kostja hinnangul on hageja esitanud tsiviilasjas nr 2-22-9978 uued ja asjas nr 2-1711910 esitatust oluliselt erinevad väited: (a) korterist nr 2a oli kahest kohast tehtud toruühendused korterisse nr 3 vee viimiseks; (2) korteri nr 2a eriosal tegelikult veetorustikku ei ole, torustik on elamu seina sees. Hageja ei ole tõendanud sulgseadme puudumist korteris nr 2a, kuigi sulgseadmete asetsemine seal on elamu projektdokumentatsiooni joonistel märgitud ja need on ka reaalselt torustikul olnud ning neid on rakendatud elamus toimunud veeavarii korral.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 tuleb täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
26.TMS § 221 lg 2 eesmärk on vältida olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluses. Seetõttu on TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg-st 2 tuleneb ka järeldus, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel (st menetlusosalisest sõltumatul põhjusel) menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha, siis on võimalik ka sellele alusele tuginedes esitada TMS § 221 lg 1 järgne hagi (RKTKm 15.06.2022, 2-20-17088, p 9.3 ja seal viidatud varasem praktika). Riigikohus leidis käesolevas asjas tehtud otsuses, et kohus saab erandina lõpetada sundtäitmise ka siis, kui kohtulahendi alusel toimuv sundtäitmine, sh TMS § 221 lg-s 2 sätestatud piirangu kohaldamine, oleks vastuolus hea usu põhimõttega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg-d 1 ja 2) (RKTKo 15.11.2023, 2-22-9401, p 14.3 ja seal viidatud varasem praktika).
27.Pooled ei vaidle selle üle, et tsiviilasjas nr 2-17-11910 tehtud 12.03.2021 otsuse resolutsiooni p-s 4 kohustati hageja eriõiguseellast avama oma korteris kostja korterit veega
2-22-9401 varustava veetoru vahekraan või sulgventiil. Kohtud tuvastasid tsiviilasjas nr 2-17-11910, et korteris 2a asub asjaomane kraan (varasema otsuse p 8, millega ringkonnakohus nõustus oma otsuse p-des 17.1–17.4). Riigikohus leidis, et hea usu põhimõttega vastuolus oleva sundtäitmise ärahoidmise eesmärgil peab olema kohtul vastava väite alusel ka võimalus kontrollida, kas hageja korteris on kostja korterit veega varustava veetoru sulgemist võimaldav kraan, sh tuvastada, et korteris ei ole kraani ja et seda ei olnud seal ka juba eelmise kohtumenetluse ajal (RKTKo 15.11.2023, 2-22-9401, p 15.4). Seega saab hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise alusena käesolevas menetluses tugineda vaidlusaluse kraani puudumisele ja kohus saab tuvastada, kas korteris nr 2a on korterit nr 3 veega varustava veetoru sulgemist võimaldav kraan.
28.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus lõppjäreldusena õigesti, et hagi tuleb rahuldada. Maakohtu otsus on õiguslikult põhjendatud ning apellatsioonimenetluses esitatud väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda, kuid osaliselt tuleb maakohtu otsuse põhjendusi täiendada.
29.Tsiviilasjas nr 2-17-11910 tuvastas maakohus sulgventiili olemasolu korteris nr 2a 1966. aastast pärit kommunaalprojekti vee- ja kanalisatsioonitorude skeemi alusel. Kohus leidis, et kostja (Y) ei ole tõendanud, et veetorustik on ümber ehitatud. Ringkonnakohus nõustus maakohtu järeldustega. Käesolevas asjas esitas hageja tõendi selle kohta, et 31.03.2022 kontrollis kohtutäitur korterit nr 2a ja visuaalsel vaatlusel sellist kraani, millest sõltuks korteri nr 3 veevarustus, ta ei tuvastanud (I kd tl 23-28). Maakohus teostas käesolevas asjas korteris 2a vaatluse, mille käigus tuvastas köögis kraanikausi all kaks veetoru sulgseadet. Samuti vaatles korterit nr 3 ja tuvastas, et seal veevarustus puudub. Maakohus teostas eksperimendi, mille käigus sulges ja avas vaheldumisi korteris nr 2a tuvastatud kraanid ja selgus, et korteris nr 3 veevarustus ei taastunud (I kd tl 118-126). Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus nendest tõenditest õigesti, et korterit nr 3 veega varustava veetoru sulgemist võimaldavat kraani korteris nr 2a ei asu.
30.Kostja väitel on käesolevas asjas kõige olulisem tõend 1966. a koostatud kommunaalprojekti vee- ja kanalisatsioonitorude skeem, millelt kostja hinnangul nähtub korteri nr 2a piires 3 sulgventiili (WC horisontaalsel veetorul, korterisse suubuval vertikaaltorul ja vannitoa horisontaaltorul) (I kd tl 135). Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et see tõend tõendab korteris nr 2a sulgventiili olemasolu, mis mõjutab korteri 3 veevarustust. Ringkonnakohus põhjendab seda järgnevalt, täiendades sellega maakohtu otsuse põhjendusi.
30.1.Tsiviilasjas nr 2-22-9978 teostatud vaatluse käigus osutas korteri nr 3 omanik C veetorule, mille kaudu tuleb vesi korterist nr 2a korterisse nr 3 (29.04.2024 paikvaatluse protokoll, II kd tl 77-78 ning fotod 15 ja 16, II kd tl 85-86). Kostja ei ole selgitanud, milline 1966. a koostatud skeemil nähtuvatest vahekraanidest peaks paikvaatlusel osutatud veetorul paiknema. Seda ei ole kostja selgitanud ka käesolevas asjas tehtud paikvaatlusel.
30.2.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et 1966. a koostatud kommunaalprojekti vee- ja kanalisatsioonitorude skeemilt ei ole võimalik järeldada, et ükski viidatud vahekraanidest paikneks korteri nr 2a eriosa piires. Seda, et lisatud joonisel vertikaalsel torul sinise noolega viidatud vahekraan asuks teisel korrusel ja korteri nr 2a piires, skeemilt järeldada ei saa. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et isegi, kui eeldada kostja väite õigsust, et selles kohas oli 1966. a skeemil ette nähtud vahekraan ja see asus korteris nr 2a kättesaadavas kohas ning see on suletud, siis tähendaks see ühtlasi seda, et vett ei oleks ka korteris nr 2a. Sellest
2-22-9401 vahekraanist üleval asetsevad 2 vahekraani (horisontaalsetel torudel) ei saa samuti mõjutada korteri nr 3 veevarustust, kuna veetoru hargneb kaheks – kummagi korteri suunas ja kraanid paiknevad mõlemal harul. Skeemil paremal paiknev vahekraan asub vaheseina tähistava kastikese sees, mis tähendab, et ka see ei saa asuda korteris nr 2a (vt allolev joonis, hageja 15.09.2022 menetlusdokumendi lisa 1).
30.3.Käesolevas asjas 25.10.2022 tehtud vaatluse käigus uuris maakohus 1966. aasta skeemi ja uuris sellest lähtudes korteri nr 2 ruume, kuid ühtegi toru ega kraani selle plaaniga seoses kohus ei tuvastanud (I kd tl 118-126).
30.4.Lisaks ei ole 1966. a plaanist lähtumine ringkonnakohtu hinnangul enam ka asjakohane, kuna korterites nr 2a ja 3 on teostatud remont ja ümberehitused (varasemad metalltorud on asendatud plastiktorudega). Kostja väitel kadus tema korterist vesi 2016. aastal. Pooled ei vaidle, et nii korteris nr 2a kui ka korteris nr 3 on teostatud ümberehitusi ja kortereid on renoveeritud. Maakohus tuvastas kohtule esitatud 2014. a RE kinnisvara eksperthinnangust, et korter nr 2a on renoveeritud ning paikvaatlusel 25.10.2022 leidis kohus korteri olevat samas seisundis. Maakohus märkis, et nii hageja kui ka kostja korteris on uued, tänapäevased torud (I kd tl 118-126). RE kinnisvara eksperthinnangust nähtub, et hoones olevad tehnosüsteemid on uuendatud (I kd tl 29-44). Kostja on ka ise tunnistanud, et 2014 ja 2016. aastal toimus veetorustiku vahetus (05.12.2022 istungiprotokoll I kd tl 153-157 ja 14.04.2023 istungiprotokoll tsiviilasjas nr 2-22-9978, II kd tl 44-47). Seega oli korteri nr 2a remont, sealhulgas veetorustiku osas, tehtud 2014. ja 2016. aastal ning nähtuvalt tõenditest ei ole seda korteri nr 2a osas hiljem muudetud. Lisaks korteri nr 2a veetorustiku vahetusele vahetati 2014. a veetorustik ka korteris nr 3 (vt korteri nr 1 omanike T ja A 12.11.2017 kiri 2014. a toimunud veeavarii kohta, I kd tl 190-191). Asjaolu, et T ja A teada läbib korterit nr 3 varustav veetoru korterit nr 2a (I kd tl 191), ei anna alust järelduseks, et korteris nr 2a oleks asunud või asuks käesoleval ajal korterit nr 3 veega varustava toru sulgseade. Samas kinnitavad T ja A 11.11.2017 e-kirjas, et 2014. a augustis otsustati vahetada vana toru uue vastu (I kd tl 191).
30.5.Kostja väitel asendati 2014-2016 toimunud remondi ajal lihtsalt materjalid uutega, kuid põhimõtteline veetorustiku skeem jäi samaks. Ringkonnakohtu hinnangul ükski kohtule esitatud tõend kostja väidet ei kinnita. Käesolevas asjas toimunud vaatluse käigus on kohus tuvastanud korteris nr 3 oluliselt rohkem toruühendusi, kui seda nähtub 1966. a skeemilt (I kd
2-22-9401 tl 118-126). Samuti nähtub see asjaolu tsiviilasjas nr 2-22-9978 teostatud vaatluste protokollidest (II kd tl 53-67 ja tl 77-94). Seejuures tsiviilasjas nr 2-22-9978 16.11.2023 toimunud vaatluse ajal viitas C torule, millesse sisestati kaamera selleks, et tuvastada korteri nr 2a ja korteri nr 3 vahelise veetoru sulgseade (foto nr 12, II kd tl 64), kuid samas tsiviilasjas 29.04.2024 toimunud vaatluse ajal viitas C hoopis teisele torule, mille kaudu peaks vesi korterist nr 2a tulema korterisse nr 3 (II kd tl 77-94, fotod nr 15 ja 16 selle kohta II kd tl 8586).
30.6.Kostja on käesolevas asjas esitatud 13.11.2024 vastuses märkinud, et 05.12.2023 on kostja üritanud leida seina seest üles veepüstikut, kuid tulemusteta – püstikut varasemas kohas ta tuvastada ei suutnud. Seega möönab ka kostja ise, et ümberehituste tõttu ei ole selge, kus veepüstik nr II asub.
30.7.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa eeltoodust tulenevalt järeldada, et varasemalt 1966. a skeemil ette nähtud sulgseadmed peaksid kindlasti asuma samas asukohas ja täitma varasemaga samasugust funktsiooni.
31.Kostja esitas Densan OÜ 17.11.2022 akti, mille kohaselt lükati korteris nr 3 veetoru sisse kaamera võimaliku vee liikumisele vastupidises suunas ning korteri nr 3 ja 2a vahelises seinast 17 cm kaugusel (korteri 2a poolel) tuvastati takistus, mis ei võimaldanud kaameral edasi liikuda (I kd tl 136-137). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellest aktist teha järeldust, et sellel veetorul asuks vee sulgseade. Ringkonnakohus põhjendab seda järgnevalt, täiendades sellega maakohtu otsuse põhjendusi.
31.1.Densan OÜ 17.11.2022 aktist nähtuvalt kasutati uuringuks veekindlat endoskoopilist kaamerat ning aktile on lisatud kaameraga tehtud foto. Kostja hinnangul on sellega tõendatud, et veetorul on vee sulgemist võimaldav kraan. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellelt fotolt teha järeldust, et tegemist oleks vahekraani või mõne muu sulgseadmega. Fotolt nähtuvalt on tegemist mingi toru siseseinas paiknev esemega, mis ulatub toru keskosani ega kata ära kogu toru sisemust. Seega ei saa Densan OÜ aktist järeldada, et selle torus asuva eseme tõttu oleks korteri nr 3 veevarustus tõkestatud. Kaamera liikumise takistus ei tähenda, et ka vee liikumine oleks takistatud. Samuti ei tähenda asjaolu, et kaamera sisestamise ajal sellest torust vett ei tulnud seda, et tegemist oleks korteris nr 2a asetseva suletud asendis vahekraaniga.
32.Hageja esitas 29.10.2024 täiendavad tõendid selle kohta, et korter nr 3 veevarustus on käesoleval ajal tagatud muul viisil kui veepüstiku II kaudu (tsiviilasjas nr 2-22-9978 13.11.2023 istungiprotokoll II kd tl 49-52, 16.11.2023 vaatluse protokoll II kd tl 53-67, 25.03.2024 istungiprotokoll II kd tl 73-76, 29.04.2024 vaatluse protokoll II kd tl 77-94). 25.03.2024 istungiprotokollist ja 29.04.2024 vaatluse protokollist nähtub, et korteri nr 3 veevarustus toimub pööningul asuvast hüdrofoorist. Samas ei saa sellist järeldust teha 05.12.2023 korter nr 3 poolt korteriühistu liikmetele saadetud kirjast ning sellele järgnevast kirjavahetusest (II kd tl 68-72), videofailidest ning OÜ Tulen poolt 28.04.2024 koostatud plaanidest (II kd tl 95-98) ja C poolt korteriühistule saadetud fotodelt (II kd tl 99-102). Asjaolu, et kostja korteris on käesoleval ajal veevarustus olemas, viitab sellele, et kostja on korteri nr 3 veesüsteemi ümber ehitanud selliselt, et saab vett mujalt kui püstikust II, kuid sellest ei saa teha järeldust käesolevas asjas tuvastamist vajavate asjaolude kohta – kas korteris nr 2a asub korterit nr 3 veega varustava veetoru vahekraan või mitte.
33.Vastuseks kostja väitele märgib ringkonnakohus, et asjaolu, et hageja on tsiviilasjas nr 222-9978 möönnud, et korterisse nr 3 läks vesi kahest kohast (samast püstikust, aga kahest torust) (II kd tl 44-47), ei saa järeldada, et korteri nr 2a eriosa piires peaks asuma
2-22-9401 veepüstikuga seotud ja korterit nr 3 veega varustava veetoru sulgseade. Seda möönab sisuliselt ka kostja ise tsiviilasjas nr 2-22-9978. Nimelt palub tsiviilasjas nr 2-22-9978 avaldaja (käesolevas asjas kostja) kohustada ISM Varad OÜ-d taastama Liivalaia 11/2 elamu korteriomanike kaasomandisse kuuluva veetorustiku ebaseadusliku ümberehitamise-eelne olukord selliselt, et eriomandi 2a omanikku kohustatakse eriomandi piires asuva hoone külma vee torustikule panema sulgventiilid/vahekraanid, millised võimaldavad korteriomandit nr 3 külma veega varustava torustiku osa sulgemist ja avamist.
34.Kokkuvõtteks märgib ringkonnakohus, et käesolevas asjas esitatud tõendite pinnalt ei saa kohus tuvastada, mis põhjusel ei saa korter nr 3 vett veepüstikust nr II, kuid esitatud tõendid kinnitavad ringkonnakohtu hinnangul seda, et sellist sulgseadet, mis võimaldaks korteri nr 3 veega varustamist sulgeda või avada, korteris nr 2a ei asu ega ole asunud pärast 2014. ja 2016. a tehtud korterite nr 2a ja korteri nr 3 renoveerimist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
35.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta. Kuigi kostja on palunud tühistada maakohtu otsuse terves ulatuses, ei ole ta menetluskulude kindlaksmääramise kohta sisulisi väiteid esitanud.
36.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
37.Riigikohus märkis oma 15.11.2023 otsuses, et menetluskulude jaotus jääb alama astme kohtu otsustada. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad ka kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.
38.Tulenevalt sellest, et maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Välja mõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 12).
39.Hageja esitas 06.11.2023 kassatsiooniastme menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada kassatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 1817,2 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale kassatsioonimenetluses õigusabi 10 tunni ja 24 minuti ulatuses tunnihinnaga 140 eurot (lisandub käibemaks), kokku summas 1747,2 eurot (käibemaksuga). Samuti on hageja märkinud menetluskuluna riigilõivu 70 eurot.
39.1.Hageja 06.11.2023 menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on ringkonnakohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja vajalik nendeks toiminguteks kulutatud aeg kokku 10 tundi ja 24 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu vastavuses asja keerukusega.
39.2.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 140 eurot (käibemaksuta) on kolleegiumi hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud ning on vastavuses senise
2-22-9401 kohtupraktikaga. Hageja esindamisega seotud kulu vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale.
39.3.Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse kassatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise kassatsiooniastmes kantud menetluskulude eest 1817,20 eurot (käibemaksuga).
40.Hageja esitas 02.06.2023 apellatsiooniastme menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 2441,6 eurot (käibemaksuga). 02.06.2023 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi 14 tunni ja 32 minuti ulatuses tunnihinnaga 140 eurot (lisandub käibemaks), kokku 2441,6 eurot (käibemaksuga). Samuti esitas hageja 29.10.2024 apellatsiooniastme täiendava menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 2109,38 eurot (käibemaksuga). 29.10.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale apellatsioonimenetluses täiendavalt õigusabi 12 tunni ja 22 minuti ulatuses tunnihinnaga 140 eurot (lisandub käibemaks), kokku 2109,38 eurot (käibemaksuga). 13.11.2024 esitas hageja täiendava menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 834,06 eurot (käibemaksuga). 13.11.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale apellatsioonimenetluses täiendavalt õigusabi 4 tunni ja 54 minuti ulatuses tunnihinnaga 140 eurot (lisandub käibemaks), kokku 834,06 eurot (käibemaksuga).
40.1.Hageja 02.06.2023 menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on ringkonnakohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja vajalik nendeks toiminguteks kulutatud aeg kokku 14 tundi ja 32 minutit. Samuti on põhjendatud ja vajalikud 29.10.2024 menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud ja nende jaoks kulutatud aeg kokku 12 tundi ja 22 minutit ning 13.11.2024 menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud ja nende jaoks kulutatud aeg kokku 4 tundi ja 54 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja lepingulise ajakulu vastavuses asja keerukusega. Täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamine 29.10.2024 oli tingitud Riigikohtu juhise täitmisest ja hageja lepingulise esindaja täiendav ajakulu on sellega vastavuses. Hageja esindamisega seotud kulu vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale.
40.2.Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise apellatsiooniastmes kantud menetluskulude eest kokku 5385,04 eurot (=2441,6+2109,38+834,06) (käibemaksuga).
41.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
42.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
(allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.