Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Ants Kull ja Jaak Luik
Kohtuasi
OÜ A-Rostok avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ja kinnistusraamatusse märkuse kandmise nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 6. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-37455
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Multireklaam OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja OÜ A-Rostok (registrikood 10557703), esindaja vandeadvokaat Tiina Pukk Puudutatud isik Multireklaam OÜ (registrikood 10569215), esindaja vandeadvokaat Janek Väli Puudutatud isik Tallinna linn Puudutatud isik Eesti Vabariik (Harju Maavalitsuse kaudu), esindaja maavanem Ülle Rajasalu Puudutatud isik AS Tallinna Vesi (registrikood 10257326) Puudutatud isik OÜ Punane Haldus (registrikood 11455962) Puudutatud isik OÜ Heronest (registrikood 11080226) Puudutatud isik AS Tallinna Küte (registrikood 10811060) Puudutatud isik AS Tallinna Soojus (registrikood 10026398)
Asja läbivaatamise kuupäev
28. aprill 2014. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Multireklaam OÜ määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu 6. novembri 2013. a määruse peale tsiviilasjas nr 2-12-37455 läbi vaatamata.
2.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Multireklaam OÜ kanda.
3.Tagastada Multireklaam OÜ-le määruskaebuselt 30. jaanuaril 2014 tasutud kautsjon
50 (viiskümmend) eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ A-Rostok (avaldaja) esitas 18. septembril 2012 Harju Maakohtule avalduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ja kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks (teeservituudi seadmiseks). Avaldaja väitel kuulub talle kinnistu Tallinnas aadressil Punane 38a. Kinnistul paikneb kaks kaarhalli-ladu. Kinnisasjale ei ole juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt. Multireklaam OÜ-le (varasema ärinimega OÜ Multireklaam Grupp) kuulub kinnistu Tallinnas aadressil Punane 38b. Kinnistul paikneb töökoda. Ka sellele kinnisasjale ei ole juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt. Väljakujunenud tava kohaselt tullakse avaldaja kinnisasjale Punaselt tänavalt ning selleks peab avaldaja ületama kahte kinnisasja: Eesti Vabariigile kuuluvat Punane 38 asuvat kinnistut, mis on koormatud hoonestusõigusega AS-i Tallinna Vesi kasuks, ja Multireklaam OÜ-le kuuluvat Punane 38b asuvat kinnisasja. Avaldaja on kasutanud Punane 38b kinnisasja juurdepääsuks oma kinnisasjale alates 2008. a-st. Juurdepääsuprobleemi lahendamiseks tegi avaldaja 2011. a-l pakkumise Punane 38b kinnisasja ostmiseks turuhinnaga, kuid Multireklaam OÜ ei olnud pakkumisest huvitatud. Siiani ei ole AS Tallinna Vesi ega Multireklaam OÜ takistanud oma kinnisasjade kasutamist avaldaja kinnisasjale juurdepääsuks. Väljakujunenud tava fikseerimiseks soovis avaldaja sõlmida notariaalse teeservituudi seadmise lepingu. AS Tallinna Vesi on avaldanud teeservituudi seadmiseks valmisolekut, Multireklaam OÜ ei ole sellega aga nõustunud, väites, et avaldaja kinnisasjale on juurdepääs lõunaküljelt ning ta on valmis teeservituuti kaaluma üksnes juhul, kui samas lahendatakse teeservituudiga vältimatult kaasnev parkimisprobleem. Avaldaja on teinud kõik, et jõuda Punane 38b kinnisasja omanikuga mõistlikule kokkuleppele teeservituudi seadmiseks, kuid läbirääkimised ei ole olnud tulemuslikud.
2.Multireklaam OÜ ei nõustunud teeservituudi seadmisega tema kinnistule. Avaldaja kinnistule on muu juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt selle kinnistu lõunaküljelt, kuhu avaldaja on rajanud ka värava ja juurdepääsutee ning kust on toimunud ka tema kinnistule juurdepääs. Teeservituudi seadmine koormaks põhjendamatult Multireklaam OÜ-d. Võttes arvesse Multireklaam OÜ-le kuuluva kinnistu kuju ja suurust, oleks avalduses nimetatud teeservituudiga koormatav ala ainus, kuhu planeerida nimetatud kinnistul parkimist. Tallinna Linnavalitsus viitas 4. veebruari 2004. a korraldusele, milles on märgitud, et juurdepääs Punane 38a maaüksusele avalikult teelt on toimunud läbi Punane 38 ja Punane 38b maaüksuste. Seega on tegemist ajaloolise juurdepääsuga, mida on regulaarselt kasutatud ning mille kasutamise jätkamine ei mõjuta liikluskorraldust Punasel tänaval. Samuti ei ole juurdepääsutee kasutamisel ilmnenud olulisi liiklusohtlikke olukordi. Samas on teoreetiliselt võimalikud ka muud ligipääsuteed. Eesti Vabariik leidis, et tagamaks Punane 38a kinnisasjalt juurdepääs avalikult kasutatavale teele (Punasele tänavale), on mõistlik koormata Punane 38 ja Punane 38b kinnisasjad reaalservituudiga
(teeservituudiga). AS Tallinna Vesi leidis, et ajalooliselt on läbipääs avaldaja kinnisasjale kulgenud AS-i Tallinna Vesi maa-alalt. AS-i Tallinna Vesi kasuks on seatud hoonestusõigus Punane 38, kinnisasi kuulub Eesti Vabariigile ja hoonestusõigust saab koormata kinnisasja omaniku nõusolekul. Kinnisasjalt Punane 38a on võimalik pääseda avalikult kasutatavale teele kolmel viisil. Kui osutub valituks variant üle Punane 38 asuva kinnisasja, siis tuleb arvestada, et läbipääsuteena kasutatava tee pindala on 379,26 m2. Tee kasutamisel tuleb arvestada sellega, et AS-le Tallinna Vesi oleks tagatud ööpäevaringne juurdepääs kinnistul paiknevale veepumbale. AS Tallinna Küte leidis, et AS-i Tallinna Soojus kasutuses on Punane 36 asuv reformimata riigimaa, mille suhtes ei ole omandireform lõpetatud. Selle maa on AS Tallinna Soojus 2001. a-l sõlmitud rendi- ja operaatorlepingu kohaselt andnud rendile AS-ile Tallinna Küte, kes korraldab sel maaüksusel oma igapäevast majandustegevust. AS Tallinna Küte on kaasatud vaidlusesse tarbetult, sest tal ei ole võimalik anda siduvaid lubadusi maaüksuse kasutamise kohta ei täna ega tulevikus. Puudutatud isiku arvates on mõistlik lahendada Punane 38a kinnisasjalt pääs Punasele tänavale üle Punane 38 ja 38b kinnisasjade.
3.Harju Maakohus jättis 9. augusti 2013. a määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste järgi on kinnistult Punane 38a juurdepääs avalikult kasutatavale teele võimalik: a) avaldaja enda kinnistu lõunaküljelt, b) üle kinnistute Punane 40 ja Punane 40a ja c) üle kinnistute Punane 38b ja Punane 38. Eeltoodust nähtuvalt on avaldajal olemas juurdepääs avalikult kasutatavale teele temale kuuluva kinnistu lõunaservalt, kuhu avaldaja on rajanud ka värava. Jääb arusaamatuks, miks välistab juurdepääsu määramise lõunaküljelt asjaolu, et seal tuleb avalikule teele pääsemiseks ületada maatükk, mille osas on maareform pooleli. Tähendust ei ole asjaolul, et lõunaküljel asuv maatükk ei ole kantud eraldi kinnisasjana kinnistusraamatusse ja selle maatüki osas on maareform pooleli. Oluline on see, et avaldaja kinnistule on olemas juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Avaldaja on avalduses nentinud, et väljakujunenud tava kohaselt tullakse tema kinnistule Punaselt tänavalt. Avalduse kohaselt ei ole AS Tallinna Vesi ega Multireklaam OÜ takistanud oma kinnisasjade kasutamist juurde- ja läbipääsuks avaldaja kinnistule. Eeltoodust nähtub, et avaldajal ei ole mingeid probleeme oma kinnistult avalikult kasutatavale teele pääsemisega, mistõttu on täitmata juurdepääsu nõudeõiguse tekkimise eeldused. Avaldaja on kasutanud vaidlusalust teed takistusteta. Avaldajal ei ole õigust nõuda, et kohus määraks juurdepääsu. Täitmata on kõik juurdepääsu nõudeõiguse tekkimise eeldused.
4.Avaldaja palus määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja uue määrusega avaldus rahuldada.
5.AS Tallinna Küte, AS Tallinna Soojus ja Eesti Vabariik (Harju Maavalitsuse kaudu) toetasid määruskaebust. AS Tallinna Vesi vaidles määruskaebusele vastu, kinnitades muu hulgas, et ei ole takistanud avaldajat Punane 38 kinnisasja juurdepääsuteena kasutamast ega kavatse seda ka teha seni, kuni ei ole häiritud ega takistatud kinnisasjal paikneva veepumpla kasutamine ja arvestatakse AS-i Tallinna
Vesi tingimustega.
6.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 6. novembri 2013. a määrusega määruskaebuse osaliselt, tühistas maakohtu määruse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus märkis, et määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule. Ringkonnakohtu määruse järgi on avaldaja esitanud nõude asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 alusel. Maakohus jättis avalduse rahuldamata põhjendusel, et AÕS § 156 lg-s 1 sätestatud juurdepääsu määramise eeldused ei ole täidetud. Peamiselt rajas maakohus selle otsustuse järeldusele, et avaldajal on olemas juurdepääs kinnisasjale avalikult kasutatavalt teelt, jättes samas märkimata, millist avalikult kasutatavat teed on kohus silmas pidanud. Seejuures on maakohtu järeldus ka vastuoluline, sest leidnud, et avaldaja kinnisasjale on olemas juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt kinnisasja lõunaservas, on kohus samas tõdenud, et sealtpoolt saab avaldaja kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele üle maatüki, mille osas on maareform pooleli. Nii võib maakohtu määruse põhjendusest siiski mõista, et avaldaja kinnisasi ei külgne avalikult kasutatava teega ning avalikule teele pääsemiseks tuleb ületada riigile kuuluv reformimata maatükk. Samamoodi on faktilist olukorda kirjeldanud ka menetlusosalised. Sellisel juhul ei külgne aga avaldaja kinnisasi avalikult kasutatava teega ja maakohus on eksinud, asudes seisukohale, nagu oleks avaldajal võimalik avalikult kasutatavalt teelt oma kinnisasjale pääseda võõrast maatükki ületamata. Seega on ekslik ka seisukoht, nagu ei oleks täidetud AÕS § 156 lg 1 kohaldamise eelduseks olev juurdepääsu vajadus avalikult teelt üle teise kinnisasja oma kinnisasjale. Iseenesest ei ole välistatud juurdepääsu määramine üle reformimata riigimaa, kuid maakohus ei ole seda teinud, pidades olukorda vaikimisi ja igasuguste põhjendusteta lahendatuks. Ehkki riik oli puudutatud isikuna menetlusse kaasatud, ei selgitanud maakohus välja asjaolusid, mis on olulised avaldaja kinnisasjale juurdepääsu määramiseks üle reformimata riigimaa, ja isegi ei kaalunud niisugust võimalust. Seda, millisele teele pääseb avaldaja kinnisasja lõunaküljelt üle reformimata riigimaa, ei ole maakohus otsuses tuvastanud nagu sedagi, kas üldse on tegemist avalikult kasutatava teega. Kohus ei ole kontrollinud ka teisi AÕS § 156 lg 1 kohaldamise eeldusi. Kohtumääruses ei ole üldse faktilisi asjaolusid tuvastatud, sealhulgas ei ole käsitletud taotletava juurdepääsu maakorralduslikku võimalikkust ega muid asjaolusid, mille alusel oleks võimalik kaaluda asjaosaliste huve ning hinnata seda, kas juurdepääsu taotleja huvi juurdepääsu määramise vastu on ülekaalukas, võrreldes selle kinnisasja omaniku huviga, mille kaudu juurdepääsu soovitakse. Maakohus on vaidlustatud määruses leidnud, et avalikult teelt avaldaja kinnisasjale pääsemiseks on kolm erinevat võimalust. Seega oleks kohus pidanud ka kaaluma, milline juurdepääs on sobivaim. Maakohus ei ole menetluse käigus asjaosaliste huve üldse kaalunud. Avaldaja kinnisasjale ei ole juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt, vajalikust juurdepääsust rääkimata, seega tuli vaidlus taolise juurdepääsu üle lahendada poolte huvide
kaalumise teel ning kaaluda tuli muu hulgas seda, milliseid kulutusi peab avaldaja tegema oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks ning kas kohustatud isiku kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla avaldaja jaoks oluliselt odavam. Sellegagi ei ole maakohus tegelenud. Nõustuda ei saa ka maakohtu tõdemusega, et Punane 38 ja 38b asuvate kinnisasjade omanikud pole avaldajat takistanud käimast üle oma kinnisasjade ja seetõttu pole avaldajal ka juurdepääsuprobleemi. Asjaosalised on pidanud kohtuväliseid läbirääkimisi juurdepääsu määramise ja selle kasutamise tingimuste üle, kuid ei ole kokkuleppele jõudnud. Kohtumenetluses ei ole Multireklaam OÜ sisuliselt nõustunud tagama avaldaja kinnisasjale juurdepääsu üle oma Punane 38b asuva kinnisasja, leides, et sobivaim võimalus avaldajale oma kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele jõudmiseks on oma kinnisasja lõunaküljelt üle reformimata riigimaa. Ka Punane 38 kinnisasja omanik ja hoonestusõiguse omaja on juurdepääsuks seadnud mitmeid tingimusi. Seega ei ole avaldajale tagatud võimalus kasutada edaspidi juurdepääsu avalikult kasutatavale teele üle nimetatud kinnisasjade ja avaldust ei oleks tohtinud jätta rahuldamata põhjendusel, et avaldaja saab seda juurdepääsu probleemideta kasutada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul esmalt hinnata tõendeid ja tuvastada asja lahendamiseks olulised asjaolud ja seejärel lahendada asi eespool toodut arvestades, koostades selleks seaduse kohaselt põhjendatud kohtulahendi.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Multireklaam OÜ palub kaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse ja jätta jõusse maakohtu määruse. Juhul, kui Riigikohus asub seisukohale, et TsMS § 696 lg 4 järgi ei ole kaebajal õigust esitada määruskaebust, tunnistada TsMS § 696 lg 4 selles osas põhiseadusega vastuolus olevaks. Kaebuse väidetel ei ole kaebajale ega tema esindajale mingil moel (sh e-toimiku kaudu) kätte toimetatud Tallinna Ringkonnakohtu määrust. Kaebaja sai ringkonnakohtu määrusest teada
9.jaanuaril 2014, kui Harju Maakohus saatis talle nõude täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Maakohus märkis täiendavas kirjas, et tema lähtub määruse originaalile tehtud märkest määruse jõustumise kohta, ja avaldas seisukoha, et TsMS § 696 lg 4 ei anna õigust esitada määruse peale määruskaebust. Kaebaja sai ringkonnakohtu määruse kätte 29. jaanuaril 2014 Harju Maakohtu kantseleist. Kaebaja õigus esitada määruskaebus tuleneb TsMS § 696 lg 1 teisest lausest ning TsMS § 696 lg-s 4 sätestatu ei saa seda välistada. Ringkonnakohus on AÕS § 156 valesti kohaldanud. Avaldajal on juurdepääs avalikult kasutatavale teele kinnisasja lõunaküljelt kinnisasja eraldiseisvalt osalt. Ei ole oluline, kas avaldaja kinnistu lõunaküljel vahetult avaldaja kinnistu kõrval asub avalikult kasutatav tee või mitte.
9.Avaldaja leiab vastuses määruskaebusele, et see tuleb jätta menetlusse võtmata, kuna kaebaja ei ole enam Tallinnas Punane 38b asuva kinnistu omanik. Kinnistu omanikuna on juba 10. juunil 2013 (s.o enne maakohtu määrust) kinnistusraamatusse sisse kantud T Ruut OÜ. Kaebaja on käitunud pahauskselt, jättes kohtule ja menetlusosalistele kinnisasja võõrandamise avaldamata. Eesti Vabariik leiab, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna kaebaja ei ole alates 10. juunist
2013 enam menetlusosaline. AS Tallinna Vesi ei avaldanud vastuses määruskaebusele arvamust kaebuse õiguspärasuse kohta, jäädes muus osas varasemate seisukohtade juurde.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et Multireklaam OÜ määruskaebus tuleb jätta TsMS § 682 lg 1 ja § 695 alusel läbi vaatamata, kuna määruskaebus on ekslikult võetud Riigikohtu menetlusse.
11.Riigikohtule määruskaebuse esitamist reguleerib TsMS § 696. Nimetatud paragrahvi lg-d 3 ja 4 reguleerivad määruskaebuse esitamist Riigikohtule hagita menetluses tehtavate lahendite korral. Hagita menetluses võib TsMS § 696 lg 3 esimese lause järgi maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitada isik, kelle õigusi on määrusega kitsendatud. Menetlust lõpetavaks määruseks loetakse neid hagita menetluses tehtud määrusi, millega asi lahendatakse (menetlus n-ö suletakse või lõpetatakse), ning menetlust lõpetavat määrust ei tule mõista kitsalt menetluse lõpetamise määrusena TsMS § 428 tähenduses (vt Riigikohtu 3. oktoobril 2006 tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06 tehtud määruse p 10). Praegusel juhul ei ole ringkonnakohus teinud menetlust lõpetavat lahendit. Seega ei anna TsMS § 696 lg 3 esimene lause Multireklaam OÜ-le määruskaebuse esitamise õigust. Kaebeõigust ei tulene ka TsMS § 696 lg 3 teisest lausest, sest seaduses ei ole ette nähtud võimalust praeguse ringkonnakohtu määruse peale määruskaebust esitada (vt TsMS § 6186 lg 2). Samuti ei tulene Multireklaam OÜ-le kaebeõigus TsMS § 696 lg-st 4, sest see annab kaebeõiguse vaid avaldajale neil juhtudel, mil kohtud on jätnud avalduse rahuldamata. Seega ei ole Multireklaam OÜ-l õigust esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebust. TsMS § 682 lg 1 järgi jätab kohus kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud nõuetele või kassatsioonkaebus on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist. Tulenevalt TsMS §st 695 kehtib nimetatud säte ka määruskaebuse menetlemise kohta Riigikohtus. Riigikohtul on ka pärast asja menetlusse võtmist kohustus kontrollida määruskaebuse nõuetekohasust, sh õigust kaebus esitada.
12.Kolleegium ei nõustu Multireklaam OÜ väitega, et ringkonnakohtu määruse peale kaebeõiguse puudumine on põhiseadusega vastuolus. Ringkonnakohus on teinud määruse, mille alusel jätkub menetlus maakohtus. Ringkonnakohtu määrusega ei ole sisuliselt Multireklaam OÜ õigusi kitsendatud, sest ei ole otsustatud, kas avaldaja võib kasutada avalikule teele jõudmiseks Multireklaam OÜ kinnisasja. See küsimus lahendatakse asja uuel läbivaatamisel. Kui maakohus peaks otsustama, et avaldajal on õigus avalikult kasutatavale teele juurdepääsuks kasutada Multireklaam OÜ kinnisasja, on Multireklaam OÜ-l õigus esitada selle määruse peale määruskaebus. Kui ringkonnakohus peaks jätma maakohtu määruse muutmata, on Multireklaam OÜ-l TsMS § 696 lg 3 alusel õigus esitada määruskaebus ka ringkonnakohtu määruse peale. Selline menetluskord vastab ka menetlusökonoomia põhimõttele.
13.Kolleegium peab vajalikuks vastata kassatsioonimenetluses tekkinud küsimusele, kas Multireklaam OÜ on tsiviilasjas endist viisi menetlusosaline, kui ta on võõrandanud talle kuuluva kinnistu, üle mille taotleb avaldaja juurdepääsu avalikult kasutatavale teele. Avaldaja ja Eesti Vabariik on juhtinud tähelepanu asjaolule, et juba 10. juunist 2013 ei ole Multireklaam OÜ kinnistusraamatusse kantud Punane 38b omanikuna. Kolleegium leiab, et TsMS § 477 lg 1 alusel tuleb ka avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asjades kohaldada TsMS hagimenetluse reegleid menetlus(eri)õigusjärgluse kohta, mis võimaldavad jätta kinnistu omaniku vahetumise ka tähelepanuta. Riigikohus on 29. märtsil 2006 tsiviilasjas nr 3-2-1-906 tehtud otsuse p-s 15 leidnud, et poolte vahetumist kohtumenetluses käsitlev normistik peab tagama muu hulgas ka selle, et vaidlusaluse asja võõrandamisega ei oleks võimalik tekitada teistele menetlusosalistele raskusi oma õiguste maksmapanekul. Riigikohtu viidatud otsuses hagimenetluse kohta võetud seisukoht peab kehtima ka hagita menetluses, milles osaleb mitu kinnistuomanikku. Vastasel korral oleks takistatud tsiviilkohtumenetluse üks eesmärk menetleda asja mõistliku aja jooksul. Seega võib üldjuhul jätta kinnistu omaniku vahetumise tsiviilasja lahendamise käigus tähelepanuta (TsMS § 210 lg 2). See tähendab ühtlasi ka seda, et varasem kinnistu omanik jääb menetlusse edasi ning tema suhtes tehtav otsus kehtib TsMS § 460 lg 1 üldreegli kohaselt ka selle isiku kohta, kes on pärast hagi (hagita asjas avalduse) esitamist saanud uueks kinnistu omanikuks. Kinnistu uue omaniku suhtes ei kehti tehtav lahend TsMS § 460 lg 2 järgi vaid juhul, kui ta ei teadnud kinnistu omandamise ajal kohtuotsusest või hagi esitamisest. Kolleegium selgitab lisaks järgmist. AÕS § 141 lg 3 kohaselt kehtib kohtulahendiga või tehinguga seatud kitsendus kolmandate isikute suhtes, kui see on kinnistusraamatusse kantud. Seega on AÕS § 141 lg 4 esmapilgul TsMS § 460 õigusjärgluse regulatsiooniga vastuolus. Kui lugeda AÕS § 141 lg 3 erinormiks (ja kinnistusraamatus ei oleks tehtud kitsenduse kohta märget), tooks see kaasa vajaduse määrata iga uue kinnistuomaniku suhtes juurdepääsukord uuesti, st korraldada tuleks uus kohtumenetlus. Sellist olukorda ei saa aga pidada mõistlikuks. Seetõttu tuleb AÕS § 141 lg-t 3 tõlgendada nii, et kui kinnistusraamatusse on kitsenduse kohta kantud märkus, välistab see TsMS § 460 lg 2 järgi uue omaniku heausksuse, st tehtud lahend kehtib ka tema suhtes. Tehtav lahend kehtib uue omaniku suhtes ka siis, kui märkust pole sisse kantud, aga tal on võimalik kehtivusest vabaneda, tuginedes TsMS § 460 lg 2 järgi heausksusele, st sellele, et ta ei teadnud kinnistu omandamise ajal kohtulahendist või hagi esitamisest. Seega on Multireklaam OÜ jätkuvalt menetlusosaline. Kuna asja menetlus jätkub maakohtus, on siiski võimalik asendada Multireklaam OÜ kinnistu praeguse omanikuga. See saab toimuda TsMS §s 211 sätestatud korras. TsMS § 211 lg 1 kohaselt on kinnistu uuel omanikul vastaspoole taotlusel kohustus astuda menetlusse omandi ülemineku ajast alates poolena senise poole asemel. Hagita menetluses ei ole TsMS § 198 lg 1 p 2 kohaselt pooli ning seega on menetlusosalisel kohustus astuda menetlusse puudutatud isikuna.
14.Kolleegium märgib täiendavalt, et AÕS § 156 alusel kohtusse pöördumine ja selle normi kohaldamine on võimalik ka olukorras, kus avaldajat pole küll takistatud pääsemast avalikult
kasutatavale teele, kuid samas on läbirääkimistel (ja ka alanud kohtumenetluses) keeldutud senist tavaõiguse alusel kehtivat juurdepääsukorda õiguslikult korrektselt ja kokkuleppel või kohtu määratava asjakohase tasu eest vormistamast.
15.Kassatsiooniastme menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta määruskaebuse esitaja kanda.
16.Määruskaebuselt tasutud kautsjon tuleb TsMS § 149 lg 4 kolmanda lause alusel tagastada. Peeter Jerofejev, Ants Kull, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.