Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks
Kohtuasi
Indrek Rohtla hagi osaühingu Krivest vastu juhatuse liikmete tagasikutsumiseks ja avaldus uue juhatuse liikme määramiseks, samuti osanike otsuste puudumise või tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 21. detsembri 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Indrek Rohtla kassatsioonkaebus Osaühingu Krivest kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
Indrek Rohtla kassatsioonkaebuse hind 14 000 eurot Osaühingu Krivest kassatsioonkaebuse hind 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Indrek Rohtla, esindaja vandeadvokaat Kalev Saare Kostja osaühing Krivest, esindaja vandeadvokaat Tanel Kalaus
Asja läbivaatamise kuupäev
7. oktoober 2019. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 22. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11216 osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude tuvastada, et osaühingu Krivest osanike 9. juuni 2016. a koosoleku otsuseid, 18. mai 2016. a hääletusprotokollis sisalduvaid otsuseid 1–3 ja 12. juuli 2016. a (protokolli koostamise ajaks märgitud 19. juuli 2016) koosoleku otsuseid ei ole vastu võetud, ning Tallinna Ringkonnakohtu 21. detsembri 2018. a otsus samas tsiviilasjas osas, millega ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse eelnimetatud osas muutmata. Samuti tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 21. detsembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11216 osas, millega ringkonnakohus luges, et osaühingu Krivest osanikud ei ole hääletanud 9. juuni 2016. a koosolekul Kristjan Vestungi, Ismo Olavi Saukkola ja Martin Heili vastu kahju hüvitamise nõude esitamise ja osaühingule
2-16-11216 Krivest selles vaidluses esindaja määramise vastu (ringkonnakohtu otsuses märgitud tervikresolutsiooni p-d 2.4, 2.4.1 ja 2.4.2).
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega tuvastada, et osaühingu Krivest osanike 9. juuni 2016. a koosoleku otsuseid, 18. mai 2016. a hääletusprotokollis sisalduvaid otsuseid 1–3 ja 12. juuli 2016. a (protokolli koostamise ajaks märgitud 19. juuli 2016) koosoleku otsuseid ei ole vastu võetud.
3.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 21. detsembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11216 muutmata osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata Harju Maakohtu 22. mai 2017. a otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata Indrek Rohtla nõude kutsuda tagasi osaühingu Krivest juhatuse liige Martin Heil ja avalduse määrata juhatuse liikmeks Indrek Rohtla. Samuti jätta ringkonnakohtu otsus muutmata osas, millega ringkonnakohus mõistis Indrek Rohtlalt Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõivu (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 5).
4.Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
4.1.Jätta Indrek Rohtla hagi Martin Heili osaühingu Krivest juhatuse liikme kohalt tagasikutsumiseks ja tema avaldus Indrek Rohtla uueks juhatuse liikmeks määramiseks rahuldamata.
4.2.Rahuldada Indrek Rohtla nõue tuvastada, et osaühingu Krivest osanike 9. juuni 2016. a koosoleku otsuseid, 18. mai 2016. a hääletusprotokollis sisalduvaid otsuseid 1–3 ja 12. juuli 2016. a (protokolli koostamise ajaks märgitud 19. juuli 2016) koosoleku otsuseid ei ole vastu võetud.
4.3.Tuvastada, et osaühingu Krivest osanike 9. juuni 2016. a koosoleku otsuseid, 18. mai 2016. a hääletusprotokollis sisalduvaid otsuseid 1–3 ja 12. juuli 2016. a (protokolli koostamise ajaks märgitud 19. juuli 2016) koosoleku otsuseid ei ole vastu võetud.
4.4.Jätta 90% hagi menetlemise kuludest kõigis kohtuastmetes osaühingu Krivest kanda ja 10% hagi menetlemise kuludest kõigis kohtuastmetes Indrek Rohtla kanda. Vastuhagi menetlemise kulud jätta osaühingu Krivest kanda.
4.5.Mõista Indrek Rohtlalt Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõiv 300 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda vastavalt kohtuotsusele lisatud makseinfole 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasumata riigilõivult alates kohtuotsuse jõustumisest kuni riigilõivu tasumiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Indrek Rohtla kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Osaühingu Krivest kassatsioonkaebus jätta rahuldamata.
6.Tagastada Indrek Rohtla kassatsioonkaebuse eest tasutud kautsjon Advokaadibüroo COBALT OÜ kontole. Osaühingu Krivest kassatsioonkaebuse eest tasutud kautsjonist 50 eurot arvata riigituludesse. Enam tasutud kautsjon 50 eurot tagastada Advokaadibüroo TRINITI OÜ kontole.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Indrek Rohtla (hageja) esitas 22. juulil 2016 Harju Maakohtule osaühingu Krivest (kostja) vastu hagi, milles palus kutsuda tagasi kostja juhatuse liikmed Martin Heili, Kristjan Vestungi ja Ismo Olavi Saukkola ning määrata uueks juhatuse liikmeks hageja. Samuti palus hageja tuvastada, et kostja osanike 9. juuni 2016. a koosoleku otsuseid, 18. mai 2016. a hääletusprotokollis sisalduvaid otsuseid 1–3 ja 12. juuli 2016. a (protokolli koostamise ajaks märgitud 19. juuli 2016) koosoleku otsuseid ei ole vastu võetud või et need on tühised, või tunnistada eelnimetatud otsused kehtetuks. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale 832 euro suuruse nimiväärtusega kostja osa, mis moodustab 32,5% kostja osakapitalist. Kuni 29. märtsini 2016 kuulus K. Vestungile osa nimiväärtusega 2(13)
2-16-11216 896 eurot (35% osakapitalist) ja I. O. Saukkolale osa nimiväärtusega 832 eurot (32,5% osakapitalist).
23.märtsil 2016 asutasid K. Vestung, I. O. Saukkola ja M. Heil OÜ Krivest Group (KG) ning K. Vestung ja I. O. Saukkola võõrandasid neile kuuluvad kostja osad KG-le, kellele kuulub nüüd kostja enamusosalus (osa nimiväärtusega 1728 eurot, mis moodustab 67,5% kostja osakapitalist). Kostja juhatuse liikmed tuleb tagasi kutsuda, sest nad on tegutsenud ühingu suhtes ebalojaalselt ja rikkunud hoolsuskohustust. Muu hulgas on juhatuse liikmed teinud endale (eelkõige K. Vestungile ja I. O. Saukkolale) ebaseaduslikke väljamakseid ning tekitanud ühingule kahju. Samuti ei esitanud juhatus 2015. a majandusaasta aruannet õigel ajal. M. Heil esitas registriosakonnale kandeavalduse, mille esitamine oli kohtumäärusega keelatud. Juhatus korraldab topeltkoosolekuid, et vältida enda vastu kahjunõuete esitamist ja kiita heaks ebaseaduslikke väljamakseid. Kui kohus kutsub senised juhatuse liikmed tagasi, siis tuleb uueks juhatuse liikmeks määrata hageja. Hageja vaidlustab kõiki 9. juuni 2016. a koosoleku otsuseid (otsused I), 18. mai 2016. a hääletusprotokollis sisalduvaid otsuseid nr 1–3 (otsused II) ja kõiki 12. juuli 2016. a koosoleku otsuseid (otsused III). Hageja leiab, et vaidlusaluseid otsuseid ei ole vastu võtnud õiged isikud. Alternatiivselt on otsused tühised või tuleb tunnistada kehtetuks. Otsustega I otsustati mitte esitada juhatuse liikmete vastu kahju hüvitamise nõuet ja mitte määrata selleks vaidluseks esindajat. Otsustega II otsustati kiita tagasiulatuvalt heaks juhatuse liikmetega sõlmitud juhatuse liikme lepingud ja töölepingud ning tasud ja muud hüved. Otsustega III otsustati mh uuesti maksta juhatuse liikmetele tasu ja võimaldada neile muid hüvesid. Kõik eelnimetatud otsused loeti vastuvõetuks KG häältega, kuid KG ei ole kehtivalt kostja osanikuks saanud, sest tehingud, millega kostja osad talle üle anti, on heade kommete vastased ja seega tühised. K. Vestung ja I. O. Saukkola võõrandasid osad KG-le selleks, et vältida hääleõiguse piirangut, mis oleks osanike otsuste tegemisel neile kohaldunud. Kuna KG ei saanud kostja osanikuks, siis on KG asemel osanikeks endiselt K. Vestung ja I. O. Saukkola. Kuid nemad ei ole vaidlusaluste otsuste tegemisel hääletanud ja seega ei ole otsuseid vastu võetud. Alternatiivselt leidis hageja, et otsused on tühised või need tuleb tunnistada kehtetuks. Otsused I ja III võeti vastu osanike koosolekul ja need on tühised, sest hageja kokkukutsutud koosolekuga samal ajal korraldas KG topeltkoosolekud teistsuguse päevakorra ja teiste eelnõudega. Topeltkoosolekute kokkukutsumise teateid ei saadetud ja seega on neil koosolekutel vastu võetud otsused tühised. Alternatiivselt tuleb need kehtetuks tunnistada, sest KG ei oleks tohtinud huvide konflikti tõttu hääletada, kuna hääletusele olid pandud KG osanike vastu kahju hüvitamise nõuete esitamise ja nendega õigusvaidluse pidamise või neile juhatuse liikmete tasu maksmise otsused. Otsused II on tühised, sest nende tegemisel rikuti oluliselt otsuste tegemise korda. Hagejale ei esitatud otsuse aluseks olevaid dokumente ega antud otsuse tegemiseks vajalikku teavet. Samuti anti hagejale hääletamiseks ebamõistlikult lühike tähtaeg (üks tööpäev). Alternatiivselt tuleb otsused II tunnistada kehtetuks, sest KG ei oleks tohtinud huvide konflikti tõttu hääletada. Lisaks ei saa juhatuse liikmetele tasu tagasiulatuvalt määrata.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja esitas maakohtule 7. novembril 2016 vastuhagi ja 19. detsembril 2016 selle täienduse, milles palus keelata hageja kahju tekitava tegevuse. Harju Maakohus jättis 2. märtsi 2017. a määrusega vastuhagi menetlusse võtmata.
3(13)
2-16-11216 Kostja vastuväidete kohaselt ei ole juhatuse liikmed oma kohustusi rikkunud, mistõttu ei ole mõjuvat põhjust neid tagasi kutsuda. Kõik väljamaksed on tehtud osanike otsuste alusel või osanike hilisemal heakskiidul. KG on saanud õiguspäraselt kostja osanikuks ja kõik otsused vastavad tema kui enamusosaniku tahtele. Osade käsutustehingud ei ole heade kommete vastased. Koosoleku, millel võeti vastu otsused I, kutsus e-kirjaga kokku hageja. KG osales koosolekul juhatuse liikme ja lepinguliste esindajate kaudu, kuid hageja ja tema esindajad lahkusid koosolekult ennast registreerimata. Kuna KG-l oli häälteenamus (67,5% häältest), oli koosolek otsustusvõimeline. Topeltkoosoleku pidas hoopis hageja ja hoopis need otsused on tühised. Hääleõiguse piirangud KG-le ei laiene, kuna KG igal osanikul on 33,3% häältest ja seega ei ole kellelgi KG üle kontrolli. Otsustest II vaidlustab hageja üksnes neid, mis puudutavad teisi juhatuse liikmeid ja osanikke, kuid mitte neid, millega võimaldati hüvesid talle. Väide, et hagejale ei antud teavet, ei ole õige, sest hageja ei pöördunud pärast otsuste eelnõude saamist juhatuse poole, et saada rohkem teavet. Hagejal oli seisukoha kujundamiseks aega kolm päeva ja tavaliselt on otsused vastu võetud ühe päeva jooksul. Kuna hageja hääletas otsuste vastu, ei oleks ka pikem aeg muutnud hääletamistulemust. Otsused III võeti samuti vastu KG häälteenamusega. Hageja ja tema esindajad lahkusid ka sellelt koosolekult. Ka selle koosoleku kutsus kokku hageja, saates teate nii KG-le kui ka K. Vestungile ja I. O. Saukkolale. KG nõudel ja nõusolekul lisati päevakorda veel küsimusi (juhatuse liikmetele tasu maksmine ja koosoleku kulude kandmine). Kuna koosolekul osales KG, kellele kuulus üle 2/3 häältest ja üle 9/10 koosolekul esindatud häältest, võis päevakorda täiendada (äriseadustiku (ÄS) § 1711 lg 3). Juhatuse liikmetele tasu maksmise võib ka tagasiulatuvalt heaks kiita.
3.Harju Maakohus jättis 22. mai 2017. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavate menetluskulude suurust maakohus kindlaks ei määranud. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole alust juhatuse liikmeid tagasi kutsuda ega uut juhatuse liiget määrata. See, et juhatuse liikmed koostasid eelnõu, mille kohaselt tuli neile maksta tagantjärele hüvitist juhatuse liikmeks oleku eest, ei ole kohustuste rikkumine. Hageja ei ole eitanud, et K. Vestung ja I. O. Saukkola osalesid kostja juhtimises aktiivsemalt kui hageja. Lisaks ei maksta hüvitist välja, sest samad isikud valiti 30. juunil 2016 uuesti juhatuse liikmeteks. Juhatuse liikmetele ei saa ette heita 2015. a majandusaasta aruande õigel ajal esitamise kohustuse rikkumist, sest aruande kinnitamine viibis audiitori haiguse tõttu. KG sai kehtivalt kostja osanikuks, kuna tema asutamise eesmärk ei olnud vältida hääletamispiiranguid. KG asutati selleks, et osanikuks saaks ka M. Heil, kes osales aktiivselt kostja juhtimises, samas kui hageja oli passiivne. Isegi kui vastuolud hageja ja teiste osanike vahel tekkisid 2016. a alguses, ei olnud 29. märtsil 2016, kui KG asutati, esitatud mingeid nõudeid juhatuse liikmete vastu ja K. Vestung ega I. O. Saukkola ei saanud eeldada, et hageja soovib nõudeid esitada. Otsused I ei ole koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu tühised ega hääleõiguse piirangu rikkumise tõttu kehtetuks tunnistatavad. On tõendatud, et hageja lepinguline esindaja kutsus osanike koosoleku kokku, saates teate ka KG-le. Hageja ja tema esindajad tulid koosolekule, kuid lahkusid kohe ega registreerinud ennast. Hageja esindajad koos notariga koostasid sama päeva kohta teise koosoleku protokolli. Olukord, kus osanik
4(13)
2-16-11216 lahkub koosolekult ja peab samal ajal teise koosoleku, ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Seega tuleb lugeda, et hageja jättis ise koosolekul osalemata. KG-le ei kohaldunud ÄS § 177 lg-s 1 sätestatud hääleõiguse piirang, mistõttu ei ole alust otsuseid kehtetuks tunnistada. Piirang ei laiene olukorrale, kus otsustatakse osaniku osanikuga seotud küsimusi. Samuti võisid osanikud tagasiulatuvalt juhatuse liikmete lepingud ja tasu heaks kiita. Põhjendamatu on hageja väide, et otsuste II tegemise korda on oluliselt rikutud, sest hagejale ei antud otsuste tegemiseks vajalikku teavet. Kuigi otsuste eelnõudele ei lisatud lepinguid, ei ole tegemist olulise rikkumisega, mis tooks kaasa otsuste tühisuse. Otsused II ei ole kehtetud ka hääleõiguse piirangute rikkumise tõttu, sest KG hääleõigus ei olnud piiratud. Ühelgi KG osanikul ei ole KG-s otsustavat mõju. Lisaks hääletati iga juhatuse liikme tasu üle eraldi. Juhatuse liikme lepingu saab heaks kiita ja tasu maksmise otsustada ka tagasiulatuvalt. Ka otsused III ei ole tühised ega kehtetuks tunnistatavad. Hageja lahkus ka sellelt koosolekult ja pidas samal ajal teise koosoleku. Samuti ei ole otsused III tühised hääleõiguse piirangu rikkumise tõttu. Koosoleku teates märkimata küsimusi võis koosolekul päevakorda lisada, sest seda võimaldas KG häälteenamus.
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada, või saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 29. oktoobri 2018. a määrusega K. Vestungi ja I. O. Saukkola tagasikutsumise nõude läbi vaatamata, kuna kõnealused isikud ei ole äriregistri andmetel enam kostja juhatuse liikmed. Kohtumäärus on jõustunud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 21. detsembri 2018. a otsusega maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi osanike 9. juuni 2016. a koosoleku protokolli p-des 4, 6 ja 7 sisalduvate otsuste osas rahuldamata, ja tegi tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldas hagi. Ringkonnakohus tuvastas, et kostja osanikud ei ole hääletanud 9. juuni 2016. a koosoleku otsuse vastu, millega otsustati esitada kahju hüvitamise nõue K. Vestungi, I. O. Saukkola ja M. Heili vastu (otsuse p 6), ega otsuse vastu, millega otsustati määrata selles õigusvaidluses kostja esindajaks advokaadibüroo COBALT (otsuse p 7). Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Maa- ja ringkonnakohtus kantud hagi menetlemise kuludest jättis ringkonnakohus 10% kostja kanda ja 90% hageja kanda. Vastuhagi menetlemise kulud jättis ringkonnakohus kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt leidis maakohus õigesti, et juhatuse liikmete tagasikutsumiseks ei ole alust. Hageja etteheited seisnevad peamiselt selles, et enamusosanikud on teinud hagejat kahjustavaid otsuseid. Enamusosanike rikkumised ei anna aga alust kostja juhatuse liiget tagasi kutsuda. Vaidluse all on see, kas KG on saanud kostja osanikuks. Osa võõrandamise käsutustehing võib erandina olla tühine, kui selle eesmärk on heade kommete vastane, kuid isik, kes ei ole tehingu pool, saab tühisusele tugineda vaid siis, kui tal on tühisuse tuvastamise vastu õigustatud huvi. Hagejal ei ole õigustatud huvi, kui vaidlustatud otsuste tegemisel ei olnud vaja hääleõigust piirata. 5(13)
2-16-11216 Praegu pandi otsuste I tegemisel hääletusele juhatuse liikmete vastu esitatavate kahjunõuete ulatuse täpsustamine ja nõuete esitamine, samuti selleks esindaja määramine ning kliendilepingu sõlmimine (p-d 4, 6 ja 7), hageja vastu kahju hüvitamise nõude esitamine ja kliendilepingu sõlmimine (p-d 5 ja 8) ning koosoleku kulude kandmine (p 9). Hääleõiguse piirang kohaldunuks vaid p-des 6 ja 7 märgitud otsuste tegemisel ning vaid nende otsuste vaidlustamisel sai hageja tehingute tühisusele tugineda. Otsustega II otsustati kiita tagasiulatuvalt heaks iga juhatuse liikmega sõlmitud käsundus- ja tööleping ning neile tasu maksmine ja muude hüvede võimaldamine. Sama sisuga olid ka otsused III (p-d 3–5). Lisaks otsustati ka koosoleku kulude üle (p 6). Eelnimetatud otsuste tegemisel hääletamispiiranguid ei ole, mistõttu hageja ei saa tehingute tühisusele tugineda. Maakohus leidis ekslikult, et osade võõrandamise eesmärk ei olnud heade kommete vastane. Hageja on tuginenud sellele, et 2016. a alguses tekkisid vastuolud hageja ning K. Vestungi ja I. O. Saukkola vahel ja et hageja esitas 8. veebruaril 2016 kostjale teabenõude. 23. märtsil 2016 kanti äriregistrisse KG, kelle asutajateks ja osanikeks olid M. Heil, K. Vestung ja I. O. Saukkola.
29.aprillil 2016 hääletas KG kostja enamusosanikuna selle poolt, et juhatuse liikmete vastu ei esitata kahju hüvitamise nõudeid. 9. juunil 2016 hääletas KG kahjunõuete esitamise vastu. Eeltoodud asjaolud kinnitavad, et K. Vestung ja I. O. Saukkola teadsid, et hageja võib soovida esitada nende vastu kahju hüvitamise nõude. Kuna osanikena ei oleks nad saanud selliste otsuste tegemisel hääletada, otsustasid nad asutada uue äriühingu ja anda oma osaluse sellele üle, vältides nii ka hageja ostueesõigust. Asjaolu, et KG hääletaski kahel korral kahjunõuete esitamisele vastu, kinnitab endiste osanike soovi takistada nende nõuete esitamist. Kuigi kostja väitel tehti seda kõike selleks, et ka M. Heil saaks osanikuks, ei ole kostja usutavalt selgitanud, miks tuli selleks asutada uus äriühing ja miks ei saanud M. Heilile anda osalust otse kostjas. Eelnev kinnitab, et KG asutamise eesmärk oli vältida nõuete maksmapanekut endiste osanike ja juhatuse liikmete vastu ning kahjustada hageja kui vähemusosaniku õigusi. Eelnevat kinnitavad mh hageja apellatsioonimenetluses esitatud tõendid, millest nähtub, et enamusosanik on otsustanud suurendada kostja osakapitali viisil, mis vähendab hageja osalust 32,5%-lt 9,72%-le. Pikemas perspektiivis oli osade võõrandamise eesmärk tõrjuda hageja kui vähemusosanik ühingust välja. Selline eesmärk on taunitav ja ebamoraalne, mistõttu on osade võõrandamise tehingud vastuolus heade kommetega ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 järgi tühised. Kuna osade võõrandamise käsutustehingud on tühised, ei saanud KG enamusosanikuna hääletada juhatuse liikmete vastu nõuete esitamisele vastu. Sellest tulenevalt ei ole osanike otsuste I p-des 6 ja 7 märgitud otsuseid vastu võetud ning hagi tuleb selles osas rahuldada. Muude otsuste puhul ei ole põhjust hagi rahuldada. Otsused ei ole tühised ja neid ei ole alust ka kehtetuks tunnistada. See, et konfliktide ja segaduse tõttu peeti samal ajal mitut koosolekut erinevate osanikega, ei tähenda, et koosoleku kokkukutsumise korda oleks rikutud. Seega ei ole oluline, kas hageja lahkus koosolekult või osales samal ajal teisel koosolekul. Koosoleku teade oli osanikele saadetud ja mõlemal koosolekul juhinduti teates märgitud päevakorrast. Maakohus leidis õigesti, et otsused II ei ole tühised ka seetõttu, et hagejale ei antud enne otsuse tegemist piisavalt teavet ja jäeti otsustamiseks liiga lühike aeg. Iseenesest tuleb osanikele anda
6(13)
2-16-11216 otsustamiseks mõistlik aeg, kuid kolm päeva, sh üks tööpäev oli praegusel juhul piisav. Hageja ei ole väitnud, et pikem aeg või lisateave oleks võimaldanud tal teha teistsuguse otsuse.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Hageja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse osas, millega ringkonnakohus jättis hagi rahuldamata ning 90% maa- ja ringkonnakohtu menetluskuludest hageja kanda. Hageja palub teha selles osas uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt palub hageja saata asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Hageja kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tuleb juhatuse liige tagasi kutsuda ka siis, kui ta teeb toiminguid, mis kahjustavad vähemusosanikku. Isegi kui ebaseaduslikud väljamaksed on tehtud osanike enamuse soovil, on alus juhatuse liige tagasi kutsuda. Kuigi ringkonnakohus leidis, et M. Heil rikkus juhatuse liikme kohustusi, ei kutsunud ta teda tagasi. Samuti jättis ringkonnakohus ebaõigesti rahuldamata nõude määrata hageja kostja juhatuse liikmeks. Ringkonnakohus tuvastas küll õigesti, et KG ei saanud kehtivalt kostja osanikuks, sest osade võõrandamise käsutustehingud olid tühised, kuid leidis ekslikult, et osa otsuseid on siiski KG häältega vastu võetud. Kui kõnealune tehing on kehtetu, siis ei saa osa otsuseid olla kehtivad ja osa tühised. Seega tulnuks tuvastada, et ühtegi otsust ei ole vastu võetud. Kehtiva õigusega ei saa olla kooskõlas see, et isik on mõne otsuse vastuvõtmisel osanik, mõne otsuse vastuvõtmisel aga mitte. Ringkonnakohus jättis alusetult kohaldamata ÄS § 1721 ja ÄS § 1771 lg 1 ega tuvastanud, et samaaegsete koosolekute pidamisel rikuti hageja suhtes oluliselt koosoleku pidamise korda, kuna hagejale ei teatatud topeltkoosolekutest nõuetekohaselt. Ringkonnakohus jättis hindamata, kas hagejale teatati neist koosolekutest. Lisaks leidis ringkonnakohus ekslikult, et enamusosanik võib endaga sõlmitud juhatuse liikme lepingud ning talle määratud tasu ja hüved enda häältega hiljem tagasiulatuvalt heaks kiita. Samuti leidis ringkonnakohus ekslikult, et selliste otsuste tegemisel ei ole vaja lepingutingimusi osanikele esitada. Ringkonnakohus nõustus põhjendamatult maakohtuga, et otsuste vastuvõtmise korda ei ole oluliselt rikutud, kuigi hagejal ei võimaldatud tutvuda heaks kiidetavate lepingutega.
9.Kostja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, millega ringkonnakohus rahuldas hagi ja jättis 10% menetluskuludest kostja kanda. Kostja palub jätta hagi tervikuna rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohtu otsuse resolutsioon vastuoluline. Otsuse resolutsiooni p-s 1 ja otsuse põhjendavas osas märgib ringkonnakohus, et maakohtu otsus tuleb osanike 9. juuni 2016. a koosoleku protokolli p-des 4, 6 ja 7 sisalduvate otsuste (st kolme otsuse) osas tühistada. Samas teeb ringkonnakohus tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi ja loeb tuvastatuks, et osanikud ei ole võtnud vastu viidatud protokolli p-des 6 ja 7 sisalduvaid otsuseid (st kahte otsust). Ringkonnakohus on aga otsuse resolutsiooni p-s 2 hoopis tuvastanud, et kostja osanikud ei ole hääletanud 9. juuni 2016. a koosolekul otsuste nr 6 ja 7 vastu. Ringkonnakohtu otsuse resolutsioonist ei saa aru, kas on tuvastatud see, et kõnealustele otsustele anti vastuhääled, või see, et otsust ei ole vastu võtnud kostja osanikud. Ringkonnakohus väljus ka hagi piiridest, kuna hageja ei ole esitanud nõuet tuvastada, et kostja osanikud ei ole hääletanud kõnealusel koosolekul otsuste vastu. Hageja palus tuvastada, et otsuseid ei ole vastu võetud.
7(13)
2-16-11216 Ringkonnakohus leidis vääralt, et hagejal on osade võõrandamistehingute tühisuse tuvastamise vastu õiguslik huvi. Tehingu pooleks mitteolev osanik saab tehingu tühisusele tugineda üksnes juhul, kui tehingu kehtivusest sõltuvad tema õigused ja kohustused. Hageja õigused ega kohustused ei sõltu praegusel juhul tehingu kehtivusest. Hääleõiguse piirangut ei olnud vaja järgida, kuna kui otsustatakse õigusvaidluse pidamist K. Vestungiga, saaks I. O. Saukkola hääletada ja vastupidi. Lisaks tõlgendas ringkonnakohus valesti TsÜS § 86, kui leidis, et praegusel juhul said osade käsutustehingud üldse olla heade kommete vastased. Vaidlusaluste käsutustehingute eesmärk ei saa olla ebamoraalne ega taunitav juba seetõttu, et tehingud tehti enne seda, kui hageja üldse esimest korda väljendas, et peab K. Vestungile ja I. O. Saukkolale tehtud väljamakseid alusetuks. Kuigi ringkonnakohus leidis, et osanike vahel tekkisid vastuolud 2016. a alguses, on see asjaolu tõendamata. Hageja teabenõue ei tähenda, et osanike vahel oleksid olnud vastuolud. Ringkonnakohus rajas otsuse valele eeldusele, nagu olnuks üldse alust K. Vestungi ja I. O. Saukkola vastu nõudeid esitada. Hageja kuriteokaebuse alusel toimunud kriminaalmenetluses on tõendatud, et väljamaksed ei olnud alusetud. Kuna nõuete esitamiseks alust ei ole, siis pidigi KG hääletama kahju hüvitamise nõuete esitamise vastu ja sellest ei saa järeldada osade võõrandamistehingute heade kommete vastasust. Lisaks ei ole ringkonnakohtu otsusest võimalik aru saada, kuidas sai tehingute eesmärk olla hageja kostjast välja tõrjuda. Kõnealused tehingud ei võimalda seda. Ringkonnakohus ei võimaldanud kostjal esitada tõendeid, et selgitada vaidlusaluste tehingutega seotud asjaolusid. Kostjat ei saa samastada K. Vestungi ja I. O. Saukkolaga. Kostja palus menetluse ajal kaasata nimetatud isikud ja KG menetlusse kolmandate isikutena või kuulata nad üle tunnistajatena, kuid ringkonnakohus jättis selle taotluse rahuldamata. Seetõttu on ringkonnakohtu etteheide, et kostja ei ole asjaolusid tõendanud, kostja jaoks üllatuslik. Lisaks jättis ringkonnakohus põhjendamatult jaotamata Riigikohtule 30. jaanuaril 2018 esitatud määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud.
10.Pooled vaidlevad teineteise kassatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada tuvastatud asjaoludele väära õigusliku hinnangu andmise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude tuvastada, et kostja osanike 9. juuni 2016. a koosoleku otsuseid, 18. mai 2016. a hääletusprotokollis sisalduvaid otsuseid 1–3 ja 12. juuli 2016. a (protokolli koostamise ajaks märgitud 19. juuli 2016) koosoleku otsuseid ei ole vastu võetud, ning millega ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse eelnimetatud osas muutmata. Samuti tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada osas, millega ringkonnakohus luges, et kostja osanikud ei ole hääletanud 9. juuni 2016. a koosolekul K. Vestungi, I. O. Saukkola ja M. Heili vastu kahju hüvitamise nõude esitamise ja kostjale selles vaidluses esindaja määramise vastu (ringkonnakohtu otsuses märgitud tervikresolutsiooni p-d 2.4, 2.4.1 ja 2.4.2). Tühistatud osas tuleb TsMS § 691 p 5 alusel teha uus otsus ja tuvastada, et kostja osanike 9. juuni 2016. a koosoleku otsuseid, 18. mai 2016. a hääletusprotokollis sisalduvaid otsuseid 1–3 ja 12. juuli 2016. a (protokolli koostamise ajaks märgitud 19. juuli 2016) koosoleku otsuseid ei ole vastu võetud. Ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 1 alusel jätta muutmata osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kutsuda 8(13)
2-16-11216 tagasi osaühingu juhatuse liige M. Heil ja avalduse määrata hageja kostja juhatuse liikmeks, samuti osas, millega ringkonnakohus mõistis hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõivu (ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni p 5). TsMS § 689 lg 21 alusel esitab kolleegium kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Hageja kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, kostja kassatsioonkaebus jääb rahuldamata.
12.Hageja on esiteks esitanud juhatuse liikmete tagasikutsumise nõude ja avalduse enda uueks juhatuse liikmeks määramise kohta. Kassatsiooniastmes on juhatuse liikmete tagasikutsumise nõudest vaidluse all M. Heili tagasikutsumise nõue, kuna ringkonnakohus jättis 29. oktoobri 2018. a määrusega hagi läbi vaatamata osas, millega hageja palus kutsuda tagasi kostja juhatuse liikmed K. Vestungi ja I. O. Saukkola. Eelnimetatud kohtumäärus on jõustunud. Samuti on kassatsiooniastmes vaidluse all uue juhatuse liikme määramine. Teiseks on hageja vaidlustanud otsuste I, II ja III kehtivuse, paludes alternatiivselt tuvastada, et neid otsuseid kas ei ole vastu võetud või need on tühised, või tunnistada need kehtetuks. Kuna hageja on kassatsioonkaebuses vaidlustanud ringkonnakohtu otsuse osas, millega hagi jäi rahuldamata, ja kostja osas, millega hagi rahuldati, siis on kõigi otsuste olemasolu või kehtivus kassatsiooniastmes endiselt vaidluse all.
13.Kolleegium märgib esmalt, et osas, millega kohtud jätsid rahuldamata hageja nõude kutsuda tagasi kostja juhatuse liige M. Heil, tuleb ringkonnakohtu otsus jätta muutmata. Kohtud on selle nõude lahendamisel tõendeid hinnanud ja leidnud, et juhatuse liikme tagasikutsumiseks ei ole alust. Kohtud ei ole seejuures menetlusõiguse norme rikkunud. Samadel põhjustel jääb kohtuotsus muutmata ka uue juhatuse liikme määramata jätmist puudutavas osas. Riigikohus kassatsioonimenetluses tõendeid ei hinda ega asjaolusid ei tuvasta (TsMS § 688 lg-d 3–5).
14.Järgmiseks käsitleb kolleegium otsuste vaidlustamise nõuet. Otsuste vaidlustamisel on hageja esimese alternatiivina palunud tuvastada, et vaidlusaluseid otsuseid ei ole vastu võetud. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kolleegium märgib, et olukorras, kus vaieldakse selle üle, kas osanike otsus on vastu võetud, on hagejal osanikuna õiguslik huvi tuvastada, kas otsus on vastu võetud või mitte. Seega on hagejal õigus esitada tuvastushagi, paludes tuvastada, et vaidlusalust otsust ei ole vastu võetud. Kui leiab kinnitust, et otsuseid ei ole vastu võetud, siis ei saa enam tekkida küsimust otsuste tühisusest või nende kehtetuks tunnistamisest. Seetõttu tuleb esmalt hinnata, kas otsused on vastu võetud.
15.Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et sarnaselt muude tehingutega saab otsusest kui tehingust TsÜS § 67 lg 1 järgi rääkida, kui selles sisalduvad otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute vastavasisulised tahteavaldused. Olukorras, kus otsusena esitatu ei sisalda nõutavas ulatuses otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute tahteavaldusi, otsusest üldjuhul rääkida ei saa. Selline on olukord eelkõige siis, kui aktsionäride üldkoosoleku otsust ei ole vastu võtnud aktsionärid või kui otsuse vastuvõtmist ei ole nõuetekohaselt kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 11. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14, p 21). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde ja märgib, et eeltoodu kohaldub ka osanike otsuse olemasolu hindamisel.
16.Seda, et vaidlusaluseid otsuseid ei ole vastu võetud, põhjendas hageja sellega, et K. Vestungile ja I. O. Saukkolale kuulunud kostja osade mitterahalise sissemaksena KG-le üleandmise lepingud kui käsutustehingud olid heade kommete vastased ja tühised, kuna nende eesmärk oli vältida ÄS § 177 9(13)
2-16-11216 lg-st 1 tuleneda võivaid hääletamispiiranguid kahju hüvitamise nõuete esitamisel K. Vestungi ja I. O. Saukkola vastu ning kahjustada hageja kui vähemusosaniku õigusi.
17.Kuna hageja ei ole kõnealuste käsutustehingute pooleks, siis peab tal nende tehingute tühisusele tuginemiseks olema õigustatud huvi. Käsutustehingu pooleks mitteolev isik saab erandina tugineda sellise tehingu tühisusele, mis mõjutab tema õigusi (vt ka Riigikohtu 10. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-12, p 11; 13. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p-d 13 ja 14; 15. jaanuari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-06, p 20). Aktsiate üleandmise käsutustehingu heade kommete vastasusele saab tugineda lepingupooleks mitte olev aktsionär, kelle õigusi aktsionäride üldkoosolekul otsustatu mõjutas, kuna tal on õigustatud huvi teada, kas aktsionäride üldkoosoleku otsus on kehtivalt vastu võetud (Riigikohtu 10. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-12, p 11). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde ja leiab, et sama kohaldub ka osaniku õigustatud huvi kohta.
18.Ringkonnakohus leidis, et hagejal ei ole õigustatud huvi tugineda osade võõrandamise käsutustehingute tühisusele, kui vaidlusaluste otsuste tegemisel ei olnud vaja hääleõigust piirata, ja et kuna otsuste I tegemisel pandi muu hulgas hääletusele osanikest juhatuse liikmete vastu kahjunõuete esitamine ja selleks esindaja määramine ning selliste otsuste tegemisel kohaldub ÄS § 177 lg 1 järgi hääleõiguse piirang, siis saab hageja nende otsuste vaidlustamisel osade võõrandamise tehingute tühisusele tugineda. Kolleegium nõustub iseenesest järeldusega, et K. Vestungi ja I. O. Saukkola vastu kahju hüvitamise nõuete esitamisel ja selle vaidluse jaoks esindaja määramisel kohaldub ÄS § 177 lg 1, mille esimese lause kohaselt ei või osanik mh hääletada, kui otsustatakse temaga õigusvaidluse pidamist ning selles vaidluses osaühingu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus juhatuse liikmena.
19.Heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (vt Riigikohtu
10.detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-12, p 11; 16. oktoobri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-02, p 10). Kuigi üldjuhul on omandi üleandmise kohta sõlmitud asjaõigusleping õiguslikult neutraalne ega saa olla vastuolus heade kommetega, võib see erandina siiski nii olla, kui käsutustehingu eesmärk või käsutustehing ise on heade kommete vastane (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 26; Riigikohtu 13. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p-d 30–31).
20.Ringkonnakohus luges mitmete erinevate asjaolude ja neid kinnitavate tõendite koostoimes tõendatuks, et osade mitterahalise sissemaksena KG-le üleandmise käsutustehingud olid heade kommete vastased, kuna K. Vestung ja I. O. Saukkola soovisid vältida hääleõiguse piirangut ja pikemas perspektiivis oli osade KG-le üleandmise eesmärk tõrjuda hageja kui vähemusosanik ühingust välja. Selline eesmärk on taunitav ja ebamoraalne, mistõttu on osade võõrandamise tehingud vastuolus heade kommetega ja TsÜS § 86 lg 1 järgi tühised. Kolleegiumi arvates ei ole ringkonnakohus seejuures tõendite hindamisel ega asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud ega materiaalõiguse norme valesti kohaldanud. Kolleegium märgib, et siinkohal ei ole oluline, kas hageja oleks oma häältega ka tegelikult saavutanud nõude maksmapaneku otsuse vastuvõtmise või mitte, kuna kõnealuste tehingute heade kommete vastasuse hindamisel on olulised eeskätt tehingupoolte eesmärk ja tehingu tegemise motiivid.
21.Tuvastades K. Vestungile ja I. O. Saukkolale kuulunud osade KG-le üleandmise käsutustehingute tühisuse, tegi ringkonnakohus sellest aga eksliku järelduse, et kuna hageja sai lepingute tühisusele tugineda vaid nende otsuste mittevastuvõtmise tuvastamisel, millega otsustati kahju hüvitamise 10(13)
2-16-11216 nõuete esitamist K. Vestungi ja I. O. Saukkola vastu, siis on võimalik tuvastada vaid nende otsuste mittevastuvõtmine. Ringkonnakohus tuvastas seega, et vastu ei ole võetud vaid neid otsuseid, millega otsustati mitte esitada kahju hüvitamise nõudeid K. Vestungi ja I. O. Saukkola vastu ning mitte määrata selleks õigusvaidluseks esindajat. Kõigi ülejäänud otsuste kohta leidis ringkonnakohus, et need on vastu võetud.
22.Kolleegiumi arvates on ringkonnakohus vaidlusaluste otsuste vastuvõtmise hindamisel teinud tuvastatud asjaoludest eksliku järelduse, nagu saaks praegusel juhul osa otsuseid olla vastu võetud KG häältega, osa otsuseid tulnuks aga võtta vastu K. Vestungi ja I. O. Saukkola häältega. Kui hagejal on õigustatud huvi tugineda mitterahalise sissemakse üleandmise lepingute tühisusele ja kohus tühisuse ka tuvastab, siis on tühiste käsutustehingute tagajärjeks see, et KG ei ole saanud kostja osanikuks, kuna osad ei ole K. Vestungilt ega I. O. Saukkolalt KG-le üle läinud (vt ka Riigikohtu
10.detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-12, p 12). Seega ei saa nõustuda ringkonnakohtu seisukohaga, et vastu võtmata jäid vaid need vaidlusalused otsused, millega otsustati K. Vestungi ja I. O. Saukkola vastu kahju hüvitamise nõuete esitamise ja selles õigusvaidluses esindaja määramise üle. Kui KG ei ole kostja osanikuks saanud, siis ei ole tema häältega ühtegi vaidlusalust otsust vastu võetud, sest otsuste tegemisel osales üksnes isik, kes tegelikult ei olnud kostja osanik.
23.Lisaks on ringkonnakohtu otsuse resolutsioon ebaselge. Kuigi hageja nõue oli „tuvastada, et otsuseid ei ole vastu võetud“, tuvastas ringkonnakohus hageja nõuet rahuldades otsuse tervikresolutsioonis, et „kostja osanikud ei ole hääletanud 9. juuni 2016. a protokolli p-des 6 ja 7 märgitud otsuste vastu“. Kui hageja palub tuvastada, et osanike koosoleku protokollis või hääletusprotokollis märgitud otsust ei ole vastu võetud ja kohus leiab, et see nõue tuleb rahuldada, ei saa kohus otsuse reolutsioonis tuvastada, et „osanikud ei hääletanud otsuse poolt“ või et „osanikud ei hääletanud otsuse vastu“, kuna sellise tuvastuse tulemusena ei ole arusaadav, kas kohus leidis, et otsuse võtsid vastu valed isikud või et päevakorda pandud küsimuses hääletasid küll õiged isikud, kuid vastu võeti protokollis märgituga vastupidine otsus. Sellele lisaks saaks valesti kindlaks tehtud hääletustulemuse tagajärjeks (eeldusel, et otsuse tegemisel hääletasid selleks õigustatud isikud) olla vaid otsuse kehtetuks tunnistamine, mitte aga otsuse puudumise tuvastamine (vt sarnase olukorra kohta mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse vaidlustamise korral Riigikohtu 27. märtsi 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p 12).
24.Lisaks on ringkonnakohtu otsuse resolutsioon vastuoluline. Otsuse resolutsiooni p-s 1 ja otsuse põhjendavas osas märkis ringkonnakohus, et apellatsioonkaebus tuleb osanike 9. juuni 2016. a koosoleku protokolli p-des 4, 6 ja 7 sisalduvate otsuste (st kolme otsuse) osas rahuldada ning maakohtu otsus selles osas tühistada. Samas tegi ringkonnakohus tühistatud osas uue otsuse ja rahuldas hagi, lugedes tuvastatuks, et osanikud ei ole võtnud vastu viidatud protokolli p-des 6 ja 7 sisalduvaid otsuseid (st kahte otsust).
25.Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada osas, millega kohtud jätsid vaidlusaluste otsuste puudumise tuvastamata. Ringkonnakohus ei ole asjaolude tuvastamisel ega tõendite hindamisel menetlusõiguse norme rikkunud, kuid on tuvastatud asjaoludele andnud väära õigusliku hinnangu. Ringkonnakohus on rikkunud menetlusõiguse norme sellega, et on teinud lahendi, mille resolutsioon on ebaselge ja vastuoluline, kuid selle rikkumise saab kõrvaldada kassatsiooniastmes, mistõttu kolleegium saab tühistatud osas teha ise uue otsuse, rahuldada hageja nõude ning tuvastada, et kostja osanike 9. juuni 2016. a koosoleku otsuseid, 18. mai 2016. a 11(13)
2-16-11216 hääletusprotokollis sisalduvaid otsuseid 1–3 ja 12. juuli 2016. a (protokolli koostamise ajaks märgitud 19. juuli 2016) koosoleku otsuseid ei ole vastu võetud.
26.Kuna vaidlusaluseid otsuseid ei ole vastu võetud, siis ei käsitle kolleegium otsuste tühisuse ega kehtetuks tunnistamise nõudeid.
27.Kostja on seisukohal, et ringkonnakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kui ei kaasanud menetlusse kolmandate isikutena K. Vestungit, I. O. Saukkolat ja KG-d või alternatiivselt ei võimaldanud kostjal esitada tõendeid ehk kuulata eelnimetatud isikuid (sh KG seaduslikku esindajat) üle tunnistajatena.
28.TsMS § 213 lg 1 kohaselt võib kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet menetluseseme suhtes, kuid kellel on õiguslik huvi selle vastu, et vaidlus lahendataks ühe poole kasuks, menetlusse astuda hageja või kostja poolel. Samuti võib iseseisva nõudeta kolmanda isiku TsMS §-s 216 sätestatud alusel ja korras menetlusse kaasata poole taotlusel. Sama paragrahvi teise lõike esimese lause järgi saab iseseisva nõudeta kolmas isik menetlusse astuda ning teda võib menetlusse kaasata menetluse igas staadiumis igas kohtuastmes kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kuid pool saab TsMS § 216 lg 1 kohaselt esitada avalduse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks üldjuhul vaid kuni eelmenetluse lõppemiseni või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni. TsMS § 216 lg 11 esimese lause kohaselt võib pärast eelmenetluse lõppemist kolmanda isiku menetlusse kaasamise avalduse esitada üksnes teiste menetlusosaliste või kohtu nõusolekul. Hageja ei ole kolmandate isikute kaasamisega nõustunud. TsMS § 216 lg 11 teise lause järgi nõustub kohus pärast eelmenetluse lõppemist kolmanda isiku kaasamisega üksnes juhul, kui avalduse õigel ajal esitamata jätmiseks oli mõjuv põhjus ja kolmanda isiku kaasamine on kohtu arvates asja lahendamise huvides. Pooled ei vaidle selle üle, et kolmandate isikute kaasamise taotluse esitas kostja alles apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohus jättis taotluse rahuldamata põhjendusega, et see on esitatud hilinemisega ja mõjuvat põhjust hilinemiseks ei olnud, leides, et kostja saanuks kõnealuse taotluse esitada juba maakohtus. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga ja leiab, et kolmandate isikute kaasamata jätmisel ei ole ringkonnakohus menetlusõiguse norme rikkunud.
29.TsMS § 329 lg 1 sätestab, et menetlusosalised peavad menetluses esitama oma tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Ringkonnakohus jättis kostja taotluse kuulata tunnistajatena üle K. Vestung, I. O. Saukkola ja KG seaduslik esindaja rahuldamata põhjusel, et ka see taotlus oli esitatud alles apellatsioonimenetluses ja mõjuvat põhjust taotluse nii hiliseks esitamiseks ei olnud. Kolleegium nõustub ka sellega, mistõttu on õige ringkonnakohtu järeldus, et eelviidatud isikute tunnistajatena ülekuulamise taotlust ei olnud põhjust rahuldada.
30.Kuna hagi rahuldatakse suuremas osas, siis tuleb 90% menetluskuludest kõigis kohtuastmetes TsMS § 163 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Osaliselt jäi aga hagi rahuldamata, seega jääb 10% menetluskuludest kõigis kohtuastmetes hageja kanda. Kuna vastuhagi jäi menetlusse võtmata, siis tuleb vastuhagi menetlemise kulud TsMS § 168 lg 1 alusel jätta kostja kui vastuhagi esitanud menetlusosalise kanda. Kuna maa- ega ringkonnakohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks, määrab selle TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. 12(13)
2-16-11216
31.Hageja kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb tema kaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Kostja kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb tema kaebuselt tasutud kautsjon 50 eurot TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse ja enam tasutud kautsjon 50 eurot TsMS § 149 lg 7 kohaselt tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) Kai Kullerkupp, Peeter Jerofejev, Henn Jõks
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.