Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-10-11 Tartu, 13. aprill 2011. a Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik Eesti Energia Aktsiaseltsi hagi osaühingu Sauna Pesuteenus vastu 236 115 krooni 75 sendi saamiseks Tartu Ringkonnakohtu 18. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 208-45680 osaühingu Sauna Pesuteenus kassatsioonkaebus 15 090 eurot 55 senti Hageja Eesti Energia Aktsiaselts (registrikood 10421629) Kostja osaühing Sauna Pesuteenus (registrikood 10880344), esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein 14. märts 2011. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 18. oktoobri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 2-08-45680 ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
Eesti Energia Aktsiaselts (hageja) esitas 14. juulil 2008 Tartu Maakohtule osaühingu Sauna Pesuteenus (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista 236 115 krooni 75 senti. Hagi kohaselt olid pooled sõlminud võrgu- ja elektrilepingu, mille alusel kohustus hageja kostjale elektrienergiat müüma ning kostja kohustus selle eest tasuma. Kostja tarbitud elektrienergiat mõõtis tarbimiskohale paigaldatud arvesti. 25. märtsil 2007 vahetas OÜ Jaotusvõrk alltöövõtja OÜ E.R.H.E.S Elekter arvesti välja. 26. märtsil avastasid töödejuhataja Evo Simson ja mõõteteenuste juhtivspetsialist Peeter Säälik, et kostja arvesti oli rikutud, ning koostasid selle kohta olukorra fikseerimise akti (akt), mille kohaselt arvesti korpuse plommid on võltsitud, arvesti numeraator on kriipimisjälgedega, mis viitab näidikutega manipuleerimisele, ning arvesti numbrisildil on üks kruvi erinev originaalkruvist. Hageja saatis arvesti ka täiendavalt kontrolli. Mõõtevahendi erakorralise kontrolli protokolli (protokoll) kohaselt vastas arvesti metroloogiliselt kehtestatud nõuetele, kuid oli füüsiliselt rikutud. Tarbimisanalüüs näitab, et vana arvesti näidatud tarbimine ei olnud kooskõlas tegelikkusega. Vahetult pärast arvesti vahetamist on tarbimine järsult tõusnud. Akt saadeti menetlemiseks elektritarbimise järelevalve osakonna juhtivspetsialist Meelis Anepaiole, kes saatis kostjale 4. aprillil 2007 kirja, milles kirjeldas avastatud olukorda ning palus selle selgitamiseks endaga ühendust võtta. Pärast seda algasid läbirääkimised, mille käigus toimus mitmeid kohtumisi ning lepiti kokku, et jälgitakse kostja tarbimist, selgitamaks välja, kas arvesti vahetamisele
eelnenud perioodil võis esineda asjaolusid, mis võisid moonutada tegelikku tarbimist. Ligi aasta jooksul pärast arvesti vahetamist ei muutunud tarbimine võrreldavaks arvesti vahetamisele eelnenud perioodi tarbimisega ja 7. märtsil 2008 väljastati kostjale arve. Pärast arve esitamist jätkusid läbirääkimised kostjat esindava advokaadiga. Hagi on esitatud ajavahemikul 1. detsembrist 2003 kuni 25. märtsini 2007 tarbitud elektrienergia eest tasu saamiseks. Nõue on esitatud, lähtudes osaühingu Jaotusvõrk võrguteenuste osutamise tüüptingimuste liitumispunktides pingel 0,38 kV üle 63 A ja liitumispunktides pingel 6-35 kV (tüüptingimused) p-st 10.3, mille kohaselt lähtuvad pooled mõõtesüsteemi rikke või mõõtesüsteemi või selle plommide kahjustuste, kaotsimineku, puudumise või hävimise korral, mida pole põhjustanud ostja tegevus või tegevusetus, samuti muul juhul, kui mõõtesüsteemi näitude alusel määratud võrguteenuste ja elektrienergia kogus ei vasta ostja tegevusest või tegevusetusest sõltumatul põhjusel tegelikult osutatud võrguteenuste ja tarbitud elektrienergia kogusele, võrguteenuste ja elektrienergia koguste määramisel arvutuslikust printsiibist.
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et kuna kostja esindajat arvesti vahetamise juurde ei kutsutud, arvesti olukorda enne selle vahetamist ei fikseeritud, hageja ei esitanud arvesti vahetamisel kostjale ühtegi pretensiooni ning kostja esindajat ega ühtegi tunnistajat akti koostamise juures ei olnud, koostati akt majandus- ja kommunikatsiooniministri 16. juuni 2003 määruse nr 107 "Omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumuse määramise kord" (kord) sätteid oluliselt rikkudes ning hageja ei saa tugineda väidetele arvesti rikkumise kohta. 2007. aasta märtsis muutis kostja pesupesemise tehnoloogiat, mille tõttu suurenes ka elektritarbimine. Elektrituru seaduse kohaselt toimub tarbija kasutatud elektrienergia koguse kindlaksmääramine mõõtmise teel. Kostja on elektri eest tasunud vastavalt arvesti näitudele. Hageja nõuded enne 2006. aastat tarbitud elektrienergia eest tasu saamiseks on aegunud.
3.Tartu Maakohus jättis 17. aprilli 2009. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohus leidis, et hageja ei saa rakendada tüüptingimuste p-s 10.3 sätestatud arvutuslikku printsiipi, et nõuda kostjalt tasu väidetavalt varem rohkem tarbitud elektrienergia eest. Arvutuslikku printsiipi saab tüüptingimuste p 10.3 mõtte kohaselt kasutada siis, kui tegelikult tarbitud elektrienergia kogus ilmselt ei vasta arvesti näidule, kuid mingi elektrienergia kogus on siiski tarbitud ning see kogus tuleb arvestuslikult leida. Hageja ei saa sellele punktile tuginevat arvestust teha elektrienergia tarbija kahjuks, st nõuda tasu maksmist väidetavalt rohkem tarbitud elektrienergia eest. Selle välistab võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 3 koos tüüptingimuste p-ga 4.8. Hageja kannab seda riisikot, et tema paigaldatud mõõtur ei ole korras ja/või ei vasta Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele ning tehnilistele normidele. Mõõteseadme korrasoleku eest vastutab hageja, kuni ei ole tuvastatud kostja süüd mõõteseadme rikkumisel või näidu mõjutamisel või moonutamisel.
4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus selle tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 18. oktoobri 2010. a otsusega apellatsioonkaebuse, tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 236 115 krooni 75 senti. Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtuga, et tüüptingimuste p 10.3 kohaldamise välistab tüüptingimuste p 4.8 koosmõjus VÕS § 101 lg-ga 3. Hageja ei ole rikkunud kohustust tagada mõõtevahendi korrasolek ja vastavus Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele ning tehnilistele normidele. Protokollist nähtub, et kostja tarbimiskohast 2007. aasta märtsis demonteeritud arvesti vastas metroloogiliselt standardi nõuetele, kuid oli füüsiliselt rikutud. Arvesti füüsilise rikkumise riisikot ei saa VÕS § 101 lg 3 järgi panna hageja kui võrguettevõtja kanda, kuivõrd arvesti oli kostja tarbimiskohas, kostja faktilises valduses ja kontrolli all. Tüüptingimuste p-de 6.2 ja 4.11 kohaselt tagab kostja ostjana tema omandis või valduses oleval territooriumil ja/või ehitises paiknevate plommitud mõõtesüsteemide plommide puutumatuse ning on kohustatud teatama võrguettevõtjale plommide kahjustustest, kaotsiminekust, puudumisest või hävimisest, samuti mõõtesüsteemi rikkest või selle näitude mõjutamisest või moonutamisest. Praeguses asjas kostja neid kohustusi ei täitnud, seega kannab arvesti füüsilise rikkumise riisikot kostja, mitte hageja. Põhjendatud ei ole ka maakohtu seisukoht, et hageja ei saa tüüptingimuste p-le 10.3 tuginedes nõuda tasu maksmist rohkem tarbitud elektrienergia eest. See tüüptingimus ongi sätestatud juhtudeks, kus arvesti plommide rikkumine ja tegelikult tarbitud elektrienergia koguse ilmne mittevastavus arvesti näidule ei ole põhjustatud tarbija tegevusest. Seega on võimalik seda kohaldada ka kostja suhtes, kui on tõendatud kostja tarbimiskohas tegelikult tarbitud elektrienergia koguse ilmne mittevastavus arvesti näidule. Hageja on tõendanud, et kostja vaidlusalusel ajavahemikul tegelikult tarbitud elektrienergia kogus ei vasta ilmselt arvesti näidule. Hageja on esitanud akti, millest nähtub, et arvesti plommid olid võltsitud, arvesti numeraator oli kriipimisjälgedega (mis viitas üheselt arvesti näidikutega manipuleerimisele) ning üks arvesti numbrisildil olevatest originaalkruvidest oli vahetatud. Aktis toodut kinnitab ka OÜ Tehnokontrollikeskus koostatud protokoll. Hageja on koostanud tarbimisanalüüsi kostja arvesti näitude põhjal ajavahemikul 31. augustist 2002 kuni 1. augustini 2008, millest nähtub, et pärast arvesti vahetust on kostja elektritarbimine võrreldes varasemaga olnud kestvalt kolm korda suurem. Kostja on esitanud küll tarbimismuutust põhjendava tõendina Electrolux Eesti AS-i 14. veebruari 2007 akti, millest nähtub, et kostjale on tehtud ettepanek muuta pesupesemise tehnoloogiat, kuid see ei tõenda, et kostja tehnoloogiat ka vastavalt muutis ning et sellega kaasnenuks suurem elektrienergia kulu. Kostja väide elektrienergia suuremast kulust pesupesemise tehnoloogia muutmise tõttu on ümber lükatud ka tunnistaja Meelis Anepaio ütlustega, mille kohaselt põhjendas kostja seaduslik esindaja H. Kirso pärast akti koostamist elektrikulu suurenemist hoopis gaasiboileri rikkiminekuga. Asjaolud, et tunnistaja on hageja töötaja ning et akti koostamise juurde ei olnud kutsutud kostja esindajat, nagu nägi ette korra § 3, ei muuda neid tõendeid ebausaldusväärseteks, kuna neis esitatud andmeid kinnitavad ka teised hageja esitatud tõendid. Hageja nõuab kostjalt ajavahemikul 1. detsembrist 2003 kuni 25. märtsini 2007 enamtarbitud
elektrienergia eest 236 115 krooni 75 sendi väljamõistmist ning on esitanud vastava arvutuse (tl 60). Selle arvutuse saab nõude suuruse kindlakstegemisel aluseks võtta, kuna see vastab tüüptingimuste ps 10.3 toodule. See tüüptingimuste punkt võimaldab elektrienergia koguste arvutuslikul määramisel arvesse võtta ka erakorralisi tarbimise muutusi, nagu seda on tehtud praegusel juhul, mitte ainult eelnenud perioodi mõõtmistulemusi. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et hageja nõue enne 2006. aastat tarbitud elektrienergia eest tasu saamiseks on aegunud. Hagi on esitatud 14. juulil 2008. Hageja nõue hõlmab ajavahemikku
1.detsembrist 2003 kuni 25. märtsini 2007. Kuna tüüptingimuste p 17.2 järgi oli hagejal 2003. aasta detsembri tarbimise eest õigus esitada kostjale arve jaanuaris 2004 ning kõigi nõuete, mille kohta esitati arved 2004. aastal, aegumistähtaeg hakkas tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg 3 kohaselt kulgema alates 1. jaanuarist 2005, möödunuks nende nõuete aegumistähtaeg 1. jaanuaril 2008. Hageja on aga tõendanud, et nende nõuete aegumine oli 4. aprillist 2007 kuni 10. juulini 2008 TsÜS § 167 lg 1 järgi peatunud, kuna sel ajal peeti läbirääkimisi. Hageja väiteid läbirääkimiste pidamise kohta tõendavad M. Anepaio 4. aprilli 2007 kiri kostja seaduslikule esindajale ettepanekuga võtta ühendust, selgitamaks aktiga tuvastatud olukorda, ning tunnistaja M. Anepaio ütlused: "Kirso võttis minuga ühendust, kohtusime Ilmatsalu tänavas. Arutasime läbi asjaolud. Soovisin põhjendust, millest tekkis hüppeline energia tarbimise kasv vahetult peale arvesti vahetust. Vastuseks öeldi, et samal ajal läks firmal rikki gaasiboiler, pärast remondi lõppemist elektri tarbimine läheb tagasi endisele tasemele. Juunis 2007 võtsin ühendust Kersoga, sest muutust ei olnud. Vahepealsest elektritarbimisest ei nähtunud, et vahepeal oleks kasutatud muid energiaallikaid. Möödus pea aasta, tarbimises muutusi ei olnud. Võtsin Kirsoga uuesti ühendust ja ütlesin, et arve tuleb välja saata. Peale arve saamist pöördus Kirso advokaadi poole, siis toimusid jälle läbirääkimised. Pakkusime kompromisse arve summa osas. Advokaadibüroo teatas, et 100 000 krooni on nõus kostja maksma. Hageja esindajale: eelmiste perioodide tarbimise muutuste osas selgeid selgitusi ei antud. 2008 mais esitati arve. Enne arve esitamist olime nimetanud konkreetse summa. Esimene arve annulleeriti, sest kostja ei olnud sellega nõus, pakkusime kompromissiks teist arvestust. Enne arve väljastamist küsis Kirso võimalust arve maksmist graafiku alusel." Need tõendid kinnitavad, et pooled pidasid ajavahemikul 4. aprillist 2007 kuni 10. juulini 2008 läbirääkimisi nii nõude suuruse kui ka selle aluseks olevate asjaolude üle.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub selle tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsus. Kostja leiab, et ringkonnakohus on jätnud põhjendamata, kuidas on kostjalt väljamõistetud summa saadud ja millisel õiguslikul alusel nõue rahuldatakse. Kohtuotsusest peaks nähtuma arvutuskäik ja põhjendused, mille tulemusena kohus mingi summa kostjalt välja mõistab. Kohtuotsuse põhjendamise nõude täitmiseks ei piisa sellest, et kohus viitab ühe poole esitatud arvutustele. Isegi kui kohus esitatud arvutustega nõustub, peavad need nähtuma kohtuotsusest. Samuti peab otsusest nähtuma nõude rahuldamise materiaalõiguslik alus. Ringkonnakohus on viidanud üksnes
tüüptingimustele, ühelegi õigusaktile, mille kohaselt saanuks hagi rahuldada, ei ole ringkonnakohus viidanud. Ringkonnakohus on asja lahendades jätnud käsitlemata tüüptingimuste p 4.8, mille kohaselt vastutab mõõteseadme korrasoleku eest hageja. Selle punkti kohaselt peab hageja tagama mõõteseadme korrasoleku ka siis, kui see asub tarbija valduses. Seega on mõõteseadme korrasoleku riisiko hagejal. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud tüüptingimuste p 4.8 kohaldamata jätmist. Ringkonnakohtu otsus on vastuoluline. Ringkonnakohus leidis, et kostja rikkus kohustust tagada mõõteseadme rikkumatus. See seisukoht välistab tüüptingimuste p 10.3 kohaldamise, kuivõrd selle sättega reguleeritakse olukorda, kus mõõteseadme või plommide kahjustust pole põhjustanud tarbija tegevus või tegevusetus. Samuti on vastuoluline samal ajal tugineda nii tüüptingimuste p-le 10.3 kui ka aktile, kuna akt osutab arvesti rikkumisele. Tüüptingimuste p 10.3 alusel ei ole võimalik arvutada olevikus toimuva tarbimise alusel minevikus tarbitud elektrienergia koguseid. Elektrituruseaduse §-de 67 ja 68 kohaselt toimub tarbija kasutatud elektrienergia koguse kindlaksmääramine mõõtmise teel ja ainus erand sellest on elektrienergia ebaseaduslik kasutamine. Nii akt, protokoll kui ka tarbimisanalüüs ei ole tõendid, millega saaks tõendada arvesti rikutust ja sellest tulenevalt tarbimise mittevastavust arvesti näidule. Akt koostati korra sätteid rikkudes ning on seetõttu tühine. Kuna hageja tegevuse tõttu ei ole võimalik tuvastada, millises seisundis oli kostja kinnistult demonteeritud arvesti, ei ole võimalik ka kindlaks teha, kas arvesti oli samas seisundis siis, kui see anti kontrolliks OÜ-le Tehnokontrollikeskus. Tarbimisanalüüs saab tõendada üksnes seda, kui palju kostja mingil hetkel elektrienergiat tarbis. See, et kostja tarbis pärast arvesti vahetamist rohkem elektrienergiat kui enne seda, ei saa tõendada, et tegelikult tarbis kostja ka varem rohkem elektrienergiat. Samuti on ringkonnakohus põhjendamatult lugenud usaldusväärseks tunnistaja M. Anepaio ütlused. M. Anepaio on hageja töötaja, kes esindas hagejat enne kohtusse pöördumist kostjaga peetud läbirääkimistel. Seetõttu ei saa teda pidada erapooletuks tunnistajaks. Vale on ka ringkonnakohtu järeldus, et pooltevaheliste läbirääkimiste tõttu oli nõuete aegumine peatunud. Ringkonnakohus tugines seejuures tunnistaja M. Anepaio ütlustele, mille kohaselt võttis tunnistaja ajavahemikul 4. aprillist 2007 kuni 7. märtsini 2008 mitmel korral kostja seadusliku esindajaga ühendust, et selgitada tekkinud olukorda. Võlausaldaja pöördumine võlgniku poole selleks, et selgitada võla tekkimise asjaolusid, ei ole käsitatav läbirääkimistena TsÜS § 167 lg 1 mõttes. Aegumise peatumiseks oleks kostja pidanud võimalikuks pidama kokkuleppele jõudmist. Seda tunnistaja ütlustest ei nähtu. Selgituste andmist elektrienergia tarbimise suurenemise kohta ei saa pidada läbirääkimisteks.
8.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Asi tuleb saata TsMS § 691 p 2 alusel samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on valesti kohaldanud TsÜS § 167 lg-t 1, leides, et hageja
nõuete aegumine oli 4. aprillist 2007 kuni 10. juulini 2008 peatunud. TsÜS § 167 lg 1 esimese lause kohaselt peatub nõude aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Seega tuleb selle sätte kohaldamiseks tuvastada, kas ja millal pidasid pooled läbirääkimisi. Praeguses asjas on ringkonnakohus TsÜS § 167 lg-t 1 kohaldades viidanud M. Anepaio 4. aprilli 2007 kirjale, milles paluti kostjal olukorra selgitamiseks hagejaga ühendust võtta, ning tsiteerinud tunnistaja M. Anepaio ütlusi, mille kohaselt kostja seaduslik esindaja võttis tunnistajaga ühendust ja põhjendas elektritarbimise kasvu, juunis 2007 võttis tunnistaja uuesti kostja seadusliku esindajaga ühendust ning peaaegu aasta möödudes võttis tunnistaja uuesti kostja seadusliku esindajaga ühendust ja pärast arve saamist toimusid läbirääkimised kostjaga advokaadi vahendusel. Eeltoodud asjaolud ei ole piisavad, et neist saaks järeldada, et aegumine oli peatunud ajavahemikul 4. aprillist 2007 kuni
10.juulini 2008. Aegumine peatub TsÜS § 167 lg 1 järgi üksnes läbirääkimiste toimumise ajaks. Läbirääkimisteks saab pidada poolte arvamuste vahetamist nõude või selle aluseks olevate asjaolude üle, kui pooled on nõus üksteisega suhtlema ning peavad kokkuleppelise lahenduse saavutamist võimalikuks. Seega ei saa läbirääkimisteks pidada olukorda, kus üks pooltest võtab teisega ühendust, kuid teine pool ei vasta ega ilmuta soovi läbirääkimisteks. Olukorras, kus pooled peavad läbirääkimisi, lõppeb aegumise peatumine, kui üks pooltest avaldab tahet läbirääkimised lõpetada või kui üks pool teisele mõistliku aja möödumisel ei vasta. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul eeltoodust lähtudes hinnata, kas ja kui pikaks ajaks hageja nõuete aegumine TsÜS § 167 lg 1 alusel peatus.
11.Kolleegium ei nõustu kostja väidetega, et ringkonnakohus rikkus kohtuotsuse põhjendamise kohustust sellega, et ei kirjutanud otsuses lahti arvutuskäiku, millest tuleneb kostja võla suurus, vaid üksnes viitas toimikus olevatele hageja esitatud arvutustele. Ringkonnakohus viitas toimikus olevatele arvutustele toimikulehekülje täpsusega. Seega oli pooltel soovi korral võimalik arvutuste õigsust kontrollida. Kuigi kostja ei ole väitnud, millised ringkonnakohtu viidatud arvutused on valed, on ta väitnud, et ta ei saa arvestuse metoodikast aru (tl 34) ning et ta ei ole summaga nõus (tl 64). Kostjale tuleb asja uuel arutamisel anda võimalus täpsustada, millest ta konkreetselt arvutustes aru ei saa.
12.Pooled ei vaidle selle üle, et nad olid sõlminud võrgu- ja elektrilepingu ning et tüüptingimused olid lepingu osaks. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Seega lähtus ringkonnakohus vaidlust lahendades õigesti tüüptingimustes sätestatust. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. See, et ringkonnakohus sellele sättele ei viidanud, ei tingi ringkonnakohtu otsuse tühistamist.
13.Kolleegium ei nõustu ka kassatsioonkaebuse väidetega, et hageja esitatud 26. märtsil 2007 koostatud olukorra fikseerimise akt on lubamatu tõend, kuivõrd see on koostatud korra sätteid rikkudes. Asjaolu, et selle akti koostasid hageja enda töötajad korra § 3 rikkudes (st ilma kostjat kaasamata või sõltumatu isiku juuresolekuta), omab tähtsust vaid selle akti kui tõendi usaldusväärsuse hindamisel. Ka ülejäänud kostja väidetest ei saa järeldada, et hageja esitatud tõendid
oleksid lubamatud. Sisuliselt väidab kostja pigem seda, et hageja esitatud tõendid ei ole usaldusväärsed. See on aga tõendite hindamise küsimus, millesse Riigikohus TsMS § 688 lg 5 järgi ei saa sekkuda.
14.Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et tüüptingimuste p 10.3 reguleerib olukorda, kus arvesti plommid on rikutud ja tegelikult tarbitud elektrienergia kogus ei vasta ilmselt arvesti näidule ning see olukord ei ole põhjustatud tarbija tegevusest. Ringkonnakohus on esitatud tõendite alusel tuvastanud, et arvesti plommid olid rikutud ning et kostja tarbitud elektrienergia kogus ajavahemikul
1.detsembrist 2003 kuni 25. märtsini 2007 ei vasta ilmselt arvesti näidule. Seega on ringkonnakohus tuvastanud tüüptingimuste p 10.3 kohaldamise eeldused. Tüüptingimuste p 10.3 kohaselt lähtutakse võrguteenuste ja elektrienergia koguste kindlaksmääramisel arvutuslikust printsiibist. Arvesse võetakse eelnenud analoogsete päevade mõõtmistulemusi, kaugmõõtmiste tulemusi, ostja kontrollmõõtesüsteemide mõõtmistulemusi, erakorralisi tarbimise muutusi jms. Kolleegiumi arvates ei välista see tüüptingimuste punkt võrguteenuste ja elektrienergia koguste kindlaksmääramist, lähtudes hilisemast tarbimisest. Sellisel juhul on elektrienergia ostjal võimalik tõendada, et tema elektritarbimine on võrreldes varasema perioodiga kasvanud. Sellisel juhul tuleb seda arvestada tarbitud võrguteenuste ja elektrienergia koguste kindlaksmääramisel. Praeguses asjas on ringkonnakohus leidnud, et kostja ei ole usaldusväärselt tõendanud enda elektrienergia tarbimise kasvu. Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et tüüptingimuste p 4.8 koostoimes VÕS § 101 lg-ga 3 ei välista hageja nõude rahuldamist. Ringkonnakohus on seejuures viidanud tüüptingimuste p-dele 4.11 ja 6.2, millest tuleneb kostja kohustus tagada mh tema omandis või valduses oleval territooriumil või ehitises asuva mõõtesüsteemi plommide puutumatus ning teatada hagejale mõõtesüsteemi ja selle plommide kahjustustest.
15.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 järgi ringkonnakohtu otsustada.
16.Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kostjale kassatsioonkaebuselt tasutud kassatsioonikautsjon. Kostja on Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleks tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus. Tambet Tampuu, Henn Jõks, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.