Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

MAAKOHTU MÄÄRUS

haldurile määratud tasuga. Juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses, mis kestab üle kuue kuu, peab kohus määrama haldurile esialgse tasu selleks vahendite olemasolu korral. Esialgse tasu suurus kokku ei tohi ületada poolt halduri tasu eelarvestatud suurusest. Halduri taotluse lahendab kohus määrusega 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Maakohus leidis, et pankrotihalduri taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtule on esitatud ja kohus on kontrollinud nii halduri poolt viidatud tagasivõitmisasjades kohtuvaidluste toimumist kui ka muude halduri viidatud kohtuvaidluste toimumist, mis on algatatud seoses pankrotimenetlusega. Algatatud on seitse kohtuvaidlust. Lisaks sellele toimub kohtuvaidlus, kus hagi on esitatud pankrotihaldur Andres Tootsmani vastu. Kohtule esitatud halduri aruandest, selle lisadest, s.h toimingupõhisest ajakuluarvestusest nähtub, et halduri tegevus on olnud intensiivne. See tähendab, et halduri töö selles menetluses ei saa toimuda mingi muu põhitöö kõrvalt ja selles menetluses tasu saamata. Seetõttu on põhjendatud esialgse tasu määramine. Kuna praegu ei ole teada pankrotivara lõplik koosseis ja suurus, puudub võimalus tasu määramiseks lähtudes pankrotivara suuruse prognoosist ja põhjendatud on tasu määramine tulenevalt toimingupõhisest ajakulust. Kehtiva PankrS § 65 lg 3 näeb ette esialgse tasu määramise juriidilise isiku pankrotimenetluses, mis kestab üle kuue kuu. Tingimuseks on selleks vahendite olemasolu. Selles asjas on tegemist füüsilise isiku pankrotimenetlusega, mille finantseerimine PankrS § 29 lg-st 3 ja § 30 lg-st 1 tulenevalt võib toimuda huvitatud isikute, s.h võlausaldajate poolt selleks makstavate vahendite arvel. Praegusel juhul on võlgniku pankrotihalduri ja võlausaldaja Best Idea OÜ vahel sõlmitud laenuleping laenu andmiseks võlgnikule kohtumenetluste finantseerimiseks ja pankrotimenetluse kulude kandmiseks. On ette nähtud laenusumma, selle väljamaksmise tingimused, kasutamise otstarve ja tagastamise tingimused. Tagastamise tingimuseks on, et laen pankrotimenetluse kulude finantseerimiseks tagastatakse pärast seda, kui pankrotimenetluses tekivad rahalised vahendid PankrS § 146 alusel väljamakseteks. Maakohus märkis, et peab sellist kokkulepet deposiidimakse kõrval sobivaks allikaks pankrotimenetluse kulude finantseerimiseks ja lepingu tingimusi ei ole alust kritiseerida. Esialgse tasu määramine on põhjendatud, arvestades senist töö mahtu ja juba tehtud toimingute edasist perspektiivi. Praegune haldur on tegutsenud selles menetluses umbes 14 kuud ja pankrotimenetluse lõppemist ei ole lähiajal ette näha. PankrS eelnõu § 65 lg 3 seletuskirja järgi on haldurile esialgse tasu määramine kohtu diskretsiooniotsus. Ei ole põhjendatud halduri esialgse tasu määramist taotletud suuruses ehk 1000 eurot kuus. Põhjuseks on asjaolu, et haldur kasutab menetluses õigusabi, millega kaasnevad kulud, kuid mille põhjendatuse üle lõplikult saab otsustada alles lõpparuande kinnitamisel ja see võib tuua kaasa vajaduse arvata halduri tasust maha kulutused, mis ei olnud vajalikud (PankrS § 65 lg 8). Kuna ka esialgne tasu tasaarvestatakse pankrotimenetluse lõppemisel haldurile makstava tasuga, ei saa luua olukorda, kus menetluse lõppemisel tasaarvestatavad ja tagasinõutavad summad ületavad menetluse lõpus määratava tasu. Lisaks sellele näeb PankrS § 65 lg 3 kolmas lause ette, et esialgse tasu suurus ei tohi ületada poolt halduri tasu eelarvestatud suurusest, käesoleval juhul 11500 eurot. Seega on pankrotihaldurile põhjendatud määrata esialgne tasu 14 kuu eest 8400 eurot (600 eurot kuus), millele lisandub käibemaks 1680 eurot, kokku 10080 eurot.

MÄÄRUSKAEBUSED

1) on maakohus rikkunud PankrS § 65 lg-t 2, mis sätestab, et halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes; 2) ei ole haldur tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni kohtule esitatud, mistõttu ei ole teada ka halduri tasu eelarvestatud suurus. Kohus ei ole vaidlustatava määruse põhjendustes esile toonud ega lähtunud PankrS § 65 lg 3 alusel esialgse tasu määramisel halduri tasu ja menetluskulude kalkulatsioonist, kuna seda ei ole koostatud ja kohtule esitatud; 3) ei ole kohus põhjendanud, millise dokumendi alusel arvestas kohus halduri tasu eelarvestatud suuruseks 11 500 eurot, mistõttu on kohus rikkunud TsMS § 465 lg 2 p-i 8 alusel määruse motiveerimiskohustust. Maakohus ei ole halduri 20. aprilli 2023 taotluses nimetatud toiminguid sisuliselt hinnanud (TsMS § 465 lg 2 p 8 ja PankrS § 65 lg 1-3 rikkumine); 4) sätestab PankrS § 65 lg 113, et füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust; 5) ei ole kohtul praegusel juhul kohustust esialgset tasu määrata, kuna PankrS § 65 lg 3 järgi tuleb see määrata juriidilise isiku pankrotimenetluses; 6) on õigusabiteenuste lepingute sõlmimine OÜ-ga Advokaadibüroo RASK ja Best Idea OÜ-ga laenulepingute sõlmimine täielikult põhjendamatu ja võlgnikku kahjustavad tegevused. Haldur ega tema esindajad ei ole kordagi pöördunud võlgniku poole tagasivõidetavate tehingute kohta selgituste ja teabe saamiseks, kuigi võlgniku poole pöördumisel oleks haldur juba eos mõistnud, et need tagasivõitmise hagid on õiguslikult ja faktiliselt perspektiivitud; 7) on maakohus PankrS § 29 lg-t 3 ja § 30 lg-t 1 ebaõigesti kohaldanud, leides, et halduri esialgne tasu tuleb välja maksta võlgniku pankrotihalduri ja võlausaldaja Best Idea OÜ vahel õigusvastaselt sõlmitud 1. märtsi 2023 laenulepingu alusel saadud laenu arvel; 8) on maakohus PankrS § 65 lg-t 3 ebaõigesti kohaldanud, sest Oliver Kruuda pankrotimenetluses puudub pankrotitoimkond, mida oleks saanud ära kuulata. DeliveryDone OÜ määruskaebuse kohaselt: 1) on maakohus rikkunud määruse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8). Vastuväites esitas DeliveryDone OÜ taotluse dokumentide väljanõudmiseks, eelmise halduri Ene Ahase ülekuulamiseks ning esialgse tasu väljamõistmisest keeldumiseks. Mitte ükski nendest taotlustest ei ole kohtumäärusest nähtuvalt käsitlemist leidnud. Määrus on täis asjakohatute normide tsiteerimist. Maakohus ei ole võtnud seisukohta vastuväitele, et haldur on pankrotivarale võtnud suure laenukohustuse ja esineb alus halduri ametist vabastamiseks; 2) ei ole pankrotitoimkond moodustatud seaduslikult, mispärast on otsused tühised. Esialgse tasu taotluse esitamise eelduseks on pankrotitoimkonna nõusolek. Kuna Marcel Vichmann on kriminaalkorras süüdimõistetud tahtliku kuriteo toimepanemise eest, ei saa nimetatud isik kuuluda pankrotitoimkonda. Peeter Viirsalu ei saa olla pankrotitoimkonna liige, sest on sõltuvussuhtes haldurist. Kuigi Peeter Viirsalu valiti üldkoosolekul esindama pankrotivõlgnikku PankrS § 83 lg 5 alusel kohtus, sätestab AdvS § 55 ühemõtteliselt, et vandeadvokaat saab kohtus esindada ainult kirjaliku lepingu olemasolul. Sellise lepingu saab pankrotimenetluses sõlmida ainult pankrotihaldur. Toimkonnast puudub sootuks väikeste nõuetega võlausaldajate esindaja. Seega ei eksisteeri vähemalt kolmeliikmelist pankrotitoimkonda, kus kõik liikmed vastaksid seaduses sätestatud nõuetele. Seega on kõik toimkonna otsused ja heakskiidud ja nõusolekud tühised algusest peale;

3) ei võimalda seadus määrata haldurile kuutasu, samuti on põhjendamata, miks just määrati tasuks 600 eurot kuus. Kohtul on füüsilise isiku pankrotimenetluses tasu määramisel kaks võimalust – toimingutasu, mis ei või olla suurem kui kolme kordne töötasu alammäär või tasu tööaja raporti alusel, kus peavad olema kirjas toimingute ajaline kestvus ja soorituse kuupäevaline kronoloogia. Maakohtul polnud ka vajadust füüsilise isiku pankrotimenetluses haldurile ajutist tasu määrata; 4) on füüsilise isiku pankrotimenetluse kulude katmine laenu arvelt seadusevastane. Kohus on rikkunud PankrS § 29 lg-t 3 ja § 30 lg-t 1, mille kohaselt kulude katmine saab toimuda kohtu kontrolli all läbi deposiidi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

põhjendatust. Kohtul on õigus haldurile tasu määramisel ja kulude kinnitamisel kalduda halduri esitatud kalkulatsioonist kõrvale, kui see on menetluse asjaolusid arvestades põhjendatud. Eeltsiteeritud pankrotiseaduse sätted ei erista, kas tegemist on juriidilise- või füüsilise isiku pankrotimenetlusega. Halduri tasu ja kulutuste kalkuleerimine on sätestatud PankrS §-s 661, mille lg 1 kohaselt esitab haldur enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtule ja võlausaldajatele kirjalikult tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni. Haldur peab menetluse planeerimisel ja läbiviimisel püüdlema selle poole, et menetluskulud ei oleks suuremad kui vajalik. Kalkulatsioonis peab haldur kajastama planeeritavad toimingud oma ülesannete täitmiseks, selleks kulutatava aja ning muud pankrotimenetluse kulud. Kalkulatsioonis tuleb kajastada ka kolmandate isikute, esindajate ja abiliste planeeritav kasutamine ning sellega seotud kulud. Kalkulatsiooni koostamisel lähtub haldur selle koostamise ajaks teadaolevatest asjaoludest ja oma kogemuslikust hinnangust. Halduri esitatav kalkulatsioon on võrreldav võlaõigusseaduse §-s 639 sätestatud mittesiduva eelarvega. Mittesiduv eelarve kujutab endast esialgset tööde maksumuse kalkulatsiooni, mis on üksnes aluseks lõpliku tasunõude suuruse määramisel. Kalkulatsioon määrab pankrotimenetluse kulude esialgse arvestusliku maksumuse ja halduri tasu arvestamise põhimõtted.

Asja materjalidest nähtub, et pankrotitoimkonna 21. veebruari 2023. a koosolekul kiideti heaks pankrotihalduri ja võlausaldaja vahel sõlmitava laenulepingu tingimused ning anti haldurile luba laenulepingu sõlmimiseks. Pankrotitoimkonna 18. aprilli 2023 arvamuse kohaselt on tegemist märkimisväärselt keeruka menetlusega, mis ei lõppe lähiajal ning pankrotitoimkonna meelest on põhjendatud taotlus haldurile esialgse halduritasu määramiseks. Maakohus hindas halduri esitatud tasu taotlust PankrS § 65 lg 12 järgi tunnitasu alusel. Maakohus märkis halduri tasu taotluse läbivaatamisel mõneti eksitavalt, et võtab aluseks halduri poolt eelarvestatud tasu suurusest pool, s.o 11 500 (23 000 : 2 = 11 500). Kalkulatsioonis märkis haldur, et ta soovib tasu seni tehtud töö (230 tunni ulatuses) eest 100 eurot tunni eest kokku 23 000 eurot ja samas prognoosis, et lisaks tuleb praeguses menetluses teha toiminguid tulevikus veel 270 tunni ulatuses. Seega oleks eelarvestatud tasu suurus 500 (230 + 270) tunni eest 50 000 eurot. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse põhjendatust ja seaduslikkust osas, mille peale on edasikaevatud (TsMS § 651 lg 1 koosmõjus §-ga 659). Halduri tasu määramise on vaidlustanud võlgnik ja võlausaldaja, kes leiavad, et tasu määramiseks puudus üldse alus. Eeltoodut arvestades ei anna ringkonnakohus hinnangut sellele, kas maakohtu poolt määratud halduri tasu oleks saanud määrata ka suuremana. Siiski märgib ringkonnakohus, et edasises pankrotimenetluses, mis on jätkuvalt komplitseeritud kuna võlgnikul puudub vara, mida saaks kiiresti menetluskulude katmiseks kasutada, on kõigi menetlusosaliste, sh halduri ja ka kohtu huvides, et haldur esitab täpsustatud kulude ja tasu kalkulatsiooni. Kui menetluses tekib vajadus haldurile tasu maksmiseks või kulutuste hüvitamiseks, on kohtul kohustus nõuda PankrS § 661 nõuetele vastavat kalkulatsiooni. Võlausaldajatele ja kohtule peaks teada olema, kui palju läheb pankrotimenetlus maksma, mida haldur pankrotivara suurendamiseks ette on võtnud, millised on tagasivõitmise menetlustega kaasnevate kulude prognoos ja milline tulem nendest menetlustest positiivse lahenduse puhul pankrotivarasse tuleb. Halduri poolt maakohtule esitatud kalkulatsioon on üldsõnaline ja liiga suure abstraktsusastmega, et hinnata, milliseid toiminguid ja millise ajakuluga haldur on prognoosinud ette võtta ja kas kõik planeeritavad toimingud on vajalikud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ja leiab, et võlausaldaja või ka kolmas isik võivad pankrotitoimkonna arvamust arvestades kohtu nõusolekul pankrotimenetlust finantseerida laenuga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.