5.Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
2-22-145432 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OK Incure OÜ (hageja) esitas 22.11.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXilt (võlgnik, kostja) 1433,47 euro saamiseks. Kohus tegi 25.11.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 10.02.2023 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Harju Maakohus kohustas 10.02.2023 määrusega avaldajat esitama nõuetekohase hagiavalduse.
3.Hageja esitas 02.03.2023 hagiavalduse, mille kohaselt tuleneb hageja nõue IPF Digital AS ja kostja vahel 10.12.2021 sõlmitud laenulepingust nr 5288641, mille alusel kostja sai laenu 1300 eurot aastase intressimääraga 36,36% ja viivisemäär on intressimääraga võrdne. Hagiavalduse kohaselt maksis kostja lepingu kehtivuse ajal maksegraafiku alusel põhinõude katteks 186,70 eurot ja võlgneb põhivõlga 1113,30 eurot, millele lisandub intress 91,97 eurot, viivis 171,90 eurot ja sissenõudekulud 50 eurot. Hageja esitas taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta hagile kohtu poolt määratud tähtajaks.
4.Maakohus võttis hagi 02.03.2023 määrusega menetlusse ja kohustas hagile vastama. 28.03.2023 määrusega kohustas kohus hagejat esitama kohtule detailsed andmed selle kohta, et laenulepingute sõlmimisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust. Hageja selgitas vastuses kohtule, et laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust.
5.Maakohus asus 03.05.2023 kohtunõudes esialgsele seisukohale, et hageja esitatud andmete ja tõendite, sh kostja pangaväljavõttest nähtuvate andmete alusel ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud. Lisaks ei olnud maakohtu hinnangul nõue selge. Kohus andis hagejale võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 7 sätestatuga. Hageja esitas täiendavad selgitused.
6.Kostjale XX olid hagimaterjalid Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatud 20.03.2023, kuid kostja hagile õigeaegselt nõuetekohast hagivastust ei esitanud. Maakohtu otsus
7.Maakohus jättis 17.05.2023 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Maakohtu hinnangul ei ole hagiavaldus õiguslikult põhjendatud, mistõttu jättis kohus hagi rahuldamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 6 tuginedes.
9.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on
2-22-145432 Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse (VÕS) §-des 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja C -154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18, OPRFinance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
10.Hageja 14.04.2023 ja 15.05.2023 esitatud andmete ja tõendite, sh kostja pangaväljavõttest nähtuvate andmete alusel, ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud. Kostja kontoväljavõttega tutvumisel on ilmne, et kostja maksekäitumine kostja krediidivõimelisust ei kinnita. Lisaks ei täpsustanud hageja haginõuet ega esitanud kohtule teavet krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite, sh kostja pangaväljavõttest nähtuvate andmete alusel ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, hageja ei ole esitanud ka VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist, asus maakohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud. Apellatsioonkaebus
11.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
12.Maakohus ei ole otsust veenvalt ja õigesti põhjendanud. Kohtu põhjendused sisaldavad üksnes seaduseviited. Kohtu järeldused seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega on üldsõnalised. Kohus ei käsitanud hageja esitatud tõendeid ja argumente. Maakohus rikkus menetlusnorme, hinnates ebaõigesti hageja esitatud tõendeid.
13.Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et hageja nõue on ebaselge. Maakohtu 03.05.2023 antud korraldus oli hagejale ebaselge. Maakohus rikkus selgitamiskohustust, kui ei täpsustanud, mille osas nõue täpsustamist vajab. Hagiavalduses toodud nõue on piisavalt selge ja arusaadav, mida hageja soovib kostjalt välja mõista.
14.Kohtuotsus on üllatuslik, kuivõrd hageja täitis kohtunõude vastutustundliku laenamise põhimõtte selgitamiseks. Isegi kui leida, et kohus tuvastas õigesti vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise, siis ei võinud jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Sellisel juhul tuleb kohaldada VÕS § 4034 lg-s 7 sätestatut. Kostja sai laenu 1300 eurot, mida tõendab hageja esitatud maksekorraldus. Lepingu kehtivuse ajal tasus kostja krediidiandjale kokku 476,50 eurot, millest 186,70 eurot arvestati põhivõla katteks, 224,80 eurot intressi katteks ja 65 eurot teenustasude katteks. Kuivõrd vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel võlgneb tarbija üksnes põhivõla, siis lähevad kõik tagasimaksed põhivõla katteks. Seega võlgneb kostja hagejale 823,50 eurot, mida hageja palub alternatiivselt kohtul kostjalt välja mõista.
15.Lisaks jättis maakohus tähelepanuta, et ka kostjale laieneb vastutustundliku laenamise põhimõte VÕS §-st 4034 lg-st 3 tulenevalt.
2-22-145432
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulisel rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 657 lg 1 p 3 alusel läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
17.Ringkonnakohus võib TsMS § 646 alusel otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (RKTKo 24.01.2018, 2-13-56825, p 11).
18.TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Menetletavas asjas on maakohus jätnud otsuses olulised asjaolud tuvastamata ning rikkunud selgitamis- ja otsuse põhjendamiskohustust. TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise lause tähenduses saab käsitada rikkumisena mh ka olukorda, kui esimese astme kohus ei ole võtnud seisukohta asjas tähtsate asjaolude kohta (RKTKo 17.12.2014, 3-2-1-131-14, p 17).
19.Hageja esitas kostja vastu laenulepingust tuleneva võla nõude. Vaidlus puudus selle üle, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.
20.Maakohus leidis, et hageja esitatud andmete ja tõendite, sh kostja pangaväljavõttest nähtuvate andmete alusel, ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud, ning hageja ei esitanud ka VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist. Maakohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata TsMS § 407 lg 6 alusel, leides, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud.
21.Maakohus kohustas 03.05.2023 kohtunõudes hagejat esitama detailsed andmed selle kohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ning teabe andmise kohustust on järgitud, ning lisaks andis hagejale võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada kohtule teabe krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga. Kohus märkis nõudes, et kuigi kohus kohaldab õigust, sh VÕS § 4034 lg 7, ei arvuta kohus hageja asemel välja hageja nõuet, sh intresse, ning kohus ei saa rahuldada nõuet, mis ei ole selge.
22.Ringkonnakohtu hinnangul võis hageja jaoks jääda eelviidatud kohtunõue ebaselgeks. Kui maakohus leidis, et hagi nõuet tuleb täpsustada, siis oleks tulnud hagejale selgitada, miks ei ole hageja nõue kohtu hinnangul selge, mitte üksnes viidata seaduse sätetele. Kohtul tuleb anda selge juhis ja teha konkreetne ettepanek uue arvestuse esitamiseks ning hoiatada, et kui hageja arvestust ei esita, siis mis on selle tagajärg.
23.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Seega ei saa kohus tagaseljaotsust tehes esitatud hagi automaatselt rahuldada, vaid peab kontrollima selle
2-22-145432 õiguslikku põhjendatust ning saab hagi rahuldada üksnes selles osas, milles see on õiguslikult põhjendatud. Sama paragrahvi lõikest 6 tuleneb, et kui hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata.
24.Maakohus hagi osalist tagaseljaotsusega rahuldamist kaalunud ei ole. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenusaajal tagastada.
25.Järeldust hagi rahuldamata jätmise kohta peab kohus TsMS § 442 lg 8 järgi põhjendama. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist saab kohus tuvastada hageja esitatud tõendeid hinnates. Tõendite hindamisel tehtud järeldustest peab olema jälgitav, miks kohus otsuses toodud järeldustele jõudis. Maakohus on vaidlustatud otsuses sedastanud, et hageja esitatud tõenditest nähtuva järgi ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuid otsusest ei selgu, millised asjaolud esitatud tõenditest selgusid ja miks neist saab järeldada, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud.
26.Seega rikkus maakohus nii eelmenetluse ülesandeid, jättes täitmata selgitamiskohustuse, kui ka otsuse põhjendamiskohustust, leides vaid ühe lausega, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, kuivõrd maakohus on lisaks põhjendamiskohustuse rikkumisele rikkunud oluliselt ka selgitamiskohustust. Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda hagejale veelkord võimalus nõude arvestuse esitamiseks, vajadusel selgitada tõendamiskoormist ja anda täiendav tähtaeg tõendite esitamiseks ning hinnata, kas hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning seejärel uuesti otsustada, kas ja millises osas on nõue põhjendatud.
27.Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja uuel läbivaatamisel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.