OÜ Aktiva Finants hagi R. R. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
1362,57 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht: Weizenbergi 20, Tallinn 10150), lepinguline esindaja: A. Ž. (e-post: [email protected]) Kostja: R. R. (isikukood xxx, elukoht: xxx, e-post; xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi.
2.Välja mõista R. R.lt (isikukood xxx) OÜ Aktiva Finants kasuks välja põhivõlgnevus 890,62 (kaheksasada üheksakümmend eurot 62 senti) eurot, intress 64,79 (kuuskümmend neli eurot, 79 senti) eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 295,91 eurot;
3.Välja mõista kostjalt R. R. hageja OÜ Aktiva Finants kasuks viivis alates 02.11.2021 kuni põhinõude summas 890,62 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses;
4.Välja mõista kostjalt R. R. hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulud summas 680 eurot (kuussada kaheksakümmend eurot), sh riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 480 eurot.
Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (680 eurolt) alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. 1(5)
Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finants hagi R. R. vastu võlgnevuse nõudes. Hagi asjaolude kohaselt kostja ja X OÜ sõlmisid 11.12.2019 lepingu nr. SR3491705 (Lisa 1 - 4). , mille alusel on kostja võtnud välja krediiti summas 1000,00 eurot (Lisa 1). Kostja kohustus krediidi tagastama kokkulepitud maksegraafiku alusel (Lisa 1 lk 2). Kostja on põhiosa katteks teostanud makseid summas 109,38 eurot. Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles X OÜ lepingu üles 22.09.2020 (Lisa 5). X OÜ loovutas 23.09.2020 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
2.Kostja R. R. vaidles oma vastuses hagile vastu. Kostja leidis, et laenuandja on rikkunud hea tava laenamise põhimõtet. Kostja ei ole allkirjastanud laenulepingut.. Hageja poolt varjatud kulutusi kostja omaks ei võta.
3.02.02.2022 toimunud kohtuistungil vaidles kostja hagile vastu. Hageja pakkus kostjale taas kompromissi võimalust, kuid kostja keeldus kompromissi sõlmimisest.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära poolte seletused, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) Placet Group OÜ ja kostja sõlmisid 11.12.2019 lepingu nr. SR3491705 (Lisa 1 – 4, mille alusel võttis kostja välja krediidisumma 1000 eurot. 2) Kostja on põhiosa katteks teostanud makseid summas 109,38 eurot ja tal on jäänud laenuandjale tasumata põhivõlg 890,62 eurot.
7.Kostja vastuväited hagile on järgmised: 1) Laenuandja on rikkunud hea tava laenamise põhimõtet; 2) Kostja ei ole allkirjastanud laenulepingut; 3) Hageja nõuab kostjalt varjatud kulutusi.
8.VÕS § 401 lg.1 kohaselt on Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg.1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
2(5)
8.1 Tsiviilasja materjalide kohaselt on krediidiandja täitnud krediidi andmisel vastavalt VÕS § 4031 lepingueelse teabe lepingu sõlmimiseks (hagiavalduse lisad 1-4 ja 27.12.2021 esitatud lisad 1-6). Nimetatust nähtub, et kostja on täitnud 27.03.2015 isikusamasuse tuvastamise ankeedi, krediidilepingu sõlmimise ajal ei olnud kostjal maksehäireid lepingute täitmisel (maksehäireväljavõte), kostja kohta koostati riskiprofiil, milles ei tuvastatud sel ajal olulisi riske, krediidianalüüsi kohaselt oli kostja tuluks pension 450 eurot kuus, tema majapidamiskulud olid 25 eurot kuus ja maksegraafiku osamakse suurus 45,71 eurot kuus. Seega laenuandja on kontrollinud laenulepingu sõlmimisel kostja suutlikust võetud kohustust täita. 27.12.2021 kohtule esitatud Lisa 3 (viimane leht) nähtub millised protseduurid eelnesid lepingu sõlmimisele. Kogu lepingu sõlmimisele eelnenud dokumentatsioon saadeti kostja eposti aadressile [email protected]. Maakohus on seisukohal, et kostja väide hea tava rikkumisest kostjaga laenulepingu sõlmimisel on alusetu. Kostja oli suuteline krediidilepingu sõlmimise ajal võetud kohustust täitma. 8.2 Eksitav on kostja väide, et ta ei ole laenulepingut allkirjastanud. Kohus tuvastas, et kostja esitas laenuandjale taotluse krediidilepingu sõlmimiseks, laenuandja kontrollis taotluse esitanud isiku tausta ja maksevõimet ja aktsepteeris taotluse. Kostja on peale lepingu sõlmimist teinud tagasimakseid laenuandjale viitega lepingule SR3491705. Hageja esindaja selgituste kohaselt toimus kostja laenutaotluse menetlemine järgnevalt: kostja puhul on leping sõlmitud sideteenuse vahendusel ehk arvuti teel. Selleks, et laenuandja saaks üldse laenutaotluse kätte, peab laenu taotleja ennast registreerima laenuandja kodulehel, läbima ettenähtud protsessid- sisestama andmeid (nimed, isikukoodid, tutvuma üldtingimustega). Kui need protsessid on läbitud, alles siis see taotlus genereerub ja suundub laenuandjale. Kui kostja poleks neid protsesse läbinud, poleks laenuandjani see taotlus jõudnud. Laenutaotluse esitamiseks peab klient ennast ka registreerima kodulehel, seejuures sisenema enda paroolidega. Peale seda, kui laenutaotlus on esitatud, hakkab laenuandja seda töötlema/analüüsima. Analüüsi raames tuvastatakse kohustused, sissetulekud, mis summas soovitakse laenu saada ja kogutud andmeid analüüsitakse. Üldjuhul on välistatud taotluse esitamine kolmanda isiku poolt, sest laenutaotlus esitatakse taotleja paroolidega. Leping eraldi allkirjastatud ei pea olema, sest laenuandja aktsepteerib taotleja tahteavaldust. Isikut tuvastatakse nii, et minnakse kohapeale, tehakse dokumendi koopiad. Antud juhul, tol ajal toimus see postkontoris. Kuna tegemist on juba olemasoleva kliendiga, siis edaspidi toimub isiku tuvastamine andmete alusel. Kostja puhul on tegemist inimesega, kellel on varasem kogemus laenu ja krediiditaotlemisel ja lepingu täitmisel, kostjale on korduvalt selgitatud krediidi kasutamise tingimusi. Kostja poolt esitatud kontoväljavõttest nähtub, et ta on sõlminud krediidilepinguid veel selliste laenuandjatega nagu Creditstar Estonia, Ferratum Bank, IPF Digital Estonia. 8.3 Tõendamata on kostja väide, et hageja nõuab kostjalt varjatud kulutusi.
9.Maakohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus
10.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 3(5)
Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
11.TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses Alla Žulinskaja, kes vastab TsMS § 218 sätestatud nõuetele.
12.Hageja 01.11.2021 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluses kulutusi summas 680 eurot (s.h riigilõiv 200 eurot, õigusabikulud 480 eurot (4 h)). Hageja esindaja on osutanud õigusabiteenust hinnaga 120 eurot tunnis. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-93-13), samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (RKTKm 3-2-1-98-13). Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks hageja esindaja tunnitasu määraks 120 eurot, sest tegemist on sarnase õigusteenuse eest makstava keskmise tasuga.
13.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, seda eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 3-2-1-18215, p 14). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 3-2-1-115-14, p 11). Arvestades hageja esindaja poolt menetluskulude nimekirjas kajastatud toiminguid, mis puudutavad menetlusdokumentide sisu, mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud. Hageja esindaja on esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse, hagiavalduse, seisukoha kostja vastusele ning osalenud tsiviilasjas korraldatud kohtuistungil. Kohus leiab, et õigusabitoimingute ajakulu 4 tundi on käesolevas menetluses põhjendatud ja vajalik. Hageja on tasunud menetluses maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 16.08.2021 riigilõivu summas 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel 01.11.2021 summas 155 eurot, kokku riigilõivu 200 eurot. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja see makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis riigilõivu kulu on põhjendatud kulu.
14.Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Hageja on vastava taotluse esitanud. Kohus rahuldab hageja taotluse.
15.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku summas 680 eurot (s.o õigusabikulud 480 eurot, riigilõiv 200 eurot) ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada 4(5)
määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik Osaliselt tühistatud Tartu RKK lahendiga
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.