Asjaõigus › Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Juhul kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(25)

2-19-5997 kinnistusraamatusse juurdepääsu ja selle tingimuste kohta märkuse kandmiseks ning asendada see kohtumäärusega. Avaldajatele kuulub Sikeldi kinnistu, mis on sihtotstarbelt 100% elamumaa. Sikeldi kinnistu ei piirne avalikult kasutatava teega ning lähim avalikult kasutatav tee on Aruvalla-Jägala tee. Kuna avaldajad elavad Sikeldi kinnistul ning avaldajal I on jalgsi liikumine tervisliku seisundi tõttu raskendatud, peab Sikeldi kinnistule olema tagatud juurdepääs kindlasti ka sõidukitega. Ainus kõvakattega ja aasta ringi sõidukitega läbitav tee, mida mööda Sikeldi kinnistule pääseb, on puudutatud isikule I kuuluval Sepa kinnistul ja puudutatud isikule II kuuluval Vana-Sepa kinnistul kulgev tee, mis viib Aruvalla-Jägala teele (juurdepääsutee I; vt Rae Vallavalitsuse 03.06.2019 seisukoha lisaks 1 olev kaart, dtl 86). Juurdepääsutee I pikkus on 233 m, millest 73 m jääb Sepa kinnistule ja 160 m Vana-Sepa kinnistule. Juurdepääsutee I on olemas vähemalt 1996. aastast ning on tähistatud ka Maa-ameti kaardirakenduste kaartidel. Juurdepääsuteed I on kasutatud ajalooliselt juurdepääsuks nii Sikeldi kui ka Vana-Sepa kinnistutele, s.o tava alusel umbes 20 aastat. See on Rae valla üldplaneeringu järgi ainus juurdepääsutee Sikeldi kinnistule ja seega eelduslikult maakorralduslikult parim lahendus. Lisaks on juurdepääsutee I märgitud 2004. aastal maareformi käigus koostatud Sepa ja Vana-Sepa kinnistute katastriplaanidel tee kitsendusena. Puudutatud isik I soetas Sepa kinnistu 2008. aastal ning pidi arvestama sellele jääva tee kasutamisega. Avaldajad ostsid Sikeldi kinnistu 2015. aastal heauskselt teadmisega, et juurdepääsutee I on ajalooline juurdepääs Sikeldi kinnistule ning on teed sellest saati Sikeldi kinnistule pääsemiseks kasutanud. Puudutatud isik I teavitas 2017. aastal avaldajaid, et nad võivad Sepa kinnistule jäävat teelõiku kasutada kuni nad saavad teate selle sulgemise kohta. Puudutatud isik I teatas avaldajaid 25.09.2018 tee sulgemisest. Puudutatud isik II ei ole takistanud Vana-Sepa kinnistule jääva teelõigu kasutamist ega vaielnud vastu juurdepääsu määramisele üle Vana-Sepa kinnistu. Avaldajate huvi Sikeldi kinnistule juurdepääsu saamiseks kaalub üles juurdepääsust tuleneva puudutatud isiku I õiguste kitsenduse ja tema huvi Sepa kinnistu kasutamise keelamiseks. Juurdepääsu määramisega ei kaasne täiendavat riivet puudutatud isiku I õigustele ja huvidele, kuna puudutatud isik I pidi juurdepääsutee I olemasolu ja selle kasutamise tavaga arvestama juba Sepa kinnistu omandamisel. Avaldajad kasutavad teed keskmiselt mõned korrad ööpäevas ja see jääb Sepa kinnistu eluhoonest 34 m kaugusele. Seetõttu ei häiri tee kasutamine oluliselt puudutatud isiku I elukorraldust ning ei riku tema kodurahu ega privaatsust. Juurdepääsutee I kasutamisega kaasnev riive ei ole ligilähedane ega võrreldav puudutatud isikule I tiheda liiklusega Aruvalla-Jägala tee kasutamisest tuleneva riivega, kuivõrd Sepa kinnistu eluhoone jääb Aruvalla-Jägala teest kõigest 10 m kaugusele. Tõsiseltvõetav ei ole puudutatud isiku I väide, et juurdepääsu määramine üle Sepa kinnistu ohustab tema pereliikmeid, koera ja vara. Teed on kasutatud aastaid ja selle aja jooksul ei ole midagi juhtunud. Avaldajad on tee kasutamisel arvestanud puudutatud isiku I huve. Teel olnud aukude täitmist asfaltpuruga ei saa pidada pahatahtlikuks tegevuseks. Juurdepääsu määramine üle Sepa kinnistu ei oma märkimisväärset mõju Sepa kinnistu kasutamisele. Sepa kinnistu pindala on 3895 m2 ja juurdepääsutee I alla jääb sellest 219 m2. Puudutatud isik I pidi Sepa kinnistu ostmisel arvestama, et ta ei saa juurdepääsutee I alust maad muul otstarbel kasutada. Puudutatud isik I ei kaota juurdepääsu määramisel Sepa kinnistust 800 m2, kuna ta saab juurdepääsuteest I Vana-Sepa kinnistu poole jäävat Sepa kinnistu osa, sh sellel paiknevat kuuri, edasi kasutada. Lisaks kuurile jääb sellele kinnistu osale suur tiik ning seda koormavad riigitee ja elektriliini kaitsevööndid. Vastav kinnistu osa on seega niikuinii kasutu. Juurdepääsu määramine ei takista reoveemahuti tühjendamist. Sauna taastamist ja parkimiskohtade kadumist puudutavad väited on hüpoteetilised ja otsitud. Isegi kui saun taastada, jääb see juurdepääsutee I kõrvale ega takista selle kasutamist. Tähtsust ei oma 3(25)

2-19-5997 puudutatud isiku I väited ja tõendid Sepa kinnistu turuväärtuse vähenemise ja muu rahalise kahju kohta, kuna juurdepääsu talumise eest on kompensatsioonina ette nähtud juurdepääsutasu ning seadus ega kohtupraktika ei näe ette, et juurdepääsu saaja peaks tasuma mingeid muid summasid. Tegelikkuses puudutatud isikule I rahalist kahju ka ei teki, kuna juurdepääsu määramise tõttu ümberehituste või -korralduste tegemine on puudutatud isiku I vaba valik ning juurdepääsu määramine ei oma märkimisväärset mõju Sepa kinnistu väärtusele. Puudutatud isiku I väljatoodud kulutused ei ole vältimatult vajalikud ja on ülepaisutatud. Puudutatud isik I on pakkunud alternatiivina välja juurdepääsu määramist Vaida-Urge teelt üle Vana-Saaremetsa kinnistu (registriosa nr 9676002) põllu kahes võimalikus kohas. Esimene neist kulgeb lisaks Vana-Saaremetsa kinnistu põllule ka üle Vana-Saaremetsa kinnistu metsaala, reformimata riigimaa (katastritunnus 65301:001:5521) ja Kurvi kinnistu (registriosa nr 2546650) (juurdepääsutee II; vt puudutatud isiku I 17.04.2019 seisukoha lisaks 2 oleval kaardil märgitud punane joon, dtl 106). Juurdepääsutee II pikkus oleks ligi 400 m ning Sikeldi kinnistule tuleks eluhooneni jõudmiseks rajada veel 216 m teed. Juurdepääsutee II ei ole aastaringselt sõidukitega läbitav. Selle esimene osa on autolaiune niidetud teerada põllul, mida Saaremetsa kinnistu (registriosa nr 9158402) omanikud kasutavad kuival ajal juurdepääsuks Saaremetsa kinnistule. Ülejäänud põlluosa ei ole isegi niidetud teerada ja Vana-Saaremetsa kinnistu metsaalal puudub igasugune rada. Teine alternatiiv kulgeb üle Kurvi kinnistu, reformimata riigimaa ja Vana-Saaremetsa kinnistu (juurdepääsutee III; vt puudutatud isiku I 17.04.2019 seisukoha lisaks 2 oleval kaardil märgitud kollane joon, dtl 106) ning eeldab tee rajamist kogupikkuses 557 m. Rae Vallavalitsuse pakutud alternatiivsed juurdepääsud eeldavad valdavalt uue mahasõidu ja oluliselt pikema sõidutee rajamist ning esimesed kolm on vastuolus kehtivate projekteerimisnormidega. Maanteeamet on selgitanud, et kuna Aruvalla-Jägala tee on V klassi riigitee, võib sellel avalik-õiguslike normide alusel vähim mahasõitude vaheline kaugus olla 150 m. Aruvalla-Jägala teelt saaks seega mahasõidu Vana-Sepa või Sovardimetsa (registriosa nr 4433002) kinnistutele rajada üksnes juhul, kui olemasolev mahasõit Sepa kinnistule likvideerida. Rae Vallavalitsuse pakutud esimene alternatiiv kulgeb üle Vana-Sepa kinnistu Sepa ja VanaSepa kinnistute piiri lähedalt (juurdepääsutee IV; vt Rae Vallavalitsuse 03.06.2019 seisukoha lisaks 4 olev kaart, dtl 89). Uue mahasõidu ja uue tee rajamine läheks kokku maksma vähemalt 28 645 eurot. Tegelikke mahasõidu rajamise kulusid ei ole võimalik teada enne, kui on olemas Maanteeameti projektdokumentatsioon. Avaldajad pakkusid seda lahendust, s.o Sepa kinnistu mahasõidu likvideerimist ja uue mahasõidu rajamist Vana-Sepa kinnistule, mida mööda hakkaks toimuma ka juurdepääs Sepa kinnistule, puudutatud isikule I enne kohtusse pöördumist ning kompromissiläbirääkimiste käigus ka kohtumenetluse ajal. Puudutatud isiku I pakkumist arvestades peaksid avaldajad tasuma 66,7% uue mahasõidu ja uue tee rajamise kuludest, millele lisanduksid asjaajamiskulud. Sellist võimekust avaldajatel pensionäridena ei ole. Rae Vallavalitsuse pakutud teine alternatiiv kulgeb mööda Vana-Sepa kinnistut Vana-Sepa kinnistu ja Sovardimetsa kinnistu piiri ligidalt (juurdepääsutee V; vt Rae Vallavalitsuse 03.06.2019 seisukoha lisaks 5 olev kaart, dtl 90) ning kolmas alternatiiv mööda Sovardimetsa kinnistut Vana-Sepa kinnistu ja Sovardimetsa kinnistu piiri ligidalt (juurdepääsutee VI; vt Rae Vallavalitsuse 03.06.2019 seisukoha lisaks 6 olev kaart, dtl 91). Mõlemad eeldavad uue mahasõidu rajamist ja Sepa kinnistu mahasõidu likvideerimist. Uue mahasõidu ja tee rajamine ei ole mõistlik olukorras, kus mahasõit ja aastaringselt sõidukitega läbitav tee on juba olemas. Sovardimetsa kinnistu üks omanikest G (puudutatud isik VI) on andnud tingimusliku nõusoleku

4(25)

2-19-5997 juurdepääsu rajamiseks üle Sovardimetsa kinnistu, kuid tema seatud tingimuste täitmine ei pruugi võimalik olla. Rae Vallavalitsuse pakutud neljas alternatiiv kulgeb üle Kurvi kinnistu, reformimata riigimaa ja Vana-Saaremetsa kinnistu (juurdepääsutee VII; vt Rae Vallavalitsuse 03.06.2019 seisukoha lisaks 7 olev kaart, dtl 92). Rajada tuleks ligi 491 m teed ning Sikeldi kinnistule tuleks eluhooneni jõudmiseks rajada veel 69 m teed. See läheks maksma vähemalt 33 600 eurot, millele lisanduvad metsa raiumisega kaasnevad kulud. Juurdepääs üle Kurvi kinnistu riivaks selle omanikke rohkem kui juurdepääs üle Sepa kinnistu puudutatud isikut I, kuna Kurvi kinnistu omanike talumiskohustus suureneks veelgi ja oleks neid oluliselt häirivam. Samuti kahjustaks juurdepääsutee VII Saaremetsa kinnistu omanike huve oluliselt rohkem kui juurdepääsutee I puudutatud isiku I huve. Saaremetsa kinnistul asuva elamu ja kinnistu piiri vahele jääb 4 m. Kuna mõistlik tee laius on 3 m, ei ole Saaremetsa kinnistule võimalik elamut kahjustamata teed rajada ning tee rajamine oleks ka vastuolus kaevu sanitaartsooni nõuetega. Rae Vallavalitsuse pakutud viies alternatiiv kulgeb küll ainult üle Vana-Saaremetsa kinnistu (juurdepääsutee VIII; vt Rae Vallavalitsuse 03.06.2019 seisukoha lisaks 8 olev kaart, dtl 93), kuid rajada tuleks 312 m teed ja teha samas ulatuses metsaraiet. Lisaks tuleks Sikeldi kinnistule rajada 64 m teed sellel asuva olemasoleva teeni jõudmiseks. Kokku läheks see maksma vähemalt 22 560 eurot. Puudutatud isik I on pakkunud välja juurdepääsu üle Kurvi kinnistu, reformimata riigimaa ja Vana-Saaremetsa kinnistu veel kaht alternatiivset trajektoori pidi (juurdepääsutee IX, vt puudutatud isiku I 14.07.2020 taotluse lisaks 8 olev kaart; juurdepääsutee X, vt puudutatud isiku I 10.11.2020 seisukoha p-s 3 olev kaart, dtl 538). Puudutatud isiku I esitatud juurdepääsuteede IX ja X rajamise maksumuse kalkulatsioonid ei ole realistlikud ega arvesta sealse pinnase omadusi. Pinnast tuleb kaevata palju rohkem ning lisaks pinnase väljakaevamisele tuleb see ka ära vedada ja utiliseerida. Arvestatud ei ole, et tee peab olema läbitav ka sõidukitega. Avaldajatel ei ole rahalisi vahendeid ehitamaks paarkümmend tuhat eurot maksvat teed. Avaldajate tütre rahaline võimekus ei oma tähtsust. Juurdepääsutee I on juba olemas, aga teised juurdepääsuteed tuleks alles rajada ning hiljem ka hooldada oluliselt pikemaid teid. Uute juurdepääsuteede rajamine on ebamõistlik ja väga kulukas ning avaldajatel ei ole selleks raha. Kuivõrd olemas on ajalooline tee, mida on aastakümneid Sikeldi kinnistule pääsemiseks kasutatud, peavad esinema väga kaalukad põhjused juurdepääsu määramiseks mujalt, kuhu tuleks tee alles rajada. Kuna välja on kujunenud juurdepääsutee I tasuta kasutamise tava, tuleb juurdepääs määrata tasuta. Alternatiivselt on avaldajad nõus tasuma Sepa kinnistu igakordsele omanikule juurdepääsutasu juurdepääsualuse maatükiosa maamaksu suuruse järgi, mis on 0,219 senti aastas. Alternatiivselt on avaldajad nõus tasuma Sepa kinnistu igakordsele omanikule juurdepääsutasu maksimaalselt 100 eurot aastas. Avaldajad on pensionärid ning nende rahalised vahendid on piiratud. Arvestada tuleb, et juurdepääsu määramine ei riiva puudutatud isiku I õigusi ülemäära. Puudutatud isik I kasutab Sepa kinnistule jäävat teelõiku samuti liiklemiseks. Puudutatud isik I ei ole tõendanud, et Sepa kinnistu üürihind on 500 eurot kuus ning see ei ole usutav. Arvestada tuleb ka üürimiseks tehtavaid kulutusi. Juurdepääsutasu määramisel ei tule arvestada teest kuuri poole jääva Sepa kinnistu maa-alaga. Puudutatud isiku I taotletud tasu 600 eurot aastas on ebamõistlikult suur. Puudutatud isik II ei ole juurdepääsu talumise eest tasu taotlenud, mistõttu saab eeldada, et ta võimaldab juurdepääsu kasutada tasuta.

5(25)

2-19-5997 Juurdepääs tuleb tagada igat liiki sõidukitega. Sikeldi kinnistule on vaja pääseda ka suuremate sõidukitega, nt operatiivsõidukite ja erinevate teenuste (nt kommunaalteenuste) osutamisel kasutavate sõidukitega. Mõnikord võib olla vaja Sikeldi kinnistule pääseda ka raskeveokitega ning oleks ebamõistlik selleks iga kord puudutatud isiku I luba taotleda. Põhjendamatu on piirata isikute ringi, kes juurdepääsuteed I kasutada võivad või võimaldada teistel isikutel juurdepääsuteed I kasutada ainult avaldajate juuresolekul. Aruvalla-Jägala tee ääres ei ole võimalik ohutult parkida, mistõttu ei ole põhjendatud tingimus, et teised isikud peavad sõiduki parkima Aruvalla-Jägala tee äärde ja liikuma Sikeldi kinnistule jalgsi. Samuti ei ole mõeldav, et Sepa kinnistu värav tuleks iga kord pärast juurdepääsutee I kasutamist lukustada.

6(25)

2-19-5997 Juurdepääs Sepa kinnistu kaudu ei ole väljakujunenud tava Sikeldi kinnistule pääsemiseks. Tava olemasolu ei saa järeldada tee olemasolust. Sikeldi kinnistu seisis alates selle varasema omaniku S surmast 2006. aastal (ekslikult märgitud ka 2008. aastal) tühjana kuni 2015. aastani, mil kinnistu omandasid avaldajad. S liikus kinnistule peamiselt mööda Vana-Saaremetsa kinnistu metsateed ning mootorsõidukitega ei ole S ega tema pärijad Sepa kinnistule jäävat teed kordagi läbinud. Üle Sepa kinnistu liiguti Sikeldi kinnistule Sepa kinnistu omaniku igakordsel nõusolekul üksnes jalgsi ning seda tuli ette mõned korrad aastas. Aastatel 2015 kuni 2017 kasutasid avaldajad teed omavoliliselt ning puudutatud isik I ei olnud sellest teadlik, kuna Sepa kinnistul elasid üürnikud. Ajavahemikus jaanuar kuni september 2018 kasutasid avaldajad teed puudutatud isiku I ajutisel nõusolekul, mille puudutatud isik I andis selleks, et avaldajad saaksid tegeleda Sikeldi kinnistule juurdepääsulahenduse leidmisega. Ajavahemikus oktoober 2018 kuni august 2019 kasutasid avaldajad teed puudutatud isiku I igakordse loa alusel ning loa küsimata jätmisel omavoliliselt. Alates septembrist 2019 kasutavad avaldajad teed esialgse õiguskaitse määruse alusel. Eelnevat ei saa pidada tavaks. Asjaolu, et puudutatud isik I lubas endaga heades suhetes olevatel naabritel teed jalgsi läbida, ei tähenda, et nõusolek laieneks uutele naabritele mootorsõidukitega liiklemiseks. Sepa kinnistule jääv tee näeb välja nagu pikemat aega kasutuses olnud tee, kuna avaldajad on seda omavoliliselt parendanud. Selline tegevus ei saa avaldajate positsiooni praeguses asjas parandada. Puudub põhjus eelistada Sepa kinnistule jäävat teed. Avaldajate mugavus ei kaalu üles puudutatud isikule I juurdepääsu määramisega kaasnevaid riiveid. Igal juhul ei oma võimalik tava määravat tähtsust. Riive intensiivsus on erinev olenevalt sellest, kas kinnistut läbitakse jalgsi või mootorsõidukitega. Puudutatud isik I ei pidanud Sepa kinnistu ostmisel arvestama, et seda läbib tee, mida naabrid kasutavad või soovivad kasutada, kuna Sepa kinnistu ei olnud koormatud servituudi ega muu kitsendusega. Juurdepääs tuleb määrata mõnd alternatiivset vähem koormavat teed mööda. Sikeldi kinnistule pääseb lisaks Rae Vallavalitsuse väljatoodud alternatiividele ka Vaida-Urga teelt üle VanaSaaremetsa kinnistu põllu (juurdepääsutee II). Juurdepääsutee II ei läbi elamumaa koduhoovi ning selle saab muuta kerge vaevaga sõidukitega aastaringselt läbitavaks. Sikeldi kinnistule pääseb ka üle Kurvi ja Vana-Saaremetsa kinnistute (juurdepääsutee III). Juurdepääsutee IV, mis kulgeb üle Vana-Sepa kinnistu, rajamise kulu koos uue mahasõiduga oleks 8018,74 eurot ning Vana-Sepa kinnistu omanik on juurdepääsu määramisega nõus. Ka Sovardimetsa kinnistu omanik on nõus juurdepääsu määramisega üle Sovardimetsa kinnistu. Sovardimetsa kinnistule saab rajada mahasõidu Sepa kinnistu mahasõitu likvideerimata, kui rajada see 150 m kaugusele Sepa kinnistu mahasõidust. Sellisel juhul tuleb mahasõidust kuni Sikeldi kinnistuni tee pikkuseks 127 m (juurdepääsutee XI; vt puudutatud isiku I 29.01.2020 taotluse lisaks 12 olev kaart, dtl 282), millest 60 m on võsastunud ala. Uue mahasõidu ja juurdepääsutee XI rajamine läheks maksma kokku 15 000–16 000 eurot. Juurdepääsu saab määrata ka üle Kurvi, Saaremetsa ja Vana-Saaremetsa kinnistute selliselt, et see kulgeb mööda Vana-Saaremetsa kinnistu põlluäärt ja edasi Vana-Saaremetsa kinnistu ja Rajametsa kinnistu (registriosa nr 9006702) piiri ääres Sikeldi kinnistu poole (juurdepääsutee IX). Kuna Kurvi kinnistul ja reformimata riigimaal on juba tee olemas, tuleks avaldajatel rajada veel 214 m teed, mille kulu oleks 5377,82 eurot. Kui arvestada juurdepääsutee IX pikkuseks 550 m, jääks selle rajamise kulu vahemikku 11 000–15 000 eurot. Samuti viib Sikeldi kinnistuni tee, mis kulgeb üle Kurvi kinnistu, reformimata riigimaa, mööda Vana-Saaremetsa kinnistu põlluäärt kuni Vana-Saaremetsa ja Rajametsa kinnistute piirini ning lõpeb Rajametsa ja Sikeldi kinnistute piiri keskel (juurdepääsutee X). Juurdepääsutee X paremasse seisukorda viimiseks tuleks teha kulutusi vahemikus 5300–12 900 eurot olenevalt sellest, mis ulatuses teed ja selle katet parandada. Vana-Saaremetsa kinnistu on 100% maatulundusmaa ja sellel ei asu 7(25)

2-19-5997 elamut, seega tee ei riivaks kinnistu omanike privaatsust ning kodu- ja pereelu puutumatust. Kurvi kinnistul kulgeks tee Kurvi kinnistu piiri ääres ja jääks väljapoole Kurvi kinnistu suvilat ümbritsevat aeda. Juurdepääsuteed X kasutatakse juba ligipääsuks Kurvi, Saaremetsa ja VanaSaaremetsa kinnistutele. Sikeldi kinnistuga külgneval Rajametsa kinnistul puudub samuti juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning juurdepääsutee X tagaks juurdepääsu ka Rajametsa kinnistule. Alternatiivse tee rajamise kulud ei ole nii suured, kui avaldajad väidavad, ega kaalu üles negatiivseid tagajärgi, mis kaasnevad juurdepääsu määramisega üle Sepa kinnistu. Avaldajatel on piisavalt rahalisi vahendeid uue juurdepääsutee rajamiseks. Sikeldi kinnistule ehitatakse uusi hooneid ning avaldajale I kuulub korter Rae vallas. Lisaks tuleb arvestada perekondliku toetuse võimalust. Tasuta juurdepääs ei ole aktsepteeritav. Juurdepääsu määramisel kaotab puudutatud isik I võimaluse kasutada teealust maad mistahes muul viisil ning teest Vana-Sepa kinnistu poole jäävat maa-ala mõistlikul viisil, kuna see ei moodustaks enam ülejäänud Sepa kinnistuga ühtset tervikut. Arvestades, et Sepa kinnistu ühe kuu üürihind on 500 eurot ning puudutatud isik I kaotab võimaluse kasutada 800 m2 Sepa kinnistust, mis on ühtlasi ainuke ala, kuhu on võimalik ehitada täiendavaid hooneid, on õiglane juurdepääsutasu 600 eurot aastas. See sisaldab hüvitist omandiõiguse riive ja korrashoiukulude eest. Maamaksu ei ole puudutatud isik I seni tasuma pidanud. Puudutatud isik I kasutab juurdepääsuteed I ise üksnes mahasõidu ulatuses. Juurdepääsu määramisel üle Sepa kinnistu tuleb täpsustada juurdepääsutingimusi. Juurdepääsu ei tohi määrata laiemalt kui 2,6 m, kuna juurdepääsutee tegelik laius jääb vahemikku 2,3–2,6 m. Piirata tuleb mootorsõidukite massi ja liiki ning lubada teed kasutada vaid B-kategooria sõidukite ja operatiivsõidukitega. Kommunaalteenuste osutajatele saab teha erandi. Tee läbimine raskeveokitega peab olema võimalik vaid puudutatud isiku I igakordsel loal. Puudutatud isiku I kodu turvalisuse huvides tuleb värav iga kord pärast tee kasutamist sulgeda.

2-19-5997

2-19-5997 liiklus olla niivõrd intensiivne, et see häiriks oluliselt Sepa kinnistu tavapärast kasutamist. Mõned korrad päevas edasi-tagasi liikumine ei muuda puudutatud isiku elukorraldust ja kinnistu kasutamisvõimalusi, ei takista kuuri kasutust ega riiva muul viisil puudutatud isiku I huve ebaproportsionaalselt. Puudutatud isiku I väide, et juurdepääsu määramine ohustab tema perekonda ja vara, on põhjendamatu ja paljasõnaline. Sauna taastamist ja parkimiskohtade kadumist puudutavad väited ei ole veenvad. Saun jääb juurdepääsutee I kõrvale ning sõidukeid saab ka edaspidi parkida sauna ette. Puudutatud isik I oli Sepa kinnistu omandamisel teadlik ja pidi arvestama asjaoluga, et Sepa kinnistut kasutatakse Sikeldi kinnistule pääsemiseks ning see võib põhjustada mõningaid ebamugavusi. Puudutatud isiku I huvi teostada võimalikult suurel määral Sepa kinnistu omandiõigust ja puudutatud isiku II eelduslik huvi säilitada Vana-Sepa kinnistu praegune seisukord ei kaalu üles avaldajate huvi saada juurdepääs avalikult kasutatavale teele suuremaid kulutusi tegemata. Juurdepääsu määramisel ei lõpe puudutatud isikute I ja II omandiõigus teealusele maale ning see ei välista selle sihtotstarbelist kasutamist. Juurdepääsu määramisega kaasneva riive kompenseerib juurdepääsutasu. Kui puudutatud isik I soovib juurdepääsu tõttu teha Sepa kinnistul ümberehitusi, on see tema vaba valik, kuid avaldajad ei pea sellega seotud kulusid kompenseerima. Juurdepääsu määramine ei muuda kuuri kasutuskõlbmatuks ega too kaasa vajadust see lammutada. Vajalik ei ole ka aia ega haljastuse rajamine. Kuna kohtumäärusega pannakse lõplikult paika juurdepääsu asukoht ja selle kasutamise tingimused, on oht edasiste konfliktide tekkimiseks minimaalne. Puudub alus arvata, et avaldajad ja neilt tee kasutamiseks nõusoleku saanud isikud hakkaksid juurdepääsu kasutamisel ohustama puudutatud isiku I vara, lapsi ja koera või käituma nende suhtes lugupidamatult. Kuna juurdepääsuteel I ei ole võimalik arendada jalakäija kiirusest suuremat kiirust, on oht minimaalne. Põhjendatud ei ole juurdepääsu määramine mööda alternatiivseid juurdepääsuteid. Juurdepääsuteed IV, V ja VI eeldavad Sepa kinnistu mahasõidu sulgemist ning uue mahasõidu ja suures ulatuses uue tee rajamist, mis on seotud suurte rahaliste kulude ja keeruka asjaajamisega (vajalikud load, projektid jms). See on põhjendamatu olukorras, kus nende kinnistute lähinaabruses on juba toimiv mahasõit ja sõidutee olemas. Puudub vajadus nende teede rajamise kulusid üksikasjalikult analüüsida. On selge, et summad ulatuvad tuhandetesse kui mitte kümnetesse tuhandetesse eurodesse. Isegi kui avaldajate majanduslik võimekus oleks piisav, ei tähenda see, et viidatud alternatiivid oleksid põhjendatud. Puudutatud isik I ei ole nõus vana mahasõidu sulgemise ning uue mahasõidu ja uue tee rajamisega seotud kulusid kandma. Avaldajate suhtes oleks ebaõiglane, kui nad peaksid puudutatud isiku I koormamise vältimiseks rajama omal kulul mahasõidu, mida hakkaks kasutama ka puudutatud isik I. Isegi kui Sovardimetsa kinnistu on piisavas kauguses, et sellele saaks rajada uue mahasõidu Sepa kinnistu mahasõitu likvideerimata, on see seotud ebamõistlikult suurte kuludega. Põhjendatud ei ole ka juurdepääsu määramine üle Kurvi, Vana-Saaremetsa ja Rajametsa kinnistute või üle Kurvi, Saaremetsa ja Vana-Saaremetsa kinnistute. Kuna Vana-Saaremetsa kinnistu on 100% maatulundusmaa ja sellel puuduvad elamud, koormaks juurdepääsu rajamine Vana-Saaremetsa kinnistu omanikke vähem kui puudutatud isikut I. Samas ei põhjusta juurdepääsutee I kasutamine selliseid ebameeldivusi ja riivet, nagu puudutatud isik I on esile toonud. Märgitud kinnistutel puudub aastaringselt sõidukitega läbitav tee. Sõidutee rajamine on seotud suurte rahaliste kulude ja keeruka asjaajamisega. Mõlema variandi puhul koormaks tee kolme kinnistut ja oleks teistest variantidest oluliselt pikem (esimese variandi puhul oleks tee pikkus Sikeldi kinnistu elamuni ligi 720 m ja teise variandi puhul ligi 600 m). Teine variant kulgeks läbi Saaremetsa talu hoovi meetri kauguselt sellel paiknevast eluhoonest ning teele jääks kaev. Mõlema tee rajamine on seotud suurte rahaliste kulude ja keeruka asjaajamisega.

10(25)

2-19-5997 Puudub vajadus nende rajamisega seotud kulusid üksikasjalikult analüüsida. On selge, et summad ulatuvad tuhandetesse kui mitte kümnetesse tuhandetesse eurodesse. Juurdepääsutasu määramisel tuleb arvestada, et juurdepääsutee I alla jääb Sepa kinnistust 234 m2 (5,9% Sepa kinnistu kogupindalast) ning see teenindab üksnes Sikeldi kinnistut. Lisaks tuleb arvestada puudutatud isikule I tee asukohast tulenevat riivet ning puudutatud isiku I kohustust teed hooldada ja vajadusel parendada. Avaldajad ja nendega seotud isikud ei kasuta ega hakka eelduslikult kasutama teed tavapärasest intensiivsemalt. Aeg-ajalt võib olla tarvis teed läbida rasketehnikaga. Kuna Sepa kinnistu sihtotstarve on elamumaa, on puudutatud isikule I juurdepääsu määramisega kaasnev riive oluliselt kõrgem. Puudutatud isik I on tõendanud, et Sepa kinnistu üürihind on 500 eurot aastas. Põhjendatud juurdepääsutasu ühes kuus on seega 29,50 eurot (5,9 × 500 ÷ 100) ning aastane hüvitis 354 eurot, mis tuleb tasuda Sepa kinnistu igakordsele omanikule iga aasta 31. märtsiks. Puudutatud isikule II ei tule juurdepääsutasu maksta, kuna ta ei ole seda nõudnud ning avaldajad on tõendanud, et seni on nad Vana-Sepa kinnistut kasutanud tasuta. Kuna Sikeldi kinnistut kasutatakse elamiseks, tuleb juurdepääs määrata nii jalgsi kui ka sõidukitega, sh Sikeldi kinnistut teenindavate raskeveokitega. Puudub vajadus reguleerida, mitme ja milliste sõidukitega avaldajad juurdepääsuteed kasutada saavad. Samuti ei ole vaja kehtestada sõidukite kaalupiirangut ega piirata juurdepääsutee I kasutamist teatud sõidukite kategooriatega. Sõidukite liigi ja massi ning Sepa kinnistu kasutamise ohutuse vahel puudub seos. Puudutatud isik I ei ole tõendanud juurdepääsutee I koormustaluvust, kuid on teada, et seda on läbitud raskeveokitega ning see ei ole teed ega kinnistuid kahjustanud. Juurdepääs peab olema tagatud igal ajal. Juurdepääs tuleb määrata Sikeldi kinnistu igakordsetele omanikele ja neilt nõusoleku saanud isikutele. Põhjendamatu on lubada Sepa kinnistut raskeveokitega läbida üksnes Sepa kinnistu omaniku loal, kuna loa saamine sõltuks puudutatud isiku I suvast ja ei oleks asjaosaliste suhteid arvestades mõistlik. Lisaks võib loa saamine olla tehnilistel põhjustel raskendatud. Põhjendatud on määrata avaldajatele kohustus sulgeda iga kord pärast juurdepääsu kasutamist Sepa kinnistu väravad. See tagab puudutatud isiku I suurema privaatsuse ja vähendab juurdepääsust tulenevat riivet. Juurdepääs on tähtajatu, kuna eelduslikult ei kao aja möödudes huvi Sikeldi kinnistule pääsemiseks. Juurdepääsuõiguse kehtivuseks kolmandate isikute suhtes tuleb see kanda kinnistusraamatusse märkusena. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Menetlus on küll toimunud avaldajate huvides ning nende avalduse alusel, kuid puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu ja avaldus kuulus juurdepääsu osas rahuldamisele.

MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

11(25)

2-19-5997 Maakohus andis avaldajate huvile omada Sikeldi kinnistule suuri kulutusi tegemata juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt oluliselt suurema kaalu kui puudutatud isiku I pereelu ja kodu privaatsusele ja puutumatusele. Sisuliselt leidis maakohus, et puudutatud isiku I õigus privaatsusele ja kodurahule on väiksem kui mõni tuhat eurot. Maakohus eksis kaalutlusõiguse teostamisel ja see on viinud ebaõige lahendini. Alternatiivsete juurdepääsuteede maksumuse kulud ei ületa puudutatud isiku I pereelu ja kodu puutumatuse ning privaatsuse väärtust, mis on põhiseadusega kaitstavad kõrgemad väärtused ja millele tuleb anda oluline kaal. Võõraste inimeste liikumine koduhoovis riivab neid väärtusi intensiivselt olenemata sellest, mitu korda päevas see toimub. Eelistada tuleks juurdepääsuvõimalusi, mille korral neid väärtusi ei riivata. Sepa kinnistu on juurdepääsuvariantide alla jäävatest kinnistutest ainus elamumaa ja ka kõige väiksem kinnistu. Ka maakohus on möönnud, et juurdepääsu määramine üle Sepa kinnistu on koormavam kui juurdepääs üle teiste kinnistute. Sepa kinnistu on maakodu, mille peamine väärtus on privaatsus ja rahu. Puudutatud isik I ei pidanud Sepa kinnistut ostes arvestama, et seda kasutatakse Sikeldi kinnistult avalikule teele pääsemiseks, kuna Sepa kinnistu ei olnud koormatud servituudi ega juurdepääsuga ning puudus ka sellekohane tava. Oht kodu ja pere turvalisusele on risk, mis võib, aga ei pruugi, realiseeruda. Selle realiseerumise tõenäosus on aga kõrgem, kui Sepa kinnistut ei saa piirata lukustatava väravaga ning koduhoovis võivad liikuda võõrad inimesed mistahes ajal mistahes liiki mootorsõidukitega ja suurel kiirusel. Juurdepääs mööda juurdepääsuteed I takistab Sepa kinnistu vaba kasutamist. Puudutatud isik I ei saa enam tee alla jäävat maad ühelgi muul otstarbel kasutada. Sepa kinnistu igakordne omanik on kohustatud tagama, et tee oleks aastaringselt sõidukitega läbitav. Samas kasutab puudutatud isik I teed üksnes mahasõidu ja alates Sepa kinnistu piirist veel 5 m ulatuses. Ülejäänud ulatuses puudutatud isik I teed ei kasuta ega vaja. Arvestades Sepa kinnistule erinevatest kaitsevöönditest tulenevaid piiranguid ning kinnistu suurust, on täiendavate hoonete ehitamine võimalik vaid sinna, kuhu jääb tee. Samuti ei saa puudutatud isik I mõistlikul viisil kasutada teest Vana-Sepa kinnistu poole jäävat maatükki, kuna see ei moodusta enam ülejäänud Sepa kinnistuga ühtset tervikut. Ebaõige lahendini on viinud ka Sepa kinnistule jääva tee seisukorra lugemine määrava tähtsusega asjaoluks. Avaldajad on tee ise viimase viie aasta jooksul sisse sõitnud ja seda parendanud. Kui avaldajad ei oleks hakanud omavoliliselt ja mugavusest kasutama avalikule teele kõige lähemat juurdepääsu ega seda parendama, ei oleks see täna paremas seisukorras, kui alternatiiv, mis kulgeb üle Kurvi, Rajametsa ja Vana-Saaremetsa kinnistute. Seetõttu on äärmiselt ebaõiglane pidada seda määrava tähtsusega asjaoluks. Samuti ei saa määravat tähtsust omada juurdepääsutee pikkus. Avaldajate mugavus ei kaalu üles puudutatud isikule I juurdepääsuga kaasnevaid riiveid. Elukauge on maakohtu seisukoht, et kuna kohtumäärusega pannakse lõplikult paika juurdepääsu paiknemine ja selle kasutamise tingimused, on senised arusaamatused välistatud. Juurdepääsu määramine läbi koduhoovi toob kaasa täiendavaid konflikte, mistõttu tuleb eelistada juurdepääsuteid, mis ei jää elamumaale ning mille omanikud on juurdepääsu määramisega nõus. Kuna avaldajad ostsid teadlikult ja alla turuhinna kinnistu, millel puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele, pidid nad arvestama, et neil tuleb juurdepääsu tagamiseks teha täiendavaid investeeringuid. Avaldajatel puudus alus eeldada, et neil on subjektiivne õigus kasutada võõrale kinnistule jäävat teed. Väide, et avaldajatel puuduvad piisavad vahendid tee rajamiseks, ei vasta tõele, kuna avaldajad teevad Sikeldi kinnistul ulatuslikke ehitustöid ja omavad veel kinnisvara. Maakohus hindas olulise tähtsusega tõendeid ekslikult ja luges tõendatuks avaldajate väited, mille kohta ühtegi tõendit ei ole. Ükski tõend ei kinnita, et Sepa kinnistu kaudu Sikeldi kinnistule liikumine on väljakujunenud tava, kuna sellist tava ei ole. Puudutatud isik I ei ole möönnud, et Sikeldi kinnistu eelmiste omanikega oli kokkulepe, et nad võivad Sepa kinnistul 12(25)

2-19-5997 paiknevat teed mistahes viisil ja ajal kasutada. Kui Sikeldi kinnistu eelmine omanik tahtis Sepa kinnistut läbida, tegi ta seda igakordse nõusoleku alusel ning üksnes jalgsi. Sikeldi kinnistule pääsemiseks kasutati hoopis üle Vana-Saaremetsa ja Kurvi kinnistute kulgevat teed. Sepa kinnistu kaudu ei ole kunagi mootorsõidukitega Vana-Sepa või Sikeldi kinnistule liigutud. Sepa kinnistule jääva tee kasutamine avaldajate poolt ei ole muutnud seda tavaks, kuna nad kasutasid seda esialgu omavoliliselt, seejärel puudutatud isiku I ajutise nõusoleku alusel ning pärast seda esialgse õiguskaitse määruse alusel. Maakohus jättis igasuguse põhjenduseta arvestamata puudutatud isiku I tõendid, mis lükkavad ümber väljakujunenud tava olemasolu. Sikeldi kinnistule viib kaks teed ning ühelegi tõendile tuginemata ei saa lugeda tuvastatuks, et ühe tee kasutamise osas esineb tava, aga teise osas mitte. Isegi kui rääkida saaks väljakujunenud tavast, ei oma see määravat tähtsust. Sikeldi kinnistule on võimalik tagada juurdepääs alternatiivsetel viisidel, mis on oluliselt vähem koormavad kui juurdepääs Sepa kinnistu kaudu. On vähemalt kolm alternatiivi, mis on igal juhul mõistlikumad. Esimene neist on juurdepääsutee X pikkusega 550 m, mis algab VaidaUrge teelt ning kulgeb mööda Kurvi kinnistu piiri, üle reformimata riigimaa ja mööda VanaSaaremetsa kinnistu põlluäärt. Juurdepääsutee X kasuks räägivad järgmised asjaolud: 1) Vana-Saaremetsa kinnistu on 100% maatulundusmaa ja sellel puuduvad elamud. Tee jookseks põllu äärest ning metsa vahelt ega riivaks omanike privaatsust ning pereelu ja kodu puutumatust; 2) Kurvi kinnistul kulgeb tee mööda selle piiri ning jääb väljapoole suvilat ümbritsevat aeda; 3) olemasolevat teed kasutatakse juba juurdepääsuks Kurvi, Saaremetsa ja Vana-Saaremetsa kinnistutele. Täiendava juurdepääsu võimaldamine ei kahjusta nende omanike huve eriti intensiivselt; 4) teega sarnast trajektoori mööda kulges ajalooline tee, mida kasutati Sikeldi kinnistule pääsemiseks; 5) tee on läbitav jalgsi ning kuivematel aastaaegadel ka mootorsõidukiga; 6) maakohus on möönnud, et juurdepääs kõnealusel viisil koormaks kinnistute omanikke vähem kui juurdepääs Sepa kinnistu kaudu puudutatud isikut I; Maakohus pidas juurdepääsuteed X ebamõistlikuks vaid põhjusel, et selle parendamine on seotud suurte rahaliste kulude ja keeruka asjaajamisega. Samas maakohus isegi ei hinnanud puudutatud isiku I tõendeid, mille järgi on teelõigu parendamise kulu ligi 5000 eurot, kuid igal juhul mitte rohkem kui 14 000 eurot. Teine mõistlikum alternatiiv on juurdepääsutee IV pikkusega 255 m, mis kulgeb üksnes üle Vana-Sepa kinnistu. Juurdepääsutee IV kasuks räägivad järgmised asjaolud: 1) Vana-Sepa kinnistu on 100% maatulundusmaa, mistõttu riivaks see juurdepääs Vana-Sepa kinnistu omanikku oluliselt vähem kui juurdepääs Sepa kinnistu kaudu puudutatud isikut I; 2) puudutatud isik II on puiduettevõte ja on juurdepääsu määramisega nõus; 3) juurdepääsutee IV on ligi 150 m ulatuses juba sõidukitega läbitav; 4) avaldajad pidasid seda juurdepääsu sobivaks, kuid kompromissiläbirääkimised nurjusid põhjusel, et puudutatud isik I ei olnud valmis finantseerima tee rajamist rohkem kui 33,33% ulatuses. Maakohus pidas juurdepääsuteed IV põhjendamatuks üksnes seetõttu, et ligi 100 m pikkuse teeosa sõidukitega läbitavaks ehitamine eeldab rahalist investeeringut. Maakohus isegi ei hinnanud puudutatud isiku I tõendit, mille järgi on investeeringu suurus koos uue mahasõidu rajamisega ligi 8000 eurot. Kolmas mõistlikum alternatiiv on juurdepääsutee VI pikkusega 208 m, mis kulgeb üksnes üle Sovardimetsa kinnistu. Juurdepääsutee VI kasuks räägivad järgmised asjaolud:

13(25)

2-19-5997 1) Sovardimetsa kinnistu on 100% maatulundusmaa, mistõttu koormab kõnealune juurdepääs Sovardimetsa kinnistu omaniku oluliselt vähem; 2) Sovardimetsa kinnistu omanik on juurdepääsu määramisega nõus. Kuigi koostöös kohaliku omavalitsusega oleks võimalik määrata juurdepääs mööda juurdepääsuteed VI, ei ole maakohus seda alternatiivi sisuliselt kaalunud. Kuna Sikeldi kinnistu jäi juurdepääsuta erastamise käigus, tuleks leida kõigi naaberkinnistute huve enim arvestav ning õigusi kõige vähem riivav terviklahendus kohaliku omavalitsuse kaasabil. Puudutatud isikute, sh kohaliku omavalitsuse üksnes formaalne menetlusse kaasamine ei täida eesmärki ega aita kaasa asja õigele ja parimale lahendamisele. Kuigi alternatiivsete juurdepääsuteede rajamise tegelikud maksumused on olulise tähtsusega, ei ole maakohus pidanud vajalikuks neid analüüsida ning on ekslikult leidnud, et teede rajamine võib maksta mõnikümmend tuhat eurot. Juurdepääsuteede rajamise maksumustest sõltub, kas nende suurus ületab kõik muud kaalutlused, mis räägivad alternatiivsete lahenduste poolt. Alternatiivsete juurdepääsuteede rajamise kulud jäävad vahemikku 5000–14 000 eurot. Avaldajad on alternatiivsete juurdepääsuteede rajamise kulusid üle paisutanud ega ole tõendanud, et neil puuduvad piisavad rahalised vahendid alternatiivsete juurdepääsuteede rajamiseks. Maakohus on jätnud tähelepanuta puudutatud isiku I seisukohad ja tõendid, mis võimaldavad järeldada, et avaldajatel on piisavalt rahalisi vahendeid. Maakohus jättis juurdepääsutasu määramisel ebaõigesti arvestamata asjaolu, et puudutatud isiku I kasutuseelise kaotus ei puuduta ainult Sepa kinnistule jääva teelõigu alla jäävat maad, vaid ka sellest Vana-Sepa kinnistu poole jäävat maad. Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis välja mõistmata puudutatud isiku I poolt õiglaseks peetud tasu. Juurdepääsu ei tohi määrata viisil, mis koormatavat kinnistut kahjustab. Sepa kinnistul ei ole kõvakattega teed, vaid muldkattele sissesõidetud rada, mida avaldajad on omavoliliselt parendanud killustiku ja kruusaga. Sepa kinnistu hooviala kahjustumise vältimiseks tuleb piirata mootorsõidukite liiki ja massi. Põhjendatud ei ole, et teed saab läbida ka raskeveokitega või kommunaalteenuste osutamiseks. Avaldajad saavad viia prügikonteinerid äraveo päeval avalikult kasutatava tee äärde. Tühistada tuleb maakohtu 23.08.2019 määrusega kehtestatud esialgne õiguskaitse või alternatiivselt tuleb muuta selle tingimusi puudutatud isiku I 14.07.2020 menetlusdokumendis toodud põhjendustel. Selleks palub puudutatud isik I viivitamatult osamäärusega tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p-i 1 ning rahuldada puudutatud isiku 14.07.2020 taotlus.

2-19-5997 puudutatud isikule I selliseid ebameeldivusi ja riivet, nagu puudutatud isik I on esile toonud. Puudutatud isik I ei ole esile toonud ühtegi intsidenti, kus tema pere või vara oleks olnud reaalselt ohus või saanud kahjustada. Maakohus tuvastas vaatlusel, et juurdepääsutee I seisukorda ja kulgemist arvestades ei ole sellel võimalik arendada jalakäijakiirusest suuremat kiirust. Oht puudutatud isiku I varale, perele, kodule ja turvalisusele on seega minimaalne. Riskide maandamiseks nägi maakohus avaldajatele ette Sepa kinnistu väravate sulgemise kohustuse. Lisaks määras maakohus väidetava privaatsuse ja omandiõiguse riive eest oluliselt suurema juurdepääsutasu, kui avaldajad õiglaseks pidasid. Puudutatud isik I ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et Sepa kinnistu servas paikneva olemasoleva tee juurdepääsuna kasutamine koormab puudutatud isikut I sel määral, et see kaalub üles Sikeldi kinnistu omanike õiguse saada juurdepääs seda teed mööda. Avaldajad ja teised Sikeldi kinnistule liikujaid ei kasuta teed sellise sagedusega, mis rikuks puudutatud isiku I turvalisust ning pereelu ja kodu puutumatust sellisel määral, et see õigustaks juurdepääsu määramata jätmist. Avaldajad on teed kasutanud kooskõlas esialgse õiguskaitse määrusega. Raskeveokid on Sikeldi kinnistule liikunud harva ning kommunaalteenuste osutaja käib kord kvartalis. Tee kasutamine mõned korrad päevas ei ole ebamõistlik ega puudutatud isiku I huve ebaproportsionaalselt kahjustav. Juurdepääsu määramine saab edasisi konflikte tekitada vaid juhul, kui puudutatud isik I hakkab määruse täitmist takistama. Juurdepääsuteed I on tava alusel kasutatud aastakümneid. See on ilmne asjaolust, et tee on seal ajalooliselt olnud ja on kantud kõikidele kaartidele ning kõvakattega tee ulatub avalikult kasutatavalt teelt Sikeldi kinnistu eluhooneni. Tee asetus, seisukord, vanus ning asjaolu, et tegu on ainsa Sikeldi kinnistuni viiva kõvakattega teega, näitavad, et tava on kujunenud ammu enne seda, kui puudutatud isik I ostis Sepa kinnistu ja avaldajad ostsid Sikeldi kinnistu. Ei ole usutav, et Sikeldi kinnistu varasemad omanikud ei liikunud Sikeldi kinnistule kordagi sõidukitega. Sikeldi kinnistu müügikuulutusele lisatud piltidelt on näha, et tee oli heas seisukorras ka ajal, mil avaldajad selle ostsid. Teed pidid seega kasutama ka Sikeldi kinnistu varasemad omanikud. Maakohus leidis põhjendatult, et puudutatud isik I pidi Sepa kinnistut ostes olema teadlik, et sellele jäävat teed kasutatakse Sikeldi kinnistult avalikult kasutatavale teele pääsemiseks. Avaldajad ei ole teed omavoliliselt kasutanud. Varem elas Sepa talus perekond, kes lubas teed kasutada, ning ka puudutatud isik I lubas teed avalduse esitamiseni kasutada. Avaldajad ei ole teed mõne augu killustikuga täitmisega ise rajanud, vaid sellises seisukorras ja pinnasega tee on Sepa kinnistul ajalooliselt. Avaldajad ostsid Sikeldi kinnistu teadmisega, et olemas on juurdepääs Sepa ja Vana-Sepa kinnistutele jääva tee kaudu, seda on tava alusel aastakümneid kasutatud, selle kasutamiseks saab vajadusel seada servituudi ning puudub vajadus teha täiendavaid investeeringuid uue tee rajamiseks. Sikeldi kinnistu madal hind ei olnud tingitud mitte juurdepääsu puudumisest, vaid asjaolust, et sellel paiknevad hooned olid lagunenud. Puudutatud isiku I selgitus, et tema pere Sepa kinnistule jäävat teelõiku ei kasuta ja juurdepääsuta ei toimuks Sepa kinnistu hoovialal mootorsõidukitega liikumist, on vastuolus asjas esitatud tõenditega. Puudutatud isik I on parkinud oma sõidukit kuuri juures, tee peal ja selle ääres ning kasutab mahasõitu ja teed Sepa kinnistule pääsemiseks. Puudutatud isik I ei saaks tee alla ega teest kuuri poole jäävat maa-ala niikuinii ühelgi muul otstarbel kasutada, kuna see on riigitee ja elektriliinide kitsendusega maa-ala. Teest kuuri poole jääb ka suur tiik, mille põhjal saab järeldada, et ala on niiske ja sinna ei olegi võimalik midagi rajada. Tee ei kulge üle puudutatud isiku hooviala, mis jääb teest elumaja poole. Maakohus on alternatiivseid juurdepääse põhjalikult kaalunud ning jõudnud tõendite ja asjaolude igakülgsel hindamisel õigustatult seisukohale, et otstarbekaim on määrata juurdepääsuks olemasolev juurdepääsutee I. Maakohus ei pidanud juurdepääsuteed X põhjendamatuks üksnes uue tee rajamisega seotud kulude ja keeruka asjaajamise tõttu, vaid 15(25)

2-19-5997 arvestas ka näiteks tee pikkust ja asjaolu, et see koormaks kolme kinnistut. Ebaõige on puudutatud isiku I väide, et Sepa kinnistu on ainus elamumaa, kuna ka Kurvi kinnistu on 100% elamumaa. Juurdepääsutee X kulgeks üle Kurvi kinnistu ligi 19 m kauguselt sellel asuvast eluhoonest. Määrav ei ole, et juurdepääsutee X jääb Kurvi kinnistu eluhoonet ümbritsevast aiast välja. Maakohus ei uurinud vaatlusel juurdepääsutee X trajektoori, vaid metsas kulgevat jalgrada, mis kulgeb Sikeldi kinnistult Vana-Saaremetsa kinnistule esialgu Rajametsa kinnistu äärt pidi, siis mööda Vana-Saaremetsa kinnistu põlluäärt ja edasi üle Kurvi kinnistu. Juurdepääsutee X kulgeks aga Vana-Saaremetsa kinnistul elektriõhuliinide all liigvee alal ning on oluliselt pikem kui 550 m, kuna see peab viima ka Sikeldi kinnistu eluhooneni. Seetõttu on selle rajamine oluliselt kallim. Jääb arusaamatuks, miks peab puudutatud isik I vääraks maakohtu järeldust, et juurdepääsutee X ehitus maksab tuhandeid kui mitte kümneid tuhandeid eurosid. Maakohtule ei saa ette heita alternatiivsete teede lõpliku maksumuse nimetamata jätmist, kuna ka hinnapakkumisi teinud ettevõtted ei oska lõplikku hinda nimetada. Maakohus võis arvestada avaldajate rahalisi võimalusi. Isegi kui avaldajate majanduslik olukord võimaldaks uue tee ehitamist, ei tähendaks see ikkagi, et juurdepääs tuleks määrata mujalt kui mööda olemasolevat teed. Tee rajamisega seotud kulutuste tegemine on ebamõistlik olukorras, kus on olemas korralik kõvakattega tee, mida on kasutatud pikka aega tava alusel. Maakohus leidis õigesti, et juurdepääsutee IV on ebamõistlik võrreldes juurdepääsuteega I, kuna rajada tuleks uus mahasõit ja tee ning see oleks ka juurdepääsuteest I 20 m pikem. Puudutatud isik II on küll kompromissiläbirääkimiste käigus väljendanud, et on nõus tee rajamisega Vana-Sepa kinnistule, kuid üksnes tingimusel, et ta ei pea tegelema asjaajamisega ega kandma ühtegi kulu. Sellest ei saa tuletada puudutatud isiku II tingimusteta nõustumist juurdepääsu määramisega üle Vana-Sepa kinnistu. Kompromissiläbirääkimised ei nurjunud põhjusel, et puudutatud isik I ei olnud nõus tee rajamist finantseerima rohkem kui 33,33% ulatuses. Puudutatud isik I oli nõus kandma 33,33% uue mahasõidu kuludest ja sellelt kohe Sepa kinnistule maha keerava teejupi rajamise kuludest, mitte kogu uue tee rajamise kuludest. Avaldajad oleksid pidanud seega kandma 66,67% mahasõidu rajamise kuludest ja teejupi kuludest, mida puudutatud isik I hakkab kasutama Sepa kinnistule sõitmiseks, ning 100% ülejäänud 100 m pikkuse tee rajamise kuludest. Arvestades, et kõrval on juba mahasõit ja lühem aastakümneid kasutusel olnud tee olemas, ei ole see õiglane ega põhjendatud. Avaldajatel ei ole tee rajamiseks piisavalt rahalisi vahendeid. Maakohus lähtus juurdepääsutee VI puhul samadest kaalutlustest, millest juurdepääsutee IV puhul, ning jõudis põhjendatult järeldusele, et juurdepääsutee VI on ebamõistlik. Puudutatud isik VI on nõus juurdepääsu määramisega üle Sovardimetsa kinnistu mööda juurdepääsuteed VI üksnes juhul, kui Rae vald nõustub Sovardimetsa kinnistu sihtotstarbe muutmise ja neljaks krundiks jagamisega. Kohus ei saa panna Rae vallale kohustust selliste tingimustega nõustuda ning on ka väheusutav, et Rae vald nendega nõustuks. Mööda ei saa sellest, et mahasõidu rajamine Sovardimetsa kinnistule ei ole võimalik ebapiisava kauguse tõttu Sepa kinnistu mahasõidust. Seetõttu peaks uuelt mahasõidult rajama Sepa kinnistuni tee. Isegi kui puudutatud isik I ei pea Sepa kinnistu mahasõitu likvideerima, eeldab uue mahasõidu ja tee rajamine suurte investeeringute tegemist ja keerukat asjaajamist. Avaldajatel ei ole selleks rahalisi vahendeid ning see ei ole mõistlik olukorras, kus olemas on toimuv mahasõit ja tava alusel pikka aega kasutusel olnud tee. Kokkuleppe mittesaavutamisel on juurdepääsu küsimuse lahendamise pädevus kohtul, mitte kohalikul omavalitsusel. Maakohus ei ole juurdepääsutasu määramisel diskretsioonipiire ületanud ega menetlusnorme rikkunud ning on oma kaalutlusi põhjalikult käsitlenud. Puudutatud isik I heidab ette üksnes seda, et maakohus ei arvestanud, et puudutatud isiku I kasutuseelise kaotus puudutab lisaks teealusele maale ka teest Vana-Sepa kinnistu poole jäävat maad. Kohtupraktikast tulenevalt 16(25)

2-19-5997 tuleb aga juurdepääsutasu määramisel arvestada üksnes juurdepääsutee aluse maa kasutuseelise kaotust. Seetõttu puudub alus juurdepääsutasu suurendada. 600 eurot aastas on ebamõistlik tasu. Puudutatud isik palub piirata mootorsõidukite massi ja liiki, millega tohib Sepa kinnistule jäävat teed läbida, kuid ei ole seda määruskaebuse protsessuaalse taotluse all märkinud. Samas on juurdepääsule lisatingimuste seadmine igal juhul põhjendamatu ning avaldajad nõustuvad selles osas maakohtu põhjendustega ja jäävad oma varasematele seisukohtadele. Puudutatud isik I ei ole tõendanud, et juurdepääsuteed ei oleks võimalik läbida enam kui 3,5 t kaaluvate või teatud liiki sõidukitega. Mõnel korral Sepa kinnistul raskeveokitega liikumine ei ole silmaga nähtavaid kahjustusi tekitanud. Maakohus on õigesti leidnud, et tee olukord on piisavalt hea, et võimaldada liiklemist erinevate sõidukitega aasta ringi. Raskeveokid liiguvad teel haruharva. TsMS ei näe ette määruskaebuse esitamise õigust määruse peale, millega on jäetud rahuldamata esialgse õiguskaitse tühistamise või muutmise taotlus. Kui käsitada puudutatud isiku I taotlust uue esialgse õiguskaitse tühistamise või muutmise taotlusena, tuleb see jätta rahuldamata, kuna maakohus on puudutatud isiku I 14.07.2020 taotluse juba lahendanud ning puudutatud isik I ei ole taotlust täiendavalt põhjendanud. Esialgse õiguskaitse kehtivus on jätkuvalt vajalik. Puudutatud isik I on asunud avaldajaid pärast maakohtu määruse tegemist ähvardama.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

2-19-5997 astme kohus on ületanud diskretsioonipiire või rikkunud oluliselt menetlusnorme (vt nt Riigikohtu 16.01.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-12, p-d 9 ja 12). Ringkonnakohus kontrollib seega järgnevalt, kas maakohus ületas juurdepääsu asukoha või juurdepääsutasu määramisel diskretsioonipiire või rikkus oluliselt menetlusnorme, mh kas maakohus arvestas kõigi tähtsust omavate asjaoludega, ei andnud neile ebaõiget kaalu ega lähtunud ebaõigetest asjaoludest.

2-19-5997 seletuste usaldusväärsuses (vt puudutatud isiku I 29.01.2020 menetlusdokumendi lisa 7, dtl 268–269; 04.12.2020 menetlusdokumendi lisad 13 ja 14, dtl 663–665). Kuigi juurdepääsuteed I võidi pärast S surma kasutada Sikeldi kinnistule pääsemiseks nii jalgsi kui ka sõidukitega harva, ei kadunud ära tava, et Sikeldi kinnistule liiguti mööda juurdepääsuteed I. Ka A. Volteri 18.10.2019 seletuste kohaselt pääsesid Sikeldi kinnistu eelmised omanikud Sikeldi kinnistule selliselt, et jätsid sõiduki suure tee äärde ning läbisid tee (seletuste sisu arvestades ei saa olla silmas peetud muud kui Sepa kinnistule jäävat teed) jala. Kuigi Maa-ameti ajaloolistel kaartidel (vt 1994–1998 baaskaart 50T, 1997–2003 Eesti kaart 50T) on näha ka suures osas juurdepääsuteede III ja VII trajektooriga kattuv tee, mis viib VaidaUrge teelt Sikeldi kinnistuni, on see põhikaartidel, sh juba 1996–2007 põhikaardil, märgitud kuni Saaremetsa kinnistu hooneni pinnasteena ja sealt edasi rajana, mis ei jõua välja Sikeldi kinnistuni. On kaheldav, kas seda on Sikeldi kinnistule sõidukitega pääsemiseks üldse kasutatud, kuid igal juhul ei ole seda tehtud enam aastaid. Praegusel ajal Saaremetsa kinnistu hoone kõrvalt Sikeldi kinnistu poole looduses nähtavat teed ega rada ei vii ning paista on VanaSaaremetsa kinnistule jääv tihe võsa ja puud (vt maakohtu 11.11.2020 paikvaatluse protokollile lisatud fotod 20 ja 21, dtl 580 ja 581). Ka ei kinnita ükski asjas esitatud tõend, et Sikeldi kinnistule pääsemiseks oleks tavana väljakujunenud juurdepääsuteede IX või X kasutamine. Isegi kui möödunud sajandil kasutati Sikeldi kinnistule pääsemiseks muid alternatiive, kujunes tava siiski selliseks, et kasutama jäädi juurdepääsuteed I.

2-19-5997 puudutatud isiku I ja tema pere privaatsuse riivet ülemäära intensiivseks pidada. Juurdepääsu määramine ei riiva puudutatud isiku I kodu puutumatust, kuna puudutatud isiku I eluruume see kuidagi ei puuduta. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et väited puudutatud isiku perekonna ja vara ohustamise kohta on põhjendamatud ning ei korda selles osas maakohtu põhjendusi .

2-19-5997 Isegi kui elektripaigaldise omanik annaks nõusoleku tee rajamiseks elektripaigaldise kaitsevööndisse, tuleb siiski arvestada, et juurdepääsutee X pikkus oleks ligi 466 m. Kuigi Kurvi kinnistule jäävat ligi 71 m pikkust teelõiku kasutavad ka Kurvi, Saaremetsa ja arvatavasti Vana-Saaremetsa kinnistute omanikud ning reformimata riigimaale jäävat ligi 87 m pikkust teelõiku Saaremetsa kinnistu omanikud ja arvatavasti Vana-Saaremetsa kinnistu omanikud, nähtub asja materjalidest, et ükski neist ei kasuta teed aasta ringi. Maakohus on paikvaatlusel tuvastanud, et reformimata riigimaale ja Kurvi kinnistu hoonet ümbritseva valge aiani jääv teelõik on pinnastee (vt 11.11.2020 paikvaatluse protokollile lisatud fotod 17 ja 18 vaatega Vaida-Urge tee poole, dtl 577 ja 578). Kuna Kurvi kinnistu hoonet ümbritsev valge aed algab sisuliselt kohe pärast reformimata riigimaa ja Kurvi kinnistu piiri, pidi maakohus silmas pidama üksnes reformimata riigimaale jäävat teelõiku. Maakohus küll ei uurinud paikvaatlusel Kurvi kinnistule jäävat teelõiku, kuid avaldajate 15.08.2019 esialgse õiguskaitse taotlusele lisaks 14 olevalt fotolt (dtl 152) on näha, et Kurvi kinnistule viib Vaida-Urge teelt asfalteeritud mahasõit, mis jätkub niidetud pinnasteena, mida võib küll kunagi parendatud olla, kuid mis on siiski tiheda murukattega. Vana-Saaremetsa kinnistu põllualale jääv teelõik on vaatlusel tuvastatu järgi üksnes niidetud rada (vt ka 11.11.2020 paikvaatluse protokollile lisatud foto 16, dtl 576). Elektriõhuliinide alla jääv osa on heina kasvanud ja sellel ei ole teed näha (vt 11.11.2020 paikvaatluse protokollile lisatud fotod 26 ja 27, dtl 586 ja 587). Elektriõhuliinide alt Sikeldi kinnistu poole pöörava ligi 111 m pikkuse teelõigu kohta ei ole fotosid esitatud ning maakohus ei uurinud seda vaatlusel, kuid Maa-ameti kaardirakenduse kaartide ja aerofotode järgi on selle koha peal Vana-Saaremetsa kinnistu mets. Eelnevat arvestades tuleb aastaringselt sõidukitega läbitav tee terves ulatuses alles rajada. Arvestada tuleb, et avaldajad peavad juurdepääsutee X otstarbekohaseks kasutamiseks rajama tee ka Sikeldi kinnistu eluhooneni (Riigikohtu 13.02.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-14-23161, p 17.2). Kohast, kus juurdepääsutee X lõikub Sikeldi kinnistu piiriga, jääb linnulennult Sikeldi kinnistu eluhooneni või Sikeldi kinnistul oleva kõvakattega sõidujälgedega teeni ligikaudu 180 m, st rajada tuleks veel vähemalt 180 m pikkune teelõik. Kokku tuleks seega rajada vähemalt 646 m teed. Kuna juurdepääsutee X rajamise kulude kohta eraldi tõendeid esitatud ei ole, võtab ringkonnakohus aluseks puudutatud isiku I 04.12.2020 menetlusdokumendile lisatud PK Infra OÜ, Warren Safety OÜ ja AS Kiviluks hinnapakkumised (dtl 628–631). PK Infra OÜ pakkumine on tehtud teele pikkusega 550 m ja laiusega 3 m (pindala 1650 m2) ning selle hind on 14 076,60 eurot (km-ga), mis teeb ühe ruutmeetri hinnaks 8,53 eurot. Warren Safety OÜ pakkumine on tehtud teele pikkusega 540 m ja laiusega 2,6 m ning selle hind on 12 439,20 eurot (km-ga). Kuna arvestada tuleb siiski 3 m laiuse teelõiguga, kujuneb maksumuseks hoopis 14 454 eurot, mis teeb ühe ruutmeetri hinnaks 8,76 eurot. AS Kiviluks pakkumine on tehtud teele pikkusega 540 m ja laiusega 3 m (pindala 1620 m2) ning selle hind käibemaksuga on 13 312,68 eurot, mis teeb ühe ruutmeetri hinnaks 8,22 eurot. Kui võtta aluseks keskmine ruutmeetri hind 8,50 eurot, kujuneb juurdepääsutee X rajamise maksumuseks 11 883 eurot (466 × 3 × 8,50) ja Sikeldi kinnistu eluhooneni viiva teelõigu maksumuseks täiendavalt vähemalt 4590 eurot (180 × 3 × 8,50), s.o kokku 16 473 eurot. Samas on tegemist esialgsete hinnapakkumistega, milles ei sisaldu näiteks välja kaevatud pinnase ära vedamise ja utiliseerimise kulud ning võimaliku metsaraie kulud, mistõttu võib juurdepääsutee X rajamine osutuda veelgi kallimaks. Lisaks juurdepääsutee X rajamise kulude kandmisele peaksid avaldajad edaspidi kandma juurdepääsuteest I enam kui 2,5 korda pikema tee hooldamise kulud. Kuigi Kurvi kinnistule ja reformimata riigimaale jääva 158 m teelõigu hooldamise kulud saaks tee kasutajate vahel proportsionaalselt ära jagada, siis ülejäänud ehk 488 m teelõigu osas peavad avaldajad need kandma üksi.

21(25)

2-19-5997 Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikuga I, et juurdepääsutee X koormab selle alla jäävate kinnistute omanikke vähem kui juurdepääsutee I puudutatud isikut I. Juurdepääsutee X kulgeb elamumaa sihtotstarbega Kurvi kinnistul vahetult selle piiri ääres ning teelõiku kasutavad ka Saaremetsa ja arvatavasti Vana-Saaremetsa kinnistute omanikud. Juurdepääsutee X jääb Kurvi kinnistu aiaga ümbritsetud suvilast 19 m kaugusele, kuid Kurvi kinnistul ei elata aasta ringi. Juurdepääsu määramine mööda juurdepääsuteed X riivaks seega küll puudutatud isikute VII ja VIII privaatsust, kuid mitte eriti intensiivselt. Maatulundusmaa sihtotstarbega Vana-Saaremetsa kinnistul ei ole hooneid ning juurdepääsutee X kulgeb sellel mööda põlluäärt ja läbi metsaala. Seetõttu ei riiva juurdepääsutee X puudutatud isikute IX, X ja XI privaatsust, kuid kuna VanaSaaremetsa kinnistule jääv teelõik on pikk ja selle rajamisel tuleb tõenäoliselt maha võtta metsa, riivab see siiski nende õigust Vana-Saaremetsa kinnistut vabalt vallata ja kasutada. Kui lisada eelnevatele riivetele ka avaldajate huvi saada juurdepääs suuremaid kulutusi tegemata, kaaluvad need üles puudutatud isikule I juurdepääsu määramisega mööda juurdepääsuteed I kaasneva õiguste kitsenduse. Asjaolu, et Sikeldi kinnistul toimuvad ehitustööd, ei tähenda, et avaldajatel oleks ligi 16 500 euro ulatuses vabu rahalisi vahendeid. Igal juhul oleks nii suures ulatuses kulutuste tegemine ja hiljem ka oluliselt pikema juurdepääsutee hooldamine põhjendamatu olukorras, kus on juba olemas palju lühem ja tava alusel aastakümneid kasutuses olnud aasta ringi sõidukitega läbitav tee.

2-19-5997 hinnapakkumiste keskmist ruutmeetri hinda arvestades 14 382 eurot (564 × 3 × 8,5). Juurdepääsuteede III ja VII rajamine võib osutuda kallimaks, kuna hinnapakkumistes ei ole kõigi vajalike töödega arvestatud (vt p 17.2). Juurdepääsutee III ja VIII kulgeksid umbes 4 m kauguselt mööda elamumaa sihtotstarbega Saaremetsa kinnistu taluhoonest. Kuigi Saaremetsa kinnistu taluhoones teadaolevalt aasta ringi ei elata, riivaks see üpris intensiivselt puudutatud isikute XII ja XIII privaatsust. Kurvi ja Vana-Saaremetsa kinnistu omanikele kaasnev riive on sisuliselt sama nagu juurdepääsuteede II, IX ja X puhul. Kui lisada eelnevatele riivetele avaldajate huvi saada juurdepääs suuremaid kulutusi tegemata, kaaluvad need üles puudutatud isikule I juurdepääsu määramisega mööda juurdepääsuteed I kaasneva õiguste kitsenduse. Jäävad veel juurdepääsuteed VIII ja XI. Juurdepääsutee VIII, mille pakkus ühe alternatiivina välja Rae Vallavalitsus, saab alguse Naska teelt ning kulgeb läbi Vana-Saaremetsa kinnistu metsa. Selle pikkus Sikeldi kinnistu piirini on ligi 312 m ja sealt jääb Sikeldi kinnistu eluhooneni linnulennult ligi 60 m. Ei ole teada, et Vana-Saaremetsa kinnistul selles osas metsa sees üldse mingi rada kulgeks või oleks kunagi kulgenud. Teised menetlusosalised ei ole seda mõeldava alternatiivina käsitlenud ega selle kohta ühtegi tõendit esitanud, samuti ei uurinud maakohus seda vaatlusel ega hinnanud vaidlustatud määruses. Eeltoodu tõttu ei hinda seda ka ringkonnakohus. Juurdepääsutee XI algab Aruvalla-Jägala teelt ja kulgeb üle Sovardimetsa kinnistu selle keskel. Juurdepääsutee XI eeldab uue mahasõidu rajamist Aruvalla-Jägala teelt ning selle pikkus mahasõiduta on ligi 200 m. Sikeldi kinnistul oleva kõvakattega sõidujälgedega teeni jääb sealt edasi linnulennult ligi 138 m. Sovardimetsa kinnistu on küll 100% maatulundusmaa, kuid sellegipoolest riivaks kinnistu keskel kulgev juurdepääs puudutatud isikute V ja VI õigust kinnistut vabalt vallata ja kasutada üpris intensiivselt. Juurdepääsutee XI koormaks oluliselt ka avaldajaid, kes peavad rajama uue mahasõidu ja 338 m pikkuse tee. Uue mahasõidu ja uue tee rajamine Sovardimetsa kinnistule läheks puudutatud isiku I 29.01.2020 menetlusdokumendi p-s 10 väidetu kohaselt maksma kokku 13 026 eurot. Sikeldi kinnistule rajatava 138 m pikkuse teelõigu maksumuseks kujuneks PK Infra OÜ, Warren Safety OÜ ja AS Kiviluks hinnapakkumiste keskmist ruutmeetri hinda arvestades 3519 eurot. Ka juurdepääsutee XI rajamine võib osutuda sellest kallimaks, kuna uue mahasõidu rajamisega kaasnevad erinevad asjaajamise kulud, nt projekti koostamise kulu. Lisaks tuleks edaspidi hooldada juurdepääsuteest I ligi 1,5 korda pikemat teed. Puudutatud isikule V ja VI juurdepääsu määramisega kaasnev riive ning avaldajate huvi saada juurdepääs suuremaid kulutusi tegemata kaaluvad üles puudutatud isikule I juurdepääsu määramisega mööda juurdepääsuteed I kaasneva õiguste kitsenduse.

2-19-5997 lisaks juurdepääsutee I alusele maale ka sellest Vana-Sepa kinnistu poole jäävat maatükki. Ringkonnakohus nõustub, et juurdepääsutasu määramisel tuleb arvestada, kas koormataval kinnisasjal on veel mingi ala, mida selle omanik ei saa juurdepääsu tõttu sihtotstarbeliselt kasutada (vt ka Riigikohtu 03.10.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-16-3663, p 20). Samas ei välista juurdepääsu määramine mööda juurdepääsuteed I sellest Vana-Sepa kinnistu poole jääva maatüki sihtotstarbelist kasutamist (vt p 15). Seetõttu arvestas maakohus juurdepääsutasu määramisel põhjendatult üksnes tee alla jääva maa suurusega ega ületanud diskretsioonipiire.

24(25)

2-19-5997 (allkirjastatud digitaalselt) Tühistatud osaliselt Riigikohtu 20.04.2022 määrusega

RESOLUTSIOON

25(25)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.