Eesti Vabariik (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu) (registrikood 70004459)
6.Mihkel Mereküla ((ik XXXXXXXXXXX) (õiguseelneja maakohtu menetluses Karel Kotka (isikukood
XXXXXXXXXXX))
ja Kalle Kotka (isikukood
XXXXXXXXXXX)
7.Leo Liivamägi (isikukood XXXXXXXXXXX) ja Arvo Liivamägi (isikukood XXXXXXXXXXX)
8.Kristel Salum (isikukood XXXXXXXXXXX)
9.Krista Kõivuste (isikukood XXXXXXXXXXX) ja Marek Lõiv (isikukood XXXXXXXXXXX)
10.Otepää vald (Otepää Vallavalitsuse kaudu) (registrikood 75001566)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 14. juuni 2022 määruse resolutsiooni p 6.5 juurdepääsutasu suuruse osas ja teha selles osas uus määrus, millega kohustada OÜ Sanlind tasuma Helgi Tikule juurdepääsu tasu 122 eurot 45 senti aastas. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.1.Rahuldada OÜ Sanlind taotlus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks.
2.2.Määrata aastaringselt erinevate mootorsõidukitega, sh põllutöömasinate ja metsatöömasinatega laiusega kuni 6 meetrit, kasutamiseks juurdepääsutee avalikult kasutatavalt teelt OÜ-le Sanlind kuuluvale Sangaste vallas, Laukülas asuvale Nuuda kinnistule, registriosa numbriga 1753740 (katastritunnus 72402:003:1380), koos sellekohase märkusega kinnistusraamatusse selliselt, et juurdepääsutee algab Võru-Kuigatsi-Tõrva teelt (maantee 69) ning läbib YY kinnistut (registriosa number XXXXXXXX), YX kinnistust (registriosa numbriga XXXXXXX), XXX kinnistut (registriosa numbriga XXXXXX), YYY kinnistut (registriosa numbriga XXXXXX) ja XX kinnistut (registriosa numbriga XXXXXXX). YY, YX, XXX ja YYY kinnistul kulgeb juurdepääsutee mööda olemasolevat kruusateed. XX kinnistul kulgeb juurdepääsutee YY, YX, XXX ja YYY kinnistuid läbiva kruusatee lõpust XX kinnistu piiril ning kulgeb piki olemasolevat pinnasteed üle XX kinnistu kuni Nuuda kinnistul paikneva põlluni. Juurdepääsutee asend on kohtumääruse lahutamatuks lisaks 1 oleval joonisel märgitud punasega.
2.3.Lisada kohtumäärusele selle lahutamatu osana juurdepääsutee asukoha joonis (määruse lisa 1). 2.4.XX kinnistu omanikul Helgi Tikul tuleb eemaldada juurdepääsuteelt mistahes takistused, mis ei võimalda läbipääsu põllutöömasinatega laiusega kuni 6 meetrit. Sealhulgas tuleb XX kinnistu omanikul tagada hiljemalt 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest, et väravapostide vahe tema kinnistule sissesõidul ei oleks väiksem kui 6 meetrit. Samuti tuleb XX kinnistu omanikul hoiduda juurdepääsuteel tegevustest, mis püsivalt kestvusega üle 1 tunni takistavad ligipääsu Nuuda kinnistule või Nuuda kinnistult avalikule teele. Takistuseks loetakse tõkkepuid, piirdeid, kraave, valle, puistanguid, virnu, teele ette pargitud sõidukeid jmt püsiva või ajutise iseloomuga pinna- ja ehituslike konstruktsioone.
2.5.Kohtumääruse punktis 2.2 määratud juurdepääsu korrastamise kohustus lasub OÜ-l Sanlind osas, milles juurdepääsutee ületab XX kinnistut. Tee XX kinnistul tuleb OÜl Sanlind hoida korras, mis vastab tavapärasele pinnastee kasutusele, sh tasandada ning vajadusel täita pärast tee kasutamist ilmnenud rööpad. Ülejäänud osas jääb juurdepääsutee korrashoiu kohustus iga kinnistuomaniku kanda osas, milles juurdepääsutee tema kinnisasja läbib.
2.6.OÜ Sanlind on kohustatud tasuma käesoleva määruse resolutsiooni punktis 2.2 määratud juurdepääsu eest tasu järgmiselt:
2.6.1.YY kinnistu omanikele Karel Kotkale ja Kalle Kotkale (kokku) 5 eurot aastas alates kohtumääruse jõustumisest;
2.6.2.YX kinnistus omanikele Leo Liivamägile ja Arvo Liivamägile (kokku) 4 eurot aastas alates kohtumääruse jõustumisest;
2.6.3.XXX kinnistu omanikule Kristel Salumile 7 eurot aastas alates kohtumääruse jõustumisest;
2.6.4.YYY kinnistu omanikele Krista Kõivustele ja Marek Lõivule (kokku) 21 eurot aastas alates kohtumääruse jõustumisest;
2.6.5.XX kinnistu omanikule Helgi Tikule 122 eurot 45 senti aastas alates 14. augustist 2018. Juurdepääsu tasu tuleb maksta jooksva aasta eest iga aasta 14. augustiks.
2.6.6.Punktis 2.6. nimetatud tasud sisaldavad tasu maamaksu, juurdepääsutee korrashoiu kulude (va XX kinnistu puhul, mille osas jäi korrashoiukohustus OÜ-le Sanlind) ning omandiõiguse riive eest.
2.7.Tuvastada, et Helgi Tikul (isikukood XXXXXXXXXXX) on kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXX kolmandasse jakku märkuse kandmiseks käesoleva määruse resolutsiooni p-s 2.2 toodud sõnastuses.
2.8.Tuvastada, et Karel Kotkal (isikukood XXXXXXXXXXX) ja Kalle Kotkal (isikukood XXXXXXXXXXX) on kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXXX kolmandasse jakku märkuse kandmiseks käesoleva määruse resolutsiooni p-s 2.2 toodud sõnastuses. 2.9.Tuvastada, et Leo Liivamägil (isikukood XXXXXXXXXXX) ja Arvo Liivamägil (isikukood XXXXXXXXXXX) on kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXX kolmandasse jakku märkuse kandmiseks käesoleva määruse resolutsiooni p-s 2.2 toodud sõnastuses.
2.10.Tuvastada, et Kristel Salumil (isikukood XXXXXXXXXXX) on kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXX kolmandasse jakku märkuse kandmiseks käesoleva määruse resolutsiooni p-s 2.2 toodud sõnastuses.
2.11.Tuvastada, et Krista Kõivustel (isikukood XXXXXXXXXXX) ja Marek Lõivul (isikukood XXXXXXXXXXX) on kohustus anda nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXX kolmandasse jakku märkuse kandmiseks käesoleva määruse resolutsiooni p-s 2.2 toodud sõnastuses.
2.12.Kohtumäärus asendab Helgi Tiku, Krista Kõivuste, Marek Lõivu, Kristel Salumi, Leo Liivamägi ja Arvo Liivamägi, Karel Kotka ja Kalle Kotka nõusolekut nimetatud kinnistusraamatu kannete tegemiseks.
3.Tühistada Tartu Maakohtu 14. augustil 2018 kohaldatud esialgse õiguskaitse rakendamine.
4.Helgi Tiku määruskaebus rahuldada osaliselt.
5.Rahuldada OÜ Sanlind taotlus ja asendada puudutatud isik Karel Kotka puudutatud isikuga Mihkel Mereküla.
6.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing Sanlind (avaldaja) esitas 13. augustil 2018 maakohtule avalduse juurdepääsutee määramiseks. Avaldaja palus määrata aastaringselt erinevate mootorsõidukitega, sh põllutöömasinatega laiusega kuni 6 meetrit kasutamiseks juurdepääsutee avalikult kasutatavalt teelt avaldajale kuuluvale Sangaste vallas, Laukülas asuvale Nuuda kinnistule (registriosa nr 1753740), koos sellekohase märkuse tegemisega kinnistusraamatusse selliselt, et juurdepääsutee algab VõruKuigatsi-Tõrva teelt (maantee nr 69) lähtuva erinevaid kinnistuid läbiva kruusatee lõpust Helgi Tikule (puudutatud isik I) kuuluva Sangaste vallas, Laukülas asuva XX kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) piiril ning kulgeb piki olemasolevat pinnasteed (lisal 1 märgitud punasega) üle XX kinnistu kuni Nuuda kinnistul paikneva põlluni (registriosa numbriga 1753740). Avalduse kohaselt kuulub avaldajale Valga maakonnas, Otepää vallas, Laukülas asuv Nuuda kinnistu (registriosa nr 1753740). Avaldaja kasutab Nuuda kinnistut oma äritegevuses sihtotstarbeliselt põllumajanduseks. Ajalooliselt on kasutatud Nuuda kinnistule pääsemiseks juurdepääsuteena Võru-Kuigatsi-Tõrva teelt (maantee nr 69) lähtuva erinevaid kinnistuid läbiva kruusatee lõpust algavat pinnasteed, mis kulgeb mh üle Helgi Tikule (puudutatud isik I) kuuluva kinnistu XX (registriosa nr XXXXXXX). XX kinnistut läbiv tee ei ole avalik tee. Nuuda kinnistu on kolmest küljest ümbritsetud XX kinnistuga ning sellele puuduvad muud juurdepääsuteed. Puudutatud isik I ei soovi, et avaldaja kasutaks üle tema kinnistu kulgevat teed. Samuti on puudutatud isik I ja tema lähedased teinud avaldaja töötajatele olulisi takistusi üle XX kinnistu kulgeva tee kasutamiseks Nuuda kinnistule pääsemiseks. Vaidlust ei ole õnnestunud lahendada kohtuväliselt. Juurdepääs avalikult kasutatavale teele on avaldaja hinnangul otstarbekas ja võimalik määrata üksnes olemasoleva ajaloolise pinnastee kaudu, mis kulgeb Võru-Kuigatsi-Tõrva teelt lähtuva erinevaid kinnistuid läbiva kruusatee lõpust üle XX kinnistu kuni Nuuda kinnistul paikneva põlluni. Avaldajal ei ole seoses tee kasutamisega konflikte kinnistuomanikega, kelle kinnistuid läbib Võru-KuigatsiTõrva teelt lähtuv kruusatee. Juurdepääsu määramine mh puudutatud isiku I pinnasteelt on kõige vähem kulutusi kaasa toov. Avaldaja on nõus maksma juurdepääsu võimaldamise eest kohtu poolt mõistlikuks peetud tasu. Olemasoleva tee sihipärane kasutamine ei kahjusta olulisel määral puudutatud isiku I õigusi ja huve, kuna tee läbib rohumaad. Kõigi puudutatud isikute huvisid kaaludes on mõistlik ja otstarbekas määrata juurdepääs Nuuda kinnistule avalduses toodud viisil, s.o üle puudutatud isikule I kuuluva XX kinnistu, kuivõrd see on kinnistu omaniku suhtes kõige vähem koormavam ning ka avaldaja jaoks teostatav mõistlike kulutustega. Avaldaja möönis, et vihmasel perioodil pinnastee kasutamisel põllutöömasinatega võivad teele tekkida rööpad. Avaldaja on valmis tasandama teele tekkinud rööpaid ning rööbaste tekke vähendamiseks tugevdama vajadusel pinnasteed kruusaga, tagamaks juurdepääsutee osas pinnastee seisundinõuete täitmise. Avaldaja on tasunud esialgse õiguskaitse korras kindlaksmääratud tasu 30 eurot aastas. Avaldaja leiab, et Nuuda kinnistule juurdepääsu kindlaksmääramisel üle XX kinnistu on ka edaspidi põhjendatud ja õiglane tasu juurdepääsutee kasutamise eest 30 eurot aastas. Nähtuvalt puudutatud isiku I esitatud maatulundusmaa rendilepingu p-st 6, saab puudutatud isik I kinnistult tulu 10 eurot hektari kohta. Kuivõrd avaldaja taotletud juurdepääsutee puudutab ligikaudu 0,24 ha suurust kinnistu osa, katab avaldaja hinnangul tasu 30 eurot aastas nii juurdepääsuteealuse maaga seotud kulud kui ka võimaliku saamata jäänud tulu. X kinnistul ei ole juurdepääsuteed Nuuda kinnistule. X kinnistul on põllu- ja metsatee, mis on suurte põllumasinatega suuresti läbimatu. Seal tuleb teha suuri pingutusi tee rajamiseks.
Avaldaja ei nõustu väitega, et XX kinnistul pole teed. Tasu ja korrashoiu osas märkis avaldaja, et tee XX kinnistul võiks jääda pinnasteeks, sest põllutöömasinate puhul on see pinnastee läbitav ja suuri rööpaid ei teki ja see pinnastee on ka omaniku jaoks kõige vähem koormav ja maad välja jättev tavapärasest kasutusest. Põhjendatud ei ole juurdepääsutee korrashoiuks tehtavate kuluste hulka arvata ja seega ka juurdepääsu eest makstava tasu määramisel arvestada talvise teehoolduse maksumust, s.o lumetõrjet. Põllu- ja metsatöö masinad ei vaja talvel lumest puhtaks lükatud teed Nuuda kinnistuni.
2.Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu. Puudutatud isik I ei nõustunud avaldajaga, et ajalooliselt on kasutatud Nuuda kinnistule pääsemiseks XX kinnistult kulgevat pinnasteed. Avaldaja selline väide ei ole tõendatud. XX kinnistul ei asu teena määratletavat rajatist. Avaldaja põllutöömasinad on liikunud üle puudutatud isiku I heinamaa Nuuda kinnistule ja jätnud sellest maha rattajäljed. Avaldaja on puudutatud isiku I nõusolekuta trampinud maha puudutatud isiku heinamaa. Avaldaja peab täpsustama, kas ta peab juurdepääsunõude puhul silmas seda, et ta soovib hakata alles teed rajama ja millisest kohast ta soovib sellise tee kulgemist. Avaldaja peab ka põhjendama ja tõendama, et üle olemasolevate jälgede kõikvõimalike raskete põllutöömasinatega liikumine on tehniliselt võimalik ilma, et sellega ei kahjustataks puudutatud isiku I omandit. Praegusel „teel“ puudub aluspõhi ja muud tee omadused, see ei kanna raskeid masinaid ja kindlasti tekivad koheselt probleemid vihmaste ilmadega – masinad vajuvad sisse ja kahjustavad puudutatud isiku I omandit. Avaldaja on varem pääsenud Nuuda kinnistule läbi X kinnistu (registriosa nr XXXXXXXX). Avaldaja kasutab X kinnistut rendi- või muu õigussuhte alusel. X kinnistu piirneb avaldaja Nuuda kinnistuga ja on justkui üks tervik. Kuivõrd X kinnistule on otse juurdepääs Otepää-Sangaste maanteelt ja X kinnistu on avaldaja kasutuses, siis on avaldajale kõige otstarbekam juurdepääs Nuuda kinnistule just läbi X kinnistu. Seega ei ole põhjendatud hakata juurdepääsuga koormama XX kinnistut. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 alusel juurdepääsu määramise eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, kuid antud juhul on avaldajale selline juurdepääs mööda X kinnistut olemas. Avaldaja juhataja ja töötajad on 15. augustil 2019 lõhkunud ära puudutatud isiku I kinnistul paiknenud aia, saaginud maha puid ja takistanud puudutatus isiku I juurdepääsu. Peale esimest paikvaatlust on parendatud ja rajatud korralik juurdepääs Nuuda kinnistuni üle X kinnistu. Avaldajal ei tohiks olla enam alust ja huvi nõuda juurdepääsu üle puudutatud isiku I maa. Puudutatud isik I leidis, et tasuhüvitise määramisel peab arvestama nii olemasoleva tee korrashoiu ja parendamise kulusid, kui ka rajatava teelõigu ehitamise kulusid.
3.Katrin Kivimaa (puudutatud isik II, X kinnistu omanik) märkis, et X kinnistut ei ole võimalik kasutada juurdepääsuks kõrvalasuvale Nuuda kinnistule, sest puudub kasutatav juurdepääsutee. Selle rajamine hävitaks osa kinnistul kasvavast kuusenoorendikust, olles seega ebamõistlik nii metsamajanduslikult kui keskkonna suhtes. Puudutatud isik II ei ole nõus kaaluma juurdepääsutee võimalikku rajamist läbi X kinnistu. Avaldaja on sõlminud puudutatud isikuga II lepingu X kinnistul asuva, Otepää maantee äärde jääva põlluosa kasutuseks. X kinnistu metsaala ja heinamaa kasutamislepingut avaldajaga pole kunagi sõlmitud ja ei ole plaanis sõlmida. Suurem osa talumaadel kulgevast vanast teest sai puhastatud ja hooldatud 2020. aasta mais metsatööde jaoks, millega avaldaja ei ole seotud.
4.Anne Kosman (puudutatud isik III; XY kinnistu omanik) leidis, et nn Y ligipääsu kaudu Nuuda kinnistule juurdepääsu määramine ei ole põhjendatud ega otstarbekas, kuna XY ja Y kinnistul olemasolev tee lõpeb Restu metsas ning ei vii välja Nuuda kinnistuni. Samuti on olemasolev tee
põllumajandusmasinatega liikumiseks liiga kitsas. Otstarbekam on määrata Nuuda kinnistule juurdepääs avalduses taotletud tee kaudu.
5.Roland Vill (puudutatud isik IV; Y kinnistu omanik) leidis, et läbipääs Nuuda kinnistuni eeldab täielikult tee ehitust läbi Y kinnistu. Puudutatud isiku IV kinnistut läbib 3-4 meetri laiune metsasiht ja on loodusliku pinnasega. Puudutatud isik IV on vastu juurdepääsu kindlaksmääramisele üle tema kinnistu.
6.Eesti Vabariik (Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu; puudutatud isik V; Valga metskond 8 kinnistu omanik) leidis, et avalikult kasutatavalt teelt Nuuda kinnistule juurdepääsu määramine üle Valga metskond 8 kinnistu ei ole põhjendatud. Puudutatud isiku I esindaja kohtule esitatud võimalik juurdepääs üle Valga metskond 8 kinnistu kulgeb mööda Restu vahtkonna teed, mis ei vii Nuuda kinnistule. Juurdepääs eeldaks uue tee ehitamist, mis oleks avaldajale äärmiselt kulukas ja ebamõistlik. Restu vahtkonna tee alguses on looduskaitselisest piirangust tingitud sissesõidu ajaline piirang, kuna tee läbib Risttee väike-konnakotka püsielupaika.
7.Otepää vald (Otepää Vallavalitsuse kaudu) leidis, et avaldaja taotlus Nuuda kinnistule juurdepääsu võimaldamiseks läbi XX kinnistu on põhjendatud, kuna tegemist on kõige loogilisema juurdepääsu asukohaga, see on maakorralduslikult võimalik ning juurdepääsu võimalikke hoolduskulusid ja juurdepääsuga kaasnevaid koormatava kinnisasja omaniku võimalikke kahjusid arvestades oleks eeldatavalt kõige vähem koormavam. Maa-ameti kaardirakenduse ajaloolistel katastrikaartidel (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline) on nt 1978-1989 katastrikaardil juurdepääs praegusele Nuuda kinnistule toimunud just XX kinnistu kaudu.
8.Tartu Maakohus rahuldas 22. märtsi 2021 määrusega avalduse. Puudutatud isik I esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse.
9.Tartu Ringkonnakohus tühistas 18. mai 2022 määrusega maakohtu määruse ja saatis tsiviilasja maakohtule uueks lahendamiseks. Ringkonnakohus leidis, et maakohus on põhjendamatult jätnud rahuldamata puudutatud isiku I taotluse kaasata puudutatud isikutena menetlusse YY, YX, XXX ja YYY kinnistute omanikud. Praegusel juhul läbib avaldaja poolt taotletud juurdepääsutee lisaks XX kinnistut ka nimetatud kinnistuid ning nende kinnistute omanikud on puudutatud isikuteks sõltumata sellest, kas nad on teinud avaldajale takistusi Nuuda kinnistule pääsemiseks või mitte. Asja uuel läbivaatamisel kaasas maakohus puudutatud isikutena menetlusse YY, YX, XXX ja YYY kinnistute omanikud.
10.Kalle Kotka (puudutatud isik VI; YY kinnistu omanik) leidis, et avaldaja võib aastaringselt erinevate mootorsõidukitega, sh põllutöömasinatega kasutada YY kinnistut läbivat kruusateed, mis algab Võru-Kuigatsi-Tõrva teelt.
11.Arvo Liivamägi (puudutatud isik VII; YX kinnistus omanik) toetas avaldust.
12.Krista Kõivuste (puudutatud isik IX; YYY kinnistu omanik) oli avaldusega nõus. Avaldaja taotletud juurdepääsu on kogu aeg kasutatud ja pole probleeme olnud.
MAAKOHTU SEISUKOHT
13.Maakohus rahuldas avalduse ning määras aastaringselt erinevate mootorsõidukitega, sh põllutöömasinate ja metsatöömasinatega laiusega kuni 6 meetrit, kasutamiseks juurdepääsutee avalikult kasutatavalt teelt avaldajale kuuluvale Sangaste valas, Laukülas asuvale Nuuda kinnistule, registriosa nr 1753740, koos sellekohase märkusega kinnistusraamatusse selliselt, et juurdepääsutee algab Võru-Kuigatsi-Tõrva teelt (maantee 69) ning läbib YY kinnistut (registriosa nr XXXXXXXX), YX kinnistust (registriosa numbriga XXXXXXX), XXX kinnistut (registriosa nr XXXXXX), YYY
kinnistut (registriosa nr XXXXXX) ja XX kinnistut (registriosa nr XXXXXXX). YY, YX, XXX ja YYY kinnistul kulgeb juurdepääsutee mööda olemasolevat kruusateed. XX kinnistul kulgeb juurdepääsutee YY, YX, XXX ja YYY kinnistuid läbiva kruusatee lõpust XX kinnistu piiril ning kulgeb piki olemasolevat pinnasteed üle XX kinnistu kuni Nuuda kinnistul paikneva põlluni. Juurdepääsutee asend on kohtumääruse lahutamatuks lisaks 1 oleval joonisel märgitud punasega. Maakohus määras, et XX kinnistu omanikul puudutatud isikul I tuleb eemaldada juurdepääsuteelt mistahes takistused, mis ei võimalda läbipääsu põllutöömasinatega laiusega kuni 6 meetrit. Sealhulgas tuleb tagada hiljemalt 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest, et väravapostide vahe tema kinnistule sissesõidul ei oleks väiksem kui 6 meetrit. Samuti tuleb XX kinnistu omanikul hoiduda juurdepääsuteel tegevustest, mis püsivalt kestvusega üle 1 tunni takistavad ligipääsu Nuuda kinnistule või Nuuda kinnistult avalikule teele. Takistuseks loetakse tõkkepuid, piirdeid, kraave, valle, puistanguid, virnu, teele ette pargitud sõidukeid jmt püsiva või ajutise iseloomuga pinna- ja ehituslike konstruktsioone. Maakohus määras, et juurdepääsu korrastamise kohustus lasub avaldajal osas, milles juurdepääsutee ületab XX kinnistut. Tee XX kinnistul tuleb avaldajal hoida korras, mis vastab tavapärasele pinnastee kasutusele, sh tasandada ning vajadusel täita pärast tee kasutamist ilmnenud rööpad. Ülejäänud osas jääb juurdepääsutee korrashoiu kohustus iga kinnistuomaniku kanda osas, milles juurdepääsutee tema kinnisasja läbib. Maakohus määras, et avaldaja on kohustatud tasuma juurdepääsu eest tasu järgmiselt: 1) YY kinnistu omanikele Karel Kotkale ja Kalle Kotkale (kokku) 5 eurot aastas alates kohtumääruse jõustumisest; 2) YX kinnistus omanikele Leo Liivamägile ja Arvo Liivamägile (kokku) 4 eurot aastas alates kohtumääruse jõustumisest; 3) XXX kinnistu omanikule Kristel Salumile 7 eurot aastas alates kohtumääruse jõustumisest; 4) YYY kinnistu omanikele Krista Kõivustele ja Marek Lõivule (kokku) 21 eurot aastas alates kohtumääruse jõustumisest; 5) XX kinnistu omanikule Helgi Tikule 30 eurot aastas alates 14. augustist 2018. Juurdepääsu eest tasu tuleb maksta igal aastal
14.augustiks. Maakohus märkis, et nimetatud tasud sisaldavad tasu maamaksu, juurdepääsutee korrashoiu kulude (v.a XX kinnistu puhul, mille osas jäi korrashoiukohustus avaldajale) ning omandiõiguse riive eest. Maakohus tuvastas, et juurdepääsuteega hõlmatud puudutatud isikutel on kohustus anda nõusolekud erinevatele kinnistusosakonna registriosadele märkuste kandmiseks ning asendas puudutatud isikute nõusolekud kohtumäärusega. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Maakohtu määruse kohaselt soovib avaldaja AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsu teed läbi puudutatud isikule I kuuluva XX kinnistu. Puudutatud isik I on juurdepääsu määramiseks pakkunud välja kaks (esialgses menetluse kolm) alternatiivset juurdepääsuteed üle erinevate naaberkinnistute. Menetlusse kaasatud puudutatud isikud II, III, IV ja V ei ole toetanud läbi neile kuuluvate kinnistute Nuuda kinnistule juurdepääsu rajamist. Maakohus, hinnates kõiki seisukohti, tõendeid ja poolte huvisid ning olles viinud läbi paikvaatluse, nõustus avaldajaga, et juurdepääs avalikult kasutatavale teel on otstarbekas ja võimalik määrata üksnes olemasoleva ajaloolise kruusatee kaudu, mis kulgeb Võru-Kuigatsi-Tõrva teelt (maantee nr 69) läbi YY, YX, XXX, YYY ja XX kinnistu ning pinnastee, mis kulgeb eelnimetatud kruusatee lõpust üle XX kinnistu kuni Nuuda kinnistul paikneva põlluni. Avaldaja nõutav juurdepääs on ajaloolistest teedest ainuke, mis on tänapäeval põllutöömasinatega mõistlikult läbitav. Ka leidis maakohus, et avalduse rahuldamise eeldused on käesoleval juhul täidetud. Puudutatud isiku I osundatuna kulgeb X kinnistul asuva mahajäetud talu juurest Nuuda kinnistu põlluni tee, mida märgib kaardil punktiirjoon. Tegelikkuses kujutatakse punktiirjoonega, mis kulgeb X kinnistul asunud mahajäetud taluni viiva tee juurest Nuuda kinnistuni, vastaval kaardil metsakõlviku piiri. See on selgelt näha, vaadates teisi kaardil märgitud objekte (metsi) ning seda kinnitavad ka Eesti Mustvalge Põhikaardi leppemärgid (kättesaadav:
https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Topokaardid-ja-aluskaardid/Eesti-pohikaart-110000/Leppemargid-juhendid-ja-abifailid-p130.html). Puudutatud isik I poolt ligipääsuna Nuuda kinnistule Valga metskonna aladelt esitletud tee on tegelikkuses hoopis kraav. Vastav informatsioon on tuvastatav nii hetkel kehtivatelt kui vanematelt Maa-ameti Geoportaali kaardirakendusest kättesaadavatelt põhikaartidelt. Välistada ei saa, et ajalooliselt võis kunagi ligipääs Nuuda kinnistule olla ka läbi X kinnistu. Paikvaatlusel veendus maakohus, et juurdepääsutee määramine X kinnistu kaudu oleks X kinnistu omanikku ebamõistlikult kahjustav ning seotud ebamõistlikult suurte kulutustega. Samas on vanadelt kaartidelt tuvastatav, et ligipääs praegusele Nuuda kinnistule on ajaloolise tavana vähemalt aastakümneid olnud võimalik läbi XX kinnistu. Avaldaja taotletud juurdepääs üle XX kinnistu on kõige otstarbekam ja kõige vähem kulutusi kaasa toov. Maakohtu hinnangul saab juurdepääsuõiguse määrata selle naaberkinnisasja omaniku suhtes, kellele on juurdepääs kõige vähem koormavam ning kaalumisel saab lähtuda objektiivsetest kriteeriumidest. Naaberkinnisasjade võimalikult väikese koormamise kõrval tuleb juurdepääsu määramisel lähtuda ka juurdepääsutee efektiivsuse printsiibist (juurdepääsuõiguse eesmärgiks on tagada ära lõigatud kinnisasja omanikule kinnisasja majanduslikele vajadustele vastav kohane juurdepääs). Selle üle otsustamisel tuleb kaaluda teeniva ja valitseva kinnisasja omaniku huve. Maakohus märkis, et juurdepääsutee üle X kinnistu kulgeks käänuliselt läbi kinnistul kasvava metsa ja üle heinamaa. See kehtib nii kaartidel märgitud ja 22. jaanuari 2020 paikkonna vaatlusel vaadeldud tee alternatiivi kohta, mis läbis metsanoorendikku kui ka 4. aprillil 2022 paikkonna vaatlusel vaadeldud trassi, mida oli puhastatud ja mis jäi metsanoorendiku kõrvale. Maakohus tuvastas ka
4.aprilli 2022 paikvaatlusel, et Nuuda kinnistuni ei lähe põllutöömasinate jaoks läbitavat teed. Teekoridor vastas ilmselt metsamasinate vajadustele, kuid oli põllutöömasinate jaoks liialt kitsas, käänuline, ebatasase pinnaga. Aprill on üldiselt põllutööde alguskuu, kuid kõnealune trass oli veel aprillikuu alguses suures osas kaetud suhteliselt sügava lumega. Maakohus nõustus avaldaja ja puudutatud isikuga II, et üle X kinnistu kulgev tee on X kinnistu omaniku jaoks koormavam, sest piirab olulises osas metsamaa ja heinamaa kasutust. Ka paikvaatlusel nähtus, et 2020. a omaniku poolt puhastatud tee võib vastata metsatöömasinate vajadustele ning ilmselt on teed talvel ka sel eesmärgil kasutatud. Tee ei vasta aga kindlasti põllutöömasinate vajadustele. Põllutöömasinad vajavad oluliselt siledamat pinnast ning laiemat teeala, mida X kinnistul ei ole võimalik ilma kinnistuomaniku huve ebamõistlikult kahjustamata tagada. Järelikult tuleks põllutöömasinate läbimiseks rajada laiendatud liikumise koridor, mis tähendab ilmselt juurdepääsu lähedal asuvate täiendavate puude raiumist ja tee pinna olulisel määral tasandamist. Samuti on Nuuda kinnistuga piirneva X kinnistu heinamaa lõpus allikakoht, tegemist on pehmema pinnasega, mistõttu vajab juurdepääsu määramine olulises osas pinnase täitmist ning on seetõttu avaldajale kulukas. Avaldaja ei ole seda juurdepääsu võimalust eelistanud. Maakohus nõustus avaldajaga, et juurdepääsutee täpse asukoha määramine X kinnistul oleks keeruline. Ka puudutatud isiku I esindaja ei suutnud kohtule paljudes trassi punktides selgitada, kus konkreetne punkt kaardil asub. Seetõttu on vaadeldud trajektoor paikvaatluse kaardil toodud ligikaudselt. Lisaks on teekond vaid ühe kinnistu piires enam kui 1,1 km pikkune ning suur osa sellest kulgeb metsa vahel. Seega tähendaks juurdepääsu X kinnistu kaudu määramine ebamõistlikult suurt koormust ühele kinnistuomanikule. Kokkuvõtteks kaasneks X kinnistu kaudu juurdepääsutee rajamisega olulised kulutused ning ebamõistlikult suur X kinnistu omaniku õiguste riive. Tähendust ei oma see, et avaldaja on X kinnistu rentnik. Puudutatud isik II on kohtule selgitanud, et avaldaja rendib vaid põllumaad ning ta ei ole kindel, et rendilepingut, mis kehtib 2022. aasta lõpuni, pikendatakse. Maakohtu hinnangul ei saa eeldada, et rentnikul on automaatselt võimalus ja õigus kasutada kinnistu omaniku sama kinnistu teisi
osi (sh juurdepääsu rajamiseks), mille kohta tal kasutusõigus puudub. Puudutatud isik II on kohtule mitmel korral selgitanud, et avaldaja ei ole kordagi kasutanud X kinnistut läbisõiduks Nuuda kinnistuni. Samuti ei ole kohtu hinnangul võimalik määrata Nuuda kinnistule juurdepääsu puudutatud isiku I pakutud alternatiivi kaudu läbi Y kinnistu, XY kinnistu ning Valga Metskond 8 kinnistu. Maakohus on tuvastanud, eelkõige paikvaatluste abil, et juurepääsu määramine üle olemasoleva kruusatee ning XX kinnistul kasutatava pinnastee kaudu on kõiki menetlusosalisi kõige vähem koormavam, kõige odavam, keskkonnasäästlikum ja optimaalsem võimalus avaldaja nõude rahuldamiseks. Avaldaja selgitas, et planeerib põllutöid vastavalt ilmastikule ning ei ole ühelgi aastal ei XX kinnistule ega Nuuda kinnistule põllutöömasinatega kinni jäänud. Samuti on Otepää Vallavalitsus seisukohal, et avaldaja taotlus on põhjendatud, sest juurdepääs on maakorralduslikult võimalik ning juurdepääsu võimalikke hoolduskulusid ja juurdepääsuga kaasnevaid koormatava kinnisasja omaniku võimalikke kahjusid arvestades on see eeldatavalt kõige vähem koormavam. Maakohus ei nõustunud puudutatud isiku I nõudmisega, et avaldaja peab ehitama nõuetele vastava tee. 13. mai 2022 menetlusdokumendis avaldas puudutatud isik soovi, et kohus kohustaks oma lahendis avaldajat maksma kinni tee parendamise ja rajamise kulud vastavalt Helmut Kulpsoni hinnapakkumisele (24 383,41 eurot) ja panna sellest sõltuma juurdepääsutee kasutamise õigus. EhS § 92 lg 1 järgi tee on rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks. Majandus- ja taristuminister on 14. juulil 2015 EhS § 97 lg 2 alusel vastu võtnud määruse nr 92 „Tee seisundinõuded“. Selle määruse § 5 lg 1 järgi on pinnastee pealiskihita tee, mis on teeks rajatud või sõidukite liiklemise tulemusena selleks kujunenud. Seega on ka pinnastee tee selles tähenduses ning võib olla ka sõidukite liiklemise tulemusena kujunenud. Ka ei tähenda termin „juurdepääsutee“, et see peab olema tee ehitusseadustiku mõttes. Alati tuleb võtta arvesse, milleks juurdepääsu kasutatakse ja see peab vastama kasutamise otstarbele. Avaldaja soovib pääseda Nuuda kinnistul asuvale põllule põllutöömasinatega. Põllutöömasinad on loodud liikuma muu hulgas ka pinnasteel, mida mööda on siiani Nuuda kinnistule liikumine toimunud. Maakohus nõustus Otepää Vallavalituse seisukohaga, et põhjust ei ole ehitada 6 meetri laiune tee vaid selleks, et põllutehnika saaks üle sõita. Avaldaja on hinnanud juurdepääsu kasutamise tiheduseks umbes 30 päeva aastas (I kd, tl 148 pöördel). Tee ehitamine puudutatud isiku I soovitud tingimustel ei vasta mõistliku inimese arusaamale juurdepääsu kohta, kui juurdepääsu soovitakse kasutada üksnes põllu harimiseks põllutöömasinatega ning vastavalt vajadusele metsa majandamiseks. Maakohtu hinnangul on olemasolev pinnastee kõigi Nuuda kinnistu vajaduste seisukohalt juba piisav. Seega ei pidanud maakohus võimalikuks rahuldada puudutatud isiku I taotlust kohustada avaldajat tasuma 24 383,41 eurot tee parendamise ja rajamise kuludena ning seada juurdepääsuõigus sõltuma nimetatud summa tasumisest. Eelöeldut ei lükka ümber ka puudutatud isiku I poolt esitatud Helmut Kulpsoni arvamus, mis on otseses vastuolus ülalviidatud normide ning kohtu poolt paikvaatlusel tajutuga, mistõttu ei saa kohus nende seisukohtadega asja lahendamisel kuidagi arvestada. Olemasolev tee on täiesti piisav Nuuda kinnistu vajadusi ning taotletava juurdepääsu eesmärke arvestades. Avaldaja ei pea maakohtu hinnangul tasuma kümneid tuhandeid eurosid selleks, et mõnel korral aastas oma kinnistul põldu harida. Kuigi varasemat tava juurdepääsu kohta üle puudutatud isiku I kinnisasja tuleb arvestada, ei ole see ainumäärav (vt Riigikohtu 12. aprilli 2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-04, p 16). Kohus järeldas Maa-ameti kaardirakenduse ajaloolise katastrikaardi põhjal, et aastatel 1978-1989 on juurdepääs praegusele Nuuda kinnistule toimunud just XX kinnistu kaudu (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ajalooline). Olemasoleva tee juurdepääsuteeks määramise kasuks räägib muuhulgas ka välja kujunenud pikemaajaline tava.
Puudutatud isikule I avaldaja taotletud asukohas juurdepääsu määramine ei ole ülemäära koormav ega riku puudutatud isiku I privaatsust, sest puudutatud isiku I hooned asuvad juurdepääsuteest rohkem kui 300 meetri kaugusel. Avaldaja kasutab juurdepääsuteed vaid põlluharimiseks ning vajadusel metsa majandamiseks. Mõlemad tegevused on hooajalise loomuga ega vaja igapäevast tihedat liiklemist. Kohus võib määrata juurdepääsu tingimustega, kui pooled seda taotlevad (Riigikohtu 3. oktoobri 2018 lahend tsiviilasjas nr 2-16-3663). Tsiviilasja uuel läbivaatamisel taotles avaldaja, et XX kinnistul asuva juurdepääsutee osa suhtes määraks kohus korrashoiukohustuse avaldajale. Muuhulgas selleks, et puudutatud isik I ei saaks tee hooldamise ettekäändel teha täiendavaid takistusi Nuuda kinnistule pääsemiseks. Puudutatud isik I märkis 26. aprilli 2022 ärakuulamisel, et soovib oma kinnistul olevat teed ise hooldada ning vastav kulu peab sisalduma tasus. Maakohus leidis, et puudutatud isiku I nägemus mõistlikust teehooldusest arvestades juurdepääsu kasutamise eesmärke ja sagedust on ebarealistlik ega vasta tegelikule elulisele olukorrale ning poolte mõistlikele vajadustele. Näiteks lumelükkamine ei ole juurdepääsutee vajadust (peamiselt põllutööde tegemine) arvestades üldse vajalik. Avaldaja kinnitusel on avaldajal olemas masinad, millega on teed XX kinnistul võimalik hooldada määral, mis on avaldaja tegevuse tõttu vajalik. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud jätta XX kinnistul juurdepääsu korrastamise kohustus, mis vastab tavapärasele pinnastee kasutusele põllutöömasinatega sõiduks (sh pärast tee kasutamist ilmnenud rööbaste tasandamise kohustus) avaldajale. Maakohus tuvastas vaatlusel, et puudutatud isik I sõidab pinnasteel sõiduautoga ka ajal, kui tee on pehme, nt lume sulamise ajal (fotod 25 ja 66; II kd tl 178), millel on näha, et pöördekohal YYY kinnistu nurga juures on sõiduautode jäljed (rööpad) ka kohtades, kus põllutöömasinatega üldse ei sõideta. Seega saavad puudutatud isikul I teehoolduskulud tekkida tema enda tegevusest, kuid neid kulusid ei pea kandma avaldaja. Avaldaja kohustus puudutab üksnes tema enda tegevuse tulemusena tekkinud teehooldusvajaduse tagamist. Juurdepääsu määramise korral tuleb lahendada ka tasu küsimus. Juurdepääsutasu peab ühe komponendina sisaldama ka hüvitist juurdepääsutee korrashoiu kulude eest, kui koormatava kinnisasja omanikul sellised kulud tekivad. Avaldaja nõustus tasuma mõistlikku tasu kinnistuomanikele, kelle kinnistuid juurdepääsutee läbib. Riigikohtu praktikat (tsiviilasjas nr 2-19-5997) arvestades märkis maakohus, et puudutatud isikul I ei teki juurdepääsutee määramisega seoses korrashoiu kulusid, sest XX kinnistul oleva pinnastee osas paneb kohus käesoleva kohtulahendiga XX kinnistul oleva juurdepääsutee osa korrashoiukohustuse avaldajale. Seega tuleb kohtul määrata tasu puudutatud isikule I juurdepääsutee eest maamaksust ning omandiõiguse riivest lähtudes. Maakohus leidis, et puudutatud isikule I tuleb määrata juurdepääsu eest tasu 30 eurot aastas. 30 eurot katab piisaval määral nii juurdepääsuteealuse maaga seotud kulud, võimaliku saamata jäänud tulu (sh võimalikest niitmistoetustest) kui sisaldab ka mõistlikku tasu puudutatud isiku I õiguste riive eest ning vastab avaldaja poolt juurdepääsutee kasutamisest saadavale kasutuseelisele. Maakohus arvestas seejuures puudutatud isiku õiguste vähest riivet, maa maksustamishinda (32 eurot), maamaksu osa (0,19 eurot aastas) ning et rendilepingu (I kd, tl 127-128) kohaselt saab puudutatud isik I tulu 10 eurot hektari kohta. Samuti märkis maakohus, et ehkki juurdepääsu laiuseks on 6 meetrit, ei tähenda see, et tee enda laius peaks olema 6 meetrit. Puudutatud isikul I tuleb tagada läbisõit kuni sellise laiusega sõidukitega (nt külvik koos lisadega, kombain jne). Järelikult selles ulatuses ei tohi teel olla aia- ja väravaposte, kive vms takistusi. Maakohus rahuldas avaldaja taotluse teha juurdepääsutee kohta AÕS § 63 lg 1 p 4 ja § 141 lg 3 alusel kinnistusraamatusse märkused. Maakohus asendas puudutatud isikute I, VI, VII, VIII ja IX tahteavaldused juurdepääsutee kohta kinnistusraamatu kannete tegemiseks.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS
14.Puudutatud isik I (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus lahend, millega jätta avaldus rahuldamata või saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Menetluskulud palub puudutatud isik I jätta avaldaja kanda. Maakohus lahendas asja kirjalikus menetluses, kuid ei ole andnud menetlusosalistele tähtaega avalduste ja dokumentide esitamiseks, samuti lõplike seisukohtade ning menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Tegemist on oluliste menetlusnormi rikkumistega, mida ei ole võimalik kõrvaldada ringkonnakohtus. Avaldajal on võimalik pääseda Nuuda kinnistule läbi X kinnistu, mida avaldaja kasutab oma põllumajanduslikus tegevuses, olles selle kinnistu põllumaaosa rentnik. Maakohus tuvastas vaatlusel, et X kinnistut on juba kasutatud masina või traktori liiklemiseks Nuuda kinnistuni. Määruskaebuse esitajale jääb mõistmatuks, mille alusel on maakohus jõudnud järeldusele, et metsamasinatega saab X kinnistul liikuda, aga põllutöömasinatega mitte. Jääb ebaselgeks, miks põllutöömasinad vajavad siledamat ja laiemat teed. Nii metsa- kui põllutöömasinad on loodud keerulistes tingimustes liikumiseks (mida mets ja põld ju on) ja kohus ei ole tehniliselt kirjeldanud nende masinate erinevusi (sh laiuse osas). Maakohtu järeldused on elukauged. Maakohus nõustus avaldaja ja puudutatud isikuga II, et üle X kinnistu kulgev tee on X kinnistu omaniku jaoks koormavam, sest piirab olulises osas metsamaa ja heinamaa kasutust. Maakohus on jätnud seejuures arvestamata, et X kinnistu omanik ei ela seal kinnistul (talukoht on lagunenud ja maha jäetud), ei kasuta heinamaad ja põllumaaosa on renditud välja avaldajale. Maakohus viitas, et Nuuda kinnistuga piirneva X kinnistu heinamaa lõpus on allikakoht, mistõttu vajab juurdepääsu määramine olulises osas pinnase täitmist ning on seetõttu avaldajale kulukas. Väidetav allikakoht ei sega küll liikumist ja juba praegu liiguvad siin sõltumata allikast suured metsamasinad. Samuti on allikat võimalik vältida. Määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtuga, et juurdepääsutee täpse asukoha määramine X kinnistul oleks keeruline. Juurdepääs on juba praegu looduses tajutav ja saab tellida geodeedi, kes vastava juurdepääsutee koordinaadid kaardile seaks. Maakohus on selle küsimuse püstitanud alles lõpplahendis. Maakohus järeldas, et lisaks on X kinnistul teekond vaid ühe kinnistu piires enam kui 1,1 km pikkune ning suur osa sellest kulgeb metsa vahel. Maakohtule ei ole esitatud ühtegi arvestust või asjatundja arvamust, millised oleksid X kinnistu tee parendamise kulutused (kindlasti ei ole tegemist tee rajamisega, nagu kohus märgib, kuna tee on iseenesest olemas), mistõttu on mõistetamatu, mille alusel mõõdab kohus olulisi kulutusi ja ebamõistlikult suurt riivet X kinnistu omanikule. Eelistada tuleks juurdepääsu, mis koormab väiksemat arvu isikuid. X kinnistu omanik oma kinnistut aktiivselt ei kasuta. Määruskaebuse esitaja kinnistule juurdepääsu määramine tähendab seda, et tema jaoks läheb kasutusest välja ca 2400 m2 heinamaad (6 m × ca 400 m juurdepääsuna). Määruskaebuse esitaja kinnistul kulgev tee tuleks alles rajada. Avaldajal tuleks igal juhul teha kulutusi, olenemata teealternatiivist. Maakohus oleks pidanud panema avaldajale kohtumäärusega kohustuse XX kinnistule tee rajamiseks. Põhjendamatu on määrata XX kinnistule tee laiuseks 6 meetrit. Kui avaldaja on seni saanud liigelda 3-4 meetrisel teel, siis puudub põhjendus, miks avaldaja vajaks määruskaebuse esitaja kinnistuni jõudes 6 meetri laiust ligipääsu. Maakohus on määruse resolutsiooni p-s 4 seatud kohustused (väravapostide laiused, kohustus hoida teed vaba) on arusaamatud ja avaldaja ei ole selliseid
taotluseid esitanud. Puudutatud isikul I tuleks hakata oma väravaposte teisaldama. Samuti on samal alal drenaažitorud, mis võivad puruneda. Maakohus on määranud juurdepääsutasu suuruseks 30 eurot ja seda olukorras, kus määruskaebuse esitaja kasutusest on tee tõttu võetud välja 2400 m2 haritavat põllumaad. Maakohus oleks pidanud võimaldama esitada täiendavaid tõendeid seoses tasu küsimusega peale Riigikohtu 1. juuni 2022 määrust tsiviilasjas nr 2-19-20416, milles täpsustati ja arendati edasi senist praktikat mh tasu küsimuses. Riigikohus on määranud valemina, et juurdepääsutasu iga-aastane makse = kinnisasja väärtuse vähenemine (koormatiste vaba ja koormatud kinnisasja väärtuste vahe) × diskontomäär. Maakohus ei võimaldanud esitada kinnisasja väärtuse kohta tõendeid. Puudutatud isik I esitas ringkonnakohtule täiendava seisukoha tasu suuruse ja tõendi XX kinnistu turuväärtuse kohta. Maa hektari turuväärtuseks on 6288 eurot. Kuivõrd puudutatud isiku I kasutusest välja langev maaosa on 0,24 ha (juurdepääsu alla jääv osa), siis on puudutatud isiku jaoks maatüki kasutusest väljalangemise väärtuseks ca 1509 eurot (0,24×6288), millele lisandub seadusjärgne intress. Puudutatud isik I soovib aastatasu määramist eelnimetatud suuruses alates esialgse õiguskaitse rakendamisest (juhul, kui ringkonnakohus ei nõustu alternatiivse juurdepääsuga üle X kinnistu). Avaldaja ei silu roopaid ega korrasta endast jäetud kahjustusi vastupidiselt menetluses antud kinnitustele. Soovitav juurdepääs langetab ca 5 % puudutatud isikule I kuuluva kinnisasja turuväärtusest ja see protsent peab rahaliselt olema väljendatud iga-aastase juurdepääsutee tasuna (koos lisanduva intressimääraga).
PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD
15.Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Asjakohane ei ole määruskaebuse esitaja etteheide, et kohus ei järginud TsMS § 403 lg 1 sätteid. Määruskaebuse esitajal oli piisavalt võimalusi esitada oma taotlusi, tõendeid ja seisukohti nii juurdepääsutee paiknemise kui ka juurdepääsutasu osas. Puudutatud isik I ise on põhjendamatult viivitanud juurdepääsutasu osas seisukohtade ja tõendite esitamisega. Oluliseks menetlusnormi rikkumiseks ei saa lugeda ka menetluskulude nimekirjade esitamiseks täiendava tähtaja andmata jätmist, kuna kohus on jätnud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Maakohus on Nuuda kinnistule juurdepääsu määramisel üle XX kinnistu hinnanud kõiki võimalikke juurdepääsusid ning põhjalikult kaalunud avaldaja ja puudutatud isikute huvisid. Ebaõige on määruskaebuse esitaja väide, et kohus on vaatlusel tuvastanud, et X kinnistut on kasutatud masina või traktoriga liiklemiseks Nuuda kinnistuni. Maakohus tuvastas määruses, et Nuuda kinnistuni ei lähe põllutöömasinate jaoks läbitavat teed. Asjaolu, et kohus on 4. aprilli 2022 vaatlusprotokollis kirjeldanud X kinnistul kulgevat metsateed ja X kinnistul paikneval heinamaal lumes olevaid masina/traktori jälgi, mis kulgevad Nuuda kinnistu suunas, ei kinnita juurdepääsutee olemasolu ega seda, et avaldaja kasutab X kinnistut juurdepääsuks Nuuda kinnistule. Maakohtu järeldused, mille kohaselt põllutöömasinad vajavad oluliselt siledamat pinnast ning laiemat teeala, kui on X kinnistul metsamasinate jaoks rajatud teekoridor, ei ole elukauged ning selliste järelduste tegemiseks ei pea kohus määruses tehniliselt kirjeldama metsa- ja põllutöömasinate erisusi. Ebaõige on väide, et põllutöömasinad on sama laiad ja sama hea maastikuläbivusega kui metsatöömasinad. Avaldaja kirjeldas 26. aprilli 2022 ärakuulamisel seadmeid ja masinaid, mida ta kasutab põllutööde tegemiseks Nuuda kinnistul ning nende masinate gabariite. Seega oli kohtul koos vaatluse andmetega piisavalt infot hindamaks X kinnistul paikneva tee läbitavust põllutöömasinatega. Puudutatud isiku I eelistatav juurdepääs üle X kinnistu ei ole põllutöömasinate (nt kombain, traktor koos selle haakes kasutavate seadmetega) jaoks läbitav pehme pinnase ja puude vahel liiga kitsa läbipääsu tõttu.
Maakohtu määratud juurdepääs on kõigi puudutatud isikute huvisid arvestades puudutatud isikute jaoks kõige vähem koormav. Kuigi nimetatud juurepääs kulgeb läbi mitme erineva kinnistu, ei ole see kinnistute omanike jaoks väga koormav, kuivõrd juurdepääs kulgeb mööda olemasolevat teed, mida kinnistute omanikud ka ise kasutavad. Pinnasteena ei lähe kogu juurdepääsuks määratav ala, s.o ca 2400 m2 ka senisest kasutusest (kasutatakse heinamaana) välja, kuna taimestik puudub vaid rattajälgedes. Selleks, et rajada X kinnistule senise, XX kinnistut läbiva juurdepääsuteega võrreldava kvaliteediga tee, peaks avaldaja või kinnistu omanik tegema olulisi kulutusi teetrassi laiendamiseks ja pinnase tugevdamiseks. Samuti tükeldaks üle X kinnistu määratav juurdepääs kinnistu kaheks ebamõistliku kujuga tükiks, mis raskendab kinnistu sihtotstarbelist majandmist. X kinnistu omanikuga sõlmitud rendileping, mis lõpeb 2022. aastal, ei anna avaldajale õigust kastutada kogu kinnistut oma äranägemise järgi. Maakohus leidis põhjendatult, et XX kinnistul on pinnastee, mis on kõigi Nuuda kinnistu vajaduste seisukohalt juba piisav ja juurdepääsuks kruusatee ehitamine ei ole mõistlik ega vajalik. Kuigi juurdepääs üle XX kinnistu on määratud kasutamiseks aastaringselt kõikide mootorsõidukitega, sh põllutöömasinatega, ei kasutata juurdepääsu igapäevaselt. Juurdepääsutasu 30 eurot aastas katab puudutatud isiku I juurdepääsuteealuse maaga seotud kulud, võimaliku saamata jäänud tulu, sisaldab mõistlikku tasu puudutatud isiku I õiguste riive eest ning vastab avaldaja poolt juurdepääsutee kasutamisest saadavale kasutuseelisele. Avaldaja on kasutanud puudutatud isiku kinnistut säästlikult. Avaldaja ei nõustu juurdepääsutasu kindlaksmääramisega puudutatud isiku I taotletud viisil ja summas. Avaldaja möönab, et haritava maa hektari turuväärtuseks võib olla 6288 eurot, kuid üksnes selle järgi ei ole võimalik kindlaks määrata XX kinnistu väärtuse vähenemist. Juurdepääsutasuna soovitud summa on suurem kui juurdepääsu alla jääva maatüki turuväärtus ja ületab mitmekümnekordselt maatükiga seoses kantavad kulutused ja võimaliku saamata jääva tulu. Puudutatud isiku I valem ei vasta Riigikohtu praktikale tsiviilasjas nr 2-19-20416. Esitatud tõenditest ei nähtu summa, mille võrra väidetavalt XX kinnistu väärtus väheneb ega see, millistele kriteeriumitele tuginedes on leitud, et kinnistu koguväärtus väheneb tee tõttu ligikaudu 5 %. Esitatud tõendite põhjal ei saa lugeda tõendatuks, et XX kinnistu koormamine juurdepääsutee talumise kohustusega tooks kaasa nimetatud kinnistu turuväärtuse vähenemise.
16.Puudutatud isik II on jätkuvalt vastu juurdepääsutee määramisele läbi X kinnistu.
17.Puudutatud isikud III ja V jäävad oma varasemate seisukohtade juurde.
18.Otepää vald leiab, et maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni p 6.5 tuleb tühistada juurdepääsutasu suuruse osas ja teha selles osas uus määrus, millega kohustada avaldajat tasuma puudutatud isikule I juurdepääsu talumise tasu 122 eurot 45 senti aastas. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Nii maa- kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda.
20.AÕS § 156 lg 1 esimese lause järgi on omanikul, kelle kinnisasjale ei ole vajalikku juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt nt Riigikohtu 4. märtsi 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-17-12857, p 15; Riigikohtu
13.veebruari 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-14-23161/207, p 17.1).
Puudutatud isik I vaidlustas määruskaebuses nii maakohtu poolt määratud juurdepääsutee asukoha kui ka talle määratud juurdepääsu kasutamise tasu suuruse. Asja materjalide kohaselt ei ole vaidlust selles, et avaldaja kinnistule puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Vaidlus on selles, kust peaks juurdepääs kulgema ning kui suur peaks olema puudutatud isikule I kuuluva kinnistu igakordsele omanikule määratav juurdepääsutasu, kui juurdepääs määratakse tema kinnistu kaudu.
21.Maakohus määras avaldajale kuuluvale Nuuda kinnistule juurdepääsu algusega Võru-KuigatsiTõrva teelt (maantee 69) läbi YY YX, XXX, YYY ja XX kinnistu. XX kinnistul kulgeb juurdepääsutee piki olemasolevat pinnasteed kuni Nuuda kinnistul paikneva põlluni. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega valitud juurdepääsutee asukoha osas ja ei pea vajalikuks neid kõiki oma määruses korrata. Maakohus on piisava põhjalikkusega analüüsinud ja võrrelnud erinevaid juurdepääsu tee alternatiive, teostas vaatluse, kaalus menetlusosaliste huve ning asus põhjendatult seisukohale, et juurdepääs Nuuda kinnistule on otstarbekas määrata olemasoleva ajaloolise kruusatee kaudu, mis kulgeb Võru-Kuigatsi-Tõrva teelt (maantee nr 69) läbi YY, YX, XXX, YYY ja XX kinnistu ning pinnastee, mis kulgeb eelnimetatud kruusatee lõpust üle XX kinnistu kuni Nuuda kinnistul paikneva põlluni. Maakohus leidis põhjendatult, et avaldaja nõutav juurdepääs on ajaloolistest teedest ainuke, mis on tänapäeval põllutöömasinatega mõistlikult läbitav. Juurdepääs üle XX kinnistu on juba praegu kasutatava, st teostatav kõige väiksemate kulutustega ja kõiki menetlusosalisi kõige vähem koormavamal viisil. Vaidlust ei ole selles, et kuni XX kinnistuni on olemas korralik kruusatee ning puudutatud isik I kasutab ka ise seda teelõiku enda kinnisasjale pääsemiseks.
22.Määruskaebuse väited ei mõjuta maakohtu lõppjärelduste põhjendatust juurdepääsutee asukoha osas.
22.1.Puudutatud isiku I põhilise vastuväite kohaselt on maakohus juurdepääsutee asukohta määrates koormanud teda ülemääraselt. Juurdepääs tuleks määrata üle X kinnistu. Riigikohus on leidnud, et AÕS § 156 lg 1 eesmärk on võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult teelt üle teise kinnisasja oma kinnisasjale nii, et võimalikult vähe koormata koormatava kinnisasja omaniku huve. Samuti on Riigikohus rõhutanud, et vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada poolte huvide kaalumise teel (Riigikohtu
13.veebruari 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-23161, p 17.1; 3. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-10, p 22; 27. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05, p 22). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb mitme alternatiivse juurdepääsutee kaalumisel kaaluda ka koormatavate kinnisasjade omanike huve neid omavahel kõrvutades, sh hinnata nende privaatsusriivet ja selle mõju elanikele. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on alternatiivsete juurdepääsuteede kaalumisel koormatavate kinnisasjade omanike huve põhjalikult kaalunud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et koormus juurdepääsu määramisel üle X kinnistu (enam kui 1,1 km ulatuses) oleks selle omanikule oluliselt suurem, kui juurdepääsu määramine üle XX kinnisasja (110 m pinnasteel ja 385m heinamaal). Juurdepääsutee rajamisega üle X kinnistu Nuuda kinnistule kaasneksid olulised kulutused ning ebamõistlikult suur X kinnistu omaniku õiguste riive. Avaldaja ei ole ka enam X kinnistul asuva põllumaa rentnik, mistõttu ei saa ka selle asjaoluga põhjendada juurdepääsu avaldaja kinnistule just X kinnistu kaudu. Põhjendatud ei ole puudutatud isiku I seisukoht, et 110 m pikkust pinnasteed tuleb aastaringseks kasutamiseks ja raske põllumajandustehnika kandmiseks parendada ning mööda heinamaad kulgev juurdepääs tuleks alles (pinnas)teeks ehitada. Maakohus on jõudnud põhjendatult järeldusele, et ka pinnastee on tee ning tee võib olla ka sõidukite liiklemise tulemusena kujunenud. Juurdepääs peab vastama kasutamise otstarbele. Maakohus on vaatlusel tuvastanud, et XX kinnistul asuva tee seisund
vastas arvestades aastaaega (lume sulamise aeg) selliste pinnasteede tavapärasele seisundile, olles maapinna kõrguse tõttu isegi keskmisest paremas seisundis. Olemasoleva tee seisukord vastab taotletava juurdepääsu eesmärgile (põllumajandusmaa harimine 30 päeva aastas ja vajadusel metsa majandamiseks). Eeltoodud tegevused on hooajalised ega vaja igapäevast tihedat liiklemist.
22.2.Põhjendatud ei ole puudutatud isiku I seisukoht, et maakohus oleks pidanud kohustama avaldajat rajama XX kinnistule tee ning avaldajale pandud kohustus tee korrashoidmiseks (sh rööbaste tasandamine) ei ole tee hooldamiseks piisav. Riigikohus on 15. märtsi 2023 määruse ps 17 (tsiviilasi nr 2-19-517) leidnud, et juurdepääsu nõude rahuldamine ei eelda, et taotletud juurdepääsu asukohas paikneks tee seaduse tähenduses. Ringkonnakohus märgib, et olemasolevat pinnasteed on juurdepääsuteena kasutatud ka varasemalt ning puudutatud isiku I esitatud väidetest ja tõenditest ei selgu, miks ei või pinnasteed ka edaspidi kasutada. Arusaamatu on puudutatud isiku I soov rajada heinamaale kandev tee, kui ta seda ise väidetavalt ei kasuta. Maakohus põhjendas, et kuna avaldajal on olemas masinad, millega on teed XX kinnistul võimalik hooldada määral, mis on avaldaja tegevuse tõttu vajalik, siis on põhjendatud jätta XX kinnistul juurdepääsu korrastamise kohustus, mis vastab tavapärasele pinnastee kasutusele põllutöömasinatega sõiduks (sh pärast tee kasutamist ilmnenud rööbaste tasandamise kohustus) avaldajale. Avaldajale kohtumääruse resolutsiooniga pandud tee korrashoiukohustus on piisavalt konkreetne ja puudutatud isik I saab kohustuse rikkumise korral nõuda avaldajalt selle kohustuse sundtäitmist.
22.3.Puudutatud isikule I on arusaamatu, mis põhjusel on maakohus määranud juurdepääsu laiuseks 6 meetrit ning miks tuleb XX kinnistu omanikul tagada, et väravapostide vahe tema kinnistule sissesõidul ei oleks väiksem kui 6 meetrit ja hoiduda juurdepääsuteel tegevustest, mis püsivalt kestvusega üle 1 tunni takistavad ligipääsu Nuuda kinnistule või Nuuda kinnistult avalikule teele. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja on juurdepääsu taotlemisel lähtunud Nuuda kinnistu sihtotstarbest (maatulundusmaa) ja enda äritegevuse vajadusest. Avaldaja vajab juurdepääsu üle puudutatud isiku I kinnistu põllumajandusega tegelemiseks ning on lähtunud põllutöömasinate gabariitidest. Maakohus on juba 14. augusti 2018 määruses esialgse õiguskaitse kohaldamisel kohustanud puudutatud isikut I võimaldama kuni kohtulahendi jõustumiseni juurdepääsu Nuuda kinnistule, sh põllutöömasinatega laiusega kuni 6 meetrit. Juurdepääsu tagamiseks kohustas maakohus puudutatud isikut I eemaldama kõik tõkked ja takistused erateelt ning hoiduma tegevusest, mis halvendaks tee seisukorda või takistaks tee sihtotstarbelist kasutamist. Puudutatud isik I ei ole esitanud väiteid, et tegelikkuses avaldaja sellise gabariidiga põllutöömasinatega juurdepääsu ei kasuta. Puudutatud isik I ei ole vastu vaielnud ka avaldaja väitele 26. aprilli 2022 ärakuulamisel, et väravapostide vahekaugus XX kinnistul ei võimalda sealt põllutöömasinatega läbi sõita ning selle asjaolu tuvastas maakohus ka vaatlusel. Maakohus selgitas ärakuulamisel, et 6 meetri laiune läbipääs tuleb tagada ja posti (kergel puitaial) meetri võrra liigutada. Seega on maakohtu määrus põhjendatud osas, milles maakohus kohustas XX kinnistu omanikku kõrvaldama juurdepääsuteelt piirangud, mis ei võimalda juurdepääsu põllutöömasinatega laiusega kuni 6 meetrit, samuti muuta vastavalt väravapostide vahet. Seega ei ole puudutatud isiku I väited määruskaebuses, et avaldaja ei ole vastavat nõuet esitanud, kooskõlas asja materjalidega ning maakohtu määratud juurdepääsutingimuste muutmises ei ole alust.
24.Maakohus on määranud juurdepääsutasu suuruseks puudutatud isikule I 30 eurot aastas. Puudutatud isik I vaidlustab maakohtu määrust ka temale määratud juurepääsutasu suuruse osas. Ülejäänud kinnistute omanikud ei ole maakohtu märatud juurdepääsutasu suurust vaidlustanud. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse väitega, et maakohus ei ole Riigikohtu 1. juuni 2022 määruses tsiviilasjas nr 2-19-20416 p-s 15 toodud seisukohtadega juurdepääsu tasu määramisel arvestanud.
Riigikohus on viidatud lahendi p-s 15.4 selgitanud, et juurdepääsutasu eesmärk on hüvitada juurdepääsutee talumise kohustusega koormatava kinnisasja omanikule tema omandi kitsendamine (põhiseaduse § 32 mõttes). Seetõttu sõltub juurdepääsutasu suurus sellest, millised negatiivsed tagajärjed koormatud kinnisasja omanikule juurdepääsutee talumise kohustusega kaasnevad. Selline negatiivne tagajärg võib vastavalt asjaoludele olla kas koormatava kinnisasja mõne osa kasutuseeliste kaotus, kogu koormatava kinnisasja väärtuse vähenemine, saamata jääv tulu või juurdepääsutee korrashoiuks vajalikud kulutused. Riigikohus on sama lahendi p-s 15.5 toonud välja valemi, mida saab kasutada juurdepääsutasu arvutamiseks: juurdepääsutasu iga-aastane makse = kinnisasja väärtuse vähenemine (koormatiste vaba ja koormatud kinnisasja väärtuste vahe) × diskontomäär. Diskontomäärana tuleb kasutada seadusandja poolt mõistlikuks tulumääraks peetavat võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses nimetatud intressimäära, kui menetluses ei tuvastata, et kinnisasja senisele kasutusvaldkonnale vastav oodatav tulunorm on sellest intressimäärast erinev. Puudutatud isik I soovib saada hüvitist kinnistu väärtuse vähenemise eest. XX kinnistu koosneb ühest katastriüksusest suurusega 40,04 ha. Puudutatud isik I esitas ringkonnakohtule Lahe Kinnisvara koostatud kinnisvara mõttelise osa hindamise akti, millega ei ole hinnatud mitte kinnistut tervikuna, vaid haritava maa kõlvikut suurusega 23,52 ha. Hinnatava haritud maa turuväärtus on 148 000 eurot (III kd lk 56), mis teeb ühe hektari maa turuväärtuseks 6288 eurot. Puudutatud isik I leiab, et kuivõrd juurdepääsu alla jääb 0, 24 h, mis langeb kasutusest välja, siis on maatüki kasutusest väljalangemise väärtuseks ca 1509 eurot (0, 24 x 6288), millele lisandub seadusjärgne intress. Täiendava tõendina esitas puudutatud isik I Lahe Kinnisvara e-kirjaga antud täpsustava selgituse, mille kohaselt arvestatakse juurdepääsutee mõju kinnistu väärtusele ca 5 % kinnistu koguväärtusest, kuna muudab kinnistut vähemkompaktsemaks. Puudutatud isik I leiab, et see protsent peab väljenduma iga-aastase juurdepääsutee tasuna (koos lisanduva intressimääraga). Ringkonnakohus märgib, et puudutatud isik I ei ole kinnisasja osalise hindamise aktiga tõendanud kogu kinnisasja väärtuse vähenemise ulatust, seega ei ole puudutatud isik I esitanud tõendit kinnistu väärtuse vähenemise kohta. Ka ei ole puudutatud isiku I soov lisada määratavale juurdepääsutasule seadusjärgne intress kooskõlas Riigikohtu juhisega juurdepääsutasu arvutamiseks. Juurdepääsutee määramine ei too kinnistu omanikule kaasa tee alla jääva maa omandi kaotust, tegemist on üksnes omandi riivega. Iga-aastane juurdepääsutasu tuleb arvestada kinnisasja väärtuse vähenemise ja diskontomäära korrutisena.
25.Ringkonnakohus peab siiski võimalikuks rakendada käesolevas asjas Riigikohtu poolt välja toodud valemit juurdepääsutasu arvutamiseks. Lahe Kinnisvara hindamisaktist nähtub, et haritava maa turuväärtuseks on 6288 €/ha. Määratud juurdepääsutee kulgeb üle haritava maa. Puudutatud isik I leidis, et kinnistu turuväärtus langeb selle osa võrra, milles ei ole võimalik enam põldu harida ning tema kasutusest välja langeva maatüki (juurdepääsu alla jääv 0,24 ha) väärtuseks on ca 1509 eurot (0,24x6288). Ringkonnakohtu hinnangul võibki muude andmete puudumisel lähtuda sellest, et XX kinnisasja väärtus väheneb selle osa võrra, milles ei ole võimalik enam põldu harida, s.o 1509 euro võrra. Seega oleks Riigikohtu antud valemi järgi arvutatav iga-aastane juurdepääsutasu 158 eurot 45 senti (1509x10,5%). Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-19-20416 leidnud, et kui juurdepääsutasu on valemi järgi välja arvestatud, siis eelduslikult hõlmab see ka hüvitist kaotatud kasutuseeliste, kinnisasja korrashoiukulude ja maamaksu eest. Puudutatud isikul I ei teki juurdepääsutee määramisega seoses korrashoiu kulusid, sest XX kinnistul asuva juurdepääsutee osas jääb korrashoiukohustus avaldajale. Maakohus on võimaliku teehoolduskulu väljaarvestamise osas kasutanud avaldaja poolt välja pakutud arvestuskäiku ning välja selgitanud, et teehoolduskuluks aastas on 150 eurot/km. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldaja pakutud arvutuskäiku on võimalik teehoolduskulu arvutamisel kasutada ning lähtuvalt eeltoodust on XX kinnistut läbiva juurdepääsutee korrashoiukuluks aastas 36 eurot (0,24x150), mis tuleb juurdepääsutasust maha arvata.
Seega tuleb avaldajal tasuda puudutatud isikule I iga-aastase juurdepääsutasuna 122 eurot 45 senti (158,45-36). Sellise suurusega iga-aastane juurdepääsutasu ei ole avaldajale ebamõistlikult koormav, sest avaldaja on äriühing, kes kasutab juurdepääsu äritegevuseks. Määruskaebus kuulub tasu suuruse muutmise osas rahuldamisele.
26.Puudutatud isik I heidab maakohtule ette, et maakohus ei andnud menetlusosalistele tähtaega avalduste ja dokumentide esitamiseks, samuti lõplike seisukohtade ning menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Samuti ei andnud maakohus teada lahendi teatavakstegemise aega. Ringkonnakohus märgib, et hagita menetluses puudub kohtul kohustus määratleda kirjaliku menetluse lõpptähtaeg ning kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise kuupäev. Ka hagita menetluses kehtib TsMS § 129 lg-s 1 sätestatud põhimõte, mille kohaselt peavad menetlusosalised menetluses esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, mistõttu ei rikkunud maakohus menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja mitteandmisega kaebaja õigusi. Ringkonnakohus võimaldas puudutatud isikul I esitada täiendavaid tõendeid.
27.Ringkonnakohus muudab maakohtu määrust üksnes juurdepääsutasu suuruse osas, seetõttu puudub ringkonnakohtu hinnangul alus muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust maakohtus. Kuivõrd määruskaebus rahuldatakse osaliselt on ringkonnakohtu hinnangul, arvestades ka määruskaebuse rahuldamise ulatust, TsMS § 172 lg 1 järgi õiglane jätta määruskaebemenetlusega seotud kulud menetlusosaliste endi kanda.
28.Kinnistusraamatu andmetel on pärast maakohtu määruse tegemist 17. märtsil 2023 vahetunud YY kinnistu üks kaasomanik Karel Kotka ja tema asemel on kaasomanikuks saanud Mihkel Mereküla. Avaldaja taotles 21. aprillil 2023 ringkonnakohtult kaasata TsMS § 211 lg 1 alusel Karel Kotka õigusjärglasena menetlusse Mihkel Mereküla. Viimane avaldas 8. mail 2023 ringkonnakohtule, et ta plaanib oma kaasomandi osa müüa teisele kaasomanikule ja seetõttu asja kohta hetkel arvamust ei avalda. Ringkonnakohus on asja materjalid õigusjärglasele e-toimiku kaudu nähtavaks teinud (ringkonnakohtu 5. mai 2023 e-kiri). TsMS § 211 lg 1 esimese lause järgi on uuel omanikul (õigusjärglasel) kinnisasja võõrandamise korral õigus ja vastaspoole taotlusel kohustus astuda menetlusse omandi ülemineku ajast alates poolena senise poole asemel. Ringkonnakohus leiab, et M. Mereküla Karel Kotka õigusjärglasena on õigusjärgluse omaks võtnud ja ta tuleb kaasata TsMS § 211 lg 1 alusel Karel Kotka õigusjärglasena Karel Kotka asemel menetlusse. Avaldaja taotlus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 ja § 659). K. Kotka ei ole YY kinnistu kaasomanikuna maakohtu määrust vaidlustanud, samuti ei ole teised menetlusosalised vaidlustanud maakohtu määrust YY kinnistut puudutavas osas, mistõttu on selles osas maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause). Seega on YY kinnistu omanike poolt kõik vajalikud sisulised seisukohad käesolevas menetluses juba antud. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 460 lg 1 järgi kehtib jõustunud kohtuotsus ka isiku kohta, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosalise õigusjärglaseks. Nimetatu ei kehti TsMS § 460 lg 2 järgi üksnes menetlusosalise õigusjärglase suhtes siis, kui ta vaidlusaluse eseme omandamise ajal kohtuotsusest või hagi esitamisest ei teadnud. TsMS § 198 lg 1 p 2 ja TsMS § 477 lg 1 kohaselt kohaldatakse viidatud sätteid avaldaja ja puudutatud isiku suhtes. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Andra Pärsimägi
Triin Uusen-Nacke
Kersti Kerstna-Vaks
Riigikohtu 13.12.2023 määrus
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 10. mai 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-12098 osas, millega ringkonnakohus kohustas osaühingut Sanlind tasuma XX kinnisasja omanikule Helgi Tikule juurdepääsutasu 122 eurot 45 senti aastas. Teha tühistatud osas uus määrus, millega kohustada osaühingut Sanlind alates käesoleva määruse jõustumisest tasuma XX kinnisasja omanikule Helgi Tikule aastas juurdepääsutasu suuruses, mis tuleb arvutada järgmiselt: 1509 (eurot) × võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud intressimäär (diskontomäär, praegu 12%). Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
2.Rahuldada Helgi Tiku määruskaebus osaliselt.
3.Jätta menetluskulud kõikides kohtuastmetes menetlusosaliste endi kanda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.