Ele Liiv (eesistuja), Kaija Kaijanen, Vahur-Peeter Liin
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.10.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-7821
Tsiviilasi
XX hagi Aktsiaseltsi Y vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tuvastamiseks ning töötasu, kasutamata põhipuhkuse hüvitise, lähetuse päevarahade ja ülesütlemise hüvitise saamiseks (töövaidluskomisjonis töövaidlusasi nr 4-1/1229/18)
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.04.2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi Y apellatsioonkaebus XX vastuapellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Apellatsioonkaebuse osas 2787,77 eurot Vastuapellatsioonkaebuse osas 546,01 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja Aktsiaselts Y (registrikood XXXXXXXX), lepinguline esindaja Kuldar Kirt
Kohtuistungi toimumise aeg
14.10.2019
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 25.04.2019. a otsus osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata hageja viivisenõude. Teha nimetatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata ja kostja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Maakohtu otsus on jõustunud osas, mille maakohus jättis läbi vaatamata hageja nõude hüvitise 1790 euro saamiseks. Kohtuotsuse tervikresolutsioon sõnastada järgmiselt:
3.Jätta Aktsiaselts Y taotlus, tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks kollektiivlepingu seaduse (KLS) § 4 lg 4, rahuldamata ning põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus algatamata.
4.Rahuldada hagi osaliselt.
5.Tuvastada, et hageja XX ja kostja Aktsiaselts Y vahel 14.07.2017 sõlmitud tööleping nr 613 lõppes 20.01.2018 töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 2 alusel.
6.Välja mõista kostjalt Aktsiaselts Y hageja XX kasuks saamata jäänud töötasu 1900,93 eurot bruto, kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitis 149,34 eurot bruto, välislähetuse päevaraha 320 eurot, hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel 417,50 eurot bruto ja viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras eelnimetatud summadelt alates 20.01.2018 kuni kostja poolt hagejale vastavate nõuete täieliku tasumiseni.
7.Jätta läbi vaatamata hageja XX nõuded hüvitise 1790 eurot saamiseks TLS § 100 lg 4 alusel.
8.Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda ja apellatsiooniastme menetluskulud Aktsiaselts Y kanda. Hüvitatavate menetluskulude puudumise tõttu ringkonnakohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja neid apellandilt välja ei mõista. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus
1.18.04.2018 otsusega töövaidlusasjas 4-1/230/18 rahuldas Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjon (TVK) osaliselt XX (hageja) avalduse Aktsiaseltsi Y (kostja) vastu. Kostja esitas 18.05.2018 Harju Maakohtule taotluse TVK-le esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 18.06.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus tuvastada, et poolte 14.07.2017 sõlmitud tööleping lõppes 20.01.2018 TLS § 91 lg 2 alusel; mõista kostjalt hageja kasuks välja töötasu 1942,16 eurot, kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitis 149,34 eurot, hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel 2685 eurot (bruto), välislähetuse päevaraha 320 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse kohase tasumiseni. Hagi asjaolude kohaselt töötas hageja kostja juures autojuhina kirjaliku töölepingu alusel. Hageja saatis 19.01.2018 kostjale e-kirja teel digitaalselt allkirjastatud erakorralise töölepingu ülesütlemise avalduse. Lõpparve maksti hagejale 26.01.2018. Hageja on kostjat informeerinud detsembrikuu töötasu mittetäielikust laekumisest, tööga mittekindlustamisest, töögraafiku puudumisest ja selle puudulikkusest ja töölepingu lisa vajalikkusest. Hageja on palunud kostjalt korrektseid palgalehti. Kostja ei ole tasunud hagejale lähetuses oldud aja eest täiel määral ja on arvestanud tasu valedel alustel.
2(11)
Hageja saatis kostjale ülesütlemisavalduse 19.01.2018. Kostja on töövaidluskomisjoni istungil kinnitanud, et ta sai ülesütlemisavalduse kätte 19.01.2018. Hageja avaldas soovi tööleping erakorraliselt üles öelda alates 20.01.2018 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. Kostja ei ole pöördunud töövaidlusorganisse ülesütlemise vaidlustamiseks. Töölepingu punkti 4.1. kohaselt on töötaja brutopalk 505 eurot kuus. Kostja peab hagejale töötasu maksma vastavalt sõitjateveo üldtöökokkuleppele (üldtöökokkulepe, ÜTK). ÜTK on Autoettevõtete Liidu ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu vaheline kollektiivleping, mis reguleerib Autoettevõtete Liitu kuuluvate riigisisese sõitjate bussiveoga tegelevate isikute ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu liikmete töö- ja kutsealaseid ning sotsiaalsuhteid. ÜTK sätestatud töö- ja puhkeaja tingimused ning töö tasustamise tingimused laienevad ja on kohustuslikud kõigile ühistranspordiseaduse mõttes sõitjate bussiveoga tegelevatele ja selleks tööjõudu rentivatele tööandjatele ja töötajatele, sõltumata nendega sõlmitud lepingu liigist (kokkuleppe § 4). Seega laieneb ÜTK kostjale sõltumata sellest, et kostja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingusse ei kuulu. Kokkuleppe lisa 1 kohaselt on töötajate põhitöötasu alammäärad alates 01.01.2017 autojuhtidel (trammi-, trolli- ja bussijuhid) 3,50 eurot ja ühenduse tegevusloa, liiniloa ja avaliku teenindamise lepingu alusel täistööajaga töötavate bussi-, trolli- ja trammijuhtide brutopalk ei ole väiksem kui 835 eurot. Alates 01.01.2018 on summad vastavalt 3,75 eurot ja 895 eurot. Kostja on hagejale augustist novembrini tasunud igakuiselt brutotasu 505 eurot. Seega tuleb kostjal hagejale nimetatud kuudel, kui hageja teostas rahvusvahelist reisijatevedu, tasuda juurde 330 eurot kuus (835-505), kokku 1320 eurot (330x4). Detsembrikuu eest on kostja tasunud töötasu kokku 415,13 eurot. Hageja viibis välislähetuses 10 päeva, seega tuleb hagejale selle eest tasuda 439,47 eurot (835/19x10). Kostja oli kohustatud hagejale pakkuma 9 tööpäeva tööd Eestis, mistõttu on hagejale makstav tasu on 252 eurot (9x8x3,5). Kokku on kostja detsembrikuu eest kohustatud tasuma 691,47 eurot. Kostja on hagejale maksnud 415,13 eurot, mistõttu on kostja kohustatud lisaks tasuma 276,34 eurot (691,47-415,13). Töölepingu ülesütlemisavalduse kohaselt soovis hageja töölepingu lõpetada 20.01.2018 ehk jaanuarikuus oli hagejal 14 tööpäeva. Hageja oli välislähetuses 5 päeva, mille eest oli kostja kohustatud tasuma 203,41 eurot (895/22x5). Kostja oleks pidanud hagejale pakkuma tööd Harjumaal 9 tööpäeva eest ning maksma töötasu 270 eurot (9x8x3,75). Kostja on tasunud 127,59 eurot, seega on tasumata 345,82 eurot (203,41+270-127,59). Hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu kokku 1942,16 eurot. Hagejal on õigus saada hüvitist 14 kalendripäeva kasutamata jäänud puhkuse eest. Eelnevat kinnitas kostja ka töövaidluskomisjoni istungil. Järelikult on hagejale tasutav hüvitis 378,80 eurot (4031,47/149x14). Kostja on tasunud hagejale puhkushüvitist 229,46 eurot, mistõttu on kostja kohustatud lisaks tasuma 149,34 eurot. Hageja leiab, et arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid peaks hüvitise suuruseks olema 895 eurot (TLS § 100 lg 4). Kostjal on hagejale tasumata 10 päeva eest töölähetuse päevarahasid. Välislähetuse päevaraha alammäär on 22,37 eurot päevas (Vabariigi Valitsuse määrus nr 110, 25.06.2009 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ § 3). Kostja möönis töövaidluskomisjoni istungil, et hagejale makstav lähetuse päevaraha suurus 10 päeva eest on 320 eurot ja see on tasumata.
3(11)
Hageja esitas 01.12.2018 maakohtule menetlusdokumendi, milles suurendas TLS § 100 lg 4 alusel esitatavat nõuet kuni 2685 euroni. Hageja leiab, et arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid peaks hüvitise suuruseks olema 2685 eurot ehk töötaja kolme kuu töötasu. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse kohase tasumiseni. Hageja toob hagis esile asjaolud ja põhjendused seoses töölepingu erakorralise ülesütlemisega. Kostja vastus
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. ÜTK-ga ei ole võimalik panna kohustusi kolmandatele isikutele. Hageja ei ole tõendanud ega põhistanud asjaolusid, mis oleks võimaldanud hagejal öelda poolte vahel sõlmitud tööleping üles. Hageja ei ole tõendanud kostja poolt olulist töölepingu rikkumist, kostja hoiatamist töölepingu ülesütlemisest ja kostjale väidetavalt rikutud kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmist. Arvestades eeltoodut puudub õiguslik alus kostjalt TLS § 100 lg 4 sätestatud hüvitise saamiseks. Alternatiivselt taotleb kostja hüvitise vähendamist null euroni. Kostja arvates tuleks arvestada, et enne töölepingu ülesütlemist rikkus hageja korduvalt oma töölepingulisi kohustusi, sh puudus 17.01.2018 põhjenduseta töölt. Hageja on teinud 2017. aasta detsembri ja 2018. aasta jaanuari arvutustes vea, sest on koos arvestanud nii bruto- kui ka netosummasid. Hageja on lähtunud netost, kuigi õige oleks lähtuda brutost. Eeltoodut arvestades on ebaõige ka hageja saamata jäänud puhkusetasu arvestus. Hagejal ei ole õigust TLS § 100 lg 4 sätestatud hüvitise nõude suurendamiseks. Hageja ei ole vaidlustanud TVK otsust välja mõistetud hüvitise suuruse osas, mistõttu on TVK otsus selles osas jõustunud. Samal põhjusel ei saa hageja esitada viivisenõuet, mistõttu tuleks jätta nõue läbi vaatamata. Alternatiivselt palub kostja jätta viivise nõude rahuldamata, sest hageja ei ole kostjalt varem viivist nõudnud ja nõue on seetõttu esitatud vastuolus hea usu põhimõttega. KLS § 4 lg 4 on vastuolus põhiseadusega, sh põhiseaduse § 31 sätestatud ettevõtlusvabadusega. Piiratud isikute ring ei saa panna kohustusi kolmandatele isikutele töötasu suuruse osas ning läbi selle mõjutada kogu ühe sektori ettevõtlusvabadust. Kostja palub tunnistada KLS § 4 lg 4 põhiseadusega vastuolus olevaks. Maakohtu otsuse põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja vahel 14.07.2017 sõlmitud tööleping nr 613 lõppes 20.01.2018 töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 2 alusel. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja: saamata jäänud töötasu 1900,93 eurot (bruto); kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitise 149,34 eurot (bruto); välislähetuse päevaraha 320 eurot; hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel 417,50 eurot (bruto). Maakohus jättis läbi vaatamata hageja nõuded hüvitise 1790 eurot saamiseks ja viivisenõude. Maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks kollektiivlepingu seaduse (KLS) § 4 lg 4 ning põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamata. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Hageja ei ole esitanud TvLS § 58 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul maakohtusse hagi TVK otsusega välja mõistmata jäetud hüvitise saamiseks TLS § 100 lg 4 alusel. Seega on TVK otsus jõustunud TvLS § 59 lg 1 järgi osas, millega TVK jättis rahuldamata hageja nõude hüvitise
4(11)
saamiseks TLS § 100 lg 4 alusel. Maakohus vaatas hüvitise nõude läbi üksnes vaidlustatud ehk 895 euro osas. Hageja ei esitanud TVK-le nõuet viivise saamiseks ning 01.12.2018 esitatud nõuet viivise väljamõistmiseks ei saa lugeda nõude suurendamiseks, vaid tegemist on hagi muutmisega TsMS § 376 lg 1 mõttes. Seetõttu jättis maakohus hageja 01.12.2018 esitatud viivisenõude otsusega läbi vaatamata. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: - 14.07.2017 sõlmisid pooled tähtajatu töölepingu nr 613, millega hageja asus kostja juures tööle autobussijuhi ametikohale ja töötasuga 505 eurot bruto; - 19.01.2018 esitas hageja kostjale töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse alates 20.01.2018 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel; - kostja on töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse kätte saanud 19.01.2018. a; - kostjal on hagejale tasumata välislähetuse päevaraha 10 päeva eest 320 eurot; - hagejale maksti lõpparve 26.01.2018. a. Hageja on esitanud kostjale vorminõuetele vastava ülesütlemisavalduse. Kostja ei esitanud TLS § 105 lg 1 kohast hagi või avaldust ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Hageja esitatud avaldusest on üheselt aru saadav, et tegemist ei ole tingimusliku avaldusega ning hageja avaldusega lahkuda töölt omal soovil. Hageja on selgelt märkinud, et soovib töölepingu üles öelda erakorraliselt. Kuna kostja ülesütlemist tähtaegselt ei vaidlustanud, siis on hagejapoolne töölepingu ülesütlemine algusest peale kehtiv ja poolte vahel 14.07.2017 sõlmitud tööleping nr 613 on TLS § 91 lg 2 p 2 alusel lõppenud alates 20.01.2018. Autoettevõtete Liidu ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu liikmed sõlmisid kollektiivlepingu, mis näeb ette bussijuhtide miinimumtasu suuruse. Alates 01.01.2017 kehtib Autoettevõtjate Liidu ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu liikmete vahel 16.09.2016 sõlmitud kokkulepe. Hagejaga bussijuhi töölepingu sõlmimisel juulis 2017 kehtinud kollektiivlepingu seaduse (KLS) § 4 lg 4 kohaselt võib tööandjate ühingu või liidu ning töötajate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel sõlmitud kollektiivlepingut laiendada poolte kokkuleppel käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 määratud tingimuste osas. Laienemise ulatus määratakse kindlaks kollektiivlepingus. ÜTK § 4 sätestab, et ÜTK-ga sätestatud töö- ja puhkeaja tingimused ning töö tasustamise tingimused laienevad ja on kohustuslikud kõigile ühistranspordiseaduse mõttes sõitjate bussiveoga tegelevatele ja selleks tööjõudu rentivatele tööandjatele ja töötajatele, sõltumata nendega sõlmitud lepingu liigist. Pooled ei vaidle, et kostja tegevus vastab bussiveo tunnustele hagejaga töölepingu sõlmimisel juulis 2017 kehtinud ühistranspordiseaduse (ÜTS) (edaspidi 2017 ÜTS) § 3 p 1 tähenduses ning, et kostja tegeleb kaugliininiveoga 2017 ÜTS § 4 lg 1 ja 3 tähenduses. Seega laienevad pooltele 01.01.2017 jõustunud kokkuleppes sätestatud tingimused KLS § 4 alusel sõltumata sellest, et nad ei ole Autoettevõtete Liidu ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu liikmed. ÜTK lisa 1 § 1 p 1 ja 2 sätestavad, et töötajate põhitöötasu alammäärad alates 01.01.2017 on autojuhtidel (trammi-, trolli- ja bussijuhid) 3,50 eurot ning ühenduse tegevusloa, liiniloa ja avaliku teenindamise lepingu alusel täistööajaga töötavate bussi-, trolli- ja trammijuhtide brutopalk ei ole väiksem kui 835 eurot kuus (miinimum kuutasu). Miinimum kuutasu sisaldab seadusest, kollektiivlepingust ja töölepingust tulenevad tasusid). ÜTK § 2 p 1 ja 2 järgi töötajate põhitöötasu alammäärad alates 01.01.2018 on autojuhtidel (trammi-, trolli- ja bussijuhid) 3,75 eurot ning ühenduse tegevusloa, liiniloa ja avaliku teenindamise lepingu alusel täistööajaga
5(11)
töötavate bussi-, trolli- ja trammijuhtide brutopalk ei ole väiksem kui 895 eurot kuus. Miinimum kuutasu sisaldab seadusest, kollektiivlepingust ja töölepingust tulenevaid tasusid. Kostja on perioodil august 2017 – november 2017 tasunud hagejale töötasu 433,54 eurot neto (505 eurot bruto), seega tuleb kostjal juurde tasuda 330 eurot kuus bruto (835-505), kokku 1320 eurot bruto (4x330). Detsember 2017 eest on kostja tasunud hagejale töötasu 415,13 eurot neto ehk 421,88 eurot bruto. Detsembris 2017 oli 19 tööpäeva. Puudub vaidlus, et hageja viibis välislähetuses 10 päeva, seega oleks hageja pidanud tasu saama 439,47 eurot bruto (835/19x10). Eestis oleks kostja pidanud hagejat kindlustama tööga 9 tööpäeva ning tasuma töötasu 252 eurot bruto (9x8x3,5). Kokku oleks kostja pidanud hagejale tasuma 691,47 eurot bruto. Tasumata on 269,59 eurot bruto (439,47+252-421,88). Kuivõrd poolte vahel sõlmitud tööleping lõppes 20.01.2018, oli hagejal jaanuaris 2018 14 tööpäeva. hageja viibis 5 päeva välislähetuses, mille eest kostja oli kohustatud tasuma 203,41 eurot bruto (895/22x2). Eestis oleks kostja pidanud hagejat kindlustama 9 tööpäeva ning tasuma töötasu 270 eurot bruto (9x8x3,75). Kostja on tasunud jaanuar 2018 hagejale töötasu 127,59 eurot neto ehk 162,07 eurot bruto (tl 25, 27 pöördel). Tasumata on 311,34 eurot bruto (203,41+270-162,07). Eeltoodust tulenevalt on hagejal saamata jäänud töötasu kokku 1900,93 eurot bruto (1320+269,59+311,34). Kostja taotlus jätta asjas kohaldamata KLS § 4 lg 4 ning selle alusel kohaldatav ÜTK ja tunnistada KLS § 4 lg 4 põhiseadusevastaseks, tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei ole piisavalt oma taotlust põhistanud ning maakohtu hinnangul on kostja väide KLS § 4 lg 4 põhiseadusvastasuse kohta konkreetse kohtuasja kontekstis põhjendamatu, kuivõrd KLS § 4 lg 4 ei riku kostja poolt välja toodud põhiseaduse normides (PS § 31) sätestatud põhiõigusi. Eesti kodanikel on õigus tegeleda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja –liitudesse (PS § 31). ÜTK on sõlmitud töötajate kui töösuhtes nõrgema poole kaitseks. ÜTK sõlmimine annab võimaluse kokku leppida palgatingimustes ka siis, kui tööandja vastavasse tööandjate liitu ei kuulu ja töötajad ametiühinguga ühinenud pole. ÜTK laiendamisega tegevusvaldkonna või territooriumi piires tagatakse sotsiaalne kaitse töötajatele, kelle tööandjad kas ei ole olnud nõus lepingut sõlmima või kelle ettevõttes ei ole suudetud kollektiivlepingu sõlmimiseks piisavalt töötajaid koondada. Laiendatud ÜTK tulemusena ühtlustuvad ja paranevad kogu sektoris töötingimused ning eriti võidavad need, kelle läbirääkimisjõud tööandjaga on madal. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et ÜTK takistab kostja ettevõtlust. Hagejal on õigus saada hüvitist 14 kalendripäeva kasutamata jäänud puhkuse eest. Kostja pidi hagejale tasuma aegumata kasutamata jäänud põhipuhkuse eest hüvitist 378,80 eurot (4031,47/149x14). Kostja on arvestanud hagejale puhkusehüvitist 229,46 eurot bruto ja tasunud 180,63 eurot neto. Seega on kostja kohustatud hagejale tasuma aegumata kasutamata jäänud põhipuhkuse eest hüvitist lisaks 149,34 eurot bruto (TLS § 71). Maakohus viitas TLS §-le 21 lg 1 ja tuvastas, et kostjal on hagejale tasumata töölähetuse päevarahad 10 päeva eest. Maakohus viitas TLS §-le 40 lg 2 teisele lausele, §-le 40 lg 3, Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määrusele nr 110 §-le 3 ja TsMS §-le 231 lg 2. Kostja on võtnud omaks, et kostjal on hagejale tasumata välislähetuse päevaraha 320 eurot. Seega kuulub hageja nõue mõista kostjalt välja välislähetuse päevaraha 320 eurot rahuldamisele.
6(11)
Kuna poolte vahel sõlmitud tööleping lõppes hagejapoolse ülesütlemisega TLS § 91 lg 2 p 2 alusel 20.01.2018, siis on hagejal õigus nõuda ning kostjal kohustus tasuda hüvitist TLS § 100 lg 4 alusel. Arvestades mõistlikkuse põhimõtet ja konkreetse juhtumi asjaolusid, tuleb käesoleval juhul vähendada hüvitise määra 417,50 euroni. Apellatsioonkaebus
4.Apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi rahuldas ja menetluskulud hageja kanda. Kostja palub hagejalt välja mõista viivise menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti palub kostja tunnistada KLS § 4 lg 4 põhiseadusega vastuolus olevaks. Maakohus on rikkunud materiaal- ning menetlusõigusnorme ning tõendeid ebaõigesti hinnanud. Kostja kordab maakohtus esitatud väiteid, et ÜTK-ga ega KLS § 4 lg-ga 4 pole võimalik panna kohustusi kolmandatele isikutele ehk kostjale, kes ei ole Autoettevõtete Liidu liige. Kostja viitab PS §-le 31 ja märgib, et KLS § 4 lg 4 on vastuolus põhiseadusega. Formaalne põhiseaduspärasus tähendab, et põhiõigusi piirav õigustloov akt peab vastama pädevus, menetlus- ja vorminõuetele ning määratuse ja seadusereservatsiooni põhimõtetele. Materiaalne kooskõla põhiseadusega tähendab, et põhiõigust riivav õigusakt on kehtestatud põhiseadusega lubatava eesmärgi saavutamiseks ning on selle saavutamiseks proportsionaalne abinõu. Antud juhul eeltoodud tingimused täidetud ei ole. Seetõttu ei ole KLS § 4 lg 4 sobiv, vajalik ega mõõdukas. Piiratud isikute ring ei saa panna kohustusi kolmandatele isikutele töötasu suuruse osas ning läbi selle mõjutada kogu ühe sektori ettevõtlusvabadust. Menetluse edasine käik ja vastuapellatsioonkaebus
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja märgib, et ta on maakohtu otsusega nõus. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise alates töösuhte lõppemisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 järgi. Ringkonnakohus palus istungil hagejal viivise nõude osas täpsustada, kas tegemist on viivise nõudega hagis esitatud rahalistelt nõuetelt või menetluskuludelt. Hageja täpsustas, et nõuab viivist menetluses esitatud rahalistelt nõuetelt. Ringkonnakohus selgitas pooltele, et käsitleb kostja vastust vastuapellatsioonkaebusena, kuna see on esitatud vastava tähtaja jooksul. Ringkonnakohus võttis suulise määrusega vastuapellatsioonkaebuse menetlusse ja andis kostjale võimaluse esitada oma vastuväited kas kirjalikult või suuliselt. Kostja oli nõus vastama apellatsioonkaebusele suuliselt ringkonnakohtu istungil ja selgitas, et vaidleb nõudele vastu samadel põhjustel nagu maakohtus. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata hageja viivisenõude. Ringkonnakohus saab nimetatud osas teha uue otsuse, millega rahuldab hageja nõude. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Maakohtu otsus on jõustunud osas, mille maakohus jättis läbi vaatamata hageja nõude hüvitise 1790 eurot saamiseks, kuna vastavas osas ei ole kaebust esitatud. Vaidlus apellatsioonimenetluses taandub kollektiivlepinguseaduse (KLS) § 4 lg 4 põhiseaduspärasusele. Samuti vaidlevad pooled, kas hageja saab käesolevas menetluses nõuda viivise tasumist ja kas kostja saab vaidlustada maakohtu otsust osas, milles maakohus tuvastas hageja töösuhte lõppemise.
7(11)
I
7.Kostja palub tunnistada KLS § 4 lg 4 põhiseadusevastaseks põhjusel, et sellega pannakse kohustusi kollektiivlepinguvälistele isikutele. Kostja hinnangul ei ole tegemist proportsionaalse abinõuga põhiseadusega lubatava eesmärgi saavutamiseks. Maakohus on põhjendatult leidnud, et käesolevas asjas toodud asjaoludel ei riku KLS § 4 lg 4 kostja õigust ettevõtlusvabadusele.
7.1.PS § 31 esimese lause kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Sama paragrahvi teine lause lubab seadusega kehtestada piirangud ettevõtlusvabadusele, sätestades, et seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Ettevõtluse eesmärgiks on reeglina tulu saamine, käesolevas asjas saab kostja tulu veoteenuse osutamisest. Ettevõtlusvabadust riivab iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse (vt nt RKPJKo 3-4-1-62000, p 11).
7.2.Kollektiivlepingu seaduse (KLS) § 4 lg 4 kohaselt võib tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu ning tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel sõlmitud kollektiivlepingut laiendada poolte kokkuleppel käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 määratud tingimuste osas. Laienemise ulatus määratakse kindlaks kollektiivlepingus. Vaidluse esemeks oleva ÜTK § 4 kohaselt laienevad ÜTK-ga sätestatud töö- ja puhkeaja tingimused ning töö tasustamise tingimused ja on kohustuslikud kõigile ühistranspordiseaduse mõttes sõitjate bussiveoga tegelevatele ja selleks tööjõudu rentivatele tööandjatele ja töötajatele, sõltumata nendega sõlmitud lepingu liigist.
7.3.Lepingud on olemuslikult siduvad nende pooltele (VÕS § 8 lg 1). Samas saab kõne alla tulla erandlik lepingu laiendamine kolmandatele isikutele. Selline võimalus peab tulenema seadusest. Antud juhul on selline erandlik lepingutingimuste laiendamine sätestatud KLS § 4 lg-ga 4. Sätte eesmärk on, nagu maakohus õigesti leidis, töötajatele samasuguste sotsiaalsete garantiide tagamine teiste töötajatega, kes on kollektiivlepingu pooleks, antud juhul bussiveoga tegelevatele ja selleks tööjõudu rentivate tööandjatele ja töötajatele.
7.4.Õiguskirjanduses (vt L. Naaber, Kollektiivlepingu laiendamine, Juridica IX/2003) on avaldatud seisukohta, et sätte eesmärk võib olla ka suunata tööandjaid oma ettevõtte töötajatega kollektiivlepinguid sõlmima, saades niimoodi võimaluse läbirääkimistel osaleda ja kokku leppida tingimustes, mis on ettevõttele kõige kasulikumad. Tööandjatele on kollektiivlepingu laiendamine tegevusvaldkonna piires kasulik, kui nad saavad selles osaleda ja neil on võimalus endale soodsaid ja vajalikke tingimusi läbi rääkida ja sätestada. Sõlmitud kollektiivlepingu laiendamine tegevusvaldkonna piires vähendab tööandjate vahelist konkurentsi ja sotsiaalset dumping ́ut, sest palgaastmike ühtlustamine võimaldab mingi osas ühtlustada töötajate tehtavaid kulutusi, tööandjatel pole võimalik töötajatele ainult miinimumpalga maksmisega oma kulutusi kunstlikult vähendada ning samas kõrgete teenusehindadega suuremat kasumit teenida. Kollektiivlepingute laiendamine tagab ettevõtete sarnased kulutused tööjõule ja vähendab töötajatega manipuleerimist. Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud eesmärgid on legitiimsed eesmärgid ettevõtlusvabaduse piiramiseks. Kollektiivlepingute laiendamine on nende eesmärkide saavutamiseks sobiv ja vajalik abinõu.
7.5.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohus saab asja läbivaadates teostada konkreetset normikontrolli, st kohus saab sätte põhiseadusevastasuse tõttu jätta kohaldamata üksnes juhul, kuis seda õigustavad konkreetse kohtuasja asjaolud. Kostja on toonud esile, et ta ei kuulu Autoettevõtete Liitu. Nimetatu ei anna alust pidada KLS § 4 lg-s 4 sätestatud normi põhiseaduse
8(11)
vastaseks. Kollektiivlepingu laiendamise võimalust ei saa iseenesest pidada ebamõõdukaks. Kostja pole väitnud, et läbirääkimistel mitteosalemine on toonud kaasa olukorra, kus ta ei suuda kokkulepitud palgatingimusi täita. Vastupidist kinnitas kostja ka ringkonnakohtu istungil. Kuigi kostja täpsustas ringkonnakohtu istungil, et ÜTK on sõlmitud kahe isiku poolt, kelle taga seisab väike isikute ring, ei osanud kostja oma väiteid siduda eluliste asjaoludega. Nimetatud põhjustel ei ole ringkonnakohtul võimalik hinnata ka seda, kas ÜTK esindatud ühingute valimik on piisavalt esinduslik või mitte vastava laienduse osas. Seega ei ole praeguse vaidluse pinnalt võimalik järeldada, et kostja ettevõtlusvabaduse piiramine on ebaproportsionaalne. Maakohus jättis põhjendatult kostja taotluse rahuldamata. II
8.Maakohus on vääralt kohaldanud TvLS § 58 lg-t 1, mille kohaselt võivad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest.
8.1.Hageja ei taotlenud töövaidluskomisjonis viivise väljamõistmist oma töötasu nõudelt ega muudelt nõuetelt, seega ei arutanud töövaidluskomisjon hageja viivisenõuet ega jätnud seda ka rahuldamata. Nimetatust tulenevalt puudus hagejal põhjus ka töövaidluskomisjoni otsust vastavas osas vaidlustada. Hageja nõuet tulnuks maakohtul käsitada täiendava iseseisva nõude esitamisena, kuid seda ei oleks tohtinud jätta läbi vaatamata.
8.2.Hageja esitas viivisenõude 1. detsembri 2018 hagiavalduse täiendusena (I kd, tl 62-68). Maakohus ei ole teinud määrust viivisenõude menetlusse võtmise kohta, kuid on edastanud hageja menetlusdokumendi kostjale, kostja on sellele vastanud 15.01.2019 menetlusdokumendis (tl 84-87). Arvestades, et maakohus jättis otsuses nõude läbi vaatamata, võib asuda seisukohale, et maakohus käsitles nõuet kui menetlusse võetud nõuet.
8.3.Riigikohus on leidnud, et viivisenõude hilisema esitamise näol ei ole tegemist hagi muutmisega TsMS § 376 tähenduses. /.../ Viivisenõude esitamisega ei muudeta olemasolevaid haginõudeid (hagi eset) ega suurendata ega laiendata nõudeid TsMS § 376 lg 4 p 2 mõttes. Tegemist on eraldi haginõude esitamisega ja taotlusega menetleda seda TsMS § 374 alusel koos põhinõudega. Selliselt on hagejale tagatud, et viivisenõuet menetletakse muude eelduste täitmisel eraldi nõudena ka juhul, kui kohtu arvates ei ole alust liita menetlemist põhinõudega TsMS § 374 alusel. Viivisenõude menetlusse võtmiseks ega selle liitmiseks n-ö põhimenetlusega ei ole kostja nõusolek vajalik (vt nt RKTKo 3-2-1-113-11, p-d 53-56).
8.4.Hagi esitati 18.06.2018, viivisenõue 1. jaanuaril 2019. Selleks ajaks ei olnud eelmenetlus maakohtus lõppenud, ka ei olnud maakohus määranud pooltele tähtaegu taotluste ja tõendite esitamiseks, mis oleks sellise nõude esitamise menetluse raames välistanud. Isegi kui lugeda hageja viivisenõude esitamist hilinenuks TsMS § 329 või 330 mõttes, olnuks maakohtul TsMS § 331 lg 1 järgi diskretsiooniõigus mõjuval põhjusel menetleda ka hilinenud taotlust. Korrektne olnuks otsustada nii viivisenõude menetlusse võtmine kui seejärel ka asjade liitmine TsMS § 374 alusel. Sisuliselt maakohus käesolevas asjas nii toimiski, kuigi ei teinud selle kohta nõuetekohast määrust ja otsustas lõpplahendis hageja nõude läbi vaatamata jätta.
8.5.Kolleegium leiab, et saab hageja viivisenõude lahendada ilma asja maakohtule tagasi saatmata, võttes seisukoha viivisenõude lubatavuse kohta. Hageja viivisenõue on lubatav, sest aegumise piires esitatud viivisenõude puhul ei saa vähemalt üldjuhul rääkida hea usu põhimõtte rikkumise tõttu nõude esitamise lubamatusest ja üldjuhul ei ole alust seadusjärgset viivist vähendada (vt nt RKTKo 3-2-1-113-11, p 61).
9(11)
8.6.Hageja esitas viivisenõude 01.12.2018 menetlusdokumendis (tl 67). Hageja on kasutanud mõistet „viiviste nõue“ ja selgitanud, et esitab nõude seoses sellega, et kostja ei ole hüvitanud hagejale isegi välislähetuse päevaraha, mille maksmise vajadust ta töövaidluskomisjonis möönis. Hageja leidis, et kohus peaks kostjalt välja mõistma viivised, kuna töövaidlus on kestnud juba pikka aega ja kostja kasutab põhjendamatult hageja raha, mis oleks tulnud ammu hagejale välja maksta. Nimetatust järeldab kolleegium, et hageja taotles kõigilt käesolevas menetluses esitatud rahalistelt nõuetelt viivise väljamõistmist alates töösuhte lõppemisest. Arvestades, et maakohus rahuldas hageja rahalised nõuded saamata jäänud töötasu 1900,93 euro (bruto), kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitise 149,34 euro (bruto), TLS § 100 lg 4 järgse hüvitise 417 euro (bruto) ulatuses ja välislähetuse päevaraha 320 euro ulatuses, tuleb vastavatelt summadelt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 II lause kohaselt alates töösuhte lõppemisest 20.01.2018 kuni kostja poolt hagejale vastavate summade tasumiseni. III
9.Apellatsioonkaebuses puuduvad põhjendused, miks tööandja maakohtu otsusega töösuhte lõppemise aja tuvastamise osas ei nõustu. Ringkonnakohtu istungil selgitas kostja, et vaidlustab nimetatud osa otsusest, kuna töötajal ei olnud õigust nõuda töötasu hagis toodud suuruses. Kostja ei ole pöördunud ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudega töövaidlusorganisse. Seetõttu ei saa kostja käesolevas menetluses tugineda asjaolule, et töölepingu ülesütlemiseks ei olnud seaduslikku alust või ülesütlemine ei vasta seaduse nõuetele. Maakohus on hageja tuvastusnõude rahuldamisel kohaldanud õigesti materiaalõigust ega ole rikkunud menetlusõiguse norme, mistõttu ei ole alust kostja apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ka nimetatud osas. IV
10.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega ja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamisega jäävad poolte menetluskulud apellatsiooniastmes kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hagejal ei ole apellatsioonimenetluse kulusid tekkinud, mistõttu ringkonnakohus neid kindlaks ei määra ja kostjalt välja ei mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
Tühistatud osaliselt Riigikohtu 15.06.2020 otsusega
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-7821 osas, millega mõisteti Aktsiaseltsilt Y XX kasuks välja töötasu 1900 eurot 93 senti, puhkusehüvitis 149 eurot 34 senti ja viivis ning jaotati apellatsiooniastme menetluskulud. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta töötasu ja puhkusehüvitise nõuded selles osas rahuldamata ja mõista Aktsiaseltsilt Y XX kasuks välja viivis 737 euro 50 sendi suuruselt (päevaraha ja ülesütlemishüvitise) nõudelt alates töölepingu lõppemisest kuni kohustuse täitmiseni ning jätta apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda. 10(11)
2.Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 30. oktoobril 2019 tsiviilasjas nr 2-18-7821 tehtud otsuse resolutsiooni osas, millega lahendati Aktsiaseltsi Y taotlus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks kollektiivlepingu seaduse § 4 lg 4 ja algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Jätta selle taotluse lahendamine otsuse resolutsioonist välja.
3.Jätta muutmata Tallinna Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-7821 osas, millega mõisteti Aktsiaseltsilt Y XX kasuks välja päevaraha 320 eurot ja töölepingu seaduse § 100 lg-s 4 sätestatud hüvitis 417 eurot 50 senti ning jäeti maakohtu menetluskulud poolte endi kanda.
4.Rahuldada Aktsiaseltsi Y kassatsioonkaebus osaliselt.
5.Tagastada Aktsiaseltsi Y kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.
6.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda.
7.Määrata Grandman Law Firm Advokaadibüroo OÜ vandeadvokaadi Ilya Zuevi tasu ja kulude suuruseks kassatsiooniastmes osutatud riigi õigusabi eest 98 eurot (sh käibemaks).
8.Kohtuotsuse tervikresolutsioon kehtib alltoodud sõnastuses.
8.1.Rahuldada hagi osaliselt.
8.2.Tuvastada, et XX ja Aktsiaseltsi Y tööleping lõppes 20. jaanuaril 2018 XX erakorralise ülesütlemisega töölepingu seaduse § 91 lg 2 alusel.
8.3.Rahuldada XX nõue Aktsiaseltsi Y vastu päevaraha 320 euro ja töölepingu seaduse § 100 lg-s 4 sätestatud hüvitise 417 euro 50 sendi saamiseks ning mõista Aktsiaseltsilt Y XX kasuks välja kokku 737 eurot 50 senti (bruto).
8.4.Rahuldada XX viivisenõue Aktsiaseltsi Y vastu osaliselt ning mõista Aktsiaseltsilt Y XX kasuks rahuldatud nõudelt (päevaraha ja ülesütlemishüvitis) välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates 20. jaanuarist 2018 kuni kohustuse täitmiseni.
8.5.Jätta rahuldamata XX nõue Aktsiaseltsi Y vastu töötasu 1942 euro 16 sendi ja puhkusehüvitise 149 euro 34 sendi saamiseks.
8.6.Jätta läbi vaatamata XX nõue töölepingu seaduse § 100 lg-s 4 sätestatud hüvitise saamiseks 1790 euro ulatuses.
8.7.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.