A S hagi Aktsiaselts Temptrans vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tuvastamiseks, töötasu, kasutamata põhipuhkuse hüvitise, lähetuse päevarahade ja hüvitise saamiseks
Tsiviilasja hind
3306,50 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A S (isikukood xxx) Kostja Aktsiaselts Temptrans (registrikood 70035301), lepinguline esindaja K K 28.02.2019
Viimase kohtuistungi aeg
RESOLUTSIOON
1.Jätta Aktsiaselts Temptrans taotlus, tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks kollektiivlepingu seaduse (KLS) § 4 lg 4, rahuldamata ning põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus algatamata.
2.Rahuldada hagi osaliselt.
3.Tuvastada, et hageja A S ja kostja Aktsiaselts Temptrans vahel 14.07.2017 sõlmitud tööleping nr xxx lõppes 20.01.2018 töölepingu seadus (TLS) § 91 lg 2 alusel.
4.Välja mõista kostjalt Aktsiaselts Temptrans hageja A S kasuks saamata jäänud töötasu 1900,93 eurot bruto.
Välja mõista kostjalt Aktsiaselts Temptrans hageja A S kasuks kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitis 149,34 eurot bruto.
6.Välja mõista kostjalt Aktsiaselts Temptrans hageja A S kasuks välislähetuse päevaraha 320 eurot.
7.Välja mõista kostjalt Aktsiaselts Temptrans hageja A S kasuks hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel 417,50 eurot bruto.
8.Jätta läbi vaatamata hageja A S nõuded hüvitise 1790 eurot saamiseks TLS § 100 lg 4 alusel ja viivisenõue. Menetluskulude jaotus
9.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Menetluse käik
1.Hageja A S (edaspidi hageja) esitas töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse kostja Aktsiaselts Temptrans (edaspidi kostja) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tuvastamiseks, töötasu, kasutamata põhipuhkuse hüvitise, lähetuse päevarahade ja hüvitise ning kahju saamiseks.
2.TVK oma 18.04.2018 otsusega töövaidlusasjas nr xxx rahuldas avalduse osaliselt ning: 2.1 tuvastas, et hageja ja kostja vahel 14.07.2017 sõlmitud tööleping nr xxx lõppes 20.01.2018 TLS § 91 lg 2 alusel; 2.2 mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu 1942,16 eurot; 2.3 jättis hageja töötasu nõude ülejäänud osas rahuldamata. 2.4 mõistis kostjalt hageja kasuks välja kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitis 149,34 eurot. 2.5 jättis hageja kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitise nõude ülejäänud osas rahuldamata. 2.6 mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitis töölepingu seadus (edaspidi TLS) TLS § 100 lg 4 alusel summas 895 eurot (bruto); 2.7 jättis ülejäänud osas hageja hüvitise nõude TLS § 100 lg 4 alusel rahuldamata; 2.8 mõistis kostjalt hageja kasuks välja välislähetuse päevaraha summas 320 eurot; 2.9 jättis ülejäänud osas hageja välislähetuse päevaraha nõude rahuldamata; 2.10 lõpetas nõudest loobumise tõttu menetluse töötukassa poolt saamata jäänud töötu abiraha tõttu tekkinud kahju hüvitise nõudes.
3.Kostja ei nõustunud TVK otsusega ja esitas Harju Maakohtule 18.08.2018 taotluse vaadata TVKle esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras. Hageja nõue ja asjaolud
4.Hageja palub kohtule esitatud 18.06.2018 hagiavalduses: 4.1 tuvastada, et hageja ja kostja vahel 14.07.2017 sõlmitud tööleping nr xxx lõppes 20.01.2018 töölepingu seadus § 91 lg 2 alusel; 4.2 välja mõista kostjalt saamata jäänud töötasu 1942,16 eurot; 4.3 välja mõista kostjalt kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitis 149,34 eurot; 4.4 välja mõista kostjalt hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel 895 eurot (bruto); 4.5 välja mõista kostjalt välislähetuse päevaraha 320 eurot. 01.12.2018 on hageja täpsustanud oma nõuet ja palub välja mõista hüvitise 2685 eurot TLS § 100 lg 4 alusel ning koguvõlgnevuselt viivise võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni.
5.Hageja töötas kostja juures 14.07.2017 sõlmitud töölepingu nr xxx alusel alates 01.08.2017 autobussijuhina töötasuga 505 eurot kuus.
6.19.01.2018 edastas hageja kostjale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse alates 20.01.2018 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. Kostja sai ülesütlemisavalduse kätte 19.01.2018. 22.01.2018 tagastas hageja kostjale rahalised vahendid ja tööriided. Lõpparve maksti hagejale 26.01.2018. Samal päeval tegi kostja kande töötamise registrisse. Kostja töölepingu erakorralist ülesütlemist ei vaidlustanud. Kostjapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv. Kuna hageja o
töölepingu üles öelnud erakorraliselt, on hagejal õigus saada hüvitist TLS § 100 lg 4 alusel. Hageja leiab, et mõistlik hüvitis on 895 eurot.
7.Hageja leiab, et kostja on kohustatud töötasu maksma vastavalt sõitjateveo üldtöökokkuleppele (edaspidi üldtöökokkulepe). Kokkulepe lisa 1 järgi on töötajate põhitöötasu alammäär alates 01.01.2017 autojuhtidele, sh bussijuhid, 3,50 eurot ja ühenduse tegevusloa, liiniloa ja avaliku teenindamise lepingu alusel täistööajaga töötava bussijuhi brutopalk ei ole väiksem kui 835 eurot. Alates 01.01.2018 on vastavad summad 3,75 eurot ja 895 eurot. Kostja on hagejale tasunud august - november töötasu 505 eurot bruto kuus. Kostja teostas rahvusvahelist reisijatevedu, mistõttu on kostja kohustatud juurde maksma 1320 eurot (330x4). Detsembris tasus kostja 415,13 eurot. Hageja viibis välislähetuses 10 päeva, seega tuleb kostjal tasuda töötasu 439,47 eurot. Kostja oli kohustatud detsembris hagejale pakkuma 9 tööpäeva tööd Eestis, mille eest kostja peab tasuma 252 eurot. Kokku 691,47 eurot. Kuna tasutud on 415,13 eurot, siis juurde tuleb tasuda 276,34 eurot. Jaanuaris 2018 oli hagejal 14 tööpäeva. Hageja oli välislähetuses 5 päeva, mille eest kostja oli kohustatud tasuma 203,41 eurot. Eestis pidi kostja pakkuma tööd 9 tööpäeva eest ning tasuma töötasu 270 eurot. Kostja on tasunud 127,59 eurot. Tasumata 345,82 eurot. Hagejal on saamata jäänud töötasu 1942,16 eurot.
8.Hagejal on õigus saada hüvitist 14 kalendripäeva kasutamata puhkuse eest. Kostja tasus hagejale hüvitist 229,46 eurot. Kostja pidi tasuma 378,80 eurot. Kostjal on tasumata 149,34 eurot.
9.Kostjal on hagejale tasumata 10 päeva töölähetuse päevarahad 320 eurot. Kostja vastus
10.Kostja vaidleb hagile vastu.
11.Kostja ei nõustu hagejaga, et kostja peab tasuma töötasu üldtöökokkuleppe alusel. Kostja ei ole Autoettevõtete Liidu Liige.
12.Hageja ei ole tõendanud ja põhistanud asjaolusid ega alust, mis oleks võimaldanud hagejal öelda töölepingu üles TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. Hageja ei ole tõendanud olulist töölepingu rikkumist, kostja hoiatamist ega täiendava tähtaja andmist rikkumise lõpetamiseks. Seega puudub hagejal alus ka hüvitise saamiseks. Kui kohus peaks leidma, et nõue on põhjendatud, palub kostja vähendada hüvitise 0 euroni.
13.Hagejal puudub õigus TLS § 100 lg 4 sätestatud hüvitise suurendamiseks, kuna hageja ei ole TVK otsust vaidlustanud. Kohus ei saa lahendada ka viivisenõuet ja viivisenõue tuleks jätta rahuldamata. Kui kohus peaks leidma, et viivisenõue on põhjendatud, siis tuleb vastav nõue jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole kunagi teavitanud kostjat viivisenõudmisest.
14.Kui kohus peaks leidma, et kohaldub kollektiivlepingu seadus (KLS) § 4 lg 4, mille alusel peaks kostjale kohalduma üldtöökokkuleppe, siis on kostja seisukohal, et KLS § 4 lg 4 on vastuolus Eesti Põhiseaduse § 31 sätestatud ettevõtlusvabadusega. Kohus peaks kontrollima KLS § 4 lg 4 põhiseaduspärasust. Kohtu põhjendused
15.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud ära poolte seletused istungil, kuulanud üle tunnistaja, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
17.Kostja on esitanud kohtule juhindudes taotluse esitamise ajal kehtinud töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg-le 4 taotluse vaadata TVK-le esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras. TVK oma 18.04.2018 otsusega töövaidlusasjas nr xx (tl 4-7) rahuldas avalduse osaliselt ning 1) tuvastas, et hageja ja kostja vahel 14.07.2017 sõlmitud tööleping nr xxx lõppes 20.01.2018 TLS § 91 lg 2 alusel; 2) mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu 1942,16 eurot; 3) jättis hageja töötasu nõude ülejäänud osas rahuldamata; 4) mõistis kostjalt hageja kasuks välja kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitis 149,34 eurot; 5)jättis hageja kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitise nõude ülejäänud osas rahuldamata; 6) mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel summas 895 eurot (bruto); 7) jättis ülejäänud osas hageja hüvitise nõude TLS § 100 lg 4 alusel rahuldamata; 8) mõistis kostjalt hageja kasuks välja välislähetuse päevaraha summas 320 eurot; 9) jättis ülejäänud osas hageja välislähetuse päevaraha nõude rahuldamata; 10) lõpetas nõudest loobumise tõttu menetluse töötukassa poolt saamata jäänud töötu abiraha tõttu tekkinud kahju hüvitise nõudes.
18.Hageja esitas kohtule 18.06.2018 hagiavalduse, milles palub: 1) tuvastada, et hageja ja kostja vahel 14.07.2017 sõlmitud tööleping nr xxx lõppes 20.01.2018 töölepingu seadus § 91 lg 2 alusel; 2) välja mõista kostjalt saamata jäänud töötasu 1942,16 eurot; 3) välja mõista kostjalt kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitis 149,34 eurot; 4) välja mõista kostjalt hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel 895 eurot (bruto); 5) välja mõista kostjalt välislähetuse päevaraha 320 eurot. 01.12.2018 täpsustas hageja oma nõuet ja palub välja mõista TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise 2685 eurot ning koguvõlgnevuselt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni.
19.Kuna hageja on enda nõudeid täpsustanud 01.12.2018, siis võtab kohus esmalt seisukoha esitatud täpsustuse osas.
20.Kohus lahendab vaidluse tulenevalt TvLS § 59 lg-st 1 üksnes osas, milles TVK otsus on vaidlustatud. Riigikohus on märkinud, et ITVS §-st 24 tuleneb, et töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamisel kehtivad mõlemale poolele ühesugused põhimõtted, st et juhul, kui töövaidluskomisjon jätab rahuldamata või rahuldab talle esitatud avalduse osaliselt, siis avaldajal on võimalus taotleda maakohtult asja läbivaatamist töövaidluskomisjoni otsuse rahuldamata osas ja vastaspoolel on võimalus taotleda maakohtult asja läbivaatamist töövaidluskomisjoni otsuse rahuldatud osas. Töövaidluskomisjoni otsus jõustub selle osalisel vaidlustamisel ITVS § 25 lg 1 teise lause järgi osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Seega juhul, kui töötaja esitab TVK-le taotluse mõista tööandjalt välja töötasu ja TVK rahuldab selle nõude osaliselt, siis on tegemist olukorraga, kus töötaja peab TVK otsusega mittenõustumise korral esitama ITVS § 25 lg 1 esimese lause järgi hagi selleks, et tema töötasu nõue rahuldataks täielikult. Praegusel juhul ei ole hageja esitanud ITVS § 24 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul maakohtusse hagi TVK otsusega välja mõistmata jäetud töötasu saamiseks. Järelikult jõustus TVK otsus ITVS § 25 lg 1 teise lause järgi osas, millega TVK jättis hageja nõude rahuldamata (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-176-14, p 10). Kuna hageja ei ole esitanud TvLS § 58 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul maakohtusse hagi TVK otsusega välja mõistmata jäetud hüvitise saamiseks TLS § 100 lg 4 alusel, siis on TVK otsus jõustunud TvLS § 59 lg 1 järgi osas, millega TVK jättis hageja nõude, hüvitise saamiseks TLS § 100 lg 4 alusel, rahuldamata. Seega vaatab kohus käesolevas asjas hüvitise nõude TLS § 100 lg 4 alusel läbi üksnes osas, mida on vaidlustatud ehk summa 895 eurot osas.
21.Riigikohus on märkinud, et kuna töövaidluskomisjonile esitatud avalduses sisaldunud nõuded loetakse hagiavalduse nõueteks, ei saa hagis teistsuguseid nõudeid esitada ka ITVS § 24 lg-s 5 reguleeritud juhtumil. Seega tuleb kohtule esitada samad nõuded nagu töövaidluskomisjonile ning seda ka juhul, kui kohus kohustab tulenevalt ITVS § 24 lg-st 5 hagejat oma avaldust parandama. Kohus vaatab läbi sama vaidluse, mille vaatas läbi ka töövaidluskomisjon. Kohtus läbivaadatavat töövaidlust saab pidada samaks, kui selle nõude alus ja ese on samad töövaidluskomisjonile esitatud avalduse aluse ja esemega. ITVS § 24 lg-tes 3 ja 5 nimetatud piirangu eesmärk on vältida olukordi, mil töövaidluskomisjoni pöördutakse nt rahalise nõudega ja pärast selle rahuldamata jätmist esitatakse hagi, milles taotletakse nt tööle ennistamist. Nimetatud sätted ei keela edaspidises
menetluses hagi muutmistoiminguid tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel (nt võib suurendada viivisenõuet). Eelkõige võib hageja töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel muuta kohtumenetluses hagi mitteolulises osas viisil, mida ei saa lugeda hagi muutmiseks TsMS § 376 lg 1 mõttes. Kuigi TsMS § 376 lg 5 p 2 järgi ei loeta hagi muutmiseks nõude suurendamist ega laiendamist, on selle sätte mõtteks lubada siiski üksnes ebaolulisi muudatusi nõude suuruse ja hagi aluseks olevate asjaolude osas. Nõude olulise suurendamise ja laiendamise korral on tegemist hagi muutmisega TsMS § 376 lg 1 mõttes (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-48-08). Kuna hageja ei esitanud TVK-le nõuet viivise saamiseks ning 01.12.2018 esitatud nõuet viivise väljamõistmiseks ei saa lugeda nõude suurendamiseks, vaid tegemist on hagi muutmisega TsMS § 376 lg 1 mõttes, siis leiab kohus, et käesolevas asjas tuleb hageja 01.12.2018 esitatud viivisenõue jätta läbi vaatamata.
22.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: 14.07.2017 sõlmisid pooled tähtajatu töölepingu nr xxx, millega hageja asus kostja juures tööle autobussijuhi ametikohale ja töötasuga 505 eurot bruto (tl 22-23); 19.01.2018 esitas hageja kostjale töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse alates 20.01.2018 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel (tl 23 pöördel); Kostja on töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse kätte saanud 19.01.2018 (TVK tl 9); Kostjal on hagejale tasumata välislähetuse päevaraha 10 päeva eest 320 eurot (TVK tl 9); Hagejale maksti lõpparve 26.01.2018 (tl 25).
23.Pooled vaidlevad töölepingu lõpetamise ja lõppemise asjaolude üle ning töötasu suuruse üle. Töölepingu lõppemine
24.Nõude õiguslik alus on TLS § 104 lg 1, mille kohaselt seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Töölepingu ülesütlemise aluse esinemise peab esile tooma ja tõendama pool, kes tugineb ülesütlemise kehtivusele, st käesoleval juhul kostja (vt Riigikohtu otsus kohtuasjas nr 3-2-1-20-00).
25.TLS § 95 lg 1 järgi töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine.
26.Vastavalt TLS § 105 lg 1 kohtule peab hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Riigikohus on märkinud, et Seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 kohaselt tühine. TLS § 105 lg 1 järgi peab kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, et ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude peab esitama pool, kellele ülesütlemisavaldus tehti (vt nt Riigikohtu lahend kohtuasjas nr 3-2-1-170-11, p 12, 13). Kolleegium selgitab, et TLS § 105 lg 1 kohase hagi või avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks peab pool, kellele avaldus tehti, esitama üksnes juhul, kui ta on saanud kätte seaduses sätestatud vorminõuetele vastava ülesütlemisavalduse. Olukorras, kus töölepingu ülesütlemise avaldus on töötajale või tööandjale kättetoimetatud muus kui kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (suuliselt), ei pea ta töösuhte jätkumiseks töölepingu ülesütlemist TLS § 105 lg 1 kohaselt vaidlustama. Küll aga saab töötaja juhul, kui talle ei ole kätte toimetatud seaduses sätestatud vorminõuetele mittevastavat ülesütlemisavaldust, tugineda töölepingu ülesütlemise tühisusele TLS § 95 lg 1 teise lause järgi muus vaidluses, nt saamata jäänud töötasu hüvitamise nõudes TLS § 108 järgi. Samuti on töötajal sellisel juhul õigus esitada tuvastushagi töölepingu kehtivuse tuvastamiseks TsMS § 368 lg 1 järgi, järgimata TLS § 105 lg-s 1 sätestatud tähtaega. Nendel juhtudel ei ole töötajal ega tööandjal õigust taotleda TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu lõpetamist ning töövaidlusorganil õigust töölepingut lõpetada.
Samuti ei ole sellisel juhul töötajal õigust nõuda tööandjalt TLS §-s 109 nimetatud hüvitist (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-52-14).
27.Puudub vaidlus, et hageja esitas kostjale 19.01.2018 töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse alates 20.01.2018 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel (tl 23 pöördel). Puudub vaidlus, et kostja on avalduse kätte saanud 19.01.2018, mida kostja on kinnitanud TVK 04.04.2018 istungil (TVK tl 9). Puudub vaidlus, et kostja hageja töölepingu erakorralist ülesütlemist ei vaidlustanud. Kohus on seisukohal, et kuna hageja on esitanud kostjale vorminõuetele vastava ülesütlemisavalduse, siis oli kostja kohustatud esitama TLS § 105 lg 1 kohase hagi või avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Kostja väited, et kostja sai aru esitatud avaldusest, et hageja soovib lahkuda omal soovil, on alusetu ja tõendamata. Hageja esitatud avaldusest on üheselt aru saadav, et tegemist ei ole tingimusliku avaldusega ning hageja avaldusega lahkuda töölt omal soovil. Hageja on selgelt märkinud, et soovib töölepingu üles öelda erakorraliselt. Seega, kuna kostja ülesütlemist ei vaidlustanud tähtaegselt, siis on hagejapoolne töölepingu ülesütlemine algusest peale kehtiv ja poolte vahel 14.07.2017 sõlmitud tööleping nr xxx on TLS § 91 lg 2 p 2 alusel lõppenud alates 20.01.2018. Saamata jäänud töötasu
28.Nõude õigusliku aluse moodustavad koosmõjus TLS § 28 lg 2 p 2, § 35, § 84 lg 1. TLS § 28 lg 2 p 2 näeb ette, et tööandja on kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 35 kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. TLS § 84 lg 1 järgi töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks.
29.Pooltel on vaidlus selles, kas töösuhtele kohaldub 01.01.2017 jõustunud üldtöökokkulepe. Hageja on seisukohal, et kostja on kohustatud hagejale tasuma töötasu kokkuleppes sätestatud tingimustel. Kostja leiab, et kostjale kokkulepe ei kohaldu, kuna kostja ei ole Autoettevõtete Liitu ega ametiühingusse kuuluv juriidiline isik. Kostja on seisukohal, et kui käesolevas asjas kohaldub KLS § 4 lg 4, siis peaks kohus kontrollima nimetatud paragrahvi põhiseaduspärasust, kuna see piirab ettevõtlusvabadust.
30.Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda töötasu kokkuleppes sätestatud tingimustel. Autoettevõtete Liidu ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu liikmed sõlmisid kollektiivlepingu, mis näeb ette bussijuhtide miinimumtasu suuruse. Alates 01.01.2017 kehtib Autoettevõtjate Liidu ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu liikmete vahel 16.09.2016 sõlmitud kokkulepe. Hagejaga bussijuhi töölepingu sõlmimisel juulis 2017 kehtinud kollektiivlepingu seaduse (KLS) § 4 lg 4 kohaselt võib tööandjate ühingu või liidu ning töötajate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel sõlmitud kollektiivlepingut laiendada poolte kokkuleppel käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 määratud tingimuste osas. Laienemise ulatus määratakse kindlaks kollektiivlepingus. Üldtöökokkuleppe § 4 sätestab, et üldtöökokkuleppega sätestatud töö- ja puhkeaja tingimused ning töö tasustamise tingimused laienevad ja on kohustuslikud kõigile Ühistranspordiseaduse mõttes sõitjate bussiveoga tegelevatele ja selleks tööjõudu rentivatele tööandjatele ja töötajatele, sõltumata nendega sõlmitud lepingu liigist. Pooled ei vaidle, et kostja tegevus vastab bussiveo tunnustele hagejaga töölepingu sõlmimisel juulis 2017 kehtinud ühistranspordiseaduse (ÜTS) (edaspidi 2017 ÜTS) § 3 p 1 tähenduses ning, et kostja tegeleb kaugliininiveoga 2017 ÜTS § 4 lg 1 ja 3 tähenduses. Seega laienevad 01.01.2017 jõustunud kokkuleppes sätestatud tingimused KLS § 4 alusel. 01.01.2017 jõustunud kokkuleppe tingimused laienevad pooltele sõltumata sellest, et nad ei ole Autoettevõtete Liidu ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu liikmed.
31.Üldtöökokkuleppe lisa 1 § 1 p 1 ja 2 sätestavad, et töötajate põhitöötasu alammäärad alates 01.01.2017 on autojuhtidel (trammi-, trolli- ja bussijuhid): 3,50 € ning ühenduse tegevusloa, liiniloa
ja avaliku teenindamise lepingu alusel täistööajaga töötavate bussi-, trolli- ja trammijuhtide brutopalk ei ole väiksem kui 835 € kuus (miinimum kuutasu). Miinimum kuutasu sisaldab seadusest, kollektiivlepingust ja töölepingust tulenevad tasusid). Üldtöökokkuleppe § 2 p 1 ja 2 järgi töötajate põhitöötasu alammäärad alates 01.01.2018 on autojuhtidel (trammi-, trolli- ja bussijuhid): 3,75 € ning ühenduse tegevusloa, liiniloa ja avaliku teenindamise lepingu alusel täistööajaga töötavate bussi-, trolli- ja trammijuhtide brutopalk ei ole väiksem kui 895 € kuus. Miinimum kuutasu sisaldab seadusest, kollektiivlepingust ja töölepingust tulenevaid tasusid).
32.Pooled ei vaidle, et tulenevalt poolte vahel sõlmitud töölepingu punktist 4.1 kohustus kostja tasuma hagejale töötasu 505 eurot kuus (tl 22-23). Puudub vaidlus ning on tõendatud, et kostja on perioodil august 2017 – november 2017 tasunud hagejale töötasu 433,54 eurot neto (505 eurot bruto), seega tuleb kostjal juurde tasuda 330 eurot kuus bruto (835-505), kokku 1320 eurot bruto (4x330). 33. Detsember 2017 eest on kostja tasunud hagejale töötasu 415,13 eurot neto ehk 421,88 eurot bruto (tl 23 pöördel, 29). Detsembris 2017 oli 19 tööpäeva. Puudub vaidlus, et hageja viibis välislähetuses 10 päeva (TVK tl 27), seega oleks hageja pidanud tasu saama 439,47 eurot bruto (835/19x10). Eestis oleks kostja pidanud hagejat kindlustama tööga 9 tööpäeva ning tasuma töötasu 252 eurot bruto (9x8x3,5). Kokku oleks kostja pidanud hagejale tasuma 691,47 eurot bruto. Tasumata on 269,59 eurot bruto (439,47+252-421,88).
34.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et poolte vahel sõlmitud tööleping lõppes 20.01.2018. Seega oli hagejal jaanuaris 2018 14 tööpäeva. Puudub vaidlus, et hageja viibis 5 päeva välislähetuses, mille eest kostja oli kohustatud tasuma 203,41 eurot bruto (895/22x2). Eestis oleks kostja pidanud hagejat kindlustama 9 tööpäeva ning tasuma töötasu 270 eurot bruto (9x8x3,75). Kostja on tasunud jaanuar 2018 hagejale töötasu 127,59 eurot neto ehk 162,07 eurot bruto (tl 25, 27 pöördel). Tasumata on 311,34 eurot bruto (203,41+270-162,07).
35.Eeltoodust tulenevalt on hagejal saamata jäänud töötasu kokku 1900,93 eurot bruto (1320+269,59+311,34).
36.Kostja taotlus, jätta käesolevas asjas kohaldamata KLS § 4 lg 4 ning selle alusel kohaldatav üldtöökokkulepe ja tunnistada KLS § 4 lg 4 põhiseadusevastaseks, tuleb jätta rahuldamata. Kohus märgib, et otsustus jätta põhiseaduslikkuse järelevalve taotlus rahuldamata või läbi vaatamata ning sellise põhistamiskohustuse ulatus sõltub väga suurel määral konkreetse juhtumi eripärast ja taotluse sisust. Kohtul on õigus hinnata kohtumenetluse poole taotluses tõstatatud põhiseadusliku probleemi õiguslikku kaalukust ja tähendust konkreetse kohtuasja lahendamise seisukohalt ning sellest lähtudes valida põhjalikkuse aste, millega põhistada taotluse rahuldamata või läbi vaatamata jätmist. Kui vaidlustatud norm on ilmselgelt asjassepuutumatu või kohtumenetluse poole väide normi põhiseadusvastasuse kohta konkreetse kohtuasja kontekstis ilmselgelt põhjendamatu, võib kohus otsuses või määruses erandina piirduda üksnes selle järelduse äramärkimisega (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-1-1-48-12, p 16.3.2). Käesoleval juhul ei ole kostja piisavalt oma taotlust põhistanud ning kohtu hinnangul on kostja väide KLS § 4 lg 4 põhiseadusvastasuse kohta konkreetse kohtuasja kontekstis põhjendamatu, kuivõrd KLS § 4 lg 4 ei riku kostja poolt välja toodud põhiseaduse normides (PS § 31) sätestatud põhiõigusi. Pigem PS § 31 kinnitab asjaolu, et Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja –liitudesse. Üldtöökokkulepe on sõlmitud töötajate kui töösuhtes nõrgema poole kaitseks, mille sõlmimine annab võimaluse kokku leppida palgatingimustes ka siis, kui tööandja vastavasse tööandjate liitu ei kuulu ja töötajad ametiühinguga ühinenud pole. Üldtöökokkuleppe laiendamisega tegevusvaldkonna või territooriumi piires tagatakse sotsiaalne kaitse töötajatele, kelle tööandjad kas ei ole olnud nõus lepingut sõlmima või kelle ettevõttes ei ole suudetud kollektiivlepingu sõlmimiseks piisavalt töötajaid koondada. Laiendatud üldtöökokkulepete tulemusena ühtlustuvad ja paranevad kogu sektoris töötingimused ning eriti võidavad need, kelle läbirääkimisjõud tööandjaga on madal. Kohus ei nõustu kostjaga, et üldtöökokkulepe takistab kuidagi kostja ettevõtlust.
Aegumata kasutamata põhipuhkuse hüvitis
37.Kasutamata põhipuhkuse hüvitise nõude õiguslik alus on TLS § 71, mis sätestab, et töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.
38.Puudub vaidlus, et hagejal on õigus saada hüvitist 14 kalendripäeva kasutamata jäänud puhkuse eest. Kostja pidi hagejale tasuma aegumata kasutamata jäänud põhipuhkuse eest hüvitist 378,80 eurot (4031,47/149x14). Kostja on arvestanud hagejale puhkusehüvitist 229,46 eurot bruto ja tasunud 180,63 eurot neto. Seega on kostja kohustatud hagejale tasuma aegumata kasutamata jäänud põhipuhkuse eest hüvitist lisaks 149,34 eurot bruto. Välislähetuse päevaraha
39.TLS § 21 lg 1 järgi tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Puudub vaidlus, et kostjal on hagejale tasumata töölähetuse päevarahad 10 päeva eest, mida kostja tunnistas TVK istungil (TVK tl 9). TLS § 40 lg 2 teise lause alusel välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. Sama § lg 3 sätestab, et Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega välislähetuse päevaraha alammäära ja tingimused, millega piiratakse päevaraha maksmist tulenevalt lähetuskoha kaugusest, lähetuse algus- ja lõpuajast ning lähetuse ajal toimuvast toitlustamisest. Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määruse nr 110 § 3 järgi välislähetuse päevaraha alammäär on 22,37 eurot päevas. Kostja on võtnud omaks, et kostjal on hagejale tasumata välislähetuse päevaraha 320 eurot. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Seega kuulub hageja nõue mõista kostjalt välja välislähetuse päevaraha 320 eurot rahuldamisele. Hüvitis TLS § 100 lg 4
40.Hageja hüvitise nõude aluseks on TLS § 100 lg 4, mille kohaselt, kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid.
41.Hageja palub kostjalt välja mõista hüvitise 895 eurot bruto. Kostja palub jätta nõue rahuldamata või vähendada hüvitist null euroni, kuna hagejapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine oli põhjendamata.
42.Kohus on seisukohal, et kuna kohus on tuvastanud, et poolte vahel sõlmitud tööleping lõppes hagejapoolse ülesütlemisega TLS § 91 lg 2 p 2 alusel 20.01.2018, siis on hagejal õigus nõuda ning kostjal kohustus tasuda hüvitist TLS § 100 lg 4 alusel. Kohus, arvestades aga mõistlikkuse põhimõtete, konkreetse juhtumi asjaolusid, on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb vähendada hüvitise määra 417,50 euroni. Kuigi töölepingu ülesütlemine hageja poolt on kehtiv ning kostja ei ole ülesütlemist vaidlustanud, siis ei ole kohus tuvastanud, et kostjapoolne lepingu rikkumine oli nii oluline, et pidi päädima töölepingu ülesütlemisega. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja alles 11.01.2018 pöördunud esmakordselt kostja poole selgituste saamiseks ning lisaks veel 14.01.2018 ja 16.01.2018 (tl 25 pöördel – 26 pöördel). Hageja ei ole andnud kostjale tähtaega võimalike rikkumiste lõpetamiseks, vaid on 8 päeva hiljem esitanud koheselt töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse. Lisaks on kostja istungil kohtule selgitanud, et kostja ei teadnud, et kostjale kohaldub üldtöökokkulepe ning kostja leiab käesoleva ajani, et vastav kokkulepe kostjale ei kohaldu. Seega igasugune kommunikatsiooniprobleem ei ole põhjuseks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kuna kostja aga ei ole hagejapoolselt töölepingu ülesütlemist vaidlustanud, siis on
kohus seisukohal, et mõistlik ja õiglane hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel on käesoleval juhul 417,50 eurot bruto (835 (üldtöökokkuleppe lisa 1 § 1 p 2)/2). Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
43.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et kuigi kohus on rahuldanud hagi peaaegu samas ulatuses, millega kostja oli nõus sõlmima kompromissis, siis arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid ning asjaolu, et töötaja on siiski nõrgem pool töövaidluses, leiab kohus, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna RK ja Riigikohtu lahenditega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.