lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-1366/13

Võlaõigus › Raviteenuse osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 22.03.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-1366/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Raviteenuse osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.03.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1927
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 3 lg 1, 2Õigus pöörduda kohtusseTsMS § 168 lg 1Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-19-1366/20Riigikohtu tsiviilkolleegium26.09.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (27)

lahend.ee
3-23-1535/13Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja22.06.20263-26-125/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja11.06.20263-25-3334/6Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja28.10.20253-25-2767/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja22.08.20253-25-2507/5Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja21.08.20253-23-636/26Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja31.07.2025

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Sihtasutus Tallinna Lastehaigla90006590(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Gaida Kivinurm ja Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

22. märts 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-1366

Tsiviilasi

YY ja XX hagi Sihtasutuse Tallinna Lastehaigla vastu ravi teostamise kohustamise nõudes. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 5. veebruari 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

YY ja XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja I YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja II XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Hagejate ühine lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Kostja Sihtasutus Tallinna Lastehaigla (registrikood 90006590), lepinguline esindaja advokaat Kaspar Koppel

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 5. veebruari 2019 määruse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud solidaarselt YY ja XX kanda.
4.Rahuldada Sihtasutuse Tallinna Lastehaigla määruskaebemenetluse kulude suuruse kindlaksmääramise ja solidaarselt YY-lt ja XX-lt väljamõistmise taotlus osaliselt. Määrata Sihtasutuse Tallinna Lastehaigla menetluskulude rahaliseks suuruseks ringkonnakohtus 400 eurot ning mõista solidaarselt YY-lt ja XX-lt Sihtasutuse Tallinna Lastehaigla kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 400 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivist alates praeguse määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 363 lg 1Hagiavalduse sisu
TsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused
TsMS § 372 lg 5Hagi menetlusse võtmise otsustamine
TsMS § 533Isiku paigutamine kinnisesse asutusse
TsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamine
VÕS § 619Käsunduslepingu mõiste
VÕS § 621 lg 1Käsundiandja juhised
VÕS § 760Lepingu sõlmimise kohustus
VÕS § 762Tervishoiuteenuse osutamine
VÕS § 763 lg 1Üldtunnustamata meetodite kasutamine raviteenuse osutamisel
VÕS § 766 lg 4Patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustus
3-25-1529/5
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
28.05.2025
3-25-161/11Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja21.02.2025
3-21-2961/19Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja19.08.2024
3-24-2270/3Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja12.08.2024
3-21-2491/28Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja28.06.2024
3-21-1297/143Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium21.11.2023
3-22-2205/145Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja29.09.2023
3-23-1014/5Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja16.05.2023
3-23-712/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja12.04.2023
3-22-2390/12Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium28.12.2022
3-22-2216/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja08.12.2022
3-22-2390/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja23.11.2022
3-22-1570/8Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja12.09.2022
3-22-1024/5Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja11.05.2022
2-20-140624/27Viru Maakohus Rakvere kohtumaja18.02.2022
3-21-2351/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja25.10.2021
3-21-2214/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja12.10.2021
3-21-30/19Riigikohtu üldkogu28.06.2021
2-21-170/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja21.05.2021
2-20-15079/16Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium25.01.2021
2-19-14978/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja06.03.2020

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1.YY (hageja I, ema) ja XX (hageja II, laps) esitasid Harju Maakohtusse 28. jaanuaril 2019 ühise hagi Sihtasutuse Tallinna Lastehaigla (kostja) vastu, paludes kohustada kostjat osutama hagejale II tervishoiuteenust, mille raames manustada hagejale II iga päev kokku 25 kuni 100 g C-vitamiini ja seda järjest 30 päeva või kuni hageja II tervisliku olukorra olulise halvenemiseni. Hagiavalduse kohaselt on hagejal II diagnoositud 2018. aasta alguses leukeemia. Kuna keemiaravi tulemusena on tema tervislik olukord halvenenud, viibib ta alates
12.detsembrist 2018 onkoloogiaosakonnas ning alates
27.detsembrist 2018 intensiivraviosakonnas, kus tema tervislik seisund pidevalt halveneb. Ema on lapse tervisliku seisundi osas konsulteerinud välisriigi ekspertidega, kes on soovitanud ravida last kõrgdoosides C-vitamiiniga, sest laps ei talu enam tavapäraseid ravimeid. Ravi jätkudes sureb laps maksa funktsioneerimise lõppemise tulemusena. Ajavahemikul 23. detsember 2018 kuni 26. detsember 2018 raviti last kõrgdoosides Cvitamiiniga, mille tulemusel tema seisund paranes, kuid 27. detsembril 2018 teatas lapse raviarst, et kuna tegemist pole teaduslikult tõestatud ravimeetodiga, siis seda ravi jätkata ei saa. Kuna kostja on C-vitamiini ravist keeldunud, esineb reaalne oht, et laps võib nõutud ravimeetodi kohaldamata jätmisel surra. Kuigi kostja kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastest teadmisest juhinduvalt, peab ta siiski järgima hagejate üldiseid soove ja juhiseid. Hagejad on korduvalt teatanud kostjale, et nad ei soovi antibakteriaalset ravi, vaid on palunud kasutada C-vitamiini ravimeetodit.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2.Maakohus keeldus 5. veebruari 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel, kuivõrd hagi ei ole esitatud seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ega eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ning hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Menetluskulud jättis maakohus hagejate kanda. Maakohus märkis, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 762 kohaselt on ravi teostamisel ravi sisu määramine tervishoiuteenuse osutaja pädevuses, mitte kohtu pädevuses. Kohtul puudub pädevus määrata eriteadmisi vajavat raviotsust. Maakohus selgitas, et TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt märgitakse hagiavalduses hageja selgelt väljendatud nõue, mis peab olema täidetav. Konkreetse ravi määramine on arsti erialane otsustus, mis tehakse tervishoiuteenuse osutamise käigus.

MÄÄRUSKAEBUS

3.Hagejad esitasid määruskaebuse, milles paluvad vaidlustatud määruse tühistada ja teha uus määrus, millega võtta hagejate hagi menetlusse. Esiteks on TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamine ebaõige, kuna hagi on esitatud hageja II seadusega kaitstud õiguse ja huvi kaitse eesmärgil, milleks on lapse õigus rääkida kaasa ning otsustada tema elu ja tervist puudutavates küsimustes. Tegemist pole objektiivselt võimatu eesmärgiga, sest hageja II suhtes on taotlevat ravi varasemalt kostja poolt kasutatud, mille tulemusena hageja II tervislik seisund paranes. Samuti ei ole tegemist saavutamatu eesmärgiga, sest taotletavat ravi kasutatakse laialdaselt mitmes välisriigis. Välisriikide eksperdid on hageja II 2 (5)

tervislikku seisundit arvestades soovitanud kasutada ka kõrgdoosides C-vitamiini ravi. On teaduslikult tõestatud, et kõrgdoosides C-vitamiini ravi ei kujuta patsiendile ohtu. Teiseks on ebaõige maakohtu seisukoht, et VÕS § 762 kohaselt kuulub ravi teostamisel ravi sisu määramine tervishoiuteenuse osutaja pädevusse. Tegemist on eriolukorraga, kus erinevatel ekspertidel on erinevad seisukohad ja kostja on keeldunud ravi teostamast põhjusel, et tegemist on Eestis üldtunnustamata ravimeetodiga. Tunnustatud eksperdid on seda ravistrateegiat soovitanud. Samuti ei ole õige maakohtu seisukoht, et kohtu pädevusse ei kuulu eriteadmisi vajavate otsuste määramine (nt isiku paigutamine kinnisesse asutusse TsMS § 533 alusel). Kolmandaks ei ole konkreetse ravi määramine arsti erialane otsus, vaid patsiendil peab olema sõnaõigus ravistrateegias, eriti olukorras, kus patsiendi arvamust on toetanud ka teised eksperdid ja on tõendatud, et hagejate poolt soovitud ravi teostamise tagajärjel hageja II tervislik seisund paranes. Neljandaks on hagejate nõue lõpetada hetkel kasutusel olev ravimeetod põhjendatud. Kuigi kõrgdoosides C-vitamiini ravi pole Eestis tunnustatud ravimeetod, on nimetatud ravimeetodi kasutamine VÕS § 763 lg 1 alusel lubatud. Hagejate väiteid kõrgdoosides C-vitamiini ravi vajalikkuse osas kinnitab JS arvamus, kes on konsulteerinud professor TL-ga. Nimetatud arvamuse kohaselt on teaduslikult tõestatud, et kõrgdoosides C-vitamiini ravi ei kujuta patsiendile ohtu.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Kostja palub jätta määruskaebus rahuldamata ja vaidlustatud kohtumäärus muutmata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 12. märtsil 2019.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21 alusel rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta määruse õiguslikke põhjendusi.
6.Maakohus on keeldunud mõlema hageja ühise hagi menetlusse võtmisest põhjusel, et ravi sisu määramine ravi teostamisel kuulub VÕS § 762 järgi tervishoiuteenuse osutaja pädevusse. Praegusel juhul on tervishoiuteenuse osutajal lepinguline suhe 15-aastase hagejaga II ja hageja I on hageja II seaduslik esindaja. Kolleegiumi hinnangul keeldus maakohus õigesti hagi menetlusse võtmisest, kuid hageja I nõude menetlusse võtmisest oleks tulnud keelduda TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel, sest hageja I õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kolleegiumi hinnangul TsMS § 3 lg 2 eeldust ei esine. Selles osas tuleb maakohtu määruse õiguslikku põhjendust muuta, kuid maakohtu määruse resolutsioon jääb muutmata.
7.Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et kohtul puudub pädevus kohustada tervishoiuteenuse osutajat raviteenuse osutamisel kasutama konkreetset ravimeetodit. Tervishoiuteenus peab VÕS § 762 esimese lause järgi vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Tervishoiuteenuse osutamise leping on olemuslikult käsundusleping VÕS § 619 mõttes. Kuigi VÕS § 621 lg 1 esimese lause järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid, siis sama lõike teise lause järgi, kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes. 3 (5)

Seega ei saa patsient arstile ette kirjutada, millist ravi tuleks kohaldada, küll aga on tal õigus ravist keelduda (vt Riigikohtu 13. juuni 2018 otsus asjas nr 2-15-123028, p 21.3 kolmas lõik).

8.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks (TsMS § 3 lg 1). Kohustus, mille täitmist saaks hageja II (kohtu kaudu) nõuda, peab tulenema kas seadusest või lepingust. Seadusest tuleneb tervishoiuteenuse osutajale lepingu sõlmimise kohustus (VÕS § 760). Hagis esitatud asjaoludel osutatakse hagejale II tervishoiuteenust (VÕS § 762). Seadusest ei tulene, et kohus saaks tervishoiuteenuse osutajat kohustada tervishoiuteenust osutama konkreetsel viisil. Õige ei ole praeguse asja puhul tõmmata paralleeli kinnisesse asutusse paigutamise menetlusega (TsMS-i 54. peatükk), sest selles menetluses otsustab kohus, kas lisaks kinnisesse asutusse paigutamisele sanktsioneerib kohus ka tahtevastase ravi. Ravimisel kohalduvad VÕSi tervishoiuteenuse osutamise sätted ja toimunud ravi kvaliteedi üle saab kohus otsustada tervishoiuteenuse osutaja vastu esitatud hagi menetlemisel (vt Riigikohtu 19. veebruari 2014 määrus asjas nr 3-2-1-155-13, p 57). See, kas raviteenuse osutamisel kasutatakse üldtunnustamata meetodit, kuulub samuti tervishoiuteenuse osutaja pädevusse. VÕS § 763 lg 1 sätestab, millal võib üldtunnustamata meetodit raviteenuse osutamisel kasutada, kuid sellise meetodi kasutamist ei saa nõuda. Praeguses asjas tuleb arvestada, et patsiendiks (hageja II) on piiratud teovõimega isik. Piiratud teovõimega patsiendi puhul tuleb lähtuda täiendavalt VÕS §-st 766. VÕS § 766 lg 4 sätestab, millal tervishoiuteenuse osutaja võib seadusliku esindaja otsust eirata ning osutada tervishoiuteenust ka siis, kui patsiendi seaduslik esindaja keeldub nõusoleku andmisest. Nimetatud sättest tulenevalt on tervishoiuteenuse osutaja kohustus seadusliku esindaja otsust eirata, kui see kahjustaks ilmselt patsiendi huve.
9.Kolleegiumi hinnangul on maakohus TsMS § 371 lg 2 p 2 sätet hageja II nõude menetlemisest keeldumisel õigesti kohaldanud. Hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kui hagis esitatud asjaoludel ei ole nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Praegusel juhul on tegemist sellise hagiga.
10.Kuna ringkonnakohus kontrollib üksnes hagi menetlusse võtmisest keeldumise õiguspärasust, siis ei anna kolleegium hinnangut määruskaebuses ja selle vastuses esitatud ravimeetodite kohta käivatele sisulistele väidetele.
11.Maakohus on jätnud menetluskulud hagejate kanda. Selles osas kolleegium täpsustab, et menetluskulud maakohtus tuleb jätta hagejate kanda TsMS § 168 lg 1 alusel. Kuna hagejad on esitanud ühise hagi, siis vastutavad nad menetluskulude hüvitamise eest solidaarselt. Kostjal menetluskulud maakohtus puudusid. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt hagejate kanda. Kolleegium määrab TsMS § 174 lg 1 ja TsMS § 175 lg 1 järgi kindlaks kostjale hüvitavate määruskaebemenetluse kulude rahalise suuruse ja mõistab need solidaarselt hagejatelt kostja kasuks välja. Kostja ringkonnakohtule esitatud määruskaebemenetluse kulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt oli kostja lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus 864 eurot (käibemaksuga), sh faktiliste asjaoludega tutvumine ja protsessuaalse positsiooni kooskõlastamine 0,9 tundi, taotluse koostamine menetlustähtaja pikendamiseks 0,3 tundi, vaidlustatud kohtumääruse analüüs 0,4 tundi, määruskaebuse analüüs 0,6 tundi, positsiooni kooskõlastamine 0,8 tundi ja määruskaebusele vastuse koostamine 4,2 tundi. Advokaadist esindaja tunnitasu on 100 eurot (käibemaksuta).

4 (5)

Kostja taotleb menetluskulusid käibemaksuga, kuid ei ole kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 10 kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Maksu- ja Tolliameti andmetel on kostja käibemaksukohustuslasena registreeritud. Seega tuleb mõista hagejatelt kostja menetluskulud välja ilma käibemaksuta.

12.TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegiumi hinnangul ei ületa kostja esindaja tunnitasu ringkonnakohtus keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Asja olemust, vaidluse keerukust ja määruskaebemenetluses tehtud toiminguid arvestades ei ole kolleegiumi hinnangul põhjendatud kostja lepingulise esindaja ajakulu 7,2 tundi. Hagejate arvates on vajalik ja põhjendatud kostja esindaja ajakulu 30 min. Arvestades menetlustoimingu sisu, peab ringkonnakohus põhjendatuks ajakuluks: menetlusdokumentidega tutvumine 2 tundi ja määruskaebusele vastuse koostamine 2 tundi, kokku 4 tundi. Kostja ei pidanud esitama hagile sisulisi vastuväiteid.
13.Kostja on taotlenud, et hagejad tasuksid solidaarselt hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
14.TsMS § 372 lg 5 esimene lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. / allkirjastatud digitaalselt / Meeli Kaur

/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm

/ allkirjastatud digitaalselt / Indrek Parrest

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja