Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-15-16682 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 24. juulil 2015 töölepingu ja kostja asus hageja juures tööle projektijuhina alates 27. juulist 2015 põhipalgaga 1910 eurot kuus. Pooled sõlmisid ka konkurentsikeelu kokkuleppe (töölepingu p 5.3 ja lisa nr 2), mille kohaselt kostja ei või ilma hageja eelneva kirjaliku nõusolekuta töötada töölepingu kehtivuse ajal hageja konkurendi juures, täita hageja konkurendi käsundit ega konkureerida hagejaga iseseisvalt. Hageja konkurendiks on ettevõtja või füüsiline isik, kes tegutseb hagejaga samal tegevusalal, s.o ehituses. Konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise juhuks leppisid pooled kokku kostja kuue kuu keskmise palga suuruse leppetrahvi. Kostja ütles töölepingu alates 13. augustist 2015 üles perekondlikel ja tervislikel põhjustel. Pärast töösuhte lõpetamist selgus, et kostja on osutanud hagejale OÜ Allika Vara kaudu konkurentsi. Kostja on selle äriühingu osanik ja juhatuse liige ning äriühing tegeleb ehitusega. Kostja osutas töölepingu kehtivuse ajal ehitusteenust mh Priman Ehitus OÜ-le, Henniger Ehitus OÜ-le ja Maki Konsultatsioonid OÜ-le. Samuti on kostja töötanud töölepingu kehtivuse ajal projektijuhina ehitusettevõttes AS Megaron-E. Kokkuleppe kohaselt oli kostjal töölepingu kehtivuse ajal keelatud osutada hagejale konkurentsi ehituses (sh katuse ja fassaadi plekitööd) sõltumata asukohast. Kostjal tuleb hagejale tasuda leppetrahvi kostja kahe kuu keskmise palga ulatuses, s.o 3820 eurot.

2(7)

2-15-16682

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

3(7)

2-15-16682

2-15-16682 konkurentsipiirangu ulatus arusaadav) tuleb juhul, kui piirangu ulatus on kindlaks määratud ebaselgelt või seda ei ole kindlaks määratud, poolte tahe kindlaks teha sellekohast kokkulepet tõlgendades. Tuvastatud asjaolud ei anna alust lugeda vaidlusalune kokkulepe sõlmituks tööandja tüüptingimustel (VÕS § 35 lg 1), mille puhul tuleb tüüptingimuste tõlgendamiseks kohaldada VÕS §-s 39 sätestatud erireeglit. Konkurentsipiirangu kokkuleppe kui võlaõigusliku lepingu tõlgendamisel kohaldub VÕS § 29. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest (VÕS § 29 lg 1 esimene lause). Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (VÕS § 29 lg 4). Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 29 lg-s 4 sätestatu tähendab lepingu objektiivset tõlgendamist mõistliku isiku positsioonilt (kes lähtub mõlema lepingupoole arusaamadest) (vt Riigikohtu 12. jaanuari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-06, p 17). Objektiivsel tõlgendamisel tuleb muu hulgas arvestada VÕS § 29 lg-s 5 märgitud asjaoludega.

2-15-16682 vastuväidetel ei ole ta Tallinnas kunagi mingit konkurentsipiirangut rikkunud ning kõik ülejäänud tööülesanded on täidetud teises riigis ehk Norras (II kd, tl 91 pöördel). Eeltoodut arvestades on kohtud jätnud vastamata küsimusele, kas juhul, kui kostjale oli konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimise ajal teada, et hageja teeb ehitustöid Eestis, saab mõistliku isiku seisukohast järeldada, et eelduslikult on üksnes Eesti kostja jaoks kokkuleppe järgi äratuntav kui konkurentsipiirangu ruumiline ala. Sellisel juhul ei anna hagi rahuldamiseks alust asjaolu, et kostja töötas hageja väidetava konkurendi juures Norras.

2-15-16682 piiritletud. Ringkonnakohus tuvastas, et kostja tugines sellele asjaolule juba kaja esitamisel maakohtule (vt kostja väited kajas (I kd, tl 47) ja teistes menetlusdokumentides (I kd, tl 95 ning II kd, tl 17 ja 63)).

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.