Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Meeli Kaur ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.12.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-4276
Tsiviilasi
XX (X) hagi YY (Y), BB (B) ja QQ (Q) vastu pärandvara ühisuse mõttelise osa ja sellega seotud õiguste ja kohustuste üleandmiseks vajalike tahteavalduste andmisele kohustamiseks ning ebaõigete kannete parandamiseks vajalike tahteavalduste andmisele kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.06.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY, BB ja QQ apellatsioonkaebus XX apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Kostjate apellatsioonkaebuse hind 40 000 eurot Hageja apellatsioonkaebuse hind 0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastustaja/apellant XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Madis Vinni Kostja I/apellant/vastustaja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Jaanus Tehver Kostja II/apellant/vastustaja
XXXXXXXXXXX)
BB
(isikukood
Kostja III/apellant/vastustaja QQ (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Kostjate II ja III/apellantide/vastustajate lepinguline esindaja v/adv Silja Holsmer Kohtuistungi toimumise aeg
Tühistada Harju Maakohtu 08.06.2018 otsus osas, milles kohus määras kindlaks hagejale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruse. Teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks maakohtus kokku 3038 eurot. Samuti täiendada maakohtu otsuse resolutsiooni otsustusega rakendatud hagi tagamise abinõu kohta. Muus osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi.
2.Otsuse resolutsiooni terviktekst kehtib järgmises sõnastuses: 1) Hagi rahuldada. 2) Kohustada YY (Y; isikukood YYYYYYYYYYY), BB (B; isikukood BBBBBBBBBBB) ja QQ (Q; isikukood XXXXXXXXXXX) andma tahteavaldus AA (A) pärandavara ühisuse 1/3 mõttelise osa ja sellega seotud õiguste ja kohustuste üleandmiseks XX-le (X; isikukood XXXXXXXXXXX) ja andma tahteavaldused järgmiste kannete tegemiseks ning lugeda need asendatuks käesoleva kohtuotsusega: a. Kinnistusregistri registriosa nr XXXXXX teises jaos BB ja QQ kui ühisomanike kande kustutamiseks ja ühisomanikuna XX (isikukood XXXXXXXXXXX) sissekandmiseks; b. Kinnistusregistri registriosa nr ZZZZZZ teises jaos BB ja QQ kui ühisomanike kande kustutamiseks ja ühisomanikuna XX (isikukood XXXXXXXXXXX) sissekandmiseks; c. VVV osaühingu (registrikood VVVVVVVV) 64-eurose nimiväärtusega osaluse ühisomanikena BB ja QQ kustutamiseks; d. Hooneühistu P liikmelisuse nr 8 ühisomanikuna BB ja QQ liikmelisuse lõpetamiseks; e. Citroen Berlingo registreerimismärgiga
NNNNNN
registreerimismärgiga
DDDDDD
ühisomanikuna XXXXXXXXXXX) sissekandmiseks.
ja Ford Sierra XX (isikukood
3) Tallinna Notar Robert Kimmeli arvele XX poolt kantud raha 40 000 eurot tuleb pärast käesoleva otsuse jõustumist 30 päeva jooksul kanda BB ja QQ arvele võrdsetes osades. 4) Harju Maakohtu 21.03.2017 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu jätta kehtima otsust täitva abinõuna. 5) Maakohtu menetlusega seotud hageja kulud jätta solidaarselt kostjate kanda. 6) Määrata XX põhjendatud ja vajalikeks maakohtumenetluse kuludeks kokku 3038 eurot, millest 1050 eurot on tasutud riigilõiv ja 1988 eurot lepingulise esindaja tasu. 7) Mõista YY-lt, BB-lt ja QQ-lt solidaarselt välja XX kasuks maakohtumenetlusega seotud menetluskulud 3038 eurot. 8) Jätta rahuldamata XX taotlus jätta YY, BB ja QQ apellatsioonkaebus läbivaatamata. 9) YY, BB ja QQ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud XX menetluskulud jätta võrdsetes osades apellantide kanda. YY, BB ja QQ menetluskulud jäävad iga apellandi enda kanda.
10) XX apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud kulud jätta iga menetlusosalise enda kanda. 11) Määrata XX põhjendatud ja vajalikeks apellatsioonimenetluse kuludeks esindaja tasu 1148 eurot. 12) Mõista XX kasuks välja apellatsioonimenetluse kulude hüvitis YY-lt 382.67 eurot, BB-lt 382.67 eurot ja QQ-lt 382.67 eurot. 13) YY, QQ ja BB on nii maakohtu- kui apellatsioonimenetluse kulude hüvitamisega viivitamise korral kohustatud tasuma XX-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni hüvitise täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord ja tähtajad Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.17.03.2017 esitas hageja maakohtule hagi, milles palus kohustada kostjaid andma nõusolek pärandavara ühisuse 1/3 mõttelise osa ja sellega seotud õiguste ja kohustuste üleandmiseks hagejale ning andma nõusolekud järgmiste kannete tegemiseks ning lugeda need asendatuks asjas tehtava kohtuotsusega: 1) kinnistusregistri reg.osa nr XXXXXX teises jaos kostjate II ja III kui ühisomanike kande kustutamiseks ja ühisomanikuna hageja sissekandmiseks; 2) kinnistusregistri reg.osa nr ZZZZZZ teises jaos kostjate II ja III kui ühisomanike kande kustutamiseks ja ühisomanikuna hageja sissekandmiseks; 3) VVV OÜ (reg.kood VVVVVVVV) 64-eurose nimiväärtusega osaluse ühisomanikena kostjate II ja III kustutamiseks; 4) HÜ P liikmelisuse nr 8 ühisomanikuna kostjate II ja III liikmelisuse lõpetamiseks; 5) Citroen Berlingo reg/märgiga NNNNNN ja Ford Sierra reg/märgiga DDDDDD ühisomanikuna hageja sissekandmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
2.01.12.2016 Kuressaare notari Marika Leisi koostatud ja tõestatud pärimistunnistuse kohaselt on AA pärijateks võrdsetes osades kostja I, EE ja hageja. Igale pärijale kuulub 1/3 suurune mõtteline osa pärandvara ühisusest. 08.12.2016 sõlmisid kostja I müüjana
ning kostjad II ja III ostjatena kostjale I kuulunud pärandvara ühisuse 1/3 mõttelise osa müügilepingu. Sama tehingu raames tehti ja tõestati kinnistamisavaldused pärandvara ühisusse kuuluvate kinnistute kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Eeltoodud müügilepingu esemeks oli kostjale I kuuluv 1/3 suurune mõtteline osa pärandavara ühisusest koos sellega kaasnevate õiguste ja kohustustega. Pärandvara ühisuse koosseisuna määratleti müügilepingu järgi: a) kinnisasi asukohaga PPP; b) kinnistu nimetusega III asukohaga XXX; c) VVV OÜ osa 64-eurose nimiväärtusega (0,43% osakapitalist); d) HÜ P liikmelisus nr 8; e) Citroen Berlingo reg/märgiga NNNNNN; f) Ford Sierra reg/märgiga DDDDDD ja g) pärandajale kuulunud arveldusarvetel olevad rahalised vahendid. Müügilepingu punkti 2.1 kohaselt oli pärandvara ühisusest 1/3 mõttelise osa ostuhind 40 000 eurot. Vastavalt müügilepingu punktile 2.6 loeti pärandvara ühisuse mõttelise osaga seotud õigused ja kohustused kostjalt I üleläinuks kostjatele II ja III müügilepingu notariaalse tõestamise hetkest 08.12.2017. Praeguseks hetkeks on eeltoodud lepingu alusel tehtud muudatuskanded kinnistusraamatus ja äriregistris. Kinnistamisavalduste alusel on kostjad II ja III kantud kinnistusraamatusse sisse kinnisasjade ühisomanikena hageja ja EE kõrval. Liiklusregistris sõidukite omanike kohta muudatusi tehtud ei ole – Citroen’i omanikuna on endiselt märgitud AA ning Ford’i puhul ei ole andmed nähtavad.
3.Kostja I hagejat müügilepingu sõlmimisest ei teavitanud. Müügileping ja selle sisu sai hagejale teatavaks 13.12.2016, kui talle tuli kinnistusraamatust teade, et tehtud on temaga seotud kanne. Peale teate ning müügilepingu saamist otsustas hageja teostada ostueesõigust ja vormistas 21.12.2016 notariaalselt ostueesõiguse teostamise avalduse. Avaldus edastati samal päeval kostjatele. Hageja on kostjat I teavitanud ostueesõiguse teostamisest ka telefoni teel. Ostueesõiguse teostamise avalduses teavitati kostjaid ka omandi üleandmise lepingu sõlmimiseks broneeritud notari ajast, kuid kostjad notarisse ei ilmunud. Hageja on müügilepingu punkti 2.1 järgse ostuhinna hoiustanud terves ulatuses notarikontol 15.02.2017.
4.Hagejal tekkis ostueesõigus 08.12.2016 müügilepingu sõlmimise järgselt kostja I müüdud pärandvara mõttelise osa suhtes. Hageja on esitanud tähtaegselt vorminõuetele vastava avalduse. Seega on kostja I kui müüja kohustatud hagejale üle andma pärandvara ühisuse 1/3 mõttelise osa ning sellega seotud õigused ja kohustused ning andma tahteavaldused vajalike muudatuste tegemiseks. Kuna pärandvara müügil kolmandale isikule tekib asjaõigusliku toimega ostueesõigus, on käsutustehingud, mis takistavad või piiravad ostueesõiguse teostamist, tühised. Seega ei ole ostueesõiguse teostamise järgselt saabunud müügilepingu punktis 2.6 viidatud tagajärge ning selle alusel tehtud kanded erinevatesse registritesse on muutunud ebaõigeks. Hageja taotles kostjate II ja III kohustamist kinnistusraamatu kannete parandamiseks vajalike nõusolekute andmiseks ning vastavate tahteavalduste asendamiseks kohtuotsusega. Samuti on valed äriregistris olevad kanded, mida on võimalik vastavalt väärtpaberite keskregistri seaduse § 12 lõikele 3 parandada jõustunud kohtuotsusega. Juhul, kui äriregistris olevate kannete muutmiseks on vajalik kostjate II ja III nõusolekud, taotles hageja vastavate tahteavalduste andmiseks kohustamist ja asendamist kohtuotsusega.
5.Kostjate vastuväidetele vaidles hageja vastu. Hageja kui pärija teostatud ostueesõigus ei ole hea usu põhimõttega vastuolus. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 2611 lõige 1 ei kohaldu, kuna tegemist on pärandvara mõttelise osa kui terviku suhtes teostatud ostueesõigusega. Väärad on kostja I väited pärandvara mõttelise osa üleandmiseks kohustamiseks aluse puudumise ning täitmise võimatuse kohta.
Kostja I vastuväited
6.Kostja I vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hagejal puudub alus kostjalt I hagis nimetatud tahteavalduste tegemist nõuda. Kostja I ja kaaskostjate vahel 08.12.2016 sõlmitud pärandvara ühisuse mõttelise osa müügilepingu ese oli juba enne hagi esitamist müügilepingu kohaselt kaaskostjatele üle antud. Müügilepingu punkt 2.6 sätestas, et kõik pärandvara ühisuse mõttelise osaga seotud õigused ja kohustused lähevad ostjale üle lepingu notariaalse tõestamise hetkest. Kaaskostjad on 12.12.2016 kantud ühisomanikena kinnistusraamatusse varasemalt kostjale I kuulunud ühisomandi osade osas ning äriregistris on fikseeritud osaühingu osa ja hooneühistu liikmelisuse kuulumine kaaskostjate ühisomandisse. Eeltoodu kinnitab, et kostja I ei ole alates 08.12.2016 (kinnisasjade osas alates 12.12.2016) pärandvara ühisusse kuuluvate asjade omanik. Kuna kostja I omand on üle läinud kaaskostjatele, ei kuulu kostja I ühisomanike ringi. Sel põhjusel ei saa kostjal I olla kohustust anda hagejale nõusolekut pärandvara ühisuse mõttelise osa ning sellega seotud õiguste ja kohustuste ülekandmiseks hagejale, samuti nõusoleku andmist kannete tegemiseks kinnistusregistris ja teistes registrites. Ainuüksi asjaolu, et ostueesõiguse teostamise tagajärjel loetakse sõlmituks müügileping kostja I ja hageja vahel, ei anna hagejale alust nõuda kostjalt I hagis nimetatud nõusolekuid. Müügilepingu täitmist hageja kostjalt I nõuda ei saa (võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lõike 2 punkt 1), seega ei saa kostjal I olla kohustust teha tahteavaldusi.
7.Kostja I ei nõustunud hagejaga, et ostueesõiguse teostamise järgselt ei ole saabunud 08.12.2016 müügilepingu punktis 2.6 viidatud tagajärge ning selle alusel tehtud kanded erinevatesse registritesse on muutunud ebaõigeks. Ostueesõiguse teostamine leidis aset 21.12.2016, kuid müügilepingu eseme üleandmine toimus juba 08.12.2016 ning vastavad kanded registrites tehti 12.12.2016. Kuivõrd müügilepingu punktis 2.6 viidatud tagajärg oli saabunud enne, kui hageja teostas ostueesõigust, ei ole õige, et ostueesõiguse teostamise järgselt ei ole kõnealune tagajärg saabunud.
8.Hageja viidatud väärtpaberite registri pidamise seaduse § 12 lõige 3 ei ole kohaldatav. See norm on rakendatav vaid nimetatud seaduses reguleeritud registrisse tehtud kannete kohta, kuid V OÜ ja HÜ P osas sellised kanded puuduvad.
9.Hageja nõue anda nõusolek tema sissekandmiseks ühisomanikuna hageja taotluse punkti 4 alapunktides (a ja b) nimetatud esemete registrikannetes ei ole põhjendatud ka tulenevalt sellest, et selline kanne juba eksisteerib, st hageja on kinnistusraamatus ühisomanikuna registrisse kantud. Kostjate II ja III vastuväited
10.Kostjad II ja III vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kinnisasjade suhtes ostueesõiguse teostamise osas kehtib AÕS-i eriregulatsioon. AÕS § 257 lõike 3 kohaselt omab kinnistusraamatusse kantud ostueesõigus kolmandate isikute suhtes samasugust tähendust nagu eelmärge omandi üleandmise nõude tagamiseks. Sama tähendust omab ka seaduse alusel tekkinud kinnisasja ostueesõigus, mille kohta on kinnistusraamatusse kantud märkus, samuti kinnisasja kaasomaniku ostueesõigus. Antud juhul on tegemist pärimisseaduse (PärS) alusel tekkinud kaaspärija ostueesõigusega, mille esemeks on kinnisasi. Seega kui hageja soov oleks olnud tagada, et pärandvara koosseisu kuuluvate kinnisasjade suhtes kehtiks asjaõigusliku mõjuga ostueesõigus, oleks tulnud peale pärimistunnistuse väljastamist esitada avaldus kinnistusraamatusse kaaspärijate ühisomanikena sissekandmiseks koos märkusega ostueesõiguse olemasolust. Hageja vastavat avaldust ei esitanud, vaatamata asjaolule, et ka pärimistunnistuse tõestanud notar vastavale asjaolule tähelepanu juhtis.
11.Ostueesõigus on VÕS § 244 lõike 1 järgi õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis, kuid sellest ei muutu kehtetuks ostjaga sõlmitud müügileping. Seega on ostueesõiguse teostamise tagajärjeks kaks sama sisuga müügilepingut ostueesõigusega koormatud eseme ostmiseks. Võlaõigusliku müügilepinguga ostueesõiguslase ja müüja vahel ei kaasne iseenesest asjaõiguslikke tagajärgi. Müüja ei saa aga omandit üle anda, kui selle on kehtivalt omandanud juba esialgne ostja. Antud juhul on kostjad II ja III kehtivalt omandanud pärandvara ühisuse mõttelise osa ning seega on vastavad kanded kinnistusraamatus õiged ja puudub alus nõuda kostjatelt nõusoleku andmist kinnistusraamatu kannete tegemiseks.
12.Isegi kui praegusel juhul ostueesõiguse teostamine omaks asjaõiguslikku toimet, tuleb jätta hagi rahuldamata, kuna hageja poolt ostueesõiguse teostamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostjad II ja III on OÜ D osanikud, millele kuulub XXX külas asuv RRR kinnistu. RRR kinnistule on juurdepääs mööda erateed, mis läbib samas asuvat VVV kinnistut ning vähesel määral III kinnistu koosseisu kuuluvat III katastriüksust. III maaüksusele juurdepääsuks kasutatakse VVV kinnistul asuvat erateed. Sama erateed kasutatakse juurdepääsuks ka RRR kinnistule, mis kuulub hageja vennale EE-le. VVV kinnistu omanikuks on kostjate II ja III abikaasade ema MM. VVV kinnistul asuva eratee kasutamiseks hagejal ning kinnistu omanikul kokkulepe puudub. III katastriüksus kuulub AA pärandvara koosseisu ning pärandvara mõttelise osas omandamisega omandasid kostjad II ja III ühisomanikena ka III kinnistu. RRR kinnistule rajati RRR talu kompleks RRR perekonna, kuhu kuuluvad ka kostjad II ja III, poolt. Koos RRR talu rajamisega ehitati kasutuskõlblikuks kruusakattega sõiduteeks juurdepääsutee RRR talule ning vastav juurdepääsutee läbib III katastriüksust. Tee ehituse kulud katsid täies ulatuses RRR talu rajajad. Tee ehituse hulka kuulus tee merepoolsele osale ääristavate kiviaedade ehitamine, et muuta kauni loodusvaadete ja haruldase looduskeskkonnaga alal paiknev külatee Saaremaale omaseks ja miljööväärtuslikuks teeks, samas hoides nimetatud piiretega ära meretuultest põhjustatavad talvetuisud, mis võiksid muuta tee läbipääsmatuks. Lisaks oli kiviaedade rajamise eesmärgiks takistada autodega sõitu otse liivaranda. III katastriüksus kuulub Natura 2000 alade ning Laidunina hoiuala koosseisu, mille kaitse-eesmärgiks on teatud liiki looduse kaitse. Lisaks kuulub Laidunina hoiuala koosseisu TTT kinnistu ning VVV kinnistu. TTT kinnistu omanikuks on sarnaselt VVV kinnistuga kostjate II ja III abikaasade ema. III kinnistu on hoonestamata ning vastava kinnistu hoonestamine on võimatu nii ehituskeeluvööndist kui Laidunina hoiuala kaitseeesmärkidest lähtudes. Seega on III kinnistu väärtuseks seal esinev looduslik kooslus, mille tagamine on kogu piirkonna ning Laidunina hoiuala eesmärkide ja väärtuste huvides. Niitude säilitamine ning soodsa seisundi tagamine eeldab ka inimtegevuse poolt alade hooldamist ning niitmist. Kuivõrd III kinnistu endine omanik ise hooldustöid ei teinud, on alates RRR talu rajamisest ka III katastriüksuse vastavat kaardil märgistatud osa hooldatud RRR talu hooldajate poolt tänaseks rohkem kui 20a. Kuivõrd Laidunina hoiuala eesmärgid on tagatud üksnes ala terviklikkusest lähtuvalt, siis III katastriüksuse vastava osa hooldamiseta kahjustuksid ka TTT, VVV ja RRR kinnistu loodusväärtused. 03.07.2009 saatis hageja III kinnistu omaniku esindajana RRR kinnistu omanikele teate, milles nõudis ajalooliste kiviaedade lammutamist. RRR kinnistu omanik saatis 21.07.2009 vastuse, kus esitati põhjendused seoses tee rajamise ning kasutamisega. Samuti tehti vastavas kirjas ettepanek servituudi seadmiseks III kinnistule tagamaks juurdepääsu RRR kinnistule. Hageja saatis vastuse, milles teatas servituudi seadmisega mittenõustumisest. Lisaks märgiti, justkui oleks III kinnistu niitmine vastuolus Laidunina hoiuala kaitse-eesmärkidega ning kaalutakse võimalust esitada taotlus III
kinnistu väljaarvamiseks Laidunina hoiuala koosseisust. Kirjas viidati ekslikult, et niitmise tulemusel on hävitatud orhideed ja sinihelmekooslused jättes märkimata, et vastaval alal nimetatud loodusväärtuseid ei esine, vaid tegemist on kaitsealuste niitudega, mille säilitamine eeldab ka niitmist. Taotlust III kinnistu väljaarvamiseks Laidunina hoiuala koosseisust siiski ei esitatud. III kinnistu endine omanik jätkuvalt ala ei hooldanud ning vastavaid töid jätkasid RRR kinnistu hooldajad. Kuivõrd III kinnistu endine omanik ei näidanud vähimatki huvi piirkonna loodusväärtuste kaitsmise vastu, tegid kostjad II ja III ettepaneku III kinnistust lahustükina III katastriüksuse võõrandamiseks. Endise omanikuga ei olnud võimalik läbirääkimistesse asuda. Peale AA surma teatas hageja suvel 2016, et kavatseb peale III kinnistu omanikuks saamist kogu kinnistu lagedaks raiuda mereni välja ning tarastada, mille tulemuseks on III katastriüksuse poolloodusliku koosluse hävimine. Hageja korraldusel märgistati III katastriüksusel puud, mis tuleb tarastamise eesmärgil maha raiuda. Eeltoodut kinnitas hageja piirkonnas hooldustöid teinud GP-le. Olles kuulnud hageja kavatsustest seoses III katastriüksusega asusid kostjad II ja III otsima võimalusi AA pärijatega läbirääkimiste pidamiseks. Kostja I oli nõus endale kuuluva mõttelise osa pärandvarast võõrandama. Lähtudes eeltoodust on kostjate II ja III huviks omand III kinnistu koosseisu kuuluva III katastriüksusele vältimaks seeläbi hageja kavatsust piirkonna looduskeskkonda muuta, millega kaasneb kogu piirkonna looduskeskkonna pöördumatu kahjustamine.
13.Kostjad II ja III nõustusid pärandvara jagamisega selliselt, et nende omandisse jääks üksnes III kinnistu koosseisu kuuluv III katastriüksus ning kogu ülejäänud pärandavara jääks hageja ning teise kaaspärija omandisse vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele.
14.Lisaks tuleb arvestada, et kaaspärijale EE-le kuulub XXX vallas XXX külas asuv RRR kinnistu, mille juurdepääsuks kasutatakse nõusolekuta VVV kinnistut. Kostjad II ja III saaksid vajadusel kaasa aidata kokkuleppe sõlmimisele vastava eratee kasutamiseks juhul, kui on tagatud piirkonna loodusväärtuste säilitamine ning tarastamise vältimine, mis on aga tagatud üksnes juhul, kui kostjad II ja III on III katastriüksuse omanikud. Arvestades, et EE on hageja vend, siis eelduslikult oleks ka hageja huvides vastava eratee kasutamiseks kokkuleppe sõlmimine.
15.Juhul, kui kohus leiab, et kostjatel II ja III tuleb anda nõusolekud kannete muutmiseks, palusid kostjad seada nõusolekute andmise kohustus sõltuvusse tingimusest, et kostjatele II ja III on hüvitatud pärandvara ühisuse 1/3 mõttelise osa müügihind 40 000 eurot. Lähtudes AÕS § 2611 lõikest 1 võib ostja keelduda enda kinnistusraamatust omanikuna kustutamiseks nõusolekut andmast, kuni ostuhind on talle hüvitatud. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 19 järgi saab lugeda kohtuotsusega ostja nõusoleku andnuks tingimuslikult, st juhul, kui talle tasutakse ostuhind. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lõike 1 alusel palusid kostjad II ja III määrata, et hageja võib nõuda kohtuotsuse sundtäitmist 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Esimese astme kohtu otsus
16.Harju Maakohus rahuldas 08.06.2018 otsusega hagi ja kohustas kostjaid andma nõusolek AA pärandavara ühisuse 1/3 mõttelise osa ja sellega seotud õiguste ja kohustuste üleandmiseks hagejale ja andma nõusolekud järgmiste kannete tegemiseks ning lugeda need asendatuks käesoleva kohtuotsusega: 1) kinnistusregistri reg.osa nr XXXXXX teises jaos kostjate II ja III kui ühisomanike kande kustutamiseks ja ühisomanikuna hageja sissekandmiseks; 2) kinnistusregistri reg.osa nr ZZZZZZ teises jaos kostjate II ja III kui ühisomanike kande kustutamiseks ja ühisomanikuna hageja sissekandmiseks; 3)
VVV OÜ (reg.kood VVVVVVVV) 64-eurose nimiväärtusega osaluse ühisomanikena kostjate II ja III kustutamiseks; 4) HÜ P liikmelisuse nr 8 ühisomanikuna kostjate II ka III liikmelisuse lõpetamiseks; 5) Citroen Berlingo reg.märgiga NNNNNN ja Ford Sierra reg.märgiga DDDDDD ühisomanikuna hageja sissekandmiseks. Kohus määras, et Tallinna Notar Robert Kimmeli arvele hageja kantud raha 40 000 eurot tuleb pärast otsuse jõustumist 30 päeva jooksul kanda kostjate II ja III arvele võrdsetes osades. Menetluskulud jäid solidaarselt kostjate kanda ning kohus mõistis kostjatelt solidaarselt hagejale välja tasutud riigilõivu 1050 eurot ja õigusabikulud 1596 eurot koos seadusjärgse viivisega.
17.Pärimistunnistuse kohaselt on AA pärijateks võrdsetes osades tema lapsed kostja I, EE ja hageja. Igale pärijale kuulub 1/3 suurune mõtteline osa pärandvara ühisusest. 08.12.2016 sõlmisid kostja I müüjana ning kostjad II ja III ostjatena kostjale I kuuluva pärandvara ühisuse 1/3 mõttelise osa müügilepingu. Sama tehingu raames tehti ja tõestati kinnistamisavaldused pärandvara ühisusse kuuluvate kinnistute kinnisturaamatu kannete muutmiseks. Pärandvara ühisuse koosseisu osas poolte vahel vaidlust ei ole. Müügilepingu punkti 2.1 kohaselt oli müügiesemeks olnud pärandvara ühisusest 1/3 mõttelise osa ostuhind 40 000 eurot. Müügilepingu punkti 2.6 kohaselt loeti pärandvara ühisuse mõttelise osaga seotud õigused ja kohustused müüjalt üleläinuks kostjatele I ja II müügilepingu notariaalse tõestamise hetkest. Lepingu alusel tehtud muudatuskanded on praeguseks ajaks kantud kinnistusraamatusse ja äriregistrisse. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlustanud.
18.Kohus viitas PärS § 149 lõigetele 1 ja 2. Sama paragrahvi lõige 3 kohustab osa võõrandajat osa omandi üleandmisest viivitamata teatama kaaspärijatele. Vaatamata sellele kostja I müügilepingu sõlmimisest kaaspärijatele ei teatanud. Hagejale sai müügilepingu ja selle sisu teatavaks 13.12.2016, kui tuli kinnistusosakonnast teade kinnistusraamatusse tehtud kannete muudatustest. Hageja teostas ostueesõigust 21.12.2016 notariaaalse avaldusega. Vastav avaldus edastati kostjatele. Notar broneeris aja omandi üleandmise lepingu sõlmimiseks kahel korral ja väljastas kutsed kostjatele, kuid kummalgi korral kostjad notari juurde tehingu tegemiseks ei ilmunud (t lk 41). Hageja on müügilepingu järgse ostuhinna hoiustanud notarikontol.
19.Hagejal tekkis PärS § 149 lõike 1 järgi 08.12.2016 müügilepingu sõlmimise järgselt ostueesõigus kostja I müüdud pärandvara mõttelise osa suhtes. Kuna kolmas pärija ei teostanud ostueesõigust, on hagejal õigus teostada ostueesõigust terves ulatuses. VÕS § 244 lõike 1 järgi loetakse ostueesõiguse teostamise korral ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks samadel tingimustel, milles müüja leppis kokku ostjaga. Ostueesõiguse teostamine ei too automaatselt kaasa pärandvara mõttelise osa ning sellega seotud õiguste ja kohustuste üleminekut, vaid need tuleb eraldi üle anda. Hageja eesmärgiks on saada müügilepinguga võõrandatud pärandvara mõttelise osa omanikuks ning teha asjaomastes registrites vastavad muudatuskanded. Seetõttu on hageja eesmärgi saavutamiseks vajalik: a) kostja I nõusolekut pärandvara mõttelise osa omandi üleandmiseks ja nõusolekuid muudatuskanneteks erinevates registrites; b) kostjate II ja III kui puudutatud isikute nõusolekuid muudatuskannete tegemiseks asjaomastes registrites. Hageja on konkreetselt vastavad asjad ning asjaomased registrid välja toonud, millesse tehtud kannete muutmiseks kostjate II ja III nõusolekuid vaja on ning mida tuleb asendada kohtuotsusega. Eeltoodust tulenevalt on kostja I kui müüja kohustatud hagejale üle andma pärandvara ühisuse 1/3 mõttelise osa ning sellega seotud õigused ja kohustused ning andma tahteavaldused vajalike muudatuste tegemiseks asjaomastes registrites. Hageja taotles kostjate kohustamist anda tahteavaldused pärandvara ühisuse
mõttelise osa ja sellega seotud õiguste ja kohustuste üleandmiseks ning kannete tegemiseks vajalike tahteavalduste asendamist kohtuotsusega.
20.Pärandvara ühisusest tuleneval ostueesõigusel on asjaõiguslik toime, mistõttu ei ole kostjad II ja III kehtivalt omandanud pärandvara mõttelist osa. Registritest nähtuvad kanded omandiõiguse kohta on ebaõiged. Kinnistusraamatu kannete muutmiseks on vajalik vastavalt kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lõikele 1 kostjate II ja III kui puudutatud isikute nõusolekut, mida saab asendada käesolevas asjas tehtava otsusega.
21.Kostjad II ja III on leidnud, et pärandvara koosseisu kuuluvate kinnisasjade osas ostueesõigus asjaõiguslikku toimet ei oma. Kohus leidis, et see väide on õiguslikult väär ning esitatud põhjendused on ekslikud. Kostjate II ja III arusaam põhineb eeldusel, et hageja oleks justkui teostanud ostueesõigust ainuüksi kinnisaja suhtes. See ei ole õige. Kostjad II ja III ostjatena on avaldanud küll eesmärgi, et on huvitatud vaid ühest kinnistust, kuid 08.12.2016 kostja I ning kostjate II ja III vahel sõlmitud müügilepingu esemeks oli pärandvara 1/3 mõtteline osa. Tegemist on varakogumiga, mis koosneb õigustest, vallas- ja kinnisasjadest. Hageja seisukohta ostueesõiguse asjaõiguslikust toimest kinnitab asjaolu, et PärS § 148 lõige 1 välistab pärandvara koosseisu kuuluvate esemete eraldiseisva käsutamise ühe kaaspärija poolt iseseisvalt. Käsutada on kaaspärijal ainuisikuliselt võimalik üksnes mõttelist osa pärandvara ühisusest tervikuna. Juhul, kui kostjate II ja III selgitustega nõustuda, oleks see vastuolus PärS § 148 lõikega 1, sest selliselt oleks võimalik kinnisasju eraldi käsutada ning välistada kaaspärijate ostueesõigus.
22.Kostja I on väljendanud seisukohta, et AÕS § 65 lõige 1, millele hageja tugineb, saab olla käsitletav nõude esitamise alusena kaaskostjate vastu, kuid mitte tema vastu. Kohus nõustus hagejaga, et kostja I käsitlus ei ole kooskõlas kehtiva õigusega. Kohtu eelnevast käsitlusest tuleneb, et pärandvara ühisuse müügil kolmandale isikule tekib ostueesõigus seaduse alusel (PärS § 149 lõige 1). Seega on tegemist asjaõigusliku toimega ostueesõigusega, mis tähendab, et eseme käsutamised, mis takistavad või piiravad ostueesõiguse teostamist, on tühised (VÕS § 244 lõige 6). Seega ei ole ostueesõiguse teostamise järgselt saabunud müügilepingu punktis 2.6 viidatud tagajärge ehk kostja I väidetud pärandvara mõttelise osa omandi üleandmist ei ole kehtivalt toimunud – see on tühine ostueesõiguse teostamise tõttu. Kuna pärandvara mõttelise osa üleandmist müügilepingu alusel kehtivalt toimunud ei ole, on jätkuvalt kostja I isikuks, kellel on õigus vastavat mõttelist osa käsutada. Ostueesõiguse teostamise tulemusel loetakse vastavalt VÕS § 244 lõikele 1 hageja kui ostueesõiguse teostaja ja kostja I kui müügilepingu järgse müüja vahel sõlmituks leping samadel tingimustel.
23.Kostjad on avaldanud soovi seada nõusolekud kannete muutmiseks sõltuvusse kostjatele II ja III müügihinna tasumisest (tuginedes AÕS 2611 lõikele 1). Praegusel juhul ei ole tegemist kinnisasja suhtes teostatud ostueesõiguse, vaid pärandvara mõttelise osa kui terviku suhtes teostatud ostueesõigusega ning ostuhind hõlmas kogu varakogumit, mille koosseisu kuuluvad ka kinnisasjad. Seega viidatud norm antud juhul ei kohaldu. Ostueesõiguse teostamise tõttu on hagejal tema väitel kohustus müügilepingu järgne ostuhind tasuda kostjale I kui müüjale. Hageja väitis, et ei ole teadlik, millised on kostjate omavahelised õigussuhted pärast ostueesõiguse teostamist. Hageja tõi hagis välja, et on pärandvara 1/3 mõttelise osa müügilepingus märgitud ostuhinna 40 000 eurot hoiustanud sama notari juures, kus tegid tehingu ka kostjad. Vastav summa on ka praegusel hetkel notari deposiidis. Juhul, kui kohus seda võimalikuks peab ning määratakse otsuse täitmiseks hagejale lisatingimusi, soovis hageja, et ostuhinna
saamiseks õigustatud isik(ud) oleks konkreetselt määratud. 08.12.2016 pärandvara ühisuse mõttelise osa müügilepingust nähtuvalt on notari arvele ostjate poolt kantud lepingu eseme hind 40 000 eurot ning lepingu pooled on punktis 2.2 kokku leppinud, et nimetatud summa kannab notar müüjale 2 pangapäeva jooksul arvates lepingu kinnistusosakonnale esitamisest. Kostjad ei ole kohtule teatanud, et kostja I (müüja) ei ole raha saanud või raha ülekandmine ei toimunud müügilepingu kohaselt. Seetõttu tuleb notari arvel olev raha kanda pärast praeguse otsuse jõustumist võrdsetes osades kostjatele II ja III. Eeltoodust tulenevalt on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
24.TsMS § 162 lõike 1 alusel jäid hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
25.05.04.2018 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõivud 1050 eurot (300 eurot hagilt, 50 eurot esialgse õiguskaitse taotluselt ja 700 eurot täiendav riigilõiv) ja lepingulise esindaja kulu 2940 eurot (käibemaksuga), seega kokku 3990 eurot. Esindaja on osutanud õigusabi tunnihinnaga 140 eurot (käibemaksuta) kokku 17h 30h järgmiselt: asja materjalide analüüs, hagi ja esialgse õiguskaitse taotluse koostamine 6h 50min; kostjate II ja III vastusega tutvumine ja seisukoha koostamine 5h 40min; kostja I vastusega tutvumine ja seisukoha koostamine 3h 20min; ettevalmistus maakohtu istungiks 1h ja osalemine istungil 40min. Hageja taotles kulude hüvitamist koos käibemaksuga ning viivise väljamõistmist.
26.Kostja I kuludele vastuväidet ei esitanud. Kostjad II ja III leidsid, et tegemist on ülepaisutatutud menetluskuludega arvestades vaidluse sisu ja keerukust. Hagi on oma sisult lihtne ning lähtub üksnes ühest õiguslikust alusest – pärandvara suhtes kehtib ostueesõigus, mis omab asjaõiguslikku toimet. Seega on hagi koostamise põhjendatud ajakulu maksimaalselt 3h. Kostjate II ja III vastusega tutvumise ning seisukoha koostamise ajakuluna on põhjendatud maksimaalselt 1h. Hageja on kostjate II ja III seisukohtadele vastanud üksnes õiguslikel argumentidel, mis valdavalt kordavad hagis esitatut. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid kostjate argumentidele ning tõenditele selle kohta, et hageja poolt ostueesõiguse teostamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja I vastusega tutvumise ning seisukoha koostamise ajakuluna on põhjendatud maksimaalselt 1h arvestades, et tegemist ei olnud mahukate dokumentidega ning tegemist oli valdavalt varasemate seisukohtade kordamisega. Arvestades, et hageja oli kõigi kostjate seisukohtade osas omapoolsed seisukohad varasemalt esitanud ning täiendavaid seisukohti, tõendeid ega taotlusi ei esitatud, siis kohtuistungi ettevalmistamise ajakulu näol on tegemist on täies mahus põhjendamatu kuluga.
27.Hinnates hageja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust leidis kohus, et kulud on põhjendatud osaliselt. Õigusabi osutamisel rakendatud keskmine tunnitasumäär 140 eurot (käibemaksuta) on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades vandeadvokaadi tasuna mõistlik. Kohus pidas põhjendatuks järgmist ajakulu. Arvestades hagi ja esialgse õiguskaitse taotluse koos lisadega (t lk 1-42) sisu ja mahtu, leidis kohus, et asja materjalide analüüsi, hagi ja esialgse õiguskaitse taotluse koostamise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks tuleb lugeda kokku 4h 30min. Käesoleva asja näol ei ole tegemist ka õiguslikult eriliselt keeruka vaidlusega, arvestades seejuures, et hageja esindajaks on vandeadvokaat. Kostjate II ja III vastusega tutvumise ja seisukoha koostamise põhjendatud ajakuluks pidas kohus 2h 20min. Kohus nõustus kostjate II ja III seisukohaga, et hageja esindaja kordas vastuses kostjate II ja III seisukohale suures osas juba hagis esitatut. Kostja I vastusega tutvumise ja seisukoha koostamise põhjendatud ajakuluks pidas kohus 1h 30min. Ka siin nõustus kohus suuresti kostjate II ja III
seisukohaga, et tegemist ei olnud mahuka dokumendiga ning tegemist oli suures osas varasemalt esitatud seisukohtade kordamisega. Ettevalmistuse maakohtu istungiks on põhjendatud 0,5h ulatuses. Hageja oli kõigi kostjate seisukohtade osas omapoolsed seisukohad varasemalt esitanud ning täiendavaid seisukohti, tõendeid ega taotlusi kostjad ei esitanud. Esindus maakohtu istungil on põhjendatud 40min. Muus osas pidas kohus kulusid ülemääraseks ja põhjendamatuks. Arvestades esindaja eeldatavat tegelikku töö mahtu, vandeadvokaadi kutseoskusi, asja keerukust ja olemust ning menetluses tehtud toiminguid, on põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista, 1596 eurot 9h 30min eest. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt solidaarselt hagejale välja mõista riigilõiv 1050 eurot ja õigusabikulud 1596 eurot koos VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud viivisega (TsMS § 177 lõige 4). Kostjate apellatsioonkaebus
28.09.07.2018 esitatud ühises apellatsioonkaebuses paluvad kostjad maakohtu otsuse tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks ning jätta menetluskulud hageja kanda.
29.Kostjad ei nõustu, et pärandvara ühisusest tuleneval ostueesõigusel on asjaõiguslik toime. Kohus ei ole viidanud ühelegi normile, millel järeldus põhineb. AÕS § 257 ega PärS § 149 sellist järeldust ei toeta. VÕS § 244 lõike 6 esimene lause ei ole kohaldatav, kuna pärandvara ühisuse koosseisu kuulusid kinnisasjad ning seetõttu kuulub kohaldamisele sama sätte teine lause. Ekslik on seisukoht, et antud juhul kohaldub kinnisasjade suhtes seaduse alusel tekkinud asjaõiguslik ostueesõigus ilma kinnistusraamatusse vastavat märkust kandmata. Kuna kostjad II ja III on kehtivalt omandanud pärandvara ühisuse mõttelise osa ja selle koosseisu kuuluvad kinnisasjad, on ekslik seisukoht, et kostja I on isikuks, kellel on õigus pärandvara koosseisu kuulunud kinnisasju käsutada.
30.Kostjad ei nõustunud ka seisukohaga, et praegusel juhul ei ole võimalik AÕS § 2611 lõiget 1 kohaldada. Hageja taotles kinnistusraamatusse kande tegemist. Kui kohus on seisukohal, et PärS alusel tekkinud ostueesõigusele AÕS-i sätted ei kohaldu, ei ole võimalik teha PärS alusel ostueesõiguse teostamise tulemusel kandeid ka kinnistusraamatus. Seevastu kui kohus leiab, et ostueesõigusel on asjaõiguslik mõju ning on võimalik teha kandeid kinnistusraamatusse, kuulub kohaldamisele AÕS § 2611 lõige
1.Kohus küll viitab, et hageja on ostuhinna deponeerinud notarikontol, kuid jätab tähelepanuta, et hagejal puuduvad takistused vastava rahasumma endale tagastamise nõudmiseks ning notaril puudub õigus seda summat kinni hoida. Seega ei ole välistatud olukord, kus kohtulahendi alusel tehakse kanded kinnistusraamatusse, kuid kostjatel jääb vastusooritus saamata notarikontol raha puudumise tõttu. Sellise olukorra vältimiseks tuleb kohaldada AÕS § 2611 lõiget 1.
31.Kohus ei ole hinnanud kostjate II ja III vastuväiteid seoses ostueesõiguse teostamise vastuolust hea usu põhimõttega ega analüüsinud vastava väite kinnitamiseks esitatud tõendeid. Lisaks soovisid kostjad II ja III oma väiteid tõendada tunnistaja ütlustega, millise taotluse rahuldamata jätmise on kohus jätnud põhjendamata.
32.Lisaks on kohus rikkunud menetlusnorme sellega, et vaatas sisuliselt läbi hagi, millelt oli tasumata nõutav riigilõiv. Hagi käiguta jätmise määruse allkirjastas kohus alles peale 29.03.2018 istungi toimumist. Hagi oleks tulnud käiguta jätta ja selle oleks saanud sisuliselt läbi vaadata alles peale puuduste kõrvaldamist. Vastava rikkumise tulemusel ei
olnud kostjatel II ja III võimalik vastuhagi esitada, kuna kohus asus menetlema puudustega hagi ning lõpetas eelmenetluse olukorras, kus oleks tulnud hagi jätta käiguta. Seega ei ole menetlusnormide olulist rikkumist võimalik ringkonnakohtus kõrvaldada ning asi tuleb saata maakohtule uueks arutamiseks. Hageja apellatsioonkaebus
33.10.07.2018 esitatud apellatsioonkaebuses vaidlustab hageja maakohtu otsuse osas, milles vähendati tema põhjendatud menetluskulude rahalist suurust 1344 euro võrra. Hageja palub mõista viidatud summa kostjatelt solidaarselt koos viivisega välja. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.
34.Kohus on menetluskulude rahalise suuruse hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Hagejale on arusaamatu, kuidas on võimalik menetluse keerukust jms silmas pidades leida, et hageja esindaja tehtud toimingud on olnud ülemäärased või põhjendamatud. Tegemist on vaidlusega, mille osas kohtupraktika praktiliselt puudub. Isegi, kui pidada vaidlust mittekeerukaks, tuleb hagi koostamiseks (ka kasvõi õiguslikult kõige lihtsamas vaidluses) teha elementaarsed toimingud – koguda kokku asjaolusid tõendavad tõendid, neid analüüsida, neil rajanevalt koostada TsMS-is sätestatud nõuetele vastav hagi. Kohtute poolt on oodatav, et neile esitatakse võimalikult konkreetne, selge ja loogiline hagi, kuid see ei sünni põhjaliku eeltööta. Mahtu 6h 50min ei saa pidada ülemääraseks ega ebavajalikuks ning kohtu kaalutlused ei ole asjaolusid silmas pidades asjakohased.
35.Kohus on vähendanud kostjate erinevatel aegadel esitatud vastustele hageja seisukohtade koostamiseks kulunud ajamahtu motiivil, et hageja on korranud hagis esitatut. Vastavad kohtu kaalutlused jäävad arusaamatuks. Kostjate II ja III vastus oli mahukas, sisaldades erinevaid taotlusi ja uusi asjaolusid, mida kostjad soovisid esile tuua ning oli lisatud 15 tõendit. Sellegipoolest eeldas seisukoha koostamine vastavate õiguslike käsitluste analüüsimist ning hindamist, kas need on asjassepuutuvad (sh tõendid) ja vastavalt esitatud väidetele nende argumenteeritud ümberlükkamist. Kohtu poolt hageja positsiooni järjepidevuse etteheitmine on põhjendamatu, sest hageja seisukohtade esitamine eeldas hagis välja toodud argumentide täiendavat selgitamist lähtudes kostjate vastuväidetest. Hageja toiminguid seisukoha koostamiseks ei saa pidada ülemääraseks ega põhjendamatuks. Kostjad II ja III menetluskulude nimekirja ei esitanud ning seda arvatavasti põhjusel, et ka nende endi menetluskulude rahaline suurus oli hagejaga võrreldav või isegi suurem.
36.Samuti ei saa pidada ülemääraseks ega põhjendamatuks istungi ettevalmistamiseks kulunud aega. Menetlusdokumentide esitamise ning istungi toimumise ajaline vahe on piisavalt pikk, mis tingib vajaduse asja materjalidega uuesti tutvumise ning istungiks ettevalmistamine seisneb mh ka selles, et ollakse istungi võimalikku kestvust silmas pidades erinevates küsimustes (lahendamata taotlused, enda positsiooni ettekandmine, kohtu võimalikele küsimustele vastamine, tõenditest nähtuva selgitamine jms) valmis lühidalt ja adekvaatselt vastama. Selleks kulunud aega 1h ei saa pidada ülemääraseks ega põhjendamatuks.
37.Hagejale jääb arusaamatuks, kuidas oleks olnud võimalik veelgi väiksema ajakuluga erinevaid menetlustoiminguid teha. Kohtu põhjendused õõnestavad professionaalse õigusteenuse osutamisega tegelevate isikute tegevust klientide esindamisel, sest menetluses tehtud toimingute vähesus iseloomustabki põhjalikku ja asjakohast ning kohtumenetluse heale tavale vastavat tegevust lepinguliste esindajate poolt.
Vastustajate seisukoht
38.Hageja vaidleb kostjate apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostjad vaidlevad hageja apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
39.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kostjate apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alus puudub, kuid osaliselt tuleb rahuldada hageja apellatsioonkaebus. Kostjate apellatsioonkaebuse alusel tuleb siiski muuta otsuse põhjendusi, kuna maakohus jättis TsMS § 442 lõiget 8 rikkudes vastamata kostjate II ja III väidetele hageja poolt ostueesõiguse teostamise hea usu põhimõtte vastasuse kohta. Ringkonnakohus saab rikkumise ise kõrvaldada, vastates maakohtu poolt tähelepanuta jäänud vastuväitele. Hageja apellatsioonkaebuse alusel muudab kolleegium maakohtu otsust hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude rahalise suuruse osas. Lisaks tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni täiendada seisukohaga menetluses rakendatud hagi tagamise abinõu kohta. Muid menetlusõiguse rikkumisi ega materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist kolleegium ei tuvastanud. Apellatsioonkaebuste lahendamisel on kolleegium seotud kaebuste piiridega (TsMS § 651 lõige 1).
40.Käesolevas asjas ei ole poolte vahel vaidlust faktiliste asjaolude tuvastamise üle maakohtu poolt. Kostjad vaidlustavad kohtu poolt materiaalõiguse kohaldamist, korrates kaebuses maakohtus esitatud seisukohti materiaalõiguse tõlgendamise kohta. Kolleegium materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist maakohtu poolt ei tuvastanud. Maakohus leidis asjakohaselt, et kuna ostueesõiguse objektiks oli pärandvara ühisuse mõtteline osa (PärS § 147, § 149 lõige 1) oli ostueesõiguse teostamisel asjaõiguslik toime (VÕS § 244 lõige 6) ning kostjatevahelise müügilepingu punktis 2.6 kokkulepitud tagajärge (ostueesõiguse eseme käsutamist) ei saabunud, mistõttu muutusid ostueesõiguse teostamisega ebaõigeks 08.12.2016 asjaõiguslepingu alusel tehtud kostjate II ja III omanikukanded ja et kostjad II ja III ei omandanud pärandvara ühisuse mõttelist osa kehtivalt. Samuti, et vaidluse lahendamisel ei ole alust kohaldada AÕS-i 7. osas sätestatud kinnisasjade ostueesõiguse eriregulatsiooni, kuna käesolevas asjas ei olnud seadusest tuleneva ostueesõiguse objektiks kinnisasi, vaid pärandvara mõtteline osa ja seda sõltumata sellest, et pärandvara koosseisu kuuluvad ka kinnisasjad.
41.Seonduvalt kostjate etteheidetega maakohtu otsusele deponeeritud ostuhinna väljamaksmise kohta selgitab kolleegium järgmist. Maakohus otsustas otsuse resolutsiooni punktis 3 selliselt, et määras hageja poolt notari arvele deponeeritud ostuhinna 40 000 eurot maksta kostjatele II ja III välja võrdsetes osades 30 päeva jooksul, arvates maakohtu otsuse jõustumisest. Selliselt rahuldas maakohus osaliselt kostjate II ja III AÕS § 2611 lõike 1 alusel esitatud taotluse siduda kostjate nõusoleku andmine kinnistusraamatu kannete parandamiseks tasutud ostuhinna hüvitamisega, kuigi oli samas tuvastanud, et AÕS § 2611 lõige 1 asjas kohaldamisele ei kuulu. Kolleegium nõustus juba eelnevalt maakohtuga, et AÕS 7. osa sätted käesolevas asjas ei kohaldu. Muud õiguslikku alust maakohus taotluse rahuldamise alusena ei märkinud. Seega möönab kolleegium, et maakohtul puudus alus kostjate II ja III taotluse rahuldamiseks kujul, milles see sisaldub maakohtu otsuse resolutsiooni punktis 3. Ostueesõiguse teostamise järgselt ei teki ostueesõiguse teostajal lepingulist õigusuhet (sh ostuhinna tagastamise kohustust) mitte müügilepingu järgsete ostjatega, vaid müüjaga, kellele on tal kohustus tasuda ostuhind. Samas ei ole hageja seda osa maakohtu otsusest vaidlustanud ja sisult on tegemist kostjate huvides tehtud otsustusega, mille tulemusena saavad kostjad II ja III tasutud ostuhinna tagasi mitte kostjalt I, vaid hagejalt. Kostjad ei ole taotlenud selle otsustuse tühistamist ka juhul, kui muus osas jääb kaebus
rahuldamata. Seega on kolleegium seisukohal, et apellatsioonikohtul puudub alus kaebuse muus osas rahuldamata jäämisel tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni punkt
3.Kuna hageja on nõustunud maakohtu otsustusega, peab hageja olema arvestanud ka deponeeritud rahasumma ülekandmisega jõustunud kohtuotsuse alusel ning vajadusega tagada selleks rahasumma olemasolu notari kontol. Kohtul puudub alus eeldada hageja pahausksust. TsÜS § 138 lõike 1 alusel tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Deponeeritud rahasumma väljamaksmise tahet on hageja vastuses kostjate apellatsioonkaebusele kinnitanud.
42.Kostjad II ja III esitasid maakohtus mh vastuväite, et hagi tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et hageja teostas ostueesõigust vastuolus hea usu põhimõttega (t lk 76 pöördel78). Kostjad tuginesid vastuväite esitamisel järgmistele elulistele asjaoludele: nende elukoht asub kinnistul, millele juurdepääsuks tuleb läbida mh vaidlusaluse pärandvara hulka kuuluv III kinnistu; see kinnistu on hoonestamata ja kuulub Natura 2000 alade ja Laidunina hoiuala koosseisu; aastal 2009 oli hageja, kes tegutses tol ajal hilisema pärandaja esindajana, ning kostjate II ja III vahel kirjavahetus, milles hageja nõudis kinnistule ehitatud kiviaedade lammutamist ja niitmise lõpetamist ning keeldus seadmast servituuti tagamaks kostjatele II ja III juurdepääsu nende kinnistule; hageja on teatanud, et soovib kinnistul teha lageraiet ja see tarastada, mis aga kahjustaks pöördumatult piirkonna looduskeskkonda. Hageja on seisukohal, et tema kui kaaspärija poolt ostueesõiguse teostamine ei saa olla hea usu põhimõtte vastane.
43.Ringkonnakohus nõustub hagejaga. Kolleegium möönab, et sellele kostjate II ja III vastuväitele ei ole maakohus vaidlustatud otsuses vastanud, millega rikkus TsMS § 442 lõikest 8 tulenevat lahendi põhjendamise kohustust, kuid otsuse lõppjäreldust see ebaõigeks ei muuda. Kolleegium on seisukohal, et saab selle rikkumise ise kõrvaldada ja täiendada maakohtu otsuse põhjendusi järgmise käsitlusega. TsÜS § 138 lõike 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usu. VÕS § 6 lõike 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõtmatu. Hea usu põhimõte sisaldab objektiivset käitumisstandardit ja heausksust kui ausat ning mõlema poole huve arvestavat suhtumist oma õiguste teostamisse ja kohustuste täitmisse. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt teostas hageja oma ema pärimismenetluses seadusest tulenevat kaaspärija ostueesõigust olukorras, kus kaaspärijast vend (kostja I) oli müünud oma osa pärandvara ühisusest pärijate ringi mittekuuluvatele isikutele. Asjaolu, et pärandvarasse kuuluva ühe kinnistu osas oli hagejal oma ema esindajana juba varasemalt vaidlus samade isikutega, ei oma seejuures tähtsust. Samuti asjaolu, et ostjatel võib olla alus nõuda üle pärandvarasse kuuluva kinnistu juurdepääsu oma kinnistule. Vastav vaidlus tuleb kokkuleppe mittesaavutamisel lahendada tsiviilkohtus. Ka peab hageja (ühis)omanikuna täitma kõiki õigusakte, millised reguleerivad (ühis)omandis olevate asjade valdamist ja kasutamist. Eeltoodust tulenevalt ei oleks tunnistaja ütlused G.paasi ütlused olnud asjakohaseks tõendiks TsMS § 238 mõttes ja maakohtu jättis kostjate taotluse kohtuistungil asjakohaselt rahuldamata. Kaebuse teistsuguste väidetega kolleegium ei nõustu.
44.Vastuseks kostjate väitele selle kohta, et maakohus ei võimaldanud neil esitada vastuhagi märgib kolleegium järgmist. Kostjad II ja III tõid maakohtu istungil 29.03.2018 esile, et soovivad esitada vastuhagi juurdepääsu servituudi seadmiseks ja palusid seetõttu eelmenetlust mitte lõpetada (protokoll t lk 150-151). Maakohus jättis taotluse rahuldamata, selgitades, et sellist vastuhagi ei saa esitada käesolevas menetluses, kuna see tuleks esitada mõlema kaaspärija vastu. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostjate
II ja III poolt soovitud hagi ei oleks käsitletav TsMS § 373 mõttes vastuhagina, kuna täidetud ei oleks ükski nimetatud sätte lõike 1 punktides 1-3 nimetatud eeldustest. Samuti märkis maakohus õigesti, et käesolevas asjas ei ole menetlusosaliseks teine ühisomanik EE, mistõttu ka sel põhjusel ei oleks alust kostjate II ja III avaldust menetleda käesolevas asjas vastuhagina. Kostjatel II ja III on õigus esitada kohtule avaldus avalikult teelt juurdepääsu saamiseks menetlemiseks iseseisvas hagita menetluses.
45.Apellandid on lisaks esile toonud menetlusõiguse normide rikkumisena maakohtu poolt hagiavalduse menetlusse võtmist olukorras, kus hageja poolt oli tasutud seaduses ettenähtust vähem riigilõivu. Kolleegium möönab esiletoodud rikkumist, kuid leiab, et tegemist ei olnud TsMS-i mõttes olulise rikkumisega, mis saaks olla aluseks maakohtu otsuse tühistamisele ja asja maakohtule uueks menetlemiseks saatmisele nagu taotlevad kostjad. Maakohus nõudis hagejalt täiendava riigilõivu tasumist menetluse kestel 28.03.2018 kuupäeva kandva määrusega (t lk 148-149). Hageja tasus täiendava riigilõivu 29.03.2018 (t lk 155). Kostjad on kirjeldatud rikkumisega seostanud nende õiguse esitada vastuhagi rikkumise. Kuna eelnevalt nõustus kolleegium maakohtuga, et nende poolt esitatav avaldus ei oleks olnud menetletav vastuhagina käesolevas asjas, ei ole alust tuvastada hagejalt alles menetluse kestel täiendava riigilõivu nõudmist kostjate oluliste menetlusõiguste rikkumisena.
46.Hageja esitas apellatsioonkaebuse menetluskulude kindlaksmääramise peale, leides, et tema lepingulise esindaja tasu vähendamine maakohtu poolt oli ebaõige. Kolleegium nõustub hagejaga osaliselt ning seda asja materjalide analüüsiks ning hagiavalduse ja esialgse õiguskaitse taotluse koostamiseks kulunud aja vähendamise osas. Maakohus vähendas taotletud 6h 50min ja leidis, et põhjendatud ja vajalik oli vandeadvokaadist esindajal kulutada esmasteks toiminguteks mitte üle 4h 30min, kuna tegemist ei ole õiguslikult eriti keeruka vaidlusega. Kolleegium nõustub hagejaga, et maakohus jättis seejuures arvesse võtmata, et pärandvaraühisuse mõttelise osa osas ostueesõiguse teostamise kohta kohtupraktika praktiliselt puudub. Samuti, et TsMS-i nõuetele vastava hagiavalduse koostamisele peab eelnema põhjalik eeltöö, mis eeldab lisaks tõendite kogumisele ka nende analüüsi. Võttes aluseks esitatud hagiavalduse ja esialgse õiguskaitse taotluse sisu ja mahtu, on kolleegium seisukohal, et TsMS § 175 lõike 1 mõttes vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks tuleb lugeda kogu taotletud ajakulu, s.o 6h 50min.
47.Muus osas lepingulise esindaja ajakulu vähendamise osas nõustub kolleegium maakohtuga ega tuvastanud diskretsioonipiiride rikkumist, mis annaks kõrgema astme kohtule aluse sekkuda maakohtu kaalutlusotsustusse. Vastuseks kaebajale selgitab kolleegium, et maakohus arvestas kostjate II ja III 05.06.2017 seisukohaga tutvumise ja 28.07.2017 vastuse koostamise ajakuluks põhjendatult kokku 2h 20min. Kostjate sisulised vastuväited, millele oli mõistlik ja vajalik aega kulutada, sisaldusid punktides 3.1 ja 3.2, s.t vaidlus asjakohaste materiaalõiguse sätete kohaldamise üle. Kuigi kostjate vastusele oli lisatud hulgaliselt dokumentaalseid tõendeid, olid need seotud kostjate II ja III väidetega seonduvalt juurdepääsuga nende kinnistule üle pärandvarasse kuuluva ühe kinnistu, seega kaldusid hagi piiridest välja. Seega tuli hageja esindajal küll nendega tutvuda, kuid mitte neisse liigselt süveneda. Ka nähtub hageja vastusest (t lk 114-116), et esindaja ei käsitlenud lisatud tõendeid vastuses ja vastas hea usu põhimõtte vastasusega seotud vastuväitele asjakohases ulatuses lühidalt. Kostja I 06.11.2017 vastusega tutvumisele ja 17.11.2017 seisukoha koostamisele hinnangu andmisel lähtus maakohus asjakohaselt sellest, et sisuliselt midagi uut (ei eluliste ega õiguslike asjaolude osas)
kumbki menetlusdokument, võrreldes varasemalt kostjate II ja III poolt ning neile vastuseks esitatuga, ei sisaldanud. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et kohtuistungi ettevalmistamiseks oli konkreetse vaidluse mahu korral põhjendatud ajakuluks 30min. Kuigi viimase menetlusdokumendi ja kohtuistungi vahel oli veidi üle nelja kuu, pidi istungiks ettevalmistamiseks lepinguline esindaja meelde tuletama sisuliselt ainult enda kahe vastuse sisu, sest mingeid uusi seisukohti jmt vastaspool enne istungit ei esitanud.
48.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kolleegium hageja kaebuse osaliselt, suurendades esindaja vajalikku ja põhjendatud töö mahtu 2h 20min võrra, kokku 11h 50min. Maakohtu poolt kohaldatud tunnihinnale 140 eurot, millele lisandub käibemaks, apellant vastu ei vaielnud. Seega kokku oli hageja põhjendatud ja vajalikuks esindaja tasuks maakohtus 11h 50min x 140 = 1656.67 + 20% = 1988 eurot. Lisaks esindaja tasule tuleb kostjatel hüvitada hageja poolt tasutud riigilõiv 1000 + 50 = 1050 eurot.
49.TsMS § 442 lõike 5 alusel võtab kolleegium seisukohad seni lahendamata taotluste suhtes. Hageja on esitanud vastuväite kostjate poolt apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu suuruse kohta. Hageja leiab, et apellatsioonkaebuselt on kostjad tasunud kokku 1000 eurot riigilõivu, kuid tasuma peaks kostja I 1000 eurot ning kostjad II ja III kokku 1000 eurot, seega on vähem tasutud 1000 eurot. Kolleegium hagejaga ei nõustu. TsMS § 137 lõike 3 kohaselt võetakse mitme menetlusosalise ühise kaebuse hinna määramisel aluseks kaebuses taotletud väärtus. Hagihind on käesolevas asjas sama, mille määras maakohus 28.03.2018 määruses, s.o 40 000 eurot. Seega on kostjad tasunud õigesti riigilõivu 1000 eurot ja puudub alus rahuldada XX taotlust jätta YY, BB ja QQ apellatsioonkaebus läbivaatamata.
50.Maakohus jättis TsMS § 445 lõiget 2 rikkudes otsuses võtmata seisukoha 21.03.2017 määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu kohta. Ringkonnakohus kõrvaldab rikkumise, täiendades maakohtu otsuse resolutsiooni punktiga selle kohta, et maakohtu poolt rakendatud hagi tagamise abinõu jääb jõusse otsuse täitmist tagava abinõuna.
51.Apellatsioonimenetluse kulude jaotamisel lähtub kolleegium kogumis järgmistest asjaoludest: kostjate apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, mistõttu jäävad selles osas hageja menetluskulud TsMS § 171 lõike 1 ja § 165 lõike 1 alusel võrdsetes osades kostjate kanda; hageja apellatsioonkaebus menetluskulude kindlaksmääramise peale kuulub rahuldamisele osaliselt, kuid sellega seoses tekkinud kulusid TsMS § 178 lõike 4 alusel ei hüvitata. Maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust ei ole vaidlustatud, mistõttu tuleb maakohtumenetlusega seotud hageja kulud tasuda kostjatel vastavalt maakohtu otsustusele solidaarselt.
52.Järgnevalt määrab kolleegium kindlaks hageja põhjendatud menetluskulude suuruse seoses kostjate apellatsioonkaebuse menetlemisega. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kulutas hageja esindaja apellatsioonimenetluses kostjate apellatsioonkaebusega tutvumisele ja vastuse koostamisele 4h 20min, istungiks ettevalmistamisele 30min ja istungi osalemisele 2h, kokku 6h 50min. Esindaja tunnitasuks on 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostjad kuludele vastuväiteid ei esitanud. Kolleegium on seisukohal, et taotlusest nähtuvad esindaja kulud (6h 50min x 140 = 956.67 + 20% = 1148 eurot) vastavad apellatsioonimenetluse mahule ja sisule ning on täies ulatuses TsMS § 175 lõike 1 kohaselt põhjendatud ja vajalikud. Vastavalt jaotusele tuleb igal kostjal hüvitada hagejale 1148:3=382.67 eurot.
53.YY, QQ ja BB on menetluskulude hüvitamisega viivitamise korral kohustatud tasuma XXle viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni hüvitise täieliku tasumiseni.
Meeli Kaur /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.