XX hagi YY vastu 3913 euro 97 sendi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.02.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
4302,74 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Roman Arefjev
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 10.02.2017 otsus, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja vastu ja jättis poolte menetluskulud hageja kanda.
2.Rahuldada XX hagi YY vastu ja mõista välja YY-lt põhivõlg 3913,97 eurot, viivis 14.12.2018 seisuga 1264,41 eurot ja edasi viivis põhivõlgnevuselt 3913,97 eurolt VÕS § 113 lg 2 II lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.
Poolte menetluskulud kõikides kohtuastmetes jätta YY kanda.
5.Menetluskulud määrab kindlaks maakohus. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka 1(10)
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 05.12.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse YY-lt (kostja) 4047 euro saamiseks. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite ja Pärnu Maakohus kohustas 03.02.2015 määrusega hagejat hagi esitama.
2.Hageja esitas 27.02.2015 Harju Maakohtule hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 3913,97 eurot, viivise 73,67 eurot ning seadusjärgse viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 17.05.2014 müügilepingu, millega kostja müüs hagejale kasutatud sõiduki Alfa Romeo 159 3.2 Q4 (sõiduk). Hageja sai sõidukiga läbida ca 3000 km ning vähem kui kolme kuu möödudes (02.08.2014) sõiduki mootor enam ei käivitunud. Remonditöökojas tuvastati, et mootor oli kokku jooksnud (mootoririke). Mootori eemaldamise järel selgus, et mõne tihendi asemel oli mootori kokkupanekul kasutatud punast silikooni. Alfa Romeo sõiduautode Eesti ametlik edasimüüja Pilot Motors OÜ tuvastas 26.11.2014 sõiduki mootori tehnilise ekspertiisi käigus, et mootorit oli varem remonditud. Mootoris silikoonitükke ei leitud, kuid otsakaant paigaldades oli kasutatud liiga palju silikooni. Liuglaagrite ülemäärase kulumise ja mootoririkke põhjuseks võis olla mootori vähene hooldatus. Asjatundja tuvastas, et ka mootori sisedetailid on kahjustunud (hammasrataste tööpindade kahjustused, liuglaagrite ülemäärane kulumine) ning et mootorit oli tõenäoliselt pikema aja jooksul (vähemalt 30 00040 000 km) ekspluateeritud vale mootoriõli kasutades või oli mootor jäänud õlita. Hageja leidis, et sõiduk ei vastanud lepingutingimustele, sest mootoririkkega sõidukit ei saanud ettenähtud otstarbel kasutada ning see ei vastanud ka keskmisele kvaliteedile. Puudus pidi olema juba sõiduki ostmise ajal olemas, sest mootor jooksis kokku seetõttu, et seda ei olnud pikka aega nõuetekohaselt hooldatud, kuid hageja kasutas sõidukit üksnes lühikest aega. Hooldusraamatu järgi läbis sõiduk viimase hoolduse 15.05.2010. Samuti oli mootoris kasutatud tihendite asemel silikooni, mis ei ole tavapärane. Need puudused ei olnud tavapärase ülevaatuse käigus tuvastatavad (varjatud puudused). Hageja sai puudustest teada 26.11.2014 tehtud tehnilise ekspertiisi aktist. Hageja esitas 05.12.2014 maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles teatas kostjale puudustest. Seega teatas hageja kostjale puudustest mõistliku aja jooksul. Juhul, kui hageja peaks olema ületanud mõistlikku aega, ei ole alust jätta hagi rahuldamata, sest kostja ostis sõiduki 3600 euroga, kuigi samaväärse sõiduki keskmine turuhind on umbes kolm korda suurem. Seega pidi sõiduk olema juba siis puudustega ning kostja pidi seda odava hinna tõttu mõistma. On tõenäoline, et kostja lasi sõiduki müügikõlbulikuks muutmise eesmärgil teha käepäraste vahenditega sõiduki mootorile suuremahulise remondi. Sõiduki puuduste tõttu tekkis hagejal kahju, mis hõlmab Taanist ostetud kasutatud mootorit koos transpordikuluga 2598,84 eurot, selle sõidukile paigaldamist 1067,63 eurot ning ekspertiisikulu 247,50 eurot. Kostja vastuväited
2(10)
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata, leides, et ta müüs küll hagejale sõiduki, kuid ei vastuta tekkinud kahju eest, sest ta ei vastuta kahju eest, mis tekkis seetõttu, et sõidukit ei oldud pikema aja jooksul õigesti hooldatud, samas kui ta ise sõitis autoga maksimaalselt 50 km. Professionaalne automüüja kinnitas kostjale, et sõiduk on korras, kostja kontrollis ise sõidukit ja veendus, et seda saab sihipäraselt kasutada, samuti vaatas sõiduki üle hageja, kes lasi teha müügieelse tehnilise kontrolli. Hageja sõitis autoga vähemalt 5776 km, mistõttu võisid puudused tuleneda ka sellest. Kostja ei ole sõidukit remontinud ega pidanud olema remontimisest teadlik. Asjaolu, et kostja ostis auto soodsalt, et tähenda, et kostja oli sõiduki puudustest teadlik. Kostja arvas, et teiste sama marki autode kallimad müügihinnad tulenevad transpordikuludest. Hageja oli teadlik, et tegemist on kasutatud sõidukiga, mille ehitusaasta oli 2007 ja läbisõit 125 000 km. Hageja teadis, et sõiduk toodi Itaaliast ja et selle viimane ametlik hooldus tehti 15.05.2010, samuti seda, et sõidukil ei ole garantiid. Hageja ei saa enam puudusele tugineda, sest ta ei teavitanud kostjat mootoririkkest, ei andnud kostjale täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ning esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse ebamõistlikult hilja (alles neli kuud pärast puudusest teadasaamist). Maakohtu otsus
4.Harju Maakohus jättis 10.02.2017 otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning mõistis menetluskuludena hagejalt kostja kasuks välja 1120 eurot. Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud: pooled sõlmisid 17.05.2014 müügilepingu, mille kohaselt ostis hageja kostjalt sõiduki; hageja sõitis sõidukiga 2000-5000 km; 02.08.2014, s.o ajal, mil hageja kasutas sõidukit, jooksis mootor kokku (ilmnes mootoririke); mootoririkke põhjustas see, et pikema aja jooksul (vähemalt 30 000-40 000 km) kasutati vale mootoriõli, jäeti mootor õlita või ei peetud kinni hooldusvälbast; hageja ei teavitanud kostjat mootoririkkest, vaid esitas neli kuud pärast mootoririket maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Maakohus leidis, et sõiduki müügilepingu tingimustele vastavust tuleb hinnata, lähtudes sellest, kas sõiduk sobis kasutamiseks otstarbel, milleks seda tavaliselt kasutatakse (võlaõigusseaduse (VÕS) § 217 lg 2 p 2), ning kas see oli keskmise kvaliteediga tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 77 lg 1 mõttes. Pooled ei toonud välja, et nad oleksid täpsustanud, millistele tingimustele pidi sõiduk vastama. Hageja ostis sõiduki tavapäraseks kasutamiseks. Mootoririkkega sõiduk ei vasta keskmisele kvaliteedile ning seda ei saa kasutada. Mootoririke tekkis vale mootoriõli kasutamise tagajärjel pikema aja jooksul (30 000-40 000 km) või mootori õlita jäämise tõttu. Hageja oli sõidukit pärast valduse saamist kasutanud aga vaid 2000-5000 km jagu. Seega esines mootoririkke põhjus juba enne asja juhusliku hävimise riisiko üleminekut hagejale (VÕS § 218 lg 1 ja § 214 lg 2). Kostja ei tõendanud, et mootoririke tekkis hageja tegevuse tõttu ega seda et sõiduk vastas lepingutingimustele. Kostja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. Hageja ei teatanud aga kostjale sõiduki puudustest ning on seetõttu kaotanud võimaluse lepingutingimustele mittevastavusele tugineda (VÕS § 220 lg 1). Hageja on vande all kinnitanud, et ei pidanud vajalikuks müüjat puudustest teavitada. Kostja teavitamiseks ei saa lugeda kahju hüvitamise nõude esitamist maksekäsu kiirmenetluses. Isegi kui pidada
3(10)
02.12.2014 maksekäsu kiirmenetluse avaldust teavitamiseks, ei ole hageja teavitanud kostjalt mõistliku aja jooksul, sest esitas avalduse neli kuud pärast mootoririket. Hageja ei põhjendanud, miks ta ei teavitanud kostjat mootoririkkest esimesel võimalusel. Teavitamiskohustuse täitmiseks piisanuks kostjale mistahes viisil mootoririkkest teatamisest, hageja ei pidanud selleks teadma mootoririkke täpset põhjust ega ootama asjatundja arvamust. Kuigi hageja väidab, et tal on õigus tugineda lepingutingimustele mittevastavusele ka siis, kui ta ei ole õigel ajal kostjat puudustest teavitanud (VÕS § 221 lg 1 p-d 1 ja 2), ei toonud ta esile selliseid asjaolusid, millest nähtuks, et kostja soovis müügilepingu sõlmimisel õigusvastase tagajärje saabumist (VÕS § 104 lg 5). Hageja esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostja soovis, et müüdud sõiduauto oleks mootoririkke tõttu kasutuskõlbmatu või et hagejale tekiks sõiduauto puuduste tõttu kahju. Sõiduki ostuhind ega korralise hoolduse toimumise aeg ei anna alust lugeda kostja kohustuse rikkumist tahtlikuks. Samuti ei ole hageja välja toonud, mida kostja oleks pidanud käibes vajaliku hoole järgimiseks tegema. Hageja viitas sõiduki madalale ostuhinnale ja sellele, et sõidukit ei olnud pikka aega hooldatud, kuid ei toonud välja, et mootoris oleks olnud õlilekkeid või muid häireid sõiduki funktsioneerimises, millest kostja oleks pidanud järeldama, et mootoriga võib olla probleeme. Kuna kostja oli tarbija, ei saanud eeldada, et ta oleks pidanud tellima mootoridiagnostika. Hageja ei ole ka välja toonud asjaolusid, millest järelduks, et käibes vajaliku hoolsuse standard oleks olnud tavapärasest kõrgem. Seega ei olnud kostja ka raskelt hooletu. Hageja ei toonud välja ega tõendanud ka asjaolusid, millest nähtuks, et kostja teadis või pidi mootori puudustest teadma. Hageja avaldas kahtlust, et kostja võis ise auto mootorit remontida, kuid kostja kinnitas vande all antud seletuses, et ta ei ole seda teinud, ning hageja enda väidet ei tõendanud. Hageja ei toonud välja, et ta oleks andnud kostjale täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks enne kahju hüvitamise nõude esitamist (VÕS § 115 lg-d 2 ja 3). Eeltoodu kohaselt ei saa hageja tugineda sõiduauto lepingutingimustele mittevastavusele, mistõttu tuleb kõik haginõuded jätta rahuldamata. Hageja pärast eelmenetluse lõppu esitatud tõendid tuleb jätta vastu võtmata. Menetluskulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt jätta hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks välja 1120 eurot. Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada, või saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus kohaldas vääralt VÕS § 220 lg-t 1 ja 3. Seadus ei sätesta puudustest teavitamisele vorminõudeid ja hageja teavitas kostjat puudustest maksekäsu kiirmenetluse avalduses. Selleks ajaks ei olnud mõistlik aeg möödunud, sest hageja ei saanud mootoririkkest järeldada, et sõiduk ei vastanud lepingutingimustele, kuna rike võinuks olla tingitud ka tavapärasest kulumisest. Seetõttu soovis hageja esmalt leida uue kasutatud mootori ja pärast seda selgitada välja mootoririkke põhjuse. Hageja leidis uue mootori novembris 2014 Taanist ja tellis seejärel tehnilise ekspertiisi, mille tulemusel sai ta 26.11.2014 teada varjatud puudustest. Maakohus jättis mõistliku aja kontekstis kohaldamata VÕS § 7 lg 2 ja arvestamata eeltoodud faktilised asjaolud. VÕS § 220 lg 1 II lauses sätestatud kahekuuline tähtaeg tuleb jätta VÕS § 6 lg 2 järgi kohaldamata, sest see oleks eeltoodud asjaoludel hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõetamatu. Maakohtu otsus on selles osas põhjendamata.
4(10)
Maakohus jättis ekslikult kohaldamata VÕS § 221 lg 1 p 1 ja 2 ning arvestamata hageja esitatud asjaolud ja hindamata tõendid. Maakohus jättis arvestamata hageja esiletoodud asjaolu, et sõiduki müügihind hagejale oli 2,3 korda kallim kui hind, millega kostja sõiduki ostis, ning hindamata seda tõendavad müügilepingud ja sarnase sõiduki keskmist müügihinda tõendavad päringud. Samuti jättis maakohus tähelepanuta hageja väite, et hooldusraamatu järgi oli viimane hooldus toimunud 15.05.2010. Vastus apellatsioonkaebusele
6.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, kuid ei nõustunud maakohtu põhjendustega osas, millega maakohus leidis, et puudus tekkis enne sõiduki üleandmist. Menetluse vahepealne käik
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 27.02.2018 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonimenetluse kulud jättis kohus hageja kanda.
8.Riigikohus tühistas 10.10.2018 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 27.02.2018 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Riigikohus rahuldas hageja kassatsioonkaebuse. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega rahuldab hageja nõude kostja vastu ja jaotab uuesti menetluskulud (TsMS § 657 lg 1 p 2). TsMS § 693 lg-st 2 tulenevalt on käesolevas asjas tehtud Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel ringkonnakohtule asja uuel läbivaatamisel siduvad. I
10.Hageja on tuginenud asjaolule, et kostja müüs talle lepingutingimustele mittevastava sõiduki ja hagejal on sellega seoses tekkinud kahju. Maakohus leidis õigesti, et vaidlusaluse lepingu näol on tegemist ostu-müügilepinguga.
11.Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud, mille üle puudub vaidlus ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja arutamisel: - pooled sõlmisid 17.05.2014 müügilepingu, mille kohaselt ostis hageja kostjalt sõiduki; - hageja sõitis sõidukiga 2000-5000 km; - 02.08.2014, s.o ajal, mil hageja kasutas sõidukit, jooksis mootor kokku (ilmnes mootoririke); - hageja ei teavitanud kostjat mootoririkkest, vaid esitas neli kuud pärast mootoririket maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
12.Hageja on esitanud kostja vastu lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude (VÕS § 115 lg 1 alusel). Pooled vaidlevad, kas hageja saab nõuda kostjalt kahju hüvitamist, kas hageja on teatanud kostjale tekkinud kahjust mõistliku aja jooksul ja kas esinevad alused hüvitise vähendamiseks. Seega esmalt tuleb tuvastada kahju hüvitamise nõude tekkimise eeldused ja tuvastada nõude olemasolu ning ulatus. Hageja nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: - müüja on rikkunud müügilepingust tulenevat kohustust (VÕS § 77 lg 1 ja § 217 lg 2 p 2);
5(10)
-
-
-
lepingutingimustele mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem (VÕS § 218 lg 1 I lause; § 218); ostja on teatanud müüjale asja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi saama (VÕS § 220 lg 1); ostjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1); müüja on kahju tekkimises süüdi (VÕS § 104 lg 2); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena müüjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav; v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
13.Maakohus on põhjendatult leidnud, et müüja rikkus lepingut, kuna sõiduauto, millega ei saa mootori kinnikiilumisest tingituna sõita, ei vastanud vähemalt keskmisele kvaliteedile, s.o seda ei saanud tavaliselt kasutada; mootoririkke põhjuseks oli selle sihipäraselt ekspluateerimine pikema aja jooksul (mitte vähem kui 30 000 kuni 40 000 km) kas vale mootoriõli kasutades või hooldevälbast mittekinnipidamine ja mootori õlituseta jäämine; mootoririkke põhjus esines enne asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminemist hagejale ning kostja ei ole tõendanud oma väiteid, mille kohaselt võis mootoririke olla põhjustatud hageja enda tegevusest. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6). II
14.Pooled vaidlevad, kas ostja teatas müüjale sõiduki lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul (VÕS § 220 lg 1). Selleks tuleb hinnata, millal sai hageja teada auto lepingutingimustele mittevastavusest. Riigikohus on käesolevas asjas märkinud, et eristada tuleb asja tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudusi ning varjatud puudusi. Varjatud puudusteks on lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. Sealjuures saab asjaolust, et võimalikule puudusele viitas spetsialist, järeldada, et tegemist oli varjatud puudusega (vt RKTKo nr 3-2-146-17, p 25; RKTKo nr 3-2-1-100-15, p 31).
15.Maakohus tuvastas õigesti asjatundja 26.11.2014 arvamusega, et mootoririkke põhjustas mootori sihipärane ekspluateerimine pikema aja jooksul vale mootoriõli kasutades, vähene hooldatus või mootori õlituseta jätmine. Asjatundja arvamuse kohaselt põhjustas eelnev nukkvõllide pinna tugevad kahjustused ja liuglaagrite pikisuunalised sügavad jooned, mille tõttu mootor kiilus kinni. Tegemist oli varjatud puudustega, mida ei saanud asja tavapärasel ülevaatusel tuvastada. Nimetatut kinnitab see, et puudused oskas välja tuua spetsialist, ning see, et puuduseid ei avastatud isegi sõiduki tehnilise seisukorra kontrollimisel enne müügilepingu sõlmimist. Kostja esitatud Maanteeameti e-teeninduse väljatrükiga on tõendatud, et kostja lasi sõiduki Eestis üle vaadata ja sõiduk läbis tehnoülevaatuse (I kd, tl-d 84-86). Pooled ei vaidle, et hageja lasi omakorda sõiduki tehnilist seisukorda enne lepingu sõlmimist kontrollida, sõidukil aga puudusi ei avastatud.
16.Kuna nukkvõllide pinna tugevad kahjustused ja liuglaagrite pikisuunalised sügavad jooned olid varjatud puudused, millest hageja sai teada asjatundja 26.11.2014. a arvamusest, ei saanud VÕS § 220 lg-s 1 sätestatud mõistlik aeg auto lepingutingimustele mittevastavusest teavitamise kohta hakata kulgema enne nimetatud kuupäeva ja maakohtu otsus on nimetatud osas vale. Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 05.12.2014, seega kümme päeva
6(10)
pärast asjatundja arvamuse saamist. Selleks ajaks ei olnud möödunud mõistlik tähtaeg puudusest teavitamiseks VÕS § 220 lg 1 mõttes. Hageja sai auto lepingutingimustele mittevastavusest teada asjatundja 26.11.2014 arvamusest (I kd, tl 42).
17.Riigikohtu suuniste kohaselt saab maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist lugeda müüja teavitamiseks. Hageja tõi maksekäsu kiirmenetluse avalduses välja, et auto mootor jooksis kokku, remonditöökojas avastati, et osa mootori tihendite asemel on kasutatud ohtralt silikooni ning esinduses selgus, et autoga on sõidetud ilma õlita (I kd, tl-d 1 ja 2). Seega on hageja oma avalduses piisavalt kirjeldanud, millised puudused autol esinesid, et müüja saaks sellest järeldada, et ostja on soovinud teda teavitada asjal esinevatest puudustest. Seega teavitas hageja kostjat auto lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul.
18.Kostja apellatsioonimenetluses esitatud õiguslik seisukoht, et hageja rikkus kostjale puudustest liiga hilja teatamisega hea usu põhimõtet, on põhjendamatu. Mõistliku aja sees ei saa kolleegiumi hinnangul olla veel täiendavat hea usu põhimõttest tulenevat lühemat tähtaega, mille jooksul ostja pidi müüjat teavitama asjal esinevatest puudustest. III
19.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku panemine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Käesoleval juhul tähendab see seda, et hageja tuleb asetada olukorda, milles ta oleks olnud, kui kostja oleks müügilepingu sõlmimisel andnud hagejale üle ilma käesolevas hagis märgitud puudusteta auto. Sellisel juhul ei oleks pidanud hageja tegema kulutusi autol esinevate puuduste kindlakstegemiseks ega nende kõrvaldamiseks.
20.Pikarem OÜ arvega (I kd, tl 38-39) loeb ringkonnakohus tõendatuks, et hageja on kandnud remonditöökojas muuhulgas mootori vahetusest tulenevalt kulutusi 1067,63 eurot. Arve summa on 1665,32 eurot, kuid hageja on selgitanud, et on arvestanud arvelt maha kulud, mis ei seondu mootorivahetusega. OÜ Pilot Motors arvega (I kd, tl 43) on tõendatud, et hagejal on tekkinud kohustus tasuda diagnostikatööde eest 247,50 eurot ja Westviru Grupp OÜ arvega (I kd, tl 4445) on tõendatud, et hagejal on tekkinud kohustus tasuda uue kasutatud mootori ostukulu koos transpordiga 2598,84 eurot. Kahju hüvitamisel pole oluline, kas hageja on need arved ka tegelikult tasunud.
21.Kostja on leidnud 21.07.2015 menetlusdokumendis (I kd, tl 124-125), et hageja esitatud teave mootori vahetuse aja kohta veebruaris 2015 ei vasta tõele. Müügikuulutustega (I kd, tl 126-128) loeb ringkonnakohus tõendatuks, et hageja kajastas vaidlusaluse auto mootori remondi ajaks 19.06.2015 Kuldne Börs ja 20.05.2015 Auto24.ee kuulutustes järgmiselt: „Autol sai märtsis vahetatud mootor, kuna vana oli kokku jooksnud eelmiste omanike oskamatu kasutuse tõttu (sõideti ilma õlita). Kaasa saab soovi korral ka vana mootori.“ Nimetatud tõend on kooskõlas hageja 11.08.2015 maakohtu istungil vande all antud seletusega (I kd, tl 133-135), mille kohaselt andis hageja auto töökojale üle järgmisel päeval pärast selle katkiminekut, augustis 2014; mootorivahetus toimus 2015 veebruari lõpus; vahepeal otsis hageja vahetusmootorit, mida oli raske leida, kuna mudel oli haruldane. Kuulutuses mootori vahetuse kohta märtsi kuu esitamise põhjuseks on hageja pidanud võimalikuks asjaolu, et sai arve mootorivahetuse eest märtsis või võis mäletada kuulutust üles pannes lihtsalt valesti. Kolleegium leiab, et hageja eksimus mootorivahetuse kuus on sellises vahemikus inimlik ning ei muuda ebausaldusväärseks tõendeid, mille kohaselt on mootor vahetatud veebruaris 2015.
7(10)
22.Põhjendamatud on kostja väited, et hageja esitatud tõendid on ebausaldusväärsed, kuna: Westviru Grupp OÜ arve näol on tegemist võltsitud arvega; hageja kahju on näilik (kuna remondiprotsessi ja sõiduki ekspertiisi viimist vahendas hageja ema); hageja ema on Westviru Grupp OÜ raamatupidaja ning hageja vande all antud seletused on ebausaldusväärsed, kuna on vastuolus teiste tõenditega. Hageja vande all antud seletused ei ole vastuolus teiste tõenditega. Vaidluse lahendamisel ei oma tähendust, kes toimetas auto OÜ-sse Pilot Motors. Hageja vande all antud seletustest on ilmne, et esmalt viidi auto hageja kodunt töökotta ja seejärel ekspertiisi, kus ka mootor lahti võeti. OÜ Pilot Motors ekspertiisiaktist (I kd, tl 42) nähtub, et kokkujooksnud mootorilt olid OÜ Pilot Motors töökotta saabumisel eemaldatud abiseadmed, sisselaske kollektor ja õlifilter koos kinnitusega. Puuduvad andmed, et mootori lahtivõtmine oleks toimunud enne auto OÜ Pilot Motors töökotta jõudmist. Kuna kogu protsessi vahendaja oli hageja ema, kes saatis hagejale ka toimikus olevad fotod, ei saagi hageja teada, kes fotod on teinud, samas ei muuda see tema seletust ebausaldusväärseks. Kahju on tõendatud mitte üksnes hageja vande all antud seletusega, vaid ka asjas kogutud dokumentaalsete tõenditega, mis on kooskõlas hageja seletusega. IV
23.Lisaks kohustuse rikkumisega kahju põhjustamisele tuleb isikult kahjuhüvitist välja mõistes arvestada ka vastutust välistavaid asjaolusid. Kostja on esile toonud ja pooled ei vaidle selle üle, et kostja kontrollis ka ise sõidukit ja ostis selle Itaalias automüügiga tegelevalt ettevõttelt, milline kinnitas auto korrasolekut; kostja kasutas sõidukit lühiajaliselt ja sõitis sellega vaid paar päeva, kuid mitte rohkem kui 50 km; on tavapärane praktika mitte teha sõidukile hooldust pärast garantiiaja lõppemist ametlikus esinduses, kuna hoolduse läbiviimine on kulukas ja see ei ole nõutav. Kostja poolt esile toodud asjaolud ei välista kostja süüd mittenõuetekohase auto müümisel. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole süüdi kahju tekitamises hagejale. Üldjuhul vabaneb võlgnik VÕS § 103 lg 1 esimese lause järgi vastutusest üksnes juhul, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav.
24.Kostja ei ole tõendanud, et mootori kinnikiilumine oli tingitud hageja tegevusest või tegevusetusest autoga ümberkäimisel. Ekslik on kostja seisukoht, et hageja poolt pika ajavahemiku jooksul autoga sõitmise ja läbitud vahemaa tõttu pole võimalik tuvastada, millal ja millest konkreetselt oli tingitud mootori rike. Nimetatu on asjas tuvastatud hageja poolt esitatud asja tundva isiku arvamusega. Kostja arvamused, et mootori rikke võisid põhjustada ebakorrektne ja lohakas sõiduki kasutamine, hageja poolt õli vahetamata jätmine või selle olemasolu mittekontrollimine, hageja sõidustiili eripärad, mootoririkke põhjustasid hageja ise või tema tuttavad Pikarem OÜ-s mootori remontimisel, on oletuslikud ja tõendamata. Asjaolu, et hageja mootoriõli mootoris vahetas, on tõendatud hageja vande all antud seletusega 11.08.2015 istungil, mille kohaselt piirdus hageja hooldus tulenevalt auto läbisõidust õli ja õlifiltri vahetusega; hageja vahetas õli autol ise; tegemist oli õlispetsifikatsiooniga 5 W 40 ja see vastas auto hooldusspetsifikatsioonidele; praktiliselt kogu distantsi sõitis hageja uue õliga. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et hageja ütlused muudab ebausaldusväärseks asjaolu, et hageja ei osanud selgitada, mis õlitootjaga oli tegemist, mis poest ta seda ostis ja et tal ei olnud selle kohta esitada tšekki.
25.VÕS § 127 lg 2 järgi ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Hagejale tekkinud kahju ärahoidmine on hõlmatud kostja kohustuse – müüa sõitmist võimaldav auto - täitmise kaitse-eesmärgiga.
8(10)
26.VÕS § 127 lg 3 järgi peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kostja pidi ette nägema lepingu sõlmimisel, et kui ta ei müü hagejale töökorras autot, võib sellega kaasneda ostjal kahju tekkimine.
27.VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Käesoleval juhul on hagejal tekkinud kahju seetõttu, et kostja müüs talle puudustega auto.
28.Õige on kostja seisukoht, et hageja ei pöördunud enne kohtu poole pöördumist asja kohtuväliseks lahendamiseks kostja poole. Samas oleks kohtul võimalik selle asjaoluga arvestada menetluskulude jaotamisel ja üksnes siis, kui kostja oleks hageja nõuet osaliselt või täielikult tunnistanud. Käesoleval juhul see nii ei ole. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses tunnistanud puudustega asja müümist hagejale, poleks ka müüjale mõistliku tähtaja andmine autol puuduste kõrvaldamiseks aidanud kaasa asja lahendamisele (VÕS § 222 lg 5). Seetõttu ei saa hagejale ette heita kohustuse täitmise kui primaarnõude asemel kahjunõude kui sekundaarnõude esitamist.
29.Puuduvad alused VÕS § 139 või § 140 kohaldamiseks. Kuigi kostja on sellise taotluse esitanud, ei ole kostja tõendanud asjaolusid, mis viitaks hageja osalusele kahju tekkimisel või hagejast tuleneva ohu tagajärjel. Samuti ei ole kostja esile toonud asjaolusid, mis võimaldaks väita, et kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõetamatu. V
30.Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks kahjuhüvitis kokku 3913,97 eurot.
31.Hageja viivisenõude aluseks on VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 2 I lause kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu 05.12.2014 (I kd, tl 1-3). Arvestades põhivõla summaga 3913,97 eurot, seaduses sätestatud viivisemääraga, viivitatud päevade arvuga 1471 (perioodil 05.12.2014-14.12.2018), on viivise suuruseks 1264,41 eurot (http://www.viivisekalkulaator.ee/). Ringkonnakohus mõistab kostjalt välja viivise hageja kasuks seaduses sätestatud määras kohtuotsuse tegemise aja seisuga kindla summana ja edasi vastavalt TsMS §-s 367 sätestatule arvestatuna põhinõudelt kuni selle kohase täitmiseni.
32.Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata kostja 03.09.2015 kohtuistungil esitatud taotluse tunnistaja ülekuulamiseks ja tõendite kogumiseks. Taotlust põhjendas kostja sellega, et hageja ei osanud paljudele küsimustele vastata. Tõendite kogumine oli kostja hinnangul vajalik selleks, et välja selgitada eksperdi nimi (ekspertiisidokumendis see puudus). Kuna kostja taotlus oli
9(10)
esitatud pärast eelmenetluse lõpetamist ja pärast TsMS § 329 lg-s 2 sätestatud tähtaega, puudus taotluste rahuldamiseks alus.
33.Kolleegium ei uuri ega hinda asjas kogutud järgmisi tõendeid: Virumaa Teataja artikkel, välismakse debiteerimise teatist ja maksekorraldusi (I kd, tl 147-148, 153-155), kuna maakohus jättis need tõendid kui hilinenult esitatud põhjendatult vastu võtmata.
34.Seoses hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamisega jäävad poolte menetluskulud kõikides kohtuastmetes kostja kanda (TsMS § 162 lg 1, § 171 lg 1 ja § 173 lg 3 II lause). Ringkonnakohus poolte menetluskulusid kindlaks ei määra ega neid pooltelt välja ei mõista. Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva otsuse jõustumisest (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-142-15, p 22 ja 23). /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Margo Klaar
Ele Liiv
Kaupo Paal
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.