X hagi Y vastu 3913 euro 97 sendi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 5. mai 2020. a kindlaksmääramise määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Y määruskaebus Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Leppik
Menetlusosalised ja nende esindajad
menetluskulude
Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Andrei Plešanov Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 5. mai 2020. a määrus osas, milles maakohus mõistis Y-lt X kasuks välja menetluskulude hüvitise 5278,87 eurot ületavas osas. Teha uus määrus, millega jätta X avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 5278,87 eurot ületavas osas rahuldamata.
Rahuldada osaliselt X menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
4.2.Määrata X menetluskulude suuruseks 5278,87 eurot.
4.3.Mõista Y-lt X kasuks välja menetluskulude hüvitis 5278,87 eurot.
4.4.Mõista Y-lt X kasuks välja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
4.5.Jätta rahuldamata X avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 1078,71 euro ulatuses.
5.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli X (hageja) hagi Y (kostja) vastu 3913,97 euro ja viivise saamiseks. Maakohus jättis 10. veebruari 2017. a otsusega hagi rahuldamata. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis
27.veebruari 2018. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse. Riigikohus tühistas 10. oktoobri 2018. a otsusega ringkonnakohtu otsuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohus tühistas 14. detsembri 2018. a otsusega maakohtu otsuse, rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3913,97 eurot, viivise 14. detsembri 2018 seisuga 1264,41 eurot ja edasi viivise põhivõlalt seaduses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud jättis ringkonnakohus kõikides kohtuastmetes kostja kanda. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse. Riigikohus jättis 15. aprilli 2019. a määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
2.Hageja esitas maakohtu menetluses kantud menetluskulu koondnimekirja
14.detsembril 2016. Hageja palus kostjalt enda kasuks välja mõista 3103,58 eurot, sh lepingulise esindaja kulu 2874,99 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõivu 228,59 eurot. Esindaja ajakulu oli kokku 30 tundi ja 35 minutit. Hageja esitas 20. veebruaril 2018 menetluskulude nimekirja, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista 1070 eurot, sh lepingulise esindaja kulu 720 eurot ja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 350 eurot. Esindaja ajakulu oli 10 tundi. Hageja esitas 5. detsembril 2018 menetluskulude nimekirja, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulu 2184 eurot. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Esindaja ajakulu oli 14 tundi. Hageja palus kulud välja mõista koos käibemaksuga.
3.Kostja vaidles 27. detsembri 2016 menetlusdokumendis hageja maakohtus kantud menetluskuludele vastu.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Maakohus rahuldas 5. mai 2020. a määrusega hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 5395,87 eurot. Kohus jättis rahuldamata hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 961,71 euro ulatuses. Maakohus kohustas kostjat tasuma hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Hageja taotleb lepingulise esindaja kulu väljamõistmist 5778,99 eurot. Hagejale osutati õigusabi tunnitasuga 156 eurot. Seega on hageja õigusabi ajakulu praeguses menetluses 37,04 tundi (5778,99÷156). Kohus leidis, et hageja esindaja ajakulu on osaliselt põhjendamatu. Lähtudes asja õiguslikust keerukusest, menetlusdokumentide mahust ja sisust ning tehtud toimingutest sh võttes arvesse, et hageja lepinguliselt esindajalt eeldatakse põhjalike õigusteadmisi, on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu kokku 30,88 tundi. Esiteks, on hagi koostamise, kohtule esitamise ning sellega seonduvateks toiminguteks kulunud 16 tundi, osaliselt ülepaisutatud. Samas ei ole alust seda ajakulu vähendada, sest arve nr 07502-15 kohaselt küsiti hagejalt hagi koostamise ja sellega seonduvate toimingute eest koos käibemaksuga 600 eurot, mis vastab ajakulule 3,85 tundi (600÷156). Teiseks, on ettevalmistus
11.augusti 2015 istungiks põhjendatud 1,5 tunni ulatuses (1,83-0,33), sest hageja esindaja oli eelnevalt, sh 3. augustil 2015, juba asja materjalidega tutvunud, õigusliku positsiooni 2 (5)
kujundanud ning ettevalmistanud. Kolmandaks, kulus hagejal 11. septembri 2015 menetlusdokumendi koostamiseks ja sellega seonduvateks toiminguteks (sh kliendiga suhtlemiseks) kokku 2,33 tundi. Menetlusdokumendi sisulist teksti on ligikaudu kahel lehel.
11.septembri 2015 menetlusdokumendi koostamiseks ja sellega seonduvateks toiminguteks sai maksimaalselt kuluda 2,08 tundi. Seega ei ole ajakulu vajalik ja põhjendatud 0,25 tunni ulatuses. Neljandaks, kulus hageja esindajal 18. septembril 2015 menetlusdokumendi koostamiseks ja sellega seonduvateks toiminguteks 3,58 tundi. Menetlusdokumendi sisulist teksti on ligikaudu kahel ja poolel lehel. Hageja esindajal sai 18. septembri 2015 menetlusdokumendi koostamiseks ja sellega seonduvateks toiminguteks kuluda kuni 3 tundi. Seega ei ole ajakulu vajalik ja põhjendatud 0,58 tunni ulatuses. Viiendaks, ei vähendanud kohus
13.märtsi 2017 apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu, sest hagejalt küsiti vastavalt
20.veebruari 2018 menetluskulude nimekirjale apellatsioonkaebuse koostamise ja sellega seonduvate toimingute eest koos käibemaksuga 720 eurot, mis vastab kaebuse koostamise minimaalsele põhjendatud ja vajalikule ajakulule 4,62 tundi (720÷156). Avaldajal kulus
29.märtsi 2018 kassatsioonkaebuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks ning sellega seonduvateks toiminguteks 13 tundi. Kassatsioonkaebuse sisulist teksti on ligikaudu kolmel lehel. Kassatsioonkaebuse koostamise ja kohtule esitamise põhjendatud ajakulu on maksimaalselt 8 tundi, arvestades, et hageja esindaja oli eelnevalt asja materjalidega tutvunud ja õiguslikku positsiooni kujundanud. Seega vähendas kohus kassatsioonkaebuse koostamise ajakulu 5 tunni ulatuses. Hageja esindaja tunnitasu 156 eurot koos käibemaksuga vastab keskmisele sarnasele õigusteenuse tasule. Seega on hageja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 4817,28 eurot (156*30,88) koos käibemaksuga. Lisaks on seadusest tulenevalt vältimatult põhjendatud ja vajalik menetluse käigus tasutud riigilõiv kokku 578,59 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulu 5395,87 eurot (4817,28+578,59) koos käibemaksuga.
MÄÄRUSKAEBUS
5.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus ja jätta hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata. Kostja palub alternatiivselt rahuldada hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt, s.o 4264,87 euro ulatuses. Kostja väitel oli maakohus minetanud õigusliku aluse hageja menetluskulude kindlaksmääramiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 järgi määrab asja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Praeguses asjas jõustus lõpplahend 15. aprillil 2019, kuid kohus määras menetluskulude rahalise suuruse kindlaks 5. mail 2020, s.o rohkem kui 1 aasta pärast lõpplahendi jõustumist. Seda ei saa pidada mõistlikuks, mistõttu on vaidlustatud määrus ebaseaduslik ning vastuolus TsMS põhimõtetega. Alternatiivselt on hageja õigusabikulu osaliselt põhjendamatu. Arvestades hagi sisulist mahtu (ca 5 lk), on mõistlik ja vajalik ajakulu hagi koostamiseks kuni 5 tundi ning kliendiga suhtlemiseks ja/või muude toimingute tegemiseks kuni 2,5 tundi (arve 075-02-15 toimingud). Arvel nr 022-08-15 märgittud ajakulu 4 tundi ja 55 minutit on osaliselt ülepaisutatud. Hageja esindajal kulus hagi vastuse ja taotlusega tutvumiseks 2 tundi. Dokumendiga tutvumise põhjendatud ajakulu on 0,5 tundi. Lisaks leidis kohus põhjendamatult, et hageja esindaja
11.augusti 2015. a istungiks ettevalmistamise mõistlik kulu on 1,5 tundi. Esiteks nähtub samast arvest, et hageja esindaja valmistus istungiks ette täiendavalt ka 3. augustil 2015. Teiseks, saab 11. augusti 2015. a istungiks ettevalmistamise mõistlik ajakulu olla kuni 0,5 tundi, kuna tegemist oli eelistungiga, mistõttu keerulisi vaidlusi või toiminguid ei saanud olla. Seda kinnitab asjaolu, et eelistung kestis vaid 25 minutit. 3 (5)
Arvel nr 014-09-15 märgitud ajakulu 9 tundi ja 55 minutit on osaliselt ülepaisutatud.
3.septembri 2015 toiming – tõendite osas kirjaliku seisukoha koostamine ja kliendile e-kirjaga täpsustavate küsimuste esitamine – on seotud 3. septembri 2015 ehk juba toimunud istungiga. On ebaselge, millega seoses oli vaja osutada teenust 1 tunni ja 15 minuti ulatuses, kui hageja ja tema esindaja kohtusid samal päeval istungil. Samuti rääkisid hageja ja tema esindaja ka
7.septembril 2015 tõenäoliselt samast istungist. 3. septembri 2015 kirjaliku seisukoha kulu on arusaamatu ja põhjendamatu, sest seda vahetult materjalidest ei nähtu. Kui hageja arvates puudutab see seisukoht tõendite hindamist, siis oli see hageja poolt tehtud 10. septembril 2015, s.o nn arvamuse koostamine tõendite hindamise osas. Seega on selle teenuse põhjendatud ajakulu 8,4 tundi. Kassatsioonkaebuse koostamise ja esitamise põhjendatud kulu on 4,5 tundi. Kassatsioonkaebuse sisuline maht on 3 lehekülge. Lisaks oli hageja esindaja asja materjalidega varasemalt põhjalikult tutvunud ja õiguslikku positsiooni kujundanud. Seega on hageja esindaja põhjendatud ajakulu 23,63 tundi (30,88–2–1–1,25–3), s.o esindajakulu 4264,87 eurot (koos km-ga).
MENETLUSE EDASINE KÄIK
6.Hageja kostja määruskaebusele ei vastanud.
7.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada osas, milles maakohus rahuldas hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 5278,87 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega jätab hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 5278,87 eurot ületavas osas. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
9.Kostja taotlus hageja menetluskulude kindlaksmääramata jätmiseks ei ole põhjendatud. TsMS § 177 lg 2 määrab kohtule tähtaja menetluskulude kindlaksmääramiseks, kuid see ei vabasta menetluskulude kandmiseks kohustatud isikut teise poole menetluskulude hüvitamisest isegi juhul, kui kohus ei määra menetluskulude suurust kindlaks mõistliku aja jooksul.
10.Riigikohus on leidnud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016. a määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga (vt nt Riigikohtu 6. mai 2015. a määrus asjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Seega saab ringkonnakohus kontrollida eelkõige, kas maakohus on õigust õigesti kohaldanud. Ei ole objektiivseid kriteeriume, mille alusel määrata täpselt kindlaks esindaja ajakulu põhjendatust mingi konkreetse menetlusdokumendi koostamisel. Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Seetõttu ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja ajakulu vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
11.Ringkonnakohus leiab, et kostja määruskaebus on osaliselt põhjendatud. Kostja vaidlustab maakohtu määrust osas, milles kohus pidas põhjendatuks hageja esindaja 11. augustil 2015 istungi ettevalmistamise kulu. Maakohus leidis, et istungiks ettevalmistamise ajakulu on põhjendatud 1,5 tunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole seejuures iseenesest diskretsioonipiire ületanud. Ringkonnakohus nõustub aga kostjaga, et maakohus on jätnud 4 (5)
menetluskulude suurust kindlaksmäärates tähelepanuta, et hageja esindaja on istungiks ette valmistunud ka 3. augustil 2015 ajakuluga 1 tundi ja 5 minutit. See ajakulu hõlmab küll ka kostja vastuse analüüsi. Arvestades seda, et hageja esindaja on kostja vastust analüüsinud ka enne ja pärast 3. augustit 2015, loeb ringkonnakohus sellest ajast istungiks ettevalmistumiseks kulunuks 45 minutit, mille osas tuleb maakohtu määrus tühistada ja jätta kostjalt hageja kasuks välja mõistmata 117 eurot (0,75 tundi × 156 eurot).
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole hageja ülejäänud menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohus hindas hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust kooskõlas TsMS § 175 lg-s 1 sätestatuga. Maakohtu põhjendused on selged ja arutluskäik jälgitav. Seejuures on maakohus osaliselt lugenud ka hageja esindaja ajakulu põhjendamatuks. Maakohtu antud hinnangud hageja esindaja ajakulule ei ole ilmselgelt põhjendamatud.
13.Ringkonnakohus märgib, et kostja on osaliselt jätnud tähelepanuta maakohtu määruse sisu. Näiteks leiab kostja, et hagi koostamise ja kohtule esitamise, sh kliendiga suhtlemise mõistlik ajakulu võiks olla kokku 7,5 tundi. Seejuures on kostja jätnud tähelepanuta, et kuigi sama arve õigusteenuse kirjelduse kohaselt on märgitud toiminguid ajakuluga 16 tundi, siis hagejalt küsiti arve nr 075-02-15 kohaselt hagi koostamise ja sellega seonduvate toimingute eest koos käibemaksuga 600 eurot, mis vastab ajakulule 3,85 tundi. Maakohus ongi pidanud seda hagi koostamise põhjendatud ajakuluks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 3,85 tundi oli mõistlik ja vajalik ajakulu hagi koostamiseks, mistõttu ei anna kaebuse väide alust vähendada hagi koostamise ajakulu.
14.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
15.Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.