PKM Grupp OÜ hagi Jäätmete sorteerimiskeskus OÜ vastu võlgnevuse ja viivise nõudes ning Jäätmete sorteerimiskeskus OÜ vastuhagi PKM Grupp OÜ vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
Hagihind 7938,76 eurot Vastuhagi hind 15 614 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja PKM Grupp OÜ (registrikood 10945262),
esindajad
seaduslik esindaja Ain Leedu, lepinguline esindaja Kerli Teesalu Kostja Jäätmete sorteerimiskeskus OÜ (registrikood 11228261),
seaduslik
esindaja
Valeria
Nõmme,
lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus Kohtuistungi toimumise aeg
11. september 2017. a
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja seaduslik esindaja Ain Leedu, lepinguline esindaja Kerli Teesalu Kostja seaduslik esindaja Valeria Nõmme, lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada PKM Grupp OÜ hagi.
2.Välja mõista Jäätmete sorteerimiskeskus OÜ-lt PKM Grupp OÜ kasuks põhivõlgnevus 7000 eurot, viivis 890,51 eurot ja alates 03.10.2017 viivis
protsendina tasumata põhinõude summalt (7000 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lgs 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
3.Jätta Jäätmete sorteerimiskeskus OÜ vastuhagi rahuldamata.
4.Menetluskulud jätta Jäätmete sorteerimiskeskus OÜ kanda.
5.Määrata kindlaks PKM Grupp OÜ maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista Jäätmete sorteerimiskeskus OÜ-lt PKM Grupp OÜ kasuks välja menetluskulud 475 eurot.
6.Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb Jäätmete sorteerimiskeskus OÜ-l PKM Grupp OÜ-le tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (475 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (2. oktoober 2017. a). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.01.11.2016 esitas PKM Grupp OÜ (hageja) maakohtule hagi Jäätmete sorteerimiskeskus OÜ (kostja) vastu võlgnevuse 7000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 375,26 eurot ja sissenõutavaks muutuva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 11.09.2015 suuliselt töövõtulepingu, mille järgi kohustus hageja paigaldama Suur-Sõjamäe põik 8 asuvale platsile freesasfaltkatendi, sh ehitama freeskatendi aluskihi ning kostja kohustus tasuma tööde eest kokku 21 475,30 eurot (käibemaksuga). Poolte kokkuleppel alandas hageja lepingu hinda ning lõplikuks maksumuseks kujunes 21 000 eurot (käibemaksuga). Hageja teostas kokkulepitud tööd ajavahemikus 11.09.2015-14.10.2015. 15.10.2015 tööde üleandmisevastuvõtmise aktiga on kostja tööd vastu võtnud. Hageja on esitanud kostjale arve nr 2150526 summas 21 000 eurot, millest kostja on tasunud 14 000 eurot. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele pole kostja võlgnevust summas 7000 eurot tasunud. Hageja märgib, et kostja võttis platsi kasutusse vahetult pärast tööde üleandmist, s.o 15.10.2016. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 644 lg 1 ja 2 ja § 646 lg 6 järgi kohustus kostja töö lepingutingimustele mittevastavusest hagejat õigeaegselt teavitama, mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldama ning esitama vastavasisulise selge nõude mõistliku aja jooksul alates tööde ülevaatamisest, s.o hiljemalt 15.12.2015. Kostja pole VÕS § 644 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul hagejale ühtegi nõuet esitanud, puudustest teavitanud ega kasutanud ka muid õiguskaitsevahendeid.
Hageja ei ole kinnitanud, et freesasfaltkatend on samade omadustega, mis asfaltbetoonkatend, mistõttu ei saanud kostjal ka vastavat ootust tekkida. Lepingueelsetel läbirääkimistel teavitas hageja kostjat, et konkreetsele objektile oleks otstarbekam paigaldada osaliselt asfaltkatend ning tegi 31.07.2015 vastava hinnapakkumise. Kuna asfaltkatend on oluliselt kallim, teatas kostja, et soovib siiski kogu platsile freesasfaltkatendit. 05.03.2016 ülevaatamise käigus ei tuvastanud pooled ühtegi kostja 27.02.2016 pretensioonis nimetatud hageja teostatud töödes esinevat puudust. Hageja leiab, et kostja platsile paigaldatud freespuru vastab lepingutingimustele, s.o vähemalt keskmisele kvaliteedile ning sobib otstarbeks, milliseks seda liiki toodet tavaliselt kasutatakse. Ka juhul, kui hageja poolt paigaldatud katend ei sobiks otstarbeks, milleks kostja seda vajab, ei vastuta hageja tulenevalt VÕS § 641 lg-st 3 lepingutingimustele mittevastavuse eest, kuna järgis tööde teostamisel kostja juhiseid. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on keeldunud tööde eest tasumast, sest töö ei vasta lepingutingimustele ega otstarbeks, milleks kostja seda vajab. Töö eesmärgiks oli see, et pinnasel oleks võimalik opereerida masinate ja sõidukitega. Vastavast asjaolust oli hageja teadlik. Kostja võttis platsi kasutusse 2016. a novembris. Veebruaris 2016. a, kui maapind hakkas sulama, tekkisid freesasfaltpinnasesse rööpad, katend hakkas kiiresti lagunema ja pudenes laiali. 27.02.2016 esitas kostja hagejale pretensiooni ja avaldas, et ei kavatse järgnevaid kokkulepitud makseid tasuda kuni pooled on kattematerjali puudused üle vaadanud. Pooled vaatasid 05.03.2016 objekti üle ja hageja jäi seisukohale, et tööd on teostatud nõuetekohaselt, mööndes samas, et kostja kasutuse tarbeks on freesasfaltkate põhimõtteliselt sobimatu. Kostja leiab, et hageja poolt platsile paigaldatud freesasfalt ei vasta freesasfaldile esitatavatele nõuetele. Hageja oli puudusest teadlik. Vastuhagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
3.Kostja esitas 05.12.2016 vastuhagi, sest kostjal tuleb töövõtulepingu nõuetele vastav töö tellida kolmandalt isikult. Freesasfalt tuleb kokku koguda ja utiliseerida. Nimetatud tööde teostamiseks on kostja saanud hinnapakkumise summas 5146 eurot. Lisaks eelnevale tuleb kostjal paigaldada uus freesasfalt. Võttes aluseks hageja enda hinnapakkumise, on kostja kulu ilma käibemaksuta 16 301,33 eurot. Sellest summast tasaarvestab kostja hagejale tasumata 7000 eurot. Kokku on kostjale hageja poolt tarnitud ebakvaliteetse freesasfaldi utiliseerimise ja uue kvaliteetse kattematerjali paigutamisega seonduv kahju 15 614 eurot. Hageja seisukoht vastuhagile
4.Hageja vaidleb vastuhagile vastu. Hageja on töövõtulepinguga kokkulepitud tulemuse saavutanud ja paigaldatud katend vastab lepingutingimustele. Lepingu sõlmimisel puudus tööde teostamiseks projekt, tööjuhis ning kvaliteedinõuded kasutatavate materjalide osas. Kostja probleemid tulenesid platsil koristamata lumest. Keskmisele kvaliteedile vastava katendi asendamine samasuguse keskmisele kvaliteedile vastava katendiga tooks kaasa kostja alusetu rikastumise hageja arvelt. Olukorras, kus kostja on platsi, millele hageja katendi paigaldas, enam kui aasta kasutanud, on ilmselge, et see sobib otstarbeks, milleks kostja seda vajas. Hageja leiab, et kostja ei ole vastuhagis esitatud kahju hüvitamise nõude aluseks olevatest väidetavatest puudustest hagejat õigeaegselt teavitanud, puudusi piisavalt täpselt kirjeldanud, puuduste olemasolu tõendanud, puuduste
kõrvaldamise või parandamise nõuet esitanud ega hagejale puuduste kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega andnud. Maakohtu põhjendused
5.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata.
6.Käesolevas asjas nõuab hageja kostjalt lepingu täitmist ja viivise tasumist võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p-d 1, 6 ja § 108 lg 1 alusel. Puudub vaidlus, et poolte vahel on 11.09.2015 sõlmitud töövõtuleping, mille sisuks oli hageja poolt freesasfaltkatendi paigaldamine SuurSõjamäe põik 8 asuvale platsile. Täpsemalt on tööde sisu ära toodud tööde üleandmise aktis, mille kohaselt oli töödeks nii aluse ettevalmistamine, pinnase eemaldamine, täitmine killustikuga ja freesasfaltkatte paigaldamine (tl 7). Hageja nõuab kostjalt teostatud tööde eest tasu. Kostja leiab, et tööd ei vasta lepingutingimustele, tasaarvestades hageja tasu nõude tekkinud kahjunõudega ning nõudes hagejalt täiendavalt kahju hüvitamist.
7.Esmalt hindab kohus hageja tasu maksmise nõuet. Kui kohus leiab, et tööd on teostatud nõuetekohaselt, siis puudub vajadus vastuhagi hindamiseks, sest kostjal tuleb teostatud tööde eest tasuda. Vastupidisel juhul tuleb hinnata kostja vastuhagi ning kas kostja saab nõuda uue töö maksumust kahjuna. VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja nõuab kostjalt tasu maksmist. VÕS § 637 lg 3 järgi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kostja on töö vastu võtnud, kuid leiab, et töö ei vastanud kokkulepitud tingimustele ning nõuab puudute kõrvaldamise kulutuste hüvitamist (VÕS § 115, § 646 lg 5). Hageja tasunõudega on kostja teinud tasaarvestuse (VÕS § 197).
8.Pooltel on vaidlus kokkulepitud töö omaduses. Töövõtulepingust tuleneva nõude lahendamiseks peab maakohus tuvastama nii töövõtulepingus kokkulepitud töö ja selle kvaliteedi nõuded kui ka selle, mis töö hageja valmis tegi, milliseid õiguskaitsevahendeid ja kujundusõigusi pooled kasutasid, kas neil oli selleks õiguslik alus ning milline õigussuhe poolte vahel sellest tulenevalt kehtib. Käesolevatest asjaoludest tulenevalt kuulub kohaldamisele VÕS § 641 lg 2 p 2, mille järgi töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.
9.Esmalt kontrollib kohus, kas töö vastas lepingutingimustele. VÕS §-st 643 tuleb kostja kohustus tehtud töö viivitamata üle vaadata või üle vaadata lasta. Samas on kostja tuginenud ka töö lepingutingimustele mittevastavuse tuginemise erisustele. Kohtul tuleb analüüsida VÕS § 645 lg 1 kohaldumist ja selle kohaldamisel hinnata, kas kostja võib lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud. Hageja soovitas kostjale platsi katta osaliselt freespuru ja osaliselt asfaltseguga ja tegi vastava hinnapakkumise (tl 66). Kuna see oli kallis, siis kostja soovis alternatiivset pakkumist, et platsile paigaldatakse kogu ulatuses freespuru katend (tunnistajate Ain Leedu ja Ivo Nõmme ütlused, tl 160). Tööd anti kostjale üle 15.10.2015 aktiga ning kostja kohustus teostatud tööde eest tasuma 21 000 eurot (tl 7). Kostja on jätnud arvest tasumata 7000 eurot. Kuna kostja on töö vastu võtnud, siis kehtib eeldus, et vastuvõetud töö on lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama kostja. Puudub vaidlus, et 27.02.2016 esitas kostja
pretensiooni, milles kirjeldas probleemina auke territooriumi sissesõidul, angaari sissesõidul ja sorteerimisplatsi alguses, laadimistehnika ja teiste masinate kinni jäämist ning lume sulamisest tekkinud lompe (tl 43). 05.03.2016 vaatasid pooled koos platsi katendi seisukorra üle. Selle asjaolu osas lähevad poolte seisukohad lahku. Hageja väidab, et ülevaatuse käigus ei tuvastanud pooled ühtegi pretensioonis nimetatud puudust ning probleemid tekitas platsile kogunenud ja koristamata lumi. Tunnistaja Ivo Nõmme ütluste kohaselt kui lumi hakkas sulama, siis oli kohti, kust kate hakkas lagunema. Tunnistaja Ivo Nõmme ütluste kohaselt hageja esindaja Ain Leedu ei tunnistanud, et katendil on puudused (tl 161). Tunnistaja Ain Leedu ütluste kohaselt tema objekti ülevaatusel kattes puudusi ei näinud (tl 160). Sama seisukoht on kajastatud Ain Leedu 05.03.2016 elektronkirjas koos piltidega (tl 61-65). Tekkinud on olukord, kus üks pool ütleb, et töö on puudustega ning teine pool on seisukohal, et tööl puudusi ei esinenud. Kohus loeb tuvastatuks asjaolu, et objekti kohtumisel ühtegi puudust pooled koos ei fikseerinud. Kostja pole ümber lükanud hageja väidet, et pärast 05.03.2016 ning kuni hagi esitamiseni ei esitatud kostja hagejale puuduste kõrvaldamise nõuet. Freespuru kvaliteedinõuetele mittevastavusest teavitas kostja hagejat kohtumenetluses, esitades katseprotokolli (tl 37). Kostja on selgitanud asjaolu sellega, et 05.03.2016 objekti kohtumisel hageja puuduste olemasolu ei tunnistanud ning seetõttu ei olnud vaja anda täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks.
10.Kuigi 05.03.2016 puuduste olemasolu ei fikseeritud ja neid täpsemalt ei kirjeldatud, siis puudused on tuvastatud eksperdiarvamusega (tl 113-119). Ekspertiisi teostamise ajal 01.06.2017 on tuvastatud, et intensiivsemates kasutuspiirkondades on freespurukatend stabiilsuse kaotanud ja tekkinud on augud (eksperdiarvamuse lk 2, G). Ekspert on leidnud, et kuigi algselt oli rajatud platsile sadevete ärajuhtimiseks kalle värvast platsi tagaosa poole, siis see ei toimi, sest platsi tagaosa on kaetud raudbetoonplaatidega ja sadevete äravoolamise võimalus puudub. Poolte vahel puudub vaidlus, et raudbetoonplaadid on platsile paigaldatud kostja poolt. Ekspert on asunud seisukohale, et platsi konstruktsioon ei ole piisavalt suure kandevõimega, mis koos ebapiisava drenaažiga on viinud platsil esinevate defektide tekkeni. 7 cm paksune freespurukihi omadused iseseisvalt ei mõjuta määravalt platsi toimimist või mittetoimimist. Freespuru all ei paikne vajalikku tugevat ja ilmastikukindlat alust ja selle on tinginud asjaolu, et huumusrikas kiht on jäetud eemaldamata ja ei ole arvestatud selle mõjudega konstruktsioonide kavandamisel. Ekspert leiab, et freesitud asfaldipuru võib kasutada ladustamisplatsi katmisel, kuid arvestama peab tiheda hooldusvajadusega ja platsi konstruktsioon peab olema piisava kandevõimega ning tagatud vee äravool. Käesoleval juhul puudus platsil ehitusprojekt, ehk aluse ja katendi konstruktsioon oli asjatundlikult ja erinevaid asjaolusid arvestades valimata. Kokkuvõtvalt on ekspert puuduste tekkepõhjusena välja toonud, et platsi rajamiseks on valitud valed tehnilised lahendused. Platsi rajamisel ei ole arvestatud tegelikke funktsionaalseid vajadusi ja kasutuskoormust ning freespurukihti tekkinud kahjustused on tingitud platsi konstruktsiooni ebaõigest valikust. Tegemist on puudusega, mis oli olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui see puudus ilmnes alles hiljem (VÕS § 642 lg 1). Kuigi ekspert on tuvastanud, et kasutatud freespuru ei vasta „Kergkatete ehitamise juhendi“ nõuetele, siis see ei ole puuduse tekkimise põhjuseks. Kohus freespuru kvaliteedinõuetega seotud väiteid ei hinda.
11.Eeltooduga on tuvastamist leidnud, et töös esinevad puudused. Järgnevalt tuleb tuvastada, kes on selle eest vastutav. Asjas puudub vaidlus, et platsi ehitamiseks puudus ehitusprojekt ja tehnilise lahenduse analüüs. Samuti ei esitanud kostja nõudeid kasutatavate materjalide osas. Hageja töö ei hõlmanud endas projekti koostamist.
Asjas on tuvastatud, et hageja tegi esmalt hinnapakkumise, mille kohaselt plats katta osaliselt asfaltkatendiga, kuid kostja soovis freespurukatendit kogu platsile. Kostja ei esitanud hagejale ka täiendavaid nõudeid platsi konstruktsioonile, vaid kirjeldas platsi kasutusviisi – et sellel oleks võimalik masinate ja sõidukitega liikuda ning materjale ladustada (vt kohtuistungi protokoll tl 161). Kuna puudusid pinnaseanalüüsid, uuringud, arvutused ja pädeva inseneri poolt koostatud projekt, siis huumuskihi eemaldamise vajadust ja mahtu sai hageja hinnata visuaalselt. Ekspert on välja toonud, et platsi rajamiseks on valitud valed tehnilised lahendused. Samas ei olnud hageja töövõtulepinguliseks kohustuseks töö projekteerimine, e tehniliste lahenduste leidmine. Ekspert on leidnud, et freesitud asfaldipuru on sobilik kasutada jäätmekäitluskoha ladustamisplatsi katmisel, kui konstruktsioon on piisava kandevõimega ning tagatud on vee äravool. Kostja juhistest tulenevalt paigaldati freespuru ka manööverdamiskohtadesse.
12.Töövõtja vabaneb VÕS § 641 lg 3 järgi tellija juhistest, tema muretsetud materjali või kolmanda isiku puudulikust eeltööst tingitud töö lepingutingimustele mittevastavuse korral vastutusest siis, kui ta tõendab, et on juhiste, materjali või eeltööde sobivust piisavalt kontrollinud. Nimetatud sätte kohaldamise eeldusena ei pea töövõtja ise lahendusi pakkuma (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-177-11, p 13). Seega ei nõustu kohus kostja seisukohaga, et kui kostja tellis hagejalt konkreetse katendi (freesasfaltkate), millel on võimalik masinatega jäätmeid ladustada ja käidelda, siis pidi hageja välja pakkuma ka sobiliku tehnilise lahenduse. Kohus leiab, et hageja tugines kostja juhistele ning freesasfaltkatendit paigaldades ei ole rikutud seda ehitusvaldkonda reguleerivaid õigusakte.
13.Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. Puudub vaidlus, et kokkulepitud tasust on maksmata 7000 eurot. Kuna hageja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, siis ei ole hageja lepingut rikkunud ning kostja ei saa nõuda õiguskatisevahendina parandamise kulutuste hüvitamist.
14.Hageja viivisenõue on õiguslikult põhjendatud VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1, TsMS § 367 alusel ja kuulub rahuldamisele. Seisuga 31.10.2016 on sissenõutavaks muutunud viivis 375,26 eurot (tl 14-15). Sellele lisandub sissenõutavaks muutunud viivis 515,25 eurot alates 01.11.2016 (336 päeva eest). Kokku on viivis 890,51 eurot. Menetluskulud
15.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad kostja kanda.
16.Tulenevalt menetluskulude jaotusest hindab kohus hageja menetluskulusid. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 475 eurot. Tegemist on vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga. Vastavalt hageja taotlusele tuleb menetluskuludelt tasuda viivist (TsMS § 177 lg 4).
17.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.