PKM Grupp OÜ hagi Jäätmete sorteerimiskeskus OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks ning Jäätmete Sorteerimiskeskus OÜ vastuhagi PKM Grupp OÜ vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02.10.2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jäätmete sorteerimiskeskus OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
23 552,76 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: PKM Grupp OÜ (registrikood 10945262), seaduslik esindaja Ain Leedu, lepingulised esindajad Kerli Teesalu ja vandeadvokaat Kristjan Tamm Kostja: Jäätmete sorteerimiskeskus OÜ (registrikood 11228261), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus
Menetluse liik
04.11.2019 kohtuistung
Resolutsioon
1.Jätta Harju Maakohtu 02.10.2017 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta kohtuotsuse põhjendusi.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Ringkonnakohtu ja Riigikohtu menetluskulud jätta Jäätmete sorteerimiskeskus OÜ kanda.
Välja mõista Jäätmete sorteerimiskeskus OÜ-lt PKM Grupp OÜ kasuks ringkonnakohtu menetluskulud 1375 eurot.
5.Välja mõista Jäätmete sorteerimiskeskus OÜ-lt PKM Grupp OÜ kasuks Riigikohtu menetluskulud 2400 eurot ja viivis Riigikohtu menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.PKM Grupp OÜ (hageja) esitas 01.11.2016 Harju Maakohtule hagi Jäätmete sorteerimiskeskus OÜ (kostja) vastu 7000 euro võlgnevuse, 375,26 euro sissenõutava viivise ja sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks.
2.Hagi kohaselt sõlmisid pooled 11.09.2015 suulise töövõtulepingu, mille järgi kohustus hageja paigaldama Suur-Sõjamäe põik 8 asuvale platsile freesasfaltkatendi, sh ehitama freeskatendi aluskihi ning kostja kohustus tasuma tööde eest 21 000 eurot (sh käibemaks). Hageja tegi kokkulepitud tööd ja 15.10.2015 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga võttis kostja need vastu. Kostja on tasunud hagejale 14 000 eurot. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele on kostja võlgnevus 7000 eurot. Võlgnevuselt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited
3.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja keeldus töö eest tasumast, sest see ei vasta lepingutingimustele ega sobi otstarbeks, milleks kostja seda vajab. Töö eesmärgiks oli see, et pinnasel oleks võimalik sõita kostja sõidukite ja masinatega ning ladustada ja käidelda jäätmeid. Kostja võttis platsi kasutusse 2015. a novembris. 2016. a veebruaris, kui maapind hakkas sulama, tekkisid freesasfaltpinnasesse rööpad, katend hakkas kiiresti lagunema ja pudenes laiali. 27.02.2016 esitas kostja hagejale pretensiooni. Pooled vaatasid 05.03.2016 objekti üle ja hageja jäi seisukohale, et tööd on tehtud nõuetekohaselt, mööndes samas, et kostja kasutuse tarbeks on freesasfaltkate põhimõtteliselt sobimatu. Hageja teadis lepingu sõlmimisel, et kostja soovib kasutada platsi jäätmete ladustamisplatsina, millel töötavad kahvel- ja kopplaadurid ning multiliftsõidukid. Hageja vaatas platsi enne töö tegemist üle ajal, mil kostja transpordivahendid sellel töötasid. Platsi ülevaatuse ajal selgitas hageja kostjale, et kostja vajadusi arvestades tuleks see katta asfaltbetooniga, kuid platsi kasutust arvestades saab samasuguse kvaliteedi ka platsi katmisel freesasfaldiga, mis on oluliselt odavam. Hageja oli teadlik, et platsile paigaldatud freesasfalt ei vasta sellele esitatavatele nõuetele ja kostja vajadustele.
Kostja vastuhagi
4.Kostja esitas 02.12.2016 vastuhagi, sest tal tuleb töövõtulepingu nõuetele vastav töö tellida kolmandalt isikult. Freesasfalt tuleb kokku koguda ja utiliseerida. Nimetatud tööde tegemiseks sai kostja hinnapakkumise 5146 eurot (käibemaksuta). Lisaks tuleb kostjal paigaldada uus freesasfalt. Võttes aluseks hageja enda hinnapakkumise, on kostja kulu 16 301,33 eurot (käibemaksuta), s.o käibemaksuga 19 561,60 eurot. Sellest summast tasaarvestab kostja hagejale tasumata 7000 eurot. Pärast tasaarvestust ja arvestades, et kostja on käibemaksukohuslane, on kostja kahju hüvitamise nõue hageja vastu 15 614 eurot. Hageja vastus vastuhagile
5.Hageja vaidles vastuhagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja saavutas töövõtulepinguga kokkulepitud tulemuse ja paigaldatud katend vastas lepingutingimustele. Lepingueelsetel läbirääkimistel teavitas hageja kostjat, et objektile oleks otstarbekam paigaldada osaliselt asfaltkatend, ja tegi 31.07.2015 vastava hinnapakkumise. Kuna asfaltkatend on oluliselt kallim, soovis kostja kogu platsile freesasfaltkatendit. Hageja ei ole kinnitanud, et freesasfaltkatend on samade omadustega nagu asfaltbetoonkatend. Kostja platsile paigaldatud freespuru vastab vähemalt keskmisele kvaliteedile ning sobib otstarbeks, milleks seda liiki toodet tavaliselt kasutatakse. Ka juhul, kui hageja paigaldatud katend ei sobiks otstarbeks, milleks kostja seda vajab, ei vastuta hageja VÕS § 641 lg 3 järgi lepingutingimustele mittevastavuse eest, kuna järgis tööde tegemisel kostja juhiseid. Tööde tegemisel rajas hageja platsile sademevee ärajuhtimiseks kalded platsi tagaosa poole. Kostja on teinud hiljem olulisi konstruktsioonimuudatusi, mh rajanud suuremõõtmelise kontor/kaalukoha ning paigaldanud raudbetoonplaadid platsi tagaossa. Seetõttu on takistatud sademevee äravool platsilt, mis halvendab oluliselt freespuru siduvaid omadusi ja muudab konstruktsiooni nõrgemaks. Platsi märgumine ja sellest tingitud kahjustused on seetõttu kostjast tulenev asjaolu, mille eest hageja ei vastuta. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
6.Harju Maakohus rahuldas 02.10.2017 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 7000 eurot, viivise 890,51 eurot ja alates 03.12.2017 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise protsendina tasumata põhinõudest kuni põhivõla tasumiseni. Kohus jättis vastuhagi rahuldamata. Menetluskulud jäid kostja kanda. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 475 eurot ja nendelt viivise.
7.Maakohtu otsuse järgi ei vaidle pooled selle üle, et 11.09.2015 sõlmisid nad töövõtulepingu, mille järgi kohustus hageja paigaldama freesafaltkatendi Suur-Sõjamäe põik 8 asuvale platsile. Täpsemalt oli tööde sisu ära toodud tööde üleandmise aktis, mille kohaselt oli töödeks aluse ettevalmistamine, pinnase eemaldamine, täitmine killustikuga ja freesasfaltkatte paigaldamine. Kostja kohustus tehtud tööde eest tasuma 21 000 eurot. Kostja võttis 15.10.2015 aktiga tööd vastu, kuid jättis arvest tasumata 7000 eurot. Hageja nõuab kostjalt tasu maksmist VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 635 lg 1 alusel.
8.Vastuhagi lahendamisel tuleb kohaldada VÕS § 641 lg 2 p 2. Maakohus tuvastas, et hageja soovitas katta plats osaliselt freespuru ja osaliselt asfaltseguga ning tegi vastava hinnapakkumise. Kuna see oli kallis, soovis kostja, et platsile paigaldatakse kogu ulatuses freespuru katend. Kostja ei esitanud nõudeid kasutatavatele materjalidele ega konstruktsioonidele, vaid kirjeldas platsi kasutusviisi – et sellel oleks võimalik masinate ja sõidukitega liikuda ning materjale ladustada. Ekspertiisi tegemisel 01.06.2017 tuvastati, et intensiivsemates kasutuspiirkondades on freespurukatend stabiilsuse kaotanud ja tekkinud on augud. Ekspert leidis, et kuigi algselt oli sademevee ärajuhtimiseks rajatud platsile kalle
väravast platsi tagaosa poole, siis see ei toimi, sest platsi tagaosa on kaetud raudbetoonplaatidega ja sademevesi ei saa ära voolata. Pooled ei vaidle selle üle, et raudbetoonplaadid paigaldas platsile kostja. Ekspert asus seisukohale, et platsi konstruktsioon ei ole piisavalt suure kandevõimega, mis koos ebapiisava drenaažiga on viinud platsil esinevate defektide tekkeni. Freespuru all ei paikne vajalikku tugevat ja ilmastikukindlat alust ja selle on tinginud asjaolu, et huumusrikas kiht on jäetud eemaldamata ja ei ole arvestatud selle mõjudega konstruktsioonide kavandamisel. Ekspert leidis, et freesitud asfaldipuru võib kasutada ladustamisplatsi katmisel, kuid arvestama peab tiheda hooldusvajadusega ja platsi konstruktsioon peab olema piisava kandevõimega ning tagatud vee äravool. Platsi rajamisel ei arvestatud tegelikke funktsionaalseid vajadusi ja kasutuskoormust ning freespurukihti tekkinud kahjustused olid tingitud platsi konstruktsiooni ebaõigest valikust. Maakohus järeldas, et puudus oli olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui see ilmnes alles hiljem (VÕS § 642 lg 1).
9.Maakohus leidis, et hageja ei vastuta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest VÕS § 641 lg 3 järgi. Pooled ei vaidle selle üle, et platsi ehitamiseks puudus ehitusprojekt ja tehnilise lahenduse analüüs. Kuna puudusid pinnaseanalüüsid, uuringud, arvutused ja pädeva inseneri koostatud projekt, siis huumuskihi eemaldamise vajadust ja mahtu sai hageja hinnata visuaalselt. Hageja lepingust tulenevaks kohustuseks ei olnud töö projekteerimine ega tehniliste lahenduste leidmine. Ka VÕS § 641 lg-st 3 ei tulenenud hagejale kohustust pakkuda välja sobilik tehniline lahendus. Hageja tugines kostja juhistele ning paigaldas freespuru ka manööverdamiskohtadesse.
10.Eelnevast tulenevalt leidis maakohus, et hagi 7000 euro maksmiseks tuleb rahuldada. Kuna hageja ei vastuta töö lepingutingimuste mittevastavuse eest, ei saa kostja nõuda parandamise kulutuste hüvitamist. Põhjendatud on ka hageja viivisenõue, mis maakohtu otsuse tegemise ajaks oli 890,51 eurot. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
11.01.11.2017 esitas kostja maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, rahuldada vastuhagi ja jätta menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palus kostja maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks lahendamiseks.
12.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus menetlusõiguse ja materiaalõiguse norme selliselt, et see tõi kaasa väära lõppotsustuse. Maakohus jõudis üllatavale järeldusele, et töös esineva puuduse eest vastutab kostja kui tööde tellija, kuivõrd ehitustööde teostamiseks puudus projekt ja tehnilise lahenduse analüüs ning kostja ei ole hagejale esitanud nõudeid töö teostamisel kasutatavate materjalide osas. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kostja ei ole hagejale andnud töö tegemiseks mingisuguseid juhiseid, muretsenud materjale ega teinud eeltöid, mis vabastaks hageja kui töövõtja vastutusest töö lepingutingimustele mittevastavuse suhtes VÕS § 641 lg 3 järgi. Kostja lähtus töö tellimisel katendi valikul hageja poolt esitatud alternatiivsetest pakkumistest ja soovituslikest juhistest. Asjaolu, et kostja valis hageja poolt pakutud valikutest odavama ja soovis platsi katta freeskatendiga, ei ole käsitletav kostja juhisena. Sealjuures väitis hageja juhatuse liige ka kohtuistungil vande all, et tema arvates oli freeskatend materjalina kostja vajadusteks sobiv. Ka tunnistaja XX on selgitanud, et võimalikud lahendused pakkus erialaspetsialistina välja hageja, kes oli ka varem analoogseid platse sama materjaliga katnud.
13.Maakohus jättis kostja vastuhagis esitatud nõude ja seisukohad täielikult käsitlemata. Kostja on seisukohal, et sellises olukorras ei ole ringkonnakohtul võimalik asuda ise vastuhagi esmakordselt sisuliselt lahendama, kuivõrd sellisel juhul ei oleks pooltele tagatud kolmeastmelisele kohtusüsteemile omane menetluslik võimalus madalama astme kohtuotsuste õiguspärasuse kontrolliks. Vastav asjaolu tingib eelduslikult vajaduse saata asi otsustamiseks tagasi maakohtule. Vastus apellatsioonkaebusele
14.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Menetluse edasine käik
15.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 04.05.2018 otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi osaliselt 7807 euro ulatuses. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning jättis poolte menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus 25% ulatuses kostja ja 75% ulatuses hageja kanda.
16.Hageja esitas Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse ja kostja vastukassatsioonkaebuse.
17.Riigikohus tühistas 05.04.2019 otsusega ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
18.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid muuta tuleb kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
19.Riigikohus on käesolevas asjas 05.04.2019 tehtud otsuse p-s 18.3 avaldanud, et asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul uuesti hinnata töö lepingutingimustele vastavust VÕS § 641 lg 2 p 2 järgi.
20.Vaidlus puudub, et pooled sõlmisid 11.09.2015 töövõtulepingu, mille sisuks oli hageja poolt freeskatendi paigaldamine Suur-Sõjamäe põik 8 asuvale platsile. Hageja andis kostjale töö üle 15.10.2015 tööde üleandmise – vastuvõtmise aktiga. Kostja on seisukohal, et töö ei vasta lepingutingimustele ega sobi otstarbeks, milleks kostja seda vajab. Katend on hakanud lagunema. Kostja on seisukohal, et hagejale oli teada, et kostja vajab platsi jäätmekäitluseks, ning et ta kasutab seal rasketehnikat.
21.VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 p 2 järgi ei vasta töö lepingutingimustele kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. VÕS § 76 lg 4 sätestab, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kuna kostja on töö vastu võtnud, siis tuleb eeldada, et töö on nõuetekohane ning vastupidist peab tõendama kostja.
22.Maakohus asus seisukohale, et töös esinesid puudused, kuid hageja ei vastuta nende eest. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja tõendanud töös puuduste olemasolu.
23.Kostja on 06.05.2019 seisukohas täpsustanud, et freesasfaltpuruga kaetud jäätmekäitlusplats on iseenesest kostja vajadusteks sobiv eeldusel, et see on ehitatud konstruktiivselt õigesti. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul pooltel enam vaidlust, et freesasfalt sobib kostja jäätmekäitlusplatsi katmiseks ning seda ka kostja poolt kasutatava rasketehnika korral. Ka 03.06.2017 ekspertiisiaktist järeldub, et freesitud asfaldipuru võib kasutada jäätmekäitluskoha ladustamisplatsi katmisel ja see on sobilik ka rasketehnikale kuni 27 tonni, kuid sellisel juhul peab arvestama tiheda hooldusvajadusega, samuti peab platsi konstruktsioon olema piisava kandevõimega ning tagatud peab olema vee äravool.
24.Ekspertiisiakti kohaselt on intensiivsemates kasutuspiirkondades freespurukatend stabiilsuse kaotanud ning tekkinud on augud. Eksperdid leidsid, et platsi katendi konstruktsiooni kandevõime on olnud ebapiisav ja sadevete ärajuhtimine ei olnud tagatud, mis on viinud platsil esinevate defektide tekkeni (I kd tl 113-117). Ekspertiisiakti kohaselt ei ole platsi konstruktsioon piisavalt suure kandevõimega, kuna platsi alla jäi huumuserikas kiht. Kolleegiumi hinnangul ei tõenda ekspertiisiakt, et huumuserikas kiht jäi eemaldamata. Ekspertiisiaktis on märgitud, et see tuvastati poolte ütluste kohaselt, kuid menetluses on hageja vaielnud vastu huumuserikka kihi eemaldamata jätmisele. 15.10.2015 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt on tehtud aluse ettevalmistamine, pinnase eemaldamine ja teisaldamine. Kuna tööd on vastu võetud, siis tuleb eeldada, et huumuserikas kiht on eemaldatud. Ekspertiisiakti kohaselt objektil surfimisi ei teostatud. Arvestades, et huumuserikka pinnase olemasolu saab eelkõige tuvastada surfimise kaudu, kuid seda ei tehtud, siis ei lükka ekspertiisiakt tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis sedastatut ümber.
25.Ekspertiisiakti kokkuvõttes on eksperdid muuhulgas viidanud, et freespuru ning killustikalusega ehitatud konstruktiivsete kihtide paksused on ebapiisavad, kuid seda seisukohta ei ole eksperdid sisuliselt selgitanud. Ekspertiisiakti põhjendavas osas on eksperdid märkinud, et platsil on ca 15 cm paksune killustikalus ja 7 cm paksune freespurukiht, kuid põhjendavas osas ei ole väidetud, et killustikualuse ja freespurukihi paksused on ebapiisavad. Samuti ei ole selgitatud, milline oleks olnud piisav killustikualuse ja freespurukihi paksus. Seega ei tõenda ekspertiisiakt, et killustikualuse ja freespurikihi paksused on ebapiisavad. Ekspertiisiakti põhjendavas osas on eksperdid platsi konstruktsiooni kandevõime puudulikkust põhjendanud huumuserikka kihi eemaldamata jätmisega, kuid ringkonnakohus on eelnevalt asunud seisukohale, et see on tõendamata.
26.Ülaltoodust tulenevalt on kolleegiumi hinnangul tõendamata, et platsi kandevõime on ebapiisav.
27.Ekspertiisiaktis on ka märgitud, et platsil puudub sadevete ärajuhtimise võimalus nii sadevete kanalisatsiooni näol, kui ka üle katendi serva juhtimise võimaluse näol. Algselt oli rajatud sadevete ärajuhtimiseks kalle väravast platsi tagaosa poole, kuid kuna käesolevaks ajaks on platsi tagaosa kaetud raudbetoonplaatidega ehk muudetud kõrgemaks, siis puudub sadevete äravoolamise võimalus ja sadevesi koguneb keset platsi raudbetoonplaatide ette. Kolleegiumi märgib, et drenaaži rajamist kokkulepitud ei olnud. Ekspertiisiaktist nähtub, et hageja oli lahendanud sadevete ärajuhtimise kalde kaudu ning aktist ei tulene, et sadevete ärajuhtimine kalde kaudu oleks iseenesest ebasobiv lahendus.
28.Vaidlus puudub selles, et raudbetoonplaadid paigaldas 2016.a novembris platsile kostja, mitte hageja. Seega on sadevete äravool takistatud kostja tegevuse tõttu, mitte selle tõttu, et platsil puudus sadevete äravool. Eeltoodust tulenevalt ei tõenda ekspertiisiakt ka seda, et hageja on jätnud sadevete äravoolu nõuetekohaselt lahendamata.
29.Tõendamata on kostja väide, et ta pani raudbetoonplaadid platsile freespurukatendis esinenud puuduste tõttu. Asjaolu, et enne raudbetooplaatide paigaldamist oli katendis puudusi, ei ole tõendatud. Üksnes kostja enda 27.02.2016 ja 05.03.2016 e-kirjad hagejale (I kd tl 43, 73 pöördel) ja tunnistaja XX (kostja töötaja) ütlused ei tõenda veenvalt puudusi katendis. Hageja on puudustele 05.03.2016 ja 09.03.2016 e-kirjades (I kd tl 73, 73 pöördel) vastu vaielnud. Samuti on hageja seaduslik esindaja vande all antud seletuses puudustele vastu vaielnud. 05.03.2016 pildid viitavad hoopis sellele, et kostja ei ole platsil teinud piisavat lumekoristust (I kd tl 63-64), s.t ei ole platsi piisavalt hooldanud. Platsi ebakvaliteetsus ei nähtu ka 05.07.2016 fotodelt (I kd tl 65).
30.Ülaltoodust tulenevalt on tõendamata ka, et ekspertiisiaktis freespurukatendis on tekkinud hageja ebakvaliteetse töö tõttu.
viidatud
augud
31.Kuigi kostja on väitnud, et freesasfalt ei vasta kvaliteedinõuetele, siis eksperdid on ekspertiisiaktis asunud seisukohale, et freespurukihi omadused iseseisvalt ei mõjuta määravalt platsi toimimist või mittetoimimist.
32.Seega ei ole kostja tõendanud, et töö ei vasta lepingutingimusele VÕS § 641 lg 2 p 2 tähenduses. Ekspertiisiakt ei tõenda, et platsi kandevõime on ebapiisav, ning et hageja ei lahendanud nõuetekohaselt sadevete äravoolu. Freespurukihi enda omadused ei mõjuta ekspertiisiakti kohaselt määravalt platsi toimimist. Ülaltoodust tulenevalt on maakohus lõppjärelduses õigesti mõistnud kostjalt hageja kasuks välja põhivõla ja viivise.
33.Kuna hageja lepingurikkumine on tõendamata, siis on maakohus jätnud vastuhagi põhjendatult rahuldamata. Menetluskulude jaotus
34.Arvestades, et kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, siis tuleb ringkonnakohtu ja Riigikohtu menetluskulud jätta kostja kanda.
35.Maakohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Seega tuleb ka ringkonnakohtul määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus (TsMS § 174 lg 3).
36.Hageja kulud Riigikohtus koosnevad järgnevast: - Ringkonnakohtu otsuse analüüs ja kassatsioonkaebuse koostamine 14 tundi; - Vastukassatsioonkaebuse analüüs ja vastuse koostamine 7 tundi 30 minutit; - Kassatsiooni vastuse analüüs ja vastuseisukoha koostamine 7 tundi 30 minutit; - 04.02.2019 seisukoha koostamine 6 tundi.
37.Hageja kulud ringkonnakohtus koosnevad järgnevast: - Riigikohtu otsuse analüüs ja edasise tegevuskava koostamine kliendiga 1 tund; - Suhtlemine eksperdiga täiendava asjatundja arvamuse saamiseks ja sellega seonduvad toimingud 1 tund 20 minutit;
38.Arvestades käesoleva tsiviilasja asjaolusid ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu peab kolleegium põhjendatuks ringkonnakohtu otsuse analüüsi ja kassatsioonkaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks 10 tundi ning vastukassatsioonkaebuse analüüsi ja vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks 5 tundi. Samuti on põhjendatud kassatsiooni vastuse analüüsi ajakulu, milleks ringkonnakohus peab 1 tund. Kolleegium ei pea põhjendatuks kassatsiooni vastusele vastuseisukoha koostamise ajakulu ja 04.02.2019 seisukoha koostamise ajakulu. Riigikohus ei nõudnud nende dokumentide esitamist ning nende koostamiseks kulunud ajakulu ei saa pidada TsMS § 175 lg 1 tähenduses vajalikuks. Seega on hageja ajakulu põhjendatud Riigikohtus 16 tunni ulatuses.
39.Kolleegium peab põhjendatuks ajakulu Riigikohtu otsuse analüüsile ja edasise tegevuskava koostamisele 1 tund. Ajakulu, mis puudutab eksperdiga suhtlemist ja sellega seonduvaid toimingud, ei saa pidada põhjendatuks, kuna ringkonnakohus keeldus hageja täiendavate tõendite vastuvõtmisest. 06.05.2019 seisukoha koostamise põhjendatud ajakuluks peab ringkonnakohus menetlusdokumendi sisu ja mahtu arvestades 6 tundi. Dokument kordab osaliselt eelnevates menetlusdokumentides esitatut. Lisaks on selles analüüsitud dokumendile lisatud tõendeid ja esitatud taotlus nende tõendite vastuvõtmiseks, mille ringkonnakohus jättis rahuldamata. Kohtuistungiks ettevalmistamise põhjendatud ajakuluks peab ringkonnakohus 1 tund ning istungil osalemine on põhjendatud 1 tunni 10 minuti ulatuses. Seega on hageja põhjendatud ajakulu ringkonnakohtus 9 tundi 10 minutit.
40.Hageja esindaja tunnitasu määr on 165 eurot, millele lisandub käibemaks. Käibemaksu väljamõistmist hageja ei taotle. Arvestades vaidluse sisu peab kolleegium põhjendatud tunnitasu suuruseks 150 eurot (käibemaksuta). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud 1375 eurot ja Riigikohtu menetluskulud 2400 eurot. Riigikohtu menetluskuludelt tuleb vastavalt hageja taotlusele välja mõista ka viivis TsMS § 177 lg 4 alusel. Ringkonnakohtu menetluskuludelt hageja viivise väljamõistmist ei taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.