4.Tagastada OÜ CHEF FOODS määruskaebuselt tasutud kautsjon Advokaadibüroo Supremia OÜ-le
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ CHEF FOODS (avaldaja) esitas 22. novembril 2016 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus algatada Mittetulundusühingu Liivimaa Lihaveis (puudutatud isik) sundlõpetamise. Avalduse kohaselt tegutseb puudutatud isik mittetulundusühingu vormis, kuid tema põhitegevus on majandustegevus. Seda kinnitavad puudutatud isiku majandusaasta aruanded. See on vastuolus mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 1 lg-ga 1, mille kohaselt ei või mittetulundusühingu eesmärk ega põhitegevus olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Puudutatud isiku põhitegevus on tulu teenimine ettevõtluse kaudu ja ta peaks tegutsema äriühinguna. MTÜS § 40 lg 1 p-de 1 ja 2
2-16-17452 kohaselt lõpetatakse mittetulundusühing kohtumäärusega huvitatud isiku nõudel, kui tema tegevus ei vasta põhikirjalistele eesmärkidele või kui tema põhitegevuseks saab majandustegevus. Avaldaja on huvitatud isik MTÜS § 40 lg 1 mõttes. Avaldaja ja puudutatud isik on konkurendid, sest mõlemad ostavad kokku liha ja müüvad seda edasi. Seega tegutsevad avaldaja ja puudutatud isik konkurentsiseaduse mõttes samade kaupade turul. Turuolukorda moonutab see, et puudutatud isiku õiguslik vorm võimaldab juurdepääsu toetustele, mis ei ole kättesaadavad ettevõtjatele. Ebaõige õigusliku vormi kasutamine rikub otseselt avaldaja õigusi. Avaldajal on põhjendatud huvi tõkestada puudutatud isiku ebaseaduslik tegevus. Sõltumata sellest, kas avaldaja on huvitatud isik MTÜS § 40 lg 1 tähenduses, võib kohus algatada sundlõpetamise ka omal algatusel. Praegusel juhul on eeldused selleks täidetud.
2.Puudutatud isik palus jätta avalduse menetlusse võtmata ja menetluse algatamata. Menetlusse võtmise korral palus puudutatud isik jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja ei ole huvitatud isik ja tema avalduse alusel ei saa menetlust algatada. Konkurentsiseadus kohaldub kõigile majandustegevusega tegelevatele isikutele, sh mittetulundusühingutele. Avaldaja ja puudutatud isik ei tegutse samas valdkonnas ega samade kaupade turul. Avaldaja tegeleb ulukiliha kokkuostu, töötlemise ja jaemüügiga. Puudutatud isik tegeleb veiseliha turustamisega ega tegele liha käitlemise ja jaemüügiga. Toetuse taotlemise võimalused ei sõltu tegevusvormist, vaid tegevusalast. Puudutatud isiku põhitegevus ei ole majandustegevus ega maksimaalse tulu teenimine. Ühingu asutasid lihaveisekasvatajad ja selle põhitegevus oli ja on rohumaaveiseliha turu arendamine ning põhieesmärk on luua turuväljund rohumaal lihaveiseid kasvatavatele ettevõtjatele. Lisaks on puudutatud isik tootjarühm Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 85 mõttes ja tootjarühm võib viidatud sätte järgi olla ka mittetulundusühing.
3.Tartu Maakohus jättis 18. jaanuari 2017. a määrusega avalduse menetlusse võtmata. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt algatab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 629 lg 1 kohaselt juriidilise isiku sundlõpetamise selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel või omal algatusel. MTÜS § 40 lg 1 järgi lõpetatakse mittetulundusühing kohtumäärusega valdkonna eest vastutava ministri või muu huvitatud isiku nõudel mh juhul, kui mittetulundusühingu põhitegevuseks saab majandustegevus. Huvitatud isikuks, kellel on õigus nõuda sundlõpetamise menetluse algatamist, saab olla vaid isik, kellel on õiguslik seos mittetulundusühinguga, mille sundlõpetamist ta taotleb, ja kelle seadusega kaitstud õigusi või õigustatud huve mittetulundusühingu sundlõpetamine mõjutab. Avaldaja ei ole oma õigustatud huvi põhistanud ega tõendanud. Samas valdkonnas tegutsemine ja väidetav konkurentsimoonutus ei anna avaldajale piisavat huvi esitada sundlõpetamise avaldus. Sundlõpetamine ei ole selles olukorras kohane abinõu. Ka asjaolu, et avaldaja on puudutatud isiku võimalik võlausaldaja, ei anna talle piisavat huvi sundlõpetamise taotlemiseks. Võlausaldajana oleks avaldajal pigem huvi puudutatud isiku tegevuse jätkumise vastu. Konkurentsiseaduse § 2 lg 1 järgi kohaldub konkurentsiseadus sõltumata tegutsemise vormist kõigile majandustegevusega tegelevatele isikutele. Lisaks tegutsevad puudutatud isik ja avaldaja vähemalt osaliselt erineval eesmärgil ja tegevusalal. Kuna avaldajat ei saa pidada huvitatud isikuks, kellel oleks õigus nõuda puudutatud isiku sundlõpetamist, ei tule tema avaldust TsMS § 477 lg 1 ja § 371 lg 2 p 2 alusel menetleda.
2(5)
2-16-17452 Maakohus ei pidanud vajalikuks algatada puudutatud isiku sundlõpetamise menetlust ka omal algatusel.
4.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus jättis avalduse menetlusse võtmata, ja saata asi maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Avaldaja palus tühistada maakohtu määrus ka osas, millega maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ja mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja 240 euro suuruse menetluskulu. Avaldaja märkis, et ta ei vaidlusta maakohtu määrust osas, millega kohus jättis puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata.
5.Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tartu Ringkonnakohus jättis 17. märtsi 2017. a määrusega maakohtu määruse muutmata, määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud avaldaja kanda. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole mittetulundusühingul keelatud tegeleda majandustegevusega, kuid MTÜS § 1 lg 1 kohaselt ei või ühingu eesmärgiks ega põhitegevuseks olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Mittetulundusühingu majandustegevus peab olema sekundaarne ja mittetulundusliku eesmärgiga. Puudutatud isik tegeleb majandustegevusega, tema kaudne eesmärk võib olla tulu saamine, põhikirjast tulenevad eesmärgid ja tegevus sarnanevad tulundusühistule. Üldjuhul peaks selline tegevus toimuma äriühingu kaudu. Kuid sundlõpetamise algatamine kohtu omal algatusel on maakohtu diskretsiooniotsus, millesse ringkonnakohus saab sekkuda vaid juhul, kui on ületatud diskretsiooni piire. Praegu neid piire ületatud ei ole. ELÜPS § 85 ja 86 saab tõlgendada mitmel viisil. Kui maakohtule saavad teatavaks täiendavad asjaolud puudutatud isiku majandustegevuse kohta, võib sundlõpetamise algatamine osutuda põhjendatuks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Määruskaebuses palub avaldaja tühistada nii maa- kui ka ringkonnakohtu määruse ja saata asja maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks ning jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt jätsid kohtud puudutatud isiku sundlõpetamise menetluse põhjendamatult algatamata. Kohus peab mh kontrollima juriidilise isiku tegevusvormi seaduslikkust. Ringkonnakohus tuvastas, et sundlõpetamise alus on olemas, kuid leidis ekslikult, et sundlõpetamise algatamine on maakohtu diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus ei saa sekkuda. Avaldajal on õiguslik huvi esitada puudutatud isiku sundlõpetamise avaldus, sest puudutatud isik on mittetulundusühingu õiguslikku vormi kuritarvitades saanud põhjendamatuid konkurentsieeliseid avaldaja ja teiste turuosaliste ees, kes tegutsevad samas valdkonnas lubatud õiguslikus vormis ehk äriühinguna. Puudutatud isiku majandusaasta aruannetest nähtub selgelt, et tema eesmärk ja põhitegevus on majandustegevuse kaudu tulu saamine ja see on vastuolus mittetulundusühingu olemusega. Isegi kui avaldaja ei oleks huvitatud isik, pidanuks kohus algatama sundlõpetamise menetluse omal algatusel. Olukorras, kus ringkonnakohus möönis, et puudutatud isiku sundlõpetamise alused võivad esineda, ei oleks ta võinud jätta määruskaebust rahuldamata, vaid
3(5)
2-16-17452 pidanuks maakohtu määruse tühistama ning saatma asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Ringkonnakohus on määruses üllatuslikult tuginenud ELÜPS §-dele 85 ja 86. Maakohtu menetluses neid norme ei käsitletud. Ringkonnakohus on neid sätteid ka valesti kohaldanud, sest need ei võimalda jätta avaldust läbi vaatamata. ELÜPS §-d 85 ja 86 ei kehtesta erandit mittetulundusühingute seaduses sätestatud põhimõtetest, et mittetulundusühingu põhitegevus ei või olla tulu teenimine.
8.Puudutatud isik palub jätta määruskaebuse rahuldamata, maa- ja ringkonnakohtu määrused muutmata ning menetluskulud avaldaja kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel rahuldada, maa- ja ringkonnakohtu määrused tühistada ning asi tuleb saata maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
10.Maakohus jättis avalduse TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, kuna leidis, et avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Maakohus asus määruses seisukohale, et selleks, et isik saaks esitada mittetulundusühingu sundlõpetamise avalduse, peab tal olema õiguslik seos kõnealuse mittetulundusühinguga, ja sellise avalduse saab esitada vaid isik, kelle õigusi sundlõpetamine mõjutab. Maakohus märkis, et kuigi avaldaja on tuginenud sellele, et ta tegutseb puudutatud isikuga samas majandustegevuse valdkonnas, ja sellele, et mittetulundusühingu vormis tegutsemine toob kaasa konkurentsimoonutuse, ei ole eeltoodu piisav, et põhistada avaldaja õigustatud huvi puudutatud isiku sundlõpetamise avalduse esitamiseks. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruse põhjendustega ega korranud neid.
11.Kolleegium ei nõustu kohtute seisukohaga ja leiab, et maakohus jättis avalduse ekslikult TsMS § 371 lg 2 alusel menetlusse võtmata. Riigikohus on varem korduvalt selgitanud, et jättes hagi või avalduse TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis või avalduses esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Muu hulgas ei saa kohtud viidatud sätte kohaldamisel hinnata tõendeid (vt selle kohta ka nt Riigikohtu 8. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 10; 11. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-13, p-d 14 ja 21; 3. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19313, p 12). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 40 lg 1 p 4 kohaselt sundlõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega valdkonna eest vastutava ministri või muu selleks seadusega õigustatud isiku või asutuse nõudel, kui juriidiline isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele. MTÜS § 40 lg 1 p 2 näeb ette, et mittetulundusühing lõpetatakse kohtumäärusega valdkonna eest vastutava ministri või muu huvitatud isiku nõudel juhul, kui mittetulundusühingu põhitegevuseks saab majandustegevus. Ka MTÜS § 1 lg 1 näeb ette, et mittetulundusühingu põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.
4(5)
2-16-17452
12.Kolleegiumi arvates võib õiguslik huvi mittetulundusühingu sundlõpetamise avalduse esitamiseks muu hulgas tuleneda ka asjaolust, et avaldaja on mittetulundusühinguga samas või sarnases valdkonnas tegutsev äriühing. Äriühingutele näeb seadus majandustegevuses osalemiseks ette reeglid, mis tagavad kas osanike isikliku vastutuse ühingu kohustuste eest või omakapitali säilitamise kohustuse. Mittetulundusühingule ei näe seadus ette kapitalinõudeid ega liikmete isiklikku täiendavat vastutust ühingu kohustuste eest, mistõttu võib äriühing eelnimetatud nõuete täitmise kohustuse tõttu olla mittetulundusühinguga konkureerides halvemas olukorras. ELÜPS § 85 näeb küll ette, et tootjarühm võib olla mittetulundusühing, kuid viidatud seadus ei sätesta, et põllumajandustoetusi taotleva mittetulundusühingu põhitegevus võiks olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Seda, kas avaldaja ka tegelikult on puudutatud isiku konkurent ja kas puudutatud isiku põhitegevus on majandustegevuse kaudu tulu teenimine, ei saa kohus tuvastada avalduse menetlusse võtmise staadiumis. See on võimalik vaid avaldust menetledes. Kohus võib seejuures teha avaldajale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Lisaks kohustab hagita menetluses kehtiv uurimisprintsiip (TsMS § 477 lg 7) kohut avalduse lahendamiseks vajalikud asjaolud omal algatusel välja selgitama, kaasates vajadusel pädevaid riigiasutusi. Eeltoodust tulenevalt tuleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tühistada ja asi tuleb saata maakohtusse avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
13.Kolleegium märgib lisaks, et kuigi üldjuhul saab sundlõpetamise algatada avalduse alusel, mille on esitanud seadusega selleks õigustatud isik, võib sundlõpetamise menetluse algatada ka kohus omal algatusel. TsÜS § 40 lg 3 ja MTÜS § 40 lg 3 sätestavad, et kohus võib sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Ka TsMS § 629 lg 1 kohaselt algatab kohus juriidilise isiku sundlõpetamise selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel või omal algatusel. Kui kohtule on sundlõpetamise avalduse esitanud isik, keda ei saa pidada huvitatud isikuks, tuleb kohtul talle teatavaks saanud asjaolude põhjal kaaluda, kas sundlõpetamise menetlus algatada või mitte. Kolleegiumi arvates võib seaduses sätestatud juriidilise isiku õigusliku vormi kuritarvitamine olla asjaoluks, mis tingib vähemalt sundlõpetamise menetluse algatamise.
14.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada.
15.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. Ants Kull, Villu Kõve, Tambet Tampuu
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.