Chef Foods OÜ avaldus MTÜ Liivimaa Lihaveis sundlõpetamiseks
Tsiviilasja number
2-16-17452
Menetlustoiming
avalduse läbi vaatamata menetluse mittealgatamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
avaldaja: Chef Foods OÜ (rk 11510187; registrijärgne aadress: Narva mnt 31, Tallinn 10120, Harju maakond); lepinguline esindaja advokaat Tarvo Lindma (advokaadibüroo Supremia; [email protected])
jätmine;
kohtu
poolt
puudutatud isik: MTÜ Liivimaa Lihaveis (rk 80301495; asukoht Mäe talu, Hüti küla, Mõniste vald, Võrumaa); seaduslik esindaja juhatuse liige Katrin Noorkõiv; lepinguline esindaja advokaat Anu Sander (Advokaadibüroo TGS Baltic; [email protected])
RESOLUTSIOON
Jätta läbi vaatamata sundlõpetamiseks.
Chef
Mitte algatada otsustamiseks.
menetlust
Jätta menetluskulud Chef Foods OÜ kanda.
Välja mõista Chef Foods OÜ-lt menetluskuluna maakohtus lepingulise esindaja kulu 1140 eurot MTÜ Liivimaa Lihaveis kasuks.
Chef Foods OÜ-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt MTÜ-le Liivimaa Lihaveis käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Menetluskulude kindlaksmääramise osas võib esitada määruskaebuse, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
hagita
Foods
OÜ
avaldus
MTÜ
Liivimaa
MTÜ
Liivimaa
Lihaveis
Lihaveis
sundlõpetamise
ASJAOLUD
1.22.11.2016 esitas Chef Foods OÜ (avaldaja) Tartu Maakohtule avalduse, milles palus algatada MTÜ Liivimaa Lihaveis (puudutatud isik) sundlõpetamise.
Puudutatud isik MTÜ Liivimaa Lihaveis on kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (registrikood 80301495). Avaldaja leiab, et MTÜ Liivimaa Lihaveis puhul ei ole olemuslikult tegemist mittetulundusühinguga, vaid äriühinguga, mille põhitegevuseks on juba mitmeid aastaid majandustegevuse kaudu maksimaalse tulu teenimine. Avaldaja ja puudutatud isik tegutsevad samas valdkonnas ehk konkurentsiseaduse mõttes samade kaupade turul – ostavad kokku liha ning müüvad seda edasi. Ebaõige õigusliku vormi alusel ühisel turul tegutsemise kahjustav mõju puudutab otseselt avaldaja tegevust ja rikub avaldaja õigusi ja huve, mistõttu on avaldajal õiguspärane ja põhjendatud huvi puudutatud isiku ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks. Sõltumata sellest, kas avaldaja on huvitatud isik mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 40 lg 1 tähenduses, võib kohus algatada sundlõpetamise ka omal algatusel.
2.MTÜ Liivimaa Lihaveis esitas 16.12.2016 seisukoha avalduse kohta, milles palus jätta avaldus menetlusse võtmata ja menetlus algatamata või menetlusse võtmise korral jätta avaldus rahuldamata. MTÜ Liivimaa Lihaveis ja Chef Foods OÜ tegutsevad erineval eesmärgil ja erineval tegevusalal, mistõttu ei saa avaldaja avalduse alusel hagita menetlust algatada. MTÜ Liivimaa Lihaveis põhitegevuseks on rohumaaveiseliha turu arendamine ning põhieesmärgiks turuväljundi loomine (müügivõimaluste suurendamine) ettevõtjatele, kes kasvatavad rohumaaveiseid. Oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks suunatud tegevusi finantseerib MTÜ Liivimaa Lihaveis peamiselt erinevate toetuste abil. Majandustegevus (ühine turustamine) ei ole puudutatud isiku põhitegevus ega põhieesmärk vaid üksnes meede või vahend põhieesmärgi saavutamiseks.
3.Tartu Maakohus jättis 18.01.2017 määrusega Chef Foods OÜ avalduse MTÜ Liivimaa Lihaveis sundlõpetamiseks menetlusse võtmata, jättis menetluskulud Chef Foods OÜ kanda ja mõistis Chef Foods OÜ-lt välja puudutatud isiku lepingulise esindaja kulu 240 eurot. Huvitatud isikuks, kellel on õigus nõuda sundlõpetamise menetluse algatamist, saab olla vaid isik, kellel on õiguslik seos mittetulundusühinguga, mille sundlõpetamist ta taotleb ja kelle seadusega kaitstud õigusi või õigustatud huve mittetulundusühingu sundlõpetamine mõjutab. Avaldaja ei ole oma õigustatud huvi põhistanud ega tõendanud. Samas valdkonnas tegutsemine ja väidetav konkurentsimoonutus ei anna avaldajale piisavat huvi esitada sundlõpetamise avaldus. Sundlõpetamine ei ole selles olukorras kohane abinõu. Ka asjaolu, et avaldaja on puudutatud isiku võimalik võlausaldaja, et anna talle piisavat huvi sundlõpetamise taotlemiseks. Kuna avaldajat ei saa pidada huvitatud isikuks, kellel on õigus nõuda puudutatud isiku sundlõpetamist, ei tule tema avaldust tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1, § 371 lg 2 p 2 alusel menetleda. Kohus ei pidanud vajalikuks alustada ka omal algatusel hagita menetlust puudutatud isiku sundlõpetamise otsustamiseks.
4.Avaldaja esitas 03.02.2017 määruskaebuse ringkonnakohtule, milles palus tühistada Tartu Maakohtu 18.01.2017 määrus osas, milles Tartu Maakohus jättis avaldaja avalduse menetlusse võtmata ja saata asi samale maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks ning osas, milles Tartu Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ja mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja 240 eurot. Avaldaja ei vaidlustanud maakohtu määrust osas, millega kohus jättis puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata.
5.Puudutatud isik vaidles 15.02.2017 seisukohas määruskaebusele vastu ja taotles määruskaebuse rahuldamata jätmist.
6.Tartu Ringkonnakohus jättis 17.03.2017 määrusega Tartu Maakohtu 18.01.2017 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus jättis määruskaebusega seotud menetluskulud Chef Foods OÜ kanda ja mõistis avaldajalt MTÜ Liivimaa Lihaveis kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus 150 eurot.
Ringkonnakohus märkis, et iseenesest ei ole majandustegevus mittetulundusühingu jaoks välistatud, kuid see peab olema sekundaarne ja kandma mittetulunduslikku eesmärki. Käesolevas asjas ei ole asjaolud piisavad, et kohus peaks alustama ise sundlõpetamise menetluse. Sundlõpetamise menetluse alustamine kohtu algatusel on maakohtu diskretsiooniotsus. Maakohus on määrust põhjendanud, määruses ei esine kaalumisvigu ega ole ületatud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtul ei ole alust sekkuda maakohtu kaalutlusotsusesse ja kohustada maakohut oma algatusel menetlust alustama. Kui maakohtule saavad teatavaks täiendavad asjaolud puudutatud isiku majandustegevuse kohta, võib sundlõpetamise algatamine osutuda põhjendatuks.
7.Avaldaja esitas 31.03.2017 määruskaebuse Riigikohtule, milles palus tühistada Tartu Ringkonnakohtu 17.03.2017 määrus ja Tartu Maakohtu 18.01.2017 määrus osas, milles Tartu Maakohus jättis avaldaja avalduse menetlusse võtmata ja saata asi samale maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks ning menetluskulude jaotamise ja avaldajalt väljamõistmise osas. Avaldaja ei vaidlustanud maakohtu ega ringkonnakohtu määrust osas, millega kohtud jätsid puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata.
8.Riigikohus rahuldas 13.09.2017 määrusega määruskaebuse, tühistas Tartu Ringkonnakohtu 17.03.2017 määruse ja Tartu Maakohtu 18.01.2017 määruse ning saatis asja Tartu Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus on jätnud avalduse ekslikult TsMS § 371 lg 2 alusel menetlusse võtmata. Kolleegiumi arvates võib õiguslik huvi MTÜ sundlõpetamise avalduse esitamiseks muu hulgas tuleneda ka asjaolust, et avaldaja on MTÜ-ga samas või sarnases valdkonnas tegutsev äriühing. MTÜ-le ei näe seadus ette kapitalinõudeid ega liikmete isiklikku täiendavat vastutust ühingu kohustuste eest, mistõttu võib äriühing eelnimetatud nõuete täitmise kohustuse tõttu olla MTÜ-ga konkureerides halvemas olukorras. Seda, kas avaldaja ka tegelikult on puudutatud isiku konkurent ja kas puudutatud isiku põhitegevus on majandustegevuse kaudu tulu teenimine, ei saa kohus tuvastada avalduse menetlusse võtmise staadiumis. See on võimalik vaid avaldust menetledes. Kohus võib seejuures teha avaldajale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Kui kohtule on sundlõpetamise avalduse esitanud isik, keda ei saa pidada huvitatud isikuks, tuleb kohtul talle teatavaks saanud asjaolude põhjal kaaluda, kas sundlõpetamise menetlus algatada või mitte. Kolleegiumi arvates võib seaduses sätestatud juriidilise isiku õigusliku vormi kuritarvitamine olla asjaoluks, mis tingib vähemalt sundlõpetamise menetluse algatamise.
9.Tartu Maakohus arutas 10.10.2017 ärakuulamisel Chef Foods OÜ avaldust MTÜ Liivimaa Lihaveis sundlõpetamise algatamiseks. Kohus selgitas, et avaldaja peaks tõendama, kas ta omab endiselt aktiivset majandustegevust ja millest tuleneb tema huvi MTÜ Liivimaa Lihaveis tegevuse üle. Kohus andis avaldajale aega tõendite esitamiseks ja oma seisukoha põhistamiseks. Samuti seisukoha esitamiseks sundlõpetamise põhiseaduspärasuse osas.
10.Tartu Maakohus võttis 20.10.2017 määrusega menetlusse Chef Foods OÜ avalduse MTÜ Liivimaa Lihaveis sundlõpetamise algatamiseks ja andis avaldajale tähtaja tõendite ja seisukohtade esitamiseks.
11.Avaldaja esitas 03.11.2017 seisukohad puudutatud isiku sundlõpetamise ja selle võimaliku põhiseadusvastasuse kohta. Avaldajal on õigustatud huvi MTÜS § 40 lg 1 kohaselt tulenevalt sellest, et tegutseb aastaid puudutatud isikuga sarnases valdkonnas s.t liha- ja lihatoodete jaemüügi ning liha töötlemise valdkonnas. Avaldaja hinnangul ei oma tähtsust asjaolu, kas avaldaja konkreetsel hetkel tegeleb aktiivselt veiseliha vahendamise valdkonnas. Oluline on see, kas puudutatud isiku tegevus häirib antud valdkonnas vaba konkurentsi ja ettevõtlust nii sellel turul tegutsejate kui sellele sisenejate suhtes. Puudutatud isik on saavutanud avaldaja ees juriidilise vormi kuritarvitamisega olulise eelise, mis annab kohtule aluse
sundlõpetamise menetluse algatamiseks ka siis, kui avaldaja õigustatud huvi olemasolu tuleks eitada. Asjaolu, et puudutatud isik on tunnustatud tootjarühmana, kinnitab, et puudutatud isiku peamine tegevus seondub majandustegevuse kaudu tulu saamisega. Nähtuvalt põllumajandusministri 10.10.2014 vastusest, peab tootjarühma eesmärk olema majandustegevus (s.h müügitulu saamine) ja tootjarühm peab olema võimeline saama majanduslikult edukaks. Asjaolu, et puudutatud isik on tarneahela oluline osa, kinnitab, et puudutatud isiku tegevus on suunatud majandustegevuse kaudu tulu (ehk positiivse rahavoo) teenimisele. Puudutatud isik on ka ise kinnitanud, et tema eesmärgiks on majandustegevuse kaudu tulu teenimine, kuna vastasel juhul poleks võimalik oma liikmetele maksta veiste/veiseliha eest maksimaalset võimalikku hinda, et seeläbi suurendada puudutatud isiku liikmete tulukust. Lisaks nähtub puudutatud isiku majandusaasta aruannetest, et tema põhitegevuseks on juba aastaid majandustegevus ning see on igal aastal üha intensiivistunud. Puudutatud isiku väited sundlõpetamise põhiseadusvastasuse kohta on põhjendamatud ja ebaõiged. Puudutatud isik ei ole välja toonud ühtegi sätet, mida peab põhiseadusvastaseks. Puudutatud isiku avaldusest võib oletada, et põhiseadusvastaseks võiks pidada MTÜS § 1 lg 4, mis ei ole käesolevas vaidluses avaldaja hinnangul asjassepuutuv või MTÜS § 40 lg 1 p 2, mis iseenesest on asjassepuutuv, kuid põhiseadusega kooskõlas olev säte.
12.MTÜ Liivimaa Lihaveis palub oma 29.11.2017 seisukohas jätta Chef Foods OÜ avaldus rahuldamata ja MTÜ Liivimaa Lihaveis sundlõpetamata ning jätta menetluskulud Chef Foods OÜ kanda. Chef Foods OÜ-l puudub õiguslik huvi MTÜ Liivimaa Lihaveis sundlõpetamise avalduse esitamiseks, kuna avaldaja ja puudutatud isik ei ole kunagi tegutsenud samas valdkonnas ega samade kaupade turul. Kui varasemalt tegeles Chef Foods OÜ ulukiliha käitlemisega, siis käesolevalt ei tegele Chef Foods OÜ mistahes liha käitlemise ega müügiga ning tal puudub aktiivne majandustegevus. MTÜ Liivimaa Lihaveis ei nõustu avaldaja seisukohaga, et puudutatud isik on oma juriidilist vormi kuritarvitanud. MTÜ Liivimaa Lihaveis on tegelenud majandustegevusega vaid oma põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks, kasutades saadud vahendeid eelkõige põhikirjaliste eesmärkide täitmisele suunatud tegevuste finantseerimiseks taotletavate toetuste omafinantseeringu ja abikõlbmatute kulude katmiseks. Pelgalt majandusaasta aruandes kajastatud müügitulu näitajate alusel ei saa järeldada, et puudutatud isiku põhitegevuseks on majandustegevusest tulu teenimine. Tootjarühmadel on lubatud tegutseda ka mittetulundusühingu vormis, sest tootjarühma põhieesmärk ei pea olema majandustegevuse kaudu tulu teenimine, vaid võib olla ka teatud tootmisviisi või toote propageerimine. Puudutatud isiku hinnangul on sätted, mis ei võimalda selliste mittetulundusühingute, kellele majandustegevuse kaudu tulu teenimine on muutunud põhitegevuseks, ümberkujundamist tulundusühistuteks ning näevad ainsa meetmena ette sundlõpetamise, ebavajalikkuse ja ülemäärasuse tõttu vastuolus põhiseadusega.
13.Tartu Maakohus andis 05.01.2017 kirjaga avaldajale tähtaja puudutatud isiku seisukohale vastamiseks. Avaldaja märkis, et ei soovi midagi lisada ning palus kohtul asja olemasolevate materjalide ja väidete põhjal esimesel võimalusel lahendada ning avalduse rahuldada.
KOHTU SEISUKOHT
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 629 lg 1 kohaselt algatab kohus juriidilise isiku sundlõpetamise selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel või omal algatusel. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 423 lg 2 p
1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.
15.MTÜS § 40 lg 1 p-s 1-3 loetletud alustel lõpetatakse mittetulundusühing kohtumäärusega valdkonna eest vastutava ministri või muu huvitatud isiku nõudel. Riigikohus on sedastanud, et isikul, kes on õigustatud esitama avalduse ja nõudma sundlõpetamise algatamist, peab olema õiguslik puutumus kõnealuse juriidilise isikuga ning sundlõpetamist saab nõuda vaid isik, kelle seadusega kaitstud õigusi ja/või õigustatud huve juriidilise isiku sundlõpetamine mõjutab (vt Riigikohtu 10.01.2007 määrus tsiviilasjas nr 2-3-1-135-06, p 9). Õiguslik huvi mittetulundusühingu sundlõpetamise avalduse esitamiseks võib muuhulgas tuleneda ka asjaolust, et avaldaja on mittetulundusühinguga samas või sarnases valdkonnas tegutsev äriühing, kuid seda, kas avaldaja ka tegelikult on puudutatud isiku konkurent, saab kohus tuvastada avaldust menetledes, tehes vajadusel avaldajale ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks (vt Riigikohtu 13.09.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-17452, p 12). Tartu Maakohus on teinud Chef Foods OÜ avaldust menetlusse võttes avaldajale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid selgitamaks avaldaja õigustatud huvi sundlõpetamise menetluse algatamise avalduse esitamiseks. Kohus leiab, et avaldaja ei ole ka täiendavalt oma õigusi ega õigustatud huve seoses puudutatud isiku sundlõpetamisega tõendanud. Avaldaja hinnangul ei oma tähtsust asjaolu, kas avaldaja konkreetsel hetkel tegutseb aktiivselt veiseliha vahendamise valdkonnas. Kohus avaldajaga siinkohal ei nõustu ning leiab, et sundlõpetamise menetluse algatamise avalduse esitamise õigustatud huvi ei saa tuleneda asjaolust, et avaldaja on aastaid lihaja lihatöötlemise valdkonnas tegutsenud ning avaldaja hinnangul takistab puudutatud isiku tegevus kõigil teistel turuosalistel ausalt konkureerimast. TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Seega on kohtusse pöördumise sisuliseks aluseks kohtusse pöörduja õiguskaitsevajadus. Asja menetlemisel on kohtule selgunud, et avaldajal võib puududa reaalne majandustegevus, s.h. majandustegevus puudutatud isikuga samas valdkonnas. Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt on Chef Foods OÜ-l esitamata kahe viimase aasta (2015. ja 2016.) majandusaasta aruanded ja muutunud registrijärgne aadress, samuti ei oma Chef Foods OÜ registreeringut Veterinaar- ja Toiduameti Järelevalve Infosüsteemis toidu käitlejana (vrdl I kd lk 80-81, II kd lk 8). Puudutatud isik on viidanud (II kd lk 9-10), et Chef Foods OÜ on müünud kinnistu „Adavere Lihatööstus“ (registriosa nr xxx), millel avaldaja liha käitlemisega varasemalt tegeles. Avaldaja seisukohtadest ei nähtu, et ta jaataks praegusel ajal majandustegevust puudutatud isikuga samas või sarnases valdkonnas. Kohus leiab, et olukorras, kus avaldaja käesolevalt ei tegutse puudutatud isikuga samas valdkonnas, ei ole seoses puudutatud isiku sundlõpetamisega avaldaja õiguste rikkumine üldse võimalik, mistõttu jätab kohus avalduse läbi vaatamata TsMS § 477 lg 1 ja § 423 lg 2 p 1 alusel.
16.MTÜS § 40 lg 1 järgi lõpetatakse mittetulundusühing kohtumäärusega valdkonna eest vastutava ministri või muu huvitatud isiku nõudel: 1) kui mittetulundusühingu tegevus ei vasta tema põhikirjalistele eesmärkidele; 2) kui mittetulundusühingu põhitegevuseks saab majandustegevus; 3) muudel tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 40 sätestatud alustel. TsÜS § 40 lg 1 p 1 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega valdkonna eest vastutava ministri või muu selleks seadusega õigustatud isiku või asutuse nõudel, kui juriidilise isiku eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, avaliku korra või heade kommetega. TsMS § 629 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 40 lg 3 ja MTÜS § 40 lg 3 järgi võib kohus mittetulundusühingu sundlõpetamise algatamise ja ka sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel. Kohtul on endal diskretsiooniõigus otsustada, kas ta algatab juriidilise isiku sundlõpetamise või mitte, s.h juhul, kui kohtule esitatakse andmed, mis viitavad sundlõpetamise aluse olemasolule, kuid avalduse esitanud isikul ei ole seaduse
kohaselt õigust sundlõpetamist nõuda (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul, I. Kull jt., lk 164). Käesolevas tsiviilasjas on riigikohus märkinud, et seaduses sätestatud juriidilise isiku õigusliku vormi kuritarvitamine võib olla asjaoluks, mis tingib vähemalt sundlõpetamise menetluse algatamise (vt Riigikohtu 13.09.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-17452, p 12). Maakohtu hinnangul ei nähtu esitatud materjalidest MTÜ Liivimaa Lihaveis poolt juriidilise isiku õigusliku vormi kuritarvitamisele viitavaid asjaolusid, mis tingiksid sundlõpetamise vältimatu algatamise kohtu otsustusel. Vaidlus puudub selles, et puudutatud isik tegeleb muuhulgas ka majandustegevusega. Vaidlus puudub ka selles, et MTÜ Liivimaa Lihaveis on tootjarühm Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 85 mõistes, mis võimaldab üheselt tootjarühmaks olla nii tulundusühistul, kui mittetulundusühingul. Kohtule nähtuvalt on seadusandja kehtiva sätte sõnastust seaduse väljatöötamise käigus muutnud just MTÜ Liivimaa Lihaveis muudatusettepaneku alusel1 ja vastavalt viidatud seletuskirjas märgitule kaalunud seda korduvalt, eelkõige selle kooskõla MTÜS § 1 lg-ga 1, mille kohaselt ei tohi MTÜ eesmärgiks või põhitegevuseks olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Seega on seadusandja otsustanud, et puudub otsene vastuolu tootjarühma tegevuse eesmärke ja tootjarühmale esitatavaid nõudeid arvestades tootjarühma tegutsemises mittetulundusühingu vormis. Avaldaja on nimetanud seoses juriidilise vormi kuritarvitamisega eelkõige puudutatud isiku juurdepääsu toetustele, millele äriühingutel juurdepääs puudub (nt turuarendustoetus (I kd lk 159) ning mille abil on puudutatud isik saanud väidetavalt eelise oma kaubamärgi turustamiseks. Kohtu hinnangul on avaldaja sellekohased väited üldsõnalised, avaldaja ei ole esitanud tõendeid, mil viisil on teda, kui äriühingut kahjustanud puudutatud isiku juurepääs viidatud (või muudele) toetustele. Konkurentsiseaduse kohaselt on konkurentsiküsimustega tegelev organ Eestis Konkurentsiamet, kes on pädev tegema kõiki seaduse alusel temale pandud toiminguid ja võtma tarvitusele meetmeid konkurentsi kaitsmiseks. Konkurentsiamet teeb koondumiste kontrolli, vastutab EL-i konkurentsieeskirjade kohaldamise eest niivõrd, kuivõrd see ei ole Euroopa Liidu institutsioonide pädevuses ja osutab vajaduse korral Euroopa Komisjonile abi konkurentsialase järelevalve ning kohapealse kontrolli tegemisel. Konkurentsiseaduse § 30 lg 1 kohaselt loetakse riigiabiks Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklis 107 lõikes 1 sätestatud abi. Konkurentsiseaduse § 491 lg 1 kohaselt osutab rahandusministeerium Euroopa Komisjonile vajadusel korral abi selleks, et teha riigiabi järelevalvet ja kohapealset kontrolli. Lisaks on riigikohus leidnud, et toetuse saamise eesmärk ei saa olla konkurentsieelise tekitamine seeläbi, et toetuse saamiseks vajalikud tingimused luuakse kunstlikult, mistõttu on vastavat toetusmeedet menetlev rakendusüksus või rakendusasutus õigustatud kohaldama konkurentsiõigust vastava meetme toetustaotluste läbivaatamisel toetuse eesmärkide tagamiseks ning kuritarvitamiste vältimiseks (vt Riigikohtu 19.12.2006 otsus haldusasjas nr 3-3-1-80-06, p 14-17). Seega näevad nii Euroopa Liidu kui siseriiklikud õigusaktid järelevalvemeetmed juhuks, kui eraldatava riigiabiga võidakse kahjustada konkurentsieeskirju ning juriidilise isiku sundlõpetamise taotlemine ei ole seonduvalt riigiabi kättesaadavusega kohaseks abinõuks.
17.Eelnevast tulenevalt ei pea kohus vajalikuks alustada omal algatusel hagita menetlust puudutatud isiku sundlõpetamise otsustamiseks. Menetluskulud
18.Riigikohus tühistas 13.09.2017 määrusega Tartu Ringkonnakohtu 17.03.2017 määruse ja Tartu Maakohtu 18.01.2017 määrused m. h osas, millega ringkonnakohus ja maakohus jätsid menetluskulud avaldaja kanda ja mõistsid avaldajalt välja puudutatud isiku kasuks lepingulise esindaja kulud. Riigikohus jättis TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada.
1 745 SE II seletuskiri. https://www.riigikogu.ee/download/19543e0f-af17-4d3b-a1c1-deee647103ee, lk 2
19.Kuna kohus jätab Chef Foods OÜ avalduse MTÜ Liivimaa Lihaveis sundlõpetamise algatamiseks läbi vaatamata, tuleb TsMS § 477 lg 1, § 168 lg 2 alusel menetluskulud jätta avaldaja kanda.
20.TsMS § 176 lg 4 kohaselt esitatakse menetluskulude nimekiri igas kohtuastmes, kus asja menetletakse, selle kohtuastme menetlusega seonduvate kulude kohta. TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 alusel on menetluskulu menetlusosalise esindaja kulud. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (vt Riigikohtu 12.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (vt nt Riigikohtu 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). MTÜ-d Liivimaa Lihaveis esindas kohtumenetluses TsMS § 218 lg 1 p-le 1 vastav lepinguline esindaja – vandeadvokaat Anu Sander. Puudutatud isiku esitatud menetluskulude nimekirjadest ja õigusteenuste spetsifikatsioonidest (I kd lk-d 93, 118 pöördel, 142 ja II kd lk 42) nähtuvalt on puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu kõigis kohtuastmetes 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või –maksuta (vt Riigikohtu 11.02.105 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Maakohus leiab, et ühe tööühiku hind üle riigikohtu avaldatud mõistliku tunnitasu käesolevas menetluses ei ole tsiviilasja keerukust ja mahukust arvestades põhjendatud ega vajalik. Seega peab kohus õigusteenuse mõistlikuks tunnihinnaks käesolevas tsiviilasjas 120 eurot käibemaksuta. MTÜ Liivimaa Lihaveis märgib 26.01.2018 esitatud menetluskulude nimekirjas, et seoses tsiviilasja 2-16-17452 menetlemisega on puudutatud isiku esindaja ajakulu kokku 27,7 tundi ning puudutatud isik on kandund lepingulise esindaja kulusid kokku käibemaksuta 4155 eurot. Antud juhul tuleb maakohtu menetluskuludeks lugeda ka kulud seoses avalduse maakohtu menetlusse võtmise üle ringkonna- ja Riigikohtus toimunud määruskaebusmenetlusega. Maakohus jättis 18.01.2017 määrusega avalduse menetlusse võtmata (I kd lk 99). Puudutatud isik esitas maakohtule 05.01.2017 menetluskulude nimekirja näidates lepingulise esindaja kulu 1590 eurot käibemaksuta (10,6 h * 150 eurot). Kohus leiab, et puudutatud isiku esindaja ajakulu 10,6 tunni ulatuses avalduse menetlusse võtmise otsustamise staadiumis Chef Foods OÜ avaldusele seisukohtade esitamiseks ei ole põhjendatud. Kohus loeb põhjendatuks esindaja ajakulu 3 tunni ulatuses ja põhjendatuks menetluskulud 360 eurot (3* 120 eurot). Määruskaebusmenetluses ringkonnakohtus on puudutatud isik esitanud 07.03.2017 menetluskulude nimekirja näidates lepingulise esindaja kulu 225 eurot käibemaksuta (1,5 h * 150 eurot). Kohus peab puudutatud isiku ajakulu määruskaebuse analüüsile ja sellele vastuse koostamisele 1,5 tunni ulatuses mõistlikuks, lugedes seega põhjendatuks menetluskulud ringkonnakohtus 180 euro ulatuses (1,5 h * 120 eurot). Määruskaebusmenetluses riigikohtus on puudutatud isik 25.08.2017 menetluskulude nimekirjas märkinud kassatsiooniastme kuludeks 465 eurot käibemaksuta (3,1 h * 150 eurot). Arvestades asjaolu, et määruskaebusele vastuse esitamisel riigikohtule on tuginetud suures osas varasemas menetluses esitatud seisukohtadele, tegemist ei ole mahukate menetlusdokumentidega ning puudutatud isiku seisukohad määruskaebusele riigikohtus kattuvad suures osas seisukohtadega määruskaebusele ringkonnakohtus, tuleb pidada põhjendatuks puudutatud isiku esindaja ajakulu 1 tunni ulatuses, lugedes põhjendatuks menetluskulud Riigikohtus 120 euro ulatuses (1h * 120 eurot). Puudutatud isik esitas 26.01.2018 maakohtule menetluskulude nimekirja, milles on asja teistkordsel arutamisel maakohtus märkinud menetluskuludeks 1875 eurot käibemaksuta (12,5 h * 150 eurot), milles sisaldub Riigikohtu määruse analüüs, suhtlus kliendiga, suhtlus Chef Foods OÜ esindajaga, Tartu Maakohtu 10.10.2017 istungil osalemine ja selleks ettevalmistumine, kohtuistungi protokolliga tutvumine, Chef Foods OÜ 03.11.2017
seisukoha analüüs, täiendavate tõendite kogumine ja analüüs, telefoninõupidamised kliendiga, MTÜ Liivimaa Lihaveise seisukoha (vastuväidete) koostamine s.h. täiendavate tõendite kogumine ja esitamine maakohtule 29.11.2017. Ajakulu hindamisel võtab kohus arvesse, et menetlus ei ole olnud vaatamata määruskaebusmenetlusele kulunud ajale ajaliselt pikk ega keskmisest keerukam. Peamiselt on menetlusdokumentides esitatud fakte puudutatud isiku tegevuse kohta, tõendid põhinevad suures osas äriregistris avaldatud andmetele ning tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega. Maakohtu hinnangul tuleb pidada mõistlikuks puudutatud isiku ajakulu koos istungil osalemisega 4 tunni ulatuses, lugedes seega põhjendatud menetluskuludeks 480 eurot (4 h * 120 eurot). Kohtu seisukohtade ja teiste menetlusosaliste menetlusdokumentidega tutvumise ning nende analüüsimise, asjaolude selgitamise ja kliendiga suhtlemise ajakulu ei tule kohtu hinnangul eraldiseisvalt hüvitada, vaid need väljenduvad lõppkokkuvõttes esindaja poolt kohtule esitatud avaldustes. Sealjuures võtab kohus siiski arvesse tutvumist vajanud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asjaolude selgitamise vajadust, kuid ka seda, et menetlusosalised on korduvalt saanud esitada paljuski samasisulisi seisukohti.
21.Kokku tuleb avaldajalt puudutatud isiku kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja mõista 1140 eurot (360 + 180 + 120 + 480). Puudutatud isiku taotlusest tulenevalt ja kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb avaldajal MTÜ-le Liivimaa Lihaveis tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
22.Avaldajal on õigus taotleda avalduselt tasutud riigilõivu tagastamist. Tagastamise taotluses tuleb lisaks tagastava riigilõivu summale mh ära näidata riigilõivu tagastamise koht (kontonumber, kontoomaniku nimi ja isiku/registrikood). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.