Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-116-07 Tartu, 7. detsember 2007. a Eesistuja Henn Jõks, liikmed Peeter Jerofejev ja Lea Laarmaa Merkel Kaubanduse OÜ (pankrotis) hagi AS Trükk (likvideerimisel) vastu 1 738 130 krooni 75 sendi saamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 1. juuni 2007. a otsus tsiviilasjas nr 205-16571 AS Trükk (likvideerimisel) kassatsioonkaebus Hageja Merkel Kaubanduse OÜ (pankrotis, registrikood xxxxxxxx), seaduslik esindaja pankrotihaldur Urmas Tross Kostja AS Trükk (likvideerimisel, registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Heldur Otti Kolmas isik Veronika-Virve Hindre (isikukood xxxxxxxxxxx 12. november 2007. a, kirjalik menetlus
Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 1. juuni 2007. a otsuse resolutsioon muutmata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.2. septembril 2005. a esitas Merkel Kaubanduse OÜ (pankrotis, edaspidi hageja) hagi AS-i Trükk (likvideerimisel, edaspidi kostja) vastu 1 738 130 krooni 75 sendi saamiseks. Hagiavaldus on postitatud 31. augustil 2005. a. Hagiavalduse kohaselt rentis Veronika-Virve Hindre (edaspidi kolmas isik) Pärnus Ringi 1 asuva kinnistu omanikuna kostjale 15. aprillil 1999. a kümneks aastaks (1. maist 1999. a 1. maini 2009. a) kinnistul asuvad mitteeluruumid. 19. märtsil 2003. a sõlmisid hageja ja kostja allrendilepingu, mille alusel kostja andis osa ruumidest hageja kasutusse tähtajaga 19. märts 2003. a kuni 1. mai 2009. a. Pooled lõpetasid allrendilepingu 1. märtsil 2005. a. Hageja väidab, et ta on teinud allrendile võetud ruumides parendusi, ja esitas VÕS § 286 alusel nõude 1 738 130 krooni 75 sendi suuruse hüvitise saamiseks. Hageja leidis, et kõik tehtud parendused on jäänud üüriobjektile edasi. Enamik parendusi on kapitaalsed: parandati hoone põhikonstruktsioone, kasutuskõlblikuks muudeti keldripind, renoveeriti I korrus, loodi uued kommunikatsioonisüsteemid ja kogu hoone ventilatsioonisüsteemi keskus. Hageja tegi kulutusi vajalikul määral ja mõistlikus suuruses eesmärgiga luua üüritud pinnale toitlustusasutus.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Allrendilepingu punkti 7.3 kohaselt leppisid pooled kokku, et ruumide mis tahes parendusi ja ehitus- ning remonttöid on hagejal õigus teha üksnes kostja eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingu punkt 7.5 kohaselt kohustus hageja tegema kõikvõimalikud parendused ja ehitus- ning remonttööd täielikult oma kulul ning talle ei tulnud kulutusi hüvitada. Hageja ei ole tööde tegemiseks küsinud kostja kirjalikku nõusolekut ega teavitanud tööde maksumusest. Hageja ei ole tõendanud tehtud tööde maksumust ega asjaolu, et asja väärtus oleks kostja nõusolekul tehtud
parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud. Nimetatud tööde hulgas on ka selliseid parendusi, mida oleks saanud asja kahjustamata ära võtta. Hageja enda tegevuse tarbeks tehtud tööde kogumaksumuseks on 1 100 148 krooni 50 sendi. VÕS § 338 lg-st 1 tulenevalt on haginõue aegunud. Allrendilepingu lõpetamise kokkuleppe p 1 kohaselt oli lepingu lõpetamise päevaks 28. veebruar 2005. a. Seega pidi hageja esitama kohtule nõude hiljemalt 28. augustil 2005. a.
3.Kolmas isik leidis, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
4.Maakohus jättis hagi rahuldamata aegumise tõttu. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt tuleb VÕS § 341 kohaselt rendisuhtele kohaldada üürilepingu sätteid ulatuses, mis ei ole rendilepingu osas reguleeritud erisätetega. Kuivõrd võlaõigusseaduses ei ole rendilepingust tulenevate nõuete aegumist eraldi sätestatud, tuleb juhinduda VÕS § 338 lõigetest 1 ja 2, mille kohaselt on üürniku poolt asjale tehtud kulutuste hüvitamise või muudatuse äravõtmise nõude aegumistähtaeg kuus kuud alates lepingu lõppemisest. Pooled lõpetasid allrendilepingu kokkuleppel alates 1. märtsist 2005. a. Kokkuleppe punktis 2 esitatud täpsustuse kohaselt oli lepingu viimaseks kehtivuspäevaks 28. veebruar 2005. a, mis oli veebruari viimane päev. TsÜS § 137 lg 1 kohaselt möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00. Seega lõppes poolte leping 28. veebruaril 2005. a kell 24.00. Kohaldades TsÜS § 136 lõiget 3, leidis kohus, et kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Hageja nõue aegus 28. augustil 2005. a kell 24.00 ehk pooltevahelise lepingu lõppemise päevast möödunud kuuenda kuu vastaval päeval. Hagiavaldus postitati kohtule edastamiseks 31. augustil 2005. a, seega kolm päeva pärast nõude aegumistähtaja möödumist.
5.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse hageja, kes palus maakohtu otsuse tühistada ja jätta rahuldamata kostja taotlus hagi aegumise kohaldamiseks.
28.veebruaril 2005. a algatas Pärnu Maakohus hageja pankrotimenetluse ja pankrot kuulutati välja
24.märtsil 2005. a. Pankrotihaldur alustas läbirääkimisi kostja esindajatega rendilepingu jätkamiseks.
11.märtsil 2005. a saavutati suuline kokkulepe selles, et hageja jätkab rendipinnal tegevust kuni
30.juunini 2005. a. Tulenevalt kokkuleppest esitas pankrotihaldur hageja võlausaldajate esimesel koosolekul 19. aprillil 2005. a hagejast võlgniku tervendamiskava, mille alusel jätkas hageja renditud pinnal tegevust. 28. juunil 2005. a saatis kostja hageja pankrotihaldurile teate, milles palus ruumid vabastada 1. juuliks 2005. a, ja 11. juulil 2005. a andis pankrotihalduri esindaja renditud pinna kostjale üle. Kohus on aegumise kohaldamisel jätnud tähelepanuta TsÜS § 135 lg-s 1 sätestatud tähtaja kulgemise alguse ning asjaolu, et veebruarikuus oli 28 kalendripäeva ning 28. kuupäev on käsitatav kuu viimase päevana, mis annab võimaluse kuudes arvestatava tähtaja määramisel lugeda 6-kuulise tähtaja lõpuks augustikuu viimase kuupäeva ehk 31. augusti. VÕS § 338 lg 2 näeb ette, et üürniku nõuete aegumise tähtaeg algab lepingu lõppemisest, seega algab aegumine TsÜS § 135 lõike 1 alusel 1. märtsist 2005. a kella 00.00-st ning 31. augustil 2005. a ei olnud kuuekuuline tähtaeg möödunud. Kuna ruumid anti üle 11. juulil 2005. a, mitte 1. märtsil 2005. a ei saanud hagi parenduste nõudes
31.augustil 2005. a aeguda. Maakohus on otsuse tegemisel jätnud tähelepanuta poolte seisukohad lepingu lõppemise võimalikkuse kohta 1. märtsil 2005. a, samuti asjaolu, et renditud ruumid anti kostjale tegelikult üle 11. juulil 2005. a. Ajavahemikku 1. märtsist 28. juunini 2005. a tuleb lugeda ajaks, mis peatas TsÜS § 167 lg 1 kohaselt nõude aegumise.
6.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
7.Kolmas isik ei pidanud apellatsioonkaebust õigeks. Hagi on esitatud kolm päeva pärast aegumistähtaja möödumist. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja saatis tsiviilasja kooskõlas TsMS § 656 lõikega 2 maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata aegumise tõttu, ei tuvastanud maakohus asja lahendamiseks olulisi faktilisi asjaolusid ja ringkonnakohtul ei ole võimalik seetõttu asjas uut otsust teha. Maakohtu järeldus hagi aegumise kohta ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus nõustus maakohtu järeldusega, et allrendilepingu kehtivuse viimane päev oli 28. veebruar 2005. a ning leping lõppes sel päeval kell 24.00. Hageja peab end üürnikuks, kellel on õigus nõuda ruumidele tehtud parenduste hüvitamist VÕS § 286 lg 1 alusel. Niisuguse nõude aegumine on sätestatud VÕS §-s 338. Tegemist on kuudes arvutatava tähtajaga. Kuna kuud on erineva pikkusega, võib kuudes arvutatav tähtaeg olenevalt selle algushetkest tegelikkuses päevade arvult erineda. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kuna vaidlusalune leping lõppes 28. veebruaril kell 24.00, mil ühtlasi lõppes veebruar, ja aegumistähtaja algus on määratud selle ajahetkega, siis algas aegumistähtaja kulg 1. märtsil kell 00.00 ja kuus kuud lepingu lõppemisest sai täis 31. augustil 2005. a. TsÜS § 136 lg 3 kohaselt saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval, kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga. Augusti viimast päeva saab lugeda osundatud sätte kohaselt veebruari viimasele päevale vastavaks päevaks. Maakohtu poolt sättele antud tõlgendus ei oleks kooskõlas hea usu põhimõttega, sest ei tuleneks otse õigusnormist ega oleks seetõttu äratuntav, samas piiraks see võlausaldaja võimalust oma õigusi kohtus kaitsta. Kui hageja postitas hagi 31. augustil 2005. a, siis esitas ta hagi aegumistähtaja jooksul. Kuna VÕS § 286 alusel esitatava nõude puhul on muu hulgas oluliseks asjaoluks lepingu lõppemine, võib hagi aegumine lepingu jätkamise üle läbirääkimiste pidamise ajaks peatuda. Hageja on apellatsioonkaebuses ja maakohtu eelistungil selgitanud poolte vahel pärast 28. veebruari 2005. a toimunud läbirääkimisi lepingu jätkamise üle. Apellatsioonikohtu istungil eitas kostja esindaja küll hagejaga läbirääkimiste pidamist, kuid kinnitas samas, et hageja pöördus kostja poole pärast lepingu lõpetamise kokkuleppe sõlmimist lepingu jätkamise sooviga. Poolte kirjeldatud asjaolud võivad viidata läbirääkimistele, mis võivad olla aluseks hagi aegumise peatumisele (TsÜS § 167). Maakohus ei ole nendele asjaoludele tähelepanu pööranud ega hinnangut andnud. Hagi aegumise kohaldamine kirjeldatud asjaoludele hinnangut andmata ei olnud põhjendatud.
9.Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse kostja.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10.Kostja palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus kohaldas valesti TsÜS § 136 sätteid ja viitas põhjendamatult TsÜS §-le 167. TsÜS § 136 lg-te 3 ja 4 kohaldamisel tuleb arvestada, et kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava kuuekuulise tähtajaga, siis ei ole loogiline lugeda veebruari viimasele päevale vastavaks päevaks augusti viimast päeva. Hageja nõue aegus 28. augustil 2005. a kell 24.00. Kostja ei ole kunagi tunnistanud hageja nõuet ja ei ole osalenud ühelgi koosolekul, kus oleks arutatud hageja tervendamiskava või arutatud allrendilepingu jätkamist. Seetõttu on ringkonnakohtu etteheide maakohtule, et viimane ei ole neid asjaolusid TsÜS § 167 kohaldamise seisukohast kaalunud, põhjendamatu. Hageja esitas aegumise peatumise vastuväite esimest korda alles apellatsioonimenetluses. TsMS § 652 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2 tulenevalt ei olnud ringkonnakohtul protsessiõiguslikku alust pöörata aegumise peatumise vastuväitele tähelepanu, sest apellant ei esitanud nimetatud vastuväite lubatavaks tunnistamiseks ühtki TsMS § 652 lg 3 p-s 2 sätestatud põhjendust.
11.Hageja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu.
12.Kolmas isik ei ole kassatsioonkaebusele vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse resolutsioon muutmata, sest kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 692 lg 2 alusel tuleb osaliselt muuta ringkonnakohtu otsuse põhjendusi materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu.
14.Ringkonnakohus nõustus maakohtu tuvastatuga, et pooltevahelise lepingu kehtivuse viimane päev oli 28. veebruar 2005. a ja alates 1. märtsist 2005. a oli allüürileping lõppenud. Ka pooled ei vaidle selle asjaolu üle. Hageja nõuab 31. augustil 2005. a. postitatud hagiavalduses üüritud asjale tehtud kulutuste hüvitamist. Enne 1. jaanuarini 2006. a kehtinud TsMS § 41 lg 5 kohaselt loeti dokument tähtajal esitatuks, kui see oli sideasutusele edastamiseks üle antud tähtaja viimasel päeval enne kella
15.Kolleegium märgib, et ringkonnakohtu TsÜS § 136 lg-le 3 antud tõlgendus on väär. TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Nimetatud säte määrab kindlaks tähtaja kulgemise alguse. Kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lg 3 kohaselt viimase kuu vastaval päeval. Kuna asjas on tuvastatud, et leping lõppes 28. veebruaril 2005. a kell 24.00, siis on vastav päev kuuekuulise tähtaja puhul 28. august 2005. a ja kuuekuuline tähtaeg möödus samal päeval kell 24.00, mitte 31. augustil, nagu arvas ringkonnakohus. Kolleegium on kuudes arvutatava tähtaja arvutamise küsimust käsitlenud 23. mai 2002. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-19-02 ja on muu hulgas märkinud, et vastavaks päevaks on aastates, kuudes või
nädalates arvutatava tähtaja puhul sündmuse toimumise päev, millega seotakse tähtaja algus. Kolleegium märkis, et samasugune tähtaegade arvutamise kord on sätestatud ka tsiviilseadustiku üldosa seaduses. Kuna tähtpäeva saabumise regulatsioon kehtiva TsÜS §-s 136 ei ole võrreldes varem kehtinud seadusega selles osas muutunud, ei pea kolleegium põhjendatuks oma varasemat seisukohta muuta. Iseenesest on õige ringkonnakohtu seisukoht, et kuudes arvutatav tähtaeg võib tegelikkuses päevade arvult erineda. Samas on põhjendamatud ega põhine seadusel ringkonnakohtu arutlused selle üle, et maakohtu antud tõlgendus TsÜS § 136 lg-le 3 ei ole kooskõlas seaduse ja hea usu põhimõttega.
16.Ekslik on kassatsioonkaebuse väide, et ringkonnakohtul ei olnud alust pöörata tähelepanu hageja apellatsioonkaebuses esitatud hagi aegumise peatumise vastuväitele, kuna hageja ei esitanud TsMS § 652 lg 3 p-s 2 sätestatud põhjendust. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus on asjas õigesti leidnud, et hagi aegumise kohaldamine, hindamata hagi aegumise peatumise võimalusi hageja poolt menetluses esitatud asjaolude alusel, ei ole põhjendatud. TsÜS § 167 lg 1 kohaselt nõue ei aegu aegumistähtaja jooksul ja nõude aegumine peatub neil juhtudel, kui õigustatud ja kohustatud isik peavad läbirääkimisi nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Sel juhul nõude aegumine peatub läbirääkimiste ajaks. Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei ole hagi aegumise otsustamisel pööranud tähelepanu asjaolule, et hageja avaldas 6. veebruaril 2006. a (I kd, lk 114) eelistungil maakohtus, et pooled pidasid pärast allüürilepingu lõpetamist läbirääkimisi lepingu jätkamise üle ja pankrotimenetluses oli välja töötatud hageja tervendamiskava. Hageja tugines nimetatud asjaolule ka apellatsioonkaebuses. Kuna maakohus ei ole eelnimetatud asjaoludele hinnangut andnud, on ringkonnakohus õigesti saatnud asja menetlemiseks maakohtule.
17.Vastuseks kassatsioonkaebuse väitele, et hageja ei esitanud aegumise peatamise vastuväite lubatavusele TsMS § 652 lg 3 p-s 2 sätestatud põhjendust, märgib kolleegium, et ringkonnakohus tugines asja otsustamisel asjaolule (vt otsuse p 16), mille hageja oli esitatud juba maakohtus. Hagejal puudus vajadus TsMS §-st 652 lg-st 4 tulenevalt põhjendada nimetatud asjaolu esitamise lubatavust apellatsioonkaebuses.
18.Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §ga 3 lahendatakse poolte kohtukulude jaotus ja määratakse võimalike väljamõistetavate kulude suurus asja uuel läbivaatamisel, lähtudes selle tulemusest. Henn Jõks, Peeter Jerofejev, Lea Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.