Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Mati Maksing ja Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.04.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-8456
Tsiviilasi
KA hagi OÜ Korbett vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.01.2017 otsus
Tsiviilasja apellatsioonimenetluses
hind 10 000 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Korbett apellatsioonkaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (vastustaja): KA (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Jelena Lehter Kostja (apellant): OÜ Korbett (registrikood 10146414, asukoht Hargi 19, 13516 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaadi vanemabi Sergei Tšurkin
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 30.01.2017 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta OÜ Korbett kanda.
3.Välja mõista OÜ-lt Korbett KA kasuks ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks 435,60 eurot.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb OÜ-l Korbett tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni KA-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.KA (hageja) esitas 30.05.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse ja 15.06.016 hagiavalduse täpsustuse OÜ Korbett (kostja) vastu võlgnevuse 10 000 euro väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt allkirjastasid hageja, kostja ja OÜ DE Kodu 27.04.2016 läbirääkimiste protokolli nr 02022016. Hageja ja kostja kinnitasid, et sõlmivad tulevikus kinnistu, asukohaga Männi tee 10, Järveküla, Rae vald, notariaalselt tõestatud müügi- ja asjaõiguslepingu. Protokolli kohaselt pidi kostja müüma kinnistu hagejale. OÜ De Kodu oli kinnistu müügi vahendaja.
3.Kostja kinnitas, et on kinnistu omanik, kuid tegelikult ei olnud. Hageja tasus protokolli p 4 alusel OÜ-le De Kodu 27.04.2016 10 000 eurot, mis on müügihinna osa vastavalt protokolli p-dele 3 ja 4.1. Tehing pidi toimuma notari juures 11.05.2016, kuid jäi ära, sest kinnistu omanik tehingu tegemisele ei ilmunud. Hiljem sai hageja teada, et protokoll pidanuks olema vormistatud notari juures ja olema tõestatud notari poolt. Märgitud protokoll on müügi eelleping ja kuna see ei ole tõestatud notariaalselt, siis on see tühine asjaõigusseaduse (AÕS) § 33 lg-te 1 ja 2, § 119 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 ja § 84 lg 1 järgi. Hageja pöördus OÜ De Kodu kui vahendaja poole 10 000 euro tagastamiseks, kuid OÜ De Kodu keeldus kostja nimel summat tagastamast.
4.Hageja palub kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 ja § 1029 alusel välja mõista kostjale tasutud 10 000 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited hagile
5.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja ega De Kodu OÜ ei ole kinnistu omanikud. Lepingueelsete läbirääkimiste protokolli puhul ei ole tegemist eellepinguga. Eellepingu võib sõlmida üksnes kinnistu omanik, kellel on õigus kinnistut käsutada, seda teadis hageja algusest peale. Kostja seaduslik esindaja selgitas lepingu sõlmimisel, et kinnistu kuulub tema sugulastele. Pooled allkirjastasid lepingueelsete läbirääkimiste protokolli, mis sisaldas kokkuleppeid kinnistu müümise tingimuste loomiseks. Sellisele dokumendile ei ole seaduses ette nähtud kohustuslikku vormi. Tegemist on kehtiva lepinguga. Kinnistu müügileping jäi sõlmimata hageja süül, kes ei ilmunud 13.05.2016 notari juurde. Kostja kandis reaalseid kulusid müügi ettevalmistamiseks. Lepingueelsete
läbirääkimiste protokolli p 5.1. järgi on kahju suurus summa, mis on võrdne tasutud 10 000 euroga ja käsitletav leppetrahvina (VÕS § 158 lg 1). Seega ei ole kostjal kohustust 10 000 eurot tagastada.
Esimese astme kohtu otsus
6.Harju Maakohtu 30.01.2017 otsusega rahuldati hagi ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 10 000 eurot. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 1458 eurot, mis koosnesid kulutustest õigusabile 858 eurot (sh käibemaks) ja riigilõivust 600 eurot. Maakohus määras, et menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb kostjal tasuda viivist alates lahendi jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kulude tasumiseni. Maakohus määras, et kostja menetluskulud 540 eurot (ilma käibemaksuta) jäävad tema enda kanda.
7.Pooled vaidlevad selle üle, kas lepingueelsete läbirääkimiste protokolli näol on tegemist kinnisasja eellepinguga või mitte.
8.Lepingueelsete läbirääkimiste protokollist nähtub, et hageja ja kostja on soovinud sõlmida 10.05.2016 kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu (p 1, 3) ning näidanud ära müüdava kinnistu hinna 295 000 eurot. Protokolli p-st 4 on võimalik järeldada, et 10 000 eurot on osa müügihinnast. Protokolli p-s 7 on sätestatud ka ülejäänud kinnistu hinna tasumine ositi. Hinnates protokolli punkte 1, 2, 3, 4, 7, tuleb asuda seisukohale, et kostja kavatseb müüa hagejale protokollis nimetatud kinnistu 295 000 euro eest ja seega on hageja ja kostja määratlenud protokollis müügilepingu olulised tingimused: müüdav asi, selle hind, tasumise kord. Hageja on tõendanud esitatud protokolliga, et pooled saavutasid kokkuleppe kõigis olulistes tingimustes müügilepingu sõlmimiseks ja nimelt selles, et hageja kavatseb osta ja kostja kavatseb müüa vastava kinnistu ning et võõrandatava kinnistu hind on 295 000 eurot ja et sõlmitakse müügi – ning asjaõigusleping notariaalselt tõestatud vormis. Seega vastavad poolte poolt protokollis väljendatud tahteavaldused VÕS § 208 lg-s 1 sätestatud müügilepingu tunnustele. Kuivõrd protokolli järgi kavatsevad pooled alles tulevikus sõlmida notariaalselt tõestatud müügi- ja asjaõiguslepingu, siis lepingus endas eelpool kohtu poolt tuvastatud asjaoludest järeldub, et protokoll on vaadeldav pooltevahelise kinnistu müügi eellepinguna.
9.Eelleping kinnistu müügiks peab olema notariaalselt tõestatud (AÕS § 119 lg 1, VÕS § 33 lg 2). Kuna eelleping (lepingueelsete läbirääkimiste protokoll) ei vasta seaduses sätestatutud kohustuslikule vorminõuetele, siis on tegemist tühise tehinguga, millel ei ole õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 83 lg 1, § 84 lg 1).
10.Ebaõige on kostja väide, et vaid kinnistu omanik võib sõlmida eellepingu ja seetõttu on protokoll kehtiv. VÕS § 12 lg-st 1 tulenevalt ei mõjuta lepingu kehtivust asjaolu, et selle täitmine oli sõlmimise ajal võimatu või lepingu poolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. VÕS § 12 lg 1 mõttest tulenevalt võivad kinnistu müügilepingut ja eellepingut sõlmida ka isikud, kes ei ole kinnistu omanikud, antud juhul kostjad. See aga ei tähenda, et märgitud eelleping võis olla sõlmitud lihtkirjalikus vormis. Seega ei oma tähtsust ka asjaolu, kas hageja teadis, et kostja ei ole kinnistu omanik.
11.Eellepingu (protokolli) punktides 5.1 ja 5.2 sätestatu, mille järgi ei saa hageja 10 000 eurot tagasi üksnes siis, kui tema tõttu jääb müügitehing sõlmimata, on otseselt seostatav sellega, et pooled kavatsesid tulevikus sõlmida kinnistu müügi- ja asjaõiguslepingu. Punktides 5.1 ja 5.2 nimetatud tingimused ei ole eraldiseisvad ega müügi-ning asjaõiguslepingu sõlmimisest sõltumatud TsÜS § 85 järgi. Seega on ka need tingimused tühised ega oma õiguslikke tagajärgi.
12.Kuna VÕS § 11 lg 3 alusel peavad tagatised ja kõrvalkohustused (ka leppetrahv) olema sõlmitud samas vormis kui leping ja kuna eelleping on tühine, siis ei ole punktides 5.1 ja 5.2 nimetatud tingimused rakendatavad ka leppetrahvina.
13.Eeltoodu tõttu ei saa kostja tugineda VÕS § 76 lg-tele 1, 2 ja §-le 158 kui kehtivatele lepingu tingimustele ja jätta hagejale eellepingu p-de 5.1, 5.2. alusel 10 000 eurot tagasi maksmata ning käsitleda seda kui leppetrahvi. Seda, et kostjal oleks tekkinud kahju seoses sellega, et müügileping jäi poolte vahel sõlmimata, ei ole kostja esile toonud ning ei ole teinud ka hageja nõudega tasaarvestust (lk 54-55). Seetõttu ei oma tähtust väited, kelle tõttu ja mis põhjusel jäid müügi-ja asjaõigusleping sõlmimata.
14.Hagejal on õigus VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 1028 lg 1, § 1029 ja TsÜS § 84 lg 1 alusel nõuda kostjalt 10 000 euro tagastamist.
15.Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Maakohus rahuldas osaliselt hageja avalduse menetluskulude kindaksmääramiseks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 1458 eurot (sh kulutused õigusabile 858 eurot (sh käibemaks) ja riigilõiv 600 eurot). Maakohus määras, et menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb kostjal tasuda viivist alates lahendi jõustumisest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kulude tasumiseni. Maakohus määras, et kostja menetluskulud 540 eurot (ilma käibemaksuta) jäävad tema enda kanda. Apellatsioonkaebus
16.Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks, alternatiivselt teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja esitas taotluse kostja seadusliku esindaja VJ vande all ülekuulamiseks (TsMS § 268, § 2681).
17.Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja kavatses hagejaga sõlmida müügi- ja asjaõiguslepingu. Protokollis toodud hageja ja kostja kinnitused olid suunatud selliste asjaolude väljaselgitamiseks ja fikseerimiseks, mille vastu oli pooltel müügi- ja asjaõiguslepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi, mitte müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks (protokolli p 2).
18.Kostja ei soovinud saada vaidlusaluse kinnistu omanikuks ning kostja huvi protokolli sõlmimisel oli leida kindel ostja kostja poolt ehitatavale elamule ja saada ostjalt tagatisraha (protokolli p 4). Samuti loobus kostja õigusest otsida teisi ostjaid (protokolli p 5.1.) ning määras leppetrahvi ostja poolt müügist keeldumisel (protokolli p 5.2). Eeltoodut soovis maakohtus vande all kinnitada kostja seaduslik esindaja Vladimir Jakovlev.
19.Maakohus lähtus lepingu tõlgendamisel ebaõigesti vaid hageja tahtest, et „kostja kavatses kinnistu sugulastelt omandada ja hagejale võõrandada“, mitte lepingupoolte ühisest tegelikkust tahtest (VÕS § 29 lg 1).
20.Asjakohatu on maakohtu etteheide, et kostja jättis eellepingu notariaalselt vormistamata, kuna kostja ei olnud kinnistu omanik ning seega ei saanud eellepingut sõlmida. Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 12 lg-t 1, leides, et eellepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et selle täitmine oli sõlmimise ajal võimatu.
21.Antud juhul on tegemist kinnisvara arendaja broneerimislepinguga, mitte eellepinguga kinnisasja müügiks. Broneerimislepingule ei ole seadusega ettenähtud kohustuslikku vormi.
22.Maakohus rikkus menetlusnorme (TsMS § 438 lg 1, § 442 lg 8), kui jättis hindamata kostja vastuväiteid ning rahuldamata kostja taotluse kostja seadusliku esindaja vande all ärakuulamiseks. Maakohus ei andnud hinnangut asjaolule, et antud juhul oli poolte vahel sõlmitud broneerimisleping, mitte eelleping. Kostja palub ringkonnakohtul võtta
kostja seaduslikult esindajalt vande all selgitus protokolli sõlmimise eesmärkidest, sest alles siis saab õigesti tõlgendada poolte vahel sõlmitud protokolli. Vastustaja seisukoht
23.Hageja palus jätta maakohtu otsuse muutmata, apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
25.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
26.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium esmalt, et hageja on kaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud arusaamu õiguslikust olukorrast. Kuivõrd maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud ka enamust apellatsioonkaebuses esitatud väidetest, ei pea kolleegium vajalikuks neile väidetele veelkord vastata. Kõiki hagi lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid on maakohus arvestanud ning kõiki tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnanud. Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Samuti ei tuvastanud kolleegium maakohtu menetluses muid menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks.
27.Kostja põhjendab oma seisukohta sellega, et ta ei kavatsenud sõlmida kinnistu müügilepingut kostjaga, kuna ta ei olnud kinnistu omanik, kuna vaid kinnistu omanik saab sõlmida eellepingu. Maakohus on need põhjendused ümber lükanud.
28.Asjaolu, et pooled on nimetanud kokkuleppe lepingueelsete läbirääkimiste protokolliks ja märkinud selle eesmärgiks asjaolude väljaselgitamise ja fikseerimise, mille vastu on osapooltel lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi, ei välista seda, et kokkulepe on sisu osas siiski käsitletav kinnistu müügilepingu eellepinguna. Pakkuja eesmärk oli konkreetne kinnistu kokkulepitud hinnaga müüa ja huvitatu eesmärk see kokkulepitud tingimustel osta, kusjuures pooled leppisid kokku kõigis müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimise olulistes tingimustes Asjaolu, et kostja ei olnud kokkuleppe sõlmimise ajal kinnistu omanik, ei muuda iseenesest lepingu olemust ega vabasta pooli kohustusliku notariaalse vormi järgimise kohustusest. Kostja ei saa tugineda protokollile kui kehtivale lepingule ja selle alusel raha endale jätta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
29.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse
rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.
30.Maakohus määras hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 1458 eurot, sellest riigilõiv on 600 eurot ja ja õigusabikulud koos käibemaksuga 858 eurot. Maakohus on hageja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust hinnanud ning ringkonnakohtul pole põhjust seda ümber hinnata. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses hageja menetluskulude suurust vaidlustanud.
31.Kuna maakohus määras hageja maakohtus kantud menetluskulude suuruse kindlaks, siis määrab ka ringkonnakohus TsMS § 177 lg 1 alusel kindlaks hageja apellatsiooniastme menetluskulude suuruse.
32.Hageja poolt ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks apellatsioonimenetluses kulutused õigusabile kokku summas 435,60 eurot koos käibemaksuga. Kulutused õigusabile koosnevad järgmisest toimingutest: apellatsioonkaebusega tutvumine ja kliendiga arutamine – 2,3 tundi, apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 1 tund. Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 110 eurot ( koos käibemaksuga 132 eurot. Hageja on kinnitanud, et kõik eelnimetatud kulud on kantud käesoleva menetluse raames. Hageja kinnitab, et ei ole käibemaksukohuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ning taotleb seetõttu käibemaksu hüvitamist. Hageja palus märkida vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.
33.Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud.
34.Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele ning õigusabikulu 435,60 (3,3x132) eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
35.Ringkonnakohus leiab, et esindaja tasu 3,3 tunni ulatuses on põhjendatud ja vajalik kulu ega ole ülepaisutatud. Ka esindaja tunnitasu 110 eurot ilma käibemaksuta on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.