Otsuse avaldamise aeg, 30. jaanuar 2017, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei koht Tsiviilasja number
2-16-8456
Tsiviilasi, hind
Xxxxhagi OÜ Xxxx vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Hind 10000 €
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Xxxx(xxxx, Xxxx, e-post: xxxx), esindaja Jelena Lehter, e-post: [email protected], Jurex Õigusbüroo OÜ, Pronksi 19-1, Tallinn Kostja OÜ Xxxx (xxxx, Xxxx), esindaja adv. Sergei Tšurkin, e-post: [email protected], AB Amos OÜ
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜ-lt Xxxx Xxxxkasuks 10000 eurot. Menetluskulud
1.Välja mõista OÜ-lt Xxxx Xxxxkasuks menetluskulude katteks esindaja kulusid 858 € (sh käibemaks) ja lõivu 600 €, kokku 1458 € ning menetluskulude tasumisega viivitamise korral viivist alates lahendi jõustumisest VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni kulude tasumiseni.
2.OÜ Xxxx menetluskulud 540 € (ilma käibemaksuta) jäävad tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku
tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, asjaolud
1.Hageja, kostja ja OÜ Xxxx allkirjastasid 27/04/2016 läbirääkimiste protokolli nr xxxx. Hageja ja kostja kinnitasid, et sõlmivad tulevikus kinnistu, asukohaga Xxxx, notariaalselt tõestatava müügi -ja asjaõiguslepingu. Protokolli kohaselt pidi kostja müüma kinnistu hagejale, OÜ Xxxxoli vahendaja.
2.Kostja kinnitas, et on kinnistu omanik, kuid ei olnud. Hageja tasus protokolli p 4 alusel OÜ-le Xxxx27.04.16 10 000 €, mis on müügihinna osa vastavalt protokolli p 3 ja 4.1. Tehing pidi toimuma notari juures 11.05.2016, kuid jäi ära, sest kinnistu omanik tehingu tegemisele ei ilmunud. Hiljem sai hageja teada, et protokoll pidanuks olema vormistatud notari juures ja olema tõestatud notari poolt. Märgitud protokoll on müügi eelleping ja kuna see ei ole tõestatud notariaalselt, siis on see tühine AÕS § 33 lg 1, 2, AÕS § 119 lg 1, § TsÜS § 83 lg 1, 84 lg 1 järgi. Hageja leiab, et VÕS § 1028 lg 1, § 1029 alusel peab kostja talle 10000 tagastama, kuigi ei tee seda. Hageja palub kostjalt välja 10 000 € ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnista ja palub hagi jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja ega XxxxOÜ ei ole kinnistu omanik, eellepingut võib sõlmida kinnistu omanik, kellel on õigus seda kinnistut käsutada, seda teadis hageja algusest peale. Kostja selgitas lepingu sõlmimisel, et kinnistu kuulub sugulastele. Tegemist pole eellepinguga. Seda kokkulepet, mis sõlmiti, võis sõlmida vabas vormis ja ka kirjalikult. See on kehtiv leping. Kinnistu müügileping jäi sõlmimata hageja süül, kes ei ilmunud 13.05.2016 notari juurde. Lepingu p 5.1. järgi on kahju suurus summa, mis on võrdne tasutud 10 000 €-ga ja käsitletav leppetrahvina. Kostja kandis reaalseid kulusid müügi ettevalmistamiseks. Kostjal ei ole kohustust 10 000 € tagastada. Kohtu põhjendused
4.Vaidlust ei ole selles, et • hageja, kostja ja OÜ Xxxxsõlmisid kirjalikult ja allkirjastasid 27/04/2016 läbirääkimiste protokolli nr xxxx, mille järgi kinnitasid hageja ja kostja, et sõlmivad tulevikus kinnistu nr xxxx, asukohaga Xxxx, notariaalselt tõestatava müügi –ja asjaõiguslepingu, • hageja tasus vahendaja OÜ Xxxxkontole 10 000 €, mis pidi olema kinnistu müügihinna osa, • pooled ei ole sõlminud notariaalselt tõestatud vormis kinnistu müügi - ega asjaõiguslepingut.
5.Vaidlus on selle üle, kas tegemist on protokolli näol kinnisasja eellepinguga või mitte. AÕS § 119 lg 1 peab olema tehing, millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 33 lg 2 järgi siis kui seadusest tulenevalt peab leping olema sõlmitud teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Seega peab kinnistu müügileping kui ka eelleping müügiks olema notariaalselt 2 (5)
tõestatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lõike 1 kohaselt on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.
6.Hageja poolt esitatud protokollist nr 02042016 27/04/16 (lk 7) nähtub, et hageja (huvitatu) ja kostja (pakkuja) on soovinud sõlmida 10/05/16 ehk edaspidi kinnistu nr xxxx müügi- ja asjaõiguslepingu (p 1, 3) ning näidanud ära müüdava kinnistu hinna 295 000 €. Lisaks nähtub protokollist (p 4), et 10000 €, mille hageja tasub vahendajale, kantakse üle kostjale (pakkujale) pärast notariaalse lepingu sõlmimist. Seega on p 4 võimalik järeldada, et 10000 € on osa müügihinnast. Protokolli p 7 on sätestatud ka ülejäänud kinnistu hinna tasumine ositi (50 000 € võlaõigusliku lepingu sõlmimisel ja 235 000 asjaõigusliku lepingu sõlmimisel). Hinnates protokolli p 1, 2, 3, 4, 7, leiab kohus, et kostja pakkujana kavatseb müüa hagejale protokollis nimetatud kinnistu 295 000 € eest ja seega on hageja ja kostja määratlenud protokollis müügilepingu olulised tingimused: müüdav asi, selle hind, tasumise kord. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on tõendanud esitatud protokolliga, et pooled saavutasid kokkuleppe olulises ja nimelt selles, et hageja kavatseb osta ja kostja kavatseb müüa kinnistu nr xxxx Xxxx, ning et võõrandatava asja (kinnistu) hind on 295 000 € ja et sõlmitakse müügi – ning asjaõigusleping notariaalselt tõestatud vormis. Seega vastavad märgitud poolte poolt teineteisele protokollis väljendatud tahteavaldused VÕS § 208 lg 1 sätestatud müügilepingu enda tunnustele, mille järgi kohustub müüja müüma ostjale asja, ostja kohustub tasuma kokkulepitud ostuhinna ja et omand antakse üle (asjaõiguslepingu sõlmimine tulevikus). Kokkuvõttes järeldub, et pooled saavutasid kokkuleppe nii müügilepingu enda olulistes tingimustes ja müügilepingu ning asjaõiguslepingu sõlmimise tingimustes. Kuivõrd protokolli järgi kavatsevad pooled alles tulevikus sõlmida notariaalselt tõestatud müügi- ja asjaõiguslepingu, siis lepingus endas eelpool kohtu poolt tuvastatud asjaoludest järeldub, et protokoll on vaadeldav pooltevahelise kinnistu müügi eellepinguna. Samas leiab kohus, et märgitud eelleping ei vasta aga seaduses sätestatutud kohustuslikule vorminõuetele, sest ei ole tõestatud notari poolt. Seega on vaidlusalune leping (protokoll) 27/04/2016 nr 02042016 AÕS § 119 lg 1,VÕS § 33 lg 1,2, § 83 lg 1, TsÜS § 84 lg 1 alusel tühine ega oma õiguslikke tagajärgi. Kostja väide, et vaid kinnistu omanik võib sõlmida eellepingut ja seetõttu on protokolli kehtiv, ei ole õige. Nimelt ei mõjuta VÕS § 12 lg 1 tulenevalt lepingu kehtivust asjaolu, et selle täitmine oli sõlmimise ajal võimatu või lepingu poolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja, õigust. Nii võivad VÕS § 12 lg 1 mõttest tulenevalt kinnistu müügilepingut ja ka kinnistu müügi eellepingut sõlmida isikud, kes ole kinnistu omanikud, antud juhul kostjad. Seega asjaolu, et kostja, kes polnud kinnistu omanik, sõlmis hageja vaidlusaluse kinnistu eellepingu, ei tähenda seda, et märgitud eelleping võiks olla sõlmitud lihtkirjalikus vormis. Vastupidiselt tuli see sõlmida VÕS § 33 lg 1, 2, AÕS § 119 lg 1 tulenevalt notariaalselt tõestatud vormis. Nimetatud põhjustel ei oma tähtust asjaolu, kas hageja teadis, et kostja pole kinnistu omanik ja et kinnistu omanikud on kostja sugulased. TsÜS § 85 järgi ei too tehingu ühe tühisus kaasa teise osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Hinnates lepingu p 5.1, 5.2 sätestatut, mille järgi ei saa hageja 10 000 € tagasi üksnes siis, kui tema tõttu jääb müügitehing sõlmimata, on otseselt seostatav sellega, et pooled kavatsesid tulevikus sõlmida kinnistu müügija asjaõiguslepingu. Eeltoodu tõttu ei ole p 5.1, 5.2 nimetatud tingimused nn eraldiseisvad ning 3 (5)
müügi-ning asjaõiguslepingu sõlmimisest sõltumatud TsÜS § 85 järgi. Nii on need tingimused AÕS § 119 lg 1,VÕS § 33 lg 1,2, § 83 lg 1, TsÜS § 84 lg 1 järgi tühised ega oma õiguslikke tagajärgi.
7.Kuna VÕS § 11 lg 3 alusel peavad tagatised ja kõrvalkohustused, st ka leppetrahv, olema sõlmitud samas vormis kui leping ja kuna eelleping, sj eelviidatud p 5.1. 5.2 nimetatud tingimused, on tühised, ei ole p 5.1, 5.2 nimetatud tingimised rakendatavad ka leppetrahvina. Eeltoodu tõttu ei saa kostja tugineda VÕS § 76 lg 1, 2, § 158 kui kehtivatele lepingu tingimustele ja jätta hagejale p 5.1, 5.2. tuginedes 10 000 € tagasi maksmata ning jätta seda endale kui leppetrahvi. Seda, et kostjal oleks tekkinud kahju seoses sellega, et müügileping jäi poolte vahel sõlmimata, ei ole kostja esile toonud ning ei ole teinud ka hageja nõudega kahjunõude tasaarvestust (lk 54-55). Sellel põhjusel ei oma vaidluses tähtust pooltele väidetel, kelle tõttu ja mis põhjusel jäid müügi-ja asjaõigusleping sõlmimata.
8.VÕS § 1028 lg 1 järgi siis kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) saanud midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kohustus langeb hiljem ära. Asjas ei ole vaidlust ega tähtsust, et hageja tasus 10000 € vahendaja kontole, sest vaidlusaluse protokolli kui tühise eellepingu järgi oli võlausaldajaks kostja ning VÕS § 1029 alusel on hagejal kui ülesandjal õigus nõuda üle antud 10000 € tagasi kostjalt. Kuna kostja ei ole seda hagejale tagastanud, siis rikub kostja seega seadusest tulenevalt saadu tagastamise kohustust, ja hagejal on VÕS § 101 lg 1 p 1. § 108 lg 1, VÕS § 1028 lg 1, 1029 TsÜS § 84 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Eeltoodu alusel kuulub hagi kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb hagejale välja mõista alusetult saadu vastavalt 10000 €. Menetluskulud
9.TsMS § 162 lg 1 järgi jäävad menetluskulud selle kanda, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, jäävad hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda.
10.Hageja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 7,1 h eest kokku 937,20 € (sh käibemaks) (110 €/h + km) ja riigilõiv 600 € (nimekiri 19.12.16), kokku 1537,20 €. Hageja palub kuludelt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 II lause järgi. Hageja käibemaksu tagasi ei saa. Kostja arvates on ei ole 2 tunni ulatuses 264 € töö põhjendatud, sest on seotud ettepanekuga kohtuvälisele isikule. Esitatud kulude nimekirjast ei nähtu, et hageja esindaja kulud oleksid seotud menetlusvälisele isikule pretensiooni esitamisega. Kohtu hinnangul on töö 3,6 h ulatuses asjaolude väljaselgitamiseks, tutvumiseks, dokumentide tõlkimiseks, hagi koostamiseks ja esitamiseks põhjendatud TsMS § 175 lg 1 järgi. Ülejäänud töö kohta ei ole kostja vastuväiteid esitanud, kuid kohtu hinnangul ei ole kulud kostja 27/07/16 vastusega tutvumiseks, kliendiga nõupidamiseks 1,1 h ulatuses põhjendatud võrreldes hagi koostamiseks, asjaolude väljaselgitamiseks ja tõlkimiseks kulunud 3,6 h-ga. Kohtu hinnangul on selleks piisavaks aja kuluks 27/07/16 vastusega tutvumiseks ning kliendiga nõupidamiseks 0,5 h. Eeltoodu ja TsMS 175 lg 1, 1.1 alusel peab kohus põhjendatuks hageja esindaja kulusid kokku 6,5 h eest vastavalt 858 € (sh käibemaks). Kokkuvõtvalt alusel kuulub hageja menetluskulude avaldus osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista hageja menetluskulude katteks 4 (5)
esindaja kulusid 858 € ja lõivu 600 €, kokku 1458 €. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb kostjalt menetluskulude tasumisega viivitamisele välja mõista viivis alates lahendi jõustumisest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
11.Kostja menetluskuludeks on esindaja kulud 520 € (käibemaksuta, tasu määr 130 €/h, nimekiri 04/01/17)), millele hageja vastu ei vaielnud. Esitatud aruannetest ning arvetest nähtuvalt on kulunud aega tööle 4 h (vastus hagile, kohtu nõuetele vastamine). Kohus leiab, et tehtud kulud vastavad tehtud tööle kooskõlas TsMS § 175 lg 1, 1.1. Küll aga jäävad kostja menetluskulud 520 € (ilma käibemaksuta) tema enda kanda.
(digitaalne allkiri) Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.