Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi
3-2-1-81-02 Tartu, 17. juuni 2002. a Eesistuja H. Jõks, liikmed V. Kõve ja J. Luik Ühisliisingu AS hagi Väiko Ambrosiuse ja Kai Sepa vastu 4 103 701 krooni hüvitamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 31. jaanuari 2002. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/20/02 Ühisliisingu AS kassatsioonkaebus
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise 27. mai 2002. a kuupäev Istungil osalenud Hageja esindaja vandeadvokaat J. Leppik ja kostja K. Sepa esindaja isikud vandeadvokaat T. Taube Resolutsioon
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 31. jaanuari 2002. a otsus tervikuna.
2.Saata asi läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
3.Ühisliisingu AS kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Tagastada Ühisliisingu AS-le 25. veebruaril 2002. a tasutud kautsjon 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS Serlin ja Põhjaliisingu AS (kelle üldõigusjärglaseks on Ühisliisingu AS) sõlmisid 24. juulil 1997. a liisinglepingu, mille kohaselt pidi Põhjaliisingu AS andma AS-le Serlin rendile erinevad ehitised. Liisinglepingu kohaselt pidi AS Serlin lepinguobjekti igakuiste maksetega välja ostma
1.oktoobriks 2007. a. 24. juulil 1997 tasus AS Serlin Põhjaliisingu AS-le liisinglepingu alusel 842 785 krooni 45 senti. 25. juuli 1997. a ostu-müügilepinguga ostis Põhjaliisingu AS 5 400 000 krooni eest AS-lt Serlin bensiinitankla hoone, naftabaasi hoone ja garaa"i. Lepingule kirjutas Põhjaliisingu AS esindajana alla tegevdirektor V. Ambrosius ja tehingu tõestas notar K. Sepp. Lääne Maakohtu
12.novembri 1998. a otsusega, mis jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 12. aprilli 1999. a otsusega, tunnustati nii liisinglepingu kui ostu-müügilepingu tühisust, kuna Põhjaliisingu AS esindaval tegevdirektoril puudus ostu-müügilepingu sõlmimiseks õigus, liisingleping on aga vastuolus ÄS § 308 lg-ga 3, sest AS Serlin juhatuse liikmed olid ühtlasi nõukogu liikmed. Lääne Maakohtu
27.veebruari 1998. a otsusega kuulutati välja AS Serlin pankrot. Ühisliisingu AS palus V. Ambrosiuselt ja K. Sepalt solidaarselt välja mõista tekitatud kahju 4 103 701 krooni. V. Ambrosius tekitas hagejale varalise kahju sellega, et sõlmis äriühingu nimel tehingu, omamata selleks volitust. K. Sepp jättis täitmata seadusest tuleneva kohustuse kontrollida V. Ambrosiusel volituse olemasolu, ning nimetatud tegu on käsitletav raske ettevaatamatusena. Ühisliisingu AS tagastas ostumüügilepingu järgi saadud ehitised AS Serlin pankrotivarasse. Pankrotimenetluses on hagejal võimalik tagasi saada kuni 453 514 krooni, mida ületavat osa lepinguhinnast luges hageja oma kahjuks.
2.Tallinna Linnakohtu 14. juuni 2000. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt tegutses V. Ambrosius talle antud volikirja alusel. Hageja tahet lepingu sõlmimiseks kinnitab
ostu-müügilepinguga omandatud vara kajastamine hageja bilansis, mille on aktsionärid heaks kiitnud majandusaasta aruande kinnitamisega. Hageja tasus vara eest ja rentis selle välja, teostades sellega omaniku õigusi AÕS § 68 mõttes. Hageja ei tõendanud, kuidas on kostjad süüdi selles, et AS Serlin pankrotimenetluse tõttu jääb hagejal saamata hagetud summa, ega põhjuslikku seost 25. juuli 1997. a ostu-müügilepingu ja AS Serlin pankrotimenetluse vahel. Tõendamata on hageja väide, et notar rikkus tehingu tõestamisel notariaadiseadust või notariaaltoimingute tegemise eeskirju. Tehingu on heaks kiitnud nii Põhjaliisingu AS nõukogu kui aktsionäride üldkoosolek.
3.Tallinna Ringkonnakohtu 27. detsembri 2000. a otsusega muudeti osaliselt linnakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudusid V. Ambrosiusel volitused tehingu tegemiseks ning notar K. Sepp ei kontrollinud tema volitusi piisavalt. V. Ambrosiusel oli volikirja kohaselt volitus sõlmida ja allkirjastada Põhjaliisingu AS nimel kõiki seadusega lubatud tehinguid aktsiaseltsi üldkoosoleku või juhatuse poolt määratud tingimustel ja korras. Puuduvad tõendid, et vaidlusaluse tehingu sõlmimiseks olid need tingimused või kord määratud. Samuti puudus ÄS § 506 lg-s 6 ette nähtud nõukogu või üldkoosoleku otsus. Samas leidis linnakohus õigesti, et tehing vastas Põhjaliisingu AS tahtele ja viimane kiitis selle heaks. Kostjate tegude ja hageja kahju vahel puudub põhjuslik seos. Alles pärast AS Serlin pankroti väljakuulutamist tõstatas hageja tehingu tühisuse küsimuse. Kui tehing osutub pärast selle tegemist ja heakskiitmist ebasoodsaks, ei tähenda see, et selle sõlminud isik ja tõestanud notar on kohustatud hüvitama kahju, mida üks tehingu pooltest hiljem teise tehinguga (liisinglepinguga) sai. V. Ambrosius oli tehingu tegemise ajal hagejaga töösuhetes. Töötaja varalist vastutust reguleerib töökoodeks. Seetõttu ei kanna V. Ambrosius ka TsÜS § 46 lg-s 1 sätestatud juhatuse või seda asendava organi vastutust. Lääne Maakohtu 12. novembri 1998. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 12. aprilli 1999. a otsus ei ole käesolevas vaidluses pooltele siduvad, kuna vaidluses ei ole tegemist samade pooltega.
4.Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. juuni 2001. a otsusega tühistati ringkonnakohtu otsus osaliselt materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu. Kolleegium nõustus, et hagi kahju tekitamise üldalusel V. Ambrosiuse vastu on põhjendatult rahuldamata jäetud. Kolleegium ei nõustunud ringkonnakohtu seisukohaga, et vaidlusaluse tehingu heakskiitmisena saab käsitleda fakti, et Põhjaliisingu AS kinnitas 1997. a majandusaasta aruandega bilansi, milles kajastus tehinguga omandatud vara. ÄS § 506 lg-st 6 tulenevalt pidi aktsiaseltsi nimel ehitise omandamiseks olema nõukogu, selle puudumisel aktsionäride üldkoosoleku otsus, kui aktsiaseltsi põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti. Kohtud on tuvastanud, et sellist otsust hageja vastu võtnud ei ole. Kostja V. Ambrosiusele ei saa panna vastutust hagejale võimaliku kahju tekitamise eest TsK § 448 alusel aga ka siis, kui tehing on tühine. Kohus tuvastas, et V. Ambrosius oli ostu-müügilepingu sõlmimise ajal hageja töötaja, kes tehingut tehes täitis oma töökohustusi ning kelle vastutus võib nende täitmata jätmise või mittekohase täitmisega tekitatud kahju eest järgneda töökoodeksis sätestatud korras. Apellatsioonikohtu otsus tühistati osas, millega jäeti rahuldamata hagi K. Sepa vastu, ja osas, millega mõisteti hagejalt K. Sepa kasuks välja kohtukulud. Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata, kas nõutav hüvitis on otsene varaline kahju, mis tekkis kostja
õigusvastase teo tagajärjel, ning kas õigusvastases teos esineb kostja süü ettevaatamatusena või raske ettevaatamatusena. Ringkonnakohus tuvastas, et kostja K. Sepp ei kontrollinud piisava põhjalikkusega, kas V. Ambrosiusel oli tehingu tegemiseks volitus. Notariaadiseaduse (NotS) § 47 lg 3 kohaselt on see notari kohustus. Notari vastutus on ette nähtud NotS §-s 20. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2002. a otsusega muudeti linnakohtu otsuse põhjendusi ning hagi jäeti K. Sepa vastu rahuldamata apellatsioonikohtu otsuses toodud põhjendustel. Apellatsioonikohtu otsuse põhjenduste kohaselt on Tallinna Ringkonnakohtu 27. detsembril 2000. a jõustunud otsusega tuvastatud, et V. Ambrosiusel puudusid volitused tehingu tegemiseks. Notar K. Sepa õigusvastane käitumine seisnes selles, et ta ei kontrollinud 25. juuli 1997. a ostumüügilepingu tõestamisel hageja esindaja volitusi piisava põhjalikkusega. Puudub alus hagi rahuldamiseks NotS § 20 lg 1 järgi, kuna kohus ei tuvastanud K. Sepa tegevuses rasket ettevaatamatust ning selle tagajärjel otsese varalise kahju tekkimist. Antud tehingu tagajärjed võisid hageja jaoks kujuneda ebasoodsaks seoses AS Serlin pankroti väljakuulutamise ja vara väärtuse langemisega, selles puudub aga notari süü. V. Ambrosiusele oli antud üheaastase kehtivusega üldvolikiri 9. septembril 1996. a kõigi seadusega lubatud tehingute tegemiseks. Seejuures olid heaks kiidetud ka kõik tehingud, mis olid sõlmitud 2. maist 1996. a. Arvestades seda, et notaril oli hagejaga pikka aega koostööd teinud ning antud tehingu sõlmimist oli juhatus aktsepteerinud ning see oli vajalik liisinglepingu täitmiseks, ei saa lugeda raskeks ettevaatamatuseks asjaolu, et notar ei kontrollinud konkreetses situatsioonis aktsiaseltsi üldkoosoleku otsuse olemasolu. Hageja nõue on AS Serlin pankrotimenetluses tunnustatud 4 128 641 krooni 3 sendi suuruses V järgu nõudena. Seega on kogu hageja poolt väidetav kahjusumma tunnustatud ning tal on õigus nõuda selle rahuldamist. Antud hetkel ei ole teada, millises summas toimub nõude faktiline rahuldamine, ning seega ei ole teada väidetav kahju suurus.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kassatsioonkaebuses palus hageja apellatsioonikohtu otsuse tühistada ning uue otsusega hagi rahuldada. Apellatsioonikohus tuvastas küll notar K. Sepa õigusvastase käitumise, kuid jättis tuvastamata, milline oli tema süü vorm. Hageja leiab, et K. Sepp tõestas tühise tehingu. Tühise tehingu järgi saadu peavad pooled tagastama, selle võimatuse korral aga hüvitama saadu rahas. Tühise tehingu süülisel tõestamisel vastutab notar igal juhul osas, mis jääb hüvitamata selle kahju tekitanud teiste isikute poolt. Hagejal on kahju tekkinud. Pankrotihaldur on AS Serlin pankrotimenetluses andnud hinnangu, mille kohaselt on Ühisliisingu AS-l võimalik saada tunnustatud nõudest kõige rohkem 10%. Pankrotiseaduse § 95 lg-te 3 ja 4 kohaselt on pankrotimenetluses tunnustatud nõudeid võimalik rahuldada 10 aasta jooksul pärast pankrotimenetluse lõpetamist (s.o kuni 2012. a). Notar K. Sepa esitatud hagi aegumistähtaeg vastu lõpeb 26. juulil 2007. a. Apellatsioonikohtu käsitluse järgi ei ole võimalik tõendada notari tekitatud kahju suurust. Ringkonnakohus ei analüüsinud 9. mail 2000. a esitatud hagiavalduse täiendust ega hinnanud AS Serlin esindaja volituste olemasolu. Seda ei teinud ka linnakohus. Selle täienduse käsitlemine on
oluline notar K. Sepa süü astme kindlaksmääramisel.
7.Vastuses kassatsioonkaebusele leidis K. Sepp, et apellatsioonikohtu otsus on õige ja seaduslik. Ringkonnakohus täitis Riigikohtu 14. juuni 2001. a otsuses antud juhised. Apellatsioonikohus leidis põhjendatult, et põhjuslik seos K. Sepa tegevuse ja väidetava kahju vahel puudub sõltumata K. Sepa süü vormist või astmest. Ringkonnakohtu otsusest tuleneb selgelt, et hageja nõutavat hüvitist ei saa lugeda talle tekkinud otseseks varaliseks kahjuks ning K. Sepa tegevuses ei ole kohus tuvastanud tahtlust ega rasket ettevaatamatust. PankrS § 95 lg-d 3 ja 4 ei reguleeri pankrotimenetluse jätkamist, vaid nõuete võimalikku rahuldamist pärast pankrotimenetluse lõppemist.
8.Vastuses kassatsioonkaebusele leidis V. Ambrosius, et kaevatav kohtuotsus ei mõjuta otseselt tema õigusi, kuna tema suhtes on hagi jäetud rahuldamata. Kassaator on tõstatanud faktide tuvastamise ja tõendite hindamise küsimuse, mis ei kuulu Riigikohtu pädevusse.
9.Riigikohtu istungil jäid hageja ning kostja K. Sepa esindajad oma eelnevate kirjalike seisukohtade juurde. Hageja esindaja esitas taotluse kassatsiooniastmes kantud kohtukulu advokaadi abi eest väljamõistmiseks K. Sepalt summas 11 328 krooni.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata samale apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks.
11.Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus tuvastas K. Sepa õigusvastase käitumise, kuid jättis tuvastamata tema süü vormi. Ringkonnakohus tuvastas, et K. Sepp käitus ostu-müügilepingut tõestades õigusvastaselt, samas aga leidis, et K. Sepp ei käitunud tõestamisel tahtlikult ega raskelt ettevaatamatult. Kuigi kohus ei ole otsuses sõnaselgelt märkinud, et K. Sepp käitus ettevaatamatult, tuleneb see järeldus otsusest. Kohus on analüüsinud ka K. Sepa võimalikku vastutust ettevaatamatuse tõttu ja leidnud, et ka sel põhjusel ei saa nõuet tema vastu rahuldada, kuna kahju suurus ei ole teada.
12.Ringkonnakohus rikkus TsMS § 227 lg-s 2 sätestatut, tuginedes otsuses Ühisliisingu AS esitatud AS Serlin (pankrotis) uuele jaotusettepanekule. Ringkonnakohtu istungiprotokollist ilmneb, et nimetatud ettepanekut ei võetud asja juurde. Seega tugines ringkonnakohus tõendile, mida ei olnud asja juurde võetud.
13.Ringkonnakohus leidis, et linnakohus jättis otsuses käsitlemata hageja poolt 9. mail 2000. a esitatud hagi aluse täienduse, mis puudutab AS Serlin esindaja volituste kontrollimist. Ringkonnakohus leidis samuti, et linnakohus rikkus sellega TsMS § 231 lg-s 4 sätestatut, kuid see ei too kaasa otsuse tühistamist, kuna AS Serlin ei ole vaidlustanud oma esindaja volitusi. Kolleegium leiab, et tuvastades linnakohtu rikkumise hagi aluse käsitlemata jätmise osas, pidanuks ringkonnakohus hagi aluse täiendust ise käsitlema. Kuna AS Serlin (pankrotis) ei ole käesolevas asjas menetlusosaline, ei saanudki ta oma esindaja volitusi vaidlustada. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus andma hinnangu hagi aluse täiendusele.
14.ÄS § 506 lg 6 kohaselt võisid osaühing ja aktsiaselts kuni 1. septembrini 1999. a omandada või
võõrandada kinnisasju, ehitisi kui vallasasju ja osalust teistes äriühingutes ainult nõukogu või selle puudumisel aktsionäride üldkoosoleku otsusel, kui äriühingu põhikirjas ei olnud ette nähtud teisiti. Kohtud on tuvastanud, et Põhjaliisingu AS nõukogu ega üldkoosolek ei ole ehitiste omandamist otsustanud ning Põhjaliisingu AS põhikirjast teistsugust regulatsiooni ei tulenenud. Kuna ÄS § 506 lg 6 kohaselt kehtib piirang ka kolmandate isikute suhtes, leiab kolleegium, et vaidlusaluse ostumüügilepingu näol on tegemist tühise tehinguga nii TsÜS § 66 lg 2 kui § 103 lg 1 kohaselt. Ainuüksi see, et mõlemad pooled on tehingut täitnud, ei muuda tehingut kehtivaks. Tehingu tühisuse hindamisel omab tähendust tehingu materiaalne alus, mitte see, kas, millal ja millistel asjaoludel tehinguosaline tehingu tühisuse tuvastamise nõude esitas. Kolleegium märgib samuti, et kuigi Lääne Maakohtu 12. novembri 1998. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 12. aprilli 1999. a otsused ei ole kohtule käesolevas asjas siduvad, kuna kostja K. Sepp ei olnud selles asjas menetlusosaline, saab neid otsuseid siiski hinnata tõenditena.
15.Kolleegium nõustub kassaatori seisukohaga, et ÄS § 506 lg 6 kohustas notarit ehitise ostumüügilepingu tõestamisel kontrollima, kas ehitise omandamiseks on olemas nõukogu või aktsionäride üldkoosoleku otsus, selle puudumisel aga äriühingu põhikirja. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et kuna kostjal oli Põhjaliisingu AS-ga pikaajaline koostöö ja tegemist oli nn soliidse kliendiga, ei pidanudki notar tema puhul oma ametikohustusi täitma. Kuni
1.veebruarini 2002. a kehtinud NotS ei näinud ette erinevaid reegleid eri isikute osalemisel tehtud notariaaltoimingute suhtes, välja arvatud isikusamasuse tuvastamise osas (NotS § 47 lg 1). NotS § 44 sätestas notarile kohustuse teha notariaaltoiming pärast seda, kui on esitatud kõik vajalikud dokumendid ja tehtud ette nähtud maksed, § 45 kohustas notarit täiendavate dokumentide esitamise vajadusel notariaaltoimingut edasi lükkama, § 47 lg 2 kohustas notarit kontrollima tehinguosalise õigus- ja teovõimet ning sama paragrahvi lg 3 esindaja volitust. NotS § 52 nägi ette notari kohustuse teatud juhtudel notariaaltoimingu tegemisest keeldumiseks. Justiitsministri 3. novembri 1993. a määrusega nr 6 kinnitatud Notariaaltoimingute tegemise korra p-des 16, 17, 48 ja 50 oli notari kohustusi veelgi täpsustatud. Kolleegium leiab, et käesoleval juhul on notar seaduse rakendamisel eksinud selgelt sätestatud ja üheselt mõistetava õigusnormi vastu. Kuna see on toonud kaasa tõestatud tehingu tühisuse, leiab kolleegium, et ostu-müügilepingu tõestamine on notaripoolne raske ettevaatamatus oma ametiülesannete täitmisel NotS § 20 lg 1 tähenduses. Raske ettevaatamatusena tuleb mõista käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmist oma kohustuste täitmisel.
16.Ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud TsK § 222 lg-tes 1 ja 2 ja NotS §-s 20 sätestatut. NotS § 20 lg 1 sätestas notari vastutuse tema poolt tahtlikult või raskest ettevaatamatusest tehtud ebaõigete tegude tagajärjel tekkinud otsese varalise kahju eest. Käesoleval juhul on notar tõestanud tühise tehingu. Tühise tehingu järgi saadu peavad pooled TsÜS § 66 lg 5 järgi tagastama, selle võimatuse korral aga hüvitama saadu rahas. Kui hageja on tagastanud tühise tehingu järgi saadud hooned AS Serlin (pankrotis) pankrotivarasse ja AS-lt Serlin (pankrotis) pole ta üle antud raha tagasi saanud, siis on tema vara vähenenud ja talle on tekkinud kahju. Notari õigusvastase käitumise ja võimaliku kahju tekkimise vahel on ilmselgelt põhjuslik seos: kui notar oleks ametikohustusi nõuetekohaselt täitnud,
poleks hagejal kahju tekkida saanud. Asjaolu, et osa lepingujärgsest ostusummast võidi kanda kolmanda isiku AS Tallinna Pank kontole, ei välista ega piira TsÜS § 66 lg-st 5 tulenevat müüja AS Serlin (pankrotis) kohustust tagastada ostjale lepingujärgne ostuhind. Kolleegium leiab, et kahju väljamõistmist ei takista asjaolu, et tekkinud kahju suurus pole lõplikult selge. Otsese kahju suurust, mis ei ole nõude esitamise ajal selge, saab kohus hinnata sarnaselt saamata jäänud tuluga lähtuvalt otsese kahju tõenäolisest suurusest. Käesoleval juhul ei välista AS Serlin (pankrotis) pankrotimenetluse jätkumine hinnangu andmist, millises ulatuses ei ole võimalik hagejal oma nõuet pankrotivara arvel eelduslikult rahuldada. Tõenäosuse piires on kohtul sellise kahju suuruse hindamisel diskretsiooniõigus ja -kohustus. Kahju hüvitamise nõue ei pea muude kahju hüvitamise eelduste tuvastamisel jääma rahuldamata ainuüksi põhjusel, et kahju täpset suurust ei ole kahju kandnud isikul võimalik tõendada. Asja uuel läbivaatamisel peab kohus hindama asjas kogutud tõendeid, muuhulgas pankrotihalduri kirja nõude rahuldamise võimalikkuse kohta ja lõpparuannet.
17.Kolleegium märgib, et asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus kaaluma ka TsÜS § 108 ning TsK § 229 lg 2 ja § 462 kohaldamist, kuna esitatud asjaolud võimaldavad arvata, et Ühisliisingu AS ei teinud kõike kahju vältimiseks ja selle suurenemise ärahoidmiseks. Arvestades hageja kui finantseerimisasutuse tegevuse eripäraga, võinuks ta hoolsama käitumise korral võib-olla avastada tühise tehingu sõlmimise ja täitmise varem ning saanuks sellest tulenevalt tarvitusele võtta ka vajalikud abinõud kahju vähendamiseks.
18.K. Sepalt kohtukulude väljamõistmise osas peab ringkonnakohus võtma seisukoha kassaatori apellatsioonkaebuse läbivaatamise tulemusest lähtuvalt. H. Jõks, V. Kõve, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.