Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-17-02 Otsuse kuupäev Tartu, 6. märts 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja J. Luik Kohtuasi AS Hansa Liising Eesti avaldus OÜ SwedTrade pankroti väljakuulutamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 15. oktoobri 2001. a otsus tsiviilasjas nr II-2/1328/01 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ SwedTrade kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 4. veebruar 2002. a, kirjalik menetlus Resolutsioon
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviil-kolleegiumi
15.oktoobri 2001. a otsus.
2.Jätta AS Hansa Liising avaldus OÜ SwedTrade pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata.
3.Kassatsioonkaebus rahuldada.
4.Tagastada Vahur Saarele 12. novembril 2001. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS Hansa Liising Eesti esitas 14. novembril 2000. a Tallinna Linnakohtule avalduse OÜ SwedTrade pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse aluseks oli võlgniku ja AS Hansa Liising Eesti vahel sõlmitud kapitalirendilepingutest tulenev võlgnevus 4 561 958 krooni 30 senti avalduse esitamise seisuga. Pankrotihoiatus oli võlgnikule esitatud 13. oktoobril 2000. a.
2.
Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu, leides, et võlausaldaja nõue ei ole selge ning puuduvad PankrS § 9 lg 1 nimetatud asjaolud. Võlausaldaja pole esitanud arveid ja lepingu lõpetamise teade ei vastanud kapitalirendilepingu üldtingimustele. Samuti rikkus võlausaldaja lepingut, võttes
5.oktoobril 2000. a Belgias ebaseaduslikult ära võlgniku valduses olnud rendilepingu objekti (veoautod). Sellega tekitas ta võlgnikule kahju saamata jäänud tulu näol 14 600 000 krooni. Selle summa ulatuses tegi võlgnik 23. oktoobril 2000. a tasaarvestuse ja teatas võlausaldajale viimase võlgnevusest 10 933 929 krooni 81 senti.
3.Tallinna Linnakohtu 4. juuni 2001. a otsusega kuulutati välja OÜ SwedTrade pankrot. Otsuse põhjenduste kohaselt on tõendatud, et nõude aluseks on pooltevaheline kapitalirendilepingutest ja võla ülekandmise lepingutest tulenevate rendimaksete tasumata jätmine kostja poolt. Võlgniku vastuväide, et võlausaldaja poolt esitatud arved ja otsus leping lõpetada ei vastanud kapitalirendilepingu üldtingimustele, on väär. Liisinglepingute üldtingimuste p-de 13.1 ja 13.1.2 kohaselt on liisingfirmal õigus leping ennetähtaegselt lõpetada, kui rentnik jätab makse tähtpäeval tasumata või ei tasu makset täielikult ning pole võlgnevust kustutanud 30 päeva jooksul pärast tähtaega. Teatis lepingu lõpetamise kohta esitati võlgnikule juba 25. septembril 2000. a ning vara tulnuks võlausaldajale üle anda 7 päeva jooksul teatises näidatud võlausaldaja asukohas. Võlgnik ei ole oma teisi vastuväiteid tõendanud. Kuna vastupidist ei ole tõendatud, on pankrotiavalduse aluseks olev nõue selge. Tõendatud on võlgniku püsiv maksejõuetus. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4.Tallinna Ringkonnakohtu 15. oktoobri 2001. a otsusega jäeti linnakohtu otsus muutmata. Otsuse põhjenduste kohaselt on linnakohus õigesti hinnanud tõendeid ja asunud seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 kohaselt. Vastavalt PankrS § 16 lg 1 kuulutab kohus võlausaldaja avalduse alusel pankroti välja, kui võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja esineb vähemalt üks sama seaduse § 9 1. lõikes nimetatud asjaolu ning pankrotiavalduse aluseks on selge nõue. Võlausaldaja nõude aluseks on kapitalirendilepingutest ja võla ülekande lepingutest tulenevate rendimaksete tasumata jätmine. Rendilepingute ennetähtaegne lõpetamine oli põhjendatud ning tulenes lepingute tingimustest. Kuigi võlgnik sai lepingu lõpetamise teate kätte hilinemisega ning lepingute objekt võeti temalt üle enne vastavat teadet, ei ole see käsitletav kahju tekitamisena, kuna poolte vahel ei ole vaidlust, et võlgnikul esines lepingu lõpetamise ajal rendimaksete võlgnevus. Seega puudus alus võlgniku poolt kahju hüvitamise nõudeks ja väidetava kahju tasaarvestamiseks võlgnevusega. Nõuet ei muuda ebaselgeks igasugune nõudele vastuvaidlemine. Rendimaksete mitmekuulise võlgnevusega asetas võlgnik ennast olukorda, kus võis eeldada kahju tekkimist. Saamata jäänud tulu kahjuna hüvitamise kohustus lasub TsK § 222 lg 2 järgi lepingupartneril vaid siis, kui ta on lepinguga võetud kohustusi rikkunud. Võlausaldaja seda ei teinud, vaid kasutas võlgniku suhtes omaabi, kuna antud olukorras võis eeldada võlgnevuse suurenemist.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
5.Kassatsioonkaebuses palus OÜ SwedTrade ringkonnakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega jätta avaldus pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohtud kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme ning jätnud tähelepanuta võlgniku väite, et AS Hansa Liising Eesti rikkus rentnikult enne rendilepingu lõpetamist rendieseme omavolilise äravõtmisega kapitalirendilepinguid ning tekitas sellega kostjale kahju. Sellest tulenevalt oli kostjal õigus tasaarvestuseks TsK § 234 alusel. TsK § 234 lg 2 kohaselt on tasaarvestamiseks küllaldane ühe poole avaldus. Tasaarvestuse vaidlustamiseks saab teine pool esitada hagi tasaarvestuse tegija vastu oma nõude sissenõudmiseks. Järelikult ei olnud esitatud nõue selge PankrS § 11 lg 3 mõttes, kuna võlgnik vaidles nõudele põhjendatult vastu ning nõuet tuleb tõendada hagimenetluses. Väär on apellatsioonikohtu seisukoht, et maksete võlgnevuse tõttu võis kostja oodata rendilepingute lõpetamist. TsK §-st 173 ja lepingute üldtingimustest tulenevalt võis võlgnikul eeldada, et tal on õigus sõidukeid vallata kuni lepingute lõpetamiseni ning oleks seega saanud täita ka oma kohustused, milliste täitmata jätmise tõttu tekkis tal võlausaldaja süül kahju. Ringkonnakohus jättis protsessinorme rikkudes tähelepanuta tõendi, mille kohaselt oli käesolev nõue vaidlustatud kriminaalmenetluses.
6.Vastuses kassatsioonkaebusele leidis AS Hansa Liising, et apellatsioonikohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Tulenevalt liisinglepingute üldtingimustest puudus kostjal õigus viia vaidlusaluseid veokeid hageja kirjaliku loata üle riigipiiri. Selle lepingutingimuse rikkumise tõttu oli kostja valdus veokitele seadusevastane ning hageja kasutas 5. oktoobril 2000. a Belgias sõidukite ülevõtmisel omaabi.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus kuulub tühistamisele pankrotiseaduse väära kohaldamise tõttu.
8.PankrS § 141 p 1 ja § 11 lg 2 p 1 kohaselt jätab kohus pankrotiavalduse rahuldamata, kui see põhineb nõudel, mis pole selge. PankrS § 11 lg 3 p 2 kohaselt ei loeta nõuet selgeks, kui võlgnik vaidleb sellele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et nõuet tuleb tõendada hagimenetluses. Pankrotivõlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu, leides muuhulgas järgmist: võlausaldaja esitatud lepingu lõpetamise teate sai ta 11. oktoobril 2000. a; teade ei vastanud rendilepingu üldtingimustes sätestatule, kuna selles puudus märge vara üleandmise aja ja koha kohta. Seega ei olnud võlgniku arvates pooltevahelised lepingud 5. oktoobril 2000. a lõpetatud ning võlausaldaja poolt autode äravõtmine samal päeval Belgias oli nende lepingute rikkumine. Selle lepingurikkumisega tekitas võlausaldaja talle kahju saamata jäänud tulu näol. Kahju seisnes selles, et võlgnikul polnud võimalik täita tema poolt sõlmitud ekspedeerimis- ja rahvusvaheliste autovedude lepingut ning tal jäi selle lepingu järgi ettemaksuna saamata 1 825 000 DEM. 23. oktoobril 2000. a tegi ta avalduse, milles tasaarvestas oma kahjutasu nõude võlausaldaja vastu viimase nõudega tema vastu. Seega puudub tal võlg võlausaldaja ees. Oma väidete kinnitamiseks esitas võlgnik ka tõendid.
9.Kolleegium leiab, et nendest vastuväidetest tulenevalt on vaja AS Hansa Liising Eesti nõude olemasolu selgitamiseks kindlaks teha, kas tema ja OÜ SwedTrade vahelised lepingud olid
5.oktoobriks 2000. a lõpetatud, kas AS Hansa Liising Eesti võttis autod võlgniku valdusest ära ning kui võttis, kas siis seaduslikult. Kui autod võeti ära seadusvastaselt, siis tuleb kindlaks teha, kas sellega tekitati OÜ SwedTred kahju ning kui suur see on. Eelnevast oleneb, kas võlgnikul oli nõue võlausaldaja vastu, mida tasaarvestada viimase nõudega. Kui tasaarvestusavalduse saanud isik leiab, et tasaarvestuse tegijal puudus tasaarvestatav nõue või et tasaarvestus oli seadusega keelatud, saab ta oma õigusi kaitsta, esitades hagi tasaarvestuse tegija vastu oma nõude sissenõudmiseks. Selle hagi lahendamisel kontrollib kohus tasaarvestatud nõuete olemasolu ja vastavust TsK §-s 234 lg 1 kehtestatud tingimustele, samuti seda, kas tasaarvestamine pole TsK §-s 235 sätestatud alustel lubamatu. Kui nõuded olid tasaarvestatavad ja puudus tasaarvestuse tegemise keeld, siis jätab kohus tasaarvestatud summa sissenõudmiseks esitatud hagi rahuldamata
10.Kuna võlgnik on nõudele vastu vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada hagimenetluses. Eeltoodud põhjusel ei asu Riigikohus vaagima apellatsioonikohtu arutlusi selle kohta, kas võlausaldaja tekitas võlgnikule 5. oktoobril 2000. a autode äravõtmisega kahju ja kas ta kannab selle eest vastutust.
10.Tühistades apellatsioonikohtu otsuse, peab kolleegium võimalikuks teha TsMS § 362 p 5 alusel uue otsuse, millega jätab AS Hansa Liising Eesti pankrotiavalduse rahuldamata. Eriarvamusele jäi kolleegiumi liige J. Luik
H. Jõks, A. Kull, J. Luik Kohtunik J. Luige eriarvamus Ma ei nõustu kolleegiumi seisukohaga, et OÜ SwedTrade kassatsioonkaebus tuleb rahuldada, kuna AS Hansa Liisingu pankrotiavalduse aluseks olev nõue ei ole selge. Leian, et ringkonnakohus ei ole võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamisel pankrotiseadust vääralt kohaldanud. Samuti ei ole kohus rikkunud protsessiõiguse norme. PankrS § 141 p-st 1 ja § 11 lg 2 p-st 1 tulenevalt peab kohus pankrotiavalduse jätma rahuldamata, kui see põhineb nõudel, mis pole selge. PankrS § 11 lg 3 p 2 kohaselt ei loeta nõuet selgeks, kui võlgnik vaidleb sellele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et nõuet tuleb tõendada hagimenetluses. Pankrotiavaldusele esitatud vastuväidest väärib kõigepealt kontrollimist võlgniku väide, et temalt veoautode seadusvastase äravõtmisega tekitas võlausaldaja talle kahju saamata jäänud tuluna. Selle väite põhjendatuse hindamisel on kohtud minu veendumuse kohaselt õigesti kasutanud lähenemisviisi, mis väljendub küsimuses: "Kas pankrotiavalduse aluseks olev nõue esitatuna hagimenetluses kuuluks rahuldamisele või võiks see võlgniku vastuväited arvestades jääda ka rahuldamata?" Linnakohus tuvastas, et OÜ-l SwedTrade ei ole rahvusvahelise autoveo tegevusluba, veolubasid ega ka rahvusvahelise autoveo litsentsikaarti. Seda asjaolu ei ole võlgnik oma apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Kuna võlgnikul puudus õigus rahvusvahelisi autokaubavedusid teostada, polnud tal ekspedeerimis- ja rahvusvaheliste autovedude lepingut võimalik täita õiguslikke eeltingimuste puudumise tõttu ning tal jäi tulu saamata tema enda süül. Sel põhjusel ja kooskõlas õiguse üldise eesmärgiga ei pidanud linnakohus ja ringkonnakohus minu arvates õigesti võlgniku kahjuks saamata jäänud tulu, mida ta lootis teenida seadusevastasel viisil. Võlgnikult autovedude lepingu täitmiseks tehniliste eelduste äravõtmine ei muuda võlausaldaja nõuet ebaselgeks. Võlgnikul võlausaldajaga tasaarvestuse tegemiseks nõue puudumisel, ei olene võlausaldaja nõude selgus ka sellest, kas 5. oktoobriks 2000. a olid autode rendilepingud lõpetatud ning kas autode äravõtmine vastas lepingu tingimustele. J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.