Kohtulahend

mõisted. Ringkonnakohus ei nõustunud linnakohtu seisukohaga, et poliitik avaliku elu tegelasena peab leppima ajakirjanduses tema kohta ka tegelikkusele mittevastavate andmete avaldamisega. Vastavalt PS §-le 17 ei tohi kellegi au ega head nime teotada. Nimetatud säte laieneb ka poliitikutele. Seetõttu on põhjendatud hageja nõue au teotavate andmete ümberlükkamiseks. Ringkonnakohus leidis, et väljend "hiilgav prostitutsionism", s.o. enese raha eest müümine, on negatiivse, halvustava tähendusega ning au teotav väljend. Vaidlusaluse artikli lõigust ilmneb, et seda väljendit on kasutatud hageja erakondade vahetamise iseloomustamiseks. Seega on ka artikli autor ise sellisesse toimingusse suhtunud äärmiselt negatiivselt. Piisavalt on põhjendatud hageja moraalse kahju hüvitamise nõue. Vabandamine on eetika küsimus ning kohus ei saa kedagi selleks kohustada. Kassatsioonkaebuses palus kostja Tallinna Ringkonnakohtu otsuse tühistada materiaalõiguse normide väära kohaldamise ja tõlgendamise ning protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Apellatsioonikohus on valesti asunud seisukohale, et "hiilgav prostitutsionism" on negatiivse, halvustava tähendusega ning au teotav väljend. Kostja ei ole kunagi süüdistanud hagejat ei otseselt ega kaudselt prostitutsioonis, s.o. enese müümises raha eest. Seetõttu ei ole kostja kunagi teotanud hageja au. Keeleliselt väära väljendi kasutamine ei saa iseenesest olla kellegi au teotav. Ringkonnakohtu järeldus, et kostja sõnavalik on hageja au teotav, ei ole õige ning see piirab vääralt põhiseaduslikku sõnavabadust. Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, millega on tõendatud hagejal moraalse kahju tekkimine. Hageja on väitnud, et moraalne kahju on tekkinud "temas endas" ja suhetes teiste inimestega. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-111-96 asunud seisukohale, et ainuüksi füüsiline ja hingeline valu ei ole moraalne kahju. Kostja leidis, et moraalse kahju olemasolu tuleb tõendada hagejal. Vastuses kassatsioonkaebusele leidis hageja, et kassatsioonkaebus on põhjendamatu. Kassatsioonkaebuse väited materiaalõigusnormide ja protsessinormide rikkumisest on paljasõnalised ja eksitavad. Kolleegiumi istungil jäi kostja esindaja kaebuses toodud põhjenduste juurde ja palus kassatsioonkaebuse rahuldada. Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada TsKS § 347 p-de 1 ja 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja protsessiõiguse normi rikkumise tõttu. Apellatsioonikohtu otsus osas, millega TsÜS § 23 lg 2 alusel kohustati kostjat tegelikkusele mittevastavad andmed ümber lükkama, on õige ning kooskõlas PS §-ga 45. Viimasena nimetatud paragrahvis sätestatud igaühe õigust vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil, võib sama paragrahvi teise lõike kohaselt seadusega piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Sõnavabaduse kasutamisele seab piirid PS §17, sätestades põhiõigusena, et kellegi au ega head nime ei tohi teotada. Mõiste "au ja hea nimi" väljendab ühiskonna positiiivset hinnangut inimesele kui isiksusele ning inimese enda suhtumist iseendasse (enesehinnang). Üldjuhul hindab ühiskond isiksust tema tegude alusel. Inimese enesehinnang põhineb tema kujutlusel iseenda väärtusest ja väärikusest.

Sõnavabaduse, sealhulgas ajakirjandusliku sõnavabaduse kasutamisel peab PS § 19 lg 2 kohaselt austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadusi. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Õigust aule ja heale nimele ei ole piiratud. Tsiviilkohtupidamise korras on füüsilise isiku au kaitse materiaalõiguslikuks aluseks PS § 17 ja TsÜS § 23 ning au teotamisega tekitatud moraalse kahju hüvitamisel PS § 25 ja TsÜS §-d 23 lg 1 ja 172. Kui isik leiab, et levitatava informatsiooniga teotatakse tema au, on tal õigus TsÜS § 23 lg 1 alusel nõuda au teotamise lõpetamist, tema au teotavate andmete ümberlükkamist, kui au teotaja ei tõenda nende vastavust tegelikkusele, samuti au teotamisega tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamist. Riigikohtu tsiviilkolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et minister on avaliku elu tegelane. Minister teostab täidesaatvat riigivõimu ning seetõttu on õigustatud üldsuse kõrgendatud huvi nii tema isiksuse kui ka tema poliitilise ja ametialase tegevuse vastu. Riigikohtu tsiviilkolleegium on seisukohal, et avaliku elu tegelase au ja head nime teotavana on käsitletav negatiivse sisuga informatsioon üldjuhul ainult siis, kui levitatud informatsioon rajaneb andmetel, mis ei ole vastavuses tegelikkusega. Õige on ringkonnakohtu järeldus, et hageja kohta avaldatud lause rikub hageja õigust aule ja heale nimele. Kuna lauses sisalduvad andmed hageja erakonna vahetamise kohta ei olnud vastavuses tegelikkusega, siis osutus alusetuks ka hinnang hagejale kui vääritule isikule ja poliitikule, kes ministrikoha säilitamise nimel üleöö erakonda vahetas. Lauses on andmed ja negatiivne hinnang lahutamatult seotud, mistõttu kohus ei saanudki tuvastada, kas hageja au teotavad on tegelikkusele mittevastavad andmed või nendel põhinev halvustav hinnang ning kummaga neist on hageja au rohkem teotatud. Isikul, kelle au on teotatud, on õigus TsÜS § 23 lg 1 alusel nõuda tegelikkusesele mittevastava informatsiooni ümberlükkamist. Eeltoodust tulenevalt on apellatsioonikohus põhjendatult pannud kostjale kohustuse avaldada ajalehes "Eesti Ekspress" teade, et vaadeldav lause ei vasta tegelikkusele. Nimetatud teate avaldamisele kohustamine ei piira sõnavabadust - üldsus on õigustatud saama avaliku elu tegelase kohta tõepärast informatsiooni. Moraalse kahju nõude rahuldamisel ei ole apellatsioonikohus arvestanud TsÜS §-s 172 lg 3 ja 4 sätestatut ning on rikkunud TsKS § 232 lg 4 sätteid, kuna ei ole otsuse põhjendavas osas märkinud kohtu tuvastatud asjaolusid ja tõendeid, millele on rajatud kohtu järeldus, et hagejale on tekitatud moraalset kahju. TsKS § 349 lg 2 kohaselt ei või kassatsioonikohus tuvastada faktilisi asjaolusid. Selle tõttu tuleb ringkonnakohtu otsus moraalse kahju väljamõistmise osas tühistada ja saata asi selles osas apellatsioonikohtule uueks läbivaatamiseks. Moraalse kahju nõude põhjendatuse üle otsustamisel tuleb apellatsioonikohtul juhinduda TsÜS §-st 172 lg 3, mille kohaselt kohus, tuvastanud isiklike õiguste rikkumise, otsustab asjaolude kohaselt, kas sellega on tekitatud moraalset kahju. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi peab kohus hüvitise suuruse määramisel arvestama tekitatud moraalse kahju ulatust ja iseloomu ning kahju tekitanu süü astet. Moraalse kahju esinemist peab tõendama hageja. Au teotamisega moraalse kahju tekitamist võib tõendada kõigi TsKS §-s 87 lg 2 nimetatud tõenditega. Apellatsioonikohus tuvastas, et hageja

õigust aule ja heale nimele on rikutud. Otsustades moraalse kahju olemasolu tuleb kohtul arvestada ka seda, et minister avaliku elu tegelasena on end ise seadnud üldsuse erilise tähelepanu alla. Eeltoodust tulenevalt võib avaliku elu tegelase au riivamine seoses tema avaliku eluga kaasa tuua moraalse kahju üksnes siis, kui kohus loeb tema kohta levitatud tegelikkusele mittevastavatel andmetel põhineva negatiivse sisuga informatsiooni tema au ja head nime eriti teotavaks. Asjakohatu on kassatori viide Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. detsembri1996. a otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-111-96. Nimetatud asjas käsitletakse tervise kahjustamise, mitte aga au teotamisega tekitatud moraalse kahju hüvitamist. Juhindudes TsKS §-st 346 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 13. juuni 1997. a otsus AS-lt Cronoes moraalse kahju 20 000 krooni P. Kreitzbergi kasuks väljamõistmise osas ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale apellatsioonikohtule. Ülejäänud osas jätta kohtuotsus muutmata. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tagastada Advokaadibüroole Ehasoo ja Benevolenskaja 8. juulil 1997. a. tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni. Eesistuja H. Jõks Liikmed J. Luik, T. Vernik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.