Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Kai Kullerkupp ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Robert Sarve hagi Kaupo Kutsari vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, mittevaralise kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 22. oktoobri 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Robert Sarve kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Robert Sarv, esindaja vandeadvokaat Janar Urres Kostja Kaupo Kutsar
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 22. oktoobri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-12495 ja Tartu Maakohtu 7. juuni 2021. a otsus samas tsiviilasjas ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.
1.Robert Sarv (hageja) esitas 28. augustil 2020 Tartu Maakohtule Kaupo Kutsari (kostja) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat lükkama ümber ebaõiged faktiväited ja mõista kostjalt hageja kasuks välja nende avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ja viivis või alternatiivselt ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ja viivis.
2-20-12495 Hagiavalduse kohaselt jagas kostja sotsiaalmeedia platvormi Facebook grupis „Valgamaa inimesed“ ja oma isikliku konto seinal postitust pealkirjaga „Sõnavabadus on väärtus“, milles avaldas muu hulgas valeväite, nagu oleks hageja tegevuses „kõik väljapressimisele viitavad asjaolud“. Kostja lõi postitusega hageja kohta avalikult valekuvandi, et hageja on väljapressija. Hageja nime seostamine väljapressimisega teotab tema au. Hageja kahjuks on tema maine ametialane ja kogukonnasisene kahjustamine ning talle põhjustatud kannatused. Hagejat laimavad kostja postituse allpool esitatud lõigud. • „ÕIGUSNÕU poole on pöördunud mitmed inimesed, kes on seadnud kahtluse alla advokaadibüroo Emerald Legal poolt väljastatud nõudekirja seaduslikkuse ja moraalse küsitavuse, kuna nõudekirjas esinevad kõik väljapressimisele viitavad asjaolud. Nõudekiri on esitatud juriidiliselt küsitavas vormingus, milles väidetakse, et advokaadibüroo Emerald Legal, Rober Sarv isikus on „kannatanu esindaja“ ning seejärel kirjeldatakse pea kõigis nõudekirjades kopeerituna korduva tekstina esindatava kannatusi. Kannatuste talumise kokkuleppeks on esitatud nõuded erinevates summades, mis ulatuvad tuhandete eurodeni ning nõude mitte tunnistamisel ähvardatakse rikkuda inimese avalik reputatsioon, lisatakse viiviseähvardus ja tuuakse kohati mitteseonduvaid näiteid juba kehtivatest kohtulahenditest.“ • „Robert Sarve tegevus ei ole jäänud tähelepanuta. Meie silmis häbistab Robert Sarv oma käitumisega advokaadi ametit kui sellist ning seab ohtu sõna- ja arvamusvabaduse jätkumise Eesti Vabariigis.“
2.Kostja ei tunnistanud hagi. Kostja jagas ÕIGUSNÕU OÜ (õigusbüroo) kui kõrgema usaldusväärsusega autori pressiteadet, kuna see seostus kostja mõtetega sõnavabadusest ning hageja kostjale saadetud nõudekirja ja hageja kohta meedias kajastatuga. Pressiteate avaldanud õigusbüroo ja tema juhatuse liige Õ. Matt ning hageja on sõlminud tsiviilasjas nr 2-20-11307 kompromissi, milles hageja tunnistas, et pressiteate avaldaja ja autor ei ole nimetanud hagejat väljapressijaks ja advokaadiametit häbistavaks. Seega ei ole ka kostja hagejat selliselt nimetanud. Pressiteates avaldatud väärtushinnang ei ole ebakohane, sest selles avaldati õigusbüroo klientide hinnang hageja advokaadibüroo kohta, kasutades kõnekeelset fraasi, milles peeti silmas advokaadi poolt kohatu surve avaldamist. Hageja on avaliku elu tegelane, kellel on suurem talumiskoormus, ning kostja ei ole pressiteate jagamisega hageja avalikku kuvandit mõjutanud.
3.Tartu Maakohus jättis 7. juuni 2021. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, mõistes temalt kostja kasuks välja kostja menetluskulu 2250 eurot 58 senti ja viivise. Kostja avaldas õigusbüroo pressiteate võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 1046 ja 1047 tähenduses. Pressiteade ei sisalda hageja kohta faktiväiteid. Tegemist on kolmanda isiku kahtlusega, et nõudekirjas võivad esineda väljapressimise tunnused. See on väärtushinnang selle kohta, et hageja nõudekirjad võivad viidata väljapressimisele. Kuna kostja avaldas väärtushinnangu, ei ole alust rahuldada hageja nõuet lükata ümber ebaõiged faktiväited ja mõista kostjalt välja kahjuhüvitis ebaõigete faktiväidete avaldamise eest. Kostja tegevus ei ole õigusvastane VÕS § 1046 tähenduses, sest postituse sisu ei ole laimav. Tsiviilasjas nr 2-20-11307 kinnitas kohus hageja ning õigusbüroo ja tema juhatuse liikme kompromissi, milles hageja avaldas, et õigusbüroo ja tema juhatuse liige ei ole hagejat ja tema advokaadibürood väljapressijaks ja advokaadiametit häbistavaks nimetanud. Hageja kinnitus, et esialgne postitus ei sisalda ebakohaseid väärtushinnanguid ja ebaõigeid faktiväiteid, kehtib ka postituse taasavaldamise kohta. 2(7)
2-20-12495 Pressiteate taasavaldamine ei ole õigusvastane ka muudel põhjustel. Pressiteade on hageja suhtes kriitiline ja sisaldab väärtushinnanguid, mis võivad näidata hagejat halvas valguses, kuid selles ei ole kasutatud ebasündsat, mõnitavat või alandavat tooni. Seda, kas kriitika võis olla põhjendamatu, ei ole võimalik hinnata, sest kohtule ei ole esitatud nõudekirju, mille alusel õigusbüroo klientidel tekkisid kahtlused hageja kutsetegevuse suhtes. Samas ei ole need asjaolud vaidluse lahendamiseks olulised, sest väärtushinnangu põhjendatus ei tähenda millegi tõesuse kindlakstegemist, vaid eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada. Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud üksnes ebakohasest väljendusviisist, kuid kostja jagatud pressiteade ei sisalda ebakohast väljendusviisi. Väidete sisuline ebakohasus ei ole oluline ka seetõttu, et hagejal on avaliku elu tegelasena VÕS § 1046 lg 1 teisest lausest tulenevalt kõrgendatud kohustus taluda kriitikat ning kostjal oli mõistlik õigustus avaldada hageja tegevuse kohta arvamust. Kostja selgituse kohaselt sai ta hagejalt alusetu nõudekirja, millele ei ole kohtumenetlust järgnenud, mistõttu talle tundus, et pressiteates avaldatu võib olla hageja kohta kohane kriitika. Kostja motiivid nähtuvad ka tema postitusest. Kostja eesmärk oli edendada arutlust sõnavabaduse piiride üle. Pressiteate taasavaldamine ei ole õigusvastane ka pressiteate sisu ja ajendit ning selles andmete avaldamise viisi arvestades. Mõistliku isiku standardi järgi ei ole postituses avaldatud, et hageja on väljapressija. Pressiteade on käsitatav kriitikana hageja kutsetegevusele valdkonnas, milles hageja on avalikkuses tuntud. Hageja on vandeadvokaat, kelle üheks peamiseks tegevusalaks on laimukaasused. Kriitika avaldamine advokaadi töömeetodite ja nõudekirjade esitamise viisi suhtes on lubatud. Advokaat peab oma tegevuses arvestama, et ta võib sattuda avalikkuse tähelepanu alla ning tema tegevust võidakse hinnata ja kritiseerida mh meedias ja põhjendamatult. Hageja on kohtuistungil nõustunud, et ta on avaliku elu tegelane. Pressiteate taasavaldamine ei olnud õigusvastane ka seetõttu, et teate autor on õigusbüroo, kelle juhatuse liige on õigusharidusega. Õiguskirjanduses on avaldatud seisukohta, et sotsiaalvõrgustiku eraisikust kasutajad peaks saama tugineda professionaalsete meediaväljaannete artiklites avaldatud faktiväidetele (VÕS § 1047 lg 3) ja neilt ei peaks nõudma artiklis avaldatu tõendamist. See kohaldub VÕS § 1046 alusel ka taasavaldaja põhjendamiskohustuse ulatuse määramise ja avaldamise õigusvastasuse hindamise korral. Õigusbüroo avaldatu peaks olema eraisiku jaoks vähemalt sama usaldusväärne, kui professionaalse ajakirjandusväljaande avaldatu. Praegusel juhul oli tegemist õigusbüroo pressiteatega, millest mõistlik keskmine isik võib eeldada kaalutletust ja professionaalset sisu, samuti sõnastuse õiguslikku ja faktilist korrektsust. Mõistlik keskmine inimene ei pea eeldama, et juristi koostatud ja õigusbüroo avaldatud postitus sisaldab ebakohaseid väärtushinnanguid või ebaõigeid faktiväiteid. Järelikult ei pea kostja pressiteates sisalduvaid väiteid põhjendama. Kuna kostja tegu ei ole õigusvastane VÕS § 1046 lg 1 tähenduses, ei ole vaja kontrollida muude nõude eelduste täidetust, sh kahju olemasolu ja ulatust ning põhjuslikku seost.
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt avaldas kostja faktiväite, sest seda on võimalik objektiivselt kontrollida, ning sellest järeldub vähemalt kaudselt, et hageja on väljapressija. VÕS § 1047 lg 4 on rakendatav ka kaudselt avaldatud faktiväidete suhtes. Maakohus leidis valesti, et tsiviilasjas nr 2-20-11307 sõlmitud kompromiss kehtib ka praeguses vaidluses. Kostja avaldatud väidete tõlgendamisel tuleb lähtuda mõistliku isiku standardist ning konkreetsest ajast ja teksti sisust. Keskmine isik saab kostja avaldatust aru, et hageja on kostja arvates väljapressija. Isikule kuritegude
3(7)
2-20-12495 toimepanemise omistamine on igal juhul tema au teotav. Kostja tegevus on õigusvastane. Kuna kostja ei tegutsenud VÕS § 1047 lg-s 3 sätestatud põhjalikkusega, ei saa ta vastutusest vabaneda.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tartu Ringkonnakohus jättis 22. oktoobri 2021. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus jättis apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda ja mõistis temalt välja hageja menetluskulu 750 eurot. Kostja postituses taasavaldatud andmed on väärtushinnangud VÕS § 1046 lg 1 tähenduses. Kuna kostja avaldatud andmed on hinnangulised, on neid võimalik põhjendada, mitte aga tõendada nende sisu tõelevastavust. Vaidlusaluses postituses on muu hulgas avaldatud, et õigusbüroo poole on pöördunud mitu inimest, kes on seadnud kahtluse alla hageja advokaadibüroo väljastatud nõudekirja seaduslikkuse ja moraalsuse, kuna selles on kõik väljapressimisele viitavad asjaolud. Kuigi postitusest tervikuna tuleneb, et advokaadibüroo ja hageja tegevust on samastatud, ei ole postituses kirjas, et hageja on väljapressija. Postituses on vahendatud õigusbüroo klientide arvamusi hageja advokaadibüroo saadetud nõudekirja kohta. Kui isik on avaldanud oma subjektiivsest õigustõlgendusest lähtuvalt teise isiku tegevuse kohta andmeid, mis sisaldavad mh tema juriidilisi arusaamu, on tegemist väärtushinnanguga. Tsiviilasjas nr 2-20-11307 menetles maakohus hageja hagi pressiteate avaldanud õigusbüroo ja tema juhatuse liikme vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, mittevaralise kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks. Selles tsiviilasjas sõlmisid pooled 30. oktoobril 2020 kompromissi, milles hageja tunnistas, et õigusbüroo ja tema juhatuse liige ei ole hagejat ega tema advokaadibürood väljapressijaks ja advokaadiametit häbistavaks nimetanud. Praeguses asjas on kostja taasavaldanud õigusbüroo avaldatud tsiviilasjas nr 2-20-11307 vaidluse esemeks olnud pressiteate. Kuigi tsiviilasjas nr 2-20-11307 olid teised menetlusosalised ning kompromiss kehtib üksnes viidatud tsiviilasja menetlusosaliste suhtes, on kompromissimäärus käsitatav kirjaliku tõendina, millele saab tugineda ka praeguses tsiviilasjas. Kompromissis sisalduv hageja kinnitus tõendab, et ka kostja taasavaldatud samasisuline postitus ei ole õigusvastane VÕS § 1046 lg 1 tähenduses. Maakohus hindas kõiki VÕS § 1046 lg 1 teises lauses märgitud asjaolusid kogumis ja asus põhjendatud seisukohale, et kostja taasavaldatud andmed ei ole õigusvastased vaatamata teises tsiviilasjas sõlmitud kompromissis sisalduvale hageja kinnitusele. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud hageja väide ei anna alust järeldada vastupidist.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja palub tühistada nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsuse ja saata asja uueks läbivaatamiseks maakohtule või teha uue otsuse, millega rahuldada hagi. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja kassatsiooniastme menetluskulu 740 eurot. Kassatsioonkaebuse kohaselt leidsid kohtud valesti, et kostja avaldas väärtushinnangu. Kostja avaldas hageja kohta ebaõige faktiväite. Kuna kostja süüdistas hagejat väljapressimises vähemalt kaudselt, kohaldub asjas VÕS § 1047 lg 4. Kohtud eksisid VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 lg 1 kohaldamisel, kuna jätsid tähelepanuta, et kostja pidi esmalt tõendama, et tema esitatud väärtushinnangud on esitatud tõeste asjaolude alusel. Kostja ei ole tõendanud, et hageja nõudekirjades sisaldusid kõik väljapressimise tunnused, st hageja käitus väljapressijana. Kostja tegevus on nii ebaõige faktiväite kui 4(7)
2-20-12495 ka ebakohase väärtushinnangu avaldamisel õigusvastane. Kohtud leidsid valesti, et teises tsiviilasjas kinnitatud kompromissi saab praeguses asjas arvestada tõendina.
8.Kostja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ning mõista hagejalt välja kassatsiooniastme menetluskulu 931 eurot 50 senti. Kohtud leidsid õigesti, et kostja taasavaldas väärtushinnangu, mitte faktiväite. Kostja ei nimetanud hagejat väljapressijaks ega väitnud, et tema või tema büroo on pannud toime kuritegusid, vaid sedastas, et hageja büroo nõudekirjas sisalduvad väljapressimisele viitavad asjaolud. Neid nõudekirju on hinnanud ka advokatuuri aukohus ning selle tulemusel arvatud hageja advokatuurist välja. Kohtud võisid mh arvestada teises tsiviilasjas sõlmitud kompromissiga. Hageja on avaliku elu tegelane, kelle puhul saab kahju hüvitamise nõuet eitada. Kahjuhüvitise kostjalt väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane, arvestades hageja käitumist enne pressiteadet ja pärast meediakajastust, samuti seda, et ta ei vasta advokatuuri hinnangul kutsesobivusnõuetele.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 4, § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 ning § 692 lg 5 alusel tühistada materiaalõiguse normi vale kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada.
10.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja avaldas sotsiaalmeedias õigusbüroo avaldatud pressiteate. Hageja leiab, et see pressiteade sisaldas ebaõigeid faktiväiteid, mille kohaselt sisalduvad hageja tegevuses väljapressimisele viitavad asjaolud, ning pressiteate avaldamisega teotas kostja hageja au ja kahjustas tema mainet. Kostja arvates ei vastuta tema hagejale tekkinud kahju eest, kuna ta üksnes taasavaldas teiste isikute pressiteate, mille avaldajad on sõlminud hagejaga teises tsiviilasjas kompromissi, milles hageja on tunnistanud, et teda ei ole samas pressiteates nimetatud väljapressijaks ja advokaadiametit häbistavaks, ning lisaks on hagejal suurem talumiskoormus, sest ta on olnud avaliku elu tegelane. Seega vaidlevad pooled eelkõige selle üle, kas kostja vastutab tegelikkusele mittevastava faktiväite või ebakohase väärtushinnangu õigusvastase avaldamisega hagejale tekitatud mittevaralise kahju eest (VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047).
11.Kohtud leidsid kolleegiumi varasemale seisukohale tuginedes, et õigusbüroo pressiteate kolmandatele isikutele kättesaadavaks tegemisega on kostja selle avaldanud VÕS §-de 1046 ja 1047 tähenduses (vt Riigikohtu 21. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05, p 25). Ebaõige faktiväite ja ebakohase väärtushinnangu avaldamise õigusvastasuse tuvastamisel on VÕS §-de 1046 ja 1047 järgi erinevad eeldused ja tõendamiskoormis. Erinevalt faktiväitest, mis on kontrollitav ja mille tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav, ei ole väärtushinnangu sisu tõesust või väärust võimalik tõendada, väärtushinnangut saab üksnes põhjendada (Riigikohtu
29.märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16, p-d 17.3 ja 28). Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviisist (vt Riigikohtu 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12 ja 15. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 17). Kuna kohtud leidsid, et kostja avaldas väärtushinnanguid, pidid nad tuvastama nende avaldamise õigusvastasuse VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 tähenduses ning kostja süü VÕS §-de 1043 ja 1050 tähenduses. Kolleegiumi hinnangul on kohtud kostja avaldatud väärtushinnangute õigusvastasuse kindlakstegemisel eksinud.
5(7)
2-20-12495
12.VÕS § 1046 lg 1 esimesest lausest tulenevalt on isiku au teotamine ebakohase väärtushinnanguga eelduslikult õigusvastane. Kohtute seisukoha järgi ei ole kostja tegevus VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 tähenduses õigusvastane mh põhjusel, et hageja on tsiviilasjas nr 2-20-11307 kohtu kinnitatud kompromissis avaldanud, et õigusbüroo ja tema juhatuse liige ei ole nimetanud hagejat ja tema advokaadibürood väljapressijaks ja advokaadiametit häbistavaks. Kolleegiumi arvates ei ole põhjendatud kohtute järeldus, et hageja tsiviilasjas nr 2-20-11307 sõlmitud kompromissis õigusbüroo pressiteate kohta tehtud kinnitus on oluline ka kostja poolt sama pressiteate avaldamise õiguspärasuse hindamise jaoks. TsMS § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Olukorras, kus tsiviilasja menetlusosalised erinevad teise tsiviilasja menetlusosalistest, on kohtul üldjuhul võimalik hinnata teises tsiviilasjas tehtud kohtulahendit dokumentaalse tõendina teiste tõendite hulgas (vt Riigikohtu 13. veebruari 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-8552/156, p 32 ja selles viidatud kohtupraktika). Kolleegium leiab seetõttu, et praeguses asjas ei saa kostja tegevuse õigusvastasuse puudumist põhjendada eelviidatud kompromissiga, mille eesmärk oli lõpetada selle tsiviilasja menetlusosaliste vaheline vaidlus vastastikuste järeleandmiste teel (TsMS § 430 lg 1 koostoimes VÕS § 578 lg-ga 1). Kostja ei olnud viidatud tsiviilasjas menetlusosaline. Lisaks ei nähtu maa- ega ringkonnakohtu otsusest ja pooled ei ole ka väitnud, et kohtu kinnitatud kompromissis tuvastati, et hageja kohta vaidlusaluste väärtushinnangute avaldamine ei ole õigusvastane.
13.Kuna VÕS § 1046 lg 1 esimese lause kohaselt on isiku au teotamine ebakohase väärtushinnanguga eelduslikult õigusvastane, ei ole hagejal kohustust vaidlustada väärtushinnangute põhjendamiseks kasutatud faktiväiteid. Kostja avaldatud väärtushinnangute põhjendamiseks kasutatud faktiväiteid peab tõendama kostja sõltumata sellest, kas hageja on neid faktiväiteid eraldi vaidlustanud (vt Riigikohtu 20. novembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-15, p 11). Kostja põhjendas vaidlusaluses pressiteates sisalduvaid väärtushinnanguid hageja poolt eri isikutele (sh kostjale) esitatud nõudekirjadega. Seetõttu pidi maakohus vaidluse lahendamiseks tegema mh kindlaks nii pressiteate kui ka väidetavate nõudekirjade sisu, kusjuures nende olemasolu ja sisu tõendamiskoormis lasus kostjal (vt Riigikohtu 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 13). Kui asja uuel läbivaatamisel ei leia kinnitust nõudekirjade olemasolu või nende sisu vastavus kostja väidetule, võib see viidata väärtushinnangu ebakohasusele. Maakohus märkis kostja avaldatud pressiteate väljendusviisi analüüsides, et pressiteates esitatud kriitika põhjendamatust ei ole võimalik hinnata, kuna pooled ei ole esitanud kohtule nõudekirju, mille alusel võis nende saajatel tekkida kahtlus hageja kutsetegevuse suhtes. Samas leidis maakohus, et nõudekirjades sisalduvad asjaolud ei ole vaidluse lahendamiseks olulised. Kolleegium ei nõustu selle seisukohaga. Olukorras, kus maakohus leidis, et kostja avaldas hageja au teotavaid väärtushinnanguid, pidi ta õigusvastsuse hindamisel VÕS § 1046 järgi mh hindama seda, kas hageja esitas nõudekirjad nende adressaatidena nimetatud isikutele ja mida hageja ühes või teises nõudekirjas avaldas. Ilma selleta ei ole kohtul võimalik hinnata, kas kostja tegu oli õigusvastane. Maakohus pidanuks tulenevalt TsMS § 351 lg-s 1 ja § 392 lg 1 p-des 1–4 sätestatust selgitama pooltele vajadust hinnata mh hageja nõudekirju ning kostja kohustust need nõudekirjad esitada ja nende sisu alusel enda avaldatud väärtushinnangut põhjendada. Kui kostjal ei oleks olnud võimalik hageja nõudekirju esitada, oleks tal olnud õigus taotleda kohtult tõendite kogumist TsMS § 236 lg 2 järgi.
6(7)
2-20-12495 Kuna ringkonnakohus on jätnud maakohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tähelepanuta, on ka ringkonnakohus rikkunud asjaolude väljaselgitamise ja kohtuotsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 351, § 435 lg 1, § 442 lg 8 ja § 654 lg 4).
14.Kohtud leidsid, et pressiteate uuesti avaldamine ei olnud õigusvastane mh seetõttu, et selle avaldas esmalt õigusbüroo, kelle juhatuse liige on õigusharidusega. Kolleegiumi hinnangul ei ole see asjaolu VÕS § 1046 lg 1 kohaldamisel oluline. Enne teise isiku varem avaldatud pressiteate avaldamist pidi kostja hindama selles pressiteates sisalduvate väärtushinnangute kohasust, mh seda, kas sellise hinnangu andmise aluseks esinesid kohased faktilised asjaolud (vt ka otsuse p 13).
15.Kohtud leidsid iseenesest õigesti, et VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi tuleb kostja teo võimaliku õigusvastasuse hindamisel mh arvestada, kas hageja oli avaliku elu tegelane ja peab seetõttu taluma avalikku kriitikat teistest isikutest rohkem (vt Riigikohtu 30. oktoobri 1997. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-97; 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-15, p 14). Asjaolud, mis võimaldavad pidada isikut avaliku elu tegelaseks, sõltuvad selle isiku tegevuse iseloomust ja avalikkuse ees kajastamise laadist. Seetõttu ei saa kedagi lugeda avaliku elu tegelaseks abstraktselt, vaid arvestada tuleb konkreetset juhtumit. See tähendab, et juhul, kui hageja on avaliku elu tegelane, tuleb seda asjaolu arvestada VÕS § 1046 lg-te 1 ja 2 kohaldamisel ühe asjaoluna muude nende sätete kohaldamise jaoks oluliste asjaolude hulgas. Ainuüksi vandeadvokaadiks olemine ei anna alust pidada hagejat veel avaliku elu tegelaseks.
16.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul eeltooduga arvestades teha kostja tegevuse õigusvastasus kindlaks VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 alusel. Kostja teo õigusvastasuse korral eeldatakse VÕS § 1050 lg 1 järgi, et ta on sellise teo toimepanemises süüdi hooletuse vormis.
17.Kuna nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 kohaselt maakohtu otsustada. Kolleegium juhib poolte ja maakohtu tähelepanu sellele, et kassatsiooniastme menetluskuludena ei pea teine pool hüvitama menetlusosalisele kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjoni ega õigusabikulu, mis kanti seoses esindajaga, kes ei saanud olla kassatsiooniastmes esindajaks (TsMS § 218 lg-d 3 ja 4). Hagejale tasutud kautsjoni tagastab Riigikohus. Kostjale on selgitatud, et teda võib Riigikohtus esindada üksnes vandeadvokaat. Kostjal ei olnud kassatsiooniastmes vandeadvokaadist esindajat, kassatsioonkaebusele esitatud vastuse allkirjastas kostja ise. Sõltuvalt asja lahendamise tulemusest määratakse hagejale või kostjale hüvitatavate põhjendatud ja vajalike õigusabikulude suurus kindlaks kooskõlas TsMS § 175 lg-s 1 sätestatuga.
18.Kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb tasutud kautsjon tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 21 ja kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.