Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-20-12495 Hagiavalduse kohaselt jagas kostja sotsiaalmeedia platvormi Facebook grupis „Valgamaa inimesed“ ja oma isikliku konto seinal postitust pealkirjaga „Sõnavabadus on väärtus“, milles avaldas muu hulgas valeväite, nagu oleks hageja tegevuses „kõik väljapressimisele viitavad asjaolud“. Kostja lõi postitusega hageja kohta avalikult valekuvandi, et hageja on väljapressija. Hageja nime seostamine väljapressimisega teotab tema au. Hageja kahjuks on tema maine ametialane ja kogukonnasisene kahjustamine ning talle põhjustatud kannatused. Hagejat laimavad kostja postituse allpool esitatud lõigud. • „ÕIGUSNÕU poole on pöördunud mitmed inimesed, kes on seadnud kahtluse alla advokaadibüroo Emerald Legal poolt väljastatud nõudekirja seaduslikkuse ja moraalse küsitavuse, kuna nõudekirjas esinevad kõik väljapressimisele viitavad asjaolud. Nõudekiri on esitatud juriidiliselt küsitavas vormingus, milles väidetakse, et advokaadibüroo Emerald Legal, Rober Sarv isikus on „kannatanu esindaja“ ning seejärel kirjeldatakse pea kõigis nõudekirjades kopeerituna korduva tekstina esindatava kannatusi. Kannatuste talumise kokkuleppeks on esitatud nõuded erinevates summades, mis ulatuvad tuhandete eurodeni ning nõude mitte tunnistamisel ähvardatakse rikkuda inimese avalik reputatsioon, lisatakse viiviseähvardus ja tuuakse kohati mitteseonduvaid näiteid juba kehtivatest kohtulahenditest.“ • „Robert Sarve tegevus ei ole jäänud tähelepanuta. Meie silmis häbistab Robert Sarv oma käitumisega advokaadi ametit kui sellist ning seab ohtu sõna- ja arvamusvabaduse jätkumise Eesti Vabariigis.“

2-20-12495 Pressiteate taasavaldamine ei ole õigusvastane ka muudel põhjustel. Pressiteade on hageja suhtes kriitiline ja sisaldab väärtushinnanguid, mis võivad näidata hagejat halvas valguses, kuid selles ei ole kasutatud ebasündsat, mõnitavat või alandavat tooni. Seda, kas kriitika võis olla põhjendamatu, ei ole võimalik hinnata, sest kohtule ei ole esitatud nõudekirju, mille alusel õigusbüroo klientidel tekkisid kahtlused hageja kutsetegevuse suhtes. Samas ei ole need asjaolud vaidluse lahendamiseks olulised, sest väärtushinnangu põhjendatus ei tähenda millegi tõesuse kindlakstegemist, vaid eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada. Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud üksnes ebakohasest väljendusviisist, kuid kostja jagatud pressiteade ei sisalda ebakohast väljendusviisi. Väidete sisuline ebakohasus ei ole oluline ka seetõttu, et hagejal on avaliku elu tegelasena VÕS § 1046 lg 1 teisest lausest tulenevalt kõrgendatud kohustus taluda kriitikat ning kostjal oli mõistlik õigustus avaldada hageja tegevuse kohta arvamust. Kostja selgituse kohaselt sai ta hagejalt alusetu nõudekirja, millele ei ole kohtumenetlust järgnenud, mistõttu talle tundus, et pressiteates avaldatu võib olla hageja kohta kohane kriitika. Kostja motiivid nähtuvad ka tema postitusest. Kostja eesmärk oli edendada arutlust sõnavabaduse piiride üle. Pressiteate taasavaldamine ei ole õigusvastane ka pressiteate sisu ja ajendit ning selles andmete avaldamise viisi arvestades. Mõistliku isiku standardi järgi ei ole postituses avaldatud, et hageja on väljapressija. Pressiteade on käsitatav kriitikana hageja kutsetegevusele valdkonnas, milles hageja on avalikkuses tuntud. Hageja on vandeadvokaat, kelle üheks peamiseks tegevusalaks on laimukaasused. Kriitika avaldamine advokaadi töömeetodite ja nõudekirjade esitamise viisi suhtes on lubatud. Advokaat peab oma tegevuses arvestama, et ta võib sattuda avalikkuse tähelepanu alla ning tema tegevust võidakse hinnata ja kritiseerida mh meedias ja põhjendamatult. Hageja on kohtuistungil nõustunud, et ta on avaliku elu tegelane. Pressiteate taasavaldamine ei olnud õigusvastane ka seetõttu, et teate autor on õigusbüroo, kelle juhatuse liige on õigusharidusega. Õiguskirjanduses on avaldatud seisukohta, et sotsiaalvõrgustiku eraisikust kasutajad peaks saama tugineda professionaalsete meediaväljaannete artiklites avaldatud faktiväidetele (VÕS § 1047 lg 3) ja neilt ei peaks nõudma artiklis avaldatu tõendamist. See kohaldub VÕS § 1046 alusel ka taasavaldaja põhjendamiskohustuse ulatuse määramise ja avaldamise õigusvastasuse hindamise korral. Õigusbüroo avaldatu peaks olema eraisiku jaoks vähemalt sama usaldusväärne, kui professionaalse ajakirjandusväljaande avaldatu. Praegusel juhul oli tegemist õigusbüroo pressiteatega, millest mõistlik keskmine isik võib eeldada kaalutletust ja professionaalset sisu, samuti sõnastuse õiguslikku ja faktilist korrektsust. Mõistlik keskmine inimene ei pea eeldama, et juristi koostatud ja õigusbüroo avaldatud postitus sisaldab ebakohaseid väärtushinnanguid või ebaõigeid faktiväiteid. Järelikult ei pea kostja pressiteates sisalduvaid väiteid põhjendama. Kuna kostja tegu ei ole õigusvastane VÕS § 1046 lg 1 tähenduses, ei ole vaja kontrollida muude nõude eelduste täidetust, sh kahju olemasolu ja ulatust ning põhjuslikku seost.

3(7)

2-20-12495 toimepanemise omistamine on igal juhul tema au teotav. Kostja tegevus on õigusvastane. Kuna kostja ei tegutsenud VÕS § 1047 lg-s 3 sätestatud põhjalikkusega, ei saa ta vastutusest vabaneda.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

2-20-12495 ka ebakohase väärtushinnangu avaldamisel õigusvastane. Kohtud leidsid valesti, et teises tsiviilasjas kinnitatud kompromissi saab praeguses asjas arvestada tõendina.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5(7)

2-20-12495

6(7)

2-20-12495 Kuna ringkonnakohus on jätnud maakohtu menetlusõiguse normi olulise rikkumise tähelepanuta, on ka ringkonnakohus rikkunud asjaolude väljaselgitamise ja kohtuotsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 351, § 435 lg 1, § 442 lg 8 ja § 654 lg 4).

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.