Otsuse avalikult teatavaks 12. september 2022, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise viis
3-21-1203 MTÜ Eesti Metsa Abiks kaebus tuvastada Keskkonnaameti registreeritud metsateatiste nr 50000438621; 50000438623; 50000451093; 50000455745; 50000455819; 50000456115 ja 50000469147 ning 50000455627 ja 50000455671 õigusvastasus Kaebuse esitaja: MTÜ Eesti Metsa Abiks Vastustaja: Keskkonnaamet Kolmas isik: Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) (registrikood 70004459) Kohtuistung 18.05.2022, edasi kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus ja tuvastada keskkonnaameti registreeritud metsateatiste nr 50000438621; 50000438623; 50000451093; 50000455745; 50000455819; 50000456115 ja 50000469147 ning 50000455627 ja 50000455671 õigusvastasus.
2.Mõistata vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud kokku summas 7323,03 eurot. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.10.2022. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Keskkonnaamet registreeris järgmised metsateatised: 50000438621; 50000438623; 50000451093; 50000455745; 50000455819; 50000456115 ja 50000469147 ning 50000455627 ja 50000455671.
2.MTÜ Eesti Metsa Abiks esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada Keskkonnaameti registreeritud metsateatised nr 50000455627 ja 50000455671 ja tuvastada Keskkonnaameti registreeritud metsateatiste nr 50000438621; 50000438623; 50000451093; 50000455745; 50000455819; 50000456115 ja 50000469147 õigusvastasus. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse oma 07.06.2021 määrusega menetlusse.
3.Tallinna Halduskohus tegi 22.10.2021 määruse, millega otsustas: 1) Lugeda kaebus tervikuna tähtaegseks ning jätta vastustaja taotlus menetluse lõpetamiseks metsateatiste nr 50000455627 ja 50000455671 tühistamisnõudes kaebetähtaja rikkumise tõttu rahuldamata. 2) Jätta vastustaja taotlus lõpetada haldusasja menetlus kaebuse nõudes tuvastada Keskkonnaameti registreeritud metsateatiste nr 50000438621; 50000438623; 50000451093; 50000455745; 50000455819; 50000456115 ja 50000469147 õigusvastasus kaebeõiguse puudumise tõttu rahuldamata. Keskkonnaamet esitas nimetatud määrusele määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus otsustas oma 10.12.2021 määrusega: 1) Tagastada Keskkonnaameti määruskaebus osas, milles vaidlustatakse Tallinna Halduskohtu 22.10.2021 määruse resolutsiooni punkti 2 haldusasjas nr 3-21-1203. 2) Võtta menetlusse Keskkonnaameti määruskaebus Tallinna Halduskohtu 22.10.2021 määruse resolutsiooni punkti 1 peale haldusasjas nr 3-21-1203. 3) Jätta Keskkonnaameti määruskaebus menetlusse võetud osas rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.10.2021 määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata. Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2021 määrus jõustus Riigikohtu 01.03.2022 määrusega. 18.04.2022 määrusega otsustas Tallinna Halduskohus rahuldada kaebaja nõude muutmise taotluse ja jätkata menetlust Keskkonnaameti registreeritud metsateatiste nr 50000455627 ja 50000455671 osas õigusvastasuse tuvastamise nõudes (kuivõrd ka nimetatud metsateatised olid kohtumenetluse ajal kaotanud oma kehtivuse). Eeltoodust tulenevalt jätkas kohus kaebuse menetlust nõudes tuvastada Keskkonnaameti registreeritud metsateatiste nr 50000438621; 50000438623; 50000451093; 50000455745; 50000455819; 50000456115 ja 50000469147 ning 50000455627 ja 50000455671 õigusvastasus. Asjas toimus kohtuistung 18.05.2022, millel kohus läks üle kirjalikule menetlusele ja määras menetlustähtajad.
4.1.Vastustaja registreerinud metsaregistris Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) poolt esitatud järgmised metsateatised nr 50000438621; 50000438623; 50000451093; 50000455745; 50000455819; 50000456115 ja 50000469147 ning 50000455627 ja 50000455671 (metsateatised). Kõikide toodud metsateatistega on vastustaja andud RMK-le õiguse raiete teostamiseks Natura 2000 võrgustikku kuuluval Ontika loodusalal, mille kaitse eesmärk on vastavalt Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri – RT III,
04.04.2017, 6. Arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/790098?leiaKehtiv (01.06.2021)) p 2 alap-le 268 vanade laialehiste metsade, rohundite rikaste kuusikute ja soostuvate ja soolehtmetsade elupaigatüüpide ning lisaks laialehise nestiku elupaiga kaitse. Kõik toodud metsateatised on vastavalt Euroopa Komisjoni 10.01.2011 otsusele, millega võetakse vastavalt loodusdirektiivile vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade neljas ajakohastatud loetelu, Natura 2000 võrgustikku kuuluval Ontika loodusalal. (Ontika loodusala. Põhiandmed. Arvutivõrgus: https://keskkonnaportaal.ee/register/internationallyimportant-area/8950269 (01.06.2021).) Laialehiste metsade, rohundite rikaste kuusikute ja soostuvate ja soo-lehtmetsade elupaigatüübid on loodusdirektiivi I lisa hulka kuuluvad kaitsealused elupaigatüübid. Laialehine nestik on loodusdirektiivi II lisa hulka kuuluv kaitsealune liik. Metsateatised nr 50000438621; 50000438623; 50000451093; 50000455745; 50000455819; 50000456115 ja 50000469147 on kaebuse esitamise ajaks juba realiseeritud.
4.2.Kaebaja märgib, et käesoleval juhul on kaebus esitatud lähtuvalt asjaolust, et metsateatised ja nende alusel kavandatud raied kahjustavad oluliselt looduskeskkonda, täpsemalt ohustatud liikide ja elupaikade seisundit, mille olulist kaitsmisväärtust kinnitab ainuüksi see, et piirkonnad, kus raiet soovitakse teostada, on hõlmatud Natura 2000 võrgustikuga. Võttes arvesse eeltoodut, seondub metsateatiste vaidlustamine kaebaja keskkonnakaitseliste eesmärkidega ja senise tegevusega. Riigikohus on selgitanud, et keskkonnaorganisatsioon võib kaebuses tõstatada nii materiaalse kui ka formaalse õiguspärasuse küsimusi ning tugineda nii rahvusvahelisele kui ka riigisisesele õigusele (RKHKo 3-16-1472/92, p 17). Seega on kaebajal valitsusvälise keskkonnaorganisatsioonina metsateatiste tühistamise nõudes ja õigusvastasuse tuvastamise nõudes kaebeõigus.
4.3.Kaebaja on seisukohal, et metsateatised on formaalselt õigusvastased. Kaebaja on seisukohal, et metsateatiste registreerimise otsustamisel ehk haldusakti andmisel on oluliselt rikutud menetlusnõudeid, eelkõige on rikutud uurimispõhimõtet HMS § 6 tähenduses, kuivõrd mitte ühegi metsateatiste registreerimise menetluses ei ole läbi viidud nõutavat ja asjakohast keskkonnamõju hindamist. Samuti ei ole vastustaja asjakohast üldsust keskkonda sedavõrd oluliselt mõjutavate otsuste vastuvõtmisest teavitanud.
4.3.1.Keskkonnaotsuste tegemisel tuleb uurimisprintsiibi rakendamisel lähtuda keskkonnaõiguse üldpõhimõtetest. Sellisteks põhimõteteks on mh keskkonna kõrgetasemelise ja tervikliku kaitse põhimõte (KeÜS § 8), lõimimispõhimõte (KeÜS § 9), vältimispõhimõte (KeÜS § 9) ja ettevaatuspõhimõte (KeÜS § 11), mis on tuletatavad ka Euroopa Liidu Toimimise Lepingu art-st 191. Eeltoodud põhimõtete elluviimiseks on Euroopa Liidu liikmesriikidele seatud direktiividega kohustus hinnata teatud tegevuste keskkonnamõju nii strateegilisel tasemel (kavad ja programmid) kui ka konkreetse tegevuse tasemel (projektid) teatavates erimenetlustes. Metsaraie on Euroopa Liidu õiguse mõttes projekti taseme tegevus. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on käesoleval kõikide vaidlustatud metsateatiste puhul uurimispõhimõtet rikkunud, kuivõrd vastustaja ei ole välja selgitanud, milline on metsateatiste registreerimise ja selle alusel raielubade andmise mõju üle-euroopalise tähtsusega Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Ontika loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele. Eelkõige ei ole vastustaja metsateatiste registreerimise menetluses läbi viinud asjakohast ja nõutavat keskkonnamõju hindamist.
4.3.2.Metsateatiste registreerimise menetluses ei ole läbi viidud nõutavat keskkonnamõju hindamist Natura 2000 võrgustiku aladel annab loodusdirektiivi art 6 lg 3 kohaselt haldusorgan nõusoleku kavandatavaks tegevuseks ainult siis, kui ta on kindlaks teinud, et see ei avalda asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju, ja teeb seda vajaduse korral pärast avalikkuse arvamuse
saamist. Loodusdirektiivi art 6 lg 3 kohaselt tuleb hinnata kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele, kui kavandatava tegevuse või projekti puhul, sh koos teiste projektidega, ei ole objektiivselt välistatud olulise negatiivse mõju avaldumine Natura 2000 võrgustiku alale. Euroopa Kohtu seisukoha järgi tuleb igat kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib kahjustada ala kaitse-eesmärke, pidada sellele alale olulist mõju omavaks. (EKo, C-127/02 (Waddenzee), p 49.) Projektide keskkonnamõju hindamist reguleerib eelkõige keskkonnamõju hindamise direktiiv 2011/92/EL, (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/92/EL, 13. detsember 2011, teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta. Mitteametlik konsolideeritud versioon arvutivõrgus: https://eurlex.europa.eu/legalcontent/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02011L0092-20140515&from=EN (01.06.2021).) mis kohustab hindama teatavate projektide keskkonnamõju üldiselt (keskkonnamõju hindamine). Lisaks reguleerib keskkonnamõju hindamist mh loodusdirektiiv, mille artikli 6 lg 3 kohaselt tuleb hinnata negatiivset mõju Natura aladele ning seal kaitstavatele väärtustele (Natura hindamine). Riigisiseselt reguleerib keskkonnamõju hindamist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), mille § 3 lg 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui: 1) Taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) Kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Teisisõnu on riigisiseselt keskkonnamõju keskkonnamõju ja tegevusloa mõistetega.
hindamise
kohustus
piiritletud
olulise
Kaebaja selgitab järgnevalt, et metsateatis on tegevusloaks KeHJS ja projektiks loodusdirektiivi tähenduses, ning et metsateatistega lubatud raied ei ole seotud Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkide saavutamisega ega selleks vajalikud, s.o esineb oluline mõju Natura alale ning kõikide metsateatiste registreerimisele ja eelnevalt tulnuks läbi viia asjakohane Natura hindamine. Natura hindamise läbi viimata jätmise näol on tegemist olulise menetlusliku puudusega, mis esineb kõikide vaidlustatud metsateatiste puhul ning toob kaasa nende õigusvastasuse.
4.3.3.Metsateatis on tegevusluba KeHJS ja projekt loodusdirektiivi tähenduses KeHJS § 7 tähenduses on tegevusluba lisaks ehitusloale, ehitise kasutusloale, keskkonnakompleksloale või keskkonnaloale ka muu eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav muu dokument. KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Metsaraie on õiguspärane vaid juhul, kui see toimub registreeritud metsateatise alusel. MS § 37 lg 3 kohaselt on raiet registreeriv kanne metsaregistris raieõiguse olemasolu tõendavaks dokumendiks. Seega on metsateatise näol tegemist KeHJS § 7 p 3 tähenduses „muu dokumendiga,“ millega lubatakse eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust. Täiendavalt on ka õiguskirjanduses viidatud, et lähtuvalt KeHJS eesmärgist hõlmab tegevusluba ka metsateatist ning raietegevusel võib olla keskkonnale oluline mõju. (Relve, K., Vahtrus, S. Keskkonnamõjude hindamine omadega metsas. Juridica 5/2019, lk 329) Käesoleval juhul on vaidluse esemeks olevate metsateatiste näol tegemist selliste dokumentidega, millel on ka oluline keskkonnamõju, kuivõrd metsateatistega kavandatavad
raied asuvad kõik Natura 2000 võrgustikku kuuluval Ontika loodusalal. Tulenevalt Euroopa Kohtu praktikast, tuleb Natura 2000 võrgustiku alade puhul keskkonnamõju olulisust eeldada (EKo C-127/02, (Waddenzee), p 42), s.o sõltumata sellest, kas kavandatud tegevus on olulise keskkonnamõjuga tegevuseks KeHJS § 6 lg 1 tähenduses või eelhinnangut nõudvaks tegevuseks KeHJS § 6 lg 2 tähenduses. Arvestades metsateatiste hulka, ei ole võimalik välistada, et teatiste realiseerimisega põhjustataks keskkonnas, eelkõige Ontika loodusalal pöördumatuid muutusi, sh arvestades kavandatud (aga ka juba teostatud) raiete kumulatiivset mõju. Loodusdirektiivis ei lähtuta mitte „tegevusloa“ vaid „projekti“ mõistest. Samas ei ole loodusdirektiivis mõistet „projekt“ defineeritud ega loetelus täpsustatud. Loodusdirektiivi kohaselt pole oluline, kas toimub füüsiline sekkumine keskkonda (Erinevalt keskkonnamõju hindamise direktiivi artikli 1 lõike 2 punktis a toodud projekti mõistest, mille kohaselt peetakse silmas tegevust, millega kaasneb füüsiline keskkonda sekkumine) – määravaks on see, kas tegevus tõenäoliselt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale olulist mõju (EKo liidetud kohtuasjades C-293/17 ja C-294/17 (Stichting Werkgroep Behoud de Peel), p 60-73). Teisisõnu on mistahes metsaraie käsitatav projektina loodusdirektiivi tähenduses. Natura hindamist ei pea korraldama nende projektide puhul, mis on Natura 2000 võrgustiku alaga seotud või selle kaitse eesmärkide saavutamiseks vajalikud (nt kujundusraie, millega eemaldatakse väärtuslikust kooslusest sinna mittesobivad puuliigid).
4.3.4.Metsateatistega kavandatud raied ei ole seotud Ontika loodusala kaitse-eesmärkide saavutamisega ega ole kaitse-eesmärkide saavutamiseks vajalikud. Mitte ühegi vaidlustatud metsateatise puhul ei ole selle alusel lubatud raie tegevuseks, mis oleks seotud Ontika loodusala kaitsega või oleks selle kaitse-eesmärgi saavutamiseks vajalik. Ontika loodusala (EE0070108) kuulub Ontika maastikukaitseala (KLO1000554) koosseisu, mille kaitse-eesmärgiks tulenevalt kaitse-eeskirja § 1 lg-st 1 on mh kaitsta elupaigatüüpe, mida loodusdirektiiv nimetab I lisas - sh vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). Ontika loodusalal on metsateatistega nr 50000455627 (tl 13 ja selle pöördel), 50000455671 (tl 14 ja selle pöördel), 50000438621 (tl 15 ja selle pöördel), 50000438623 (tl 16 ja selle pöördel) ja 50000451093 (tl 17 ja selle pöördel) antud luba lageraie (LR) teostamiseks 7,92 hektaril osaliselt metsaelupaigas laialehelised metsad (9020*). Loodusdirektiivi art 11 lg 1 kohaselt teostavad liikmesriigid järelevalvet pöörates erilist tähelepanu esmatähtsatele looduslikele elupaigatüüpidele ja esmatähtsatele liikidele, mis on hõlmatud ka Ontika loodusala kaitse-eesmärkidega. Ontika loodusalaga hõlmatud elupaigatüübid ja liigid kuuluvad esmatähtsate elupaigatüüpide ja liikide hulka loodusdirektiivi tähenduses. Metsaraiete teostamine Ontika loodusalal ei ole ühelgi juhul seotud kaitse-eesmärkide saavutamisega ega ole vastavate eesmärkide saavutamiseks vajalik, vähemalt ei nähtu see metsateatistest. Raieid ei saa pidada kooskõlas olevaks elupaigatüüpide ega liigi kaitse alla võtmise peamise eesmärgiga ehk elupaigatüübi ja liigi soodsa seisundi tagamisega ei riigisisese ega Euroopa Liidu õiguse tähenduses. Arvestades loodusdirektiivis toodut, on Natura 2000 võrgustiku aladel asuvad elupaigatüübid kõige sobivamad loodusdirektiivi I ja II lisas toodud elupaigatüüpide ja liikide kaitseks. Lageraie on uuendusraie, mille korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, v.a seemnepuud ja säilikpuud (MS § 29 lg 1), mis tähendab, et selle mõju on kõigist võimalikest raietest (harvendusraie, aegjärkne raie jne) kõige intensiivsem.
Arvestades eeltoodut, tulnuks vaidlustatud metsateatiste registreerimisel keskkonnamõju hindamine ja Natura hindamine läbi viia. Kui planeeritav tegevus mõjutab eeldatavalt oluliselt Natura 2000 võrgustiku ala, näeb KeHJS § 3 lg 1 p 2 ette keskkonnamõju hindamise kohustuse. Täpsemalt sätestab KeHJS § 3 lg 1, et keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Tegemist on loodusdirektiivi art 6 lg-st 3 tuleneva kohustusega hinnata Natura 2000 võrgustiku suhtes planeeritavate tegevuste keskkonnamõju. Riigikohus on selgitanud, et Natura hindamise võib jätta tegemata kahel juhul: 1) kui on kahtlusteta selge, et kavandatav tegevus ei mõjuta ala neid tunnuseid, mis on selle kaitseeesmärkide seisukohalt olulised; või 2) kui tegevus võib küll mõjutada ala selliseid tunnuseid, kuid mõju on selgelt ebaoluline, arvestades ka alal valitsevat olukorda ning kaitstavate elupaikade ja liikide haavatavust (RKHKo 3-18-529, p 18). Praegusel juhul ei esine kumbagi eelnimetatud alust, et oleks õigustatud Natura hindamise läbi viimata jätmine. Vastupidist ei ole ka välja toodud vaidlustatud metsateatistes.
4.4.Metsateatised on materiaalselt õigusvastased.
4.4.1.Praegusel juhul ei saa kuidagi pidada ei riigisisese ega Euroopa Liidu seadusandja tahteks seda, et teostatakse ulatuslikke raietöid üle-euroopalise tähtsusega Natura 2000 võrgustikku kuuluval Ontika loodusalal. Natura loodusalal tehtav metsaraie ei ole ühelgi juhul seotud Natura 2000 võrgustiku kaitse-eesmärkidega. Tulenevalt Natura loodusdirektiivi art 6 lg-st 3 annab haldusorgan Natura 2000 võrgustiku aladel nõusoleku kavandatavaks tegevuseks ainult siis, kui ta on kindlaks teinud, et see ei avalda asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju ja teeb seda vajaduse korral pärast avalikkuse arvamuse saamist. Ka Riigikontroll on juba 2008. aasta auditis leidnud, et kavandatavat tegevust võib lubada üksnes siis, kui on kindlaks tehtud, et kavandatav tegevus ei kahjusta ala kaitse-eesmärke. Täiendavalt leidis viidatud auditis Riigikontroll, et Eesti rikub Euroopa Liidu õigust seeläbi, et jätab Natura 2000 võrgustiku aladel ja nende läheduses kavandatavate raiete puhul hindamata raiete mõju nende alade terviklikkusele. (Riigikontroll. Väärtuslike metsaelupaikade kaitse Natura
aladel, 2008, lk 35-36. https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2041/Area/15/language/et-EE/Default.aspx (01.06.2021).) Euroopa Kohtu seisukoha kohaselt tuleb asjakohase hindamise käigus parimatest teadussaavutustest lähtuvalt kindlaks teha kõik kava või projekti aspektid, mis eraldi või koos muude kavade või projektidega võivad nimetatud eesmärkidele mõju avaldada (EKo C-127/02, (Waddenzee), p 54).
4.4.2.Vastustaja on teinud diskretsioonivigu. Selleks, et metsateatist registreerida metsaregistris, peab vastustaja välja selgitama ja kaaluma, kas metsateatisega kavandatav raie vastab nõuetele, st õigusnormidele. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on jätnud kasutamata diskretsiooni, kuna pole Ontika loodusalal kavandatavate raiete puhul viinud läbi asjakohast keskkonnamõjude hindamist. Ilma keskkonnamõju hindamiseta ei ole võimalik jõuda adekvaatsele järeldusele, kas kavandataval tegevusel on konkreetsele Natura 2000 võrgustikku kuuluvale alale. Sisuliselt ei ole vastustaja hinnanud, millised tagajärjed võivad olla metsateatiste realiseerimisel avalikule huvile. Vastustaja diskretsiooni kasutamata jätmine on toonud kaasa olukorra, kus metsateatised ehk haldusaktid ei ole materiaalselt õiguspärased. Tulenevalt MS § 6 lg 1 p-st 7 on riigi ülesandeks metsanduses muu hulgas metsaelustiku mitmekesisuse kaitse tagamine. Eeltoodud eesmärgiga on vastuolus järjepidevalt ja suures
mahus rahvusvahelise tähtsusega looduskaitselistes piirkondades raiete lubamine ja vastavates piirkondades metsateatiste registreerimine. Käesoleval juhul on kaebuse esemeks metsateatised, mille alusel kavandatakse raietöid Natura 2000 võrgustikku kuuluval Ontika loodusalal. Kusjuures enamus metsateatistest hõlmavad nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt looduskaitse all oleva elupaigatüüpe ja taimeliike. Isegi siis, kui raie on kaitse-eeskirja järgi kaitseala valitseja ehk vastustaja nõusoleku korral lubatud, ei tähenda see automaatselt, et raiel puuduks igasugune negatiivne mõju kaitseeesmärkide täitmisele. Ka õiguskirjanduses on selgitatud, et ei piisa vaid sellest, kui Keskkonnaamet hindab mingil määral raiete mõju kaitse-eeskirjade koostamisel (Relve, K., Vahtrus, S. Keskkonnamõjude hindamine omadega metsas. Juridica 5/2019, lk 332.) Arvestades, et üldiselt on suur osa looduskaitsealade kaitse-eeskirjadest loodud pärast Natura 2000 võrgustiku alade valimist, s.o peamiselt aastatel 2005-2006, siis ei saa vastustaja tugineda kaalutlusõigust teostades vaid sellele, mis on ette nähtud kaitse-eeskirjaga, vaid peab arvestama konkreetse raiega seotud keskkonnamõjusid. Lisaks on oluline silmas pidada, et kaitseeeskirjade koostamise ega muutmise menetluses loodusdirektiivi art 6 lg 3 kohast Natura hindamist läbi ei viida. Ka Euroopa Kohtu seisukoha järgi tuleks mõju hinnata iga raie puhul eraldi, kuivõrd ühe projektina tohib käsitleda vaid neid tegevusi, mida saab tegevuse korduvust ja laadi arvestades käsitleda üheainsa tegevusena (EKo C-226/08, (Stadt Papenburg versus Bundesrepublik Deutschland), p 47). Kuna metsaraie iga mõne aja tagant samal eraldisel reeglina ei kordu, ei ole erinevatel eraldistel ja tihti eri aegadel tehtavad metsaraied sama tegevus, millest tulenevalt tuleb iga metsateatise alusel kavandatava raie mõju eraldi hinnata. Vastustaja ei ole kaalunud Ontika loodusalal teostatavate ja planeeritavate raiete kumulatiivset mõju keskkonnale. Riigikohus on selgitanud, et mõju olulisuse üle otsustades tuleb eelkõige arvestada asjaomasele alale iseloomulikke tunnuseid ja keskkonnatingimusi (RKHKo 3-18529, p 18). Täiendavalt on jätnud vastustaja tähelepanuta, et metsateatistega kavandatavad raied on vastuolus RMK seadusest tulenevate eesmärkidega. Tulenevalt MS § 48 lg 2 p-st 5 on RMK ülesandeks mh loodusväärtuste kaitse. Loodusväärtuste kaitseks ei saa kuidagi pidada suures mahus metsateatiste esitamist ja raietööde teostamist Natura loodusalal.
4.5.Kaebaja on seisukohal, et metsateatiste õigusvastasuse tuvastamine on vajalik, kuivõrd vaidlustatud metsateatiste puhul tuleb mh hinnata kumulatiivset negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku alale, antud juhul Ontika loodusalale. Täiendavalt on metsateatiste õigusvastasuse tuvastamine vajalik preventiivsel eesmärgil. Preventiivne huvi on käsitatav põhjendatud huvina vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes (RKHKo 3-31-88-08, p 13-14; 3-3-1-100-09, p 18; 3-3-1-24-10, p 12; 3-3-1-8-11, p 10; 3-3-1-8-14, p 11 jj ja RKHKm 3-3-1-60-14, p 18.). Arvestades vastustaja ja RMK senist tegevust looduskaitselistel aladel uuendusraiete kavandamisel ja teostamisel, eksisteerib reaalne oht, et vastustaja võib ka edaspidi õigusvastaselt käituda. Kaebaja hinnangul on käesoleva kaebuse lahendamine äärmiselt oluline ainuüksi õiguse ühetaolise kohaldamise, halduspraktika suunamise ja õiguse edasiarendamise seisukohalt. Kaebaja juhib tähelepanu, et osadel juhtudel ei ole metsateatistele tühistamiskaebuse esitamine üleüldse võimalik, sest metsateatist on asutud realiseerima veel enne kui puudutatud isikud on võimalikust õigusvastasest tegevusest teada saanud. Sellises olukorras on keskkonnaorganisatsioonide ja puudutatud isikute ainsaks tõhusaks õiguskaitsevahendiks õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine ning seda ootuses, et asjas tehtav kohtulahend mõjutab vastustajat edaspidi sarnastes olukordades metsateatisi mitte registreerima ilma, et vähemalt oleks läbi viidud asjakohane ja vajalik Natura hindamine.
4.6.Kaebaja märgib, et kuigi vastustaja on teatanud metsaraiete peatamisest Natura 2000 alade metsaelupaigatüüpides, on kaebajani jõudnud info, et vastustaja jätkab
metsateatiste registreerimist Natura 2000 aladele (vt tl 118-131). Kaebaja esitas üksikute näidetena tõendid selle kohta, et vastustaja jätkab Natura 2000 metsaelupaikades metsateatiste registreerimist: 1) Metsateatis nr 50000586320, asub Otepää loodusalal ja linnualal, kattub metsaelupaigaga nr 9050 nagu nähtub metsaregistri väljavõttelt; 2) Metsateatis nr 50000593260, asub Lahemaa loodusalal ja linnualal, kattub metsaelupaigaga nr 9080* nagu nähtub metsaregistri väljavõttelt; 3) Metsateatis nr 50000587114, asub Lahemaa loodusalal ja linnualal, kattub metsaelupaigaga nr 9010* nagu nähtub metsaregistri väljavõttelt; 4) Metsateatis nr 50000593194, asub Lahemaa loodusalal ja linnualal, kattub metsaelupaigaga nr 9080* nagu nähtub metsaregistri väljavõttelt; 5) Metsateatis nr 50000593324, asub Lahemaa loodusalal ja linnualal, kattub metsaelupaigaga nr 9080* nagu nähtub metsaregistri väljavõttelt. See näitab, et vaatamata vastustaja teatele, et ta on peatanud metsaraied Natura 2000 metsaelupaikades, jätkab vastustaja tegelikkuses endiselt metsateatiste registreerimist Natura 2000 metsaelupaikades raiete teostamiseks.
4.7.Seisukoht seoses vastustaja poolt 31.05.2022 esitatud dokumendiga. Vastustaja esitas 31.05.2022 kohtule dokumendi „BR07 kontrollid metsateatise esitamisel“. 31.05.2022 toimunud kohtuistungil selgitas vastustaja, et soovib selle dokumendiga tõendada seda, et on metsateatiste registreerimisel metsaraiete kumulatiivset mõju hinnanud. Kaebajale ei ole esitatud dokumendist arusaadav ega äratuntav, millele täpsemalt soovib vastustaja tugineda. Tegemist on mahuka 40-leheküljelise dokumendiga, mis sisaldab arvukalt muudatusi ja mitmete isikute täpsustusi. Sellest dokumendist ei ole täiendavate selgituste või täpsustusteta võimalik teha vähimatki järeldust tõendamisesemesse kuuluva asjaolu olemasolu või puudumise kohta. Kaebaja hinnangul tõendab nimetatud dokument seevastu süsteemse vea esinemist vastustaja sisemises töökorralduses. Nimelt järeldub dokumendist, et metsateatise esitamisel ei kontrollita, kas „tööala“ võib kattuda Natura 2000 võrgustikku kuuluva loodus- ja/või linnualaga. Täpsemalt sisaldab metsaregister küll siseriiklike looduskaitsealasid kirjeldavaid kaardikihte, kuid ei sisaldada loodus- ja/või linnuala kaardikihte. Kui enamasti on loodus- ja linnualad hõlmatud siseriiklikult kaitseala või hoiualaga, siis esineb ka juhtumeid, kus tegemist on küll loodus- ja linnualaga, kuid siseriiklikult ala kaitse- või hoiuala alla ei kuulu. Üheks selliseks näiteks on Ontika loodusala ja Ontika maastikukaitseala, mille piirid ei kattu (vt selle kohta täpsemalt kaebaja 23.08.2021 menetlusdokumendi lk 10). Sellisel juhul metsateatise esitamisel süsteem vastuolu loodus- ja/või linnualaga ei tuvasta ning metsateatis registreeritakse. Sarnaselt on registreeritud ka vaidlustatud metsateatised, mis viitab üheselt, et sisulist menetlust kavandatud raiete õiguspärasuse tuvastamiseks ei ole läbi viidud. (II)
4.8.Seisukoht seoses RMK poolt 03.06.2022 esitatud dokumendiga 03.06.2022 esitas RMK kohtule andmed metsateatistega hõlmatud eraldiste piirnemise kohta Ontika maastikukaitsealaga. RMK on soovinud tõendada, et metsateatistega nr 50000455627, 50000455671, 50000438623, 50000451093 ja 50000455819 hõlmatud eraldised üksnes piirnevad Ontika maastikukaitsealaga lääne-, lõuna- ning edelasuunas ega asu Ontika maastikukaitsealal. Kaebaja leiab, et metsateatistega hõlmatud maa-ala on jätkuvalt osa Natura 2000 võrgustikust Poolte vahel ei ole vaidlust, et vaidlusaluste metsateatistega hõlmatud eraldised olid varasemalt osa Ontika maastikukaitsealast kuid arvati sealt välja Vabariigi Valitsuse 17.04.2017 määrusega nr 74 „Ontika maastikukaitseala kaitse eeskiri”. Ainuüksi asjaolu, et ala on siseriikliku kaitseala koosseisust välja arvatud, ei tähenda, et Natura 2000 võrgustiku kaitserežiim, sh loodusdirektiivi artikkel 6 lõikes 3 toodud asjakohase hindamise läbiviimise kohustus ei kohalduks. Ala pindala vähendamist saab lõppastmes hinnata ja otsustada Euroopa Komisjon ning seda on võimalik teha ainult juhul, kui ala seisund on
pöördumatult halvenenud, nii et ala ei saa enam anda panust võrgustiku eesmärgi ja loodusdirektiivi üldise eesmärgi saavutamiseks (EKo C-301/12, p 28-36). Euroopa Kohus on lähtunud seejuures eeldusest, et kõik võrgustikus olevad alad on võrgustiku toimimiseks vajalikud ning isegi kui liikmesriikidel on teatud kaalutlusruum loodusalade algsel valikul, puudub see alade võrgustikust väljaarvamiseks. Kui väidetakse, et ala hindamisel tehti teaduslik viga, siis tuleb seda ka tõendada. Komisjon võib ala ühendusega tähtsusega alade loetelust välja arvata vaid juhul kui ta on jõudnud järeldusele, et ala kaitse pole vajalik ka EL-i tasandil (EKo C-281/16, p 35 ja 36). Kui ala ei ole Komisjoni poolt Natura 2000 võrgustikust välja arvatud, kohaldatakse selle suhtes ka direktiivi artikkel 6 lg-sid 2,3 ja 4 (loodusdirektiivi artikkel 4 lg 5). Vaidlust ei ole selles, et Euroopa Komisjon ei ole metsateatistega hõlmatud ala loodusala piirdest välja arvanud. Kaebajale teadaolevalt ei ole Eesti riik esitanud Euroopa Komisjonile ka taotlust nende alade väljaarvamiseks. Samuti puuduvad andmed ekspertiiside või muude tõenduslike dokumentide kohta, mis kinnitaks ala väljaarvamise vajadust.
4.9.Natura hindamise vajalikkust hinnatakse lähtuvalt tegevuse võimalikust ebasoodsast mõjust Natura 2000 alale, mistõttu ei ole oluline, kas tegevus leiab aset Natura 2000 võrgustiku ala sees. Kaebaja juhib tähelepanu, et asjakohase hindamise vajalikkust ei saa välistada iseenesest ka seetõttu, et metsaraiet soovitakse teostada väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala. Loodusdirektiivi art 6 lg 3 kohaselt annab haldusorgan nõusoleku kavandatavaks tegevuseks ainult siis, kui ta on kindlaks teinud, et see ei avalda asjaomase (s.o Natura 2000 võrgustiku) ala terviklikkusele negatiivset mõju, ja teeb seda vajaduse korral pärast avalikkuse arvamuse saamist. Euroopa Kohtu seisukoha järgi tuleb igat kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib kahjustada ala kaitseeesmärke, pidada sellele alale olulist mõju omavaks (EKo, C-127/02 (Waddenzee), p 49). Euroopa Kohtu selgituste kohaselt võib Natura alale olulist mõju avaldada nii ala territooriumil kui ka väljaspool seda toimuv tegevus (EKo C-142/16, p 29). Seejuures on Euroopa Kohus rõhutanud seoses Natura 2000 alaga, et asjaolu, et projekt, mille keskkonnamõju hindamine on vaidlustatud asub Natura 2000 ala lähistel ei välista kuidagi loodusdirektiivi art 6 lg-s 3 kehtestatud nõuete kohaldatavust. Tulenevalt loodusdirektiivi art 6 lg 3 on iga kava või projekt, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju, allutatud keskkonnakaitsele (EKo, C-142/16, p 29). Riigikohus on rõhutanud, et kavandatava tegevuse kaudne mõju Natura alale ei pruugi olla vähem oluline kui otsene mõju (RKHKo 3-18-529, p 19). Kaebaja on seisukohal, et RMK poolt esitatud tõend üksnes kinnitab seda, et kõikide vaidlustatud metsateatiste puhul tuli läbi viia asjakohane Natura hindamine, mida vastustaja teinud ei ole ning mistõttu on vaidlustatud metsateatised õigusvastased. Praegusel juhul ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et ulatuslik metsaraie Natura 2000 võrgustiku alal või sellega piirnevalt ei oma sellele ebasoodsat mõju. Seega tuli vastustajal hindamine läbi viia, olenemata sellest, kas vaidlustatud metsateatised üksnes piirnevad Ontika maastikukaitsealaga või asuvad maastikukaitsealal, kuna objektiivse teabe põhjal ei olnud välistatud, et metsaraiel, s.o kavandataval tegevusel on eraldi või koos muude kavade või projektidega Natura alale oluline mõju (RKHKo 3-3-1-88-15, p 32). Kaebaja hinnangul seisneb ebasoodne mõju juba ainuüksi selles, et sedavõrd ulatuslik metsaraie suurendab elupaikade killustumist. Kahjustades ökoloogilisi protsesse, mõjutab killustatus metsa suutlikkust pakkuda ökosüsteemi teenuseid, nagu elupaikade tagamine (geenivool, eluslooduse levik), tolmeldamine. Metsaelupaikade järjepidevus, ent samuti kaitstud ja kaitsmata looduslike alade vaheline ruumiline ja funktsionaalne ühendatus, aitab suurendada Natura 2000 metsaalade sidusust. Täiendava negatiivse mõjuna saab tuua suurenevat tuulemurru ohtu. Metsaelupaiku ning maastiku kvaliteeti kahjustavad tormid on Euroopa Komisjoni hinnangul Euroopa metsadele tõsine oht
(Euroopa Komisjon. Natura 2000 ja metsad. I-II osa. Euroopa Liidu Väljaannete talitus, 2018, lk
114.Internetis: https://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/docs/Final%20Guide%20N 2000%20 %20Forests%20Part%20I-II-Annexes_et.pdf). Eelnevale vaatamata jääb kaebaja ülal toodu juurde, s.o ala välja arvamine siseriikliku Ontika maastikukaitseala koosseisust ei mõjuta vähimalgi määral loodusdirektiivist tulenevate kohustuste täitmist, kuivõrd ala välja arvamine Natura 2000 võrgustikust saab lõppastmes otsustada üksnes Euroopa Komisjon.
4.10.Kaebaja palub mõista Keskkonnaametilt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 15 277,80 eurot vastavalt menetluskulude nimekirjale (tl 179-185).
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata põhjendades oma seisukohta alljärgnevalt.
5.1.Esmalt märgib Keskkonnaamet, et haldusakti õiguspärasust tuleb hinnata selle andmise aja seisuga. Sellest järeldub, et kohus ei saa metsateatiste õiguspärasuse hindamisel võtta aluseks hiljem ilmnenud asjaolusid ega hinnanguid. Nõukogu direktiiv 92/43 EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kohta; edaspidi loodusdirektiiv) ja direktiiv 2001/42/EÜ (teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta) ei ole otsekohalduvad ning on Eesti siseriiklikku õigusesse üle võetud looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) ja Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) kaudu. Eesti õigusest ei tulenenud vaidlustatud registreeringute kinnitamise ajal kohustust viia Natura 2000 võrgustiku ala mõjutavate metsateatiste registreerimisel läbi keskkonnamõju hindamist. Tallinna Halduskohus on haldusasjas 3-20-2652 (jõustumata), kus ka kaebaja on menetlusosaline, märkinud: „Metsateatise registreerimisega metsaregistris annab KeA elektroonilises vormis haldusakti. Elektroonilisele haldusaktile kohaldatakse kirjalikule haldusaktile esitatavaid nõudeid, arvestades dokumendi elektroonilisest vormist tingitud erisusi (HMS § 55 lg 3). See, et seadus võimaldab elektroonilises vormis antud haldusakti puhul arvestada vormist tulenevaid erisusi, ei tähenda, et täitmata võiks jätta haldusmenetluse seaduses isikute kaitseks sätestatud olulised nõuded, sh haldusakti põhjendamise kohustuse (HMS § 56) ja vaidlustamisviite lisamise kohustuse (HMS § 57). (vt RKHK asjas 3-20-580) Antud juhul on lisatud vaidlustamisviited ja põhjendused osas, mis käsitlevad LKS § 55 lg-st 8 tulenevaid piiranguid, mis viitab kaalumise läbiviimisele. Metsateatise formaat ei võimalda haldusakti pikka põhjendamist. Samuti võib kohus lugeda haldusakti põhjendusteks vaideotsuste põhjendused ning arvestada ka kohtumenetluses esitatud põhjendusi (Riigikohus asjas nr 3-3-1- 29-12 jt). Neid arvestades pole põhjust asuda seisukohale, et KeA kaevatavad otsused polnud kohtulikult kontrollitavad”. Ka kõik käesoleva kohtuasja raames vaidlustatud metsateatised sisaldava põhjendusi ning tingimusi ning arvestades metsateatise formaadist tulenevat erisust, on asjakohane lugeda haldusakti täiendavateks põhjendusteks ka kohtumenetluses esitatud põhjendused. Seega ei ole Keskkonnaamet registreeringute kinnitamisel rikkunud HMS sätteid. KeHJS § 3 lg 1 kohaselt keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju või kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. KeHJS § 11 lg 2 nähtub, et keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) vajalikkuse üle otsustatakse tegevusloa taotluse menetlemisel. See kehtib ka KeHJS § 3 lg 1 p 2 korral. KeHJS § 7 sätestab tegevusloa mõiste. Riigikogu otsustas KeHJS muutmise seaduse (jõustunud 01.07.2008, RT I 2008, 34, 209) eelnõu menetlemisel, et
KeHJS § 7 tegevuslubade loetelusse metsateatise lisamine ei ole põhjendatud, vaid see vajab põhjalikumat analüüsi. (KeHJS muutmise seaduse (RT I 2008, 34, 209) eelnõu menetlemise materjalidega on võimalik tutvuda Riigikogu kodulehel veebiaadressil: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/e545ef83-725f-75ea-9a
7c04c212fd1b/Keskkonnamõju%20hindamise%20ja%20keskkonnajuhtimissüsteemi%20seadus 20muutmise %20seadus Vt failid „Seletuskiri II lugemise teksti juurde” ja „me_trykk”.) Sellest tulenevalt ei loeta metsateatist tegevusloaks KeHJS § 7 mõistes. Sellisele seisukohale jõudis ka Tallinna Ringkonnakohus oma 09.02.2021 otsuses 3-20-605. Keskkonnaamet peab vajalikuks lisada, et kaitstava ala tsoneerimisel ja kaitsekorra kavandamisel hinnatakse alal lubatavate tegevuste mõju väärtustele. Kaitsekorrad kehtestatakse sellised, et oleks tagatud väärtuse seisundi säilimine ja paranemine. Kehtestatud kaitsekord peab tagama, et kaitseeeskirjaga lubatud tegevustel ei ole olulist negatiivset mõju neile väärtustele, mille kaitseks konkreetne ala on moodustatud. Ühtlasi, nagu Tallinna Halduskohus on viidatud kohtuotsuse p 48 selgitanud, ei tähenda KeHJS kohase eelhinnangu andmise kohustuse puudumine seda, et Keskkonnaamet ei peaks raiete lubamisel hindama nii kavandatavate kui juba eelnevalt toimunud ja keskkonda juba mõjutanud raiete koosmõju. Käesolevalt on Keskkonnaamet seda ka teinud.
5.2.Keskkonnaamet on seisukohal, et nii vaidlustatud registreeringud nr 50000455627 ja 50000455671, kui ka registreeringud nr 50000438621, 50000438623, 50000451093, 50000455745, 50000455819, 50000456115 ja 50000469147, mis on kaebajale teadaolevalt realiseerimise tõttu kehtivuse kaotanud ja millede puhul palutakse tagantjärele tuvastada nende õigusvastasus, olid antud kooskõlas HMS § 54. MS § 41 lg 7 kohaselt kontrollib Keskkonnaamet nõuetekohase metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele. Keskkonnaametil on õigus kavandatud raiete registreerimisest keelduda vaid juhul, kui kavandatud raie ei vasta õigusaktide nõuetele (MS § 41 lg 8). Juhul, kui kavandatud raie vastab õigusaktide nõuetele, registreerib Keskkonnaamet selle metsaregistris4 (MS § 41 lg 81). Eeltoodust tulenevalt kuulub Keskkonnaameti pädevusse metsateatise menetluses kontrollida kavandatud raie vastavust õigusaktide nõuetele, sealhulgas MS ja selle alusel antud määrustes sätestatud nõuetele ning ka LKS ja selle alusel antud õigusaktide nõuetele. Kui kavandatud raie vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele, registreerib Keskkonnaamet selle metsaregistris.
5.3.Keskkonnaamet selgitab järgnevalt kokkuvõtlikult, millest on lähtutud vaidlustatud metsateatiste läbivaatamisel. Arvestades Euroopa Komisjoni teatist (Euroopa Komisjoni teatis „Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted (2019/C 33/01)”, Euroopa Liidu Teataja C 33, 25.01.2019.) (peatükk 1.3.) tuleb loodusdirektiivi artiklis 6 sätestatud kohustused üle võtta siseriiklikku õigusesse. Kusjuures selle artikli lg 2, 3 ja 4 kohaldatakse ka linnualade suhtes (peatükk 1.4.1.). Artikkel 6 sätete ülevõtmine tähendab sisuliselt seda, et liikmesriigid on kohustatud kavandama kõigi erikaitsealade suhtes kaitsemeetmed ning võtma vastu asjakohased õiguslikud, halduslikud või lepingulised meetmed. Täpne õiguslike, halduslike või lepinguliste meetmete valik on liikmesriikide enda teha (peatükk 2.4.2). Küll aga tähendab see seda, et igale Natura 2000 alale tuleb kaitse-eesmärk kehtestada ning seda kõikidele alal olulisel määral esinevatele liikide ja elupaigatüüpide lõikes (peatükk 2.3.1.). Eesti praktikas on loodusdirektiivi artikkel 6 kohustused üle võetud 05.08.2004 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” (edaspidi korraldus 615), millega on kinnitatud Euroopa Komisjonile esitatud Natura 2000 võrgustiku alade – linnualade ja loodusalade nimekiri (edaspidi Natura 2000 alad). Selle korralduse
eesmärk on määratleda Euroopa Komisjonile esitatud Natura ala piirid ja üldised kaitse-eesmärgid (milliste liikide ja elupaigatüüpide kaitseks ala esitatakse). Registreeringutega nr 50000455627 ja 50000455671, kui ka registreeringutega nr 50000438621, 50000438623, 50000451093, 50000455745, 50000455819, 50000456115 ja 50000469147 hõlmatud raiealad jäävad Ontika loodusalale (keskkonnaregistri kood RAH0000542). Korralduse 615 lisa 1 p 2 alampunkti 268 kohaselt on Ontika loodusala asutatud loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide: vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) kaitseks ning II lisas nimetatud liigi laialehise nestiku (Cinna latifolia) isendite elupaikade kaitseks. Ontika loodusala kaitse-eesmärgid tagatakse siseriiklike õigusaktidega, valdav osa alast jääb Ontika maastikukaitsealale (keskkonnaregistri kood KLO1000554). Keskkonnaregistri andmetel ei jää registreeringutega nr 50000455627, 50000455671, 50000438621, 50000438623, 50000451093, 50000455745, 50000455819, 50000456115 ja 50000469147 hõlmatud alad (maaüksus Kohtla metskond 34, katastritunnus 80201:001:0340) ühegi kaitstava (siseriikliku õigusaktiga kaitstud) loodusobjekti piiresse. LKS § 4 lg 1 kohaselt on kaitstavad loodusobjektid: 1) kaitsealad; 2) hoiualad; 3) kaitsealused liigid ja kivistised; 4) püsielupaigad; 5) kaitstavad looduse üksikobjektid; 6) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Registreeringutega nr 50000455627, 50000455671, 50000438621, 50000438623, 50000451093, 50000455745, 50000455819, 50000456115 ja 50000469147 hõlmatud ala asub küll Ontika loodusalal, kuid seda ei ole arvatud ühegi kaitstava loodusobjekti koosseisu. LKS § 69 lg 2 kohaselt on tegemist Natura 2000 võrgustiku alaga, mis on LKS tähenduses kaitseala, hoiuala, püsielupaik või kaitstav looduse üksikobjekt, eriloodusala loodusdirektiivi tähenduses. Registreeringutega nr 50000455627, 50000455671, 50000438621, 50000438623, 50000451093, 50000455745, 50000455819, 50000456115 ja 50000469147 hõlmatud ala on kunagi kuulunud Ontika maastikukaitseala koosseisu, kuid arvati sellest välja Vabariigi Valitsuse 17.04.2017 määrusega nr 74 „Ontika maastikukaitseala kaitse-eeskiri” (edaspidi Ontika kaitse-eeskiri). Ontika kaitse-eeskirja koostamisel kontrolliti üle ala loodusväärtused ning kaalutluse tulemusena leiti, et kaitseala nurgas looduskaitseliselt väärtuslikke ja elupaigatüübi kriteeriumitele vastavaid metsi ei asu. Ontika kaitse-eeskirja seletuskirja (Veebis leitav https://www.envir.ee/sites/default/files/ontika_seletuskiri.pdf ) p 2.4. kohaselt arvatakse kaitse alt välja ligi 40 ha suure inimmõjuga ja tugevalt kuivendatud metsa endise Uikala lahustüki kirdenurgas, mis kõik jääb riigiomandis olevale maaüksusele Kohtla metskond 34 (80201:001:0340). Sealne mets ei vasta loodusdirektiivi elupaigakriteeriumitele ega ole kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaik. Ontika loodusala osa, mis enam siseriikliku kaitse alla ei kuulu, on kavas ka loodusala piiridest välja arvata. Loodusala piiride muutmine on aeganõudev protsess, mis käib Euroopa Komisjoni kaudu. Eeldatavasti esitab Keskkonnaministeerium ettepaneku Ontika loodusala piiride muutmiseks, millega kõnealuste registreeringutega hõlmatud ala ka loodusala koosseisust välja arvatakse, selle aasta lõpus või järgmise alguses. Osal registreeringutega nr 50000455627, 50000455671, 50000438621 ja 50000438623 hõlmatud alast on loodusdirektiivi elupaikade kihil (Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) väärtuste kiht) märgitud elupaigatüüp vanad laialehised metsad (*9020). Vanad laialehised metsad on vanad salumetsad, mille puurindes valitsevad pärn, tamm, vaher, jalakas või saar (ehk laialehised puuliigid). Registreeringutega nr 50000455627 ja 50000455671 raiesse kavandatud alal (kvartali JH019 eraldised 3 ja 4) kasvavad küpsed kuuse enamusega puistud (07.01.2020 metsaregistrisse kantud ja käesolevalt kehtivate metsa inventeerimisandmete järgi), mille koosseisus esineb ka mändi ja kaske, kuid mitte laialehiseid puuliike.
Registreeringute nr 50000438621 ja 50000438623 alusel lageraie korras raiutud alal (kvartali JH019 eraldis 6 ja kvartali JH020 eraldis 1) kasvasid enne raiet küpsed kase enamusega puistud (viimased raie-eelsed inventeerimisandmed, metsaregistrisse kantud 16.08.2018), mille kooseisus esines ka mändi ja kuuske, kuid mitte laialehiseid puuliike. Metsatüübilt kuuluvad nimetatud alad mitte salumetsade, vaid kõdusoometsade metsatüüpi (kõdusoometsade kasvukohatüüpideks on jänesekapsa-kõdusoo või mustika-kõdusoo kasvukohatüübid). Kokkuvõtvalt, registreeringutega nr 50000455627, 50000455671, 50000438621 ja 50000438623 hõlmatud alal kasvav või kasvanud mets ei vasta tegelikkuses loodusdirektiivi elupaigatüübile vanad laialehised metsad (*9020). Registreeringutega nr 50000451093, 50000455745, 50000455819, 50000456115 ja 50000469147 hõlmatud alal elupaigatüübiks märgitud alasid, kaitstavaid liike ega kivistisi registreeritud ei ole. Vaidlusalused registreeringud nr 50000455627, 50000455671, 50000438621, 50000438623, 50000451093, 50000455745, 50000455819, 50000456115 ja 50000469147 on registreeritud metsateatiste automaatmenetluse tulemusena metsaregistris ajavahemikus 04.11.2020– 08.02.2021. Registreeringutega nr 50000455627, 50000455671, 50000438621, 50000438623, 50000451093, 50000455745, 50000455819, 50000456115 ja 50000469147 on antud õigus teostada lageraiet. MS § 28 lg 4 p 1 kohaselt kuulub lageraie uuendusraiete hulka ning sama paragrahvi lg 6 kohaselt tehakse uuendusraiet, et võimaldada metsa uuendamist või uuenemist. MS § 29 lg 4 kohaselt on lageraie lubatud puistus, mis vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: 1) puistu koosseisu põhjal kaalutud esimese rinde keskmine vanus on võrdne puistu koosseisu põhjal kaalutud esimese rinde raievanusega või sellest suurem; 2) puistu on saavutanud käesoleva paragrahvi lg 6 p 1 alusel kehtestatud keskmise rinnasdiameetri; 3) puistu rinnaspindala või täius on väiksem käesoleva paragrahvi lg 6 p 2 alusel kehtestatust. Keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri” § 3 on toodud ära lageraiet lubavad parameetrid puistu vanuse, täiuse ja enamuspuuliigi rinnasdiameetri osas. Registreeringutega nr 50000455627, 50000455671, 50000438621, 50000438623, 50000451093, 50000455745, 50000455819, 50000456115 ja 50000469147 on lageraiesse kavandatud küpsed puistud, milliste keskmised vanused on suuremad lubatavast minimaalsest uuendusraiet (sh lageraiet) lubavast raievanusest. Tulenevalt ülaltoodust on sellistes puistutes lageraie teostamine õigusaktidega kooskõlas. Lisaks on kavandatud lankide suurused kooskõlas MS § 29 lg 11 toodud pindala piirangutega.
5.4.Kokkuvõtvalt märgib Keskkonnaamet, et kõik vaidlusalused metsateatised on kooskõlas MS ja LKS sätestatuga. Samuti märgib Keskkonnaamet, et kuigi metsateatiste puhul ei anta KeHJS kohast KMH eelhinnangut, on Keskkonnaamet veendunud, et lubatud raietega ei kaasne ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile. Tegemist on alaga, mis tugeva inimmõju ja puuduvate loodusväärtuste tõttu on Ontika maastikukaitsealalt välja arvatud. Ontika maastikukaitseala kaitsekord tagab ka Ontika loodusala väärtuste säilimise. Tulenevalt eeltoodust ei nõustu Keskkonnaamet kaebaja väitega, et Keskkonnaameti ei ole kontrollinud kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ning et kontrollimise tulemusena oleks pidanud jõudma järeldusele, et käesoleva kaebusega vaidlustatud metsateatiste alusel kavandatud raied õigusaktide nõuetele ei vasta, mistõttu oleks tulnud metsateatiste registreerimisest keelduda.
5.5.Vastustaja märgib veel, et tema hinnangul puudub keskkonnaorganisatsioonil õigus esitada tuvastamiskaebust preventiivsel eesmärgil.
5.6.Vastustaja ei esitanud seisukohta kaebaja menetluskude väljamõistmise taotlusele.
KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT
6.Kolmas isik RMK palub jätta kaebuse rahuldamata alljärgnevatel põhjustel.
6.1.Kaebaja on tuginenud kaebuses sellele, et vaidlustatud metsateatistega on antud luba raiete tegemiseks Natura 2000 võrgustikku kuuluval Ontika loodusalal ilma, et läbi oleks viidud Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (loodusdirektiiv) art 6 lg-ga 3 nõutud hindamine, mille vajalikkust on haldusakti õiguspärasuse eeldusena korduvalt kinnitanud Euroopa Kohus. Kavandatud raied jäävad kõik väljapoole Ontika maastikukaitseala ja piirnevad vaid osaliselt Ontika maastikukaitseala Uikala sihtkaitsevööndiga. Ontika maastikukaitseala Uikala sihtkaitsevööndi piire muudeti oluliselt 04.04.2017 vastuvõetud kaitse-eeskirjaga. Kaitse-eeskirja seletuskirja kohaselt tuleb edaspidi Ontika loodusala piir viia vastavusse Uikala sihtkaitsevööndi piiriga. Seletuskirjas on märgitud järgmist: „Seoses Pangametsa ja Uikala sihtkaitsevööndi piiride korrigeerimisega tuleb kõnesoleva kaitse-eeskirja alusel Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” alusel moodustatud Pangametsa loodusala piir viia vastavusse Pangametsa sihtkaitsevööndi piiriga ning Ontika loodusala piir vastavusse Uikala sihtkaitsevööndi piiriga. Pärast määruse jõustumist tehakse Euroopa Komisjonile ettepanek Pangametsa ja Ontika loodusala piiride muutmiseks. Seletuskirjas on selgitatud, et Ontika loodusala piiride vähendamine on tingitud tugeva inimmõjuga ja loodusdirektiivi elupaigatüübi kriteeriumitele mittevastavate metsade mahaarvamisest loodusalast.“ Loodusala osakaal vähenes riigiomandis oleval katastriüksusel Kohtla metskond 34 (80201:001:0340) 40,7 ha. Vaidlustatud metsateatistega on kavandatud raied just neile aladele, mis eeltoodud põhjusel on kavandatud välja arvata Ontika loodusala piiridest. Kuna Ontika maastikukaitsealast juba välja arvatud ja loodusalast väljaarvatav osa ei vasta neile kriteeriumitele, mille alusel see ala loodusala koosseisu arvati, siis puudub vajadus kaitsta seal väärtusi, mida seal tegelikult pole. Seetõttu on õigustatud seal tavapärase majandustegevuse lubamine.
6.2.RMK ei nõustu kaebaja väitega, et Keskkonnaamet (vastustaja) ei ole sisuliselt hinnanud metsateatiste vastavust kehtivale õigusele. Vastupidi, vastustaja on nende metsateatiste registreeringutele, kus raieala piirneb Ontika maastikukaitsealaga, lisanud ka vastav hoiatuse Seega on vastustaja rakendanud uurimispõhimõtet (selgitanud välja asjas olulist tähtsust omavad asjaolud). RMK leiab, et vastustaja on vaidlustatud metsateatisi menetlenud kehtivat korda järgides, otsused on põhjendatud. Metsateatise registreerimisel tuli Keskkonnaametil vaadata, kas kavandatud lageraied on lubatavad. Metsaseaduse § 41 lõikest 7 tulenevalt peab Keskkonnaamet kontrollima metsateatisega kavandatud raie vastavust õigusnormidele. Sama paragrahvi lõike 81 kohaselt, kui kavandatud raie vastab õigusaktide nõuetele, registreerib Keskkonnaamet selle metsaregistris.
6.3.Kaebaja väidab, et metsateatistega kavandatud raied ei ole seotud Ontika loodusala kaitseeesmärkide saavutamisega ega ole kaitse-eesmärkide saavutamiseks vajalikud. Nagu ülal on selgitatud, siis kavandatud raied jäävad alale, mis on välja arvatud Ontika maastikukaitsealast ja mille väljaarvamiseks Ontika loodusala piiridest on kavandatud esitada ettepanek Euroopa Komisjonile. Seda põhjusel, et need alad ei vasta elupaiga kriteeriumitele, mille alusel need loodudala koosseisu arvati.
6.4.Kokkuvõtvalt leiab RMK, et vaidlustatud haldusaktid on nii formaalset kui ka materiaalselt õiguspärased. Kuna metsateatised ei puuduta antud juhul kellegi õigusi peale teatise esitaja, siis ei olnud ka vajadust kedagi menetlusse kaasata.
6.5.RMK märgib, et kaebaja on esitanud kohtule Euroopa Komisjoni 09.06.2021 teate „Juuni rikkumisvastaste meetmete pakett: peamised otsused“. RMK-le jääb arusaamatuks, mis põhjusel on kaebaja viidatud teate kohtule esitanud. Kõnealusest teatest nähtub üksnes see, et keegi on pöördunud Euroopa Komisjoni poole ning
pöördumise põhjal on Euroopa Komisjon teostanud formaalse kontrolli. Seejuures alustab Euroopa Komisjon sellist kontrolli seoses iga pöördumisega, mis komisjonile esitatakse. Kontrolli formaalsust kinnitab asjaolu, et teatest nähtuvalt ei ole Euroopa Komisjon teinud Eesti riigile ühtegi konkreetset etteheidet, vaid on andnud üksnes üldiseid juhiseid selle kohta, millised peaksid Eesti Natura 2000 alasid käsitlevad kaitse-eeskirjad olema. Lisaks juhib RMK tähelepanu, et käesoleva vaidluse kontekstis on Euroopa Komisjonile edastatud valeandmeid. RMK on varasemalt selgitanud, et vaidlusaluste metsateatistega hõlmatud eraldised üksnes piirnevad Ontika maastikukaitsealaga lääne-, lõuna ning edelasuunas, ega asu Ontika maastikukaitsealal (vt kolmanda isiku 03.06.2022. a taotlus tõendi esitamiseks).
6.6.Lisaks eelnevale on RMK-le arusaamatu, millist tähtsust omavad käesoleva asja lahendamisel asjaolud, mida kaebaja soovib nimetatud tõendiga tõendada. See, kas Eesti õigussüsteem vastab EL-i direktiivides kehtestatud nõuetele, ei ole käesoleval juhul asjakohane, kuivõrd Euroopa Liidu direktiivid ei ole otsekohalduvad. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikkel 288 sätestab, et direktiiv on saavutatava tulemuse toimimise seisukohalt siduv iga liikmesriigi suhtes, kellele see on adresseeritud, kuid jätab vormi ja meetodite valiku selle riigi ametiasutustele. Selleks, et liikmesriikidele ja nende kodanikele saaks direktiivist õigusi ja kohustusi tekkida, tuleb direktiiv siseriiklikku õigusesse üle võtta. Direktiivi ülevõtmise eest vastutab liikmesriigi seadusandja. Samas liikmesriigi kodanikud, juriidilised isikud ja muud asutused võivad mõistlikult eeldada, et liikmesriigi seadusandja on võtnud direktiivid üle korrektselt. Eespool toodu kohaselt on Euroopa Komisjon teinud Eestile ettepaneku seoses elupaikade ja KMH strateegilise hindamise direktiividega. Nagu öeldud, saab direktiiv olla suunatud üksnes liikmesriigile, aga mitte selle kodanikele jms asutustele. Seega saab kõnealune Euroopa Komisjoni teade olla suunatud üksnes Eesti riigile, aga mitte vastustajale ja kolmandale isikule. Vastustaja ja kolmanda isiku puhul ei ole tegemist seadusandliku organiga, st vastustaja ja kolmas isik ei saa kuidagi mõjutada seda, kuidas direktiiv on siseriiklikusse õigusesse üle võetud ja kas seda on tehtud korrektselt. Vastustaja ja kolmas isik saavad oma tegevuses lähtuda üksnes Eesti Vabariigi seadusandja poolt kehtestatud ja kehtivatest õigusaktidest ning seda on vastustaja ja kolmas isik käesoleval juhul ka teinud. Kaebaja püüd tõendada Eesti siseriiklike õigusaktide ja EL-i õigusaktide omavahelisi vastuolusid jääb arusaamatuks ka seetõttu, et kaebaja on ise nõustunud, et puudub vastuolu asjakohaste siseriiklike õigusaktide ja EL-i direktiivide vahel (vt kaebaja 03.06.2022. a taotlus, p 7). Seega on ka kaebaja kaebuses ise möönnud, et käesoleval juhul ei esine vastuolusid siseriikliku õiguse ja EL-i direktiivide vahel.
6.7.Ekslik on kaebaja väide, et vastustaja on oma 07.02.2022. a kirjas nr 7-4/22/2422 asunud seisukohale, et loodusdirektiivi artikli 6 lg 3 kohaselt ei saa ohustavale tegevusel ilma asjakohase hindamiseta luba anda. Viidatud tõendiga tutvudes nähtub, et vastustaja on refereerinud Euroopa Komisjoni Natura 2000 alade kaitsekorralduse juhendit. Tegemist ei ole vastustaja enda seisukohaga. Seoses väitega, et siseriiklikul tasandil metsateatiste menetlemisel KMH-d ilmtingimata läbi ei viida, juhib RMK tähelepanu, et kehtivad seadused ei nõua, et enne iga metsateatise väljastamist tuleb teostada KMH. Siseriiklikus õiguses reguleerib KMH teostamist keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS). KeHJS § 3 lg 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju või kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Nagu eespool öeldud, siis lähtuvad vastustaja ja kolmas isik oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest. Seega on õige vastustaja väide, et siseriiklikul tasandil metsateatiste menetlemisel KMH-d ilmtingimata läbi ei viida, kuivõrd kehtivate siseriiklike õigusaktide kohaselt ei ole KMH teostamine alati nõutav. Eelnevaga seoses rõhutab RMK, et alates 2017. aastast on RMK ise peatanud riigimetsas Natura
metsaelupaigatüübina inventeeritud metsa majandamise kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndites ning hoiualadel.
6.8.Seoses kolmanda isiku poolt 03.06.2022 kohtule esitatud dokumendiga on kaebaja asunud seisukohale, et vaidlusaluste metsateatistega hõlmatud maa-ala on jätkuvalt osa Natura 2000 võrgustikust, kuivõrd Natura 2000 võrgustikust välja arvamist saab otsustada üksnes Euroopa Komisjon. Samuti on kaebaja leidnud, et Natura hindamise vajalikkust hinnatakse lähtuvalt tegevuse ebasoodsast mõjust Natura 2000 alale, mistõttu ei ole oluline, kas tegevus leiab aset Natura 2000 võrgustiku ala ees. RMK märgib esmalt, et talle ei ole teada, mis põhjusel arvati vaidlusalune piirkond kunagi Natura 2000 võrgustiku hulka. Oluline on, et siseriikliku õiguse kohaselt on nimetatud vähemväärtuslik ja tugeva inimmõjuga ala maastikukaitseala piiridest välja arvatud. Nagu RMK on varasemalt selgitanud, muudeti 2017. aastal oluliselt Ontika maastikukaitseala Uikala sihtkaitsevööndi piire. 04.04.2017 vastu võetud kaitse-eeskirja seletuskirja kohaselt viidi Ontika maastikukaitseala piir vastavusse Uikala sihtkaitsevööndi piiriga. Eelneva tulemusel vähenes maastikukaitseala osakaal riigi omandis oleval katastriüksusel Kohtla metskond 34 ligi 40,7 ha võrra. Seejuures eelnes vastavale otsusele ekspertiis. 2002. aastal, st enne kui vaidlusalune piirkond Ontika maastikukaitseala piiridest välja arvati, teostati kõnealuses piirkonnas ekspertiis. Ekspertiisi eesmärgiks oli tuvastada, kas kõnealusel alal esineb kaitse alal võetud maastikke, kaitsealuseid liike, elupaigatüüpe või muid maastikukaitsealal kaitstavaid loodusväärtuseid. Spetsialistid tegid kindlaks, et vaidlusalusel alal ühtegi maastikukaitsealal kaitstavat väärtust ei esine. Just seetõttu arvatigi kõnealused alad Ontika maastikukaitseala piiridest välja. Vaidlusaluste metsateatiste alusel kavandati raied just sellele maastikukaitseala piiridest välja arvatud alale. Lisaks sellele, et vaidlusalune ala arvati Ontika maastikukaitseala piiridest välja, juhib RMK tähelepanu, et vaidlusalustel eraldistel, millel raiet teostati, kaitstavaid elupaigatüüpe ei esine. Ontika maastikukaitseala kaitse-eeskirja kohaselt kaitstakse Ontika maastikukaitsealal järgmiseid elupaigatüüpe ja liike: laialehised metsad, rohundite rikkad kuusikud, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning laialehine nestik. Kuivõrd vaidlusalustel eraldistel ühtegi Ontika maastikukaitsealal kaitstavat liiki ega elupaika ei asu, siis ei saanud vaidlusalustel eraldistel teostatud raie kuidagi Ontika maastikukaitsealal kaitstavaid liike ja elupaiku negatiivselt mõjutada. Seoses eelnevaga juhib RMK tähelepanu veel sellele, et metsaregistrist on igaühel võimalik näha, millistel eraldistel ja millised III kaitsekategooria kaitsealuste liikide elupaigad ja vääriselupaigad asuvad. I ja II kaitsekategooria kaitsealused liigid on võetud kaitse alla õigusaktidega ning nendesse kaitsekategooriatesse kuuluvate liikide täpseid elupaiku ei avalikustata. See aga ei tähenda, et I ja II kaitsekategooria liikide elupaikade asukoha väljaselgitamine võimalik ei ole. Nimetatud kaitsekategooriasse kuuluvate liikide elupaigad on nähtavad eelkõige seeläbi, kui eraldisele on väljastatud metsateatis. Kui eraldisel, millele on metsateatis antud, esineb või eraldisega piirneb mõni I või II kaitsekategooria kaitsealuse liigi elupaik, siis kuvatakse vastav hoiatus metsateatisel. Kaebuses on kaebaja esitanud umbmääraseid väiteid selle kohta, justkui ei oleks võimalik kontrollida, kas vaidlusalustel metsateatistel asub kaitsealuseid elupaiku või mitte. Vastavaid asjaolusid on kaebajal võimalik kontrollida metsaregistrist. Seega praegusel juhul on nii kaebajal kui ka kohtul võimalik kontrollida, kas vaidlusaluste metsateatistega hõlmatud eraldistel asub kaitsealuseid elupaiku või mitte. Eelnevaga seonduvalt ei vasta tõele kaebaja väide, et RMK-le väljastatud metsateatiste alusel planeeritud või teostatud raiete tagajärjel toimub elupaikade killustumine. Selleks, et raietega kaasneks elupaikade killustumine, peaks RMK teostama raieid otseselt elupaigas. Raiete teostamisega väljaspool elupaiku, st aladel, kus elupaiku ei esine, ei saa kaasneda elupaikade killustumist. Ka ei vasta tõele kaebaja väited selle kohta, nagu saaksid raiete tagajärjel kannatada ökosüsteemi teenused (nt geenivool, eluslooduse levik jne). Just vastupidiselt
võimaldab erivanuseline mets metsas kasvada ja elutseda rohkematel liikidel. Näiteks soodustab raiega kaasnev metsa noorenemine metsas selliste liikide levimist, mis eelistavad kasvamiseks just nooremaid metsi. Kaebaja väited selle kohta, nagu kahjustaksid raied puude ja põõsaste tolmeldamist ning seemnete levikut, on alusetud ja tõendamata. Puudub mistahes alus väitmaks, et nii tuultolmlejate (valdavalt okaspuud) kui ka putuktolmlejate (valdavalt lehtpuud) tolmlemine saaks raiete mõjul kahjustada. Seoses kaebaja väitega, et Natura 2000 alast välja arvamise saab otsustada üksnes Euroopa Komisjon, mistõttu tuleb vaidlusalusel alal endiselt lähtuda EL direktiividest, rõhutab RMK veelkord, et EL direktiivid ei ole otsekohalduvad. Direktiividest tulenevad õigused ja kohustused üksnes liikmesriikidele, mitte aga liikmesriikide kodanikele või ametiasutustele jms. RMK riigiasutusena lähtub oma tegevuses kehtivatest siseriiklikest õigusaktidest.
6.9.menetluskulude osas märgib RMK, et on seisukohal, et kaebaja õigusabi ajakulu on liialt suur ning ilmselgelt ülepaisutatud. RMK peab kaebaja õigusabi ajakulu seoses haldusasjaga nr 3-21-1203 põhjendatuks 37 tunni ja 25 minuti ulatuses. RMK peab kaebaja õigusabi ajakulu seoses haldusasjaga nr 3-21-812 põhjendatuks 24 tunni ja 42 minuti ulatuses. Arvestades, et haldusasi nr 3-21-812 jaotati kaheteistkümneks erinevaks haldusasjaks, on käesoleva haldusasja osa 2 tundi ja 3 minutit (24h 42min=1482min/12=123min=2h 3min). Seega kokkuvõtvalt peab RMK kaebaja õigusabi ajakulu põhjendatuks kokku 39 tunni ja 8 minuti (37h 25min + 2h 3min) ulatuses (vt ka tl 192-194p).
6.10.RMK palub kaebajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 2634,95 eurot (ilma käibemaksuta, so koos käibemaksuga 3161,94 eurot) vastavalt menetluskulude nimekirjale (tl 195-199p).
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7.Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus tuleb rahuldada. Kohus põhjendab oma seisukohti järgnevalt.
8.Kaebaja taotleb käesolevas kaebuses pärast nõude lõplikku muutmist vastustaja poolt väljastatud ja otsuse tegemise ajaks kas realiseeritud või kehtivuse kaotanud metsateatiste nr 50000438621; 50000438623; 50000451093; 50000455745; 50000455819; 50000456115 ja 50000469147 ning 50000455627 ja 50000455671 õigusvastasuse kindlakstegemist tuvastamiskaebusega. Kohus leidis oma 22.10.2021 ja 18.04.2022 määruses, et käesoleval juhul on tuvastamiskaebusele ülemine esialgselt tühistamiskaebuselt lubatav ja jättis rahuldamata vastustaja taotlused menetluse lõpetamiseks.
9.Metsateatiste väljastamise menetlust reguleerib eelkõige, aga mitte ainult, metsaseadus (edaspidi ka MS). MS § 41 lg 1 p 1 kohaselt esitab metsaomanik või tema esindaja Keskkonnaametile kavandatavate raiete kohta metsateatise MS § 41 lg 4 sätestatud viisil (paberil, digitaalselt allkirjastatuna e-kirjaga või muu elektroonilise kanali kaudu, mis võimaldab ühest tuvastamist. MS § 41 lg 7 kohaselt kontrollib Keskkonnaamet nõuetekohase metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja seaduses ettenähtud juhtudel kehtivatele inventeerimisandmetele või tegelikele andmetele metsa seisundi, vanuse, rinnaspindala ning varude suuruse kohta, kui inventeerimisandmed ei vasta tegelikkusele. Juhul, kui kavandatud raie vastab õigusaktide nõuetele, registreerib Keskkonnaamet selle MS § 41 lg 81 alusel metsaregistris ja metsaseaduse § 41 lg 13 alusel võib metsaomanik teha raiet 12 kuu jooksul pärast raie registreerimist metsaregistris. Juhul, kui kavandatud raie ei vasta õigusaktide nõuetele, on Keskkonnaametil õigus tegevus põhjendatud kirjaliku haldusaktiga keelata (MS § 41 lg-le 8).
10.Vastavalt keskkonnaministri 11.08.2017 määruse nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ (edaspidi ka määrus nr 28) § 2 lg 3 kontrollib Keskkonnaamet 15 tööpäeva jooksul pärast metsateatise saamist selle nõuetekohasust ja raie vastavust õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Vastavalt sama määruse § 4 lg-le 1 registreeritakse õigusaktide nõuetele vastav raie metsaregistris. Kui metsateatis on esitatud paberil või digitaalselt allkirjastatuna e-kirjaga, saadab Keskkonnaamet metsateatise esitajale raie registreerimise kohta registriväljavõtte. Sama määruse § 4 lg 2 kohaselt võib keskkonnaamet põhjendatud juhtudel seada õigusaktidest lähtuvalt täiendavaid tingimusi metsateatisega kavandatud raie tegemiseks. Metsaregistris registreeritud metsateatist ja sellega seotud dokumente säilitatakse metsaregistris 10 aastat (määrus nr 28 § 5 lg 2).
11.Kohus märgib kõigepealt, et metsateatise mõiste iseenesest on metsaseaduses keeleliselt ebaõnnestunud ja puhtkeelelises mõistes isegi eksitav ning praktilises õiguslikus kasutuses segadust tekitav. Sisuliselt on tegemist raieloa taotlusega, mitte teatisega metsa kohta. Taotluse alusel väljastatakse alles pärast seadusega nõutud vajalike kontrollide läbimist raieluba (registreeritakse metsateatis metsaregistris – antakse raieloa sisuga haldusakt) või keeldutakse raieõiguse andmisest. Kohus märgib, et sellise olemuslikult eksitava mõiste kasutamine tekitab paratamatult vajaduse mõiste kasutamisel tähelepanelikult jälgida, millises mõttes metsateatise mõistet mingil ajahetkel seaduses ja ka haldusmenetluses kasutatakse. Kohus on seisukohal, et selline sisuliselt ebamäärane mõistekasutus aitab osaliselt kaasa ka sellele, et paratamatult tekkivad vaidlused metsateatise õigusliku olemuse üle, kuigi oma sisult on tegemist lihtsa metsa raieõigust andva ja teatavatel juhtudel ka osaliselt piirava (keskkonnakasutus)loaga. Eeltoodut silmas pidades on siiski kohtul võimalik käesolev vaidlus lahendada ja puudub vajadus algatada õigusselguse küsimuses põhiseadusliku järelevalve kohtumenetlust.
12.Teoreetilises plaanis ei ole vaatamata mõiste keelelisele ebaselgusele vaidlust, et kavandatud raie lubamise või mittelubamise põhjendusi sisaldava metsateatise registreeringu või sellest keeldumise näol on tegemist haldusaktiga ning metsateatisega kavandatud raie lubatavuse hindamisel on Keskkonnaametil kohustus kontrollida, et metsaraie lubamine oleks muuhulgas kooskõlas õigusaktide nõuetega. HMS § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Kohus märgib, et metsateatis on küll ühtlasi isiku taotlus, mis väljendab tema raiesoovi, kuid peale raie lubatavuse kontrollimist, raie lubamist ja metsateatise metsaregistris registreerimist, sh tingimuste kehtestamist kooskõlas määruse nr 28 § 4 lg-ga 2, sisaldab registrisse kantud metsateatis ühtlasi ka pädeva haldusorgani otsustust kavandatavate raiete lubamise kohta. Raie registreerimisest keeldumine vastab seejuures samuti haldusakti tunnustele. Ka kohtupraktikas on nt metsateatisel tehtud keeldumine loetud haldusaktiks (RKHK lahend asjas nr 3-3-1-81-51). Eelnevast tuleb ka üheselt, et KKA peab metsateatiste registreerimisel kontrollima kavandatava raie vastavust õigusaktidest tulenevatele nõuetele ega saa lubada sellist raiet, mis oleks nende nõuetega vastuolus.
13.Haldusorgani raie lubatavuse kontrolli ulatus sõltub mitmetest asjaoludest – eelkõige tuleb välja selgitada metsa, mille raiet taotletakse tegelik seisund ja selle vastavus seaduse alusel raie teostamise eeldustele (vanus, rinnaspindala, liigilisus jne), samuti erinevatest õigusaktidest tulenevad võimalikud piirangud ja nende puudumine ning raiumisega kaasneva looduskahju vältimise või vähendamise vajalikkus ja meetmed. Teatud looduskaitseliste või muude seadustega sätestatud piirangute esinemisel tuleb seaduses sätestatud juhtudel ja ka haldusorgani kaalutlusel enne otsustamist läbi viia eraldi reguleeritud keskkonnamõjude hindamise menetlus või saada ekspertarvamus võimaliku raiega seotud küsimustes ning vastaval juhul teostada ka lõplik kaalutlus raie lubatavuse osas. Alles seejärel on võimalik haldusorganil langetada otsus ja metsateatise registreerimisega anda taotlejale raieõigus kas
täies mahus ilma eritingimusteta või piirata raieõiguse teostamist kas mahuliselt või muul viisil sellele tingimuste seadmisega või ka selle andmisest põhjendatult keelduda (MS § 48 lg 1).
14.Kohus vaatleb otsuse langetamiseks järgnevalt vaidlusaluste metsateatistega seotud faktilisi asjaolusid, mis iseloomustavad raiuda soovitava metsa asukohta ja ka seisundit. Kohtumenetluse käigus ei olnud vaidlust, et kõik registreeritud ja seejärel vaidlustatud metsateatised on väljastatud metsa raiumiseks raiealadel, mis on vastavalt Euroopa Komisjoni 10.01.2011 otsusele, millega võetakse vastavalt loodusdirektiivile vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade neljas ajakohastatud loetelu, Natura 2000 võrgustikku kuuluval Ontika loodusalal (Eesti keskkonnaregistri kood RAH0000542). Vaidlust ei ole, et 05.08.2004 Vabariigi Valitsuse korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” (edaspidi korraldus 615), millega on kinnitatud Euroopa Komisjonile esitatud Natura 2000 võrgustiku alade – linnualade ja loodusalade nimekiri (edaspidi Natura 2000 alad), lisa 1 p 2 alampunkti 268 kohaselt on Ontika loodusala asutatud loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide: vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) kaitseks ning II lisas nimetatud liigi laialehise nestiku (Cinna latifolia) isendite elupaikade kaitseks. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et kõik vaidlustatud registreeringutega hõlmatud alad on kunagi kuulunud Ontika maastikukaitseala koosseisu, kuid need arvati sellest välja Vabariigi Valitsuse 17.04.2017 määrusega nr 74 „Ontika maastikukaitseala kaitse-eeskiri” (edaspidi Ontika kaitse-eeskiri). Samas ei ole vaidlust selle üle, et kõik metsateatistega hõlmatud raiealad olid metsateatiste registreerimise ajal LKS § 69 lg 2 kohaselt Natura 2000 võrgustiku alal, mis on LKS tähenduses kaitseala, hoiuala, püsielupaik või kaitstav looduse üksikobjekt, eriloodusala loodusdirektiivi tähenduses. See tähendab, et nende suhtes tuleb rakendada Natura 2000 aladele ette nähtud õiguslikku kaitset. Kohus märgib, et käesoleval juhul ei oma kohtu hinnangul metsateatiste õiguspärasuse kontrollimisel tähtsust asjaolu, et Keskkonnaministeerium kavatseb esitada Euroopa Komisjonile taotluse Ontika loodusala piiride muutmiseks, sest kuni vastava taotluse heakskiitmiseni ei toimu taotluses sisalduvate alade suhtes Natura 2000 alade suhtes kehtiva õigusliku režiimi muutust. Kohus märgib, et Eesti Vabariik ei saa ainult oma tegevusega Euroopa Komisjoni poolt kord juba Natura 2000 alade hulka määratletud aladel kehtivat vastavat Euroopa Liidu õigusest tulenevat kaitset muuta. Seetõttu jätab kohus edasises käsitluses kõik vastustaja vastavale kavatsusele tuginevad väited tähelepanuta.
15.Samuti ei oma asja lahendamisel tähendust, asjaolu, et Euroopa Komisjon on otsustanud algatada Eesti vastus seoses metsaraiete regulatsiooniga Natura 2000 aladel rikkumismenetluse ja kohus jätab sellele asjaolule viitavad tõendid tähelepanuta.
16.Üks käesoleva vaidluse sõlmpunkte on metsateatise registreerimiseks (raieloa väljastamiseks) vajalike eelduste ja nõuete selgitamine raieloa väljastamiseks Natura 2000 aladel. Poolte vahel ei ole kohtu arvates vaidlust selles, et metsateatise registreerimine on spetsiifilises vormis haldusakti (HMS § 51 lg 1) väljastamine. Küll aga on poolte vahel vaidlus, kas metsateatise registreerimine tähendab tegevusloa väljastamist KEHJS § 3 lg 1 p 1 ja § 7 mõistes. Kohus märgib, et Tallinna Halduskohus on oma 07.09.2020 haldusasjas nr 3-20-605 tehtud otsuse punktis 46 käsitlenud metsateatise kui võimaliku KeHJS § 7 kohase tegevusloaga seotut ja jõudnud järeldusele, et metsateatis üldiselt ei ole tegevusluba KeHJS § 7 mõttes. Selle järeldusega on ilma täiendava sisulise kommentaarita nõustunud Tallinna Ringkonnakohus oma 9.02.2021 samas asjas tehtud otsuse punktis 20.
Käesoleval juhul nõustub kohus põhimõtteliselt sellise käsitlusega, kuid toob eraldi välja, et kohtu arusaama kohaselt käsitleti eeltoodud kohtuotsustes metsateatist laiemas plaanis arvestamata Natura 2000 alade kaitse ja õigusliku režiimiga seotud asjaolusid. Kohus nõustub sellega, et Riigikogu ei soovinud kõiki metsateatisi ilma igasuguste piiranguteta tunnistada tegevuslubadeks, sest see oleks sellisel juhul kaasa toonud KeHJS § 3 ja eriti selles lõikes 1 märgitud juhtudel sätestatud väga laialdase kohustuse teostada keskkonnamõju hindamist sisuliselt kõigi raielubade väljastamise taotluste puhul. Asjaolule, et Riigikogu pidas võimalikuks teatavate metsateatiste käsitlemist sisuliselt tegevusloana, viitab siinkohal ka Tallinna Halduskohus oma 07.09.2020 otsuse punktis 46 märkides, et „...Arvestades, seadusandja tahet jätta metsateatis tegevuslubade nimistust välja, kuid sätestades üle 100 ha suuruse metsamaa raadamise selgelt olulise keskkonnamõjuga tegevusena, on ilmne seadusandja tahe lugeda tegevusloaks üksnes sellised metsateatised, mille alusel on kavandatud raadamist enam kui 100 hektari suurusel metsamaal.“. Sellest tõdemusest tekib kõigepealt küsimus, kas seadusandja on pidanud võimalikuks veel mõningat tüüpi metsateatisi sisuliselt võrdsustada tegevusloaga KeHJS mõttes.
17.Kohus leiab, et käesolevat asja silmas pidades on kaebaja õigesti leidnud, et käesoleva vaidluse esemeks olevatel metsateatistel on eeldatavalt oluline keskkonnamõju tulenevalt kõigi nendega kavandatavate raiete asumisest Natura 2000 võrgustikku kuuluval Ontika loodusalal ja seetõttu on vajalik ja võimalik Natura 2000 aladele väljastatavaid metsateatisi lugeda tegevuslubadeks KeHJS § 7 lg 4 mõistes. Tulenevalt Euroopa Kohtu praktikast (EKo C-127-02 Waddenzee, vt näiteks p 42), mis on Euroopa õiguse tõlgendamisega seotud küsimustes siduv ka Eestile, tuleb Natura 2000 alade puhul keskkonnamõjude olulisust eeldada sõltumata sellest, kas kavandatud tegevus on olulise keskkonnamõjuga tegevuseks siseriikliku seaduse kohaselt (KeHJS § 6 lg 1 tähenduses või eelhinnangut nõudvaks tegevuseks KeHJS § 6 lg 2 mõttes). Kohus leiab, et tulenevalt eeltoodust on Euroopa õigusega (loodusdirektiiviga) kooskõlas olevaks tõlgenduseks KeHJS § 7 p 4 tõlgendamine selliselt, et Natura 2000 aladeks määratud aladele väljastatud raieluba on tegevusluba KeHJS § 7 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt saab öelda, et KehJS § 3 lg 1 p 1 toodud eeldused keskkonnamõju hindamiseks Natura 2000 alasid hõlmavate metsateatiste käsitlemisel on täidetud ja sellel alusel oleks tulnud vaidlusaluste metsateatiste väljastamisel keskkonnamõju hinnata sõltumata KeHJS § 6 lg 1 ja 2 toodust.
18.Kohus märgib, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et eelnev tõlgendus on ekslik, tuleb kohtu hinnangul keskkonnamõju Natura 2000 võrgustiku alale raieloa väljastamisel (metsateatise registreerimisel) hinnata KeHJS § 3 lg 1 p 2 sätestatud erinormist tulenevalt. Nimetatud norm näeb ette, et ainult juhul, kui objektiivne teave välistab olulise ebasoodsa mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärgile, saab sellest loobuda. Kohus märgib, et kaebaja toob siinkohal ka õigustatult välja, et Natura hindamist ei pea korraldama ainult nende projektide puhul, mis on seotud Natura 2000 võrgustiku ala kaitsega või selle kaitse eesmärkide saavutamiseks vajalikud. Kohus märgib, et käesoleval juhul oli kõigi metsateatistega ette nähtud lageraie ja vastustaja ei ole neis ega ka hiljem väitnud, et raied oleks seotud Natura 2000 alaks oleva Ontika loodusala kaitsega või oleks selle kaitse-eesmärgi saavutamiseks vajalikud.
19.Kuna KeHJS § 3 lg 1 p 2 näeb otsesõnu ette Natura 2000 aladel keskkonnamõjude hindamise kohustuse andes võimaluse see ära jätta ainult juhul, kui objektiivse teabe põhjal on välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, tuleb kohtul kontrollida, kas vastustaja on vaidlustatud metsateatiste menetluses vastavaid asjaolusid kaalunud ja neile tuginedes jätnud Natura 2000 aladel ettenähtud keskkonnamõjude hindamise tegemata ning registreerinud vaidlustatud metsataotlused.
20.Kohus leiab, et mitte ühestki vaidlustatud metsateatisest sellist kaalutlusõiguse teostamist ei nähtu. Vaidlusalustelt metsateatistelt nähtub ja menetlusosalised ei vaidle selle üle, et kõik need on registreeritud automatiseeritud haldusmenetluse raames samal päeval, kui need esitati. See tähendab, et nimetatud haldusaktid on reaalselt antud ilma inimese vahelesegamiseta selleks väljatöötatud arvutiprogrammi tegevuse lõppresultaadina.
21.Kohus palus endale esitada sellise arvutitöötluse aluseks olnud programmi ärireeglid, mis vastustaja esitas kohtule 31.05.2022 (tl 139-162). Kohus lähtub nende ärireeglite tõlgendamisel eeldusest, et esitatud ärireeglid on reaalselt aluseks nende alusel töötavale arvutiprogrammile ja väljendavad õigesti selle sisu ja algoritmilist andmete töötlemise ja otsustamisprotsessi.
22.Käesoleva asja põhivaidlust silmas pidades märgib kohus, et sisuliselt näitavad ärireeglid, milliseid kontrolle haldusmenetluses teostatakse ja millised on samm-sammulised otsused sõltuvad esitatud metsateatisest ja teistest registritest automaatselt kogutud andmete põhjal kas metsateatise (raieloa taotluse) tagasilükkamiseni, tavamenetlusse ametnikule suunamiseni või võimaliku metsateatise osas automaatse otsuse (registreerimisotsuse) tegemiseni.
23.Kohus peab vajalikuks märkida, et valdav enamus teostatavaid kontrolle põhineb ärireeglites selgelt defineeritud ja eelkõige arvandmetel põhinevate objektiivselt mõõdetavate näitajate kogumisel ja etteantud kriteeriumitega võrdlemisel. Kohtu hinnangul ei võimalda selline ärireeglistik automatiseeritud otsustamise käigus sisuliselt mingit diskretsiooni teostamist, sest selle loogika ei võimalda sisuliselt teostada tegelikku kvalitatiivsetel näitajatel ja hinnangutel põhinevat kaalumist võimalike erinevate lahenduste vahel. Kohus märgib, et sellise nõude püstitamine automatiseeritud otsuselangetamise süsteemile tähendaks reaalses elus täiesti teistsuguse kvaliteediga ja sisuliselt laias mõttes tehisintellekti kvaliteedis programmide väljatöötamist ehk tänases ajahetkes veel teostamatut ülesannet. Seetõttu leiab kohus, et ärireeglites näidatud lihtmenetluses automaatse otsuse tegemisel ei teostata tegelikkuses halduse kaalutlusõigust ehk teisisõnu – nimetatud automaatse otsuselangetamise süsteem ei saa oma piiratuse tõttu asendada kaalutlusõiguse rakendamise kohustusega olukordades inimese (ametniku) poolt kaalutluse teostamist ja selle alusel otsuse langetamist. Käesoleval juhul peab kohus automaatsüsteemi poolt langetatud otsuste õiguspärasuse kontrollimisel järelikult oluliseks asjaolu, kas vastavate otsuste langetamine eeldab diskretsiooni teostamist või mitte. Kohus leiab, et juba tulenevalt vastustaja enda väidetest, et ta on teostanud otsuse langetamisel kaalutlust, ei ole kahtlust, et käesoleval juhul tuli kaalutlusõigust teostada. Kaebaja on oma kaebuses välja toonud, et vastustaja ei ole sisuliselt hinnanud raiete mõju keskkonnale ja on jätnud metsateatiste registreerimisel täielikult hindamata raiete võimaliku negatiivse mõju Ontika loodusala kaitse-eesmärkide täitmisele. Lisaks toob kaebaja välja, et vastustaja ei ole hinnanud planeeritavate raiete kumulatiivset mõju ja viimasena kooskõla RMK seaduses sätestatud ülesandele loodusväärtuste kaitseks.
24.Kohus märgib, et ühtegi eelmises punktis toodud vajalikku kaalutlust registreeritud raieteatistest ei nähtu. Kohus märgib, et vastustaja väited, et metsateatiste nr 50000455627, 50000455671, 50000438623, 50000451093, 50000455819 lisatud tekstiosa, milles tehakse hoiatus võimaliku kattuvusega kaitstava loodusobjektiga, kinnitatakse vastavust MS § 41 lg 81 nõuetele ja selgitatakse kaebekorda, ei näita kohtu hinnangul kuidagi kaalutlusõiguse teostamist. Kohus märgib, et kõik need tekstiosad lisati metsateatistele automaatselt vastavalt programmile. Kohus viitab siinkohal selle väite kinnituseks ärireeglite lk 22 (tl 149p) punktides
4.1.1.ja 4.1.2. toodud reeglite alusel otsusele automaatselt lisatavatele hoiatustele. Selliste hoiatuste või ka kaebekorra või otsuse seaduslikkuse kinnituse standardtekstide lisamist otsusele arvutiprogrammi poolt ei saa kohtu hinnangul kuidagi lugeda haldusorgani poolt kaalutlusõiguse teostamist näitavaks asjaoluks. Kohus leiab, et ühestki vaidlustatud metsateatisest ei nähtu, et nende andmisel oleks tegelikult teostatud kaalutlusõigust.
Kohus nõustub kaebajaga ka selles, et vastustaja ei ole hinnanud lubatud raiete kumulatiivset mõju ja ka nende mõju läheduses asuvatele loodusväärtustele ja Natura 2000 alale alal, mida ei ole välja arvatud Ontika maastikukaitsealast 2017 aastal, sest see lihtsalt ei nähtu ühestki kohtule kättesaadavast tõendist ega ka vastustaja enda väidetest. Kuigi eelmainitud 2017 a. otsusega arvati Ontika maastikukaitsealast välja selle ja hõlmatud Natura 2000 alade kaitseeesmärgile mittevastavaid, ilma kaitstavate elupaigatüüpideta ja inimtegevusest tugevalt mõjutatud looduskooslusi hõlmavad alad (selle asjaolu üle sisulist vaidlust ei ole), ei saanud vastustaja kohtu hinnangul ilma vastavat täiendavat hindamist (uurimist) tegemata ja kaalutlust teostamata välistada võimalust, et teostatavad raied võivad oluliselt mõjutada ka kõrval asuvaid Natura 2000 kaitse-eesmärgiga hõlmatud looduskooslusi. Vastavate uuringute tegemise vajadus ja nõue tuleneb ka selgelt Euroopa Kohtu otsusest asjas C-142/16 p 29, millele on kaebaja selles kontekstis korrektselt viidanud. Samuti on Riigikohus oma otsuse nr 3-18-529 punktis 19 leidnud, et kavandatava tegevuse kaudne mõju Natura alale ei pruugi olla vähem oluline kui otsene mõju. Kohus nõustub kaebajaga ka selles, et lähtudes esitatud ärireeglitest metsateatise väljastamisel, ei kontrollita nende väljastamisel automaatses režiimis, kas „tööala“ võib kattuda Natura 2000 võrgustikku kuuluva loodus- ja/või linnualaga, sest vastavaid kaardikihte metsaregister ei sisalda. Juhul , kui loodusala piirid ei ühti kaitse või hoiuala piiridega, register probleemi ei tuvasta ja järelikult ei viida läbi ka vajalikku kaalumist mõjude kohta Natura 2000 aladele ehk tegemist on täpselt käesoleva asja aluseks olnud faktilise olukorraga.
25.Kohus on siinkohal seisukohal, et juhul, kui vahetult Natura 2000 ala ja kaitstavate koosluste kõrval asuvalt ligikaudu 40 ha suuruselt metsaalalt raiutakse lageraiega ligi pool (üle 15 ha) seal asuvast väidetavalt raieküpsest metsast, ei saa ilma asjaolusid täiendavalt uurimata kuidagi välistada, et sellistel raietel võib olla oluline mõju ka Natura 2000 alal asuvatele kaitstavatele kooslustele. Seetõttu ei oma käesoleval juhul asja otsustamise seisukohast otsustavat tähtsust ka asjaolu, et metsateatistega hõlmatud aladel endil ei asu kaitstavaid kooslusi ja kas nad on formaalselt veel Natura 2000 alad või mitte. Samuti tuleb sellisel juhul kohaldada nii elupaikade direktiivi kui ka keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivi nõudeid.
26.Kohus leiab, et vaatamata vastavate täpsemate reeglite puudumisele Eesti seadusandluses seoses Natura 2000 aladega, on Eestis kehtivat õigust võimalik tõlgendada ka kooskõlas mainitud direktiividega. Nimelt on võimalik tõlgendada KeHJS § 3 lg 1 p 2 nii, et võimaliku mõju korral Natura 2000 aladele tuleb vastava tegevuse (käesoleval juhul siis lageraiete) lubamiseks igal juhul viia läbi keskkonnamõjude hindamine KeHJS § 32 sätestatud menetluse läbi viimisega. Asjaolu, et käesoleval juhul tuleneb Eesti seadusest paratamatult sellise hindamise mõningane menetluslik keerukus ja suur võimalik kulu, ei tähenda, et nendel argumentidel võiks alternatiivsete (eelkõige siis lihtsamate ja vähemkulukate) keskkonnamõjude hindamise menetlusvormide puudumise tõttu Eesti seadusandluses jätta vastava keskkonnamõjude hindamise tegemata. Niikaua, kui lihtsamaid ja odavamaid keskkonnamõjude hindamise vorme ja menetlusi, mis on kooskõlas direktiivide eesmärgi ja nõuetega neile, ei ole Eesti seadustes ette nähtud, tuleb lähtuda olemasolevatest menetlustest ja need vastavalt seaduses sätestatud korrale läbi viia.
27.Kohus ei nõustu vastustajaga ka selles, et kaalutlusõiguse teostamist näitavaid selgitusi ja otsuse põhjendusi ei olnud võimalik tuua ära automaatses otsuselangetamise süsteemis selleks kohaldatava elektroonilise vormi tõttu ja seetõttu võib need ära jätta. Kohus märgib kõigepealt, et otsuselangetamise ärireeglitest nähtuvalt ei teostata käesoleval ajal automaatse otsuselangetamise protsessis üldse kaalutlusõigust. Juba seetõttu on vastav väide sisuliselt vale. Teiseks märgib kohus, et kui otsuselangetamiseks kasutatav automaatne süsteem võimaldaks teostada kaalutlust, siis tuleks selle kontrollimise võimaldamiseks ette näha elektroonilises vormis vastav osa, mis ei ole tehniliselt keerukas ülesanne nagu nähtub juba käesoleval ajal
rakendatavale vormile lisakommentaaride ja hoiatuste lisamise võimalusest. Seega ei ole põhjendatud kaebaja väide, et metsateatise formaadist tulenevalt ei ole võimalik selles põhjendusi ja kaalutlusi välja tuua. Kehtestatud elektroonilise metsateatise vormist ei saa tuletada seadusliku põhjendamiskohustuse eiramise õigust. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tegemist olukorraga, kus on võimatu või lahendatava küsimuse olemusest tulenevalt väga keeruline kehtestada elektrooniliselt antava haldusakti vormi nii, et sellest nähtuks selle andmisel arvesse võetud asjaolud ja teostatud kaalutlus.
28.Kohus on pärast tõendite ja eriti metsateatise väljastamise ärireeglitega tutvumist seisukohal, et käesoleval juhul ei ole kaalutlusõigust otsuse langetamisel teostatud ja haldusakti põhjendused puuduvad täielikult ning haldusorgani poolt hilisemalt antud põhjendusi ei ole võimalik lugeda haldusakti põhjendusteks ja need ei näita kaalutlusõiguse teostamist haldusakti väljastamise ajal. Samuti ei ole vaidlustatud haldusaktide andmisel teostatud nõutud keskkonnamõjude hindamist. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kõik käesoleva kaebusega vaidlustatud on haldusaktid (metsateatised) olid vastu võetud vastuolus seaduse nõuetega. Sellest tulenevalt rahuldab kohus kaebuse ja tuvastab metsateatiste nr 50000438621, 50000438623, 50000451093, 50000455745, 50000455819, 50000456115, 50000469147, 50000455627 ja 50000455671 õigusvastasuse. Menetluskulud HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tehti otsus vastustaja kahjuks. Kaebajad on esitanud taotluse hüvitada neile menetluskulud 30 eurot riigilõiv ja õigusabi kulud kokku 89 tunni ja 51 minuti eest summas 15 277,80 eurot vastavalt menetluskulude nimekirjale (tl 179-185). Kolmas isik leidis oma 01.07.2022 seisukoha punktides 2.13.-2.33 (tl 19-194 p), et paljud kaebaja esitatud menetluskulud on põhjendamatud ja pidas põhjendatuks kaebaja õigusabi ajakulu 39 tunni ja 8 minuti ulatuses. Vastustaja kaeabaja menetlusekulude osas kohtumääratud tähtajaks seisukohta ei võtnud.
30.Kohus leiab, et õigustatud on kolmanda isiku poolt 01.07.2022 seisukoha punktides 2.14 (seoses varasemas kaebuses esitatud seisukohtade kasutamisega vähendada kaebuse koostamise ajakulu 7 h 30 minituni), 2.15 (vastustaja 07.07.2021 vastuse õigusliku analüüsi ajakulu vähendada 3 h 30 minutini), 2.16 (23.08.2021 seisukoha koostamise aja vähendamine 9 h 20 minutini (arvestatud osaliselt)), 2.18 (seisukoha koostmine vastustaja 05.11.2021 määruskaebusele, kuna seisukoha esitamist ei nähtu, siis vähendada menetluskulu 15 tundi ja 42 minutit), 2.20 (21.03.2022 kohtunõudele vastuse koostamiseks vähendada põhjendatud ajakulu 1 h ja 10 minutini), 2.22 (28.04.22 metsateatiste otsimise ja analüüsi ning kohtule seisukoha koostamise ajakulu vähendada 1 tunni 30 minutini), 2.24 (vähendada esindajate kohtuistungil osalemise eest väljamõistetavat menetluskulu ajaliselt 2 tunni ja 17 minutini), 2.25 (03.06.2022 tõendite esitamise taotluse koostamiseks vajalikku ajakulu vähendada 1 tunni 30 minutini) ehk haldusasjas nr 3-21-1203 kantud menetluskuludest on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude hüvitamine 46 tunni ja 23 minuti osas x 143,65= 6662, 49 eurot. Seoses haldusasjas 3-21-1203 hüvitamisele kuuluva põhjendatud ajakulu osa arvestamisega haldusasjas nr 3-21-812 tehtud kulutustest peab kohus õigustatuks kolmanda isiku vastuväiteid punktis 2.30 (07.05.2021 kaebuse koostamise ajakulu 2,5 tundi tervikuna on põhjendamatu) ja järelikult on põhjendatud õigusabi kulu hüvitamine selles osas kokku 67 tunni ja 30 min /12=ca 5 h 39 min osas x 111,60= 630,54 eurot
31.Kokku tuleb kaebajale vastustajalt eelneva kokkuvõttes välja mõista 30+6662,49+630,54= 7323,03 eurot.